Kaitse Kodu! nr 6 2015. a by Kaitse Kodu!

KUIDAS ANNAKSID ESMAABI PLAHVATUSE OHVRILE? KAITSELIIDU AJAKIRI 6/2015

AASTA NAISKODUKAITSJAST sai ometi kord lihtsalt tegevliige VÕSU TEEMEISTRI MAJA OOTAB KAITSELIIDU LIIKMEID

10 PERSOON Uuel aastal uue kava rütmis KAANEFOTO: MERLE RÜÜTEL

12 PERSOON Kaire Lõhmus – aasta naiskodukaitsja 2014 16 VÄLJAÕPE Muljed Sõrve retke esmaabipunktist 20 NAISKODUKAITSE Hüpe jääkülma vette ehk staabiassistendid Rootsi staabis õppusel

6 | 2015

24 VÕIDUPÜHA PARAAD Võidupüha paraad 2015 Kärdlas 26

NAISKODUKAITSE Hiiu naised näitasid paraadil sirget selga

30 NAISKODUKAITSE Mina, naiskodukaitsja 32

AJALUGU Akadeemilise jaoskonna liige: noor, rahutu ja (nina)tark

36 SÕJARAUD 62 tonni Ameerika rauda ehk Abrams M1A2 40 HARITUD SÕDUR Õigusemõistmine sõjaajal 44 MILITAARTURISM Läbi raskuste Põrgupõhja võitjaks 46 MILITAARSPORT Tervislik liikumine ja sport ei ole valmisteenused 50 VÄLJAÕPE Ka Kaitseliit turritas Siilil okkaid

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul

56 NOORED Mini-Erna võitsid teist korda järjest Pärnumaa noorkotkad 60 NOORED Suurlaager pakkus ohtralt ühistegevust 62 NOORED Noored proovisid kätt ajakirjanduses 64

MAJA Naiskodukaitse maja Võsul – rohelise maakonna rohelises vallas

69 SOODUSTUS Hea matkavarustus säästab tervist ja aega 70 KAITSELIIT Naiskodukaitse teenetemärgid

www.facebook.com/kaitsekodu

Kõik, kes on staabiassistendi tööga kokku puutunud, teavad, et vajalikud vahendid on paber, pliiats ja side (ükskõik, mis kujul)

12 Ega tal kaua lastud lihtliikmena organisatsioonis olla, sest temas nähti kohe juhi potentsiaali

20 26

Hiiu naistel on alati midagi üllatavat varuks. Kogu töö käib naeru ja nalja saatel, mis ei tähenda kaugeltki, et tõsisemad toimingud jääksid tegemata

Naiskodukaitse on pannud mind mõistma, miks me seda kõike teeme, miks see on oluline 4

6 | 2015

Asutuste ja institutsioonide sõjaaegsed ülesanded peavad olema võimalikult sarnased rahuaegsetega

Hea üldfüüsiline ettevalmistus peaks olema kaitseliitlasele oluline tegur iseenda organiseerimisel

Võistluse pidulikul lõpetamisel mainisid paljud, et nii rasket MiniErnat ei mäleta keegi

Kõige kõrval, mis võiks meid Võsule meelitada, ootab siin üks omapärase arhitektuuriga maja Luha tänavas – Naiskodukaitse hallatav õppe- ja puhkekeskus

56 6 | 2015

Sündmused

VIRU MALEV

Vendade Vilbergide karikavõistluse topeltvõit läks Viru malevasse 18. juulil korraldas Kaitseliidu Rapla malev Tallinna maleva Männiku lasketiirus maailmameistrite Kristjan ja Johannes Vilbergi karikavõistluse lahingurelvast SKY laskmises. Võistluse võitis meeste arvestuses Viru maleva kaitseliitlane Peeter Pops. Teise koha karika tõi Viru malevasse Andres Lepik. Kolmandaks tuli Rapla maleva laskur Kalle Toomet. Harjutuses 30 lasku lamades saavutas parima tulemuse seenioride võitja Pentti Ukkonen 248 silmaga. Seenioride arvestuses viisid külalisvõistlejad kolm võidukarikat ja ka neljanda koha Soome. Alles viies koht jäi Eestisse, see läks Sander Gutmannile Viru malevast.

VIKTORIA LATKIN

BRITI SAATKOND

Kübassaare retke võit jäi Saaremaale 13. juulil Pöide valla territooriumil korraldatud üheksanda Kübassaare retke esikoha saavutas saarlaste võistkond Hunt ja Kolm Põrsakest koosseisus Helina Turja, Madis Roosipuu, Karl Pruul ja Siim Paomees. Teine koht läks võistkonnale Moorad ja kolmanda koha sai AM 2 ehk ameeriklaste võistkond. Raja pikkus oli umbes 17 kilomeetrit ja läbida tuli kuus kontrollpunkti. Retk läks sujuvalt üle finišipaigas peetavaks Saaremaa maleva perepäevaks. Rajale läks kokku 14 võistkonda. Kaks osalenud võistkonda koosnesid 1. jalaväebrigaadist tulnud ameeriklastest.

Lääne maleva ajaloopäev Lihulas 8. augustil peeti Lihulas Lääne maleva ajaloopäev ja tähistati Lihula Vabadussõja mälestussamba avamise 80. aastapäeva. Ajalookonverentsil Lihula mõisas rääkis Mai Schröder Lihula Vabadussõja mälestussamba ajaloost, Merike Jürjo Naiskodukaitse ajaloost Läänemaal ning Kaja Lotman ja Kersti Täht tegid ettekande Naiskodukaitsest Lõuna-Läänemaal.

Kaitseliitlased toetasid Ühendkuningriigi mereväe õppelaevade visiiti Läänemere õppereisi Eesti tuuril 6.–12. juulini osales neli kuningliku mereväe P2000 klassi õppelaeva. Eesti vastuvõtva riigi toetust (Host Nation Support ehk HNS) osutasid läviohvitseridena Kaitseliidu Tallinna, Pärnumaa ja Saaremaa maleva liikmed koostöös Ühendkuningriigi Eesti suursaatkonna ja Eesti mereväega. Malevateülest koordineerimist korraldas Tallinna maleva Meredivisjon, mis on juba kümmekond aastat osalenud mereväe laevavisiitide vastuvõtmisel. Lisaks abistamistele sadamates laevade juures osalesid kaitseliitlased ka ülesõitudel, et jagada külalistele lisateavet kohalike veeteede jms osas. 6

6 | 2015

LY MENOV

TIIT TAMBERG

USA Rahvuskaardi ülema asetäitja kohtus Kaitseliidu ülemaga 24. juulil kohtus Eestit külastanud Ameerika Ühendriikide Rahvuskaardi ülema asetäitja kindralleitnant Joseph L. Lengyel Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili ja peastaabi ülema kolonel Ilmar Tammega. Nii kindral Lengyel kui ka kindral Kiili rõhutasid kahe organisatsiooni koostöö tähtsust ja olulisust tänases muutunud julgeolekukeskkonnas. „Rahvuskaart ja Kaitseliit on mitmeti erinevad, kuid nende vahel on üks ühine kordaja – kodanike vaba tahe panustada riigikaitsesse,“ ütles kindral Kiili. Eestil on kujunenud eriti tihedad sidemed Marylandi osariigi Rahvuskaardiga. 1993. aastal alanud koostöö raames toetab Rahvuskaart Kaitseliitu väljaõppe ja koolituse korraldamisel nii Ameerika Ühendriikides kui ka Eestis ning panustab Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisse.

Kaitseliidu langevarjurid harjutasid koostööd ameeriklastega 23. juulil viisid Eestis õppustel viibivad USA langevarjurid ja Eesti Kaitseliidu liikmed läbi langevarjuhüpete ühisõppuse Black Hawk UH60 helikopteri pardalt. „Koostöö liitlastega on meie kaitseliitlastele ülimalt oluline, et kõik osapooled oleksid teadlikud kasutatavatest protseduuridest ja tunneksid kasutatavat varustust,“ ütles Kaitseliidu-poolne hüpete koordinaator kapten Mihkel Haug. Langevarjuhüpetel osales ligi 80 sõdurit 173. õhudessantbrigaadist ja 30 kaitseliitlast.

6 | 2015

KADI KANGUR

HELEN SAAL

Suundorienteerumises on parimad tartlased 4. juulil peeti Tartu maakonnas Haaslava lähistel Kaitseliidu meistrivõistlused suundorienteerumises. Võistlused peeti individuaalses ja võistkondlikus arvestuses meeste M21, M40 ja M50 ning naiste N21, N35 ja N45 võistlusklassis. Päikesepaisteline suvepäev oli toonud kohale rekordarvu võistlejaid. Start anti kell 10 hommikul ja finiš suleti kell 14. Tänu võistlejate arvukusele oli kõikides võistlusklassides tõsine konkurents. Võistkondlikult läks üldvõit Tartu malevale. Võistkondlik teine ja kolmas koht läksid vastavalt Saaremaa ja Võrumaa malevale.

Kaitseliitlased Balti vabatahtlike spordimängudel Leedus Juuni lõpul peeti Pabrades XXV Leedu vabatahtliku kaitseorganisatsiooni KASP spordimängud, millest Kaitseliit võttis osa neljandat korda. Parimad saavutused ja tulemused tõid koju Aivar Rehemaa Valgamaa, Rain Eensaar, Indrek Roos, Kristjan Roos ja Jaanus Roos Tartu ning Henry Tammann Alutaguse malevast ja Imre Õim Kaitseliidu peastaabist. Mitteametliku võistlusalana viidi läbi saapaheide, mille võitis ühe katsega piirdunud Aleksander Tammert.

6 | 2015

September

August

Kalender

1 1914 algas Esimene maailmasõda

4 1919 lõpetasid eestlased Ostrovi ja Porhovi suunal edasitungi Venemaale

6 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu võtta Eesti NSV Nõukogude Liidu koosseisu

14 1889 sündis Otto Tief

18 1997 algasid esimesed ajateenijate kursused Lahingukoolis

19 9

20 Taasiseseisvumispäev. 1991 taastati Eesti riiklik iseseisvus

23 Kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäev; 1939 kirjutati alla MolotoviRibbentropi paktile; Jõgeva maleva aastapäev

25 1944 langes Tartu Punaarmee kätte

28 1941 okupeerisid Saksa väed Tallinna; 1998 loodi BALTRON

29 1940 algas Eesti sõjaväe liitmine Punaarmeega; KVÜÕA aastapäev

1 Teadmistepäev; Kõrgema Sõjakooli avarivistus; 1939 algas Teine maailmasõda

2 Naiskodukaitse aastapäev (loodi 1927); 1945 lõppes Teine maailmasõda

3 1991 otsustas Eesti ülemnõukogu moodustada kaitsejõud

7 Sakala maleva aastapäev (malev asutati 1917)

8 Võrumaa maleva aastapäev (malev asutati 1917)

10 1994 läks Miinisadam mereväe kasutusse

13 1994 loodi BALTBAT

16 1919 algasid esimesed Eesti ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimised

17 1944 algas Punaarmee suurpealetung Emajõe rindel

18 1917 asutati Tallinnas Omakaitse

19 1995 loodi kaitsejõudude väljaõppekeskus

20 1944 peeti Avinurme lahing

21 Ülemaailmne rahupäev; 1944 peeti Porkuni lahing

22 Vastupanuvõitluse päev; 1944 langes Tallinn Punaarmee kätte

23 1944 peeti Keila ja Harudevahe lahing

25 Harju maleva aastapäev; 1942 moodustati Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpus

27 Lääne maleva aastapäev (malev asutati 1917)

31 1994 lahkusid viimased Vene väed Eestist

28 1939 sõlmiti 29 30 baaside leping; 1978 langes viimane metsavend August Sabbe; 1994 võttis Riigikogu vastu esimese sõjaaja riigikaitse seaduse

6 | 2015

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 6 | 2015

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Kaitseliit

Makett: Allan Kukk/Directormeedia Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Naiskodukaitse

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kodutütred Kaastööde saatmise tähtajad: 31.august, 12. oktoober

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku. Kaitse Kodu! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Inspiratsioon Meid ümbritsevad inimesed: pere, kolleegid, kursusekaaslased, sõbrad. Keegi netiblogija on välja arvutanud, et keskmiselt kohtab linnaelanik teadliku elu jooksul koguni 80 000 inimest. Sõpradeks oleme ilmselt saanud nendega, kellega mõtleme sarnaselt. Raudselt on ka teistsuguseid. Vaat nemad on eriti huvitavad! Need inimesed, kelle teguviis paneb küsima „miks?“, sunnivad sind mõtisklema väljaspool oma tavalist mõttekasti. Kujutle näiteks olukorda, kus käsitlemist vajab mingi rutiinne probleem. Näiteks kaovad tööriistad alailma ära, sest ilmaski ei viitsi sa neid pärast kasutamist garaaži viia. Asute otsima lahendust, appi tuleb veel kolm inimest ja nad kõik mõtlevad täpselt ühtmoodi: „Tegelikult peaks nad siiski garaaži viima, see oleks loogiline koht.“ „Jah, tööriistad käivad garaaži.“ „Aga kui nad ikkagi jäävad vedelema? Seni on ju alati jäänud.“ „Peaks ikka ära viima.“ „Peaks jah.“ Mis sellest dialoogist kasu oli? Mitte tuhkagi. Vaja oleks kedagi, kes mõtleks teisiti, olgu või veidralt. Paneme kruvikeerajad ehtekarpi magamistoa kummuti peal. Vähemalt hakkad mõtlema. Naiskodukaitsjaid on rohkem kui kaks tuhat ja sellesse numbrisse oleme suutnud mahutada neist vaid mõned. Aga loodan, et kui oled naiskodukaitsja, leiad siit ikka midagi teistsugust. Ja kui pole, veel parem. Siis leiad neid naisi tundma õppides kindlasti mõttelise kruvikeeraja, millega silmaringi kraadikese võrra avaramaks keerata.

peatoimetaja 6 | 2015

PERSOON

Airi Tooming on praegu pisipojaga lapsehoolduspuhkusel, kuid Naiskodukaitse tegemistes ikka oma kohusetäitja Ave Proosi kõrval

Uuel aastal uue kava rütmis Käesoleva aastaga lõpeb Naiskodukaitse kehtiv arengukava, seega tuleb sügisel asuda koostama uut. Tekst: AIRI TOOMING

6 | 2015

Uus aastaring toob Naiskodukaitsele hulgaliselt tegevusi, mis järgivad juba väljatöötatud ja paikaloksunud rutiini, ent arenevale organisatsioonile kohaselt on meil loomulikult kavas ka väikesi suunamuutusi ja uusi projekte. Suurima mõjuga saab olema arengukava koostamine aastateks 2016–2020, sellega paneme paika peamised eesmärgid, mille nimel lähiaastatel pingutame. Samas vajavad uut hingamist ka

mõned väljaõppevaldkonnad ning testimist ja ellurakendamist uued e-õppe võimalused.

Naiskodukaitse arengukava koostamine Naiskodukaitsel on kehtiv arengukava aastateks 2012–2015. Seega saab läbi üks arengusihte seadev periood ja lähikuudel ootab ees uue arengukava koostamine. Rõõm on tõdeda, et oleme endalegi üllatuseks

EVELI NÕGU

panustamaks parima arengukava valmimisse.

Kodanikukaitse valdkonna arendamine Juba aastaid oleme üritanud käima lükata igapäevaturvalisuse kursust. Koolitatud on instruktoreid ja ringkondades on läbi viidud kursusi naiskodukaitsjatele. Siiski oleme pidanud tihti tõdema, et huvi kursuse vastu on pigem tagasihoidlik ja kogu protsess pole kulgenud oodatud tempos. Samas on ilmne, et nii iga naiskodukaitsja kui soovitavalt kõik kodanikud peaksid omandama turvalisuse baasoskused. Nüüdseks oleme algatanud kursusekava revalveerimise, millega seoses peaks aset leidma mitu suurt muudatust. Senise kursuse põhisisuks on olnud tuleohutus ning kodu- ja keskkonnaturvalisus. Plaanide järgi lisame kursusele nn tsiviilkaitse teemad, nt käitumisjuhised elanikkonnale keemilise ohu ja sõjalise rünnaku korral. Keskkonnaturvalisuse temaatikas lisanduksid praktilised nõuanded, kuidas katastrooﬁde korral käituda. Lisanduvad ka praktilised enesekaitsevõtted ja baasteadmiste tasemel küberturvalisuse temaatika. Lisaks sisu revalveerimisele plaanime nn kodanikukaitse mooduli lisada Naiskodukaitse baasväljaõppesse. Praegu koosneb meie baas-

väljaõpe neljast iseseisvast moodulist: organisatsiooniõpetus, esmaabi, toitlustamine, sõdurioskused. Viienda mooduli lisamisega tagame, et turvalisusega seotud teadmised ja oskused jõuavad iga naiskodukaitsjani. Samas oleks moodul iseseisva kursusena läbiviidav ka organisatsioonivälistele sihtgruppidele.

Samas rütmis edasi Loomulikult on selge, et ülalkirjeldatu ei teostu hetkega. Senised kogemused näitavad, et uute projektide kvaliteetne juurutamine võib võtta aega aastaid. Ent tulemus on seda kvaliteetsem, mida põhjalikumalt on protsesse ette valmistatud, sealjuures on oluline, et muudatuste vajalikkusesse usutakse Naiskodukaitse igal tasandil. Meditsiinivaldkonnas jätkame parameedikukursuse läbiviimist. Esmakordselt korraldab Naiskodukaitse 2016. aastal kahes piirkonnas sanitarikursuse, mille läbimine on edaspidi eelduseks parameedikukursusele kandideerimisel. Paslik oleks esile tuua veel eõppe võidukäiku Naiskodukaitses. Tänaseks on hulk naiskodukaitsjaid läbinud e-õppena Naiskodukaitse administreerimiskursuse, peaaegu kasutamisvalmis on toiduhügieenikursus ja lähitulevikus peaksid ka välikokad oma erialakursust saama osaliselt läbida kodust lahkumata. Kõik see on teostunud suuresti tänu koostööle Kaitseliidu kooliga. Nõnda liigume Naiskodukaitses üheskoos juba harjumuspärases rütmis: viimistleme ja püüame teostada üha kvaliteetsemalt seda, mis on juba traditsiooniks kujunenud, ja seame uusi sihte, et rakendada kasvava ja päev-päevalt tugevneva organisatsiooni kogu potentsiaali. 6 | 2015

PERSOON

suutnud neli aastat tagasi püstitatud eesmärkide suunas liikuda ja enamik neist on täidetud oodatud mahus. Loomulikult on ka valdkondi, kus kõik pole täielikult õnnestunud. Liikmete arvu osas seadsime eesmärgiks 2015. aasta lõpuks 2200 naiskodukaitsjat, ent pool aastat enne tähtaega on meid juba 2261. Plaanide kohaselt oleme loonud ja ajakohastanud hulga dokumente, vabatahtlike juhtidega viiakse läbi arenguvestlusi, rakendunud on mentorprogramm, töötavad ajalooja sümboolikakomisjon. Rõhku on pandud instruktorite koolitamisele, välja on töötatud baasväljaõppe käsiraamat. Perioodi jooksul on uue ja värske suunana olnud fookuses parameedikute väljaõpe ning tõhusa esmaabiinstruktorite võrgustiku loomine. Suuri pingutusi oleme teinud liikmete aktiivsusnäitajate parandamiseks. Naiskodukaitse tegevuses osaleb aasta jooksul 75% liikmetest ja liikmemaksu tasumise kohustust täidab umbes 70% liikmetest. Uue perioodi arengukavas jätkame alustatud projektidega, korrigeerime liigoptimistlikke eesmärke ja seame saavutamata sihtide täitmiseks uued tähtajad. Samas on selge, et Naiskodukaitse tegevus rikastub lähiaastatel ka uute kursuste ja projektidega, nt kodanikuturvalisuse ja meditsiini valdkonnas. Arengukava koostamisse saavad soovi korral panustada kõik naiskodukaitsjad. Siiani oleme teinud ajurünnakuid instruktorite ja juhtide õppepäevadel, siseveebis on korraldatud mõttevahetus Lääne maleva kaitseliit- Naiskodukaitse lane Aivo oli selle pildi väärtuste teemal. Kutsun kõiki naistegemise ajal 40. Just nii kodukaitsjaid kaasa rääkima, kui vana on ka Kaitseliidu statistiliselt keskmine liige edastame meililistide, siseveebi või muude kanalite kaudu üleskutseid

Arengukava koostamisse saavad soovi korral panustada kõik naiskodukaitsjad.

PERSOON

Kaire Lõhmus MERLE RÜÜTEL

– aasta naiskodukaitsja 2014

Kaire peab end pigem militaarseks naiseks kui rahulikuks kanaemaks. Talle meeldib tunne, mis tekib, kui ta on katsetanud oma vastupidavuse piire ja saanud olla laigulises vormis keegi, kes ta igapäevaselt ei ole. 6 | 2015 TATTER Tekst: REINIKA

Raskusi ei karda Mõne aasta pärast sai Kairest Järva ringkonna esinaine, seda koguni kaheks järjestikuseks ametiajaks. Alles 2015. aastal andis Kaire oma ameti uuele ringkonna esinaisele üle. Esimesed aastad möödusid kohusetundlikult ja põhjalikult koolitustel osaledes. Tal oli võimalus osa võtta esimesest esinaistele mõeldud kursusest Kehtnas, mida pilootprojektina katsetati 2002. aastal. Kursust mäletab Kaire intensiivsena: hommikul varakult üles ja õppima, õhtul hilja õppides magama. Vesteldes Kairega Naiskodukaitsest, löövad tema silmad iseäranis särama, kui juttu tuleb side- ja staabigrupist. See teema on talle hingelähedaseim. Ta on läbinud enamiku võimalikke sellealaseid koolitusi. Kahjuks – tunneb Kaire muret – on sellel grupil rakendust vähe. Teadmised kipuvad ununema, kui praktilisi kogemusi pole võimalik peale ammutada. Meelsasti ajab Kaire selga laigulise vormi ja käib püssi paugutamas, koormusmatkal või teistel füüsilist pingutust nõudvatel üritustel. Eelkõige meenuvad Kiviõli kandis korraldatud Naiskodukaitse koormusmatkad. Need on jäänud meelde, sest need polnud kerged. Kõige tähtsam oli meeskond, õigemini naiskond. Koos Tiiu Väli, Evelin Metsaotsa, Kaire Lätte, Pille Raudsepa ja Karin Allikuga on Kaire käinud maha kümneid ja kümneid kilomeetreid. Eriti tugeva jälje on jätnud talvised matkad, kui tuleb lumes sumbata ja vastupidavus proovile panna.

Ega tal kaua lastud lihtliikmena organisatsioonis olla, sest temas nähti kohe juhi potentsiaali. Sellepärast ta suure innuga naiskodukaitsja ongi, et see pakub võimalust tegelda niivõrd erisuguste asjadega, mida ilma selle organisatsioonita kogeda polekski võimalik. Matkadel usaldatakse kaart just tema kätte ja õnnelikult on nad siiani ka metsast välja tulnud.

Perega koos

Kaire hoiab alles oma poja JanOskari kuuendas klassis vineerist väljasaetud õuna. Sellel õunal on köögis auväärne koht. Alles on ka tütar Mari-Liisi tikitud lillega käterätik, mis valmis samuti 6. klassis. Kohvi pakutakse selles kodus vanaemaaegsetest kohvitassidest, mille üle Kaire on väga uhke. See on tema viis hoida oma perekonna asju. Üleüldse kaunistavad Kaire kodu rohked perekonnapildid ja Kaitseliidu meened. Ta tahab tunda, et talle olulised asjad on talle alati lähedal. Uksest sisse astudes võib silmata kohe ülemisel riiulil asetsevat aasta naiskodukaitsja kipskuju, mis jääbki Kaire kodu kaunistama. Pronksist kuju hoiab Kaire aga kontoris, sellest peab ta tuleval aastal loobuma ja kuju järgmisele tiitlisaajale edasi kinkima.

