PADRUN LAADIDA! EHK LASKEMOONA ISE LAADIMISEST

PADRUN LAADIDA! EHK LASKEMOONA ISELAADIMISEST

Laskurite hulgas ringleb ütlus, et kõik relvaomanikud on võrdsed, kuid vaid parimad laskurid laevad ise endale laskemoona.

Tekst: KRISTJAN PINKA, vabatahtlik autor

Huvi padrunite ise laadimise vastu tekib reeglina siis, kui relvapoest järjekordset padrunikasti ostes krediitkaardi limiit kärisema hakkab või malevas mõni oluline laskmine määramatuks ajaks edasi lükatakse ja relvur kurva kutsika pilguga ohates seletab, et x ajaks saabuma pidanud laskemoonakogus viibib või läks mujale ja üldse kästi padrunikulu vähendada, sest limiit on väike ja fonde ei ole.

ISE LAADIMINE ON MÕISTLIK

Ühes varasemas Kaitse Kodus! on kirjutatud, et hea laskeoskuse omandamiseks ja hoidmiseks on mõistlik lasta aastas tuhatkond padrunit relva kohta ja rahuldavat taset suudaks hoida poole vähema ehk viiesaja padruniga. Nüüd võib iga kaitseliitlane kokku arvestada isikliku padrunikulu, mis on tõenäoliselt oluliselt väiksem, v.a laskesportlastel ja laskeväljaõppe koolitajatel. Soome kaitsejõududes näiteks lasevad sõjaväepolitseinikud ja langevarjurid aastase ajateenistuse jooksul 3000–4000 padrunit, peamiselt automaati ja püstolit, kuid ka püstolkuulipildujat, kuulipildujat ja täpsusrelva ning haavlipüssi, sest iga võitleja peab lisaks oma põhirelvadele oskama lasta rahuldavalt ka üksuse tugirelvadest. Püstolipadrun maksab paarkümmend, automaadil ja kuulipildujal ning haavlipüssil mõnikümmend senti, täpsusrelval mõned eurod lasust, ehk padrunikulu arvestuslik hind ajateenija kohta keskmiselt 1500–2000 eurot aastas, see on kuuendik ajateenija väljaõppekulust. Nende andmete põhjal on loogiline järeldus, et keskmise kaitseliitlase aastane laskemoonakulu riigirelvadega on paarsada eurot.

Foto: Asso Puidet

Uue relvaseaduse tulemusena planeerivad mõned Eesti ettevõtted laskemoona tootmise alustamist. Neid töökodasid saab parimalgi juhul olema ühekohaline arv, nad töötavad peamiselt välisturule ning saavad üsna kindlasti relvastatud konflikti ajal prioriteetse sihtmärgi staatuse. Suurusjärkudest arusaamiseks – Soome suurimas, Sako relvatehases töötab paarsada inimest, kes toodavad aastas suurusjärgus 100 000 uut relva ja miljoneid padruneid.

Riigikaitselisest aspektist on kodumaine padrunitööstus vajalik, sest pikema konflikti tingimustes tekib varem või hiljem tarvidus ka käsitulirelvade laskemoona järele ja üsna tõenäoliselt sellepärast, et varustuskanalid on kitsaks kuivanud ning liitlastelt ei toimu stabiilselt laskemoona juurdevedu. Igas üksikrühmas või vähemalt kompaniis on mõistlik hankida seadmed ja oskused ning kuluvahendite tagavara ise käsitulirelvadele laskemoona laadimiseks. Täna on mõnede Kaitseliidu malevate juurde maleva omavahenditest soetatud progresseeruv padrunilaadimise press. See on väga mõistlik ja loodetavasti ei piirdu mõne üksiku malevaga, vaid muutub normiks kõikides maakondades ning saab riigilt toetust kulumaterjalide ehk kestade, tongide, kuulide ja püssirohu hankimiseks ja ladustamiseks. Padrun on tervikuna kulumaterjal ja nähtavas tulevikus odavamaks ei muutu. Hajutatud ja väikesemahuline käsitulirelvade laskemoona tootmine on riigikaitseliselt oluline, sest seda protsessi segada on oluliselt raskem, kui mõned üksikud teadaolevad laod ja töökojad hävitada või üle võtta.

