Koduteel 2 (113) 2014

N r. 2 ( 1 1 3 ) Aprill-mai-juuni 2014 E E S T I

M E TO D I S T I

K I R I K U

A J A K I R I

Pi­me­da­test ja nä­gi­ja­test SEMINAR jät­kab riik­li­kult ak­re­di­tee­ri­tud kõrg­koo­li­na Kui­das noo­mi­da tar­gas­ti ja ar­mas­tu­ses Kimbery Webbi kuu EES­TIS: ma ar­mas­tan se­da pai­ka roh­kem, kui suu­ dan sõ­na­des väl­ jen­da­da Pal­ve­ta­des Uk­rai­na eest

Koduteel 2/2014

toimetaja veerg In­deks 78228 ISSN 1406-2291 Nr. 2 (113) 2014 Hind 3 eurot

Sel­les numb­ris • Su­per­in­ten­den­dilt Taa­vi Hollman EMK 2014. aasta aastakonverentsi eel.................... 3

• Jut­lus Mee­li Tankler Nä­gi­ja­test ja pi­me­da­test.............. 4

• Mõ­tisk­lus..........................

• Meilt ja mu­jalt

5

Uudi­sed ja sünd­mu­sed................ 6

• Seminaris Mee­li Tankler Pal­ve­test kan­tud se­mi­nar.......... 11 Pil­le Mägila

O

le­me taas ke­va­des – tär­ka­mi­se ja är­ka­mi­se ajas.

2012. aas­ta ke­va­del sead­si­me si­hi ol­la us­ta­vad ja aru­kad ma­ja­pi­da­jad, mul­lu­ne ees­märk oli rõ­hu­ta­da pa­re­maks jüng­riks ku­ju­ne­mist ja sees­mist uue­ne­mist, 2014. aas­ta ole­me ene­se jaoks mää­rat­le­nud kui toi­mi­va usu aas­ta. Aga kül­lap va­jab iga toi­miv süs­teem – just na­gu loo­dus­ki, mis pa­nus­tas tä­na­vu ime­li­selt Kär­sa ko­gu­du­se aas­ ta­kon­ve­rent­si ja mil­lest nii arm­salt kir­ju­tab Irja Saksing – aeg-ajalt nii tär­ka­mist kui är­ka­mist. Kind­las­ti va­ja­me oma päe­va­des­se ka mär­ka­mist ja sut­su­ke uud­sust, sest just see aitab är­ga­ta ja tär­ga­ta, end ol­nust lah­ti ra­pu­ta­da ning en­nast ja maa­ il­ma avas­ta­da. Just tao­lis­test as­ja­dest kir­ju­tab mei­le amee­rik­lan­na Kimberly, kes sel ke­va­del Ees­ti­maal on ela­nud ja nüüd lu­ge­ja­te­ga oma mär­ka­mi­si ja­gab. Na­gu ka tei­sed mär­ka­jad meie kõr­val, kes on võt­nud kir­ju­ta­da oma tä­he­le­pa­ne­ku­test ja mul­je­test, ol­gu te­gu Ees­ti Sõp­ra­de ko­gu­ne­mi­se­ga Amee­ri­kas, Nais­te Ühen­du­se te­ge­mis­te­ga ko­dus ja kau­ge­mal, las­te- või noor­ te­töö­ga meie ki­ri­kus või siis Uk­rai­na me­to­dis­ti­de olu­kor­ra­ga.

Proh­vet Je­sa­ja raa­ma­tust (43:1 ja 19) või­me lu­ge­da: “Aga nõn­ da üt­leb nüüd Is­sand ... “Vaa­ta, mi­na teen hoo­pis uut: see ju­ba tär­kab, kas te ei mär­ka?””

Tär­ka­mist ja mär­ka­mist täis su­ve kõi­gi­le!

• Kirikuelu

Kärt Jänes-Kapp

Nais­te Ühen­du­se hoo­aeg............ 9 Mar­ja­na Luist Ees­ti Sõp­ra­de juu­res................. 10 Irja Saksing Päev täis päi­kest........................ 16

• Hin­ge­hoid Ja­na Tamm Kas sek­ku­da või mit­te?............. 12

• NoorteNurk Kimberly Webb Pa­lun, et Ju­mal val­vaks teie va­ba­dust.............................. 14 Noor­te­laa­ger Nuutsakul............ 15

• LasteLaegas Las­te­tööst meil ja mu­jal............ 17 Nõu­an­de­nurk............................. 19 Nu­pu­ta­mist Esikaanel: Eddie Fox Eesti Sõprade kohtumine ja emadepäev Tallinna koguduses

Toimetuse kolleegium: Anneli Klausson, Tarmo Lilleoja, Toomas Pajusoo, Priit Gregorios Tamm Toimetaja: Kärt Jänes-Kapp Kujundaja-küljendaja: Taimi Pärna Kir­ja­saat­jad: Im­bi Herm (Rak­ve­re) Ar­vi Lind­mäe (Saa­re­maa) Irja Saksing (Kär­sa ja Ah­ja) LasteLaegas ja las­te­töö uudi­sed: Egle Hollman NoorteNurk: Lemme Aulis ja Mareta Nõmme

Koduteel 2/2014

ÜMK Ukrainas (loe lk 7).

HOIA SILM PEAL!

