Põllküla lood Jookse terviseks! Liikumisaasta tõmbas valla elanikud kaasa. lk 1
Keila valla kõige väiksema küla köitvad lood viivad lugejad aegade taha. lk 2
Ülevaatlikult talvisest teehooldusest
Elektroonne bussipilet odavneb
Kuidas valla teed talvel lumest puhtaks saavad ja milline on teehoolduse kord. lk 3
Head uudised Keila valla bussisõitjaile koos seletuste ja ülevaatliku tabeliga. lk 4
Nr. 1
24. jaanuar 2014
KEILA VALLA LEHT
Toimetaja veerg
Hea lugeja! Värske vallaleht on jälle Teie laual. Tunnen ennast kui Kivirähu “Maailma äärel” kõndijana – kõik, kellega leheteo raames kokku puutun, on sõbralikud, koostöö- ja abivalmid; nendega suhtlemine annab energiat ja viib tulemusteni. Ka selle lehenumbri tegelased on justkui eelnimetet raamatust välja astunud – ühtehoidev, tegus ja ülisportlik Vennikaste pere, sõna saanud soovide esitajad ja muidugi kolleegid raskel leheteol: emakeeleabi Egle, ideedeveskist küljendaja Sverre, ülitöökas nõuandja Heli, vaheda sulega Kadri, tublid kaasautorid Külli ja Marju. Lisaks headele inimestele on tänases lehes häid uudiseid – paljude jaoks läheb odavamaks bussipilet, ees ootavad põnevad suvesündmused ning palju muud. Alustame rubriigiga “Minu küla”, kus teeb otsa lahti Põllküla. Toimetus ootab jätkuvalt initsiatiivi ja vihjeid järgmisteks külalugudeks, aga ka muudeks huvipakkuvateks teemadeks! Eestlasi on ikka kinniseks, teinekord lausa joodikrahvaks peetud, selle drastiliseks tõestuseks on piirangud soovile “Head uut aastat!” Räägitakse midagi pudelist ja kolmekuningapäevast, pärast mida enam head uut aastat ei kõlbavat soovida. Toetudes saadud positiivsele energiale soovin Teile kõigile jätkuvalt ja alati HEAD UUT AASTAT!
Heiki Hõimoja
Liikumisaasta ergutab vallaelanikke sportima! Perekond Vennikaste algatatud jooksuüritus Meremõisas aasta viimasel päeval aitab populariseerida jooksuharrastust.
Külli Liebert Kloogaranna
Tänavune aasta on Eestis kuulutatud liikumisaastaks. Elatustaseme tõus on muutnud inimesed mugavamaks. Mida mugavam elu, seda vähem liigutakse. Liikumisvaegus on heaoluriikides paljude haiguste ja enneaegse vananemise põhjustajaks. Liikumisaasta eesmärk on teadvustada regulaarse liikumise vajalikkust ja tõsta nende arvu, kes liigutavad end pool tundi korraga vähemalt kahel korral nädalas, olgu kasvõi koeraga jalutades, lund rookides või rattasõidul ümbruskonna metsas. Uuringud näitavad, et hetkel tegeleb liikumisharrastusega Eestis vähem kui pool kogu elanikkonnast. Samas on neidki, kes on liikumise ette võtnud väga tõsiselt. Meie vallas Laulasmaa mändide all elavad Pille ja Peeter Vennikas, kes koos oma tütre Heleeniga on tuntud ultrajooksjad. Aastate jooksul on nad läbinud mitmeid ülipikamaajookse. Politseinikust Pillele, kes eelnevalt maratone jooksis, jäi ultrajooksupisik külge kümmekond aastat tagasi, kui avastas Helsingis toimuva 100kilomeetrise ultrajooksu Maso-
kistin Unelma. Heleeni seni kõige pikem jooks on Spartathlon – 246 kilomeetrit Ateenast Spartani, mille ta läbis koos isaga, kes on seda jooksnud neli korda. „Minu pikim ultrajooks on Heleeniga joostud 212 km ümber Balatoni järve“, ütleb Pille. Sellist distantsi joosta tundub paljudele kindlasti üliinimlik. Selle pisut ekstreemse harrastusega tegeleb Eestis pidevalt vaid mõnikümmend inimest. Võib väita, et üks-kaks korda on ultradistantsi (s.t. pikem maa kui klassikaline maraton 42,2 km) läbinud vaid üle paari saja eestlase. Perekond Vennikas on asutanud lausa Eesti Ultrajooksjate Klubi ja aastast 2010 korraldavad nad ultrajookse siinsamas Keila vallas. Laulasmaa Ultra on suvel juunikuus toimuv üritus, kus Laulasmaa ja Vääna-Jõesuu metsades saab joosta või kõndida 21,1 kilomeetri pikkusel ringil järjest kokku 32 tundi. Maksimumdistantsiks on kümme ringi ehk viis maratoni – 211 km. Karm rada kulgeb läbi imeilusa looduse – kõigepealt stardialalt Meremõisast läbi Keila-Joa pargi Türisalu pangale ja sealt alla Vääna-Jõesuu rannani ning tagasi Meremõisa ja lõpetuseks väike Heliküla ring. Talvine üritus kannab nime Viimase Öö Unistus ning toi-