Põhilised põhjused, miks aktiivsed laskurid padrunite laadimisest huvituvad, on padrunitehases toodetud laskemoona suhteliselt kõrge hind ja vajadus leida oma relvale või relvadele maksimaalse täpsusega kuuli ja laengu kombinatsioon.

PADRUNI LAADIMISE HIND

Padrunite laadimise olulised osad on padrunikest, tong, püssirohi ja kuul. Kui soovitakse ümber laadida levinud kaliibrit, siis on lasketiirudes piisavalt heas korras kestasid. Ümberlaadimiseks sobivad pehmest messingist kollased kestad, lakitud metallkestad ei ole ümberlaadimiseks sobivad. Mõistlik on tavaks võtta pärast laskeharjutust sobilikud kestad metallijäätmetest eraldada ja tekitada üksuses mõnesajakilone tühjade kestade tagavara. Näiteks 100 kilo messingist padrunikesta on umbes 3 suurt liivakotitäit. Ümberlaadimiseks on seal kuni 15 000 padrunikesta kaliibrile 5,56 x 45 või 25 000 kesta kaliibrile 9 x 19 mm.

Vaatame kolme laadimiskomponendi – püssirohu, kuuli ja tongide – hinda.

PÜSSIROHI

1. Padrunitele 9 x 19 mm sobib Vihtavuori püssirohi N320 hinnaga 99 eurot/kg või odavamatest markidest Fiocchi Frex Green 65eurose kilohinnaga. Kilo püssirohuga saab laadida üle 3000 püstolipadruni, kui arvestada, et padrunisse läheb ca 0,3 grammi püssirohtu. Püssirohu hind padruni kohta on 2 senti.

2. Padrunitele 5,56 x 45 mm sobivaks püssirohuks on Vihtavuori N133 hinnaga 99 eurot/kg. Kilost püssirohust saab 666 padrunit, kui arvestada, et padrunisse läheb 1,5 grammi püssirohtu. Püssirohu hind padruni kohta tuleb 15 senti.

3. Padrunitele 7,62 x 51 mm on sobivaks püssirohuks Vihtavuori N140 hinnaga 99 eurot/kg. Kilost püssirohust saab 370 padrunit, kui arvestada, et padrunisse läheb 2,7 grammi püssirohtu. Püssirohu hind padruni kohta tuleb 27 senti.

4. Täpsusrelvale .338 LM ehk 8,6 x 70 mm on sobivaks püssirohuks Vihtavuori N570 hinnaga 99 eurot/kg. Kilost püssirohust saab 166 padrunit arvestusega, et padrunisse läheb 6 grammi püssirohtu. Püssirohu hind padruni kohta tuleb 60 senti.

Kuuli hind:

1. 9 mm 8–10 senti;

2. 5,56 mm 10–14 senti;

3. 7,62 mm 31 senti;

4. 8,6 mm 80 senti kuni 1 euro.

Tongi hind:

1. 9 mm small pistol 3 senti;

2. 5,56 mm small rifle 3 senti;

3. 7,62 mm large rifle 4 senti;

4. 8,6 mm large magnum rifle 7 senti.

Ise tehtud laskemoona hind, kui välja jätta kesta hind: 1. 9 mm – ca 15 senti; 2. 5,56 mm – 28 senti; 3. 7,62 mm – 62 senti; 4. 8,6 mm – 1,47 eurot + kest 1 korra lastuna 1 euro ja uuena 2 eurot.

Eriti täpsusrelva kallim ise laetud padrun on mitu korda odavam ostetud padrunist, kuid ka tavalise laskemoona puhul on hinnavahe märgatav. 338 LM relvi ja järelikult ka tühje padrunikesti on Eestis vähe, seega on vaja oma kestad hoolikalt kokku korjata ja osta tühje padrunikesti. Kogemusest võib öelda, et .338 LM kesta on võimalik ümber laadida keskmiselt 7 korda. Pärast seda peab kesta juba väga tähelepanelikult vaatama, et selles ei oleks mikropragusid ja sütik pesas püsib. Kuid ka sellisel juhul on ise laetud moon 70% odavam.

