Keila valla uue vallavanema mitmekülge elu - vanavara, Porsche, merelkäigud... Loe värvikat ja inforikast intervjuud uue vallavanema Peeter Schneideriga. lk 1
Klooga kergliiklustee valmib kevadeks
Mis juhtus Facebook-is
Kultuuriseltsi tervislikud valikud
Liiklusohutusest, helkurite vajalikkusest pimedal ajal ja Klooga kergliiklusteest loe lk 2
Kiire aja kiired uudised poevad läbi nutitelefoni ja Facebook-i kontode igapäevaellu. lk 3
Loe lähemalt, kuidas vürtsikad tšatnid ja kasulikud juurviljad kohalike tervist tugevdavad. lk 4
4. detsember 2013
KEILA VALLA LEHT
Valla uus volikogu
Keila vallavolikogu uues koosseisus esindavad rahvast
Kadri Tillemann, Andrei Dvorjaninov, Siiri Antsmäe, Indrek Migur, Kalle Ollema, Silver Teesalu, Jaana Roos, Kuldar Vassiljev, Kalev Laast, Aleksei Šatov, Mart Arrak, Priit Jalakas, Erko Kurm.
Keila valla leht on Keila Lehe vahel ilmunud üle kahe aasta. Algul mõne üksiku numbrina, siis kord kvartalis ja sellest aastast juba iga kuu. Taoline kahe lehe korraga levitamine polnud odav, kuid otsuse taga oli soov linna ja valda teineteisele tutvustada ja päevakorras olnud ühinemismõttele poolehoidjaid koguda. Me pole kunagi uurinud, kui palju huvitusid valla elanikud linnas toimuvast ja vastupidi, kuid tundus, et olulisem on ikka oma vallas või linnas toimuv. Ehkki leping nägi ette lehe ilmumist samal moel selle aasta lõpuni, soovitasime vallal hakata pärast valimisi ise lehte välja andma. Ühelt poolt on see loomulik jätk lehe senisele arengule, teisalt saab sellega märkimisväärselt kokku hoida. Ainuüksi Eesti Posti kandekulud vähenevad 240 eurot, teist sama palju trükikulud. Olime kindlad, et vald saab lehetegemisega hakkama. Agu Veetamm Keila Lehe toimetaja Sisult ja vormilt uuenev Keila valla leht potsatab teie postkastidesse nüüdsest omaette. Käesolev ajaleht valmis ajutise toimetuse eestvõttel. Püsiv väljaandja selgub uuel aastal. Tegijate soov on kajastada erapooletult haaravaid teemasid, mitmekülgseid arvamusi ning valla eri kantides toimuvat. Näeme ajalehte pigem kodanikuväljaandena, mitte vallavalitsuse häälekandjana. Seepärast on põnevate kaastöödega leheruumi täitma oodatud kirjasaatjad kohtadelt – küladest, seltsidest, ettevõtetest. Oma soovist leheteos osaleda teata e-posti aadressil keilavallaleht@gmail.com
Foto erakogust
Edu uuenevale vallalehele!
Uus energiline Keila vallavanem Peeter Schneider ei pelga võtta juhivastutust.
Kaptenil lasub suur vastutus
Kohalikud valimised tõid vallale uue võimuliidu ja vallavanema. Leht usutles värskelt vallavanemaks asunud Peeter Schneiderit
Kuu aega uues ametis on küll lühike aeg, kuid kas vallaelu paistab vallavanema pilgule teisiti kui tavakodanikule?
“Uute Tuulte” valmistumine valimisteks oli minu jaoks täiesti uus kogemus. Püüdsime end vallarahva tegemiste ja olukorraga vallas kurssi viia ja kuulsime ka kriitikat valla kohta, elanikega mittearvestamist. Meie vallas elab väga palju tublisid ja ettevõtlikke inimesi, kelle arvamusi kuulda võttes võiks vallale sellest ainult kasu tõusta. Olen praegusest ametist sõltumata ka valla tavakodanik ja nii näen vallaelu mõlemas rollis, kuid vallavanemana olen võtnud vastutuse ja kohustuse teha teoks koos meie valimisliiduga plaanitu. Miks nõustusid hakkama vallavanemaks?