Füüsilised pingutused ei ole ainsad, millega Kaire rinda pistab, ta tegutseb õigupoolest kõikides erialagruppides. Meelsasti asub ta ka kulpi liigutama ja toitu jagama. Ta on käinud toitlustamas nii lastelaagreid kui ka meeste õppusi ning jaganud suppi suurematel avalikel üritustel. Kaire sõnutsi on tal katla juures küll pisut keeruline olla, sest kodus on ta harjunud tegema süüa katsetades. Talle meeldib tavapäraseid toite hoopis teistsuguseks kujundada, lihtsat kastet ja kartulit ta oma köögis küll Loominguline tegutseja vabatahtlikult ei valmista. Kodus naudib Kaire kõige rohkem Vaatamata sellele, et Kaire on lillepeenarde kujundamist. Tema jäägitult pühendunud Kaitseliidu maakodus võib leida lillepeenraid, tegevustele, ei ole tema perekond mida ehivad erineva värvi ja õitsepidanud temast puudust tundma. misajaga lilleoaasid. Peenardesse Tänaseks on Kairel täiskasvanud on paigutatud meisterliku oskusega poeg ja tütar ning juba ka kaks lapka vanu põllutööriistu, mis ostetud selast. Lapsi on tegevustesse kaamaja aida alt leiti. Hetkel tegeleb satud maast-madalast. Nad on oma tubli naine aga uue turbapeenra vanematega kaasas olnud kõikvõirajamisega. Kaire on osaline ka malikel õppustel. „Eestimaa kaunis kodu“ Järvamaa Kaire sõnul on laste kasvamise komisjonis. Tal on võimalus hinnata aeg, mil vanemad neid lapsena teisi kauneid kodusid. „Olen rõõmus, näevad, niivõrd lühike, et tema pole et Tiina Oraste maavanemana selle raatsinud neist eemal olla. Ikka ja ettepaneku tegi, komisjonis olen jälle pakkis ta rohkem varustust amatöör,“ jääb Kaire oma tagasikaasa ja asus koos perekonnaga hoidlikkusele kindlaks. Kui aga Kaitseliidu tegevustest osa saama. tema teadmised ja oskused koduaia Perekonnana leiti aega ka kõikvõikujundamisest hindamisel abiks ei malikeks muudeks väljasõitudeks. oleks, küllap poleks teda komisjoni Kaire sõnutsi on neil perekonna kutsutud. hoidmise traditsioon juba veregrupiKairet jagub kõikjale. Kaitseliidu, ga kaasa antud. Näiteks elavad lausa perekonna ja oma töö kõrvalt leiab samas koridoris üksteise peal erine- ta aega käia rahvatantsu tantsimas, vatel korrustel Kaire vend ja emamillega ta on tegelnud keskkoolist isa. „Perekond on mulle väga oluline, saadik. „Mulle meeldib tantsimine, need on minu lähedased, kes küll va- see on osa minust,“ ütleb Kaire. Et hel oma küsimustega närvi mustaks kõigi teiste tantsustiilide harrastaajavad, kuid kes mulle alati olemas miseks peaks kaugemale sõitma, on on. Olen neile väga tänulik.“ ta jäänudki rahvatantsu juurde. 6 | 2015

PERSOON

Järvamaal Roosna-Allikul elav Kaire Lõhmus pälvis 2014. aasta naiskodukaitsja tiitli. Tagasihoidliku naise sõnul tuli see tiitel talle üllatusena, sest aasta oli samasugune nagu kõik teisedki. Tunnustuseni viiski Kairet jäägitu pühendumine Naiskodukaitsele. Ta oli esimene tiitlisaaja, keda kutsuti presidendi vastuvõtule. Kaire tegevus Naiskodukaitses sai alguse juba 2000. aasta algul. Ega tal kaua lastud lihtliikmena organisatsioonis olla, sest temas nähti kohe juhi potentsiaali. „2001. aastal loodi Paide, Türi ja Järva-Jaani jaoskond. Olin esimene Järva-Jaani jaoskonna esinaine. See oli põnev aeg, olin täis entusiasmi ja tahtmist tegutseda,“ meenutab Kaire.

MERLE RÜÜTEL

PERSOON

Kui aega on, käib ta Väätsal keraamikaringis ja jõuab aktiivselt kaasa lüüa Roosna-Alliku kogukonna töös. „Minu isaema oli õppinud rätsepaks, ta ei töötanud selles ametis, aga õmbles kodus. Mäletan, et pidevalt oli tal mõni tellimustöö käsil, lisaks kudus ta kangastelgedel vaipu ja katteid. Ka minu ema õmbleb, koob ja tikib, käistööga tegelemine on minuga alati kaasas käinud. Õmblesin endale riideid juba siis, kui põhikoolis käisin, toona ei olnud ju kauplustest midagi saada, tuli ise nutikas olla. Olen ise linikuid kudunud ja heegeldanud, käisin Türil veimevaka kursustel, kus sai proovida nahkehistööd ja siidimaali,“ loetleb Kaire oma loomingulisi hobisid. „Loovus on igas inimeses olemas, seda peab lihtsalt arendama. Kuigi kiire elu on praeguseks käsitöötegemise kõrvale surunud, on minu soov õppida selgeks kangastelgedel kudumine.“ Kaire kätte on jõudnud vanavanaisa valmistatud kangasteljed, ta tahab need töökorda seada. Roosna-Allikul ei ole inimest, kes Kairet ei tunneks. Kaire pidavat olema kohal kõikjal: oma lastelaste kontserditel, võistlustel, kogukonna üritustel. Lisaks on ta oma ﬁrma juht tööriiete ja isikukaitsevahendite kaupluses. Tööd see naine ei

karda, kui vaja, on koristaja, kui vaja, on juht. Teeb kõike uhkuse ja ülima põhjalikkusega. Tema üheks peamiseks loomuomaduseks ongi põhjalikkus. „Usun, et see on geenidega kaasa antud, imetlen oma ema ja isa, kes on eluaeg rasket tööd teinud,“ räägib Kaire. „Ilmselt nad ei oskagi teisiti, maal elades teisiti ei saagi. Ka mu mõlemad vanaemad olid töökad. Emaema oli pikka aega lüpsja, teda autasustati Lenini ordeniga, lisaks pidas vanaema kodus loomi ja tal oli oma aiamaa, nagu maal ikka, samas

KOMMENTAAR

KIRSIKA ILMJÄRV Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaine: Märgime usinasti liikmete aktiivsustunde ja -päevi. Imetlen, et Kairel justkui ei olegi ühtegi kehva aastat. Ta on aasta-aastalt olnud aktiivsete liikmete esirinnas. Eks esinaise roll nõudnudki isiklikku eeskuju, aga ikkagi. Kogu see paberimajandus, aruanded – ta oli esinaisena enda kanda võtnud ja tavaeluga sobitanud mahuka lisatöö. Mõnelegi võis jääda mulje, et Kaire on Naiskodukaitses justkui palgalisena ametis. Vaid vahel harva, siis, kui asjad olid töö juures kuhjunud, vajas ta meie tegemistest time out’i. Kaire suudab igas olukorras jääda tasakaalukaks. Ta on alati vana rahu ise, ma pole kunagi kuulnud teda endast välja minemas, häält tõstmas. See on väga hea omadus. Ei saa märkimata jätta, et tema mõnus huumorisoon muudab pikad maanteesõidud alati meeleolukaks. Kuigi eraelus iseseisvalt otsuseid langetav ettevõtja, oskab Kaire väga hästi meie organisatsiooni hoida ja meeskondlikult juhtida. Kooliaja tagasihoidlikkus on temas säilinud, kuid seda pisikest sabinat saab näha vaid mõnel tähtsal ülesastumisel. See on nii armas ja inimlik.

6 | 2015

jõudis ta teha käsitööd – tikkida ja lastele sokke kududa.“ Kaire meenutab rõõmuga vanaema juures veedetud aega ja kahetseb, et temal praegu oma lastelaste jaoks nii palju aega ei ole.

Tuulemurd on hüva maastik Kaire korraldab koos Aldur Lõhmuse, Tiiu Väli ja vabatahtlike abilistega 2006. aastast Roosna-Alliku matkamängu, mis toob igal aastal kohale uusi osalejaid väljastpoolt asulat. Matkamäng on saanud niivõrd populaarseks, et võistkondade arv saab täis esimeste registreerumiseks avatud päevadega. Kes on korra mängust osa võtnud, see seab ka järgmisel aastal uuesti sammud sinna. „Püüame igal aastal võimalikult põneva ja võimalikult uue raja välja mõelda. Aastatega on saanud Roosna-Alliku kant igatpidi läbi käidud, seega ei ole see kerge. Aldur on see, kes raja välja pakub, kõigepealt kaardil, siis, kui võimalik, sõidame raja läbi ja Tiiuga kahekesi käime raja läbi, et olla kindel, kas matkajad suudavad selle läbida. Tihti on nii, et kaardi peal paika pandud rada tuleb veidike muuta. Need kõige raskemad kohad, kus on tuulemurdu ja mets raskelt läbitav, on meile endale ja teistelegi matkajatele kõige rohkem meeldinud. Inimestele meeldib end proovile panna, see annab hea tunde.“ Kaire juhtimisel on valitud mitmeid aastaid ka Järvamaa aasta ema. Koostöös Järvamaa maavalitsuse ja Naiskodukaitse Järva ringkonnaga korraldatav aasta ema valimine on üks tähelepanuväärseimaid konkursse maakonnas.

Kaire ei pea ennast despootlikuks juhiks. „Et tegemist on vabatahtliku organisatsiooniga, tuleb tegevliikmetele anda võimalus ise oma ideid välja pakkuda, nii palju kui see on võimalik, anda neile võimalus ise organiseerida ja ka läbi viia,“ arvab ta. Juhi rolliks on Kaire meelest kuulata, kinnitada, olla veendunud, et kõik toimib ja ülesanded on jagatud, st kuulata, delegeerida ja kontrollida ning kokkuvõte teha. „Mulle meeldib organiseerida, olen juht, kes kuulab ära kõikide arvamused,“ ütleb Kaire. Nüüdsest naudib Kaire tegevliikme staatust: tegeleb iseendaga ja panustab Naiskodukaitse toimetamistesse hoopis teises valguses. „Elle Vinni ütles kunagi, et miks oodata, et keegi teine teeb otsuseid, pigem kuuluda juhatusse ja olla ise otsuste tegemise juures. See [mõte] on ka mulle oluline olnud: olen saanud olla Järva ringkonna kasvamise ja kujunemise tunnistaja. Olen suutnud suunata ja julgustada tegevliikmeid, kelles on juhipotentsiaali, kandideerima ja juhiks olemist mitte pelgama. Täna on meil Järva ringkonnas tugev ringkonna esinaine ja jaoskondade esinaised, on hea teada, et ringkond toimib. Täna tunnen heameelt, olles lihtsalt tegevliige*.“ * Päris eemale pole Kaire juhtimisest siiski jäänud: ta kuulub Naiskodukaitse keskjuhatusse.

L I S A T E AV E

Kaire Lõhmus Haridus 1987–1989 Tallinna majandustehnikum, riigieelarve eriala 1991–1997 Eesti Maaülikooli majanduse, ökonoomika ja juhtimise eriala Töö 1999–2004 FIE Kaire Lõhmus, töökaitsevahendite müük, töökaitsealane nõustamine, raamatupidamine 2005 Niine TKV OÜ juhataja Huvialad Reisimine, matkamine, lugemine, vaimne eneseareng Läbitud koolitused Kaitseliidu koolis (millele lisanduvad kõikvõimalikud Naiskodukaitse poolt pakutud oma ringkonna koolitused) 2002 Naiskodukaitse jaoskonna esinaise kursus 2003 Juhtimiskursus I 2003 Sidekoolitus 2004 Kriisiõppekoolitus 2005 Juhtimiskursus II 2009 Instruktorikursus 2009 Naiskodukaitse PR-kursus 2009 Organisatsiooniõpetuse instruktorite kursus 2010 Staabiassistendi baaskursus Tunnustused 2001 Kaitseliidu Järva maleva pealiku tänukiri kohusetundliku teenistuse eest 2002 Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukiri 2003 Järva maleva pealiku tänukiri kohusetruu teenistuse eest 2004 Järva maleva rinnamärk 2005 Järva maleva tänukiri 2007 III klassi teenetemedal 2007 Järva ringkonna tänukiri 2009 Järva maavalitsuse tänukiri 2012 Liiliaristi IV klass 2013 Järvamaa teenetemärk 2013 Kaitseliidu teenetemedal 3. klass 2014 Aasta naiskodukaitsja tiitel 2015 Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukiri 6 | 2015

PERSOON

Lõpuks lihtsalt tegevliige

Füüsilised pingutused ei ole ainsad, millega Kaire rinda pistab, ta tegutseb õigupoolest kõikides erialagruppides.

DMITRI KOTJUH

Kaire põhjalikkust näitab seegi, et ta hoiab alles kõikvõimalikud materjalid, mis ta on naiskodukaitsjana koolitustelt saanud. Te ei kujuta ette seda kaustade ja dokumentide kuhja, mille ta minu ette laotas, kui hakkasime otsima koolituste tunnistusi ja tänukirju. Ta teadis täpselt, mis materjal kusagilt on saadud ja mida see sisaldas ning mäletas koolituste päevakavagi. Veel mäletab Kaire lugu, kuidas vaim voodi kõrval istus. Neid kummituste lugusid on kindlasti kõik Kaitseliidu Alu kooli õppurid kuulnud ja enese nahal ka tundnud. „Midagi salapärast seal majas igatahes on,“ on Kaire veendunud. Igal juhul tirib miski ka Kairet ikka ja jälle Alu mõisa õppima. „Hoian alles materjale, et neid aeg-ajalt üle sirvida. Kursuselt tulles on kõik värskelt meeles, samas hiljem sirvides leiab täiesti uut infot.“ Neid huvitavaid lugusid jagus mulle mitmeks tunniks kuulata.

VÄ L J A Õ P E

Muljed Sõrve retke esmaabipunktist Sõrve retke esmaabipunkti seadsime 31. mai varahommikuks sisse Nõukogude armee endise Saaremaa võimsaima ja moodsaima rannakaitsepatarei, nn Stebeli patarei komandopunktis.

Legend nägi ette, et noored matkajad olid teinud lõkke ja visanud tulle Teisest maailmasõjast metsa alla vedelema jäänud mürsu, mis mingil hetkel plahvatas. Et Sõrves peeti Teise maailmasõja ajal Saksa ja Vene vägede vahel mitmeid lahinguid ja sealt on leitud hulganisti sõjaaegseid lõhkekehasid, tundus selline ülesandepüstitus igati sobilik.

Tekst: HETY HUUM ja ENE VOKK

Ohutusse paika viimine unustati Kontrollpunktis oli neli kannatanut. Üks neist oli kliinilises surmas, teine suure kõhuhaavaga ja šokis, kolmas peahaavaga ja teadvuseta ning neljas lahtise sääreluumurruga paanikas ja karjuv vigastatu. Et tegemist oli ohuolukorraga – seda oli võistlejatele juhendis ka selgelt öeldud –, olnuks esmane tegevus kannatanute lõkkest eemale viimine. Enamik võistkondadest asus siiski kohapeal esmaabi andma ja alles seejärel hakati inimesi transportima. Võistlejate omavahelisest infojagamisest võis küll järeldada, et nad olid ohust teadlikud, kuid millegipärast oli tung otsekohe inimesi n-ö lappima hakata tugevam nende ohutusse kohta viimise vajadusest. Lavastus kujutas endast rahuaja õnnetust, mis oli juhtunud äsja enne järjekordse võistkonna saa-

6 | 2015

bumist. Seega oleks meie „surnut“ pidanud kindlasti hakkama elustama – vahekorras 2:30 tegema suust suhu hingamist ja südamemassaaži. Lugesime ülesande positiivselt sooritatuks ka siis, kui hingamisteed hoiti lihtsalt avatuna ning massaaži tehti riietest vabastatud rindkerel õige sügavuse ja rütmiga – st 5–6 cm 100–120 korda minutis. Peaaegu pooled võistkonnad jätsid selle kannatanu üldse tähelepanuta või siis tegid otsuse teda mitte elustada. Kannatanul ei olnud nähtavaid vigastusi. Kasutasime elustamisnukku, mis oli piisavalt maskeeritud ja paistis esmapilgul näoli maas lamava inimesena.

Mitu kannatanut vajanuks sooja Teadvuseta peahaavaga kannatanule oli tingimata vaja anda stabiilne küliliasend, et hoida hingamisteed avatuna, ja ta kindlasti soojalt katta. Küliliasendiga saadi enamasti hästi hakkama, kuid soojusele erilist tähelepanu ei pööratud, pigem üritati siduda peahaava, millest immitses veidi verd. Suure kõhuhaavaga kannatanu oli valudes ja kaotanud palju verd ehk tal oli eluohtlik vereringehäire – šokk. Et selle seisundi süvenemist vältida ning leevendada kõhus

VÄ L J A Õ P E

Kuna tegemist oli ohuolukorraga – seda oli võistlejatele juhendis ka selgelt öeldud –, olnuks esmane tegevus kannatanute lõkkest eemale viimine

2 X HETY HUUM

Teadvuseta peahaavaga kannatanule oli tingimata vaja anda stabiilne küliliasend, et hoida hingamisteed avatuna

6 | 2015

3 X HETY HUUM

Võistlejate omavahelisest infojagamisest võis küll järeldada, et nad olid ohust teadlikud, kuid millegipärast oli tung otsekohe inimesi n-ö lappima hakata tugevam nende ohutusse kohta viimise vajadusest

VÄ L J A Õ P E

Legend nägi ette, et noored matkajad olid teinud lõkke ja visanud tulle Teisest maailmasõjast metsa alla vedelema jäänud mürsu.

Vajalik oli tõsta kannatanu kõverdatud jalad kõrgemale, katta haav ja erilist tähelepanu pöörata soojusele. Jällegi olid selle viimasega lood kehvad

6 | 2015

lihaspinget, seega ka valu, oli vaja tõsta kannatanu kõverdatud jalad kõrgemale, katta haav ja pöörata erilist tähelepanu soojusele. Jällegi olid selle viimasega lood kehvad. Nagu mainitud, sai suurt tähelepa-

nu paanikas jalavigastusega neiu, kellel oli lahtine sääreluumurd. Tema abistamiseks piisanuks kannatanu ohutusse kohta viimisest ning jalale rahu ja liikumatuse tagamisest, asetades jäsemele toeks seljakoti, rullikeeratud lebomati vmt.

Erinev ettevalmistus Haavade katmiseks sai kasutada rätikuid ja salle, mis meie rollimängijatel kaasas olid, samuti oli võistlejatel endil selliseid riideesemeid, kuid siiski kasutati enamasti ära kaasasolevate meditsiinipakkide sisu. Võib tõdeda, et oli näha ja tunda võistkondade erinevat ettevalmistust. Ülesande täitmisel ei hinnatud kiirust ega meeskonnatööd, vaid ainult seda, millist abi kannatanud said ja kas see oleks neid reaalses elus aidanud. Seega tasub esmaabi põhitõed ikka ja jälle üle korrata, sest nagu vanasõna ütleb: kordamine on tarkuse ema.

L I S A T E AV E

Sõrve retke 2015 tulemused Afganistanis hukkunud Kristjan Jalaka mälestuseks korraldatud Saaremaa maleva Sõrve patrullretke võitis raskeimal ehk punase,l umbes 60 kilomeetri pikkusel rajal Pärnumaa maleva võistkond. Teine ja kolmas koht läksid Scoutspataljoni. Keskmisel, 35-kilomeetrisel ehk kollasel rajal osales üheksa kolmeliikmelist võistkonda. Esimese koha võitis Gotlandi Hjemvärneti võistkond Ojjamaa, teiseks tuli võistkond Moora Saaremaa Malev ja kolmandaks Saaremaa maleva noorkotkaste võistkond Säbelejad. Rohelisel ehk kaheksakilomeetrisel rahvarajal osales 380 inimest. Sellel rajal paremusjärjestust ei määratud.

Küliliasendiga saadi enamasti hästi hakkama, kuid soojusele erilist tähelepanu ei pööratud. Küliliasendiga saadi enamasti hästi hakkama, kuid soojusele erilist tähelepanu ei pööratud, pigem üritati siduda peahaava, millest immitses veidi verd

6 | 2015

Hüpe jääkülma vette

2 X ERAKOGU

NAISKODUK AITSE

ehk staabiassistendid Rootsi staabis õppusel

6 | 2015

Rootsis korraldati 6.–24. aprillini Combined Joint Staff Exercise (CJSE15) ehk liitlasriikide ühendstaabi õppus, millest võttis osa umbes 1200 inimest.

Mehhaniseeritud mitmeriigi-jalaväebrigaadi eesmise juhtimispunkti isikkoosseis

Selle rahvamassi sees olime ka meie, kaks naiskodukaitsjat, Tairi Lappalainen Sakala ja Kaisa Peedosaar Võrumaa ringkonnast. Lisaks naiskodukaitsjate toetaja ja kaasakutsuja staabiveebel Viljar Hallik Kaitseliidu peastaabist. Tairi: Kõik algas teate saabumisega postkasti, kus pakuti võimalust minna staabiassistendina Rootsi õppusele. Et olen välismaistest õppustest ainult head kuulnud, otsustasin kandideerida, ja tänu õnnelikule juhusele pääsesingi sinna. 6. aprilli pärastlõunal algas sõit tundmatusse. Et mul oli käsil ülikooli lõpetamine, ei olnud mul eelnevalt kuigi palju aega süveneda õppuse struktuuri ega sisusse. Nautides laeval maitsvat õhtusööki koos väga meeldiva seltskonnaga tabas mind paras paanika, kui hakkasin aru saama, kuhu ma sattunud olen. Hirm oli suur, sest ettevalmistus oli minu standardite järgi liiga vähene, kuid neid sõnu kirjutades olen kolm nädalat hiljem tagasi kodumaal ja ülimalt tänulik kõigile inimestele, kes selle õppusega seotud olid, sest just inimesed minu ümber on põhipõhjus, miks igatsen sinna tagasi ja loodan, et kunagi ka saan.

Kaisa: Laev oli juba pool tundi tagasi sadamast lahkunud ja me istusime õhtusöögilauas. Viljar vastas küsimustele, mis meid ees ootab, ja mainis jutu sees, et seal on kolonel meie staabis. Tairi istus hetk vaikselt ja küsis siis, et kas nüüd on hilja maha minna. See oli esimene märk, et tulemas on kolm toredat ja teguderohket nädalat. CJSE15 koosnes eelväljaõppest ja õppusenädalatest. Staape oli mitmesuguseid ja need paiknesid erinevates asukohtades. Eestlased tegutsesid staabis 4.MNMB (4. mehhaniseeritud mitmeriigi-jalaväebrigaad). Tairi: Eelnädal oli mõeldud staabiassistentidele ja infohaldusjuhtidele (Information Management Ofﬁcer ehk IMO). Meie staabiassistentide õppegrupp ja instruktorid pidid rääkima inglise keeles ja kui keegi rootslastega suheldes unustas, mis keeles tuleb rääkida, tuletasid rootslased ise meelde: in English, please! Meile õpetati, milliseid süsteeme hakatakse õppusel kasutama ja kuidas need toimivad, et oskaksime seda teavet hiljem saabuvatele osalejatele edasi anda. Kõik, kes on staabiassistendi tööga kokku puutunud, teavad, et vajalikud

Meie staabiassistendid tõestasid, et ka rahvusvahelistel staabiharjutustel pole midagi üle mõistuse keerulist

6 | 2015

2 X ERAKOGU

Kõik, kes on staabiassistendi tööga vähegi kokku puutunud, teavad, et info peab kohale jõudma sõltumata vahenditest

NAISKODUK AITSE

Käepärastest vahenditest meisterdatud prillid tegid lühinägeliku Rootsi ohvitseri tuju kohe heaks

Selle rahvamassi sees olime ka meie, kaks naiskodukaitsjat, Tairi Lappalainen Sakala ja Kaisa Peedosaar Võrumaa ringkonnast. KOMMENTAAR

VILJAR HALLIK, staabiveebel Kaitseliidu peastaabi infohaldusjuht

Osalesin sellel õppusel infohaldusjuhina juba kolmandat korda ja igal aastal õpin midagi uut. Tänavu esmakordselt osalenud Naiskodukaitse staabiassistendid esindasid oma organisatsiooni ja eriala eeskujulikult ning näitasid julget pealehakkamist ja võimet kiiresti kohaneda. Nagu Kaisa Peedosaare ja Tairi Lappalaise muljetest lugeda võib, oli staabiassistendi töö põhirõhk informatsiooni haldamisel elektrooniliste vahenditega. Need vahendid, kui neid õigesti kasutada, kiirendavad oluliselt teabe liikumist ja aitavad kiiremini eristada olulist vähemolulisest. Lahinguinfo elektrooniline haldamine on Kaitseliidule veel uus, aga kindlasti tähelepanu vajav valdkond ja sellised õppused annavad meile olulisi kogemusi, kuidas neid meetodeid ka meil rakendada. Muu maailm, nii liitlased kui ka kõik teised, arenevad selles valdkonnas jõudsasti ja Kaitseliit peab nende arengutega sammu pidama. Siingi algab suurte eesmärkideni jõudmine väikestest sammudest ja staabiassistentide kaasamine rahvusvahelistele õppustele võimaldab neid samme kiiremini astuda. Loodetavasti ei jäänud see osalemine Combined Joint Staff Exercise’il viimaseks ja leiame ka järgnevatel aastatel tublisid staabiassistente, kes saavad nii pikal õppusel osaleda ja hiljem oma kogemusi, näiteks instruktorina, teistele edasi anda.