mub aasta viimasel päeval. Siis on kell 12–24 avatud kilomeetrine ring RMK Meremõisa telkimisalal. Laulasmaa ultrajooksudel osalejate arv on aasta aastalt kasvanud – viimasel üritusel 31. detsembril osales 80 inimest, neist 41 Lätist. „Kahjuks ei tulnud lund maha. Seni on olnud väga tore aasta viimasel päeval lumises metsas joosta, küünlad rada valgustamas,“ ütleb üks ürituse korraldajatest Heleen Vennikas. Seekordsel Viimase Öö Unistusel püstitati ka kaks Eesti maratonirekordit: 73-aastane Rein Pärn läbis oma karjääri 224. klassikalise maratoni. 67-aastane Leili Teeväli jooksis 2013. aastal oma 26. maratoni – enamat pole ükski eestlane ühe kalendriaasta jooksul suutnud! Jooksudel osaleb väga erineva vanusega inimesi. Märkimisväärne on Erik-Voldemar Üpruse (71) eelmise aasta Laulasmaa Ultral ajaga 24 tundi 36 minutit läbitud 136 km. Diplomi saab igaüks, kes läbib suvisel ultrajooksul vähemalt 21,1 km ja talvisel 10 km. Heleen julgustab kõiki tulema oma võimeid testima. „Ultrajooksudel käib väga erineva füüsilise ettevalmistusega inimesi, sugugi kõik pole väga treenitud. Samas oleme leidnud ka tõelisi talente sellistelt üritustelt. Paljudele on see aga lihtsalt
hea võimalus rahulikus tempos joosta või kõndida ja nautida looduse ilu. Aega on piisavalt ja ei pea muretsema, et rada kinni pannakse,“ lisab ta. Pille alustas jooksutreeningutega 34-aastasena. „Jooksmine on selles mõttes mugav spordiala, et sellega saab tegeleda kus ja millal tahes. Pole vaja eraldi kuskile minna ja see säästab aega,“ ütleb ta. Kui Pille 15 aastat tagasi abikaasalt jooksupisiku külge sai, olid ta neli last veel üsna väikesed. „Alguses jooksin ma ülepäeva 20 minutit korraga. Selle aja leidsin ikka,“ lisab Pille. Järk-järgult füüsilise vormi paranedes suurenes läbitud distants ja aeg. Praegu jookseb ta 3–4 korda nädalas kümmekond kilomeetrit korraga. Kindlasti ei pea kohe nii aktiivselt liikumisega alustama ja see võib ettevalmistuseta lausa ohtlik olla. Oluline on tegeleda liikumisharrastusega regulaarselt, ükskõik millisel moel: kõndida, joosta, sõita rattaga, ujuda, suusatada jne. Sportlikud inimesed on tervemad, rõõmsamad ja töövõimelisemad. Keila vallas on kevad-suvisel hooajal tulemas ka muid spordiüritusi, mille kohta jagame lähemat infot kindlasti lehe järgmistes numbrites. Allikad: www.liigume.ee, www.estonian-ultrarunners.com
Foto Urmas Veersalu
Head inimesed ja head soovid
24. jaanuar 2014
lk 2 Lühiuudised
Minu küla Tänaste keskealiste ja eakamate jaoks seondub Põllküla legendaarse Harju KEKi puhkebaasiga. Kalamehed tunglevad kevadeti Vasalemma jõe silla juures, ajaloohuvilised teavad sealsamas olevat Vanaveski vesiveskit ja selle omanikku Eesti Vabariigi esimese iseseisvusaja suurettevõtjat Evald Puhki.
AS Ragn-Sells lõpetas vallas pakendiringi
Autosõitjate jaoks tähendab küla kolme kilomeetrit Põllküla raudteejaamast Vasalemma jõeni mõne teeäärse majaga. Kes hoo maha võtab ja suurelt teelt ära keerab, näeb oluliselt rohkem elamuid, millest nii mõnigi on ehitatud viimase kümne aasta jooksul. Ühes neist elab ka allakirjutanu.
Jäätmevedaja kurb tõdemus oli, et paraku jääb meie kandi teadlikelt kodanikelt koguneva pakendikoguse ja ettevõtte transpordikulu suhe kaugele keskkonnasõbralikkusest. Hajaasustusega piirkondades õigustab ennast pakendikonteinereite süteem, kus iga keskkonnateadlik kodanik peab puhtama keskkonna nimel oma taarakotiga ise paar sammu tegema. Keila vallas asuvad pakendikonteinerid: Laulasmaal kooli kõrval “ringteel” Lohusalu külas vana poe juures Karjakülas asula keskel platsil Lehola külas kuuseplatsil Lisaks on konteinerid Klooga ja Keila-Joa kortermajade juures, nende kasutuskorrast tuleb rääkida vastavate korteriühistutega.