Väljaandja: EMK kirjastustoimkond

Narva mnt 51, 10152 Tallinn

Tel: 6688 479

e-post: koduteel@metodistikirik.ee www.metodistikirik.ee/Koduteel

Ees­ti Me­to­dis­ti Ki­ri­ku aja­ki­ri KO­DU­TEEL Facebookis aad­res­sil

http://www.facebook.com/emk.ko­du­teel

Veebikodus aad­res­sil

http://www.metodistikirik.ee/ko­du­teel

Issuu kesk­kon­nas nel­ja­vär­vi­li­se pdf-ina aad­res­sil

http://issuu.com/ko­du­teel

Su­per­in­ten­den­dilt

EMK 2014. aas­ta aas­ta­kon­ve­rent­si eel Taas on kät­te jõud­mas aeg, kus ko­gu­ne­me aas­ta­kon­ve­rent­si­le, EMK kõr­gei­ma­le sea­dus­and­li­ku­le ko­gu­le. Me­to­dis­ti ki­ri­ku aas­ta­- kon­ve­rent­si­de tra­dit­sioon aja­loos lä­heb ta­ga­si meie ki­ri­ku­isa John Wesley päe­va­des­se, kui ta kut­sus kok­ku Ing­lis­maa eri­ne­vais paigus tööd te­ge­vad jut­lus­ta­jad.

Ra­hu­ter­vi­tus­te­ga

Foto: EMK

John Wesley päe­va­raa­ma­tust või­me lu­ge­da 270 aas­ta ta­gust üles­tä­hen­dust juu­ni­kuust 1744: “Es­mas­päe­val, 18. juu­nil lah­ku­sin Epworthist, kol­ma­ päe­va, 20. juu­ni pea­le­lõu­nal koh­tu­sin oma ven­na­ga Lon­ do­nis. Es­mas­päe­val, 25. ning viiel järg­ne­val päe­val oli­me kon­ve­rent­sil koos pal­ju­de oma ven­da­de­ga (mit­me­test eri pai­ka­dest), kes ei igat­se mi­da­gi ena­mat kui pääs­ta oma­en­da hing ja nen­de hing, kes neid kuu­la­vad. Ja tões­ ti, nii­kaua, kui neil on sel­li­ne meel­sus, ei ole nen­de töö Is­san­das tü­hi­ne. Järg­mi­sel päe­val pu­has­ta­si­me ühin­gu kõi­gist, kes ei käi­nud vas­ta­valt evan­gee­liu­mi­le. See­lä­bi vä­hen­da­si­me liik­me­te ar­vu vä­hem kui 1900-ni. Aga num­ ber on täht­su­se­tu as­ja­olu (seik). Kas­va­ta­gu Ju­mal neid, kes on usus ja ar­mas­tu­ses!”

Nii kir­ju­tab Wesley ko­gu­ne­mi­sest, mis muu­tu­sid re­gu­ laar­se­teks kon­ve­rent­si­deks. Kok­ku tul­di eri pai­ka­dest sel­leks, et ühes­koos lei­da Ju­ma­la ta­het edas­pi­di­ses töös

ja tee­ni­mi­ses, kor­ra ja õpe­tu­se kü­si­mus­tes, jut­lus­ta­mi­se ja pal­ve tee­ma­del, il­mik­jut­lus­ta­ja­te ka­su­ta­mi­se, ühin­gu­ te loo­mi­se ja nen­de töö­kor­ral­dus­li­ke kü­si­mus­te osas.

Aas­ta­kon­ve­rent­sid olid Wesley elu lõ­puks oma pea­aegu poo­le sa­jan­di pik­ku­se tra­dit­sioo­ni­ga moo­dus­ta­mas olu­ list osa me­to­dist­li­ku lii­ku­mi­se töö­kor­ral­du­sest.

Tä­na, John Wesley pöör­du­mi­se 276. aas­ta­päe­val (kir­ ju­tan neid ri­du lau­päe­val, 24. mail) tõ­de­me, et va­ja­dus sel­lis­te kon­ve­rent­si­de jaoks on ik­ka veel ole­mas. Ei ko­gu­ne me ju 13.–15. juu­ni­ni 2014 Tal­lin­na üks­nes sel­ leks, et mit­te­tu­lun­dus­ühin­gu­te sea­du­se ko­ha­selt oma aas­ta­koos­olek pi­da­da, vaid ka sel­leks, et ko­ge­da krist­ lik­ku osa­dust ja jul­gus­tust, Ju­ma­la ju­ha­tust ja uut in­du eda­si­pi­di­seks tööks sel­lel maal, kus Ju­mal meid kut­su­ nud on. Ja sa­mas on meie üles­an­ne mit­te kao­ta­da sil­mist se­da kut­set, mi­da John Wesley sõ­nas­tas nii: “Maa­ilm on mi­nu ki­hel­kond (tee­ni­mi­spiir­kond) ja hin­ge­de võit­mi­ne mi­nu elu­kut­se.”

Val­mis­tu­gem siis aas­ta­kon­ve­rent­siks pal­ve­mee­lsu­ ses, et võik­si­me tun­ne­ta­da, vas­tu võt­ta, mõis­ta ning täi­ta Ju­ma­la ta­het seal, ku­hu Ju­mal meid on ela­ma pan­nud ja tee­ni­ma kut­su­nud.

Meenutus 2013. aasta aastaskonverentsilt.

Koduteel 2/2014

JUTLUS

Nä­gi­ja­test ja pi­me­da­test Mee­li Tankler

“… siis pi­me läks ja pe­si ning tu­li ta­ga­si nä­gi­ja­na. Siis üt­le­sid naab­rid ja need, kes te­da se­ni olid ker­ju­se­na näi­nud: “Eks see ole sa­ma mees, kes is­tus ja ker­jas?” Ühed üt­le­sid: “Jah, ta on see­sa­ma”, ja tei­sed: “Ei, ta on vaid te­ma sar­na­ne.” Te­ma ise üt­les: “Mi­na olen see­sa­ ma.” Siis nad kü­si­sid: “Kui­das si­nu sil­mad ava­ne­sid?”