6 | 2015

vahendid on paber, pliiats ja side (ükskõik, mis kujul). Sellel õppusel oli põhirõhk arvutil, kogu dokumenteerimine toimus portaalis CAXCIS, kuhu sai luua lahingupäeviku ja kust kõik said ise endale vajalikku informatsiooni otsida. Info levis kiiresti ja kõik, kes huvi tundsid, olid asjaga kursis. Sest raske on joosta mööda enam kui 70-liikmelist staapi ja teavitada inimesi asjadest, mis on just neile tähtsad, kuid see portaal (mille Viljar suurepäraselt üles ehitas) võimaldas määrata informatsiooni sektsiooniti ühe hiireklikiga. Kaisa: Veel saime kätt harjutada WebCOPiga (Web-based Common Operational Picture). See on pisut keerulisem tarkvara. Tegu on lahinguvälja haldamise süsteemiga. Meie, staabiassistentide, ühine moto sellel õppusel oli We aim to please ehk me oleme siin, et abistada. Tööpõld oli meil lai: STEX/RCD (staabi informatsiooni- ehk administreerimiskeskus), TOC (eesti keeles TOK – taktikaline operatsioonikeskus, lahingukeskus) ja FCP (eesti k EJuPu – eesmine juhtimispunkt). FCP tegutses lahingumasinatel CV 90 ja näiteks üks lahingukeskuse (TOC) tööpäev tõi endaga kaasa enam kui 500 infokillu laialipaiskamise meie brigaadi liikmetele. Tööpäevad olid pikad ja pingelised, kuid sellest hoolimata leidus eestlastel jaksu, et saada tuttavamaks Rootsi kultuuri ja inimestega. Toidukultuur on neil teistsugune kui meil. Näiteks polnud rootslaste menüüs suppi ega magustoitu. Erines

Sellel õppusel oli põhirõhk arvutil, kogu dokumenteerimine toimus portaalis CAXCIS, kuhu sai luua lahingupäeviku ja kust kõik said ise endale vajalikku informatsiooni otsida. Sellel õppusel oli põhirõhk arvutil, kuhu oli võimalik luua lahingupäevik, kust said kõik ise otsida vajalikku informatsiooni

2 X ERAKOGU

üksnes neljapäev, mil pakuti tihket hernesuppi ja pannkooke. See on neil traditsiooniline neljapäevatoit. Rootslastel on lihtne tervitus Hej! Kui soovitakse lihtsalt viisakas olla, kuid teise inimesega mitte pikemalt suhelda, öeldakse Hej-hej! Rootslased on tolerantsed ja külalislahked võõrustajad. Kaisa: Piisas kuskilt kaugelt läheneda rootsi keelt kõnelevale seltskonnale, kui juba mindi sujuvalt üle inglise keelele. Ja iga kord, kui taheti vahetada kiiret infot nende emakeeles, küsiti seda mitte valdava kaaslase käest luba ja vabandati. Tairi ja minuga töötas samas staabis Rootsi staabiassistent Elenore. Ühel lahingukeskuses istuval ohvitseril oli raskusi näha tahvlile kirjutatud teksti ning ta nurises, et kes küll nii pisikese ja loetamatu käekirjaga kirjutab. Et meie moto oli abistada, tuli Elenorele mõte teha hädas ohvitserile prillid. Mõeldud, tehtud. Valmis said supersuured ja uhked papist prillid. Prillid kenasti hädas ohvitserile üle antud, asus ta neid kohe lõbusasti kasutama. Kolm nädalat võõral maal ja kiire õppusegraaﬁ k tõid Naiskodukaitse staabiassistentidele palju mõtteid ja kaaslasi. Tairi: See oli raske õppus, kuid suurepärane kogemus inimestele, kes tunnevad end staabikeskkonnas hästi. See on võimalus panna ennast proovile mitmel moel, tundes nii kaasmaalaste kui ka välismaalaste tuge. Sellest õppusest osavõtmine oli privileeg ja loodetavasti saavad ka teised Eesti staabiassistendid sellisel õppusel osaleda. Kaisa: Esiteks tänan inimesi, kelleta oleks mul olnud sellel õppusel sada korda raskem: meie suur abiline Elenore Anderson, meie vaimne ja füüsiline tugi staabiveebel Viljar Hallik, alati abivalmis major Kalle Kõlli ja minu suur abi eesmises juhtimispunktis kapten Madis Koosa. See õppus oli keeruline ja õpetav. Minu eesmärk on Eestis samasuguses staabis omandatud teadmisi rakendada. Kindlasti saan oma kogemusi tutvustada ka tulevastele staabiassistentidele.

NAISKODUK AITSE

Esimesel nädalal õpetati staabiassistentidele, millised on süsteemid, mida hakatakse õppusel kasutama, ja kuidas nad toimivad

6 | 2015

REIN SÄINAS

paraad 2015 Kärdlas Tänavusel võidupüha paraadil 23. juunil Kärdla Keskväljakul seisis rivis ligi 800 inimest. Tekst: KAITSE KODU!

6 | 2015

Et tänavu veebruaris täitus 25 aastat Kaitseliidu tegevuse taastamisest, olid võidutule toojateks valitud igast malevast mees ja naine, kes olid veerand sajandi eest kohapealse Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevuse taastamise juures. Tuletoojad viisid paraadil presidendilt saadud tule maakondadesse. Paraadil osalesid Kaitseliidu Lääne maleva kompanii (sh Hiiumaa malevkonna liputoimkond), miinipildujarühm ja tankitõrjerühm, Pärnumaa maleva kompanii, miinipildujarühm ja tankitõrjerühm, Saaremaa maleva kompanii, Tallinna maleva kompanii (sh Põhja kompanii, Meredivisjoni ja Akadeemilise malevkonna rühmad), Rapla maleva rühm, Küberkaitseüksuse liputoimkond, Naiskodukaitse kompanii, Noorte Kotkaste kompanii ja Kodutütarde kompanii ning politsei- ja piirivalveameti rühm. Eesti üksuste kõrval osalesid soomlased, rootslased, poolakad, ameeriklased ja lätlased. Lisaks tegid paraadist ülelennu Eesti, Ameerika Ühendriikide, Norra, Itaalia ja Ühendkuningriigi õhusõidukid. Paraadi juhataja oli Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja rivistaja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm. Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti vägede võitu Võnnu lahingus Landeswehr’i üle 23. juunil 1919.

ENN SUTTING

VÕI DU P Ü H A PA R A A D

Võidupüha

Hiiumaal jalutasid nii USA tankiüksuse kui ka pioneeride rühm

REIN SÄINAS

Just nagu sõdurisupp, nii on võidupüha lahutamatu osa ka tehnikanäitus

REIN SÄINAS

VÕI DU P Ü H A PA R A A D

Võimalik vaid Hiiumaal: nii kodutütarde kui ka noorkotkaste lipusaatjateks õnnestus valida kaksikud

MADIS MINTEL

Et paraad hästi kõlaks, panid pillid kokku Kaitseliidu ühendorkester, kaitseväe orkester ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester

Kaitseliidu langevarjurid said sel korral õige laia sihtmärgi: maandumisel tuli merele pihta saada

6 | 2015

Hiiu naised näitasid paraadil sirget selga Ei saa ükski paraad läbi ilma kohalike naiste toetuse- Hetkega sai põhjalik omapoolne arvamus naistest teispoolt Väinamerd ta, ka Hiiumaal polnud teisiti. Kes aga on need tublid valmis Lääne ringkonna esinaisel Mare Laidel. Hiiu naised? Saatsime Lääne ringkonna listi palve iseloomustada mõne lausega Naiskodukaitse HiiuHiiumaal kui kodus Ta ei ole kiitusega kitsi: „Naiskodumaa jaoskonda ja selles tegutsevaid naiskodukaitskaitse Lääne ringkonnas on neli tejaid. Üleskutse oli intrigeeriv. gusat jaoskonda ja pingeritta on neid

Hiiumaal jagus võidupüha puhul rohkesti nii vihma kui ka päikest, kuid Hiiu naised olid kenad iga ilmaga

6 | 2015

väga raske seada. Olen ise Haapsalu jaoskonna tegevliige, kuid tunnistan, et kui Hiiumaa poole seilan ja Heltermaa sadam juba eemalt paistma hakkab, voolab hinge mingi seletamatu rahu. Kas see on nüüd sellest, et tänapäeva „tsivilisatsioon“ ei ole täielikult saarele jõudnud, või see, et Nõukogu-

AHTO KRUUSAMÄE

NAISKODUK AITSE

Tekst: SVETLANA MUSTKIVI, KARIN RÜNKORG

ENN SUTTING

Aive Küünarpuu on olnud Haapde ajal oli see piiritsoon, kuhu pääses Soojad ja naerusuised, ent salu jaoskonnas vaid mõned aastad, vaid lubadega, või see, et jaoskond jonnakad aga tunnustavaid sõnu jagub temalise ei ole kuigi suur ja kõik tunnevad Naiskodukaitse Haapsalu jaoskongi kuhjaga: „Tuntud-teada väljend kõiki? Midagi siin on teistmoodi. na tegevliige Riima Koch, kes elab on „Hiiu jonn“ ja see väljendub minu Inimesed ise – nagu kõik saanaabersaarel Vormsil, kirjutab: meelest Hiiumaa naiskodukaitsjate rerahvad – on kuidagi soojemad, „Hiiumaa naistega on mul ainult puhul väga vahvalt selles, et nad on rõõmsamad, avalamad ja sõbralikuväga head kogemused. Saare naised igal rindel rõõmsalt ja uudishimulimad. Üks legend räägib, et sa võid on parimad naised: sitked ja tublid, kult asjalikud, hakkajad, tarmukad, kasvõi 30 aastat Hiiumaal elada, aga valmis kõigeks ja alati olemas, kui ühesõnaga vägagi tegusad ning ega sind ikka päris hiidlaseks peeta. vaja, ka kõige pingelisemas „lahinkuna neid on seal arvuliselt vähem Mina tunnen end siin küll nagu guolukorras“ külma närvi ja naerukui mandrinaisi, peavad nad tegukodus. Selle eest oskavad hoolitseda se näoga. Lõbus olemine on nende des olema väljas mitme eest. Teisiti juba kohalikud armsad naiskoduseltsis alati garanteeritud.“ see jonn lihtsalt ei luba.“ kaitsjad Karin, Anne, Helja, Marge, Kaja Mander on Haapsalu jaosÜlle, Jane, Küllike, Anu, Pille jpt. konna juhatuse liige ja näeb hiidlasi Hiiu naistel on alati midagi üllaHiiumaa oma aasta isa oma mõtete kaudu sellisena: „Ma ei tavat varuks. Kogu töö käib naeru ja Anname nüüd sõnaõiguse hiidlasteole üldsegi osav sõnade rittaseadja, nalja saatel, mis ei tähenda kaugeltki, eriti paberil. Rääkides tuleb vahel le endile, et nad saaksid ise tutvuset tõsisemad toimingud jääksid tegetada neid üritusi ja tegemisi, mis palju paremini välja. Minu meelest mata. Omi, ainult Hiiumaale omaseid on Hiiu naiskodukaitsjad eriliselt eredalt meelde jäänud. üritusi, jätkub terveks aastaks. Meie Marge Vähter on juba neljandat soojad, positiivsed, rõõmsameelsed organisatsiooni naised on end seal aastat Hiiumaa jaoskonna esinaine, ja, mis seal salata, ka mõnusa (nende igas olukorras heast küljest näidanud. oma keeli mönusa) huumorisoonega. kelle ettevõtlikkust ja tegutsemisOlgu see siis mõni koolitus, õppus, lusti on täis jutt, mille ta pani kirja Igav ei hakka nendega mitte kunagi võistlus või muu sootuks teisest aasta isa valimistest: „Hiiumaal ja luurele läheks 101%lise kindlusevaldkonnast ülesanne. Kes mäletab oma aasta isa valimise idee sündis ga. Nad on alati kohal ja olemas, mis lennuõnnetust aastal 2001? Vähim, meie jaoskonna naistel 2014. aasta sest, et mandrile jõudmine ja tagasi mida naiskodukaitsjad siis teha said, alguses, kui kirjutati Lääne ringkoju saamine on vahel ooper omaette. oli päästjatele kuuma teed pakkuda. konna arengukava. Haapsalust kodu Igal võimalusel kallistaksin neid, et Hiidlased on ka mandrile alati oo- endasse ka pisut seda meretagust poole sõites panime juba detaile datud, küll koolitustele ja võistluste- energiat, soojust ja maalähedust paika ja nii ta läks. Eesmärgiks on le, ning siit nurgast ja sealt nurgast väärtustada isa ja isadust, tunnusammutada. Sest kui hiidlased pundis, keskpõrandale kokku sünnivadki tada mehe rolli laste kasvatamisel, ei jää midagi tegemata. Nendega on alati kõige toredamad ideed.“ aga ka tema vabatahtlikku tegemõnus ja nendega on hea.“ 6 | 2015

NAISKODUK AITSE

Loomulikult oli Kärdla paraadil väljas Hiiumaa malevkonna lipp

AHTO KRUUSAMÄE

NAISKODUK AITSE 28

Tuletooja medalid Kaitseliidu taastamise juures olnud vabatahtlikele andis üle kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras

vust ühiskonnas. Soovisime anda Hiiumaa aasta isa tiitli isale, kelle peres kasvab kaks või enam last, kes saavad kodunt hoolt, armastust, eeskuju ja õpetust. Meil oli hea meel, et kanditaate oli esitatud igast vallast kokku seitse, ei julgenud esimesel korral nii palju lootagi. Meie isadepäevakontserdil oli esinejaid pisikestest Kärdla laululastest kuni täiskasvanuteni välja, lauldi, tantsiti ja mängiti pilli. Kontserti toetasid paljud kohalikud ﬁrmad ja omavalitsused. Üritust kavandades oli tunne, et üks kokkusaamine ajab teist taga, sest näost näkku suhtlemine on meie arvates vajalikum kui kirja teel asju ajada. Kaitseliitlaste seas oli sügisel kuulda veidi nurinat, et kas paljuks ei lähe, kas ikka peab jälle kokku saama, mida te seal küll teete, et nii saamatud olete. No pole midagi, nurinad on üle elatud ja pärast ilusat kontserti olid meeste kiidusõnad kohe naiste kõrvu paitamas. Algusest lõpuni oli kõik läbi mõeldud, viimane kui üks detail paigas. 6 | 2015

Esimene Hiiumaa aasta isa on Hiiu valla tubli viie lapse isa ja ühiskondlikult aktiivne mees Jaanus Valk.

Hinges oli ikkagi värin, et kas kõik ikka läheb nii nagu peab, ega me midagi unustanud, kas kõik esinejad on olemas. Palju mõtteid käis tol hetkel peast läbi. Jälgides kontserti, mis oli liigutav, lasin julgelt emotsioonid valla ja pisara voolama. Esimene Hiiumaa aasta isa on Hiiu valla tubli viie lapse isa ja ühiskondlikult aktiivne mees Jaanus Valk. Ta sai meie poolt kingituseks Kalle Talvi meisterdatud mehise, ehthiidlasliku pingi ehk Pitsu. Hiiumaa jaoskonna naised tegid ühe korraliku maakondliku ürituse.“

Sport teeb rõõmsaks Üks Marge Vähteri suuri kirgi on sport. Ta iseloomustab hiidlaste sportlikke eluviise järgnevalt: „Hiiumaa naiskodukaitsjad on hakkajad ja sportlikud naised, kes ei pelga vastasteks kutsuda erinevaid jõustruktuure ja tegelevad meelsasti ka mudilastega. Septembris 2012 korraldasime jalgpallilahinguid saare malevkonna kaitseliitlaste ja tuletõrjujatega. Meie eesmärgiks ei

Lapsed ja mälestused Jane Sinijärv on Hiiumaa jaoskonna aseesinaine ning talle ja tema sõpruskonnale on juba aastaid südamelähedased saare vähekindlustatud perede lapsed. Mitmel aastal on CafeOrientale annetanud kohvikutepäeval teenitud tulu vähekindlustatud perede laste jõulukingitusteks. Sellele heale algatusele on õla pannud ka Hiiumaa naiskodukaitsjad, kes on püüdnud aimata kõigi kingisaajate eelistusi ning valinud CafeOrientale poolt heategevuseks annetatud raha eest jõuluvana varudest igale lapsele omanäolise üllatuse. Selleks on naiskodukaitsjad enne jõule kogunenud staapi, et lustiga üheskoos kingid pakkida ja jõuluvana, keda assisteerivad sotsiaaltöötajad, priskete kottide ja hea sõnaga teele saata. Kolmel aastal on selline koostöö valmistatud jõulurõõmu ligi 200 Hiiumaa lapsele.

Mitmel aastal on CafeOrientale annetanud kohvikutepäeval teenitud tulu vähekindlustatud perede laste jõulukingitusteks. 25. mail 2012 avati Kärdlas Ristija Johannese kiriku juures 729 Teises maailmasõjas hukkunud hiidlase mälestusmärk „Poiss on koju jõudnud“. Avatud monument kannab positiivset sõnumit: sõjast saabunud noormees võtab hetkeks kivil istet ja heidab enne kojuminekut pilgu kodukülale. Mälestusmärgi üheks ülesandeks on lepitada sõjas erinevatel pooltel relva kandnud võitlejaid. Monument on hiidlaste seas armastatud ning „Poisi“ juurde kogunetakse, et meenutada üheskoos sõjas hukkunuid ja küüditatuid. Naiskodukaitsjaid on näha koos noorkotkaste ja kodutütardega pärgi asetamas ja mälestusküünlaid süütamas 25. märtsil, mil Hiiumaalt küüditati 270 inimest. Ka kogunetakse koos linnarahvaga mälestusmärgi juurde, et meenutada ajalugu Tartu rahulepingu sõlmimise päeval, võidupühal ja Eesti vabariigi aastapäeval. Need hetked on naistele olulised.

Aastaid on naised osalenud kokkadena, tehes süüa ja, relv käes, kaitsnud julgelt oma kööki. Õppus hõlmab küll seni Lääne-, Saare- ja Pärnumaad, kuid kogub populaarsust juba üle Eesti ja tulijaid on piiri tagantki. Üheksas Orkaan korraldati eelmise aasta detsembris Saaremaal. Naised olid ametis staabiassistentidena suurõppuse peastaabis ja lahingukompanii koosseisus toitlustamas ning meditsiini tagamas. Hiiumaa naised on ikka olnud esindatud Naiskodukaitse laskevõistlustel ja Läänemaa laskevõistlustel meestele konkurentsi pakkunud nii spordi- kui ka lahingurelvadest.“

Juubelipapud vastsündinuile

Svetlana Mustkivi, Lääne ringkonna instruktor, toetas ja oli eestvedamas nn papude ettevõtmist Hiiumaal ja Läänemaal. 2012. aasta oli Naiskodukaitse juubeliaasta – täitus 85 aastat päevast, kui meie eelkäijad panid aluse organisatsioonile, mida me praegu tunneme Naiskodukaitse nime all. NaiskoduKokad, staabiassistendid, kaitse Lääne ringkond kutsuski ormeedikud, laskurid ganisatsiooni juubeliaastal kõigile Olulisima militaarpoolelt pani kirja vastsündinuile papusid kudumaKüllike Tammeveski, kes on Naiskoheegeldama. dukaitse Lääne ringkonna juhatuse Käsitööna valminud papudesse liige: „Hiiumaa naiskodukaitsjad oli koondunud tarkus, soojus ja vägi, ainult ei spordi, toitlusta, heegelda imikutele papusid ega paki kingitusi, millega anti edasi sõnum, et iga väike ilmakodanik on meie keskele vaid pakuvad tuge Hiiumaa malevväga oodatud ja samas ka kaitstud. konna ja kogu Lääne maleva kaitseliitlastele. Hiiumaa pinnal korralda- Rõõmsavärvilised villased papud tavatel õppustel on naised ikka katla soojendasid kõikide uute ilmakodanike tillukesi varbaid Hiiumaal ja juures, aga ei pea paljuks kaasa Läänemaal. lüüa ka jao koosseisus. 2013. aastal Hiiumaa haigla jagas beebidele läbis neli naist staabiassistentide naiskodukaitsjate ja nende sõprade kursused Meegomäel. Oma oskused kootud papusid 2012. ja 2013. aastal pandi esimest korda proovile samal peaaegu sada paari ning Läänemaal aastal Põlvamaal staabiassistentide kingiti koostöös kõigi omavalitsusteerialavõistlustel, kus kahest hiidga üle 250 armsa kudumi. lasest ja kahest läänlasest koosnev Naiskodukaitse järgis selle ülesvõistkond saavutas kolmanda koha. kutsega Soomes tegutseva naisorgaMeie staabiassistendid on oma oskusi lihvinud alates 8. Orkaanist mh nisatsiooni Martta-liidu algatatud ettevõtmist, mille raames valmis Kevadtormil 2014, aga ka vajalikel põhjanaabritel näputööna ligi täiendkursustel. 60 000 villast paput, mille ämmaJärjest populaarsemaks Hiiu emandate liit sünnitusmajades uunaiste seas on saamas Lääne piirtele ilmakodanikele laiali jaotas. konna malevate suurõppus Orkaan. 6 | 2015

NAISKODUK AITSE

olnud selgitada välja mängu võitja, vaid sokutada lahedal sügisõhtul üksteise seltskonnas lõbusalt pall vastase väravasse. Meeste tagasiside oli positiivne. Osalesime ka Hiiumaa meistrivõistlustel jalgpallis, kus saavutasime teise koha. Sama aasta oktoobris kutsusime jõustruktuuride meespere võtma mõõtu humoorikal teatevõistlusrajal. 2013. aasta sügisel oli meie vastaseks „kiiksuga“ pallimänge mängimas juba Kärdla linnavalitsuse kollektiiv. Ühiselt püüti väga suur võimlemispall vastase väravasse meelitada või joogitopsidest valmistatud prillide abil jalgpall märkamatult linnavalitsuse väravavahist mööda saada ja väravasse sokutada. Osalejatel oli hulga tegemist, et „prillide“ tagant esimesel korral palli tabada, aga pealtvaatajad said südamest naerda ja lihased oli järgmisel päeval sportlikult haiged. Tänavu 1. mail Kärdla linnajooksul aitasime korraldada kahe- kuni seitsmeaastaste laste Sinilillekesejooksu, millega toetasime heategevuskampaaniat „Anname au!“. Mudilaste seltsis möödus tore päev. Lapsed said tunda tõelist võistluspinget ja rahulolu võidukast saavutusest ning kõigile riputati kaela vahva käsitööna valminud puidust medal, mille ehteks väike sinililleke. Meie peades küpsevad uued ja põnevad mõtted, et muuta pimedad sügisõhtud koos sõprade ja liikumisega rõõmsamaks.

Mina, naiskodukaitsja Mõte astuda Naiskodukaitsesse liikus mu peas juba ammu, kuid nagu ikka polnud julgust ega ka täit selgust, mida selles organisatsioonis tehakse.

NAISKODUK AITSE

Tekst: ALIINE MATISEN

Kõik algas sellest, et astusin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse raamatukogunudust õppima ja minu õppekorraldusspetsialistiks oli Lembe Lahtmaa, kes ühel sügisesel õhtupoolikul korraldas akadeemia Mustas saalis ürituse, kus kõneldi Mari Raamotist. Tookord ma ei teadnud, et see oli Naiskodukaitse üritus ja et Lembe on Sakala ringkonna naiskodukaitsja. Olin kunagi näinud selliseid naisi paraadil, selliseid mustas vormikostüümis naisi. Järgmisel päeval uurisin Lembelt täpsemaid juhiseid. Sain teada, et igas maakonnas on oma ringkond ja jaoskonnad ning sealt edasi uurimine läks. Ema sõbranna juhatusel sain kokku Naiskodukaitse Tartu ringkonna toitlustusgrupis tegutseva Anna Jänesega, kelle kaudu jõudsingi lõpuks Naiskodukaitse Tartu instruktori jutule.