Benital uus nimi ja uued hinnad Foto Heiki Hõimoja
Eakate kodu Benita on reageerinud turunõudlusele – tänu uutele ruumidele kahekordistus voodikohtade arv. See omakorda võimaldas alandada teenuse hinda ligi 30%, mis on täiesti konkurentsivõimeline muude Tallinna lähiümbruse eakate kodudega. Küll aga omatakse võimsat eelist spetsiaalselt eakatekoduks ehitatud hoone ja kauni looduse näol. Vallaelanike jaoks pole vähetähtsad ka sealsed toitlustusvõimalused, külaliste jaoks majutusvõimalused, sealhulgas Eesti ainuke invahotell.
Matmispaik, raudtee ja Õie maja – nii algab Põllküla.
2014. aasta plaanid Keila-Joal
Minu Põllküla: värvikad lood aegade hämarusest Põllküla
Meie küla on Keila valla väikseim. Siin elab 1. jaanuari seisuga 35 inimest. Minu meelest on meie küla keskpunktiks raudteejaam – Põllküla rongipeatus. Raudteejaama kõrval elab veidi üle seitsmekümnene Õie, kes on sündinud ja peaaegu terve elu veetnud raudtee kõrval vanas raudteevahi majas, mis ehitati üle saja aasta tagasi. Kohtun Õiega hallil detsembripäeval, vinge tuul puhub lõunast ja me otsime Õie maja nurga tagant varjulist kohta rääkimiseks. Jutt algab raudteest, millega Õie on tihedalt seotud. Aastaid on ta olnud raudteelane, tema toaaknast on relssideni napp viis meetrit. Põllküla peatuses oli kunagi uhke jaamahoone, kus elas Alma. Almal oli alati varajasel hommikutunnil külmal ajal ahi köetud, et koolilapsed ja tööleminejad saaksid rongi oodates oma konte soojendada. Esimesel korrusel oli nii ootesaal, piletikassa kui ka pagasiruum. Alma ise elas teisel korrusel. Nüüd pole enam isegi jaamahoone vundamendist jälgi, uue platvormi ehitamisega kadus vana jäädavalt ajaloo hõlma. Tegelikult oli ju ammusel ajal meie küla suur koht 17. sajandil asutatud mõisaga. Uurin, kas meil siin kunagi ka kauplus oli. „Ei, kauplust meil ei olnud, see asus naaberkülas Kersalus, mäe
või kuidas ema vahest salaja läbi aia kartulit või liha andis ja sellega nii mõnegi laagrielaniku elu päästis. Kel aega ja võimalust, tutvuge valge tahvliga Põllküla jaama juures ja jalutage mööda metsateed kalmistuni. Pimedas pidavat olema isegi tunda, et te ei viibi seal üksi. Kui Õiele seda mainin, hakkab ta suure häälega naerma: „Ei siin küll ei kummita, ma olen tihtipeale õhtuhämaruses jalutanud, pole seal kedagi“. Koledad mälestused on aga seotud ka lähedal Kloogal asunud juutide koonduslaagriga. Märkamatult on kell jõudnud nii kaugele, et varsti tuleb pealinna poolt rong ja Õie ootab rongi pealt Arkaadit. Arkaadil on auto ja sellega on plaanis järgmisel päeval naabrimees Dima matustele sõita. Õnneks on väljas plusskraadid – Arkaadi Žigulil talverehve ei ole.
Matemaa tikast sai käsitöö. Etteantud krundile pidi mahutama kõik vajaliku.
Foto Tiiu Toomits
Marju Piirimägi
otsas“, teab Õie rääkida. Mõisa asukoht on praegugi aimatav ja suure tee pealt paistavad vanade tallide lagunenud hallid müürid. Aastakümneid Rootsis elanud ja esivanematelt siin maad tagasi saanud vanapaar korrastab nüüd jõudumööda mõisaparki ja tulemus on juba silmaga näha, sellest tuleb veel üks väga ilus park. Õie kodust üle raudtee metsas asub ingerisoomlaste kalmistu. Viimasel suvel pandi üles ka tahvel kirjaga, et igaüks saaks teada, mida mets endas peidab. Laager, kuhu ingerisoomlased paigutati, asus rohkem Paldiski pool. Kuid nälg ja haigused tapsid paljud laagris elanud ja need õnnetud maetigi Õie trepist linnulennult 300 meetri kaugusele kalmistule. Õie mäletab veel selgesti, kuidas tema ema pakkus laagrielanikke vaatama tulnud sugulastele oma lakas öömaja
Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldas hiljaaegu Keila-Joa muinsuskaitsealuse mõisapargi taastamiseks 186 000 eurot. Mõisahärra Andrei Dvorjaninovi sõnul on tänavu suvel plaan korda teha mõisasüdame peaväljak koos sellega külgnevate aladega. Kogu loss taastatakse ühiskondlikuks kasutuseks – restoranid, muuseumid, majutus ning multifunktsionaalsed ruumid seminarideks, näitusteks, spordiüritusteks ja muudeks sündmusteks. Lossi taastaja silmis saab Keila-Joast üks parimaid puhkekohti looduses nii eestimaalastele kui ka külalistele kaugemalt. Grupiekskursioone korraldatakse juba täna, aktiivsem tegevus algab suvel. Huvilised võiksid juba praegu oma kalendrites ära märkida 7. juuni, mil on tulemas huvitav kontsert ja maailmatasemel kunstinäitus. Suvel avatakse ka lossi muuseum.