Te­ma vas­tas: “Ini­me­ne, ke­da ni­me­ta­tak­se Jee­su­seks, te­gi mu­da ja või­dis mu sil­mi ja üt­les mul­le: “Mi­ne Siiloahi tii­gi äär­de ja pe­se end!” Kui ma siis läk­sin ja pe­sin, sain­gi nä­gi­jaks.” Ja nad kü­si­sid te­malt: “Kus ta on?” Ta üt­les: “Ma ei tea.””

S

ee mees oli muu­de­ tud mees het­kest, mil ta oma sil­mad Siiloahi tii­gis mu­dast puh­taks pe­si. Ta hoi­dis oma pea püs­ti ja kõn­dis sir­ge sel­ja­ga. Ta oli nä­gi­ja esi­mest kor­da elus ja see oli muut­nud te­ma jaoks kõik – ta võis nüüd­sest täiel rin­nal osa­le­da oma ko­gu­kon­na elus. Te­ma üm­ber olid ini­me­sed, kel­le hää­li ta tun­dis, aga ke­da ta nä­gi es­ma­kord­selt. Te­ma jal­ge all oli tee, mi­da ta ja­lad häs­ti tund­sid, aga mis oli uus te­ma sil­ma­ de jaoks. Te­ma tee ääres olid puud ja lil­led ja si­ni­ne tae­vas nen­de ko­hal …

Ta liht­salt ei tead­nud, ku­hu vaa­da­ta.

Ja vii­maks oli te­ma sil­me ees te­ma ko­du – ta nä­gi se­da esi­mest kor­da elus. Sa­mas ta­jus ta, kui­das ini­me­sed te­da en­nast uudis­hi­mu­li­kult pil­ku­de­ ga saat­sid. Te­ge­li­kult ta mui­du­gi ei tead­nud­ki, kui­das ini­me­sed te­da en­ne olid vaa­da­nud. Aga nüüd vaa­ta­ sid nad te­da tões­ti vä­ga suu­re hu­vi­ga ja ta kuu­lis, kui­das nad üks­tei­se­le so­sis­ta­sid: “Oled sa kin­del, et see on te­ma? Võib-ol­la kee­gi te­ma sar­na­ne?

See ei saa ju te­ma ol­la!” Ku­ni üks jul­ ge val­ju hää­le­ga kü­sis: “Kas sa po­le mit­te see­sa­ma mees, kes seal tee

Koduteel 2/2014

ven­das? Ah, see oli kee­gi ini­me­ne, ke­da ni­me­ta­tak­se Jee­su­seks. Ei tea­gi eri­ti roh­kem mi­da­gi te­ma koh­ta …

Ta liht­salt juh­tus möö­da mi­ne­ma …

Aga kui uued kü­si­mu­sed muud­kui tu­lid, kas­vas me­he aru­saa­mi­ne oma ter­ve­ne­mi­se imest ja ta hak­kas oma ter­ven­da­jat üha enam aus­tust vää­ri­va­ na nä­ge­ma.

Vas­tus

Nõn­da siis juh­tus­ki, et kui te­da taas kord kü­sit­le­ti, vas­tas ta ju­ba: “Ta on proh­vet.” See oli kõi­ge kõr­gem tii­ Jo­han­ne­se 9:7–12 tel, mi­da ini­me­se­le tol­le aja mõis­te­ruu­ mis võis an­da. Ja mi­da enam va­ri­se­rid ääres is­tus ja ker­jas?” – “Mi­na olen püüd­sid te­da veen­da, et see ei saa tõ­si see­sa­ma mees,” vas­tas ta. ol­la, se­da tu­ge­va­maks muu­tus me­he Kü­si­mu­sed veen­du­mus, et te­ma ter­ven­da­ja oli See­pea­le tu­li tal vas­ta­ta üha uute­le tõe­poo­lest vä­ga ainu­kord­ne isik. Ta ja uute­le kü­si­mus­te­le, mi­da pä­ri­sid hak­kas te­da nä­ge­ma õpe­ta­ja­na, ke­da eri­ne­vad ini­me­sed ja esi­ta­ti eri­ne­va võiks jär­gi­da. Nii ta kü­sis va­ri­se­ri­delt too­ni­ga. Vaa­da­tes kü­si­ja­te­le ot­se sil­ pool­pil­ga­tes “Kas teie­gi ta­ha­te ha­ka­ta ma, nä­gi ta seal us­ku­ma­tust, kaht­lust, te­ma jüng­ri­teks?” – just na­gu oleks ta jah­ma­tust, kõik­või­ma­lik­ke emot­sioo­ ise ju­ba Jee­su­se jün­ger. ne, mi­da ta pol­nud ku­na­gi va­rem Tõe­poo­lest, nüüd­sest nä­gi ta Jee­ näi­nud ega tund­nud­ki häs­ti ära. Aga sust sel­le­na, ke­da ta­sub jär­gi­da ja ül­la­tu­se­na näis, et ini­me­sed olid pal­ju kel­le­ga ta­sub oma elu ja­ga­da. Va­ri­se­ roh­kem hu­vi­ta­tud te­ma ter­ven­da­jast rid sa­mas ei ol­nud ik­ka veel või­me­ kui te­mast en­dast, ter­ li­sed nä­ge­ma se­da, mi­da ven­da­tust. Ja see­tõt­tu Jee­sus oli tul­nud en­di­ne pi­me mees oma val­gu­seks hak­kas ka ter­ven­da­ vai­mu­sil­ma­de­ga sel­ges­ti maa­il­ma­le – tud mees ise üha roh­ nä­gi. Nad jät­ka­sid kin­ni­ kem oma ter­ven­da­ja et maa­ilm võiks ta­mist, et te­ge­mist ei saa vas­tu hu­vi tund­ma. nä­ha Ju­ma­la au ol­la Ju­ma­la lä­ki­ta­tud ini­ Te­ma tä­he­le­pa­nu pöör­ me­se­ga, kui ta ter­ven­das sel­le täiu­ses. dus an­nilt And­ja­le. Ta Ol­gu meie sil­mad hin­ga­mis­päe­val. Ja sel­le käis mõt­tes lä­bi ko­gu pea­le vas­tas ter­ven­da­tud sünd­mu­se, uues­ti ja ava­tud te­da nä­ge­ mees jul­gelt: “Kui te­ma ei ma oma elus. uues­ti, iga kord, kui oleks Ju­ma­la juu­rest, ei tal­le sel­le koh­ta uusi suu­daks ta te­ha mi­da­gi.” kü­si­mu­si esi­ta­ti, ja ta hak­kas nä­ge­ma Sel­li­ne suur vaa­te­nur­ka­de eri­ne­ te­ma­ga juh­tu­nud imet uues val­gu­ses. vus viis kur­va tu­le­mu­se­ni: en­di­ne Kõi­ge­pealt püü­dis ta meel­de tu­le­ta­da pi­me, kes oli oma puu­de tõt­tu ühis­ oma ter­ven­da­ja ni­me: “Ini­me­ne, ke­da kon­nast väl­ja hei­de­tud ja saa­nud ni­me­ta­tak­se Jee­su­seks.” Kes sind ter­ põ­gu­saks het­keks ko­gu­kon­na täis­