Toitlustamine on jõukohane

Kuid nagu öeldakse, eks aeg anna arutust. Kui olin organisatsiooni värske liige, tahtsin kuuluda kõigisse gruppidesse, kuhu oli vähegi võimalik kuuluda, ja teha kõike. Kuid nüüd suudan valida, nähes pealt ja Haiguse kiuste ka ise järele proovides, millisesse Enamikul lugejaist tekib ehk küsigruppi ma jaksan ja tahan kuuluda mus, miks kirjutan sellisel teemal või mida ma saan või ei saa teha. nagu paljud äsja organisatsiooniga Muidugi on igas grupis põnevaid liitunud. Ent tegutsen Tartu ringülesandeid, kuid mul tuleb paraku konnas aktiivse toetajaliikmena tõdeda, et jah, kõikide asjadega ma juba kolm aastat (alates 2012. tõesti hakkama ei saa. Praegu tegutaastast), sest mul üks eripära, mille sen toitlustusgrupis, mis on mulle tõttu ma just toetajaliige olengi ja jõukohane. Tänu seal olemisele olen ametlikult vormi ei kanna. Kuigi soov oli kanda kunagi Naiskodukait- rohkem hakanud tähelepanu pöörama etiketile, samuti kõigele muule, se pidulikku ja laigulist vormi, olen mis seostub Kaitseliidu pidustuste ja aja möödudes aru saanud, et vorm toitlustusega. on kõige väiksem asi selles organiNaiskodukaitse on andnud mulle satsioonis, see on loodud vaid selleks, palju. Eelkõige palju värve, üksteiet erineda teistest organisatsioonisemõistmist, arusaamist, analüüsidest ja silma paista. võimet, uusi toredaid inimesi, sõpru, Toetajaliige olen vaid ühel põhilma kelleta oleksin ma ilmselt jusel: nimelt ei ole ma päris terve praegu ülikoolihariduseta. Naiskodukaitse on pannud mind mõistma, miks me seda kõike teeme, miks see on oluline ja kuidas selgitada inimestele meie organisatsiooni põhimõtteid. Toon siinkohal näite oma vanaemast. Pean tõdema, et ka mu enda pereliikmed ei soosinud alguses

Naiskodukaitses olemine on andnud mulle julgust ja parandanud enesehinnangut. 30

inimene ja elan sünnist saati koos haigusega, mille nimeks on laste tserebraalparalüüs (PCI). Esimene aasta organisatsioonis oli suuresti sisseelamise aasta, võimalik, et paljud arvasid toona, et ma oma haiguse tõttu midagi teha ei jaksa või ei saa. Mäletan, et kui tulin Leane juurde pabereid viima, küsis mu tuttava ema läbi akna: „Kus sul minek on?” Ütlesin, et Leane juurde. Tema sõnul olin ma tol korral täiesti vales kohas, sest ka temagi arvas, et kuna tema poega vaevab sama häda, ei saa ka mina sõjaliste asjadega hakkama, kuid ometigi olen ma nüüd Naiskodukaitses.

6 | 2015

L I S A T E AV E

Mis on laste tserebraalparalüüs?

mõtet, et olen Naiskodukaitses, see tundus neile naeruväärsena, et minusugune on sellises uhkes organisatsioonis. Üsna sageli on mu vanaema küsinud, mida seal Naiskodukaitses tehakse, ja uskuge mind, olen talle püüdnud seletada, aga ta pole senini seda mõistnud. Sageli me mõistamegi siis, kui oleme alles ise saanud järele proovida. Tänu Naiskodukaitse erinevatele tegutsemistele olen saanud ennast nelja seina vahelt välja. Paljud ju väidavad, et sellised nagu mina, abitud ja oskamatud, peaksid istuma kodus ja lihtsalt olema.

NAISKODUK AITSE

Laste tserebraalparalüüs, ladinakeelse nimega paralysis cerebralis infantilis (PCI), inglise keeles cerebral palsy (CP), on kesknärvisüsteemi ehk aju kahjustus, mille tagajärjeks võib olla füüsilise ja harva ka vaimse arengu mahajäämus. Motoorikas võib laste tserebraalparalüüs avalduda jäsemete spastilise halvatusena. Tserebraalparalüüsist on haaratud 0,1–0,2% lastest, sh 1% enneaegsetest ja oma sünnivanuse kohta väikesekaalulistest lastest. Vaimse arengu mahajäämus esineb kõigest 35%-l tserebraalparalüüsiga lastest. Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest (hüpoksiast, nakkushaigustest) või saadud sünniaegse areneva aju kahjustuse (sünnitrauma) tõttu. Selle võib esile kutsuda loote aju hapniku- või verevarustuse häire.

Aliine ei saanud tuua tegevliikmelt nõutud perearsti tõendit selle kohta, et ta on füüsiliselt terve, seetõttu lööb ta Naiskodukaitse töös kaasa toetajaliikmena

ERAKOGU

Naiskodukaitse on andnud julgust Aga mulle meeldib just vastupidi: suhelda, abistada, anda midagi omalt poolt teistele, näidata, et olen kuidagigi ühiskondlikult kasulik. Naiskodukaitses olemine on andnud mulle julgust ja parandanud enesehinnangut, arusaamist maailmast ja isamaa kaitsmisest. Olen ka õppinud ennast paremini väljendama. Naiskodukaitse pakub mitmekülgset võimalust teha ja näha uusi ja põnevaid asju, mida lihtinimesed kuskilt ei saa. Olen leppinud olukorra ja mõttega, et ma ei saa teha kõike, mida teevad teised organisatsiooni liikmed, aga see polegi ju tegelikult nii oluline, oluline on just see, et ma olen osa sellest ja saan ka omalt poolt mingi panuse anda. Olen leidnud nende kolme aasta jooksul endale nii palju tuttavaid ja mõttekaaslasi, mida poleks eales osanud arvata. Lõpen vanarahva tarkusega: „Kes tahab ja pingutab selle nimel, see enamasti saab ka.” 6 | 2015

AJALUGU

Naiskodukaitse paraad Tartus 1938. aastal

Akadeemilise jaoskonna liige: noor, rahutu ja (nina)tark 18. mail 2015 möödus 90 aastat päevast, mil naisüliõpilased Emajõe Ateenas omaette Kaitseliidu rühmaks koondusid ning sellega Tartu ringkonna Akadeemilisele jaoskonnale aluse panid. Märgilise tähendusega sündmust tähistas jaoskond sel kevadel suurejooneliste aastapäevapidustustega. Tekst: LIINA PÄRNAMÄE

6 | 2015

Kaitseliidu Tartu malevas algas Naiskodukaitse töö naiskomiteedena üksikute malevkondade juures juba 1924. aasta sügisel. Komiteedel puudus kindel töökava: oldi peamiselt abiks Kaitseliidule tulude hankimisel pidude ja korjanduste korraldamisega, valmistati käesidemeid jne. Peagi aga tekkis tarvidus kindlama organisatsiooni järele, seda enam, et esialgne töö oli näidanud, millised ülesanded oleksid naiste täita. Selleks ajaks oli tuntust kogunud ja end õigustanud ka Soome Lotta-Svärd – naisvabatahtlikest koosnev riigikaitse tugiorganisatsioon. Lotta-Svärdi eeskujul alustasid eestlannad Naiskodukaitse loomist ja esimesed naisrühmad asutati Tartus malevkondade juurde aprillis 1925.

Naisüliõpilaste Kodukaitse Ühing Naiskodukaitse väljaanne nr 5 kirjutab: „Kuna meesüliõpilased olid koondunud kaitseliidu üksustesse, võttes enesele ülesandeks vabatahtliku isamaa kaitsmise, siis loomulikult ei võinud ka rahvuslikul alusel seisvad naisüliõpilased jääda eemale sellest liikumisest.“ Nii asutasid 57 naisüliõpilast 18. mail 1925 Eesti Naisüliõpilaste Seltsi (ENÜS) ruumes Naisüliõpilaste Kaitseliidu, st koondusid omaette rühmaks. Sama aasta oktoobris võeti uus nimi – Naisüliõpilaste Kodukaitse Ühing. Naisüliõpilased koondusid esialgu ühiselt, ent peagi leiti, et otstarbekam on jaguneda meeste kombel organisatsioonitüübi järgi jaoskondadeks. Nõnda loodi 1926. aasta

L I S A T E AV E

Tartu Akadeemilise jaoskonna 90. aastapäeva konverents  Merle Maigre. Kuidas käituda kõrgendatud julge-

olekuohus?  Juhan Kivirähk. Arvamused riigikaitsest enne ja

pärast ajateenistust.  Evelin Verš. Naiste võimalusi juhiks ja ohvitseriks

õppida.  Triin Tõnsing. Mina – naiskodukaitsja.

AJALUGU

Konverentsi ettekanded on järelvaadatavad aastapäeva kodulehel: http://kadrigr.wix.com/akjskaastap2ev

ANDREAS RAUKAS

septembris lisaks algselt asutatud kolmandale (ehk seltside) jaoskonnale ka neljas (ehk korporatsioonide) jaoskond. On oluline märkida, et Tartu naiste organiseerunud tegevus jaoskondades ennetas ametlikult nii Tartu ringkonna loomist (11. märtsil 1927) kui ka Naiskodukaitse organisatsiooni asutamist (2. septembril 1927). 1939. aastal ilmunud Naiskodukaitse tegevuse ülevaates hinnati Tartu ringkonnas naisüliõpilasi 32%-le kogu liikmeskonnast. Enamik naistudengeid kuuluski kolmandasse ja neljandasse jaoskonda, ent üliõpilasi oli ka kõigis teistes jaoskondades. 1938. aastal oli ringkonnas 430 üliõpilast. Naiskodukaitse tegevus katkes 27. juunil 1940, kui Eesti vabariigi presidendi dekreediga kuulutati Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide tegevus lõpetatuks.

Tartu Akadeemiline jaoskond Kui Naiskodukaitse 1991. aastal Eestis taastati, tegutses Tartu ringkonnas esialgu ainult üks – Tartu – jaoskond, ent juba 1990ndate keskpaigaks oli liikmeskond nõnda arvukaks kasvanud, et peeti otstarbekaks luua ringkonda teinegi jaoskond, mis koondas endas Tartu ülikoolide ning kõrgkoolide tudengeid, õppejõudusid, vilistlasi ja töötajaid. Selleks sai 23. aprillil 1996 Tartus loodud Akadeemiline jaoskond. Kuu aega varem oli Kaitseliidus taastatud ka Akadeemiline malevkond. Ilmselt oleks jaoskonna ajaloojoon võinud sellega piirdudagi, ent teadmine, et ka Naiskodukaitse tegevuse esimesel perioodil koondusid ülikooliga seotud inimesed eraldi üksus-(t)esse, püsis jaoskonna juhatustel meeles ja kui Tartu Akadeemiline malevkond oma ajaloolise järjepidevuse taastas, tekkis soov sama ka Akadeemilise jaoskonnaga teha. Konkreetsemad ettevalmistused algasid 2013. aasta sügisel ning taastamisvõimalusi ja -vajadust

Väsinud, aga õnnelikud: Akadeemilise jaoskonna juhatus

arutati jaoskonna üldkoosolekul 2014. aasta talvel. Samal üldkoosolekul võeti ka ühehäälselt vastu otsus taastada jaoskonna ajalooline järjepidevus.

Ajaloolise järjepidevuse taastamine 2. veebruaril 2015 allkirjastas Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming

käskkirja, millega määras Tartu ringkonna Akadeemilise jaoskonna ennesõjaaegse kolmanda ja neljanda jaoskonna õigusjärglaseks asutamiskuupäevaga 18. mai 1925. Sellega sai ametlikult kinnitatud meie jaoskonna ajalooline järjepidevus ja võimalus tähistada kevadel 90. juubeliaastapäeva. 6 | 2015

Väljavõte Akadeemilise jaoskonna juhatuse 13. mai 2014 protokollist nr 9

AJALUGU

L. Aru: Jaoskond tähistab tuleval aastal 90. juubelit. Me võiksime sel puhul midagi vahvat ja suurejoonelist korraldada. T. Serglov: Mina leian, et pidustused võiksid järgida Akadeemilisi traditsioone ja hõlmata harivat konverentsi ning pidulikku aktust. A.-L. Viltrop: Mulle meeldiks, kui seekord oleks ikka tantsuga pidu ka. K. Green: Aga korraldamegi kolmeosalise ürituse: konverents, aktus ja piduõhtu.

Esialgsele ideedevahetusele juhatuse ringis järgnesid pikad ettevalmistuskoosolekud ja toimkondade kokkusaamised. Korraldamisse andsid panuse peaaegu pooled jaoskonna tegev- ja toetajaliikmed ning mitmed liikmekandidaadid. Paljudele oli kooskorraldamine esmakordne võimalus nõnda mitmekesisele suurüritusele kaasa aidata. Põnev ülesanne oli see ka jaoskonna juhatusele.

Pidulik päev: konverents 23. mai tervitas Akadeemilise jaoskonna liikmeid (ja ilmselt ka kõiki

teisi tartlasi) tuuliselt ja päikesepaisteliselt. Pidupäev, mille nimel kaheksa toimkonda väsimatult plaane ja ettevalmistusi olid teinud, oli viimaks kätte jõudnud. Korporatsiooni Filiae Patriae rohelise konvendihoone ust avades hoovas vastu toimekas sagimine ja üleüldine elevus: saalis laulis jaoskonna hüpikansambel hääli lahti, köögis keetis toimkond kohvipausi tarvis liitrite kaupa kohvi ning söögitoas oli kohe-kohe seintele saamas jaoskonna pikka ajalugu sõnas ja pildis kujutav plakatinäitus. Õige pea helistas kella ka esimene külaline, tema järel teine ja kolmas. Aastapäevale olid kutsutud ringkonna, maleva, malevkondade ja jaoskondade esindajad, kaasteelised Tallinna üksustest ning sõbrad Akadeemilistest tudengiorganisatsioonidest. Keskpäeval kõlasid pidupäeva avasõnad, mis juhatasid sisse riigikaitseteemalise lühikonverentsi. Väärikad ettekandjad keskendusid päevakajalistes sõnavõttudes riigi julgeolekule, rahvusliku ja individuaalse identiteedi mõtestamisele ning Naiskodukaitse rollile ja järjepidevusele. Mõtlemisainet jätkus ja hiljem kosutava kohvitassi kõrvale söögituppa kogunenud seltskonna arutlemishoog ei tahtnud raugedagi, kuni kellaosutid vääramatult aktuse algusaega kinnitasid ning kirev seltskond, külalised ja kaasvõitlejad teiste seas, taas üheskoos saali istet võtma tõttas.

Noor, seiklushimuline ja (nina)tark Aktus oliaastapäeva kõige pidulikum sündmus. Pidulik ei pea aga tähendama ilmtingimata tõsist või sünget, millele juhtis teraselt tähelepanu ka jaoskonna esinaine, kirjeldades oma kõnes Akadeemilise jaoskonna liikmeid kui noori, seiklushimulisi ja (nina)tarku. „Meie liikmeskond on väga kirevalt mitmekesine, kuid meie ühisjooneks on suur tahe teha asju hästi ja veel paremini ning seda kõike mitte naljavaeselt, vaid vastupidi – tõeliselt vallatult ja kastist väljas lahenduste otsimise vaimus,“ ütles ta. Mitmekesised ja värvikad olid ka õnnitlejate sõnavõtud ning jaoskonnale üle antud kingitused – muuhulgas graveeritud kulp, lauamänguõhtu ja roosa pajakinnas. Tunnustused jaoskonna tublimatele jagatud, oli aeg suunduda läbi maheda kevade Eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloolisse majja, et üheskoos veeta kütkestav piduõhtu. Ümmargused lauad olid kaunistatud piimvalgete laudlinade ja niidulilledega, klaasides sillerdamas vahuvein ja

L I S A T E AV E

Akadeemiline jaoskond nimedes ja numbrites. Millised me siis oleme?  Kõige ilmsem ühisjoon on see, et oleme valdavalt

     



naissoost. Aga meil on ka üks meessoost toetajaliige. Valdavalt eestlased, aga meie seas on ka üks lätlanna. Seitse komplekti õdesid ja üks abielupaar. Keskmine liikmestaaž 6,3 aastat. Keskmine vanus 31,7 aastat (noorim 19, vanim 51). Neli Triinu, kolm Liisat ja kolm Piretit. Seitsmes nimes sisaldub Anne (Anne, Annely, Anne-Ly, Anne-Mai, Annett, Mari-Anne, Anne Mari) ja seitsmes Mari (Anne Mari, Mari-Anne, Mari-Liis, Marilyn, Marion, Mariann, Mari-Liis). 68 tegevliiget, 7 toetajaliiget ja 5 liikmekandidaati, lisaks kolm liiget, kes on elukorralduse tõttu ajutiselt oma liikmesuse peatanud. See on kokku 83 inimest.

6 | 2015

Ajas tagasi: Akadeemilise jaoskonna korraldatud ringkonna jõulupidu 2013. aastal

Väljavõte akadeemilise jaoskonna juhatuse 3. juuni 2015 protokollist nr 10 L. Aru: Meie 90. aastapäev oli mu meelest erakordselt kordaläinud üritus. Või mis teie arvate? K. Kreitsman: Minugi meelest oli konverents mõtlemapanev, aktus väärikas ja väljapeetud ning piduõhtu tujuküllane ja meeleolukas. L. Pärnamäe: Aeg möödub ent linnutiivul. Kutsugem kokku meie järgmise, 95. aastapäeva korraldustoimkond.

MONIKA RISTISAAR

Jaoskonna hüpikansambel: „Oi neid kurke ja porknaid ja kapsaid ja peete, mida maha siin külvama peab…“

Meie ühisjooneks on suur tahe teha asju hästi ja veel paremini ning seda kõike mitte naljavaeselt, vaid vastupidi – tõeliselt vallatult. KOMMENTAAR

AJALUGU

Valge Klaar ning saalist kostis sume meeleolumuusika – nõnda tähistas Naiskodukaitse Tartu ringkonna vanim jaoskond oma aastapäeva. Koosviibimisele lisasid värvi õhtujuhtidest Triinude Trio humoorikad vaheklipid, vaimu virgutav mälumäng, uute liikmete komejant ja kõigis rõõmsat elevust tekitanud folkloorsed tantsud. Akadeemilisele üritusele kohaselt ei puudunud eeskavast ka akadeemilisusele ja isamaale peetud kõned ja ühine laul. Salongiõhtut jäid lõpetama suussulav tort ja kirsiks sellele jaoskonna juhatuse töö telgitaguseid avav üllatusetteaste. Uljamad keerutasid tantsupõrandal veel... ja veel... ja veel... kaua.

KAARIN PEET, Naiskodukaitse Saaremaa ringkond Oh, söbrad! Nii kaunid kirjad, nii kaunid mõtted, nii suured teod! See on ometi minu esimene jaoskond ka, seal sain mina oma Naiskodukaitse ristsed ja pisiku ja – mis seal salata – selge ettekujutuse sellest, kuidas peab olema ja asju tegema, ootuse endale ja organisatsioonile, kõht-sisse-rind-ette-alatinähtamatu-vorm-seljas-aganaeratus-näol-ja-krutskidhinges-hoiaku, -mõtteviisi ja -väärtused. Soovin tegutsemislusti ja körgeid sihte! Elagu ja kasvagu ja õitsegu...! Alati Teie, südames pidutsedes, rõõmu ja uhkusega Kaarin

6 | 2015

62 tonni Ameerika rauda ehk

Abrams M1A2 Mis kaalub 62 tonni ja on valmistatud peamiselt rauast? See on Ameerika kolmanda põlvkonna tank Abrams M1A2, mida peetakse tänapäeval üheks oma klassi maailma parimaks.

TOOMAS NIGOLA

SÕJAR AUD

Tekst: KARRI KAAS

6 | 2015

mast vennast erinevatel andmetel kaitseomadustelt 110% ja ründeomadustelt 50% parem.

Lahesõda 1991. aastal puhkenud Lahesõtta läksid ameeriklased siiski mudeliga M1A1, kus see sai esimesed tuleristsed. Kokku saadeti operatsiooni Kõrbetorm tarbeks Saudi Araabiasse peaaegu 2000 tanki, millest kõik loomulikult lahingusse ei pääsenudki. Tõenäoliselt põhjusega, nagu näitab hilisem statistika. Kõigest mõni kuu kestnud sõjategevuse käigus sai tõsisemalt kannatada ainult 23 Abramsit. Üheksa neist hävis täielikult, kuid mitte vastase tegevuse, vaid pigem asjaolude õnnetu kokkulangemise tõttu. Seitse Abramsit lasid kogemata puruks omad üksused ja kaks hävitasid tankimeeskonnad vastase kätte langemise hirmus ise. Iraaklaste kaotused olid peaaegu kümneid kordi suuremad. Iraagi armeel oli Lahesõja alguses Kuveidis üle 4000 tanki, millest nad kaotasid lahingutegevuse käigus 3700. Enamiku nendest võib kind-

lasti kanda liitlaste efektiivse kaudtule ja tõhusate õhulöökide arvele, kuid oma panuse andsid Saddam Husseini vägede purustamisse ka ameeriklaste Abramsid.

Teine Iraagi sõda ja sellele järgnev aeg Pärast Iraagi neutraliseerimist jätkasid Ühendriikide relvajõud oma Abrams M1A2 täiendamist. SEP sai 1990ndate keskel hoo sisse ning 1999. aasta lõpust kuni 2001. aasta keskpaigani anti iga kuu USA armeele üle kümne modiﬁtseeritud tanki. Ameeriklased said oma ülemvõimu taas näidata järgmises Iraagi sõjas, kui üks nende tank pidas Bagdadi lähedal Al Mahmudiyahis maha vihase lähivõitluse seitsme T-72ga. Ilmselt ei pea siinkohal mainima, kumb pool sellest jõukatsumisest puhtalt väljus. Et teises Iraagi sõjas kandus lahingutegevus suuresti ka asustatud punktidesse, hakati rohkem tähelepanu pöörama ka nendele. Teatavasti pole tankidega linnatingimustes kuigi lihtne sõdida, sest neid on seal märksa lihtsam rivist välja

SÕJAR AUD

Esimene tank tähistusega M1 väljus tehasest pärast pikka arendustegevust 1980. aasta alguses, asendamaks juba vananema kippuvat sõsarat M60. Seeriatootmisesse jõudis Abrams paar aastat hiljem. Esialgu oli ameeriklastel kavas oma kunagise relvajõudude ülemjuhata Creighton Abramsi järgi nime saanud tanki toota natuke üle kolme tuhande, kuid üsna pea kerkis see number juba peaaegu seitsme ja poole tuhandeni. Paraku polnud sel plaanil määratud teoks saada, sest juba 1985. aastal nägi ilmavalgust Abramsi täiustatud mudel M1A1. Uue konﬁguratsiooniga tankil oli võrreldes eelmisega suurema kaliibriga kahur, tõhusam soomus ning tuuma-, keemia-, bio- ja radioloogilise kaitse (TBK-kaitse) süsteem. Paralleelselt tanki tootmisega tegeldi edasi ka selle parendamisega ja 1992. aastal veeres tehase väravate vahelt välja juba järgmine versioon M1A2, millele üsna pea lisandus SEP (system enhancement package, eesti k süsteemi täiustuste pakett). Sellega oli uus tank vane-

Juba 1985. aastal nägi ilmavalgust Abramsi täiustatud mudel M1A1

6 | 2015

2 X TOOMAS NIGOLA

SÕJAR AUD

lüüa. Seetõttu leiutati järjekordne täiustus nimega TUSK (tank urban survival kit, eesti k tanki linnaüleelamiskomplekt), mis põhimõtteliselt tähendab tanki tagumise osa lisasoomust. Tänu spetsiﬁ katsioonidele neid siiski kõikidele Abramsitele peale ei panda. Erinevalt Iraagist Afganistanis tanke massiliselt ei kasutatud. Kanada ja Taani Leopardile pakkus konﬂ ikti hilisemas faasis küll tuge

ka ameeriklaste M1A1, kuid üsna väheses ulatuses ja ainult riigi tasasemate pinnavormidega lõunaosas. Hetkel osalevad iraaklaste koosseisus olevad Abramsid Islamiriigi-vastases võitluses.