Matemaatikanädal Kloogal
Klooga Koolis vedas uue aasta käima matemaatikaõpetaja oma ainele pühendatud nädalaga. Fr. Gauss on öelnud: „Matemaatika on teaduste kuningas, aritmeetika tema kuninganna“. Sellest lähtudes andsid endast parima nii õpilased kui õpetaja, kes pani igasugustele töödele ja tegemistele „punktid külge“ ja kõik võistlesid kõigiga. Nuputamist jagus – peastarvutamine, geomeetria, arvutija loovtöö. Tagatipuks ühendati ka liikumine matemaatikaga. Nädal läks kui lennates, pakkus põnevust ja tegemislusti. Kellegi tuju ei saanud rohkest matemaatikast rikutud. Tublimatest tublimad said tunnuskirja ja meene. Rehkendamisel „kahjustatud“ ajurakud turgutati üles kommidega.
Paldiski–Kloogaranna teeristi söögikohta ei tule
Põllküla raudteejaam, foto 1936. aasta suvest.
Buumiaegne kumu söögikohast Paldiski–Kloogaranna teeristi palkmajas ei pea vett. Paljud möödasõitjad on märganud, et ristmikul aastaid poolikuna seisnud palkmajas on detsembrist alates tuled põlenud ja inimesed toimetanud. Meie püstolreporter käis kohal ja sai teada, et kunagised plaanid on muutunud ja suu tuleb puhtaks pühkida. Küll aga tasub oodata uut puhvetit Laulasmaal.
lk 3
24. jaanuar 2014 Lühiuudised
Teehooldus mõjutab kõigi valla elanike turvalisust Tee talvised seisundinõuded
Lumekihi kriitiline paksus (saju ajal). Kohev lumi (sõiduteel sõidujälgede vahel) – 10 cm Lumekihi kriitiline paksus (saju ajal). Sulalumi või lörts, soola ja lume segu (sõiduteel sõidujälgede vahel) – 5 cm Lumevallide vahe maanteel mõõdetuna teepinnalt – 6 m või kitsamal teel vähemalt sõiduraja laius Suurimad roopad või ebatasasused kinnisõidetud lumes või karedas jääs – 4 cm
Hooldusstükli aeg tundides
Laulasmaast hakkab kujunema uus tõmbekeskus – kooli lähistele vana hea Recseti kõrvale on kerkinud spordiväljak ning selle juurde peagi avatav Comarket. Comarketi esindaja Andrus Põld rääkis toimetusele, et praegu pingutatakse vabariigi aastapäevaks avamise nimel. Paraku ei saanud ta seda veel lehe trükkimineku hetkel sajaprotseniliselt kinnitada. Loodetavasti saame kaupluse avamisüritust kajastada järgmises lehenumbris. Moodsas kolme kassaga supermarketis on 500 m² müügipinda rohkem kui 7000 kaubaartiklile. Kauplus pakub tööd 14 inimesele, eelistatult kohalikele.
Probleemid valla kodulehega
Paljud vallaelanikud on kurtnud Keila valla kodulehe kehva töö üle. Info on puudulik ja leht väga aeglane. Sarnases seisus on paljude omavalitsuste kodulehed. Kõik need on liitunud suureks ja võimalusterohkeks planeeritud rakendusega KOVTP (kohalike omavalitsuste teenindusportaal). Paraku läks selle rakendusega nii nagu digiretsepiga – puudulikult planeeritud ja toores lahendus on tekitanud probleeme nii kodanikele, ametnikele kui süsteemi tellijatele. Aasta alguses valmis KOVTP teine verisoon, mida esimesena kasutab Viljandi vald (viljandivald.ee). Lehel http://www.kovtp. ee/uleminekugraafik on näha esialgne uuele versioonile üleminekugraafik. Keila valda seal ei ole ja muret ei maksa tunda – nutikas on enne veenduda, kui hea uus versioon tegelikult on. Vähemalt märtsini tuleb seega kannatada. Praegu on teenuse kuumaks 26,58 EUR + km (sisaldab majutust, arendust kasutajatuge jms). Sama asja ise tehes läheks esimene aasta kümme korda kallimaks.
Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse keelelaager
Eelmises lehes oli kuulutus venekeelsetele noortele mõeldud keele laagrist. Noortekeskuse juhi Urve Luhti sõnul õnnestus üritus igati, grupp saadi täis ja noored jäid ettevõtmisega rahule. Kasvandikele meeldis iseäranis orienteerumine ja muu sportlik tegevus, aga ka filmi ja kostüümide tegemine, muidugi seltskond ja mis seal salata - ka öine laagrielu. Soovime keelekümbejatele jätkuvat edukat integreerumist ja keskusele sama edukat järgmist laagrit!