Allpool vaatleme laadimistarvikute hinda. Püstoli või 5,56 automaadimoona lihtsamat sorti laadimiskomplekti hind algab 320 eurost enda kokkupanduna ja 530 eurot komplektina ostes. Seega püstoli laskemoona valmistamisel oleks vaja ise laadida 7000 padrunit, et tasa teha laadimiskomponentidele kulunud investeering. 7000 padrunit tähendab kulutada 140 eurot püssirohule, 560 eurot kuulidele ja 196 eurot sütikutele, kokku 896 eurot. Kui arvestuslikult jagada 896 eurot aasta peale laiali, siis on see ca 75 eurot kuus ja selle eest saaks lasta 583 lasku. See annaks nädalaseks laskemoonakoguseks 145 lasku ehk 3 karpi nädalas. Kui seda vaadelda läbi treeningu prisma ja arvestusega, et iga nädal ei pruugi tiiru jõuda, siis see on päris asjalik kogus.

Kui arvestada poole kallima komplektiga, siis tarvikutele kulunud investeeringu tagasitegemiseks tehtav padrunite hulk kahekordistub, seega 14 000 padrunit või 2 aastat. Kui aga vaadata progresseeruvale pressile kuluvat investeeringut, mis on suurusjärgus 2300 eurot, siis selle tagasiteenimiseks oleks ühele kaliibrile vaja teha 50 000 padrunit. See vajab igaühe enda matemaatikat, mis tingimustel on millise investeeringu tegemine õigustatud. Rühmasuuruse üksuse puhul on hinnangu andmine mõnevõrra lihtsam. Aga see on padrunite laadimise mitmetahulises maailmas vaid asja üks külg.

ALGAJA JA VÄIKSE EELARVEGA SPORTLASKURI KOMPLEKT

Algaja laadija saab püstoli või automaadi kaliibri puhul kokku hoida kestatöötlemise protsessis. Kui kestad on kokku kogutud ja ära sorteeritud, tasub need sorteerida nii, et kaliibrikohane puhas, mõlkideta ning mikropragudeta kest panna kohe eraldi, see on juba piisavalt heas seisukorras, et seda saaks kohe ümber laadima hakata. Kõik defektiga kestad, kui nad on messingust, tasub kõrvale panna ja piisava koguse tekkimisel viia metalli kokkuostupunkti, kust saadud pisikese rahahulga eest uut laadimise kulumaterjali soetada.

Laadimise põhikomplekt üksikuna ostes:

laadimispress firmadelt Lee, Lyman, Hornady, RCBS, Redding. Esimested kaks on odavama otsa hinnaklassis, alates 50–60 eurost. Hornady tubli tööloomana maksab 200–250 euro ringis ja RCBS-i ning Reddingi mudelid vahemikus 200–550 eurot;

Single stage press

Foto: Kristjan Pinka

kaliibripõhine matriitside komplekt tuleb reeglina koos sobiva hülsihoidjaga. Matriitse peab komplektis olema vähemalt 2 – üks, millega eemaldada vana sütik ja pressida laskmisel paisunud padrunikest mõõtu, ning teine, millega paigaldatakse padrunile kuul. Sellise kaheosalise matriitsikomplekti hind algab 50 eurost, samas kui võistlusteks mõeldud laskemoona valmistamise, mikromeetriga kuulipaigaldamise matriits võib üksinda maksta üle 100 euro;

Matriitsikomplekt

Foto: Kristjan Pinka

sütikupaigaldaja on tööriist, millega paigaldatakse puhastatud, õigesse mõõtu pressitud ja eemaldatud vana sütikuga kesta uus sütik. Hind 80 euro ringis;

Sütikupaigaldaja

Foto: Kristjan Pinka

püssirohu dosaatoriga saab eelnevalt täpsuskaaluga paika pandud püssirohukoguseid välja mõõta ühe liigutusega, alternatiiv on kaaluda püssirohukogus eraldi iga kesta tarbeks. Hind algab 40 eurost;