Vaagides vallaelu puudujääke, tekib küsimus: miks on nii palju ükskõiksust, tegemata ja lõpetamata töid. Kas tõesti ei leidu inimesi, kes suudaksid meie looduskaunist elupaika paremuse teele pöörata? Olen kasvanud ja töötanud korra ja nõudlikkuse õhkkonnas ja juhtinud tootmis- ja äriettevõtteid, koge-
mustepagas on mul olemas. Tunnen endas jõudu, energiat ja tahet tegutsemiseks. Värskes ametis olen avastanud inimsuhete uusi keerukaid tahke, kuid alati on vaja jõuda koosmeelele. Volikogu ja vallavalitsuse ülesanne on leida uusi võimalusi töökohtade loomiseks, et inimestel oleks soov elada ja end sisse kirjutada Keila vallas. Mitte nii, et ainsad ihaldatud töökohad on vallamajas. Oled pikalt elanud Kloogarannas. Kui hästi oled kursis valla teiste asulate elu-oluga?
Arvan, et tunnen üsna hästi enamikke valla alevikke ja külasid. Aastad valla vee-ettevõtte tegevuse korraldamisel andsid mulle ülevaate kõikidest asumitest ja võimaluse kohalikega tutvust teha. Su hubases kodus on palju köitvaid päevinäinud esemeid. Teie peres on vist vanad asjad ja traditsioonid au sees?
Tõepoolest, kogume abikaasaga vanu esemeid. Minu huviorbiidis on tehnikaga seonduv. Mul on väike kogu vanu fotoaparaate ja meremehena kollektsioneerin antiikseid
kompasse, laevakellasid ja muud laeva-atribuutikat. Tänapäeval valitseb elektroonika, vanad seadmed on mehaanilised - põnev võrrelda. Minu kaasa, kellega olen koos juba 43 aastat, on sügavate kultuurihuvidega. IviEls on elukutselt sisearhitekt. Tal on suur Eesti vanade karjakellade kogu, mille kõrval ka suveniirkellad võõrsilt. Ühe rahvuse kultuurilugu on välja kasvanud kõigest eelnevast. Tore on käes hoida vanade meistrite kätetööd ja selle saamislugu vaimusilmas ette kujutada. Iga kodu on pererahva nägu, väljendades perele omaseid väärtusi. Kodused pühad on meil suursündmused - jõuludel on pere alati koos ja lastelastele tuleb jõuluvana; värvilised kevadpühad ja lõkketulega jaanipäev. Vastlapäeval käime seltskonnaga kelgutamas ja mardipäeval marti jooksmas. Vallavanema õlul on mitu rolli – juht, esindusisik, vastutaja. Millises neist end kõige kindlamalt tunned?
Vallavanem peab igat lõiku oma töös väärikalt täitma, allahindlust ei saa üheski lubada. Pika tööelu jooksul olen olnud paljudes rollides.
Hariduselt olen diplomeeritud automaatik-telemehaanik ja ökonomist tootmise juhtimise planeerimise alal. Olen õppinud TPI-s ka metallide lõiketöötlust, Moskvas turismi ning täiendanud end juhtimise alal. Praeguses ametis tunnen end kui pallimeeskonna treener, kelle ülesanne on viia vallatiim „maailmameistriks“. Sul on ka Porsche ja paat – nendega tuleb ju ka vastutustundlikult ringi käia?
Aastaid tagasi premeeriti mind sportautoga Porsche Carrera. Öeldakse: kes suudab taltsutada kiiret ja võimsat autot, peab omama kiiret reaktsiooni, tähelepanu, osavust ning järelikult saab hakkama ka elus. Olen täitnud oma unelma – omada väikelaeva. Kaptenil lasub vastutus. Ilmastikuoludest, reisijate enesetundest, karidest, udust ning mere meelevallast sõltumata peab kapten reisijad ilusti kodusadamasse tooma. Mida soovid vallarahvale jõulukuuks?
Jõulud on kõige südamlikumad kodused pühad. Soovin vallarahvale küünlasäras kodusoojust lähedaste keskel!
