6 minute read
#NAISKODUKAITSE ERUTAB ALATI
#NAISKODUKAITSE ERUTAB ALATI
Erutus on definitsiooni järgi „ärrituse tõttu esile kutsutud funktsionaalse aktiivsuse seisund rakus, koes või organismis“. Kuid kas me teame, mis on see ärritaja, mis paneb naiskodukaitsja organismi funktsionaalselt aktiivselt toimima? Mis seda organisatsiooni toidab?
Tekst: JANE SÄRG , NKK Sakala ringkonna esinaine
Kas Naiskodukaitse on ühe teema organisatsioon või midagi enamat? Mis seal ikka, läksime ja küsisime. Küsimustele vastasid naiskodukaitsjad Viivika Lepp (Sakala, liige 1 a), Paula Perner (Pärnumaa, 21 a), Eveli Kaunispaik (Harju, 2 a), Maret Kollin (Läänemaa, 9 a), Adele Sisask (Tartu, 1,5 a), Kristiina Altrov (Tallinn, 1 a) ning kaitseliitlased Asso Puidet ja Karri Kaas.
Üllatusime, kui erinevalt ja suurepäraselt meie naised (ja mehed) Naiskodukaitset näevad ja tunnetavad. Lisaks riigikaitselisele tegevusele pakub organisatsioon oma liikmetele palju enamat. Kas oleksite võinud arvata, et mõned märksõnad paljudest on ka adrenaliin, visadus ja hullumeelsus?
SISEMINE PÕLEMINE
Mis on esimene pähe tulev mõte, kui öelda „Naiskodukaitse erutab alati“?
See võib olla kompromiteeriv küsimus, kuid selle sisu tõi väga hästi välja Asso, öeldes: „Kui vaatan naisi või räägin nendega, siis on neis alati selline sisemine põlemine, mis paistab ka välja. Heas mõttes reageerivad nad oma tegevuses koguni üle. See ongi selline kerge erutus, et teeme midagi ägedat. Entusiasm.“ Sama tõdesid ka teised. Naiskodukaitsjates on see miski, see sisemine adrenaliin, mis paneb nad kohati tegutsema nagu hullumeelsed.
Ega me sellisest tõlgendusest end heidutada lase ning võtame need sõnad rõõmuga omaks. Naiskodukaitsjad on tublid toimekad inimesed, kes on alati valmis tegema midagi teiste heaks. Meid kannustavad tegutsema organisatsiooni kuuluvad inimesed ja ägedad kaaslased ning põnevad väljakutsed, mis pakuvad mitmekesist tegevust.
Oleme valmis korraldama erialagruppide väljaõpet, teame, kust leida abi esmaabioskuste täiendamisel või kuidas reaalselt maastikul panustada Eesti riigi kaitsjana. Kuidas siis teisiti anda oma kodumaale tagasi, kui mitte suure südame ja energiaga.
Küsisime kaheksalt oma organisatsiooni kuuluvalt inimeselt, millised kolm sõna meenuvad esimesena, kui öelda „Naiskodukaitse“. Üllatusena saime väga erinevaid vastuseid.
Küsijate ootus oli, et vastused on seotud organisatsiooni avaliku kuvandiga. Igal meist on oma päästikud ning seosed, mis meid siin hoiavad: kogukond, hoolimine, adrenaliin, hullumeelsus.
Naiskodukaitses leiab väljundi iga naine, kel vaid on soov riigikaitsesse oma panus anda ja selle tegevuse käigus ka ennast arendada. Alates lihtsamatest esmaabioskustest nagu verejooksu peatamine või teadmine, kuidas tuletekiga pannil leek kustutada, kuni reaalse kogemuseni miinuskraadidega metsas, kus vaatluspostil jälgides püütakse võimalikku vastast avastada.
ÜHTNE KOGUKOND
Kas ja miks on Naiskodukaitset vaja? Vastus küsimuse esimesele poolele oli loomulikult ette teada, kuid mismoodi vastati teisele poolele?
Neid vastuseid juba ei oodanud. Üllatav oli vastajate entusiasm oma seisukoha väljendamisel (võimalik vaadata videost). Jah, loomulikult on ju Naiskodukaitset vaja. Kui ei ole naisi, siis ei ole ka riigikaitset.
Adele Sisask: „Kui ma ei olnud veel Naiskodukaitses, siis arvasin, et tean palju. Aga kui algas Ukraina sõda, sain aru, et ma ei tea siiski mitte midagi ega oskaks ise sellises olukorras käituda. Naiskodukaitse teeb väga tänuväärset tööd inimestele teadmiste jagamises. Mitte ainult sõjasituatsioonis, vaid kõiksugustes kriisides, näiteks mida teha, kui elekter ära läheb, kuhu siis tuleb helistada. Mulle tundub, et teavitustöö tähtsus ei vähene, vaid aina suureneb, sest ikka veel on inimesi, kes ei tea. „Ole valmis!“ äpp on tänuväärne asi.