Püssirohudosaator

Kristjan Pinka

täpsuskaal on vajalik püssirohukoguse kaalumiseks. Kuna püstolikaliibrite ja väiksemate vintpüssi/automaadikaliibrite püssirohukogus on väga väike, siis kasutatakse kaalumisel apteegi kaaluühikut graani. 1 graan = 0,065 grammi. Kaal võib olla mehaaniline magnetkaal ja näeb sel juhul välja väga apteegikaalu sarnane, kuid sellega mõõtmise protsess on üsna aeglane. Seetõttu kasutab enamik laadijaid elektroonilist kaalu. Ideaalne oleks korraliku firma kaal (Kern), millel on taatlemisfunktsioon ja etalonviht. Kuid kui ei laeta täpsusmoona, siis töötavad ka Hiinas toodetud suurema täpsusklassiga (0,001 g või 0,05 gr) kaalud. Viimase hinnaklass on samuti 80 euro ringis;

Analoog- ja digikaal

Foto: Kristjan Pinka

supler ehk nihik on tööriist, millega mõõdetakse padruni üldpikkust. Selle abiga kalibreeritakse ka kuuli paigaldamise matriits sobivale mõõdule. Müüakse igas ehituspoes ja digitaalsed suplerid on täna ehk lihtsamad lugeda kui mehaanilised. Hind 20 euro ümber;

Supler ja kestatöötluse tööriistad. Tongipesa puhastaja ja padrunisuudme frees

Foto: Kristjan Pinka

kuuli kiirusemõõtja omamine eeldab juba suuremat huvi ja miinimumkomplekti see ei mahu, kuid ilma selle tööriistata ei ole iselaadimine kuidagi mõeldav. Üldiselt on sportlaskmisega tegelevates klubides vähemalt üks selline seade, mida võib kokkuleppel kasutada. Sportlaskur peab saavutama oma teatud kindla kuulikiiruse, et saada võistlustelt skoor või sobida mingisse kindlasse divisjoni. Snaipritel on oma relvale sobiva „retsepti“ kokkupanek väga oluline eeltöö, tavaliselt on snaipril kuuli kiiruse mõõtmise seade olemas endal või paari peale. Kuul peab saavutama piisava algkiiruse, et lennata stabiilselt soovitud distantsideni, ja olema seal aktsepteeritava täpsusklassiga. Odavama otsa ehk optilised kuulikiiruse mõõtjad on hinnaklassis 130 eurot (ProChrono) kuid kehvade valgustingimuste puhul tuleb sinna kohe lisada IR võimalus, mis võib hinna kahekordistada. CED infrapuna võimalusega komplekti hind on 400 eurot. Magnetiline kuulikiiruse mõõtja Magnetospeed on hinnaklassis ca 600 eurot ja Doppleri radaril põhinev Labradar ca 700 eurot. Nendel kõigil on omad head ja vead ja seetõttu ei pruugi väga hästi igaks puhuks sobida. Näiteks 9 x 19 kaliibri laadimisel on parim Magneetospeed, kui on olemas relss, mille külge seade kinnitada. Labradar sobib, kui on võimalik kuuli kiirust mõõta tiirus, kus tagavallini on vähemalt 50 m, muidu ei pruugi seade tulemust anda. Sama mure on ka optilise kuulikiiruse mõõtjaga, sisetiirus hämarate valgustingimuste juures, õues ereda päikesega või vihmase ilma korral võib lugemi saamine tõsiseks vaevaks saada;

lisatöövahendid: õli, mida kestadele lasta, et nad matriitsi kinni ei jääks (grafiitõli sobib selleks hästi), ohutusprillid, laadimismanuaal, kus on kaliibrite kaupa välja toodud sobivad püssirohukogused. Manuaale koostavad üldiselt kõik püssirohutootjad ning need on internetis vabalt kättesaadavad.

Ultrahelipesur

Foto: Kristjan Pinka

Kui nüüd kokku arvutada, kui palju läheb maksma üks kõige lihtsamat sorti ise laadimise komplekt, siis on see summa minimaalselt 320 eurot. Turul pakutakse ka esmatasandi komplekti, millesse ei kuulu küll kuulikiiruse mõõtja, aga mis sisaldab mõnda kestatöötluse vahendit, sellise komplekti hinnad algavad 530 eurost. Tuleb aga arvestada, et tegemist on minimalistliku komplektiga. Sellega ei ole lihtne ehitada täpsusmoona ega ka laadida padruneid suures mahus. Kogemuse pealt võib öelda, et kui kestatöötlus on tehtud sinnamaani, et kestad on puhtad ja neile on kinnitatud uued sütikud, siis püstolipadruneid on võimalik teha umbes 100–150 tükki tunnis. Võrdluseks: progresseeruva pressi tootja lubab padruni valmistamise kiiruseks kuni 1500 padrunit tunnis, reaalselt on see number pigem 1000. Täisautomaatse Mark 7 puhul lubatakse kiirust 2200 padrunit tunnis.