Tulevik Pärast mitut luhtunud katset leida Abramsile järglane otsustati jätkata hoopis M1A2 täiustamist. Tööd uue versiooni M1A3 kallal alustati juba

eelmise aastakümne lõpul lootusega lõpetada see hiljemalt 2017. aastal, kuid viimaste andmete järgi on mudeli arendustegevust plaanis alustada alles 2020. aastal. Kas see ka tõeks osutub, näitab tulevik. Praegu on kavas lasta Abramsi versioon M1A1 pensionile 2021. aastal ning M1A2 pärast 2050. aastat, mis tähendab, et 62 tonni Ameerika rauda jätkab veel üsna pikka aega teenistust.

Kokku saadeti operatsiooni Kõrbetorm tarbeks Saudi Araabiasse peaaegu 2000 tanki, millest kõik loomulikult lahingusse ei pääsenudki. TEHNILISED ANDMED

KÕRGTEHNOLOOGILINE VÕIMEKUS

Soomus: Chobhami komposiitsoomus ja vaesestatud uraanist sõrestik. Võimalik paigaldada ka reaktiivsoomus Meeskond: neli (komandör, sihtur, laadur ja juht) Mootor: 1500 hj (1120 kW) Honeywelli AGT1500 turbiinmootor Käigukast: 4 käiku edasi, 2 tagasi Otstarve: mobiilne tulejõud vastase soomusüksuste ja positsioonide hävitamiseks mistahes tingimustes Tootmises: alates 1986 Tootja: General Dynamics Land Systems (USA)

Komandöril: kuus termokaamera ja öövaatusvõimekusega periskoopi maastiku automaatne skaneerimine

9,83 meetrit

7,92 meetrit

Sihturil: automaatne sihtmärkide märkimine laseriga kaugusmõõtja ja termosihik

laadur komandör

2,44 meetrit

Juhil: olenevalt seadistusest kaks või kolm periskoopi mõlemal küljel ja öövaatlusperiskoop (kokku 120-kraadine vaatenurk)

juht

sihtur

KASUTAJAMAAD 218

315

USA

Kuveit

Saudi Araabia

lahingukaal

tippkiirus

kütusepaak

kütusekulu

tegevusraadius

62,5

1907

390

425

tonni

km/h

liitrit

liitrit/100 km

SÕJAR AUD

üle 3200

PLUSSID Üks maailma tugevama soomusega ja parema relvastusega tanke USA maaväe „selgroog“ Plaanide kohaselt relvastuses veel vähemalt aastani 2050

MIINUSED Konkurentidest raskem, ei sobi pehmele pinnasele

Lahingutank M1A2 Abrams RELVASTUS M256 120 mm sileraudne kahur (kaasas 42 mürsku, efektiivne laskeulatus 4 km) 7,62 mm M240 kuulipilduja sihturile (ﬁkseeritud) 7,62 mm M240 kuulipilduja laadurile 12,7 mm M2 Browningu kuulipilduja komandörile 24 suitsugranaati

GRAAFIKA: POSTIMEES

6 | 2015

HARITUD SÕDUR

Õigusemõistmine sõjaajal Eesti Reservohvitseride Kogu juristide sektsioon (EROK JS) korraldas 29. mail iga-aastase konverentsi. Tänavu oli konverentsi teemaks „Kohtute menetluse erisused sõjaseisukorra ajal“. Tekst: KAIDO PIHLAKAS 40

6 | 2015

Asutuste ja institutsioonide sõjaaegsed ülesanded peavad olema võimalikult sarnased rahuaegsetega.

Riigikaitse laias tähenduses

Seekordne VI konverents korraldati Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ruumides. 2014. aasta juunis peeti konverents välisministeeriumis ja selle teemaks oli „Sõjakohtu vajalikkuse küsimus“. Konverentsil asuti seisukohale, et Eesti ei vaja traditsioonilist iseseisvat sõjakohut, kuid tuleb leida Eestile sobivaim lahendus, mis tagaks sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal kiire, efektiivse ja asjatundliku kohtumenetluse. Tänavusel konverentsil esinesid ettekannetega kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Gerda Kabrits ning külalistena Ukraina Ülemkohtu kohtunik Juri

Kindralleitnant Riho Terrase ettekande teemaks oli laiapindne riigikaitse ja juristide osa selles. Ta rõhutas, et riigikaitse lai käsitlus eeldab kõigi riigi kasutada olevate võimete integreeritud rakendamist riigi kaitseks ja selleks valmistumisel. Asutuste ja institutsioonide sõjaaegsed ülesanded peavad olema võimalikult sarnased rahuaegsetega ning sageli on otsustavaks mittesõjalised tegemised ja nende toimimine sõjaolukorras. Vaja on jätkata laiapindse julgeoleku ja riigikaitse juurutamist ning suurendada peaministri ja Riigikantselei rolli selle juhtimisel. Vaja on töötada välja ja võtta vastu riigikaitseseaduse (RiKS) rakendamiseks vajalikud õigusaktid ning lõpuni viia riigikaitse juhtimise reform, sisustades valitsuse ja tema julgeolekukomisjoni keskse rolli meie riigikaitse korraldamisel. Meie väikses riigis peab igaühel olema selge, millised on tema vajalikud tegevused sõjaseisukorra ajal. See peab olema teada rahuaja üldise kaitsevalmiduse kindlustamisel, et tagada riigi valmisolek ennetada ja tõrjuda meie julgeolekut ähvardavat ohtu. Oleme kokku leppinud, et riigikaitse lai käsitlus peab oluliseks sõjalise kaitse kõrval esmalt elanike elutähtsate teenuste, sh sisejulgeoleku, psühholoogilise kaitse ja rahvusvahelise tegevuse tagamist, kuid ka tsiviilsektori igakülgset toetust.

Kaitseväe juhataja rõhutas, et analüüsi ja korrastamist vajab põhiseaduse riigikaitse peatükk, sest see ei vasta täiel määral riigikaitselistes seadustes tehtud muudatustele, arendamist vajavad RiKS ja selle rakendussätted.

Häda roheliste mehikestega Vaja on süsteemselt lahendada ja tagada riigi toimimine sõja- ja kriisiajal. Sõjaolukorras ei saa tänane rahuaja kohtusüsteem aktiivselt ja efektiivselt toimida. Vaja on leida ja kindlustada see, kuidas tsiviilstruktuurid ja kaitsevägi saavad kriisisituatsioonis efektiivselt toimida ning tsiviilstruktuurid toetada riigi sõjalist kaitset. Samas ei ole rahvusvaheliselt selgeks saanud mehhanismid, kuidas reageerida nn roheliste mehikeste probleemile ja see lahendada. Sõjalisel juhil peab kiirete ja õigete lahenduste leidmiseks olema kõrval kogenud ja pädev jurist. Vaja on kaasata kaitseväe reservis olevaid juriste, korraldada sõjaerialaseid täiendkoolitusi, kinnistada nende sõjaaja ametikoht jne. Kaitsevägi on valmis dialoogiks juristkonnaga ja kutsub seda dialoogi arendama. KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem käsitles sõjateaduste arengut Eestis, rõhutades, et sõjateaduste areng on muutumas ja kaitsevägi peab ütlema, et meil on võime arenguprobleeme analüüsida ja suunata ning teaduse arendamise nõukogu annab KVÜÕA rakendusuuringute keskuse kaudu vajalikud suunad. Eesmärgiks on kaitseväe arendami6 | 2015

HARITUD SÕDUR

Tsvirkun ja Läti kaitseministeeriumi jurist leitnant Jānis Vīcups.

HARITUD SÕDUR

se teaduslik-metoodiline toetamine. Seejuures on põhiülesanne suunata sõjateaduste arendamine kaitseväe jätkusuutlikkuse tagamiseks. Põhiülesande täitmiseks on peamised tegevusvaldkonnad teadusliku ja rakendusliku uurimistöö tegemine, teadus- ja arendustegevuse juhtimine õppeasutustes ning tegevuse koordineerimine teiste õppe- ja ametiasutustega. Sõjateaduste valdkonnad on määratud ja õigusel võib olla teatav osa iga valdkonna arengus. Näiteks Tartu Ülikooli kaks teadlast uurivad meie programmi kaudu propagandasõjaga seotud probleeme. Arvestades meie piiratud ressurssi, peavad õpetamine ja teadus olema seotud. Meie tegeleme kaitseväe arengukavaga aastani 2022 ja meie lõpetajad hakkavad seda realiseerima. Oluline on õpetamisel sisendada kaitseväelastele initsiatiivi, kutsumust ja pühendumist riigikaitsele.

Paljude ekspertide arvates suurendas sõjakohtute ja -prokuratuuri likvideerimine probleeme õigusmõistmises ja sai Ukraina idaosa sõjalise tegevuse tugevaks hooandjaks. Ginter on leidnud, et vajadust kaitseväekohtute järele ei ole, kuigi kaitseväelaste poolt toime pandud kuriteod on spetsiiﬁlise iseloomuga ja kohtulikul menetlemisel oleks soovitatav kaasata kohtu koosseisu kaasistujatena kaitseväelasi. Samas leidis Ginter, et kuna seda liiki kuritegude hulk on väike, oleks esialgu mõttekas mõne Tallinna ja Tartu kohtuniku mitteformaalne spetsialiseerumine kaitseväelaste kuritegude arutamisele ning seejärel selliste kuritegude arutamisele spetsialiseerunud formaalse struktuuri moodustamine Tartu ja Tallinna kohtu juures.

Väikese riigi eripära

Eeskujudest

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Gerda Kabrits leidis koostöös ülikooli õigusteaduskonnaga (professorid Jaan Ginter ja Jaan Sootak) võimaluse sõjakohtute temaatikat käsitleva magistritöö koostamiseks. Oma ettekandes analüüsis ta kaitseväe korra ja distsipliini problemaatikat, rõhutades, et oluline on tagada õigeaegne menetlemine ning õiged sunnivahendid ja õiglane karistus. Olulise osa Kabritsa ettekandest moodustasid sõjakohtute toimimise ajaloolised kogemused ja riikide erinev praktika. Eestil tuli seejuures pärast taasiseseisvumist teha valik, kes ja kuidas hakkavad menetlema kaitseväelastega seotud süütegusid. Teatud piirid kehtestas põhiseadus, mis keelas Eestis erakorraliste kohtute moodustamise, kuid samas ei keela põhiseadus erikohtute loomist. Professor Jaan Ginter on avaldanud 1995. aastal arvamust, et vajadus erikohtute järele tuleneb põhiliselt kahest asjaolust: esmalt kohtunike spetsialiseerumise vajadusest ja teiseks tarvidusest erinevate struktuuridega kohtukoosseisude järele spetsiifi liste asjade menetlemisel. Võimalikud variandid on spetsiifilise struktuuriga kohtukoosseisud üldkohtute sees ja spetsiifi lise struktuuriga erikohtute loomine.

Põhimõtteliselt sarnaseid seisukohti on avaldanud jurist Jaan Puskar 1994. aastal. Ta leidis, et Tallinna ja Tartu linnakohtud võiksid moodustada sõjakohtu osakonna ja lahendada ka küsimuse, kas sõjaväekohtunikud peaksid olema kaitseväe ohvitserid või eraisikud. Ka oleks otstarbekas luua Riigiprokuratuuri juurde sõjaväeprokuröri ametikoht. Magistrant Kabrits leidis, et RiKS peaks sätestama kriminaal- ja väärteoasjade menetluse erisused sõjaseisukorra ajal. Ka rõhutas ta, et Eestile võiks eeskujuks olla Soomes rakendatud kaitseväelaste süütegude menetlemise kord (vt ka Kaitse Kodu! nr 6, 2014, lk 36). Ukraina ülemkohtu liige Juri Tsvirkun pidas ettekande teemal „Sõjakohtute otstarbekus ja Ukraina kogemus“. Ta rõhutas, et Ukraina on vajaduse ees lahendada keeruline ülesanne: õigusmõistmise teostamine tingimustes, mis lähenevad reaalse sõjaaja olukorrale, kus aga puudub sõjakohtute juristikatsioon. Ukraina iseseisvuse järel reformiti sõjavägi ja 1993. aastal nimetati Ukraina sõjatribunal ümber Ukraina sõjakohtuks ning säilitati vastavate kohtunike pädevus. 1996. aasta Ukraina konstitutsiooniga viidi läbi kohtureform ja kehtestati, et kohtumenetlus toimub Ukraina Konstitutsioonikohtus ja üldkohtus.

6 | 2015

Ukraina kogemus 2002. aastal kehtestati uus Ukraina kohtukorralduse seadus ja lõpetati 1981. aasta vastava seaduse toimimine, kuid ei loodud spetsialiseeritud sõjakohut, ent need olid üksnes majandus- ja administratiivkohtud. Kuid samas nägi 2002. aasta kohtukorralduse seadus ette, et Ukrainas tegutsevad garnisoni sõjakohtud esimese astme kohtutena, regioonide sõjakohtud ja sõja-merejõudude kohtud kui apellatsioonikohtud ning Ukraina Ülemkohtul on sõjakolleegium kui kassatsioonikohus. Kohtualluvuse – millised ja milliste sõjaväelaste kriminaalasjad millisele kohtule alluvad – lahendas Ukraina kriminaalprotsessi koodeks. Ühiskonnas tõusis küsimus sõjakohtute otstarbekusest üldse. Justiitsministeerium toetas sõjakohtute likvideerimist, sest need olid vastuolus Ukraina konstitutsiooni põhimõtetega, mille kohaselt kohtusüsteem rajaneb territoriaalse ja spetsialiseerumise põhimõtet järgides. Nimelt ei olnud sõjakohtutel eraldi protseduuri asjade läbivaatamiseks. Eksperdid leidsid, et ei ole mingit alust arvata sõjakohtud erakorralisteks või erikohtuteks. Sõjakohtute kui kohalike kohtute koondamine algas 2004. aastal president Leonid Kutšma ukaasiga ja vastavad seaduseelnõud sõjakohtute likvideerimiseks üldkohtute süsteemis esitas parlamendile ministrite kabinet, kuid ekspertide kriitiliste seisukohtade mõjul kutsuti seaduseprojekt tagasi ja selline seaduseelnõu ei realiseerunud ka 2005. aastal. Sõjakohtud Ukrainas eksisteerisid seega edasi kuni 2010. aasta kohtukorralduse seaduse ja president Viktor Janukovõtši 2010. aasta ukaasi vastuvõtmiseni kohalike sõjakohtute ja sõja apellatsioonikohtute likvideerimise kohta. Paljude ekspertide arvates suurendas sõjakohtute ja -prokuratuuri likvideerimine probleeme õigusmõistmises ja sai Ukraina idaosa sõjalise tegevuse tugevaks hooandjaks.

a) on lõhutud sõjakohtunike väljaõppesüsteem, kes vajalikul tasemel valdavad sõjalist seadusandlust ja teisi vajalikke teadmisi sõjanduse spetsiifikast, mis on viinud alla kohtulahendite kvaliteedi; b) kaotatud on efektiivne sõjakohtute mehhanism, millised olid komplekteeritud ohvitseridega, oluliselt komplitseerus kvaliteetne ja õigeaegne asjade läbivaatamine; c) tekkis probleem kohalike rajoonikohtute varustamisega sõjaväeametkonna normatiivaktidega, sh vastavate soovituste, instruktsioonidega jne; d) sõjakohtute likvideerimine tõi kaasa sõjaväe probleemid isikkoosseisu kasvatamisel.

Nendel puudustel on oluline tähendus väeosade sõjalise lahinguvalmiduse formuleerimisel ning riigi ja rahvusliku julgeoleku tagamise kogumis. Kuid 2014. aastal algas sõjajuriidika taassünd. On seaduseprojekt sõjaväeprokuratuuri taastamiseks ja paljud eksperdid toetavad sõjakohtute taastamist üldkohtute süsteemis. Sõjakohtute taastamist toetavad eksperdid veenavad ühiskonda, et see spetsiiﬁ line ühiskonna õigussuhete reguleerimine ei nõua mitte ainult kohtunike spetsiaalset ettevalmistust ja teadmisi, vaid ka rohkearvuliste normatiiv-õiguslike aktide kontsentratsiooni. Sõjakohtute taastamise vastased aga rõhutavad, et sõjakohtute likvideerimine oli rahaliselt kulukas ja taastamine nõuab veelgi rohkem investeeringuid. Sõjakohtute ja -prokuratuuri taastamine Ukrainas on täna aja nõue, kuid eraldi iseseisvate sõjakohtute süsteemi loomine on vastuolus konstitutsiooni põhimõtetega. Võimalik, et otstarbekas on spetsialiseeritud palati või kolleegiumi moodustamine kohalike ja apellatsioonikohtute juurde. Kuid 2015. aasta kohtukorralduse ja kohtunike staatuse seaduse uus redaktsioon siiski sätestab, et üldkohtute jurisdiktsiooni kuuluvad:

1) kohalikud kohtud; 2) apellatsioonikohtud; 3) kõrgemad spetsialiseeritud kohtud; 4) Ukraina Ülemkohus.

Tänaseni puudub Eestis seadusandlus, mis rajaks aluse nn sõjaaja kohtute aktiivseks toimimiseks. Seega võib Tsvirkuni ettekandest järeldada, et Ukrainas käib jätkuvalt arutelu, kuidas peaks toimuma kohtumenetlus sõjakuritegude osas ning õige ja parima lahendi leidmine on vägagi komplitseeritud ka tänases keerulises Ukraina eriolukorras.

Läti formaalsed sõjakohtud Läti reservleitnant Jānis Vīcups, kaitseministeeriumi jurist, esitas ülevaate Läti sõjakohtute jurisdiktsioonist. Selgus, et Lätis on sõjakohtud formaalsed, eksisteerivad nii põhiseaduse kui ka sõjakohtute seaduse kohaselt, kuid reaalselt neid ei eksisteeri. Sõjakohtute moodustamist alustatakse, kui on välja kuulutatud sõjaseisukord ning siis nõuab ja algatab justiitsminister sõjakohtute praktilise loomise. Lätis on võimalik luua üks või mitu esimese astme sõjakohut ja üks teise astme sõjakohus. Justiitsminister määrab ka sõjakohtu asukoha ja tegutsemispiirkonna. Seadus määratleb sõjakohtute jurisdiktsiooni isikute suhtes, kes alluvad neile eriolukorras või sõjaajal. Sõjakohtute-eelset uurimist teostab Lätis sõjaväepolitsei. Sõjakohtute esimeses astmes lahendab asja sõjakohtu kohtunik ainuisikuliselt ja menetlust alustatakse nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte varem kui üks päev pärast vastavate dokumentide saamist. Kaebuse sõjakohtu

otsusele saab esitada ühe päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist. Apellatsioonikohus on kollegiaalne ja koosneb kolmest kohtunikust ning apellatsioonikohtu otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Sõjakohtud tegutsevad selle üldkohtu esimehe kaudu, mille territooriumil sõjakohus asub. Justiitsminister ja kaitseminister valmistavad koostöös ette sõjakohtute kohtunike üldise jurisdiktsiooni. Justiitsminister haldab sõjakohtu kohtunike registrit ning kohtunikke õpetatakse välja kaitse- ja justiitsministeeriumi koostöös, kasutades ka kaitseväe spetsiiﬁ kat reguleerivaid normatiivakte. Läti prokuratuur valib koostöös kaitseministeeriumiga välja prokurörid, kes saavad täiendava koolituse töötamaks sõjakohtutes, ning prokuratuur haldab sõjakohtute prokuröride registrit. Justiitsministeerium peab koos Läti vandeadvokaatide nõukoguga sõjakohtu advokaatide registrit. Kui Lätis on eriolukord või sõjaseisukord lõppenud, taotleb justiitsminister sõjakohtute tegevuse lõpetamist. Sõjakohtute esimese ja teise astme menetluses olevad asjad antakse lahendada üldkohtutele.

Eesti vaeslapse osas Tuleb aga konstateerida, et tänaseni puudub Eestis seadusandlus, mis rajaks aluse nn sõjaaja kohtute aktiivseks toimimiseks ja looks rahuajal võimalused selliste kohtute tegevuse korraldamiseks ning kohtunike jt protsessiosaliste piisavaks sõjaerialaseks täiendkoolituseks. Selgus, et Lätis on vähemalt paberil, st seadustes sätestatud mingisugused sõjakohtu lahendused, kuid kahjuks Eestis ei ole isegi nii kaugele jõutud. Kuigi riigikaitseseaduses ei peetud võimalikuks sellele mingilgi viisil lahendust leida, on tänaseks olukord oluliselt muutunud. Nii selgus Riigikogu riigikaitsekomisjoni 22. juuni 2015 istungil, kus ka EROK JS avaldas oma seisukohti kohtute tegevuse korraldamise vajadusest ja võimalustest erakorralise seisukorra ja sõjaaja eripära arvestades, et juuliks pidi valmima laiapindse riigikaitse õiguslik regulatsioon ja riigikaitseõiguse korrastamise lähteülesanne. Tänaseks on see lähteülesanne valminud ja seda fakti tuleb käsitleda kui väga olulist etappi meie riigikaitseõiguse korrastamisel. 6 | 2015

HARITUD SÕDUR

Tsvirkun rõhutas, et seoses sõjakohtute likvideerimisega on asjakohane pöörata erilist tähelepanu ilmnenud negatiivsetele asjaoludele, sest:

Läbi raskuste Põrgupõhja võitjaks Põrgupõhja retke start anti Vana-Vigala lähedal asuva Lätimetsa metsavennapunkri juurest ja ﬁniš oli Eidaperes Kassivõllimäel. Teekonna pikkus oli linnulennult 75 kilomeetrit, mille võistkonnad pidid läbima varjatult ja etteantud ajagraaﬁkus. Ka tuli neil täita rajale märgitud kontrollpunktides mitmesuguseid ülesandeid.

KARRI KAAS

MILITAARTURISM

Tekst: KAITSE KODU

6 | 2015

võistelnud, ei saanud Põrgupõhjale tulla,“ rääkis Vahkel. „Asendusmehed aga tõestasid väga kiiresti, et nende peale võib kindel olla ning ma usun, et selline õlatunne ja kõrge moraal meile võidu tõidki,“ lisas ta. Põrgupõhja retk on oma nime saanud metsavendade vastupanuorganisatsiooni Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) Vigala vallas asunud staabipunkri järgi. Võistluse peakorraldaja on MTÜ Põrgupõhja Risti Selts, mida toetavad Kaitseliidu Rapla ja Pärnumaa malev.

RIINA ALTPERE

MILITAARTURISM

katkestas ainult kaks. Andrelleri sõnade kohaselt näitab see, et rada oli keeruliste ilmastikuolude ja raske maastiku kiuste siiski jõukohane valdavale enamikule võistlejatele. Pärnu malevkonna võistkonna liikme Siim Vahkeli sõnul nõudis tänavuse retke läbimine tõsist pingutust. „Rada oli küll kiire, kuid samas ka väga raske. Tõsist peavalu valmistas meile vastutegevus, eriti esimesel päeval. Õnneks suutsime nende kavatsused juba varakult läbi näha ega jäänud neile kordagi vahele,“ ütles ta. „Pinget lisas alguses ka asjaolu, et kaks meest meie põhikoosseisust, kellega koos oleme varem erinevatel võistlustel edukalt

KARRI KAAS

Kõigi aegade ühe raskeima Põrgupõhja retke võitis Pärnumaa maleva Pärnu malevkonna meeskond koosseisus Siim Vahkel, Erik Sempelson, Ove Leheste ja Lauri Laapas. Teiseks tulid nende malevakaaslased Vändrast ja kolmandaks jäid Tallinna maleva Põhja kompanii võistlejad. „Tänavune võistlus kujunes erinevate asjaolude tõttu tõepoolest üheks raskeimaks meie retke ajaloos,“ tunnistas retke peakorraldaja Martin Andreller. „Seetõttu on kõik tänavusel Põrgupõhja retkel osalenud võistlejad kindlasti ka tunnustust väärt,“ ei olnud ta kiituse jagamisega kitsi. Jõukatsumisel osales kakskümmend kolm võistkonda, kelle hulgast

6 | 2015

Tervislik liikumine ja sport ei ole valmisteenused Tervislik liikumine ja sport on sõjalise väljaõppe lahutamatu osa. Ja mitte ainult, sest inimese aktiivsus on mõõdetav tahtega ja tahe on võrdeline inimese usuga iseendasse ja oma füüsilisse ettevalmistusse ning võimesse midagi ära teha.

RIINA ALTPERE

MILITAARSPORT

Tekst: MARGUS PURLAU

6 | 2015

Tänavu 30. juunil avaldas Postimees Oliver Kundi kirjutise „Kuidas mitte saada kurvaks näiteks“. Nimetatud artiklist tuli välja, et Eesti meeste tervisenäitajad teevad kõige suurema kukkumise halvemuse poole 35 ja 54 eluaasta vahel. Nimetatud vanus on meeste elus üks intensiivsemaid, sest töö, perekonna eest hoolitsemise ja materiaalse kindluse tagamise tõttu jääb sageli tagaplaanile enda eest hoolitsemine. Selle tulemusel tekib treeningulõtk, mil oma füüsilisele vormile ja esteetilisele välimusele kõige vähem tähelepanu pööratakse.