vää­rus­li­kuks liik­meks, ku­na oli saa­nud nä­gi­jaks, lü­ka­ti uues­ti ko­gu­kon­nast väl­ja. Pii­bel üt­leb, et ta “hei­de­ti ko­gu­du­sest väl­ja” – mis tä­hen­das si­su­li­selt ko­gu­kon­nast väl­ja­ar­va­mist.

Nii­pea kui Jee­sus sel­lest va­ri­se­ri­de ot­su­sest kuu­lis, tu­li ta ot­se­ ko­he me­he juur­de. Esi­me­ne kü­si­mus nen­de koh­tu­mi­sel oli: “Kas sa usud Ini­me­se Po­jas­se?”

Ja eda­si loe­me sel­lest loost (Jh 9:36–41): “Too kos­tis: “Kes see on, isand? Üt­le mul­le se­da, et ma saak­sin te­mas­se us­ku­da.”

Jee­sus üt­les tal­le: “Sa näed ju te­da, see, kes si­nu­ga rää­gib, on­gi te­ma.” Aga te­ma lau­sus: “Ma usun, Is­sand!” ja kum­mar­das te­da.

Jee­sus üt­les: “Mi­na olen tul­nud maa­il­ma koh­tu­mõist­mi­seks, et need, kes ei näe, hak­kak­sid nä­ge­ma, ning nä­gi­jad jääk­sid pi­me­ daks.” Se­da kuul­sid mõ­ned va­ri­se­ri­dest, kes olid te­ma juu­res, ja üt­le­sid tal­le: “Kas meie­gi ole­me pi­me­dad?” Jee­sus üt­les nei­le: “Kui te olek­si­te pi­me­dad, ei oleks teil pat­tu. Aga et te nüüd üt­le­ te: “Meie näe­me,” siis jääb teie patt tei­le.”

Ma usun, et suu­rim, mi­da või­me oma inim­li­ke sil­ma­de­ga nä­ha, on Jee­sus kui Ju­ma­la Poeg. Aga sel­lest, et te­da oma füü­si­ lis­te sil­ma­de­ga näe­me, ei pii­sa. See pi­me mees hak­kas Jee­sust kõi­ge­pealt nä­ge­ma oma vai­mu­sil­ma­de­ga – ja hu­vi­tav on, et va­ri­ se­ri­de püü­ded se­da si­se­mist nä­ge­mist vaid­lus­ta­da hoo­pis sü­ven­ da­sid ja kin­ni­ta­sid me­he veen­du­must ning aita­sid te­da jõu­da sü­ga­va­ma­le oma usus Jee­su­ses­se.

Ja nii juh­tus­ki, et kui Jee­sus as­tus te­ma et­te kü­si­mu­se­ga “Kas sa usud?”, oli ta vaim­selt val­mis jaa­ta­valt vas­ta­ma. Hoo­li­ma­ta sel­lest, et ta füü­si­li­selt nä­gi Jee­sust tõe­poo­lest esi­mest kor­da elus. Jee­su­se sõ­nad (ing­lis­keel­ses tõl­kes rõ­hu­ta­tult “sa näed te­da nüüd”) kan­na­vad en­das to­pelt tä­hen­dust. Siin oli mees, kes nä­gi Jee­sust esi­mest kor­da elus. Aga ta oli te­ma­ga ju­ba koh­tu­ nud – ma olen kin­del, et ta tun­dis ot­se­ko­he ära Jee­su­se hää­le.

Ta tun­dis Jee­sust, sest oli te­ma lä­bi ter­ven­da­tud saa­nud. Ja oma vai­mu­sil­ma­de­ga oli ta näi­nud Jee­sust ju­ba tükk aega ta­ga­si. Ei ole siis min­gi ime, et ta oli val­mis vas­ta­ma: “Ma usun, Is­sand!”

Nii­siis oli te­ma sil­ma­nä­ge­mi­ne olu­li­selt pa­rem kui va­ri­se­ri­de oma, kes olid in­nu­kalt püüd­nud te­da veen­da, et Jee­sus ei saa ol­la Ju­ma­last lä­ki­ta­tud. Va­ri­se­rid olid need, kel­le sil­ma­nä­ge­mi­ne oli kehv ja kes see­tõt­tu ei näi­nud sel­ges­ti, ning Jee­sus väl­jen­das tõ­sist mu­ret sel­le pä­rast.

Jee­sus oli tul­nud val­gu­seks maa­il­ma­le – et maa­ilm võiks nä­ha Ju­ma­la au sel­le täiu­ses. Ol­gu meie sil­mad ava­tud te­da nä­ge­ma oma elus.