4. detsember 2013
lk 2
Helkur hoiab selle kandja elus
Sissekirjutus on panus valla arengusse
Oma inimesi ootame jõuluks koju...
Must statistika: Keila valla teedel hukkub aastas keskmiselt 2-3 ja vigastada saab 15 inimest Egle Kaur vallaelanik
Küllap on iga roolikeeraja sajatanud pimedal maanteel ootamatult tulede valgusvihku sattunud jalakäijat, kes ilmub kui tume tont ei-tea-kust. Seepärast peab tüdimuseni kuuldud juttu helkuri vajalikkusest ikka ja jälle meelde tuletama. Teame küll, et helkur päästab elusid, aga ikka unustame end ja oma lähedasi selle lihtsa vahendiga kaitsta. Aasta pimedaimal ajal on paslik meenutada, et liikluseeskiri kohustab jalakäijat kandma helkurit, ohutusvesti, taskulampi või muud nähtavust parandavat varustust nii asulas kui sellest väljas, liikudes halva nähtavusega või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel. Keila vallas on ju vaid üksikud teed valgustatud ning on igati arukas seda nõuet täita. Seda enam, et meie valla teede liiklusohutuse statistika on samuti üsna kurb. Inimohvritega liiklusõnnetuste poolest on Keila vald omavalitsuste seas kahetsusväärselt esirinnas. Aastas leiab aset umbes 10 raskemat liiklusõnnetust ca 15 kannatanu ning 2-3 hukkunuga. Maanteeamet hindab võrdluses teiste alla 5000 elanikuga omavalitsustega (neid on 184) olukorda Keila vallas väga muret tekitavaks. Raskete liiklusõnnetuste sagedus elanikkonna kohta on väga kõrge ja oleme
Ka Maanteeamet ja Eesti Politsei on käivitanud helkuri kandmise vajalikkust rõhutava kampaania.
184 omavalitsusest 20% kõige kehvema seas. Maanteeameti hinnangul on liiklusohtlikkus kõrge nii riigi- kui kohaliku omavalitsuse hallatavatel teedel. Suurim oht varitseb Keila vallas just riigiteedel, kus toimub enamik õnnetustest. Eks ole Keila-Paldiski ja Kloogaranna-Rannamõisa tee liiklustihedus ja ohtlikkus teada ju igaühele. Keila vallas aastatel 2010-2012 toimunud 29 raskemast liiklusõnnetusest 23 registreeriti riigiteedel – see teeb 26 õnnetust iga 100 km kohta. Omavalitsuse teedel juhtunud inimkannatanuga õnnetusi oli 100 km kohta 2, mis on samuti teiste väiksemate valdade näitajast kõrgem. Maanteeamet järeldab statistika põhjal, et avariilisus
Kes ei teaks seda üleskutset filmist „Inimesed sõdurisinelis“, kus Eesti poisse üle tulema meelitatakse ning lubatakse kõhud täis sööta ja jõuluks koju saata. Omavalitsuste ponnistused kodanike-maksumaksjate nimel ei ole päris sõjatandriga võrreldavad, kuid väikest võitlust siiski peetakse. Selle nimel korraldatakse ühekordseid kampaaniaid ahvatlevate loosiauhindadega või rakendadakse teenuseid, mis on kättesaadavad vaid elanikuks registreerunutele. On ju omavalitsuste peamiseks tuluallikaks sissekirjutatud tööinimese palgalt makstav tulumaksuosa ning iseenesest pole selles midagi paha, kui inimesele meelde tuletatakse, et end oma tegelikku elupaika sisse kirjutates saab anda otsese panuse kodukoha arengusse. Kahjuks kipub teinekord olema nii nagu viidatud filmis – kõhutäie nimel peab „üle tulema“, st end oma päriskodust mõne tarviliku teenuse (tasuta bussisõit, koolikoht või sünnitoetus) tarbeks fiktiivsesse elukohta sisse kirjutama. Samas muudetakse sellega koduomavalitsuse võimalused need teenused kohapeal sisse viia veelgi väiksemaks… Loodetavasti on jõulud Keila valla kodudes üks ilus perekeskne aeg, mil on mahti mõelda ka sellele, kuidas kodukandi elu edendada. 