Mitte ainult vaim, vaid ka jõud Puudulik füüsiline ettevalmistus on aga üks peamisi passiivsuse tekitajaid kokkupuutel koormusega, mida annab näiteks osalemine sõjalises väljaõppes. Raskus kohaneda kestva pingutusega taktikalisel sooritusel maastikul võib panna inimese seda sooritust vältima ja viia ta n-ö peitu või jätta ainult valitud soorituste ehk nn mugavussoorituste juurde. Sõjalise üksuse tugevus on võrdeline üksuse kõige nõrgema liikmega. Seetõttu tuleb keskenduda kõigi

organiseerimine, sest kogu algatus peab tulema inimesest endast ja olema allutatud vabale tahtele. See vaba tahe loobki motivatsiooni hoida, arendada ja ületada oma võimeid tegevustes, mida võitleja peab tähtsaks iseendale ja ennast ümbritsevatele inimestele. Ülaltoodud kirjeldus üldfüüsilise ettevalmistuse olulisuse kohta kehtib kõikidel elualadel. Hea enesetunne, värskus ja reipus ning usk iseendasse aitavad igas olukorras ületada kammitsevaid ja piiravaid tegureid. Üldfüüsilise ettevalmistuse tähtsus ajendaski mind kirjutama käesolevat artiklit ja selle järgesid, mille alusel parendada üleüldist teadlikkust ja jagada isiklikust varasalvest kogemusi iseenda organiseerimisest ja sellest, kuidas ületada mentaalseid takistusi.

Iseenda organiseerimine

Moraal, väljaõpe ja tehnoloogia

Seega peaks hea üldfüüsiline ettevalmistus olema kaitseliitlasele oluline tegur iseenda organiseerimisel. Võtmesõna on siin iseenda

Need kolm sõna – moraal, väljaõpe ja tehnoloogia – moodustavad suurepärase kombinatsiooni sõjalisest mõtlemisest. Moraal on nii indiviidi

kui ka kollektiivi kõige olulisim komponent. Moraal on päästik, mis suunab indiviidi ennast organiseerima. Väljaõpe ja tehnoloogia on komponendid, mis täiendavad seda algatust. Moraal on seotud kultuuri ja eluviiside, tavade ja seaduste ning väliselt nõutavate reeglitega. Indiviidi moraal on seotud nende täitmisega ja on justkui nende nõuete aktsepteerimise peegeldus. Tervislik liikumine ja sport kujundavad eluviisi, mis on suunatud keha ja vaimu võimendamisele. Siit ka Rooma poeedi Juvenalise tõdemus: „Terves kehas terve vaim.“ See kombinatsioon tagab kestva ja väärtusliku elu. Kuidas rakendada seda teadmist, kui oled astunud kõrvale tervislikust käitumisest? Kõigepealt tuleb sõlmida endaga kokkulepe. Pead küsima, kas oled rahul oma peegelpildiga. Kas see ei ole pettekujutelm ja kas võimendatud rahulolu iseendaga ei pimesta sind? Nimetatud küsimused ja sinu vastused loovad sinus teadlikkuse oma keha ja vaimu seisundist ning nõudmistest, mida sa endale esitad. See on esimene etapp isiklikus tegevuskavas, mida nimetame siinkohal kokkuleppeks.

Kokkulepe on sõlmitud. Ja edasi?

Puudulik füüsiline ettevalmistus on reeglina üks peamisi passiivsuse tekitajaid kokkupuutel koormusega, mida annab näiteks osalemine sõjalises väljaõppes

MILITAARSPORT

üksuse liikmete füüsilisele ettevalmistusele ja selle ettevalmistuse ühtlusele. Sõdur peab olema suuteline lahinguvarustuses ja seljakotiga tõusma põlvelt, sooritama taktikalist liikumist ja vajadusel toetama ka kaasvõitlejaid. Kujutlege nüüd ette, et üks sõdur peatub kohe esimese tegevuse juures, sest tal ei jätku jõudu enese ületamiseks. See annab kohe lisakoormuse kaasvõitlejatele. Sõdurit ei pane ﬁ ligraanselt tegutsema üksnes hästi omandatud teoreetilised teadmised, vaid just hea füüsiline ettevalmistus on see, mis pöörab teadmised ja oskused täitmisele ning suunab vajadusel eneseületamisele. Puudulik füüsiline ettevalmistus võib rasketes tingimustes, kus kammitsevateks teguriteks on külm, nälg ja väsimus, viia sõduri allaandmisele iseenda ning lõpuks ka kogu olukorra ees.

Teine etapp on olukorra teadlikkuse loomine ning piirangute ja „müütide“ kõrvaldamine, mida nimetame siinkohal teadlikkuseks olukorrast. Selleks tuleb anda oma kehalisele ja vaimsele seisundile hinnang. Tihti jõutakse sellesse etappi alles siis, kui tehtud kahju on juba raskesti tagasipööratav. Seetõttu tuleks kõigepealt konsulteerida perearstiga, kelle regulaarne külastamine peaks olema norm. Samas ei pea tervislik seisund olema tervisliku organiseerimise takistuseks. Teine piirang, mis tuleb kõrvaldada, on hetke füüsiline vorm. Tihti põhjendame, et ei saa sporti teha, sest füüsiline tervis ei luba. See on meelepete, mida aitab ületada enda teadlik sportlik organiseerimine. See ongi see eliksiir, mis tekitab motivatsiooni ja vajaduse ennast tervislikult edasi organiseerida. Oluline on tähele panna, et hea enesetunne ei tule sinuni, vaid sina pead ennast organiseerima selleni. 6 | 2015

Kolmas probleem tundub olevat aegumatu. See on ajapuudus. Ööpäevas on hommik, lõuna, pärastlõuna, õhtu ja öö ning seda 24 tundi ja seitse korda nädalas. Seega aeg on konstantne ja muutumatu, kuid ajapuudus on iseenda poolt loodud väljamõeldis. Siinkohal ärme unustame, et sportlase töö on sport ja soovitud tulemus ei ole seotud ainult hea enesetunde ja tervisega. Seega ei pea pühendumus päädima kaheksa tunni pikkuse pingutusega päevas kuni kuus korda nädalas.

Sõjalise üksuse tugevus on võrdeline üksuse kõige nõrgema liikmega. Seega tuleb keskenduda üksuse kõigi liikmete füüsilisele ettevalmistusele ja ühtlusele

Raskus kohaneda kestva pingutusega taktikalisel sooritusel maastikul võib panna inimese seda sooritust vältima ja jätta ta ainult valitud soorituste, nn mugavussoorituste juurde KADI KANGUR

6 | 2015

KARRI KAAS

MILITAARSPORT

Uni, toit ja liikumine On kolm peamist indiviidi põhivajadustele toetuvat tegevust: magamine, söömine ja liikumine. Need kolm vaala on sinu terve keha ja vaimu platvorm, millele aega panustades investeerid sa endasse ja oma jätkusuutlikkusse. Seega on enesestmõistetav, et sinule ja ainult sinule kuuluv aeg sisaldab 6–8 tundi täisväärtuslikku und, kolm kuni neli toidukorda ja kuni kaks tundi liikumist. Need tegevused on aluseks, mille järgi planeerid päeva. Kui me seda lihtsat reeglit ei järgi, põletame oma ressursse, mille tulemusena jõuame nukra näiteni, kus keha ei jõua enam järgneda tahtele või, mis veel hullem, keha pärsib tahet, mis ei tee sind ega su lähedasi õnnelikuks. Sellega lõpetan käesoleva kirjutise ja jätkan juba järgmises Kaitse Kodu! numbris praktiliste näidete ja õpetustega.

Ka Kaitseliit turritas Siilil okkaid Nii nagu sõjas ei ole tegelikult võitjaid, ei ole õppustel kaotajaid, on ainult saadud kogemused. Ja neid kogusid Kaitseliidu malevatele suurõppusel Siil osalenud võitlejad kuhjaga.

VÄ L J A Õ P E

Tekst: KARRI KAAS, ASSO PUIDET

Enne ülesande täitmisele siirdumist viidi Lääne maakaitseringkonnas läbi harjutusi võimalikult operatsioonisarnastes tingimustes

6 | 2015

Kaitseliit osales õppusel Siil 2015 valdavalt selle esimeses faasis 4.–8. maini. Peamine eesmärk oli kontrollida maakaitse lahinguvalmidust, formeerimist ja koostegevusõppe läbiviimist. Üksused paiknesid peamiselt Lääne-Virumaal Väike-Maarja ja Laekvere vallas ning Pärnumaal Kikepera harjutusväljal ja selle lähiümbruses. Õppusesisese suhtluse hõlbustamiseks oli Kaitseliidu peastaabi baasil loodud maakaitsestaap, mille ülesanne oli koordineerida juhtimist kaitseväe ja Kaitseliidu allüksuste vahel. Kokku osales Siilil

üle 2000 kaitseliitlase ja selle allüksustega seotud inimese kõikidest malevatest.

Lääne-Eestis keskenduti koostööle Lääne maakaitseringkonna üksustele oli Kaitseliidu ülem andnud üheks ülesandeks dessanditõrje läbiviimine oma vastutusalas. Et seda tegevust ei oldud varem harjutatud, saigi see üksustele kandvaks ideeks koostegevusõppe planeerimisel. Kehtis põhimõte, et kõik sooritatavad tegevused peavad viima üksusi eesmärgile lähemale. Lahinguli-

VÄ L J A Õ P E

KARRI KAAS

6 | 2015

ses mõttes tähendas see, et oli käsk sooritada rünnak, mistõttu viidi enne ülesande täitmisele siirdumist läbi harjutusi võimalikult operatsioonisarnastes tingimustes. „Kuigi Siili põhirõhk oli mobilisatsioonil, seadis Lääne maakaitseringkond endale lisaeesmärgiks õpetada kaitseliitlasi tegutsema üksuse koosseisus,“ tutvustas Lääne maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Tõnu Miil õppusel osalenud Lääne-Eesti malevate fookust. „Koostegevusõpe on oluline kompaniiülemale, rühma- ja jaoülematele nagu ka kõigile teistele kompanii liikmetele, et üksusest kujuneks tervik, mis hingab ühtmoodi,“ ütles kolonel Miil ning leidis, et sellest on vähe kasu, kui on väga hästi treenitud üksiksõdur, keda ei osata kasutada efektiivselt üksuse koosseisus. „Ehk üksuses peitub jõud ja ühe üksusega on võimalik väga palju ära teha, kui võitlejad saavad üksteisest aru,“ oli ta veendunud. Lisaks koostöö harjutamisele pöörati Lääne maakaitseringkonnas viimaste tõsisemate relvastatud konfliktide valguses suurt tähelepanu maskeerimisele. Seda nii individuaalselt kui ka suuremas plaanis. „Ukraina sündmused on näidanud, et maskeerimine ja varjumine on väga tähtsad. Näo värvimine metsas ei ole kaitseliitlaste ja kaitseväelaste veidrus ega ülemate kiiks, vaid üksuse ja individuaalse varjumise üks elemente, samamoodi nagu maskeerimisvõrkude kasutamine,“ selgitas kolonelleitnant Tõnu Miil. Ka ei lubatud õppuste ajal, kui koostööharjutus pihta hakkas, sõduritel kasutada mobiilsidet. „Üritasime seda täielikult vältida, et olukord oleks reaalsem,“ ütles ta. Lääne maakaitseringkonna ülema sõnul läks õppus igati korda. 6 | 2015

KARRI KAAS

VÄ L J A Õ P E

Lääne maakaitseringkonna üksused paiknesid Pärnumaal Kikepera harjutusväljal ja selle lähiümbruses

Kokku osales Siilil üle 2000 kaitseliitlase ja selle allüksustega seotud inimese kõikidest malevatest.

Formeerimine kulges kiiremini kui planeeritud ja kaitseliitlasi tuli kohale täpselt prognoositud arv, mistõttu said üksused ettenähtud ulatuses komplekteeritud. „Tulemusega võib täiesti rahul olla,“ ütles kolonel Miil ja lisas, et tegelikult vastas õppus Siil ka kenasti küsimusele, kas Kaitseliit on võimeline moodustama turvavaiba suhteliselt kiiresti. „Jah, on küll. See on see, mis annab meile tulevikus kindluse oma plaane sättida,“ lõpetas ta.

Lisaks koostöö harjutamisele pöörati Lääne maakaitseringkonnas viimaste tõsisemate relvastatud konﬂiktide valguses suurt tähelepanu maskeerimisele.

L I S A T E AV E

Kuigi Siili põhirõhk oli mobilisatsioonil, seadis Lääne maakaitseringkond endale lisaeesmärgiks õpetada kaitseliitlasi tegutsema üksuse koosseisus

Ka Kirdes on põhjust rahuloluks Sarnaselt Lääne-Eestile oli ka Kirdes õppuse Siil rõhk koostegevusel. Põhiliselt harjutati üksuste koostegevust lahinguülesande planeerimisel ning täitmisel eesmärgiga suurendada Kirde maakaitseringkonna staabi ja allüksuste tegevusvalmidust. Lisaks pöörati suurt tähelepanu ka üksuste ülemate ja staabi lahinguolukorra otsuste vastuvõtmise ja juhiste andmise harjutamisele, käimasoleva lahinguolukorra juhtimisele, staabi tegevusprotseduuride treenimisele ning juhtimisvõimekuse kontrollimisele määratud lahinguruumis. Kirde maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Marek Laanisto

Samal ajal, kui mehed, relv käes, maastikul vastasega rinda pistavad, mängitakse õppuse Siil Lääne regiooni staabis kaartidel läbi stsenaariume, mis oma reaalsusastmelt pehmelt öeldes häirivad. Luureandmetele toetudes on alust uskuda, et vaenlane korraldab Pärnule üheaegselt kaks dessanti, ühe lahingukopterite toel õhust ja teise merelt. Eesmärk on hõivata ja võtta enda kontrolli alla sadam ja lennuväli. Loodud sillapeadelt jätkub järeletoodud lisavägede toel pealetung juba Tallinna ja Rakvere suunal, lõigates nõnda Eestimaa pooleks ja haarates kahe ründesuuna vahele jäänud üksused kotti. Ühtlasi blokeeritakse selle liigutusega tsiviilisikute taganemistee Läände. See on plaan ja jõud, mille vastu tuleb Kaitseliidu Pärnumaa maleva võitlejatel koostöös Lääne ja Saare malevaga seista. Kuidas täpselt, on küsimus, millele staabiohvitserid peavad õppuse käigus lahenduse leidma. Kui suure tõenäosusega võib kirjeldatud legend tegelikkuseks saada, hoidub staabiõpet läbi viiv Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabiülem kapten Kristian Kivimäe spekuleerimast. Küll aga möönab ta, et pole ju saladus, et kõiki sõjavägesid huvitavad ühed ja samad objektid. „Teatud mõttes mõtlevad ju kõik sõjaväelased mingil määral ühtemoodi.“ Õppuste stsenaariume koostadeski püütakse analüüsida ja arvesse võtta lähimineviku või hetkel toimuvate konfliktide dünaamikat, mitte ei proovita püsida kusagil Teises maailmasõjas. „On selline väljend, et kõik kindralid valmistuvad eelmiseks sõdadeks,“ ütleb Kivimäe, kuid tema selgitusel püütakse õppustesse siiski sisse lülitada võimalikult reaalsed ja ajakohased nüansid. Ent staabiõppustel ei olegi tegelikult tähtsust, kas võidavad kaardile paigutatud punased, vaenlase üksusi tähistavad tingmärgid, või suudavad sinised nende maale tunginud vaenuväed põrmu ja merre paisata. Oluline on, et mehed saaksid staabitöö kogemuse ja teeksid viie päeva jooksul samm sammu haaval läbi otsuse vastuvõtmise protsessi. „Eesmärk on, võttes arvesse kõiki erinevaid tegureid – ilmastikku, maastiku, vastast, oma jõude –, analüüsida need andmed läbi ja töötada välja kõige parem plaan, sõjaplaan,“ on just analüüs ja planeerimine kapten Kivimäe sõnul need, mida võib nimetada sõjakunstiks.

6 | 2015

VÄ L J A Õ P E

KARRI KAAS

Staabis koolitatakse sõjakunstnikke

VÄ L J A Õ P E

LAURI MÕEK

Kirde maakaitseringkonna üksused paiknesid peamisel Lääne-Virumaal Väike-Maarja ja Laekvere vallas

L I S A T E AV E

04.–08. mai 2015. Mina, Siil ja Okassiga

Seletuskiri: Miks ma ei saanud pauku teha Lugupeetud kolonelleitnant! Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada päris algusest ja sellest, et mina ei olnud üldse süüdi. 11. septembril 2014 sain kutse õppekogunemisele. Lisaks kutsele oli ümbrikusse sattunud ka härra kindrali kiri minu tööandjale. Õnneks suutsin selle vea kiiresti parandada ja kirja viivitamatult oma tööandjale edasi toimetada (kogemata lugesin natuke härra kindrali kirja ja pean ütlema, et härra kindral tundub olevat tark mees). Pidasime tööandjaga nõu ja arutasime, kuidas mind õppekogunemise ajaks töökohustustest vabastada. Jõudsime järeldusele, et küll saab (hiljem selgus, et saigi). Ka kodus seletasin naisele ja lapsele, et pean minema nädalaks metsa, Siil ootab. Laps tahtis hirmsasti kaasa tulla ja siiliga tuttavaks saada (seleta siis lapsele, mis see SIIL on). Olles kodus ja töökohas kõik korda sättinud ja ära klaarinud, jäi üle ainult oodata suure õppuse algust. Õppus algas minule 5. mail. Läksin hommikul kogunemiskohta Pärnumaal. Minu rõõmuks oli sinna tulnud mitmeid tuttavaid nägusid. Kogunemiskohas väljastati meile puuduv varustus, komplekteeriti allüksused ja saadeti (viisakalt) metsa. Mina läksin Tapale, kus viidi läbi miinipilduja ja tankitõrjekahuri lahinglaskmised. Ülesandeks sain tulejuhtidele ajateenistuses õpitu meeldetuletamise. See läks nobedalt. Saime veel terve esimese päeva „kuiva“ teha ja olematu miinipildujarühma tuld tellida, kuid juba järgmisel päeval hakkas meie juhtimisel taevast metalli alla sadama (võimas on näpuga osutada ja vaadata, mis siis saab). Lisaks oma raskerelvade tulejõule nägime ka liitlaste hävitajaid oma sihtmärke purustamas (kõlas nagu üks kõva puuks, aga töö tehti kenasti ära ja ette ei oleks tahtnud jääda). Ise ei näinud, küll aga tundsin, sest tankitõrjekahuri lasud käisid kehast läbi ka poole kilomeetri kaugusel olles. Teise päeva lõppedes suundusime tagasi Pärnumaale, et saada kokku lahingukompanii jalaväerühmadega. Jalaväerühmad olid esimestel päevadel harjutanud oma lahingudrille ja tulemas oli kogu kompaniid hõlmav harjutus. Kiired käsud ja korraldused ning kolmanda päeva õhtuks olid kõik üksused valmis alustama ühise harjutusega. Meie kompanii ülesanne oli rünnata vastase dessanti. Mina jäin põhijuhtimispunkti ja miinipildujatega kompanii paiknemisalale ning ülejäänud üksus liikus rünnakule. Raadioside kaudu oli põhijuhtimispunktis väga hea

6 | 2015

Kirde maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Marek Laanisto siiliga, mille valmistas kingituseks Simuna kooli 4. klassi poiss Joonas Palmisto

KAITSELIIT

leidis, et koostööõppus sujus ja tegutsemisvalmidus on paranenud. Ka lahinguvalmidus saavutati enne määratud aega ning formeerimise ja lahkformeerimise toetamine viidi läbi heal tasemel. „Üldjoontes said kõik kästud tegevused läbi viidud vastavalt plaanile ja suuremate probleemideta,“ ütles kolonel Laanisto, kuid möönis, et tööd tuleb ka tulevikus veel teha. „Kui probleeme poleks üldse esinenud, ei oleks ju vaja ka enam harjutada,“ ütles Kirde maakaitseringkonna ülem. „Tähelepanu peab pöörama veel õppuse käigus välja tulnud kitsaskohtadele ja nende likvideerimine tuleb sisse viia juba järgmise aasta väljaõppeplaani,“ võttis ta õppuse kokku.

ülevaade lahinguväljal toimuvast (kuna mul puudus varasem selline kogemus, olin meeldivalt üllatunud). Hiljem tekkisid sides lüngad ja pilt lahinguväljast hakkas hägustuma. Hoolimata sellest saatis kompanii rünnakut edu ja olukord seisati meie ülekaaluka võiduga. Pärast rünnakut tuli üksus tagasi paiknemisalale. Lisaks tuli koos nendega uus luureinfo, et mingid vastase luureettevalmistusgrupid on teel meie paiknemisalale ning et nende suur soov on meie kompanii fikseerida, hävitada juhtkond ja oma dessant siiski edukalt lõpuni viia. Kiired käsud ja korraldused ning kompanii oli valmis. Nagu luure lubas, nii ka juhtus. Meie laagripaiga ümber hakkas tiirutama üks rühmasuurune „tüütus“, aga tüütuseks ta jäigi, sest püsivat kahju nad meile teha ei suutnud. Kiituseks peab ütlema, et rühmaülemad said oma ülesannetega kenasti hakkama ja kõik sektorid olid kaetud, lisaks oli meie poolt maastik, mis võimaldas rünnata vaid väga kindlatest suundadest ja kitsastest koridoridest. Märkamatult oli saabunud öö, paiknemisala jäi meie kontrolli alla ja „tüütusest“ saime lõpuks lahti. Õppus hakkas vaikselt lõpule jõudma, jäänud oli veel rännak tagasi kodubaasi ja lõpurivistus. Tõsi, nii lihtsalt see ei läinud. Juba enne rännakut oli aimata, et ilmselt satume me varitsusse. Mõeldud, tehtud, varitsusse me sattusime. Eks väsimus olnud teinud juba oma töö ja varitsusest lahtirebimine ning seejärel vastase jälitamine olid võrdlemisi vaevalised, kuid hoolimata sellest oli meeste nägudel meeldiv irve ja madistada said kõik kõvasti. Eks olnud ka teada, et peagi saabub uus nädal ning taastub rutiin, seega võeti sellest lahingust maksimum ja pauku tegi vist küll iga raud. Napilt, aga kindlalt jõudsime rivistuse ajaks ettenähtud kohta. Rivistusel said parimad meie hulgast kindrali tugeva käepigistuse koos erinevate kirjade ja kingitustega. Tuleme tagasi minu süüteo juurde. Ma tõesti väga vabandan ja proovin tulevikus ennast parandada, aga nagu te isegi mõistate, ei olnud mul võimalik selle tiheda toimetamise juures ühtegi pauku teha. Ja mina ei ole süüdi. Austusega Jaanus Mehikas, reservnooremleitnant, lahingukompanii ülema abi

Raadioside kaudu oli põhijuhtimispunktis väga hea ülevaade lahinguväljal toimuvast.

6 | 2015

NOORED

Mini-Erna v천itsid teist korda j채rjest P채rnumaa noorkotkad 56

6 | 2015

Ehmatusega algus

Noorte Kotkaste Mini-Erna võit läks tänavu teist korda järjest Pärnumaa noorkotkastele. Teise koha pälvisid Põlva maleva noorkotkad väikese eduga Läti Jaunsardze ees. Tekst: TARMO AMER

Tänavune võistlus algas väikese ehmatusega, sest köieülesandel kontrollpunktis Alfa läks meil üks rakendus katki ja jäime poole tunniga ajahätta. Õnneks saime asja uuesti käima ja järgmises kontrollpunktis Bravo said kõik võistkonnad aega tagasi. Bravos tuli võistlejatel relvad kokku panna. Vahepeale jäi luureala, kuhu nooremleitnant Madis Amer oli üles seadnud huvitava luureülesande. Võistlejatel oli selle täitmiseks aega viis tundi. Vastane oli paigutanud maastikule merejalaväelaste tugevdatud rühma koos tehnikaga ja kasutas ka droone, mis jälgisid õhust objektilähedast maastikku. 27. juuni hommikul sisenesid võistkonnad ajagraaﬁ ku järgi Hara allveelaevasadamasse. See oli avatud punkt. Ilm oli fantastiline. Siin tuli võistlejatel tõmmata end köit mööda sadama vahekaile (kontroll-

punkt Charlie). Tagasi kaldale said nad kummipaadiülesannet täites (kontrollpunkt Delta). Järgmine ülesanne oli värvikuulimäng (kontrollpunkt Echo). Neljaliikmeline võistkond jaotati kaheks ja kahel lahingupaaril tuli liikuva patrulli käigus tabada tähistatud rajal asuvaid sihtmärke. Järgmistes kontrollpunktides (Foxtrot ja Golf) määrasid võistlejad asimuute ja kaugusi ning lahendati sideülesannet.