Laulasmaa Koolis toimub maailmahariduse nädal
20.-24. jaanuar on Laulasmaa Koolis maailmahariduse nädal, et jagada teadmisi, kuidas on lood inimõigustega maailma eri paigus ning kuidas jõuda jätkusuutliku inimarenguni üleilmastuvamas maailmas. Nädala filmikava toob õpilasteni India kulutuuri eksootikat, tutvustab maailma populaarseima puuvilja banaani pikka teekonda vaeselt tootjamaalt rikka lääne tarbijani ning lahkab Eesti ühiskonnas pesitsevat võõraviha. Nädala üritustel jagub tähelepanu ka Etioopiale, Hispaaniale, Afganistanile ja Palestiinale.
Rahvas kohtus vallavanemaga
16. jaanuaril toimus Laulasmaa Spordiklubi eestvõttel Laulasmaa koolis kohtumine vallavanemaga. Meelierutavateks teemadeks olid rattateed, tänavavalgustus, spordihoone, veevärk ja raha, mida nende küsimuste lahendamiseks leida vaja. Vallavanem oli etteantud teemad hoolikalt ette valmistanud, eriti põhjalikult sai tänu tema kunagisele vee-ettevõtja kogemusele rääkida veevärgist. Kuna kõnealused rajatised maksavad väga palju, siis ühtegi konkreetset kuupäeva välja ei käidud. Küll on tänavusse vallaeelarvesse kavas lisada kooliesine tänavavalgustus. Kohal oli ligi 40 inimest ja sellised kohtumised on plaanis valla teisteski kantides.
Foto Heiki Hõimoja
Laulasmaa Comarket avatakse peagi
Lume ja lörtsi eemaldamine sõiduteelt – 24 tundi Aeg nõutava haardeteguri tagamiseks – 12 tundi Kõnnitee ning jalg ja jalgrattatee puhastamine ja libedusetõrje – 12 tundi Tee kohta kehtivate nõuete täitmine, vt “Tee talvised seisundinõuded” – 36 tundi Libedusetõrje tänava ohtlikes kohtades – 6 tundi Allikas: MKM 17. detsembri 2002. a määruse nr 45 «Tee seisundinõuded» lisad 8 ja 9
Talvisest teehooldusest Heiki Hõimoja toimetaja
Vallaelanike igatalvine kuum teema on lumelükkamine. “Ootamatult saabunud talv” on paljude talviste pilajuttude refrääniks. Kuidas ollakse talveks valmis Keila vallas, uurime AS-i Lahevesi spetsialistilt Mart Arrakult. Keila vallas korraldab teedehoolet valla ettevõte AS Lahevesi. Valla eelarves on selleks ette nähtud nii igakuine püsikulu kui otsesele lumetõrjele kulunud tunnitasu. Kokku on ligi 200 km teede lumetõrjeks igapäevaselt valmis kolm traktorit – üks ettevõtte enda võimas roheline John Deere ja kaks lepingulist partnerit. Hooldatavate teede läbimiseks tuleb traktoril tegelikult läbida tunduvalt pikem vahemaa, kuna vallateed paiknevad läbisegi riigi maanteedega ja teinekord tuleb sõita tõstetud sahaga pikem maa kui langetatud sahaga. Esimeses järjekorras puhastatakse koolidelasteaedade ümbrus ning hooldatavad bussiteed ning -peatused. Edasi tegutsetakse vastavalt tuule suunale, lumekihi paksusele ja kellaajale. Lumetõrje nõuded on
väga täpselt kirjeldatud seaduses, valla hooldatavatele teedele esitatud nõuetega saab tutvuda juuresolevast tabelist. Lisaks tuleb kasutada ka talupojatarkust – Keila vallaski on oma “Padaorud”, mida tuleb muudest lõikudest tihedamini lahti lükata. Need on lagedatel tuulistel aladel asuvad teed, mis ka vähese lumesaju ja tuule koosmõjul tihti läbimatuks tuiskavad. Eriolukorra puhul kiirustatakse abivajajani ülestõstetud sahaga, sest hilinemisel võivad teinekord olla fataalsed tagajärjed (kiirabi või tuletõrje ei pääse kohale; hilisem lükkamine vajab mitme traktori rammu). Aastatepikkuse kogemuse najal julgeb Mart öelda, et praeguse tehnika ning rahaliste võimaluste juures suudetakse pakkuda optimaalset teenust. Näiteks nelja traktoriga tõuseks küll mõnevõrra teenuse kvaliteet, aga lisatraktori püsikulu ja ülejäänud tehnika vähenev koormus viiks kogukulu lakke. Eelmisel talvel oli paar kriitilist hetke, kus kogu öösel sadanud lund ei suudetud hommikuks ära lükata. Sajaprotsendiline valmisolek sellisteks eriolukordadeks ei mahu paraku ühegi valla eelarvesse. Peame olema efektiivsed
Perekeskse perekeskuse infotund Keila vallavalitsuses 2014. a uksed avanud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku perekeskus palub Tallinnas Lastekodu 6a asuvas perekeskuses psühholoogilise nõustamise teenust, mis on vähekindlustatutele tasuta. Eesmärk on käivitada perenõustamine ning teha seda spetsiaalsetes perekeskustes Tallinnas ja Harku vallas. Koostöö laieneb ka Keila valla elanikele: Keila valla elanikud on keskustesse teretulnud. Perekeskus on aga valmis ka Keilasse kohale tulema.