2014. aasta omavalitsuse tulubaas pannakse paika aastavahetuse Rahvastikuregistri andmete põhjal, seega on iga jõuluks koju tulnu vallakassale ülioluline. Sisse kirjutada saab vallavalitsuses vastuvõtuaegadel või riigiportaalis www.eesti.ee kodanikule mõeldud e-teenuste sektsioonis. Vald on tänulik kõigi ilusa otsuse tegijatele, jõuluks koju naasnuid ootab praktiline kingitus. Kadri Tillemann Keila Vallavolikogu esimees
kohaliku omavalitsuse teedel näitab ennekõike üldise liikluskeskkonna ohtlikkust ning puudusi liikluskorralduses, millega vald peaks kindlasti tegelema. Õnnetused jalakäijatega ja jalgratturitega viitavad olukorra tõsidusele eelkõige kohaliku elanikkonna turvalisuse tagamisel. Seega on omavalitsusel endal palju ära teha nii teehoolduses kui ka teavitustegevuses. Jupp-jupi haaval on Keila vallas kergliiklusradade ehitus küll alanud, kuid turvalist koju, kooli ja tööle jõudmist mööda sujuvat kergliiklusteede võrku tuleb jalakäijal ja ratturil veel kaua oodata. Seniks peame ise oskama ohtu näha ja õnnetusi ära hoida. Head kaasliiklejad, kasutagem kindlasti helkurit! Pea meeles! Autojuht märkab helkuri või muu valgusallikata jalakäijat lähitulede valgusvihus alles 30 m kauguselt, mis on võrdne 50 km/h liikuva auto peatumisteekonnaga, 90 km/h liikuva auto peatumisteekond on vähemalt kaks korda pikem. Korraliku ja õigesti kinnitatud helkuriga jalakäija on autojuhile nähtav juba 130–150 m kauguselt. Helkur on soovitav riietele kinnitada nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast ning ulatuks jope või mantli serva alt välja teepoolsel küljel. Õige helkuri kõrgus on autotulede kõrgus maapinnast ehk vahemik 30–80 cm.
Talvine keelelaager kodakondsuseta noortele
Klooga kergliiklustee valmib kevadel Peeter Kõresaar
Valla suurima asula tuiksoone äärde rajatav kergliikustee valmib kahes etapis. Teed rajab parima hankepakkumise teinud AS Nordecon, kellega on sõlmitud leping summas 230 400 eurot. Teeehitust toetab Kaitseministeerium 152 000 euroga. Tänavu septembris-oktoobris teostati eel-, ettevalmistus- ja mullatööd koos dreenkihi väljaehitusega ning vajalikud tehnovõrkude tööd. Selleks aastaks on tööd lõpe-
Foto: Egle Kaur
abivallavanem
Liiklemine Klooga peatänaval Aedlinna teel muutub kergliiklustee valmides tublisti turvalisemaks.
tatud ja valminud muldkeha jääb talvist vajumist ootama. Vastavalt võimalustele ja vajadusele saavad elanikud teed jalgsi liikumiseks kasutada ning talveperioodiks on planeeritud teel ka lumekoristus. 2014. a aprilli ja maisse on
kavandatud teise etapi tööd – katendi ehitus, haljastustööd ning liikluskorraldusvahendite paigaldus. Vastavalt AS-iga Nordecon sõlmitud lepingule peaks Klooga kergliiklustee lõplikult valmima 30. maiks 2014. a.
