JAVELINI KIIRKURSUS: KOLmE TUNNIGA

ODAmEHEKS

Sõda Ukrainas – seal sünnivad ja surevad kangelased ning selgub tõde, millised relvad ja mille vastu kõige paremini töötavad. Juba sõja algusfaasis sai selgeks, et üks tõhusamaid relvi vastase tankide hävitamiseks on Javelin.

Muidugi, Javelin üksi ei hävita kedagi ega midagi. See on sama ohutu kui jupp maksavorsti. Võib-olla ohutumgi. Vastase tehnika peab sellega puruks lööma ikkagi kindla käe, külma närvi ning terava silmaga Javelini operaator. Ja neid ei ole kunagi liiga palju.

Seetõttu käivitaski Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna maakaitsepataljoni tankitõrjeraketirühm sel kevadel kiirkursuse Javelini operaatorite koolitamiseks. „Käimasolev Ukraina konflikt näitab, et Javelini vajatakse lahinguväljal väga palju,“ kinnitas kursuse organisaator ja läbiviija leitnant Raigo Sõlg ehk legendaarne Tankipurustaja.

Nagu öeldud, ei ole Javelini operaatoreid kunagi liiga palju. Sõlg nentis, et neid on tegelikult isegi liiga vähe. Ja sellepärast saigi kursus organiseeritud – peasihtgrupiks tankitõrje spetsiifika, loogika ja taktikaga kodus olevad võitlejad. Nende seas on nii raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustaviga sina peal olevaid võitlejaid jalaväeüksustest kui ka mõne tankitõrjekahuriga kätt harjutanud võitlejaid.

Kursuse läbinuna peaks sellised mehed ja naised olema võimelised oma põhirelva kõrvalt vastasele säru tegema ka Javeliniga. Kui selleks peaks tekkima vajadus ja võimalus.

RASKE SIMULAATORIL, KERGE LAHINGUS

Nagu Sõlg kinnitas, näitab senine kogemus, et kolm tundi on täiesti piisav aeg selleks, et võitleja, kes varasemalt on Javelini parimal juhul vaid pildilt näinud, suudaks sellega edukalt opereerida.

Sissejuhatuseks üks tund elementaarset relva teooriaõpet. Pärast seda juba paarkümmend kilo juhtmetega simulaatori külge ühendatud laskeseadet koos raketiga õlale ning ülesandeid lahendama.

Ülesanneteks pole mõistagi mingid mitmetimõistetavad ja juhet kokku ajavad tekstülesanded. Ei! Need on palju lihtsamad ja arusaadavamad. Tuleb vastase liikuvast või varjunud kolonnist üks ohver välja valida, see fookusesse võtta, ära lukustada ning hävitada. „Ja ei ole meie juurest selle kolme tunni möödudes lahkunud kedagi, kes ei ole virtuaalselt mõnd tanki hävitanud,” kinnitas Sõlg.

Muuseas, kuna simulaator on reaalsest relvast palju pirtsakam ja nõuab rohkem täpsust, võib see, kes on simulaatoril vastasele pihta saanud, olla üsna kindel, et suudab selle ülesande ka reaalelus efektiivselt sooritada.

NEILE, KEL VAJA

Tegelikult on tankipurustajad juba aastaid pakkunud teistele Kaitseliidu üksustele võimalust saada Javelinist algteadmisi. Kuni selle aasta veebruari lõpu- päevadeni oli huvi üpris vähene. Nüüd on olukord muutunud ja huvi Javelini vastu märgatavalt kasvanud. Nii alustatigi 21. märtsist lühikursusi sellest tankitõrjeüksuse põhirelvast, mille käigus need, kel suurem tõenäosus selle relvaga lahinguväljal kokku puutuda, saavad relva kohta elementaarsed teadmised.

Nagu öeldud, koosneb lühikursus teooriast ja simulaatoriharjutustest. Need, kes parasjagu simulaatori taga ei ole, saavad relva „näppida“ ja selle võimalusi tundma õppida. Ühe grupi suurus ei ületa üldjuhul 10 võitlejat. Vastasel juhul kas kannataks kvaliteet või veniks niigi tööpäeva lõpus algav õpe hommikutundideni.

ÜLE 100 ODAMEHE VALMIS

Nagu Sõlg nentis, ei suuda nad parimagi tahtmise juures koolitada kogu Kaitseliitu või Põhja maakaitseringkonda. Aga nad teevad, mis suudavad. Oma vabast ajast ja tahtest. Nädalast nädalasse, tund tunni haaval.