24. jaanuaril kell 12 vallavalitsuses algaval infopäeval tutvustatakse keskuse teenuseid ja meeskonda, räägitakse perevägivallast, kõige sagedamatest probleemidest, millega pereterapeudi poole pöördutakse. Üritus on eelregistreerimisega: http://perekeskus.eu/event/ keila-valla-infotund/ Lisainfo: EELK peretöö koordinaator ja perekeskuse juhataja Pia Ruotsala 56971506 pia.ruotsala@eelk.ee).
olemasolevate võimaluste piires. Igasugune lumetõrje alane tagasiside on alati oodatud telefonile 55 512 798 või meiliaadressile lahevesi@lahevesi.ee. Nimetatud telefoninumbrile võib helistada ööpäevaringselt, tagaside on tänu GPS-süsteemile kiire. Kogemus näitab, et iga mure peale ei tasu koheselt traktorit välja saata, piiripealsete olukordade puhul sõidetakse pigem sõiduautoga reaalset olukorda hindama ja tehakse siis otsus. Inimesed on erinevad, mõnikord sarnaneb lumetõrje töö kiirabiga, kus kõne vastuvõtja peab olukorda adekvaatselt hindama. Peale probleemidest teada andmise saab vallaelanik olla lumetõrjele toeks ka muul moel – hoidke hooldatavad teed autovabad, jälgige, et traktoril oleks puudeokste vahel piisavalt ruumi, märgistage teeotsad, evakueerige talveks oma aiapäkapikud ja muud teeäärsed väikevormid turvalisemasse paika. Elanike jäetud takistused teevad niigi pingelise töö keerulisemaks. Kaunistuseks teeserva asetatud kivi võib lume all luurates purustada traktori saha ja see omakorda pahandab hilinenud lumetõrje pärast koju jäänud naabreid.
Kalender n 24. jaanuaril kl 10–15 Laulasmaa Kooli lasteaias konverents “Pärimuskultuur lasteaias”. Ettekanded ala professionaalidelt: Ene Lukka-Jegikjan, Pille Karras, Leanne Barbo, Piret Arikainen ja Heli Vassar. Kõik on oodatud! n 1.veebruaril alates 10:30 Laulasmaa Koolis teatrifestivali TEENIFEST XII etenduste päev. Kitzberg, Saint-Exupery, Karupoeg Puhh, impro, 3D, eksperiment. Kava Teenifesti Facebook-i lehel. n Keila Raamatukogus (Ehitajate tee 1) iga kuu kolmandal laupäeval kl 11 ettelugemistund lastele. n 24. veebruaril vabariigi aastapäeva matk. Algus kl 11 Laulasmaa Spa rannas. Lisainfo külade meililistides ja sotsiaalmeedias.
24. jaanuar 2014
lk 4
Talvised toimetused vallamajas
Elektroonne bussipilet odavneb Peatuse nimi
E-pilet Tallinnast enne -> pärast 1. veebr
Illuka
1,43->0,72
2,77->1,84
Klooga
1,43->0,72
2,77->1,84
Klooga II
1,43->0,72
2,77->1,84
Klooga rdtj
1,43->0,72
2,77->1,84
Klooga side
1,43->0,72
2,77->1,84
Klooga-aedlinn
1,43->0,72
2,77->1,84
Kloogaranna
1,43->0,72
2,77->1,84
Laulasmaa
1,43->0,72
2,77->1,84
Lohusalu
1,43->0,72
2,77->1,84
Lohusalu sadam
1,43->0,72
2,77->1,84
Luuri
1,43->0,72
2,77->1,84
Maeru
1,43->0,72
2,77->1,84
Ohtu
1,43->0,72
2,77->1,84
Pansionaat
1,43->0,72
2,77->1,84
detsembris
Puhkekodu
1,43->0,72
2,77->1,84
Side tee
1,43->0,72
2,77->1,84
Tornimäe
1,43->0,72
2,77->1,84
Treppoja
1,43->0,72
2,77->1,84
ENRIKO ARUKASK GREGORY KLAUS EDUR JACOB JALAKAS KASPER-REMI ZJABRIKOV TEELE TAEL
Türnpuu park
1,43->0,72
2,77->1,84
vallavolikogu esimees
Tasakaalukad ümberkorraldused
Pärast valimisi võtsid vallajuhtimise vastutuse uued inimesed ning senised vallajuhid praeguses koalitsioonis ei jätka. Seetõttu on loogiline, et vallaelu soovitakse korraldada senistest suundadest erinevalt vastavalt oma nägemusele. Kindlasti ei toimita suuremate muudatuste puhul tormakalt ja väärtustatakse seejuures ka häid toimivaid lahendusi ning oma ametis kogenud ja asjatundlikke spetsialiste. Et saada täpsemat ülevaadet, mida tarvis paremini või teistmoodi teha, kasutatakse ekspertide abi. Eelmise aasta lõpul telliti kaks mahukat siseauditit, mis annavad hinnangu vallavalitsuse ja AS-i Lahevesi senisele asjade korraldusele. Mõlemad analüüsid peaksid valmima lähinädalatel ning pärast seda saavad vallajuhid otsustada, missugusi siseaudiitorite soovitusi on võimalik ja vajalik asuda ellu viima.
