KARRI KAAS
Merejõudude roll hübriidsõjas „Hübriidsõda“ on uus ja populaarne, aga väga ähmane ja tõenäoliselt ebaõnnestunud mõiste. Jõud ja ähvardused ilma formaalse sõjakuulutuseta on läbi aegade olnud riikide arsenalis enda tahte teistele pealesurumise vahenditeks.
HARITUD SÕDUR
Tekst: kaptenmajor TAAVI URB, meresõja ekspert
Selle artikli kontekstis tähistab „hübriidsõda“ agressori vägivalda ja vägivallaga ähvardamist, mis eelistatult jääb allapoole konventsionaalse sõja taset ja võimaldab agressiooni eitada. Agressor surub küll oma tahet peale ja oht on ohvrile ilmne, aga ohvril pole justkui piisavalt põhjust sõjaseisukorda või mobilisatsiooni välja kuulutada ega apelleerida näiteks NATO artiklile 5. (Põhjalikumat käsitlust vt nt Ilmar Raagi artiklis „Sõda – millal see algas?)1
Meredomeeni hübriidsõja võimalused
Meredomeen pakub hübriidsõjaks mitmeid võimalusi. Kõigepealt võib agressor hõivata mõne saare või poolsaare (loomulikult „Rahnu Saare Rahvavabariigi“ elanike endi soovil ja nende kaitseks, ajaloolise õigluse taastamiseks või mõnel muul õilsal põhjusel). Kuna merepiirid defineeritakse rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni alusel
maismaapiiride järgi, tekib nii kohe ka küsimus, kus on mingi riigi territoriaalveed ja majandusvöönd (territoriaalmerest avamere poole ulatuv ala, kus rannikuriigil on eksklusiivsed õigused majandustegevuseks). Pärast Krimmi annekteerimist hõivas Venemaa ka Ukraina avamere puurtornid ning on nüüd asunud uusi rajama ja Ukraina majandusvööndis gaasi välja pumpama. Mereala ja sealsete ressursside üle kontrolli saavutamine võibki olla agressori peaeesmärk. Parimaks näiteks on Hiina ja tema naaberriikide vaheline tüli Lõuna-Hiina merel, kus Hiina ehitab muuhulgas kunstsaari, et kogu mere üle kontroll saavutada. Mereala kuuluvust
Mereala kuuluvust saab vaidlustada ka territooriumi füüsiliselt hõivamata.
saab vaidlustada ka territooriumi füüsiliselt hõivamata, meenutagem näiteks Eesti-Läti „kilusõda“ aastatel 1995–1996. Eesti ja Venemaa vaheline merepiir on siiani kokku leppimata. Muuhulgas saab sellega selgitada Vene lennukite sagedasi sattumisi Eesti õhuruumi Vaindloo saare lähistel, sest mere- ja õhuruumi piiri saab seal hea tahtmise korral tõesti erinevalt tõlgendada. Riigi destabiliseerimiseks saab rünnata tema sadamaid, laevu ning merealuseid kaableid ja torujuhtmeid. Sadamaid ja laevu võivad rikkuda ja hõivata näiteks terroristid-sabotöörid või „rohelised mehikesed“. 2009. aastal kaaperdati Rootsi vetes kaubalaev Arctic Sea ja selle juhtumi tagamaad on siiani segased. Palju kahju võivad teha ka küberrünnakud, mis muudavad sadamate ja laevade side- ja juhtimissüsteemid töövõimetuks. Merekaubandus on Eesti majandusele väga oluline, sest umbes 60% Eesti kaubandusest käib meritsi (arves8 | 2018
27