PAL­VE Ke­set ar­gi­päe­va­seid as­kel­du­si ja tüü­tuid toi­me­tu­si, ava meie sil­mad sind nä­ge­ma.

Ot­si­des õiget ra­da ja te­hes kaa­lu­kaid va­li­kuid, ava meie sil­mad sind nä­ge­ma.

Koh­tu­des õn­ne­tu­te ini­mes­te ja ras­ke­te olu­kor­da­de­ga, ava meie sil­mad sind nä­ge­ma. Ülis­ta­des si­nu ar­mu suu­rust ja tä­na­des sind abi eest, ava meie sil­mad sind nä­ge­ma.

Min­nes vas­tu uue­le päe­va­le kõi­gi sel­les pei­tu­va­te väl­ja­kut­se­te ja või­ma­lus­te­ga, ava meie sil­mad sind nä­ge­ma.

Aamen.

Foto: Repro

Suu­rim, mi­da või­me

Mõ­tisk­lus Maie Kom­pus Ma ei näe, aga usun!

Po­le tun­deid, ik­ka­gi usun!

Kõik­jal on pi­me, sünge‑...

Patt on au sees, tõ­de hävind – ei pais­ta üht­ki loo­tus­kiirt.

Aga ik­ka­gi ma usun!

Tõs­tan sil­mad pil­ve­de ta­ha, kus kiir­gab Elu­päi­ke – Jee­sus, Te­ma va­lit­seb veel!

Mis sest, et ma ei näe, po­le täh­tis, et ei ole tun­deid, ol­gu maa­ilm nii pa­tu­ne, pi­me.

Tean, ülal tae­vas kuld­uulit­sad ja pär­list uk­sed, seal va­lit­seb mu Isa väes!

Le­pi­ta­ja Jee­sus pa­lub Isa me süü­dis­ta­ja eest.

Seal on mu ko­du!

Tä­na ma ei näe, ei ole suu­ri tun­deid, va­lit­seb patt, ei ta­he­ta tõ­de, aga mi­nu Ju­mal va­lit­seb ik­ka­gi veel!

Kord viis tar­ka ja viis ru­ma­lat Isa ees seis­ma peavad‑...

Ole si­na see tark!

Mis sest, et pi­me, ei näe, ei tun­ne.

Su Ju­mal va­lit­seb maa­il­ma veel!

Koduteel 2/2014

meilt ja mujalt

Koos­elu­sea­du­se eel­nõust Mai lõ­pus edas­tas su­per­in­ten­dent Rii­gi­ko­gu­le EMK sei­su­ko­ha seo­ses koos­elu­sea­du­se eel­nõu­ga.

Aus­ta­tud Rii­gi­ko­gu liik­med!

Ees­ti Me­to­dis­ti Ki­rik ei toe­ta Rii­gi­ko­gu­le esi­ta­tud koos­elu­ sea­du­se eel­nõu, vaid on sel­le­le re­so­luut­selt vas­tu.

Leia­me, et mit­te­abi­elu­li­se­le koos­elu­le prae­gu plaa­ni­ta­va sea­du­se näol riik­li­ku tun­nus­tu­se and­mi­ne on tar­be­tu, kõi­gu­taks oht­li­kult ühis­kon­na alus­ta­la­sid ning õõnes­taks abi­elu ins­ti­tut­sioo­ni, mil­le ta­ga­jär­jed olek­sid meie rii­gi­le vä­ga rän­gad.

Se­da all­järg­ne­va­tel põh­jus­tel.

Ki­rik näeb abi­elu ühe me­he ja ühe nai­se va­he­li­se elu­aeg­ se lii­du­na, mil­les abi­kaa­sad vas­tas­ti­ku­ses ar­mas­tu­ses, aus­tu­ses ja us­ta­vu­ses kan­na­vad hoolt ja vas­tu­tust tei­ne­tei­ se eest. Just sel­li­ne koos­elu on kõi­ge tur­va­li­sem nii ük­sik­isi­ku­le kui rii­gi­le ning se­da tu­leks ühis­kon­nal kõi­gi va­hen­di­te­ga toe­ta­da, sõl­tu­ma­ta sel­lest, kas kee­gi tun­nus­ tab Ki­ri­ku õpe­tu­se alu­seks ole­vat Pü­ha­kir­ja.

Me tun­nis­ta­me ar­mas­ta­va isa ja ema täht­sust kõi­gi las­te jaoks, sa­mu­ti tuu­mik­pe­re­kon­na head mõ­ju põlv­kon­da­de­ üle­selt ja su­gu­las­te rin­gis. Igal lap­sel on võõ­ran­da­ma­ta õigus isa­le ja ema­le, nen­de ar­mas­tu­se­le ja hoo­lit­su­se­le.

Toe­ta­me sot­siaal­seid, ma­jan­dus­lik­ke ja re­li­gioos­seid abi­ nõu­sid pe­re­si­de­me­te tu­gev­da­mi­seks, et kaa­sa aida­ta iga pe­re­liik­me ku­ju­ne­mi­se­le täis­väär­tus­li­kuks isik­su­seks.

Me kin­ni­ta­me abi­elu­lii­du pü­ha­dust, mis väl­jen­dub ar­mas­tu­ ses, vas­tas­ti­ku­ses hoo­le­kan­des ning me­he ja nai­se va­he­li­ses truu­du­ses. Usu­me, et sel­li­se pe­re­kon­na peal on Ju­ma­la õn­nis­tus, vaa­ta­ma­ta sel­le­le, kas neil on lap­si või

Koduteel 2/2014

ei ole.