Tähtsamad tegemised 2014. aastal
Valla eelarve Praegu käivad vallamajas põhjalikud ettevalmistustööd 2014. aasta eelarvega, mis peaks jõudma volikogus esimesele lugemisele jaanuarikuu istungil ning vastuvõtmiseni eeldatavasti märtsis. Siinkohal tuleb arvestada valla pikaajalise finantsplaaniga, mis paraku valla kõrge laenukoormuse tõttu veel suurt investeerimisvõimekust ette ei näe. Siiski võib valla tulusid kavandades arvestada tulumaksuosa mõneprotsendise tõusuga, mis võimaldab eelarve menetluses mitmed valla arenguks vajalikud tööd rahastusallikatega katta. Ühinemiskõnelused Keila linnaga Valimiseelsel ja -järgsel ajal ei ole ühinemiskõnelused küll väga aktiivselt ja jõudsalt kulgenud, kuid plaan pole sugugi katki jäänud. Detsembri keskel kohtusid vallavanem Peeter Schneider ja allakirjutanu Keila linnajuhtide Enno Felsi ning Tanel Mõistusega. Leiti terve hulk ühiseid teemasid, millega tasuks moel või teisel koostöös edasi tegeleda. Näiteks veemajandus, arendustööd, hariduskorraldus, Keila ja Kloogaranna ühendamine kergteega ning muud transpordiküsimused. Neil nädalail selgub ka linna- ja vallarahva seisukoht ühinemisküsimuses. Keila vallavalitsuse tellimusel viis uuringufirma Faktum&Ariko sel teemal läbi küsitluse, mille tulemustest saab kindlasti peatselt lugeda ka vallalehe veergudelt. Kergliiklusteede rajamine Kevadel ehitatakse lõpuni Klooga kõnnitee. Vallajuhid jätkavad läbirääkimisi teedeehituse eest vastutavate ametkondadega, et saada selgust, kas ja millal on võimalik jätkata ka teiste kergteedega, esmajärjekorras Kloogaranna-Laulasmaa lõigul, aga edaspidi ka mujal. Mullu suvel ehitas kolm lõigukest välja Maanteeamet oma initsiatiivi ning kulu ja kirjadega. Nendel teelõikudel oli hädavajalik tõsta liiklusturvalisust. Et vald saaks kergteede edasist rajamist plaanida, on vaja välja selgitada, missugusi riigiteid eelseisvatel aastatel rekonstrueerida kavatsetakse. Tavaliselt rajatakse kergteid omavalitsuse ja Maanteeameti tihedas koostöös nii, et riigiasutus rekonstrueerib sõidutee ning omavalitsuse ülesandeks jääb välja ehitada kergtee.
Head uudised valla ühistranspordist Heiki Hõimoja toimetaja
1. veebruar toob hea uudise Keila valla bussisõitjatele. Odavneb elektroonne sõidupilet ja kaob ära tsoonivahetus Niitvälja peatuses. Seega saab alates veebruarist näiteks Keilast Laulasmaale senise 1,43 euro asemel kõigest 0,72 eoro eest. Selline hinnapomm sundis telefoni haarama ja Harjumaa Ühistranspordikeskusest (HÜTK) täpsemalt järele uurima. Ettevõtte tegevdirektor Ago Kokser rääkis muudatustest lähemalt. Bussipileti hinnatsoonid kehtestati nii-öelda sirkli abil 2008. aastal ja seetõttu tekkis erinevaid kurioosseid olukordi. Näiteks võis Keilast Keila-Joale saada nii 1,50 kui 0,80 euro eest. Kuskil peab hinnatsooni piir olema, see peab riivama võimalikult väheste elanike huve ning mitte vähendama üldist piletitulu.