Klooga Noorte- ja Kultuurikeskus kutsub keelelaagrisse Eesti kodakondsuseta noori vanuses 7-19 eluaastat. Laager toimub 27. detsembrist 1. jaanuarini Läänemaal Noarootsi vallas Tuksi Tervise- ja Spordikeskuses. Laagri eesmärk on õpetada eri rahvusest noortele eesti keelt, sh suurendada noorte sõnavara mitteformaalse õppe – liikumise, kunsti ning muu loomingulise tegevuse kaudu, et vähendada laste vahel konflikte, eelarvamuslikke hoiakuid ning keelebarjääri. Iga päev viiakse läbi mängulised eesti keele tunnid – sõnavara õppimine, rollimängud jms. Tunnid jagunevad hommikusteks ja õhtusteks harjutusteks kestusega 2 x 45 minutit. Laagritegevus toimub eesti keeles. Ühes vahetuses on koos kuni 20 noort, kes majutatakse ühes hoones. Laagrilisi toitlustatakse kolm korda päevas. Kohale sõidutab osalejad buss, mis väljub 27.12.2013 Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse eest (Aedlinna tee 3, Klooga alevik). Kellaaeg täpsustub. Laagris osalemiseks palume täita internetiaadressil http:// keilavald.kovtp.ee/et/noortekeskus leitav ankeet ning saata või tuua see Klooga Kultuuri- ja Noortekeskusesse aadressil Aedlinna tee 3, Klooga. Elektroonselt digiallkirjastatud ankeedid saata e-postiga urve.luht@keilavald.ee. Kindlasti palume eelnevalt kirjalikult teavitada, kui noorel on tervisega seotud eripärasid: eridieedid, allergiad, foobiad, ootamatud käitumismallid, füüsilised piirangud. Küsimuste korral kirjutage e-posti aadressil urve.luht@ keilavald.ee või helistage telefonil 51 22 051 (laagrijuhataja Urve Luht). Laager on osalejatele TASUTA. Toetavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
lk 3
4. detsember 2013 Pilk piirkonnale Facebook´is
Aktiivsed inimesed löövad kogu külas elu käima
Suhtlusvõrgustik tuleb vist sõnast “võrgutama”. Uue aja meemiks saanud Facebook´i kasutatakse kodus, tööl, rongis. Me ei kutsu Facebook´iga liituma, pigem kiidame viimaste eemalolijate meelekindlust. Eks ta üks ajaröövel ole, aga teeme Keila ja naabervaldade FB-lehtedel toimunust lühikese kokkuvõtte. Viis nädalat viie minutiga!
Jalgrattur Linda
Foto erakogust
2. novembril kirjutati Keila kihelkonna seinal väsinud kanamajakesest Laulasmaa spordiväljaku sissesõidutee alguses. Paljude jaoks oli uudiseks majake, selle elanikud ja olukord. Kui selgus, et kanamaja omanikku on paljud näinud aastaringselt rattaga Laulasmaa ja Keila vahet sõitmas, tekkis ühisplaan prouale helkurvest kinkida. Proua Linda saigi omale vesti ja juurde paar munakundet. Virtuaalkogukond heietab plaani kevadtalgute ajal kanamaja lagunevat katust kohendada ja toimetus soovi tragi prouaga uusaasta intervjuud teha.
Padise leht tasuliseks
Naabervallas Padisel on head kodanikuajakirjandust tehtud juba terve aasta. Paraku sisaldas “Padise teataja” novembrinumber kurba sõnumit – lehe tegijad ei suuda enam peale maksta ja uuest aastast muutub leht tasuliseks. Plaan saada lehele euro-rahastust ei õnnestunud, samuti oli reklaamitulu loodetust kasinam. Hoiame naabritele pöialt!
Meile ei meeldi see, mis toimub
Paldiski linnas käärib, auru lastakse välja grupis “Meie Paldiski”. Paljudele kodanikele ei meeldi uue linnavalitsuse tegevus omameestele ametikohtade määramisel. Viimaseks piisaks karikas said manöövrid Amandus Adamsoni skulptuuri ja mänguväljakuga. Nimelt viidi rahvahääletusel valitud ja eelmise valitsuse poolt äsja paigaldatud kuju ilma piisava eel- ja järelinfota minema. Teadmatuses kodanikud algatasid sarnaselt kultuuritegelastega kinniteibitud suudega piltide kampaania. Paari päeva jooksul sai pilte nende FB-seinale nii ohtralt ja mõjuvalt, et kohale tuli isegi Aktuaalse Kaamera võttegrupp.