NOORED

2 X SIIM TEDER/KAITSEVÄGI

Võistluste start anti 26. juuni südaöö paiku Muuksi Linnamäelt. Raja algus oli tähistatud tõrvikutega. Ilmataat saatis võistlejad rajale vihmaga, mida vahepeal tuli üsna tihedalt.

Varahommikul jahedasse vette Kontrollpunktis Hotel Kolga mõisa hoovis tuli kokku panna noorte teadussaatest Rakett 69 tundud kuubik. Samas lähedal asus meditsiini situatsiooniülesanne (kontrollpunkt India). Mustametsa jalakäijatetunnelis ootas motivatsiooniülesanne (kontrollpunkt Juliet). Kilos tegelesid võistlejad esemete otsimisega. Enne punkti Lima oli võistkondadel võimalus teenida boonuspunkte. Selleks olid antud koordinaadid, mis viisid Paukjärve vaatetorni. Kolm Loksa kodutütart jagasid seal võistlejaile lisaeluta-

longe ja andsid kaardi, kus oli info vastutegevuse paiknemisest. Kontrollpunktis Lima tuli võistlejatel ületada paralleelköisi kasutades veetakistus. Näiliselt kerge ülesanne ei läinud viperusteta. Peaaegu igas võistkonnas oli keegi, kes prantsatas varahommikul (punkt avati kell kolm öösel) jahedasse vette. Kontrollpunktis Mike pidid võistkonnad läbima miinivälja. Üks võistkond astus koguni seitsmele miinile. Kokku oli neid maas kümme. Järgnesid punktid November, kus oli ülesandeks uppuja päästmine, ja Oscar, kus tuli läbida takistusriba. Sealt pääsesid võistlejad lõppjooksule (kontrollpunkt Papa), millele järgnes veel õhkmatke- ehk airsoftrelvadest laskmine (kontrollpunkt Quebec).

Üle aegade raskeim MiniErna

NOORED

Lõpuks viidi läbi varustuse kontroll ja sealt juhatasid esindajad oma võistkonna Kuusalu spordihoonesse sauna. Kõik see kokku tegi võistlusraja pikkuseks ligi 60 km. Võistluste pidulikul lõpetamisel Näkiallikal mainisid paljud, et nii rasket Mini-Ernat ei mäleta keegi. Võistlust alustas 17 võistkonda, nende hulgas üks võistkond Lätist ja Leedust, kellest ﬁnišisse jõudis 14. Rajal ainsatena Kodutütreid esindanud Lääne tüdrukud tulid tublile 10. kohale.

Võistluste pidulikul lõpetamisel Näkiallikal mainisid paljud, et nii rasket Mini-Ernat ei mäleta keegi

6 | 2015

KOMMENTAAR

Harjukate Mini-Ernad TARMO AMER Noorte Kotkaste Harju maleva pealik

2 X SIIM TEDER/KAITSEVÄGI

NOORED

Oma esimese kogemuse Mini-Ernalt sain 2000. aastal. 2001. aastal osalesime sellel võistlusel juba ise kahe võistkonnaga, sest olime saanud kohaliku kaitseringkonna Eel-Mini-Ernal topeltvõidu ja pälvinud sellega õiguse osaleda Mini-Ernal mõlema võistkonnaga. Tol korral oli autasustajaks tänavuse võistluse peakohtunik erukindral Johannes Kert. Mõlemad Harju võistkonnad koosnesid Loksa rühma poistest. Üks meie võistkond saavutas teise koha ja teine tuli neljandaks. Järgnevatel aastatel püüdsime võitu. Saavutasime korduvalt pjedestaalikohti, kuid esimeseks ei tulnud. Loksa poisid on veel kahel korral tulnud teisele kohale (2008. aastal koos Nissi rühma noorkotkastega ja 2011. aastal). 2012. aastal jäi Harju võistkond ühe rumala apsu tõttu kolme parema hulgast välja, nimelt kaotas üks võistleja kogemata kõik oma elutalongid. Sinna see võit siis läks. Kõikide nende aastatega oleme Harjus suutnud luua tugeva meeskonna, millega on võimalik igat masti üritusi ja võistlusi läbi viia.

6 | 2015

Suurlaager NOORED

pakkus ohtralt ühistegevust Eelmisel aastal korraldati noorkotkaste ja kodutütarde suurlaager Harjumaal, tänavu tundis korraldamisrõõmu Valgamaa. Valgalastele sai laager alguse juba päev enne ametlikku avamist, sest muru vajas niitmist ja telgid ülesseadmist. „Ettevalmistav päev oli tegus. Igaühel oli tööd ning kõik sujus hästi, sest kokku olid tulnud töökad ja usinad inimesed,“ sõnas üks abilisi, Valgamaa kodutütar Mareli Nielson. Laagrisse saabumine oli osalejatele igati päikseline, seda nii ilma kui

Madsa spordibaasis korraldati 6.–9. juulini kodutütarde ja noorkotkaste üleriigiline laager, millest võttis osa 15 malevat ja ringkonda ning külalised politseist ja Lätist ehk kokku ligi 400 laagrilist. Tekst: EGLE KÕVASK

3 X EGLE KÕVASK

Kätt sai proovida ka vibulaskmises

6 | 2015

ka emotsioonide poolest. Küll aga ei püsinud ilm nii hea kogu laagri aja. Et tegu oli noorkotkastele ja kodutütardele mõeldud laagriga, saadi nii paduvihma kui ka väheke äikest. Heidutada end sellest ei lastud, hoopiski vastupidi. „Kuum kartul ja vihmaga võrkpalli mängida olid laagri kõige paremad asjad,“ tõi esile Kris-Ly Kannik Põlva malevast. Kris-Ly meelest võinuks kõik noored ööbivad telkides. „Siseruumis saab ju iga päev olla, pealegi polnud see teiste osas aus ja muutis laagri

Puutöökojas meisterdati puidust medaleid

6 | 2015

NOORED

Huvipakkuvad töötoad Laagri kolmas päev oli sisustatud töötubadega. „Eelmisel aastal polnud töötubade osas valikuvõimalust, tänavu oli teisiti, see oli positiivne. Mulle meeldis kõige rohkem koostöötamine. Õppisin rohkem teistega arvestama,“ võrdles Valgamaa kodutütar Sandra Kuus tänavust koosolemist eelmise aasta omaga. Tänavu sai õppida püssi tundma ja ka vibu lasta, nuga visata, esmaabi anda, multiﬁ lme valmistada, puidust medaleid meisterdada ja korve või pildiraame punuda, laagrilehte artikleid kirjutada, tänavaTüdrukud tahavad ikka erinevaid riideid selga proovida tantsu, sepatööd ja maskeerimist, aga ka ravimtaimi ja nende kasuLeinasaar positiivselt meelestatud. veidi igavamaks. Telgis ööbida, ja tamist õppida, köitel ronida, patse Etteastetest enim meeldis talle veel vihmaga, olnuks palju ekstpunuda, sumomaadlust proovida, nende oma maleva esitus. „Meil oli reemsem,“ arvas ta. pannkooke küpsetada, teaduskatselline impulsiivne etteaste – kõik seid teha, teadmised „Kuldvillakus“ ideed tulid jooksvalt ja tegime palju- proovile panna, lindudega seonduEneseületuskohti oli palju ümber. Meie loos oli n-ö story mitmeid vat õppida ja sideülesannet lahendapaigas,“ lisas ta. Laagriaja jooksul sai lahendada mitda. Just viimane oli ka Tartu maleva Need, kes olid unustanud, kuimeid vahvaid ülesandeid. Alustame noorkotka Ruben Rembeli lemmik. das kaarti lugeda või millised on sellest, et kel laagrisse saabudes oli „Enim meeldis mulle õpituba „Halloo, puudu julgusest ja esinemiskogemu- Eestimaa eri piirkondade maastikud, Kosmos! Halloo, Maa!“, sest seal sai said seda kogeda orienteerudes, kus sest, sai seda juurde omaloomingututvuda Kaitseliidu sidevahenditega rada läbides tuli aidata meeskond kavast, kus igal maleval tuli järele ja neid proovida.“ üle takistuse, sõita kanuuga, põleteha telesaateid, kasutades seal viis Laagri korraldaja ja noorteinsttada nööri, otsida metsast üles asju korda kaht lauset „Kummikutega ruktor Kaimo Vahtra sõnas, et üldja jätta need meelde, lahendada kummitus kummitab kummutis“ joones õnnestus kõik, mis oli kavas, matemaatilisi tehteid ja nii mõndagi ainult esmaspäevaöine planeerija „Eksole pole olemas ekosolesid veel. „Mõnus oli takistuse ületamise eksolede maal“. mata torm tõi kaasa lisakulutusi. ülesanne, kus tuli tiim üle puu saa„See ülesanne on väga vajalik. „Inimesed, kes olid kaasatud laagri da. Tähtis oli meeskonnatöö, mida Noored said mõelda kastist välja ja korraldamisse, on aastate jooksul meil alguses polnud. Aga lõpuks oma ülesandelise oskuse paika panjuba välja kujunenud. Nad on üsna na. See on väga hea, mulle meeldib,” saime selle toimima ja läks hästi,“ suurte kogemustega ja omavahel jutustas Kris-Ly. oli Rapla maleva noorkotkas Sten hästi läbi saav seltskond.“

NOORED

Kuigi põhirõhk oli laagris lugude kirjutamisel, jäi noortele kõige rohkem meelde fotograafia

Noored proovisid kätt ajakirjanduses Noorkotkad ja kodutütred kogunesid Raplamaale Alu mõisa meediakoolitusele, et õppida, kuidas huvitavalt kirjutada ja teha silmahakkavaid fotosid. Tekst ja foto: GRETE-KAI SAAR ja JAN MARKUS LINDMÄE

6 | 2015

Meediakoolituse päevad olid tihedalt sisustatud. Õpiti meedia aluseid, näiteks uudisväärtuse kriteeriume, seletati uudise struktuuri ja seda, kuidas lugusid kirjutada. Võeti läbi olemusloo tunnused, ülesehitus ja seletati lahti erinevad žanrid. Noortele õpetati ka fotograaﬁat: kuidas kaamerat käsitseda, mis teeb pildi paremaks, kuidas seadistada kaamera sätteid, et pilt tuleks kvaliteetne. Räägiti, mis teeb pildi huvitavaks, ja jagati käepäraseid nippe. „Kõige huvitavam oli mulle pildistamine, see tekitas minus huvi ka tulevikus sellega jätkata,“ ütles Sirely. „Leidsin end olukordadest, mida poleks suutnud ette kujutada. Kord olid jalad seina peal, kord olin trepi peal pikali,“ ütles Sten, kommenteerides fotoülesannet, kus pidi tegema erinevatest olukordadest fantaasiarikkaid pilte. Noortele jagati malevate järgi paaristööna laagrit läbiv ülesanne, milleks oli enda uudisloo kirjutamine ja pildistamine. Lood ilmuvad Kaitse Kodu! ajakirja eriväljaandes.

Teisteks tegevusteks jagati noored nelja gruppi, mis tegid erinevaid harjutusi. Samades meeskondades täideti ka fotoülesanne, mis meeldis kõigile laagris osalejatele. Kuigi tööd oli palju, oli ka lõbusaid grupiülesandeid, mille käigus noored õppisid üksteist tundma. Õhtuti mängiti kaarte, vaadati ﬁ lme ning võrreldi oskusi piljardis. Sellele vaatamata arvasid noored, et loengute vahel oleksid võinud olla pikemad pausid. „Laagrilised olid sõbralikud ja avatud ning juba laagri algusest hoiti väga kokku,“ kirjeldas Sandra. „Jäin rahule, sest sain palju uusi teadmisi ja tutvusin inimestega erinevatest Eesti paikadest,“ ütles laagris olnud Ragnar. Kuigi põhirõhk oli lugude kirjutamisel, jäi noortele kõige rohkem meelde fotograaﬁa. Koolituse korraldas ja viis läbi ajakirja Kaitse Kodu! toimetus, valmistamaks noori ette sügisel korraldatavaks meediavõistluseks. Laager kestis 29. juunist 2. juulini.

Major Süviranna päästmine GUNNAR VASEMÄGI

GUNNAR VASEMÄGI

Jõgevamaa noorkotkaste suvelaager peeti 15.–19. juulini Peipsi ääres väikeses Omedu külas, kus veedeti lausa viis päeva. Omedu on pisike küla Mustveest lõuna pool. Peipsi järv on kohe küla külje all, Omedu jõgi sealsamas. Seal leidub puhkekohti ja jagub kõvasti kalamehi nagu järve ääres ikka. Ka lahingut on Omedus suure sõja ajal peetud – 1944. aastal Omakaitse ja Punaarmee partisanisalga vahel. Sedapuhku ei läinud aga lahinguks, vaid noorkotkad asusid püüdlema ujuja erialamärki. Laagri üheks huvitavamaks osaks oli külaskäik Mustvee kordonisse. Piirivalvurid näitasid kordonihoonet ja relvastust, tutvuda sai pildiga, mida näitab arvutiekraanidel radar, oma tööd tutvustas koerajuht. Tehti ka lühisõit hõljukiga järvel. Tõenäoliselt olid mõne poisi ootused väga kõrgeks krutitud, sest hiljem kostsid kõrva kommentaarid, kus hõljukisõidu üle nuriseti. Olevat igav olnud. Ilmselt oletasid varem hõljukit mitte näinud poisid, et kui juba hõljuk, küllap siis hõljub ikka kohe kõrgel. Paraku neid salasoove hõljuk ei täitnud. Pühapäeval asuti omandatud teadmisi kontrollima. Eksami praktilisse ossa lisandus üllatuslikult ootamatu tegelane – major Süvirand. Legendi kohaselt oli tähtsat infot omav major purilennukiga Peipsisse potsatanud ja vajas kiiret päästmist. Ei, major Süvirand polnud siiski elus inimene, vaid tugevalt kõõrdi vaatavate silmadega elusuuruses nukk. Siinkohal tuleb mainida, et kahjuks sai majorit päästa vaid kontroll- ehk nullvõistkond, poistele osutus ta liiga raskeks ja asendati kergema plastikdublandiga. Hiljem nähti vaprat majorit rahulikult murul pikutamas. Kokkuvõtteks võib öelda: oli varasemast pikem, huvitav ja sisukas laager.

Noorkotkaste riigikaitselaager Tapal Juuli alguses viidi Tapal 1. jalaväebrigaadi linnakus ja selle lähiümbruses läbi kuues noorkotkaste riigikaitselaager. Laagri käigus arendati noortes realistlike riigikaitseliste tegevuste ja keskkonna kaudu kohusetunnet, vastupidavust, meeskonnatööd, distsipliini ja viisakust. Lisaks oli laager põnevaks ajaviiteks. Laager jagunes nelja etappi: formeerimine ja alustamine, kasarmuõpe, väliõpe ning lahkformeerimine ja lõputoimingud. Välietapi finaal, lõpulahing, keskendus maastikutegevusele. Laagri alguse ajaks võeti Tapal teenistusse ka ajateenijad ja noorkotkaste mõningad oskused olid linnaku verivärsketest sõdurite omadest esialgu mõnes osas paremadki. Ilm palav ja vihma ei sadanud piiskagi, mis tegi füüsilised pingutused väljaõppel väsitavaks. Üsna vähe oli välietapi ajal ka uneaega. Siiski arvasid mõned noored osalejad, et laager võinuks karmimgi olla. Sel korral osales laagris 16 kanget noorkotkast (neist viis Virumaalt) ja üks kodutütar Rapla ringkonnast.

UUDISED Hiiu noored õppisid Randmäe laagris matka- ja päästetarkusi Juuli keskpaigas kogunesid Hiiumaa kodutütred ja noorkotkad Randmäe puhkekeskuse õuele. Pärast rivistust algas laagriliste „ristimine“. Edasi läks nagu laagris ikka, meri kutsus ujuma ja koos päästjatega sai ka kanuuga sõita. Kaitseliitlased, päästjad, politseinikud ja piirivalvurid korraldasid noortele matkamängu. Selle kontrollpunktides arendati oskusi, mida looduses matkates vaja läheb. Õpiti vibu laskma, köitega mäkke ja puu otsa ronima ning taimi tundma, omandati teadmisi meditsiinist, merepäästest, kahjutule kustutamisest, harjutati meeskonnatööd ja loovust. Õhtul istuti lõkke ääres, küpsetati kepisaiu ja meisterdati laternaid.

Merenoorkotkad Tallinna merepäevadel Juuli keskel Tallinna merepäevadel olid esindatud Tallinna ja Viru maleva merenoorkotkad. Tutvustati merenoorkotkaste tegemisi. Huvilised said osa võtta viktoriinist telgis. Oldi abiks laevadel. Noorkotkaste ülesandeks oli pidada ka valvet muuseumilaeval Valvas, mis oli merepäevade puhul avatud. Osaleti ka mootorlaeva Mari liinisõitude meeskonnas. Pühapäeval said merenoorkotkad teha kahes vahetuses ringsõidu vana purjelaevaga Jenny Kruse, kus õpiti töid purjedega. Noorkotkaste kasutuses oli väike päramootoriga kummipaat, millega sai vabal ajal sadamas oma lõbuks ringi sõita. Tegevusi ja ülesandeid sai palju ja vaba aega jäi üsna harva. Lisaks merenoorkotkastele olid üritusel suureks abiks ka üks tubli kodutütar ja üks tavanoorkotkas, kes said samuti õppida ja teha olulisel määral kaasa merenduslikke töid. 6 | 2015

Naiskodukaitse maja Võsul – „Võsu rõõmus rand ja liiv, siin sa merega lööd mesti, siin sa puhata saad hästi, suvi möödub kui viiv...“ laulan mõttes alati „Võsu valssi“, kui sinna sõidan, sest puhkus Võsul on tõesti midagi erilist. Ja omamoodi eriline on ka Naiskodukaitse Võsu maja. Tekst: KATRIN HANNOV

EVELI NÕGU

MAJA

rohelise maakonna rohelises vallas

6 | 2015

Esmakordselt on Võsu nime mainitud juba aastal 1510 (am Strande Wöso). Suvituskohana on Võsu tuntud-teatud sellest ajast, kui Palmse mõis hakkas Võsul krunte müüma. Aastast 1872 on Võsut mainitud kui Palmse mõisa abimõisa. 19. sajandil rajatud Võsu küla on üks vanimaid suviseid puhkusekeskusi Põhja-Eestis. Siin käisid puhkamas prominendid nii Tallinnast Tartuni kui ka Peterburist Moskvani.

Tänapäeval kuulub Võsu Vihula valda. Enamik valla maast (ca 60%) paikneb Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Rannajoone pikkus on umbes 100 km. Võsu rand on liivane ja 3 km pikkune. Kui rannas olemisest isu täis, ootavad suvitajaid Palmse, Sagadi ja Vihula mõis ning armsad väikesed rannakülad Altja, Vergi, Karepa ja Käsmu koos Kuradisaarega. Võsu on oma erilise auraga lummanud kunstiinimesi, nii mõnedki on siia rajanud suvekodud, kus rahu ja vaikust nautida ning loominguga tegelda – inspiratsiooni annavad rannamännid, liivarand, rannaroosid ja kivirahnud, mida võib näha mõnegi kunstniku joonistustel ja maalidel. Ka pole Võsu pääsenud laulu sisse sattumast – olgu selleks eelosundatud „Võsu valss“ või „Puhkus Võsul“, mille laulis tuntuks Georg Ots. Kõige selle ja muu huvitava kõrval, mis võiks meid Võsule meelitada, ootab siin üks omapärase arhitektuuriga maja Luha tänavas – Naiskodukaitse hallatav õppe- ja puhkekeskus.

MAJA

Võsu meelitab ja inspireerib

Lõplikult valmis Rakvere teedevalitsuse Võsu puhkebaas ehk Võsu ühiselamuõppekeskus, nagu seda tol ajal nimetati, 1988. aasta augustiks

6 | 2015

MAJA

On möödunud sajandi viiekümnendad aastad Võsul. Rakvere poolt tulles üsna alevi alguses Luha 1 seisab väike valge kivivoodri ja kõrge viilkatusega kahekordne maja. Siin asub nii Võsu teemeistri piirkonna kontor kui ka teemeister Hoolma elamu. 1958. aastal hakati looma rohkearvuliste väikeste teemeistripiirkondade asemele suurendatud jaoskondi. Üheks selliseks oli Viitna piirkond (Haljala-Võsu-Viitna). Pärast seda, kui Rakvere teede remondi ja ehituse valitsus oli teemeistripiirkonnad ümber korraldanud, kasutati hoonet elamuna. Ka oli siin võimalus suvitada. Pärast teemeistri väljakolimist hakatigi maja kasutama ainult suvitamiseks. (Maja olevatki ehitatud algselt puhkemajaks, kuid et sinna piirkonda tööle asunud teemeistril polnud elamispinda, anti maja talle.) 1983. aastal asuti kontoriks olnud maja renoveerima. Vana kivimaja säilitati, sellele tehti suur juurdeehitis. 1984. aastal saadi lõpule ümberehituse esimese etapiga. Lõplikult valmis Rakvere teedevalitsuse Võsu puhkebaas ehk Võsu ühiselamu-õppekeskus, nagu seda Nõukogude ajal nimetati, 1988. aasta augustiks. Maja sellisel kujul, nagu nüüd näha võib, valmis nimeka arhitekti Meeli Truu projekti järgi.

ERA KOG U

Ajad ammused

Teemeistri majake 1950ndatel

Uus puhkemaja pakkus teedeehitaAeg läks ja hakkasid puhuma jaile ja nende peredele võimalust kor- uued tuuled, märksõnaks erasraldada üritusi ja veeta suvepuhkusi tamine. 13. märtsil 1998 avaldas ning seda võimalust kasutati usinasti. Virumaa Teataja artikli „Algab Esimene üritus, mis vastrenoveeritud teedevalitsuse erastamine“. 15. apmajas korraldati, oli Balti teedeehitarilliks pidi erastamisvalmis olema jate konverentsi lõpetamine. lisaks teistele objektidele ka omal 1993. aastaks olid välja kujunenud ajal ehitatud Võsu puhkekodu kui puhkebaasi kasutamise tingimused teedevalitsusele tulu mittetoov obja kehtestatud üsna sümboolne tasu. jekt. Aastaks 2000 olid müügis juba Võõrastele maksis ööpäev suvilas mitmed hooned ja tehased. Samal 10 krooni, omadele uuemas osas 5 ja aastal anti Võsu õppekeskus tasuta vanemas osas 3 krooni. üle Kaitseliidule.

Kõige kõrval, mis võiks meid Võsule meelitada, ootab siin üks omapärase arhitektuuriga maja Luha tänavas – Naiskodukaitse hallatav õppeja puhkekeskus.

EVELI NÕGU

Nagu maja nimetus Võsu õppe- ja puhkekeskus ütleb, ei ole see pelgalt suvitamiseks mõeldud

6 | 2015

Naiskodukaitse õppe- ja puhkekeskus

EVELI NÕGU

Muude mõtete kõrval on tulevikuplaanides ka Võsu maja teise korruse remont

MAJA

„Võsu majast sai Naiskodukaitse hallatav õppe- ja puhkekeskus 31. juulil 2002, enne seda oli hoone Kaitseliidu Viru maleva valduses, olles kodutütarde ja noorkotkaste kasutada. Tollane Viru maleva pealik küsis peastaabist suure summa raha maja ülalpidamiseks ja remondiks, kuid peastaap otsustas raha mitte anda,“ sõnab Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna instruktor Elle Vinni, kes on selle majaga olnud seotud kõik need aastad. Ta meenutab: „Tol ajal oli Naiskodukaitse esinaiseks Dagmar Mattiisen, tema küsis, kas ma oleksin nõus oma töö kõrvalt majas toimetama ja nii antigi maja Naiskodukaitsele. 31. juulil sai juba 13 aastat, kui me selle maja saime. Aeg läheb nii kiiresti.“ Pärast maja kasutusse saamist oli vaja seal remonti teha. Suurteks töödeks olid 2002. aastal keskküttekatla vahetus ja 2006. aastal katuse renoveerimine. Need olid suurimad kulutused, mida Kaitseliit riigieelarverahast ﬁnantseeris. Kaitseliit maksab ka majahoolduskulud, majahoidja palk tuleb Võsu maja rendist. Maja saavad kasutada kõik, kuid organisatsiooni liikmed maksavad vähem ja võõrad rohkem. Komandant on majas ainult suveperioodil – sel ajal, kui on kõige enam külastajaid.