SPORDI- JA ERIOTSTARBELISE LASKEMOONA LAADIMISE KASU LASKMISEL

Ise laetud, spordiks mõeldud laskemoona põhiliseks eeliseks on väiksem tagasilöök, mis võimaldab kiirete järjestikuste laskude ajal relva lihtsamini hallata. Püstolimoonaga saavutatakse selline olukord raskema kuuli ja vähendatud püssirohukoguse abil. 9 mm kuuli kaal algab 145 graanist ja vähendatud püssirohukoguse tõttu viib see kuuli algkiiruse ca 280 meetrini sekundis, mis on pea 100 m/s võrra väiksem kui n-ö tehasemoonal, mille algkiirus on 380 m/s kandis. Tähelepanelikumale ja riigikaitselise huviga lugejale võiks omalaetud sportmoona algkiirus öelda veel seda, et võistluseks sobiv laskemoon sobib hästi ka eriotstarbeliseks kasutuseks. Kui keermestatud rauaga 9 mm püstolile paigaldada summuti, teeb see relva laskmise kogemuse ilma kõrvaklappideta väga meeldivaks. Lasu heli saavutab summutatud sportpadruni ehk .22 LR-i lähedase taseme, kuid pakub palju suuremat tõrkekindlust ja kineetilist energiat sihtmärgi tabamisel.

Kui vaadata kaitseväes kasutusel olevate automaatide põhikaliibreid, siis nende puhul aitab kuuli vähendatud algkiirus kindlasti tagasilöögi vähendamisele kaasa, kuid ei lange sellisel määral, et saaks lasta helisummutiga ilma kõrvakaitsmeteta. Selleks otstarbeks on eraldi laskemoonad (läänemaailmas on levinum 300 Blackout, idanaabril on erinevaid kaliibreid). Nendest aga siinkohal ei räägi, alla helikiiruse laskemoonast võiks kirjutada täiesti eraldi jutu. Seda tüüpi laskemoona Eesti kaubandusvõrgust ei leia ja tellides tuleb valmis olla väga abstraktseteks tarnekuupäevadeks. See on jällegi üks väga ilmekas põhjus, miks tuleks või võiks laskemoona ise laadida.

Automaadikaliibritele valmistavad ise laadijatest laskesportlased ka kaugemate distantside jaoks eraldi laskemoona. Reeglina on see parema ballistilise koefitsiendiga kuul, mis teeb moona külgtuulest vähem mõjutatavaks ja pikemate distantside puhul viib lasu grupitiheduse kokku.

On veel kahte tüüpi laskureid, keda võib ise laadimine huvitada. Vähemal määral jahimehi, kelle huviks võiks olla oma relva järgi timmitud laskemoon, erikaliiber või mõni eritüübiline kuuliliik, mille saadavus kaubandusvõrgus on kehv või puudub üldse. Ei saa loomulikult rääkida kõigi eest, aga jahimeeste tarbitava laskemoona hulk on ikkagi pigem väike, ostetakse karp moona ja ei ole haruldane, kui sellest piisab terveks aastaks.

Laskesportlaste kõrval moodustab põhilise osa ise laadijatest siiski seltskond, kelle huviks on kuuli saatmine väga täpselt pikkade või ülipikkade distantside taha – täpsuslaskurid ja snaiprid. See on relvalaskmise distsipliin, kus relvaplatvormist pigistatakse välja maksimum. Lisaks kallile relvasüsteemile on täiesti loogiline, et laskemoon laetakse alati ise ja parimate riistadega, arvestades ballistika väikseimategi nüanssidega. See määrab erinevate täpsustööriistade ja laskemoona ümberlaadimise etappide vajaduse.

Padrunite laadimise järgmises osas kirjutan lahti kogu laadimisprotseduuri eri etapid.