Sa­ma­laad­seid põ­hi­mõt­teid väl­jen­dab ka Ees­ti Va­ba­rii­gi Põ­hi­sea­du­se pa­rag­rahv 27 öel­des, et pe­re­kond rah­va pü­si­mi­se ja kas­va­mi­se ning ühis­kon­na alu­se­na on rii­gi kait­se all, abi­kaa­sad on võrd­õigus­li­kud, va­ne­ma­tel on õigus ja ko­hus­tus kas­va­ta­da oma lap­si ja hoo­lit­se­da nen­de eest, sea­dus sä­tes­tab va­ne­ma­te ja las­te kait­se ning et pe­re­kond on ko­hus­ta­tud hoo­lit­se­ma oma abi­va­ja­ va­te liik­me­te eest.

Teis­tes rii­ki­des toi­mu­nu näi­tab, et tea­tud hu­vi­gru­pi poolt lä­bi­su­ru­tav nn koos­elu­sea­dus ei ole nen­de lõpp­ees­märk, vaid üks­nes va­he­etapp abi­elu ja pe­re­kon­na mõis­te­te ra­di­kaal­seks üm­ber­de­fi­nee­ri­mi­seks, eri­ti soo­neut­raal­su­se suu­nas. See viib ni­me­ta­tud mõis­te­te hä­gus­ta­mi­se­le ja hä­bis­ta­mi­se­le, vii­maks aga mõ­jub hä­vi­ta­valt ko­gu ühis­ kon­na­le. EMK ei võit­le ho­mo­sek­suaal­se­te ini­mes­te vas­tu, vaid näeb ja koht­leb neid tee­ni­vas mee­les na­gu kõi­ki tei­si ini­me­si, kel­lel on Ju­ma­la loo­du­te­na oma pü­ha väär­tus.

Sa­mas ei lä­he EMK kaa­sa ini­mest ja meie ühis­kon­da laos­ ta­va­te ten­dent­si­de­ga, mis on oma kah­ju­lik­kust mu­jal maa­ il­mas ju­ba tões­ta­nud.

Ole­mas­ole­vais sea­dus­tes sä­tes­ta­tud tin­gi­mus­tel on ini­ mes­tel või­ma­lik abi­el­lu­da, koos sel­le­ga kaas­ne­va vas­tu­tu­ se­ga. Kes ei ole val­mis se­da vas­tu­tust võt­ma ja kand­ma, ei ole jä­re­li­kult abi­eluks küps; nii­su­gu­ne koos­elu peaks jää­ma väl­ja­poo­le sea­dust. Va­ra­li­sed ja muud suh­ted ini­mes­te va­hel on pii­sa­valt häs­ti fik­see­ri­ta­vad keh­ti­va sea­dus­and­lu­se pii­res, see­ga ei ole täien­da­val nn koos­elu­ sea­du­sel meie hin­nan­gul min­git prak­ti­list mõ­tet.

Ees­ti Me­to­dis­ti Ki­ri­ku vai­mu­lik­kon­na ni­mel EMK su­per­in­ten­dent ja EMK Ki­ri­ku­va­lit­su­se liik­med

meilt jamujalt

Ko­ris­tus­koo­li­tus Tar­tu ko­gu­du­ses

T

ar­tu ko­gu­du­ses on ta­vaks kor­ral­da­da lau­päe­val en­ne pal­mi­puu­de­pü­ha ki­ri­kus suur­pu­has­tus, et pü­haks nä­da­laks ja üles­tõus­mis­pü­ha­deks ki­rik kor­da te­ha.

Tä­na­vu oli suur­pu­has­ta­ja­te tead­lik­kus ja ta­se mi­tu kor­da kõr­gem kui va­rem, ku­na Ja­na Tamm oli ju­hus­li­ kult koh­tu­nud ühe ko­ris­tus­ala koo­li­ta­ja­ga. Sel­lest koh­ tu­mi­sest tär­kas mõ­te kut­su­da ta meie ko­gu­du­se va­ba­ taht­lik­ke nüü­dis­aeg­se­te ko­ris­tus­va­hen­di­te ja -mee­to­di­te suh­tes ha­ri­ma.

Päev en­ne ko­ris­tus­tal­guid sai­gi koo­li­tus teoks, osa­ võt­jaid ühek­sa tub­lit naist ja pas­tor. Koo­li­tu­sel sel­gus ootus­pä­ra­selt nii mõn­da­gi hu­vi­ta­vat: näi­teks see, et kui

va­he­peal oli moes iga­su­gu­ne ko­du­kee­mia, siis prae­gu on suund taas loo­dus­li­ke ja tra­dit­sioo­ni­lis­te pu­has­tus­mee­to­ di­te (ve­si, sid­run, soo­da) poo­le. Aga kui kee­mia­töös­tu­se saa­vu­tu­sed tu­leks suu­relt jaolt kõr­va­le jät­ta, siis näi­teks kõik­või­ma­li­ke lap­pi­de osas on just nüü­dis­aeg­ne töös­tus tei­nud suu­re sam­mu eda­si: eri­ne­va­te­le mik­ro­kiud­lap­pi­de­ le (iga­le pin­na­le oma) ei ole tõ­hu­su­se poo­lest vas­tast.

Järg­mi­sel päe­val said koo­li­ta­tud ko­ris­ta­jad oma os­ku­ sed proo­vi­le pan­na. Ja tõe­poo­lest, pal­jud tööd said tä­nu uute­le tead­mis­te­le ja töö­võ­te­te­le ning töö­va­hen­di­te­le teh­tud pal­ju kii­re­mi­ni ja tu­le­mus­li­ku­malt. Osa­le­jad jäid koo­li­tu­se­ga ra­hu­le ja pu­has ki­ri­ku­hoo­ne sa­mu­ti.

