ELITAARNE MARATONLASKEVÕISTLUS KULDNE KUUL

ELITAARNE MARATONLASKEVÕISTLUS KULDNE KUUL

Mis oleks, kui iga kaitseliitlane valdaks kõiki käsitulirelvi, mis Kaitseliidus kasutusel on? Kahtleja kindlasti ütleks, et see pole võimalik, iga relv nõuab ju oma aega ja süvenemist. Tõsi, aga siiski ...

Tekst: INDREK JURTŠENKO, Kirde maakaitseringkond, Viru maleva teabespetsialist

Kujutleme, et oled aastaid osalenud lasketreeningutel, väljaõppes õppinud tundma järjest uusi relvi, iga päev erialaselt teemas sees. Sellisel juhul, kui oled tõsisem laskehuviline, tekib mingil ajahetkel sportlikult hasartne soov end proovile panna ka relvadega, mis on võõrad ja mida ehk tavarelvastuses polegi.

Aga mida see kogemus annab? „Teadmise oma kohanemisvõimest, sest reaalses ohuolukorras võib juhtuda, et kaitseliitlase kasutuses olev relv enam ei toimi, moon on otsas ja lahinguväljal on vaja käigult leida uus töövahend, millega vastast „tervitada“. Samuti näitab see, kui hea laskja sa tegelikult oled, sest enamik meist on harjunud oma kindla relvaga toimetama, kuid tegelik oskus selgub siis, kui sind visatakse vette tundmatus kohas,“ ütleb võistluse Kuldne Kuul peakorraldaja kapral Andres Tomingas.

HÄID LASKJAID ON PALJU

Tomingas, kes igapäevaselt tegeleb põllumajandusega, toimetab tubli kaitseliitlasena Väike-Maarja siselasketiirus laskeinstruktorina ja on seda võistlust vedanud viimased viis aastat. Vesteldes temaga endise Väike-Maarja õppekeskuse kitsukeses keldris paiknevas Väike-Maarja Kaitseliidu siselasketiirus, uurime tagamaid, miks selline võistlus tekkis, kes on seda korraldanud, milliseid relvi võistlusel kasutatakse, mil moel võistlejad mõõtu võtavad ja kuidas võistlusele pääseb. „Häid laskjaid on palju, aga väga häid laskjaid mitte,“ selgitab kapral oma siira ja humoorika otsekohesusega põhjust, miks on vaja võistlust ka neile, kel laskmise vastu tõsisem huvi.

AINULT KUTSETEGA

Eriskummaline võistlus on kindlasti ainulaadne ja samas ka väga kõrgetasemeline, sest võistlema pääseb vaid kutsetega.

Peamiselt Viru maleva siseringis toimuvale laskesündmusele on sattunud ka üksikuid teiste malevate laskjaid. Tegemist on täpsusküttidega, kes teevad maleva eest võisteldes sõja- ja/või sportrelvadest igal aastal häid tulemusi. Seepärast polegi sinna võistlema pääseda nii lihtne.

15 korda toimunud võistlusel (alustati aastal 2007) on võistlejaid tavaliselt 20–25 ringis, v.a COVID-i aastad 2020-2021. Aga on olnud ka 30–40 võistlejaga aastaid.

Esimesed korraldajad olid malevlased Peeter Pops, Hannes Reinomägi ja hiljuti manalateele läinud väga hea laskur Sander Gutmann. „Kui saabus hetk, kus endised eestvedajad ei jaksanud enam vankrit vedada, võtsin korraldamise enda peale,“ ütleb kapral Tomingas.

ÜLE 10 RELVA KORRAGA TULEJOONEL

2021. aastal 15. korda toimunud võistlusel lasti relvadest Glock, Margolin, TT, M45, M16 (cal 22), SKS, Sk.Y, M16, Galil, Ksp 58 ja sileraudsest jahipüssist IŽ-12.

Paljud neist relvadest on kaitseliitlastele tegelikult tuttavad. Kuid igal võistlusel püütakse mängu tuua ka mõni uus põnev relv. Unistatakse G- 36st, Carl-Gustavist (alakaliiber 7,62, et saaks lasta nii vasaku kui parema käega), mõnest relvast kaliibriga 12,7, R20-st. „Üks ammune soov on saada võistlusele mõni revolver, see paneks meestel silma särama,” märgib kapral Tomingas.

Iga relva on vaja vähemalt kaks, nii jõuab pika päeva jooksul kõik lasud tehtud. Iga relvaga saab võistleja lasta 5 lasku. Võistlusrelvade seas on olnud ka näiteks DOS 34, IZ-12, mini-Uzi, erinevad 9 mm püstolid.

MILLIMEETRIMÄNG KUNI LÕPUNI

Omamoodi on sel võistlusel ka punktiarvestus. Tavalaskevõistlusel arvestatakse kogusummat selliselt, et kes kõige rohkem punkte ehk „silmasid“ saab, on võitja. Aga sellel võistlusel mõõdetakse paremust millimeetrites.

Kõlab kummaliselt? „Tegelikult mitte,“ ütleb Tomingas. „Nimelt arvestavad head laskurid isekeskis täpsust pigem tabamuste tihedusega, mitte enam niivõrd täpsusega märklauas, sest see on elementaarne,” selgitab Tomingas.

Iga laskja valib endale märklauas pidepunkti ja laseb oma lasud võimalikult täpselt selles suunas. Kõik lasud peavad märgis olema ja kui pole, on paha lugu. Seega arvestatakse paremuse järjestamisel laskude kaugusi ehk mida väiksem on kaugemate laskude vahemaa, seda parem. Millimeetrid teisenevad punktideks ja need liidetakse eri relvaliikide vahel kokku. Mida vähem millimeetreid/ punkte, seda parem.

Võistlevad ka n-ö lahingupaarilised koos, ühtse meeskonnana, nendegi punktid summeeritakse omavahel ja nii sünnib lõpptulemus. Võitjapaar saab aastaks enda hoida rändkarika, kuhu graveeritakse peale nende nimed.

„Võistlus toimub tavaliselt augustikuu esimesel nädalavahetusel. Palun, olge head, pakkuge meile võistlemiseks uusi põnevaid käsitulirelvi. Toetajaskonnast aga soovime tänada Viru malevat, kes on alati võistluste korraldamisele õla alla pannud,“ ütleb kapral Andres Tomingas lõpetuseks.

Foto: Indrek Jurtsenko