Endise vallavanema head soovid
Valla juhtimine on koostöö
Vallavanema töö ei ole lihtne. Algul küsid endalt, kas teed liiga vähe? Hiljem küsid juba, kas teed liiga palju? Kui kuulata ainult meediakanaleid, siis tundub, et etteheiteid tehakse igaühele. Imelisel kombel harjub sellega aegamööda ära tänu sõprade, tuttavate ja töökaaslaste toetusele, usaldusele ja armastusele. Alati on kõike võimalik paremini teha. Kunagi ei saa aga teha nii, et on kõigile meeltmööda. Vallarahva ja töötajate toeta on aga kui tahes hea vallavalitsus abitu. Töötajad võivad oma ülemusi alati põhja lasta ja neile kive ette veeretada. Mul on väga hea meel, et minuga nii ei tehtud! Tänan siinkohal vallaelanikke ja töötajaid toreda koostöö eest ja usun, et see jätkub samuti tulevikus. Uuele vallavanemale Peeter Schneiderile soovin ma jõudu ja jätku tööle! Suhtu kõikidesse vallaelanikesse ja ametnikesse heatahtlikult ja õiglaselt ning püüa olla kõikidega rahujalal! Pea alati kinni oma lubadustest ja ära karda võtta vastu õigeid otsuseid! Kalev Laast Keila vallavanem 2011-2013
Osa Ohtu reisiseltskonnast Etelhemi keraamikakojas Gotlandil augustis 2013.
Tegus aasta Ohtu külas Heli Nurger külaelanik
2013. aasta on Ohtu küla tegemistes möödunud kultuuripärandi-aasta tähe all. Teemaaasta oli heaks ettekäändeks tegeleda asjadega, millega nagunii oleks tegeldud. Aasta alguses püstitasime kaks suurt ülesannet: koostada küla käsitööpärandil põhinev raamat ning luua külale oma kaubamärk, mille alla koondununa võiks küla käsitöömeistrid pürgida aasta lõpus Tallinnasse Mardilaadale. Eesmärgid olid konkreetsed ning meie kogukonna koostegemise traditsioone arvestades teostatavad. Käsitööpärandi raamat “Käsitöid kodude varalaegastest. Ohtu küla” sai valmis külapäevaks suve alguses. Koostamisse oli kaasatud kogu küla. Vanu käsitöid otsiti kodudest, kus on põliseid elanikke. Ülejäänud kodusid kaasati esemete ülespildistamisse. Juunis peetud külapäev oli kantud käsitööpärandi ideest: ettekanded külaplatsil küüni all ning hiljem traditsioonilisi käsitöövõtteid tutvustavad meistrikojad erinevates taludes kutsusid kokku uudistajaid kaugemaltki. Augustis sõitsime külarahva ja naabritega (20 inimest Ohtust ja Keilast) Gotlandile – pikkade traditsioonidega käsitöökanti, et inspiratsiooni ammutada. Kogu reisi korraldasime ise ja nii saime nautida
mugavust istuda kodu ukse ees bussile ning külastada naaberriigis just neid paiku, mida hing ihkas. Aasta teine pool möödus Mardilaadale pääsemise nimel tööd tehes. Korraldasime mitu koosolekut, et töötada välja külapoe kaubamärk ning mõtiskleda tootearendusest. Kaubamärgi loomise keerulise ülesande sai Krista Lepland disainibüroost LBS. Pääsesime ka Mardilaadale, kus kuulu järgi jäi 70 ettevõtet soovijate rohkuse tõttu ukse taha. Ohtu küla väikeses laadaboksis osales oma käsitööga üksteist erinevat tegijat. Aasta jooksul jätkas usinat tegevust saviring. Lisaks käidi üheskoos matkamas nii suuskadel, ratastel kui kanuudega. Koosolekuid peeti külamaja projekteerimise teemal. Praeguseks on olemas ehituse põhiprojekt ning sellega kaasnevad eriosade lahendused. Alates jõulukuust on Ohtus taas avatud jõulupood, sel
korral Mäe talu verandal. Poes müüakse kohalikku käsitööd ning ehk ka midagi jõululauale. Veranda ootab huvilisi 1.– 20. detsembrini kolmapäevast pühapäevani kell 15–19. Kohalesõiduks juhendavad välja pandud teeviidad. Ohtu küla 2013. aasta tegemisi on toetanud Keila vallavalitsus, Kohaliku Omaalgatuse Programm, Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp, Lääne-Harju Koostöökogu ning kultuuripärandi aasta. Täname usalduse ja võimaluse eest! Järgmisel aastal saab Ohtu külaselts 15-aastaseks, olles üks pikema ajalooga kodanikeühendusi siinkandis. Ohtu küla peamine uue aasta unistus on, et jõutaks lähemale külamaja valmimisele. Idee majast ja selle sisuga täitmisest on juba olemas. Külaseltsil on ka maa, millele hoone rajada. Loodame leida igakülgset mõistmist ja toetust lisaks meie inimeste vabatahtlikule panusele selle idee elluviimisel.