Priit Tamm Tar­tu ko­gu­dus

Oiku­mee­ni­li­ne Ris­ti­tee pal­ve­rän­nak Tar­tus uu­rel ree­del kor­ral­da­ti Tar­tus es­ma­kord­selt oiku­mee­ni­li­ne Ris­ti­tee pal­ve­rän­nak, mis lä­bis ka­hek­sat Tar­tu pü­ha­ko­da.

Alus­ta­ti õh­tul kell seit­se Peet­ri ki­ri­kust, min­di Jaa­ni ja ka­to­ li­ku Maar­ja ki­ri­ku kau­du Kol­ga­ta ki­ri­kus­se, sealt eda­si Pü­ha Luu­ka, Maar­ja ning Pau­lu­se ki­ri­kus­se, kust siir­du­ti lõpp-punk­ti Salemi ki­ri­kus. Ris­ti­tee rong­käi­gu peas kan­ti kir­gas­ta­tud Kris­ tu­se ris­ti, mil­le viis oma ki­ri­ku­ni vas­ta­va ko­gu­du­se lii­ge. Igas ki­ri­kus pea­tu­ti ku­ni küm­me mi­nu­tit, mil­le kes­tel pal­ve­ta­ti, et siis siir­du­da eda­si. Hin­nan­gu­li­selt osa­les sel­lel Ris­ti­tee rän­na­ kult kaks ja pool­sa­da ini­mest.

Priit Tamm, Tar­tu ko­gu­dus

Uk­rai­na on me mõ­te­tes

P

õh­ja-Euroo­pa ja Euraa­sia kesk­ kon­ve­rent­si piis­ko­pid Eduard Khegay ja Christian Alsted edas­ta­ sid üles­tõus­mis­pü­ha­de eel ühi­se kar­ ja­se­kir­ja, rõ­hu­ta­des, et sünd­mu­sed Uk­rai­nas mõ­ju­ta­vad ka Ve­ne­maad, Lä­tit, Lee­dut, Ees­tit ja Soo­met.

2. mail ko­gu­ne­sid Uk­rai­na me­to­ dis­ti vai­mu­li­kud Uþgorodi, et koos piis­kop Eduard Khegayga ühi­selt pal­ve­ta­da.

Sil­mas pi­da­des kee­ru­list po­lii­ti­ list olu­kor­da piir­kon­nas, ko­gu­ne­sid Uk­rai­na me­to­dis­ti vai­mu­li­kud mai al­gu­ses ühis­pal­veks ja tei­ne­tei­se usu­ li­seks toe­ta­mi­seks, an­nab tea­da ÜMK Euraa­sia veebileht. “Me ei tea, mi­da on ooda­ta homme‑... Kui meie maa lõ­he­neb ja puh­keb ko­du­sõ­da, muu­tub ini­mes­te olu­kord katastroofiliseks‑...

Uk­rai­na Me­to­dis­ti Ki­rik jät­kab oma mis­sioo­ni täit­mist, kas­va­ta­maks uusi jüng­reid, et muu­ta nen­de kau­du ümb­ rus­kon­na olu­kor­da,” kir­ju­ta­tak­se pres­si­tea­tes.

Fo­to: Tar­tu Pü­ha Luu­ka ko­gu­dus

S

Kar­lis Ris­ti­tee ris­ti­ga Pü­ha Luu­ka ki­ri­ku us­te juu­res.

Piis­kop­pi­de Eduard Khegay ja Christian Alstedi üles­tõus­mis­pü­ha­deaeg­ses ühi­ses kar­ja­se­kir­jas on soo­ vi­tud ar­mu ja ra­hu Ju­ma­lalt, meie Isalt, ja Is­san­dalt Jee­su­selt Kris­tu­selt (Fl). Eda­si rõ­hu­ta­tak­se, et ajal, mil Uk­rai­nas ja teis­tes Euroo­pa rii­ki­des on ra­hu­tu, peak­sid ini­me­sed, kes end Põh­ja- ja Bal­ti­maa­des ning Euraa­sia piir­kon­nas me­to­dis­ti­deks ni­me­ta­vad, jät­ku­valt pü­hen­du­ma Kris­tu­se­le, pal­ ve­ta­des ra­hu ja tei­ne­tei­se­mõist­mi­se eest sel­les maa­il­mas. On pal­ju as­ju, mis Maa ela­nik­ke eris­ta­vad – ko­da­ kond­sus, kul­tuur, keel, ma­jan­dus, rah­vus, su­gu ja va­nus. Ju­ma­la riik on aga ala­ti ol­nud ku­ning­riik, mis kõi­ gest hoo­li­ma­ta ühen­dab ini­me­si vas­ tas­ti­ku­ses krist­li­kus ar­mas­tu­ses. Ka po­lii­ti­lis­te tuul­te muu­tu­des on ki­rik kut­su­tud pee­gel­da­ma Kris­tu­se en­nast­ oh­ver­da­vat ar­mas­tust (Jh 17:16, 18).

Ka jät­ku­valt väl­ja­kut­seid pak­ku­va­ tes muu­tu­va­tes olu­des tu­leb ot­si­da või­ma­lu­si ela­da ki­ri­ku­na, mis pa­kub lu­nas­tust. Põh­ja-Euroo­pa ja Euraa­sia

kesk­kon­ve­rent­si ühi­ne­nud me­to­dis­ti­ de­na seob meid lu­ba­dus te­ha Jee­su­se jüng­reid. Meie mis­sioon koos teis­te krist­las­te­ga on ol­la osa Jee­su­se lu­nas­ ta­vast ja muut­vast tööst nii ini­mes­te elu­des, ühis­kon­nas kui ka maa­il­mas, mit­te edu­kus ja tun­tus. Le­vi­ta­maks vaim­set pü­ha­dust, pea­me koos kas­va­ ma, ja Kris­tu­se jär­gi­ja­te­na taht­li­kult mõ­ju­ta­ma ühis­kon­da “te­ge­ma, mis on õige, ar­mas­ta­ma hea­dust ja käi­ ma aland­li­kult koos oma Ju­ma­la­ga” (Mi 6:8). Jee­sus üt­les oma jürgitele (Jh 14:27): “Ra­hu ma jä­tan tei­le, oma ra­hu ma an­nan tei­le. Mi­na ei an­na tei­ le nõn­da, na­gu maa­ilm an­nab.” Usal­ da­des se­da lu­ba­dust, kut­su­me oma ko­gu­du­si ühi­ne­ma palves‑...

