STIILNE OHERDI VÕIB PÄÄSTA PÄEVA

STIILNE OHERDI VÕIB PÄÄSTA PÄEVA

Kui välioludes peaks päevakorda tulema plaan ehitada midagi kapitaalsemat ja kestvamat, mis nõuab ka teataval määral aukude puurimist, kuid ei drelli ega elektrit pole parasjagu käepärast, siis on mõistlik kasutada oherdit!

Tekst: MEHIS BORN, üleelamisõppe instruktor

Looduses askeldades on ju ikka hää, kui mõned tarvilikud tööriistad ühes on. Tavapärasele metsamatkale minnes pannakse lisaks noale või mitmiktööriistale vööle ja kotti ka väike kirves ning ehk isegi saag. Vahest leitakse koht suisa labidalegi. Ja tegelikult sellisest valikust suuresti piisab ning kõik hädapärased toimetused saavad üpriski ladusalt tehtud.

Aga mis saab siis, kui mingis episoodis peaks tekkima vajadus millegi enama järele, kui seda on lihtne lõkkepuude varumine või hädapärase varjualuse rajamine? Kui peaks päevakorda tulema plaan ehitada midagi kapitaalsemat ja kestvamat? Ning selle tegevuse käigus oleks vaja puurida üks või lausa mitu auku? Ilmselt saaksime selle ülesande lahendada mitmeid tunde kestva noaga uuristamise või mõne muu samalaadse, kuid ilmselgelt primitiivse ja vaevarikka töövõttega.

Mõistlik inimene puurib aga auku puuriga. Kuna moekat elektridrelli ja, mis seal salata, enamasti ka elektrit välioludes üldjuhul käepärast ei ole, peab vaatama käsipuuride poole. Isade ja vanaisade aegne vinnal (ehk väntpuur) päästaks sellises olukorras kindlasti päeva, kuid häda on selles, et nood kipuvad oma mõõtmetelt olema üpriski suured ning sellise viguri pidev kaasas tassimine on kaunikesti tüütu.

Järgmine variant on oherdi. Vanarahvas tundis sellist riista ka kaha- ehk lusikpuurina. Nendega on meil aga lugu selline, et tänased kaubandusettevõtted sellist toodet ei paku ja arhailisest valikust pärinevad esemed ei ole tihtilugu enam kõige paremas korras ning jäävad mõõtmetelt samuti pigem suureks.

Ettevõtlik kaitseliitlane, naiskodukaitsja või noorteorganisatsioonide liige ei heida aga meelt ja teeb endale vajaliku vahendi ise!

Selleks seab ta sammud julgesti lähimasse tööriistapoodi, soetab endale parajas suuruses puidupuuri või võtab neid isegi mitu. Järgmiseks hangib ta endale sealtsamast sobivas mõõdus U-kujulise metallist kinnitusvahendi ehk seekli (oluline on, et seekli polt oleks puuri sabast väiksema läbimõõduga), puurib puuri sabasse seekli poldiga istuva augu, kruvib seekli paika ja igati asjalik kahapuur ongi põhiosas valmis.

Nüüd ei jää muud, kui pista värske, turvaliselt kaetud teraga abivahend taskusse või seljakotti ja jääda ootama kasutamiseks sobivat aega. Kui see aeg on saabunud (varem või hiljem see kindlasti saabub), tuleb oherdile meisterdada toorest oksast mõnus käepide ja ohjeldamatu puurimine võib alata!

Oluline on, et järgime ka selle töö juures ohutusnõudeid ning, nagu peakirjaski mainitud, ajame oma asja ikka ja alati stiilselt!

Foto: Karri Kaas