2 minute read
K62 tonni Ameerika rauda ehk Abrams M1A2
62 tonni Ameerika rauda ehk Abrams M1A2
Mis kaalub 62 tonni ja on valmistatud peamiselt rauast? See on Ameerika kolmanda põlvkonna tank Abrams M1A2, mida peetakse tänapäeval üheks oma klassi maailma parimaks.
Tekst: KARRI KAAS
Esimene tank tähistusega M1 väljus tehasest pärast pikka arendustegevust 1980. aasta alguses, asendamaks juba vananema kippuvat sõsarat M60. Seeriatootmisesse jõudis Abrams paar aastat hiljem. Esialgu oli ameeriklastel kavas oma kunagise relvajõudude ülemjuhata Creighton Abramsi järgi nime saanud tanki toota natuke üle kolme tuhande, kuid üsna pea kerkis see number juba peaaegu seitsme ja poole tuhandeni.
Paraku polnud sel plaanil määratud teoks saada, sest juba 1985. aastal nägi ilmavalgust Abramsi täiustatud mudel M1A1. Uue konfiguratsiooniga tankil oli võrreldes eelmisega suurema kaliibriga kahur, tõhusam soomus ning tuuma-, keemia-, bio- ja radioloogilise kaitse (TBK-kaitse) süsteem.
Paralleelselt tanki tootmisega tegeldi edasi ka selle parendamisega ja 1992. aastal veeres tehase väravate vahelt välja juba järgmine versioon M1A2, millele üsna pea lisandus SEP (system enhancement package, eesti k süsteemi täiustuste pakett). Sellega oli uus tank vanemast vennast erinevatel andmetel kaitseomadustelt 110% ja ründeomadustelt 50% parem.
Lahesõda
1991. aastal puhkenud Lahesõtta läksid ameeriklased siiski mudeliga M1A1, kus see sai esimesed tuleristsed. Kokku saadeti operatsiooni Kõrbetorm tarbeks Saudi Araabiasse peaaegu 2000 tanki, millest kõik loomulikult lahingusse ei pääsenudki. Tõenäoliselt põhjusega, nagu näitab hilisem statistika.
Kõigest mõni kuu kestnud sõjategevuse käigus sai tõsisemalt kannatada ainult 23 Abramsit. Üheksa neist hävis täielikult, kuid mitte vastase tegevuse, vaid pigem asjaolude õnnetu kokkulangemise tõttu. Seitse Abramsit lasid kogemata puruks omad üksused ja kaks hävitasid tankimeeskonnad vastase kätte langemise hirmus ise. Iraaklaste kaotused olid peaaegu kümneid kordi suuremad.
Iraagi armeel oli Lahesõja alguses Kuveidis üle 4000 tanki, millest nad kaotasid lahingutegevuse käigus 3700. Enamiku nendest võib kindlasti kanda liitlaste efektiivse kaudtule ja tõhusate õhulöökide arvele, kuid oma panuse andsid Saddam Husseini vägede purustamisse ka ameeriklaste Abramsid.
Teine Iraagi sõda ja sellele järgnev aeg
Pärast Iraagi neutraliseerimist jätkasid Ühendriikide relvajõud oma Abrams M1A2 täiendamist. SEP sai 1990ndate keskel hoo sisse ning 1999. aasta lõpust kuni 2001. aasta keskpaigani anti iga kuu USA armeele üle kümne modifitseeritud tanki. Ameeriklased said oma ülemvõimu taas näidata järgmises Iraagi sõjas, kui üks nende tank pidas Bagdadi lähedal Al Mahmudiyahis maha vihase lähivõitluse seitsme T-72ga. Ilmselt ei pea siinkohal mainima, kumb pool sellest jõukatsumisest puhtalt väljus.
Et teises Iraagi sõjas kandus lahingutegevus suuresti ka asustatud punktidesse, hakati rohkem tähelepanu pöörama ka nendele. Teatavasti pole tankidega linnatingimustes kuigi lihtne sõdida, sest neid on seal märksa lihtsam rivist välja lüüa. Seetõttu leiutati järjekordne täiustus nimega TUSK (tank urban survival kit, eesti k tanki linnaüleelamiskomplekt), mis põhimõtteliselt tähendab tanki tagumise osa lisasoomust. Tänu spetsifikatsioonidele neid siiski kõikidele Abramsitele peale ei panda.
Erinevalt Iraagist Afganistanis tanke massiliselt ei kasutatud. Kanada ja Taani Leopardile pakkus konflikti hilisemas faasis küll tuge ka ameeriklaste M1A1, kuid üsna väheses ulatuses ja ainult riigi tasasemate pinnavormidega lõunaosas. Hiljuti osalesid iraaklaste koosseisus olevad Abramsid Islamiriigi-vastases võitluses.
Tulevik
Pärast mitut luhtunud katset leida Abramsile järglane otsustati jätkata hoopis M1A2 täiustamist. Tööd uue versiooni M1A3 kallal alustati juba eelmise aastakümne lõpul lootusega lõpetada see hiljemalt 2017. aastal, kuid viimaste andmete järgi on mudeli arendustegevust plaanis alustada alles 2020. aastal. Kas see ka tõeks osutub, näitab tulevik.
Praegu on kavas lasta Abramsi versioon M1A1 pensionile 2021. aastal ning M1A2 pärast 2050. aastat, mis tähendab, et 62 tonni Ameerika rauda jätkab veel üsna pikka aega teenistust.