Käesoleva aasta kevadel jõudis lõpule majas tehtud värskenduskuur. Alumisel korrusel on tehtud korralik remont. Uue näo said nii magamistoad kui ka duširuumid

Sobilik talviseks üleelamisõppeks

EVELI NÕGU

Suure töö on teinud vabatahtlikud, kes kaasasid sanitaarremonditöödeks siseruumides oma sõbrad, tuttavad ja pereliikmed. Remondiks vajalikud materjalid hankis iga ringkond oma vahenditest. Tänulikud oldi kõikidele annetajatele ja sponsoritele, kes nõu, jõu ja materjalidega toetasid. Nii saadi toad remonditud, akendele kardinad ette jne. Nagu maja nimetuski – Võsu õppe- ja puhkekeskus – ütleb, ei ole see pelgalt suvitamiseks mõeldud. Prioteediks on olnud läbi aegade Naiskodukaitse väljaõppeüritused. Siin on korraldatud üle-eestilisi kursusi välikokkadele ja staabiassistentidele, lisaks esmaabiõpetajate koolitused, vabatahtlike õppepäevad ja palju muudki. Organisatsiooni üritusi korraldatakse ennekõike kevadel ja sügisel 6 | 2015

Uus ilme on nüüd köögilgi nii planeeringu, mööbli kui ka siseviimistluse poolest

MAJA

Viimane värskendus

Tänavu kevadel jõudis lõpule majas tehtud värskenduskuur. Alumisel korrusel on tehtud korralik remont. Uue näo said nii magamistoad kui ka duširuumid. Uus ilme on köögilgi nii planeeringu, mööbli kui ka siseviimistluse poolest. Tööd on majas veel palju-palju, aga suur samm on siiski astutud. Kõige selle eest on hea seisnud Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna instruktor Elle Vinni, kes on maja heaoluks palju ära teinud. Viimastel aastatel on tal abiks olnud Viru ringkonna instruktor Maire Laht, kellega koos on asju aetud. Nende pingutuste vilju oskavad hinnata ka teised. „Võsu maja on ideaalne koht aktiivse puhkuse korraldamiseks,“ sõnab Alutaguse naiskodukaitsja Maire Aul, kes maleva noorteinstruktorina tegeleb juba pikemat aega naiskodukaitsjate järelkasvu – kodutütardega. „Linnakärast eemal saavad lapsed nautida vett, päikest ja värsket õhku. Koostöös Naiskodukaitsega sai teoks ühine jalgrattamatk Võsu lähiümbruse mõisatega tutvumiseks. Väga vahva tuur oli,“ räägib Aul ning tänab Naiskodukaitse tiimi turva- ja transporditeenuse ning maitsvate toitude eest. „Õhtul Võsu maja hoovis saab lõkke ümber arutada huvitavate ilmaasjade üle ja mängida loovust arendavaid mänge. Nii areneb koostöö Naiskodukaitse ja Kodutütarde vahel. Igal suvel on puhkus Võsul kodutütardele oodatud sündmus,“ lisab ta. 6 | 2015

Mõtteid tulevikuks jagub

Nagu maja nimetuski – Võsu õppe- ja puhkekeskus – ütleb, ei ole see pelgalt suvitamiseks mõeldud. Prioteediks on olnud läbi aegade Naiskodukaitse väljaõppeüritused.

On olnud ettepanekuid, et maja peaks kandma Naiskodukaitse ja ajaloo hõngu: näiteks võiksid tubades olla fotod Naiskodukaitse ajaloost, tubadele võiks anda nimed, mis haakuksid Naiskodukaitse või sellega seotud inimestega, näiteks Mari Raamoti tuba. „Palju toredam oleks ju ööbida nt Mari Raamoti nime kandvas toas, kus on kohe ninnakargav ajaloo lõhn ja kus pole võimalik ööbida nii, et sa lahkuksid, teadmata, kes Mari Raamot oli,“ on kirjutanud mõni aeg tagasi Naiskodukaitse siseveebis liikmete poolt algatatud mõttetalgute raames üks naiskodukaitsja. Võiks olla ka väike nn muuseumivõi mälestustenurgake, kus saaks eksponeerida mõningaid esemeid ja kirjutisi. Naiskodukaitsel on küll veebipõhine virtuaalmuuseum, kuid ehk leiaks midagi ka siia. Kindlasti leiaks oma paiga teemakohane kirjandus. Lisaks on tulevikuplaanides teise korruse remont, kunagi saab see ka ehk teoks. Mõni aeg tagasi korraldati talgupäeva „Teeme ära!“ raames Võsul kevadkoristus. Lammutati vana kuur ja korrastati maja ümbrus. Seda traditsiooni peaks jätkama ja kaasama sellistesse ettevõtmistesse ka kodutütred ja noorkotkad. Nii üheskoos tegutsedes kasvavad organisatsioonis järjepidevus ja koostegemislust ning seda omasemaks saab ka maja.

EVELI NÕGU

alates septembrist. Suvel kasutavad Naiskodukaitse ja Kaitseliit maja rohkem puhkuseks. Talvel on majas ürituste korraldamine keerukam, sest hoone on vana ja pole aasta läbi kasutamiseks mõeldud, kuigi ka talviti leiaks maja rakendust, sest just hilissügisel ja talvel on Naiskodukaitse õppetöö kõige intensiivsem. Ja miks mitte võtta talvisel nädalavahetusel Võsul aeg maha, nautides vaikust ja rahu. „Hetkel on see aga võimatu,“ nendib Elle Vinni. „Maja ei ole võimalik talvel kütta, seega vesi läheb jäässe ja WCd kasutada ei saa – saab teha ainult talvist ellujäämiskursust, sest terve talve kütta on mõttetult kallis,“ lisab ta.

Hea matkavarustus säästab tervist ja aega

Gladius Baltic

ning Samelini saapad. Ostud alates 50 € saab teha LHV järelmaksuga, täpsem info Gladiuse poodides ja kodulehel www.gladius.ee. Kaitseväelastele ja Kaitseliidu liikmetele ning tegevteenistuses olevatele isikutele pakutakse soodustusi olenevalt tootegrupist alates 5%ist. Gladius ootab kõiki külla esmaspäevast reedeni kell 10–19.

Gladius Balticu kauplustest leiab laias valikus tuntud kaubamärke Euroopast ja USAst. Pakutakse varustuse täislahendust: rõivad, vestid, taskud, jalanõud jpm. Gladius esindab Eestis Briti tootjat Snugpak, mille magamiskotte ja telke kasutavad militaarüksused üle terve maailma ja mis tänu vastupidavusele, kvaliteedile ja innovatiivsetele Baltic Hunter materjalidele on võitnud ka Eesti Viljandis asuv Baltic Hunter OÜ vormikandjate poolehoiu. tegeleb jahi-, kalandus- ja matkavaGladiuse müügijuhi ja Kaitrustuse pakkumise kõrvalt ka miliseliidu liikme Bruno Suve sõnul taarvarustuse müügiga. Ettevõttel asutasid ettevõtte kaitseliitlased on pikaajalised sidemed nii Euroopa ja kaitseväelased. „See on isiklikui ka Ameerika ﬁrmadega. Peale kest vajadustest ja kogemustest mitmesuguse varustuse võib nende sündinud projekt eesmärgiga tuua kauplusest leida nii nutikaid kaupu Eestisse parimat varustust. Seetõtauhinnalauale kui ka mehistele tu oleme algusest peale pakkunud meestele kingituseks. Baltic Hunter relvavendadele ka mitmesuguseid soodustusi,“ ütles Suvi. „Aja jooksul on soovi korral hankinud tooteid, mida ehk tavapäraselt poest ei leia. on Gladius kasvanud populaarseks terviklahenduste pakkujaks ja meie Kaitseliitlastele pakutakse soodustust 5% kogu kaubavaliku pealt ja klientide seas on nüüdseks lisaks poes kehtib põhimõte, et hind selgub tsiviilisikutele väga palju vormivestluse käigus. kandjaid,“ lisas ta. Gladiuse tootevalikusse kuuluvad ka näiteks populaarsed Rite In The Rain veekindlad kirjatarbed, kaubamärki TRU-SPEC kandvad mugavad vabaaja- ja tööriided, Mechanixi kindad

LISAINFO

Gladiuse poed leiad Tallinnast www.gladius.ee Tartu mnt 73 10115 Tallinn Telefon: +372 5304 0704 E-post: bruno@gladius.ee Sõpruse pst 3 10615 Tallinn Telefon: +372 525 6147 E-post: ervin@gladius.ee

Baltic Hunteri poe leiad Viljandist www.baltichunter.ee Tallinna 24 71008 Viljandi tel/faks +372 434 3262 mobiil +372 5331 4424 Rohkem soodustusi leiad lehelt: http://www.kaitseliit.ee/ et/soodustused-kaitseliitlastele

SOODUSTUS

Kaitseliitlastele pakuvad mitmed ettevõtted oma toodeteltteenustelt soodustusi. Järgneva kirjutiste sarjaga anname lugejatele ülevaate, millise ettevõtja juures on kasulik Kaitseliidu liikmepilet ette näidata. Selle artikli juures avavad oma sooduspakkumiste tagamaid kaks militaar- ja matkakaupadega tegelevat ettevõtet: Tallinnas tegutsev Gladius ja Viljandis toimetav Baltic Hunter.

„Oleme eelnevalt teinud koostööd Viljandi kaitseliitlastega ja neile vajalikke kaupu hankinud. Võib-olla kõik Viljandimaa kaitseliitlased ei teagi, et vajalikke kaupu saab ka otse kodulinnast soetada,“ sõnas Baltic Hunter OÜ mänedžer Mart Marandi. „Miks mitte toetada vabatahtlike, kes on mistahes ajahetkel valmis välja astuma Eestit ohustava tegevuse vastu ja panustavad vaba aega enda täiendamisele ja väljaõppele ning kasvatavad järeltulevat põlve isamaalises vaimus,“ lisas Marandi.

Briti firma Snugpak tooteid toob maale matka- ja militaarvarustuse müüja Gladius

6 | 2015

Naiskodukaitse teenetemärgid KÜBARAMÄRK

TÄISSIIDIST ÕLARÄTT JA KINNITUSNÕEL HELESININE KAELASIDUS NAISKODUKAITSE EMBLEEB AUMÄRGID

KAITSELIIT

RIIGITUNNUS NIMESLIT

Naiskodukaitse on üleeestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse Kaitseliidu toetamise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise kaudu. Naiskodukaitse on loomisest peale aidanud kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele ning toetanud naiste ühiskondlikku aktiivsust ja nende sotsiaalsete oskuste arengut. Naistele on antud võimalus suurendada enda, oma lähedaste ja laiemalt kogu rahva turvalisust. 2. septembril tähistatava Naiskodukaitse aastapäeva ootuses anname Kaitse Kodu! veergudel ülevaate Naiskodukaitse vormielementidest ja nende kandmisest.

ARDI HALLISMAA/KAITSEVÄGI

L I S A T E AV E

6 | 2015

Naiskodukaitse vormielemendid Reeglina kannavad Naiskodukaitse vormi organisatsiooni noor- ja tegevliikmed, erandkorras ka toetaja- ja auliikmed. Vorm koosneb mustast jakist ja seelikust, valgest pluusist, helesinisest sidusest ja mustast kübarast. Vormikomplekti juurde tuleb valida ihuvärvi sukad ja mustad kingad, mille kontsa kõrgus jääb vahemikku 3–6 cm. Kõikide lisadetailide puhul tuleb lähtuda tagasihoidlikkusest (kingapandlad, käekott, vihmavari, ehted, juuksekinnitused, meik, küünelakk). Paraadkomplekti juurde kuuluvad ka valged paraadkindad. Õlarätt on esinaise tunnus ning seda kannavad Naiskodukaitse esinaine ja ringkondade esinaised.

Liiliaristi II klassi rinnamärk

Liiliaristi I klassi rinnamärk

Liiliaristi I klass Liiliaristi I klassi on õigus anda Naiskodukaitse tegevliikmele, kellel on silmapaistvaid teeneid Naiskodukaitse arendamisel, kes on kokku vähemalt kümme aastat olnud Naiskodukaitse valitavatel või määratavatel ametikohtadel ja keda on eelnevalt autasustatud Liiliaristi II klassiga, kusjuures viimasest autasustamisest on möödunud vähemalt viis aastat. Autasustatav peab olema täitnud kõikidel tegevusaastatel liikmemaksu tasumise kohustuse.

Liiliaristi III klass Liiliaristi III klassi on õigus anda tegevliikmele, keda on eelnevalt autasustatud Naiskodukaitse teenetemärgi või Liiliaristi IV klassiga, kusjuures viimasest autasustamisest on möödunud vähemalt viis aastat, ja kes on liikmeksoleku aja jooksul: 1) kuulunud Naiskodukaitse ringkonna või kesktasandi juhatusse või revisjonikomisjoni või teeninud Naiskodukaitse palgalisel ametikohal või olnud erialagrupi juht või mõne kesktasandi komisjoni liige; 2) töötanud tulemuslikult vabatahtliku instruktorina või osalenud aktiivselt organisatsiooni arendamisel (näiteks olnud Naiskodukaitse tegevust tutvustava projekti meeskonnas, osalenud sisedokumentide arutelul ja teinud omapoolseid ettepanekuid jms); 3) tasunud kõikidel tegevusaastatel liikmemaksu või olnud vabastatud liikmemaksu tasumisest.

Liiliaristi V klass Liiliaristi V klassi on õigus anda Naiskodukaitse liikmele, keda on eelnevalt autasustatud Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukirjaga ja kes: 1) on olnud Naiskodukaitse noor- või tegevliige kokku vähemalt viis aastat; 2) tegutseb aktiivselt valitud erialal; 3) on osalenud ürituste korraldamisel või olnud tegev juhatuse või revisjonikomisjoni liikmena või erialagrupi juhina; 4) on läbinud Naiskodukaitse baasväljaõppe täies mahus; 5) on tasunud kõikidel tegevusaastatel liikmemaksu või olnud vabastatud liikmemaksu tasumisest.

Liiliaristi II klass Liiliaristi II klassi on õigus anda Naiskodukaitse tegevliikmele, kellel on silmapaistvaid teeneid Naiskodukaitse arendamisel ja keda on eelnevalt autasustatud Liiliaristi III klassiga, kusjuures viimasest autasustamisest on möödunud vähemalt viis aastat. Autasustatav peab olema täitnud kõikidel tegevusaastatel liikmemaksu tasumise kohustuse.

Liiliaristi IV klass Liiliaristi IV klassi on õigus anda Naiskodukaitse tegevliikmele, keda on eelnevalt autasustatud Liiliaristi V klassi või Naiskodukaitse teenetemärgiga, kusjuures eelmisest autasustamisest on möödunud vähemalt viis aastat, ja kes on selle aja jooksul: 1) olnud (või on) valitaval või palgalisel ametikohal Naiskodukaitses; 2) tegutseb aktiivselt valitud erialal; 3) korraldanud viimase kolme aasta jooksul üritusi; 4) kaasa aidanud Naiskodukaitse liikmeskonna juurdekasvule; 5) tasunud kõikidel tegevusaastatel liikmemaksu või olnud vabastatud liikmemaksu tasumisest.

Liiliaristi Hõberist Antakse Naiskodukaitsesse mittekuuluvatele Eesti ja välisriigi kodanikele või Naiskodukaitse toetaja- ja auliikmetele organisatsioonile osutatud väljapaistvate teenete eest. Hõberisti võib anda erilise austuse märgiks ka isikule, kelle silmapaistev isiklik tegevus on vastavuses Naiskodukaitses järgitavate aadetega.

6 | 2015

Autasustamine teenetemärkidega 2015. aasta võidupühal Väljavõte Kaitseliidu keskjuhatuse otsusest K-0.1-1/15/13424PR

KAITSELIIT

VALGERIST II KLASS Lääne malev Aleksei LOTMAN Tallinna malev Ülo MÜÜRSEPP Ado RESS Võrumaa malev Toomas PIIRMANN VALGERIST III KLASS Saaremaa malev Meelis LOEL Võrumaa malev Aare HÕRN TEENETEMEDALI I KLASS Harju malev Rein NAEL Veiko LILLEVÄLI Andres OTS Jõgeva malev Rünno RÜÜTLI Lääne malev Raimond LUNEV Aivo RAUTAM Raigo ÕIGLAS Edgar VEERSALU Harry LOORITS Ado MARTIN Marko REISEL Pärnumaa malev Rainer RISTIMETS Saaremaa malev Edgar KRAUSE Lembit KIRS Raivo KABUR Tallinna malev Rein-Karl LOIDE Ahti JUHE TEENETEMEDALI II KLASS Harju malev Kristi PROMET

6 | 2015

973 974 975 976

977 978

530 531 532 533 534 535 536 537 538 539 546 540 541 542 543 544 545

1655

Indrek GRÜNBERG Enn VIRUPALU Jõgeva malev Mikk ELGMAA Lääne malev Margus TÄNNA Halja VEERSALU Pärnumaa malev Jüri BÄÄRS Ago KALMER Kaupo VARIK Ahti LIIVET Kalju TINKUS Rapla malev Rene KOKK Saaremaa malev Arne LOORPUU Indrek TEPPAN Tallinna malev Tiit PÕDER Vahur SUVI Tartu malev Indrek SUITSO Martin MERIRAND Märt MEESAK Indrek ROOS Võrumaa malev Taavi PAVLOV Urmas JUHKAM Valeri PETROV

1656 1657 1658 1659 1660 1661 1662 1663 1664 1665 1666 1667 1668 1669 1670 1671 1672 1673 1674 1675 1676 1677

TEENETEMEDALI III KLASS Jõgeva malev Tarmo MIŠKO 4142 Ako SÄÄLIK 4143 Lääne malev Erika RAUDSEPP 4144 Reigo HINNO 4145 Raido EGIPTI 4146 Ville BARINOV 4147 Jaak HIIEMETS 4148 Velvo BARINOV 4149 Pärnumaa malev Ivo ROHUMÄGI 4150 Jaan-Hardi PRINTS 4151 Priit AVARMAA 4152 Valdo HÄLVIN 4153

Silver KIVISELG Toomas SALUS Janno VALGE Liivi REINHOLD Rapla malev Fredy KULDMA Marju PARI Saaremaa malev Ivo SEPP Andrus VAHER Veljo SOOME Jüri LINDE Kaido KAASIK Sakala malev Indrek KRUHBERG Leana LEMMING Ene SÜGAV Tallinna malev Indrek OJA Olev AARMA Mati SÜND Erkki REBANE Mati MOOR Toomas KUBI Hindrek ERR Radu RANDER Rainer RUSSI Raido RUSSI Raiko LOHK Heigo KURISTIK Rainer SÕSOJEV Joonas JAANITS Tartu malev Teddi RULL Erki KOKKOTA Rain SAARMAN Tõnu MARTIN Jaanus NIILSON Kristjan TÕNISSON Sander LAKS Mihkel KUUSKVERE Angelika KULPSON Võrumaa malev Merlis PÄRLE Allar LAIDONER

4154 4155 4156 4191 4157 4192 4158 4159 4160 4161 4162 4163 4164 4165 4166 4167 4168 4169 4170 4171 4172 4173 4174 4175 4176 4177 4178 4179 4180 4181 4182 4183 4184 4185 4186 4187 4188 4189 4190

Väljavõte kaitseväe juhataja 9. juuni käskkirjast nr 380P TEGEVVÄELASED VANEMALLOHVITSERID VEEBEL Kaitseliidu kool Ermo KARILAID NOOREMALLOHVITSERID VANEMSEERSANT Rapla malev Tarmo Tammus Kaitseliidu peastaap Arsen ABELJAN

Väljavõte kaitseväe juhataja 9. juuni käskkirjast nr 389P RESERVIS OLEVAD ISIKUD VANEMALLOHVITSERID VEEBEL Alutaguse malev Maris SIRKEL Harju malev René TOOME NOOREMALLOHVITSERID VANEMSEERSANT Alutaguse malev Taavi PIKNER Lasse REIMAN Rapla malev Timo TINTSE Mikk VIRKI Sakala malev Arvi ROOSI Tallinna malev Lauri ASU Ivar KAIGU Anton NEIDRE Lauri PAEVEER Janar RANDVÄLI Vilmar TRUUTS

Aleksei SAFJANOV Triin VAHI Harju malev Sander KIVILOO Järva malev Teet AAN Lauri KABONEN Rainer KIIS Arti KÕRGESAAR Indrek NURK Made-Britt NURK Veiko TAMM Lääne malev Janek HIIEMÄE Evelyn TÕNURIST Pärnumaa malev Jan INNOS Jüri LAOS Risto PULK Reimo RÄNDLA Ivar SARAPU Meelis SINIJÄRV Saaremaa malev Ivari TALL Tallinna malev Allan KRUUS Andrio LENSMENT Mart PUKK Hanno SIRENSKY Fred-Erik ŠTARKOV Kaido TROPP

NOOREMSEERSANT Alutaguse malev Ats HAAV Tanel KADAI Ants KUTTI Vitali POSKIN Vladimir TŠUDAJEV Harju malev Liis LOOS Jan MATVEUS Andrus UMBOJA Järva malev Alo AASMA Pärnumaa malev Ott ARTEL Lennart POST Rapla malev Ardo RAIDOJA Sakala malev Martti PRAKS Toomas TERAS Tallinna malev Sander LAASIK Tartu malev Hannes HENDRIKSON Erika MÄELOOG Ahti NIKKINEN Riho PAAS Eduard PARTS Janek RIIVES Viru malev Taavi SAART

KAITSELIIT

Auastmete andmine

SEERSANT Alutaguse malev Rando KALAUS Karl-Richard KULLAM Andrei MIHHAILOV Mart OLJUM Veiko POLJAKOV

6 | 2015

AUTORID MARGUS PURLAU reservmajor Margus Purlau on Kaitseliidu ülema abi ja Kaitseliidu spordipealik.

KAITSELIIT

KAISA PEEDOSAAR vabatahtlik reporter Kaisa on Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna liige 2009. aastast. 2012. aastast on ta Võrumaa ringkonna esinaine. TAIRI LAPPALAINEN vabatahtlik reporter Tairi kuulub Naiskodukaitse Sakala ringkonda 2009. aastast. Tänavu lõpetas ta Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari noorsootöö erialal. Noortejuhiks hakkamine aitab tal ühendada naiskodukaitsja staatust erialaga. ENE VOKK vabatahtlik reporter Ene Vokk on Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna liige 2003. aastast. Ta on läbinud nii esmaabiinstruktori kui ka rühmaparameediku erialakursuse.

HETY HUUM vabatahtlik reporter Hety Huum on Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna liige 2013. aastast.

6 | 2015

ASSO PUIDET vabatahtlik reporter Asso ajakirjanikukarjäär on viinud teda nii Afganistani kõrbetesse kui ka Eesti rabadesse. Kaitseliidu liige on ta 2012. aastast. KATRIN HANNOV vabatahtlik reporter Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna vabatahtlik. Katrin pälvis 2014. aastal Kaitse Kodu! parima meditsiiniloo autori tiitli. MERLE RÜÜTEL vabatahtlik fotograaf Naiskodukaitse Järva ringkonna avalike suhete grupi juht ja Paide jaoskonna juhatuse liige.

REINIKA TATTER vabatahtlik reporter Naiskodukaitse Järva ringkonna aseesinaine, Türi jaoskonna esinaine, Noorte Kotkaste Järva maleva juhatuse liige.

SVETLANA MUSTKIVI vabatahtlik reporter Svetlana on Naiskodukaitse Lääne ringkonna instruktorina juhendanud Läänemaa ja Hiiumaa naisi juba seitse aastat. KARIN RÜNKORG vabatahtlik reporter Naiskodukaitse Lääne ringkonna hiidlasest aseesinaine on väsimatu toitlustaja.

ERIOPERATSIOONIDE GRUPP

Kaitse Kodu! nr 6 2015. a

Articles inside

K62 tonni Ameerika rauda ehk Abrams M1A2