4. detsember 2013
lk 4 Tervis tuleb aedviljadest
Õnnitlused!
Sibul, õun ja porgand – tervislikud valikud
Juubelid
Sügisajal sobib end turgutada eksootilise kookose-porgandipüreesupiga.
3-4 porgandit 1 sibul 50 g võid 250 g punaseid läätsesid (u 2,5 dl) 1 l vett 2 köögiviljapuljongi kuubikut 2-cm jupp värsket ingverijuurt (riivi peenelt) purk kookospiima 2 küüslauguküünt 1,5 tl jahvatatud vürtsköömneid 1,5 tl jahvatatud koriandriseemneid 0,5 tl soola 1 laimi mahl värsket basiilikut magusat tšillikastet Koori porgandid, lõika viiludeks. Haki sibul jämedalt ning prae potis paar minutit õlis. Lisa porgandid ja punased läätsed, maitsesta vähese soolaga. Prae paar minutit. Lisa köögiviljapuljong, riivitud ingver, purustatud küüslauk, vürtsköömned ja koriander ning kookospiim. Kuumuta keemiseni, siis alanda kuumust, kata pott kaanega ning keeda suppi tasasel tulel 15-20 minutit, kuni porgandid ja läätsed on pehmed. Püreesta supp ning maitsesta soola, laimimahla ja tšillikastmega. Kaunista basiilikulehega. Kõrvale paku maitsvat krõbeda koorikuga saia või leiba. Tervislikke valikuid! Ülle Krabo Lahepere Kultuuriseltsi juhatuse liige
Foto Kairi Niinepuu-Mark
Harju Maavalitsus kuulutas septembris välja Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014“ taotlusvooru kokanduskursuste läbiviimiseks. Lahepere Kultuuriseltsi kokandusklubi haaras võimalusest kohe kinni. Seltsi hea koostööpartner Laulasmaa Kool võimaldas tasuta kasutada kooli kodundusklassi. Iga kord võeti tähelepanu alla erinev köögivili – sibul, õun ja porgand. Kursuste peakoka Maiu Vaatmanni juhendamisel valmisid vaimustavad road – sibulapirukas, krõbesai sibulamoosi ja Brie juustuga, prantsuse sibulasupp, õunamuffinid, õunamahlas küpsetatud kanakoivad, vürtsine õunamoos ehk tšatni, lahtine porgandipirukas, kookose-porgandisupp laimi ja basiilikuga ning korea porgandisalat.
novembris ja detsembris
Võluvaid pilte saatis konkursile Kadi Remann.
Edukas konkurss “Seenelkäik” käis metsas Inga Mehide
Laulasmaa Kooli matemaatikaõpetaja
Septembris saadeti Laulasmaa Koolis kõiki metsa. Toimus fotokonkurss „Seenelkäik“. Oktoobris valiti vahvaid pilte saatnud õpilaste ja õpetajate seast välja võitjad kahes kategoorias: ägedaim seen ja seeneline
ning parim seenepilt. Võidupildid saatsid meile Tom Morten Mustig (1. a klass), Roland Sats (2. a klass), Mattias Orgmets (6. klass), Kerttu Elin Purje (4. klass) ja Kadi Remann (7. klass) ning õpetajad Kelly Keevallik ja Inga Mehide. Toredad auhinnad pani välja Pildikompanii ja Bauhaus. Suur tänu kõigile osalejatele ja toetajatele
95 93 93 90 80 75 75 70 70 70 70 70
Sünnid
oktoobris ja novembris TIMOFEI JÕELEHT RIHARD VÕSU RISANNA VÕSU OTTO ROOS ANETTE SEPP ARTUR ROOST STELLA MARIS MUST GREGOR RANDMÄE
Laulasmaa Kooli lapsed puudutasid aega...