Piiride korrigeerimise arutelud on kestnud pea viis aastat, lõplik kokkulepe sai eelmisel nädalal maavanema allkirja ning nüüd võime veebruari algust oodata. Kuna hinnatsooni aluseks on eelkõige liinikilomeeter, siis viiks tsooni ja valla piiri ühitamine piletihinna tõusuni. Süsteem on keeruline ja lahenduseks on võimalikult suuri reisijagruppe rahuldavad kompromissid. Seetõttu jäid Keila vallas Viigardi, Aida, Põllküla ja Kersalu peatused siiski neljandasse tsooni ning sealsed elanikud ei saa nautida 50-protsendilist hinnalangust. Ago Kokser kutsub kõiki elanikke kasutama keskkonnasäästlikku ühistransporti. Terve aasta on meie liinidel sõitnud uued mugavad eurorahadega soetatud bussid, millel on peal korralik piletimüügisüsteem. Lisaks meenutab ta, et soodsaim on hankida endale elektroonne sõidukaart, sellega saab reisija parima hinna ning pole vaja muretseda sularaha olemasolu pärast.
Uue aasta soovid Jalgrattur Linda Sügisel käis nirk kanamajas ja murdis kõik linnud. Eks tuleb kevadel uued soetada. Kevadel rattamatkale? Ei tea, ma olen kõigil neil käinud. Nüüd kordavad, pole enam uusi kohti olnud. Kui jälle Soome läheks, siis võiks.
Juubelid
E-pilet Keilast enne -> pärast 1. veebr
Kadri Tillemann
Sügisel valitud vallavolikogu uus koosseis on nüüd enamiku töökorralduslikke asju ära otsustanud ning sisuline töö käib täie hooga. Moodustatud on volikogu ja vallavalitsuse valdkondlikud komisjonid, valla ettevõtetel OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus ja AS Lahevesi on uued nõukogud. Viimane on läbi viinud esimese muutuse – Tiit Mae asemel juhib ettevõtet Mait Kornet, kellel on palju veemajandusalaseid kogemusi Harku vallast. Töörütmi on leidnud vallavalitsus koosseisus Peeter Schneider, Ants Kiviselg ja Urmas Urgard.
Õnnitlused!
jaanuaris
IRMGARD MUST 85 NIINA STOIKINA 80 ASTA MELISTE 80 HELJU KALDOJA 75 MALL SUURTEE 75 VIRVE LUTRIK 75 MALLE KOLLOM 75 LJUBOV KRAUS 75 VALENTINA BEZGUBENKO 75 AITA MAASIK 75 ELVE TÕEMETS 70 TÕNU RANDMERE 70 EVE AAVA 70 ELLEN REIBOK 70 JURI USTINOV 70
Sünnid
Keila valla leht võtab vastu kuulutusi ja reklaame. Palun teatage oma soovist keilavallaleht@gmail.com
KUULUTUSED n Iseteenindav kirbukas Sulle-Mulle Kurtnas
Too oma seisma jäänud kaubad meile müüki ja teeni 100%kasumit. Peale rõivaste ja väiksemate kaupade võtame müüki ja rendime müügipinda ka suuremõõtmelistele kaupadele. Rohkem infot www.sulle-mulle.eu Avatud T-R 11-18.00 L-P 11-15 Kurtna,Kurtna tee 33, Harjumaa Vembu-Tembumaa vastas Müügipinna broneerimine 53437949 või 55522623 või veel parem - tule ise kohale!
n Aitan müüa Teie kinnisvara (korter, maja,
suvila). Kiire ja profesionaalne tehing. Soodsaim vahendustasu! Aira Piibeleht, Tel 568 27044, Arvin Varad OÜ
n Ostan Jaapani kaubikuid: Toyota, Mazda, Nissan, Mitsubishi. Pakkuda võib igas seisukorras. Maksan Eestis parima hinna. Tel 52 64 184
n HATHA JOOGA
Teisipäeviti kell 18.00 Laulasmaa Lasteaia saalis. Kestus 1,5 tundi. Võta kaasa matt. Täiendav informatsioon telefonil 516 0976, Meeta Kalle
n Laulasmaal avas Laulasmaa Reeli uuel töökohal Olen õnnelik, et õnnestus pärast alusetut vallandamist leida erialane ja südamelähedane töö. Olen nüüd Harku vallas lasteaia õppealajuhataja. Laulasmaa kool on minu kogukonna kool ja toetan neid alati. Väärtustage ja usaldage inimesi, hinnake oma võimeid ja viige unistused teoks!
Kaarel – uusasunik labidaga Kirjutasin end vana aasta lõpus valda sisse, küllap tõuseb sellest väikest kasu kogu vallale. Pehme talv võimaldas tegeleda metsakraavide puhastamisega, eelolev suvi peaks tulema kindlasti kuivem ja sääsevabam. Ka naabritele.
Eve – koduaednik Uut aastat haigena alustanuna soovin kõigepealt tervist, nii endale kui kõigile teistele. Oma noorukesele haruldaste taimede aiapoele soovin ilusat suve ja rohkelt rahulolevaid külastajaid. Rahu ja rõõmu kõigile.
Spordiklubi taas avaliku uisuväljaku. Tulge liikuma!
Väljaandja Keila vald, valitsus@keilavald.ee - toimetajad Egle Kaur, Heiki Hõimoja ja Heli Nurger keilavallaleht@gmail.com - kujundaja Sverre Lasn