Lisaks sellele kõigele on meil evakuatsioonirühm. „Igas üksuses peaks olema üks naine, sest naised on võimsad organisaatorid ning samamoodi, nagu nad hoiavad peret koos, hoiavad nad ka üksust koos.“
Naiskodukaitse on inimeste vaba tahe kaitsta Eesti riiki. Ikka ja jälle seisame silmitsi küsimusega, kas ja kui palju iga kodanik oskab ise hakkama saada. Riigikaitse olulisim alustala on inimesed – kui me saame üksikisikuna kriisiolukorras hakkama, on ka riik tugevam ja seeläbi tugevneb kaitsevõime. Samuti on Naiskodukaitse juures oluline kogukonnatunne. Ükskõik, millises Eesti paigas naiskodukaitsjat kohates tunned, justkui kohtuksid ammuse sõbraga.
Viivika Lepp: „Mulle meeldib mõte, et Naiskodukaitses ei ole sa kunagi üksildane.“ Tekib üleüldine külg-külje-kõrval-tunne. Naiskodukaitsjale saab alati kindel olla, sest tema teab ja oskab – miks mitte siis olla üks meist?
ALATI VALMIS
Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming on Naiskodukaitse vajadusest rääkides alati toonitanud, et naistel peab olema võimalus vastavalt oma võimetele, oskustele ja soovidele panustada riigikaitsesse, just seetõttu ongi vaja riigikaitselist vabatahtlikkusel põhinevat naisorganisatsiooni.
Kristiina Altrov: „Mida rohkem inimesi Eestit kaitseb, seda parem. Mis me siin ikka ootame, oleme ise valmis.“ Ja nii ongi – lihtne loogika ju. Aga loomulikult ei saa see olla lihtsalt pea laiali kaitsmine, vaid ikka koordineeritud ja harjutatud. Selleks meie organisatsioon ongi. Siin harjutame regulaarselt oma ülesandeid, igaüks täpsemalt seda, mille ta endale on võtnud: metsas, tagalas, evakuatsioonis või mujal. Uuendame oma teadmisi erialagruppide täiendõpetel, üksuste väljaõpetel. Hoiame oma teadmised värskena, õpetades oma eriala ka teistele organisatsiooni liikmetele.
Samuti annavad meie liikmed panuse elanikkonna üldisesse harimisse „Ole valmis!“ äpi tutvustamise kaudu. Oleme koostööpartneriks kogukondadele, sõpruskondadele ja töökollektiividele, kes kutsuvad meid tutvustama evakuatsioonivarusid ja üleüldise valmisoleku teemasid.
See võib kõlada veidi ülemõtlemisena ja liigse paanika tekitamisena, kuid ütleb ju vanasõnagi, et pigem karta kui kahetseda. Seega annab ainuüksi naiskodukaitsjaks olemine suure panuse meie ühiskonna valmisolekusse. Sellepärast ongi seda tänaseks juba ligi 4000 liikmega Eesti suurimat naisorganisatsiooni vaja.
LISATEAVE 1:
NAISKODUKAITSE STRUKTUUR
Naiskodukaitse jaguneb regionaalselt 15 ringkonnaks vastavalt maakonnapiiridele.
Ringkonnad kuuluvad omakorda nelja Kaitseliidu maakaitseringkonna (MKR) vastutusalasse ehk osalevad vastava MKR-i õppustel.
Maakaitseringkondi on neli ja jaotumine on korraldatud alljärgnevalt:
Kirde maakaitseringkonna vastutusalasse kuuluvad Alutaguse, Jõgeva, Järva ja Viru ringkond;
Lõuna maakaitseringkonna vastutusalasse kuuluvad Põlva, Sakala, Tartu, Valga ja Võrumaa ringkond;
Lääne maakaitseringkonna vastutusalasse kuuluvad Lääne, Pärnumaa ja Saaremaa ringkond;
Põhja maakaitseringkonna vastutusalasse kuuluvad Harju, Rapla ja Tallinna ringkond
Iga ringkond jaguneb pisemateks üksusteks – jaoskondadeks. Mõned jaoskonnad on asukohapõhised, teised mitte. Viimaseid leidub rohkem linnades.
Jaoskonna valik ei sõltu sissekirjutusaadressist. Oluline on, et jaoskond asuks lähedal liikme peamisele elukohale, kust tal on mugav väljaõppes osaleda.
LISATEAVE 2
NAISKODUKAITS PEAMISED VÄÄRTUSED
ORGANISEERUMINE NAISTENA: Naiskodukaitse ühendab eri põlvkondadest ja erineva sotsiaalse taustaga tegusaid naisi, võimaldades neile mitmekülgset riigikaitselist ja ühiskondlikku tegevust.
VASTUTUS: Naiskodukaitse koondab liikmeid, kes tunnevad vastutust isamaa ja ühiskonna ees ning on valmis kiiresti reageerima, et täita vabatahtlikult oma riigikaitselisi kohustusi.
ELUKESTEV ÕPE: Naiskodukaitse on organisatsioon, mis tõstab eneseteostusvõimaluste, üksteiselt õppimise ja koolituste kaudu naiste sotsiaalset toimetulekuvõimet. Omandatud teadmised ja oskused on rakendatavad nii organisatsioonis sees kui ka väljaspool seda.
TURVALISUS: Naiskodukaitse aitab oma tegevuse ja hoiakutega kaasa turvalisema elukeskkonna loomisele. Iga Naiskodukaitse liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata.
PÄRIMUSE HOIDMINE: Naiskodukaitse hoiab au sees organisatsiooni traditsioone ja rahvuslikke tavasid ning jäädvustab ja väärtustab organisatsiooni ajalugu.