REKLAAM
Sille Ojastu
Laulasmaa Kooli muusikaõpetaja
8. novembri õhtupoolikul kogunesid kooli mudilaskoor ja rahvatantsijad koolimajja laulu- ja tantsulaagrisse. Lauldi kadunud lammastest, isamaa ilust, suvest ja talvest, keereldi polkataktis ja diskotati hiliste õhtutundideni... Et hommikul jälle otsast alata. XXVI laulu- ja XIX tantsupidu kannab pealkirja „Aja puudutus. Puudutuse aeg”. Mudilaskooride kava ei ole noorele koorile lihtne, aga sisaldab õnneks palju kaasaegset repertuaari, mis oma sisult ja helikeelelt ei vaja laste jaoks ajastu- ega kontekstikohast tõlget. Meie alles otsime oma suhet aja puudutusega. Loodetavasti viib meid tee järgmise aasta juulis Tallinna lauluväljakule. Aga kui ka ei vii, loodame siiski saada puudutatud oma hinges ja südames.
Koolil tihe projektikalender
Laulasmaa Kooli õpilastel ja õpetajatel on käsil mitu arendavat projekti. Lasteaiaõpetajad osalevad eri riikide kultuuri, traditsioone ja haridussüsteeme tutvustavas projektis „Knowing me, knowing you, knowing our roots for the future“, mida alustati novembri alguses Hispaanias Barcelona lähedal Vall de Palau koolis meie seitsme õpetaja osalusel. Kooli kaheksandikud võtavad osa Eesti Energia algatatud noorte ettevõtlikkusideede konkursist ENTRUM. Projekti üritused on väga haaravad ja osavõturohked. Meie õpilaste idee on välja töötada eriline lapsehoiuteenus - teha lasteaedades ja sünnipäevadel lastega käsitööd, moeshowd ja muid huvitavaid asju. Sel õppeaastal löövad põhikooli õpilased kaasa ka hariduskoostööd tugevdavas Põhja- ja Baltimaade ühisprojektis „Think. Act. Succeed“. Osalemise eesmärk on suurendada õpilaste tealikkust iseendast, teadmisi kaasaegsest töömaailmast ja motivatsiooni edasisteks õpinguteks ning pakkuda eneseteostusvõimalust. Novembri alguses algas projekt Leedus Šiauliais, kus käis meilt 10 õpilast ja 2 õpetajat. Järgmisel kohtumisel aprillis võõrustab Laulasmaa Kool partnereid Leedust, Rootsist ja Norrast. Kõigi nende tegemiste käiku kajastab vallaleht kindlasti ka edaspidi.
EMILIE PEENOJA ILSE OJA VALVE HANNUS AITA VOLTRI VIRVE PORMEISTER KUDRES LÄÄTS MADJUS MOOSAR ANU-LILLI ERMANN NAIMA SILLARI URMAS VIHMAN LIIVI JAMS GUSTAV LIMMART
7. detsembril toovad ja viivad Laulasmaa laadale tasuta laadabussid
1. ring Viigardi 11.05 Maeru 11.05 Luuri 11.10 Ohtu 11.20 Lehola (end. kauplus) 11.30
Tõmmiku 11.50
Türnpuu 11.40
Käesalu 11.55
Treppoja kpl. 11.45
Muuluka 11.55
Laulasmaa Side peatus 11.50
Keila-Joa (kauplus) 12.00 Meremõisa 12.05
Niitvälja 11.35
2. ring
Valkse 11.40
Klooga side 11.30
Karjaküla 11.45
Klooga rtj. 11.35
3. ring Lohusalu 12.20 Bussid tagasi 14.45
Väljaandja Keila vald, valitsus@keilavald.ee - toimetajad Egle Kaur, Heiki Hõimoja ja Aimar Altosaar, keilavallaleht@gmail.com - kujundaja Sverre Lasn