Maikuu keskpaigaks ehk umbes kaks kuud pärast kursuste alustamist, oli juba 100 võitlejat Javelini kiirkoolituse läbinud. Suveks aga saab esialgu seatud plaan, 150 koolitatut, kindlasti täis ja ületatud.

Kui igaüks neist hävitab kasvõi ühe vaenlase tanki, on see potentsiaalsele vastasele juba arvestatav tehnika, elavjõu ja laskemoona kulu.

Javelin

Kaasaskantav keskmaa-tankitõrjeraketisüsteem Javelin on õlalt lastav ja toimib nn lase-ja-unusta meetodil, mis tähendab, et pärast lasu sooritamist juhib rakett ennast sihtmärgini automaatselt ja võimaldab laskuril varjuda. Javelini rakettidega on võimalik tabada sihtmärki nii otse kui ka pealtpoolt. Raketisüsteem Javelin on Ameerika Ühendriikide ja paljude teiste riikide relvastuses alates 1990. aastate keskpaigast ning neid on edukalt kasutatud nii 2003. aastal Iraagis soomusmasinate vastu kui ka hiljem võitluses Afganistani mässuliste vastu.

LASKESEADE

Kaal: 6,8 kg

Efektiivne laskekaugus pealt: 150–2500 m

Efektiivne laskekaugus otse: 65–2000 m

Raketi lennukaugus: 4000+ m

RAKETT

Soomustläbistavus: 800+ mm (sõltuvalt kaldenurgast)

Kaliiber: 127 mm

Lennuaeg maksimumkaugusele: ligi 19 s

Kaal: 15,5 kg (konteineris)

Kommentaar:

Javelin Saadab

VASTASED ESIVANEmATE JUURDE

Leitnant RAIGO SÕLG:

„Mul on väga hea meel, et meie Javelini kiirkursus on tähelepanu saanud. Mitte sellepärast, et tahaksime ennast kuidagi upitada või reklaamida – viimast teeb paraku meie eest Ukraina sõda niigi ja meiegi üksusega uute liitujate hulk on suur –, vaid sellepärast, et ehk mõjub see innustavalt teistelegi tankitõrjeraketiüksustele.

Kaitseliidus on selliseid piiratud hulgal, aga käimasolev sõda näitab, et reaalses konfliktis võib vajadus selle relva käsitsejate järele olla oluliselt suurem. Kaitseliidus ei ole juba pikemat aega kombeks anda erinevate relvade õpet kõigile soovijatele. Ja ma pean seda õigeks –isegi kaitseliitlane ei pea olema ega saagi olla universaalne sõdur, kes valdab kogu relvastust, mis Kaitseliidul kasutada.

Aga Javelini puhul otsustasime just Ukraina sõda silmas pidades teha erandi ja tagada, et kõigis eraldi toimetavates üksustes – kompaniid, eriotstarbelised üksused – oleks vähemalt mõned võitlejad, kes ei satu hämmingusse, kui lahinguväljal Javelini näevad ja seda kasutama peavad; eriti hea, kui nad oleksid tankitõrje taustaga.

Loodan väga, et ka teised tankitõrjeraketirühmad leiavad võimaluse oma ringkonnas selliseid koolitusi anda ega hoia oma professionaalseid teadmisi ainult endale.

Alates märtsist oleme teinud väikesi kohendusi nii teoorialoengus kui praktilises pooles, kuid seda mitte niivõrd tagasiside tõttu – see on olnud eranditult positiivne – kui just seetõttu, et koolitust tehes areneme pidevalt ka ise ja lihvime seda tasapisi järjest paremaks.

Kui kaua plaanime jätkata, näitab aeg, tulles aga natuke alguse juurde tagasi: Javelini kohta oleme aastate jooksul kuulnud (mis seal salata, viis aastat tagasi arvasime ka ise nii), et sellele pole Eestis väga laialdast kasutust, sest relva efektiivse laskeulatuse ärakasutamiseks ei ole just liiga palju alasid.

Kahtlejatel soovitan Eestis ringi sõites silmad lahti hoida ja panna ennast kas omade või soovi korral vastase olukorda – lagedaid alasid on tohutult; kohati isegi selliseid, millel liikuv vastane Javelinilegi kättesaamatuks jääb.

Meie asi on seega tagada, et „hetkega esivanemate juurde“ (per Momentum ad Maiores) jõuaks võimalikult palju neid, kellele meie maa ja meie ise ei meeldi. Võimalikult paljude nende käe läbi, kes selle relvaga ümber oskavad käia.“