Uk­rai­na Me­to­dis­ti Ki­rik on väi­ke.

Re­gist­ree­ri­tud on 12 ko­gu­dust: kaks ko­gu­dust Kiie­vis, li­saks ko­gu­dus Luganskis, Lvivis, Harkivis, Kamenitsas, Uþgorodis, Peretðinis, Tðernivtsis, Polt­avas. Kaks me­to­dis­ti ko­gu­ dust te­gut­se­vad oku­pee­ri­tud Krim­ mis – Sevastopolis ja Kertðis. KT

Koduteel 2/2014

meiltjamujalt

Las­te­kes­ku­ses TÄ­HE­TORN p­ril­li al­gu­ses tä­his­tas las­te­kes­kus ju­ba kol­me­ teist­küm­nen­dat sün­ni­päe­va, mais ava­ti Ka­la­ ma­ja päe­va­de raa­mes uk­sed lin­na­rah­va­le.

Kes­ku­se lap­si ja töö­te­gi­jaid ter­vi­ta­sid sün­ni­päe­va pu­hul mui­du­gi Tal­lin­na ko­gu­du­se esin­da­jad, aga ka Tal­lin­na so­ti­saal- ja ter­vis­hoiu­ame­ti ning Põh­jaTal­lin­na las­te­kait­se töö­ta­jad, head sõb­rad res­to­ra­ nist Kathmandu, rah­vus­va­he­li­sest moo­tor­rat­tu­ri­te ühin­gust, naab­rid Peeteli ki­ri­ku päe­va­kes­ku­sest ja pal­jud tei­sed. Lap­sed olid pi­du­päe­vaks et­te val­mis­ ta­nud ka­va, ku­hu mah­tus nii lau­lu, tant­su kui ka moe­eten­dus.

17. mail olid kõik hu­vi­li­sed ooda­tud Ka­la­ma­ja päe­va­de laa­da­le Tä­he­tor­ni las­te­kes­ku­se koh­vi­kus­ se, kus sai maits­ta head ja pa­re­mat ning tut­vu­da Tä­he­tor­ni te­ge­vu­se­ga. Pü­ha­päe­val, 18. mail te­gut­ ses las­te­kes­ku­se hoo­vil Õuna­puu­aia hoo­vi­koh­vik, kus pa­ku­ti pruu­kos­ti, kuu­la­ti ela­vat muu­si­kat ning vaa­da­ti eten­dust.

KT

Fo­tod: Las­te­kes­kus Tähtorn

A

Las­te moe­eten­dus Tä­he­tor­ni 13. sün­ni­päe­val, mida pee­ti 11. ap­ril­lil.

Priit Tamm kin­ni­ta­ti Kait­se­lii­du kap­la­niks

K

ait­se­lii­du üle­ma bri­gaa­di­kind­ral Mee­lis Kii­ li käsk­kir­ja­ga 8. maist 2014 mää­ra­ti EMK vai­mu­lik Priit Tamm Kait­se­lii­du Tar­tu ma­le­va kap­la­niks.

Priit Tamm lä­bis 2011. aas­tal Kait­se­lii­du kap­la­ni­ te orien­tat­sioo­ni­kur­su­se ja 2013. aas­tal re­serv­oh­vit­ se­ri­de baas­kur­su­se Kait­se­väe Ühen­da­tud Õp­pe­asu­ tus­te La­hin­gu­koo­lis Meegomäel, mis­jä­rel an­ti tal­le 2014. aasta märt­sis lip­ni­ku au­as­te.

Kait­se­lii­du kap­la­ni põ­hi­li­seks töö­üles­an­deks on kan­da hoolt Kait­se­lii­du liik­me­te eest hin­ge­lis­tes ja usu­lis­tes kü­si­mus­tes, sa­mu­ti koo­li­tus­te ja usu­lis­te ta­li­tus­te lä­bi­vii­mi­ne.

KT

Naab­rid Peeteli päe­va­kes­ku­sest kin­ki­sid iga­le lap­se­le Tä­he­ tor­ni sün­ni­päe­va pu­hul kõr­va­kla­pid.

Tallinna metodisti kirikusse tuleb "Inglite ermitaaž"

26.

mail seati Tallinna metodisti kirikus üles Moskva kunstniku Julia Snegova abstraktsete maalide näitus “Inglite ermitaaž”.

Ju­lia Snegova on sün­di­nud 1970. aas­tal Mosk­vas.

Kunst­ni­kuks saa­mi­sel on te­ma olu­li­se­ma­teks loo­min­gu­ lis­teks ees­ku­ju­deks ol­nud Marc Chagall, Claude Monet, Gus­tav Klimt, Vas­si­li Kandinsky, Jackson Pollock, Ana­to­li Zverjev ja Andy Warhol.

Ju­lia Snegova töid lei­dub Ve­ne­maa, Prant­sus­maa, Sak­ sa­maa, Itaa­lia, USA, In­dia ja Iis­rae­li era­ko­gu­des. Ees­tis eks­po­nee­ri­ta­vad ak­rüül­maa­lid on val­mi­nud 2013. aas­ta tei­ses poo­les ja 2014. aas­ta esi­mes­tel kuu­del.

Näi­tu­se maa­le­too­jaks on Saa­re­maa Muu­seum ja ning 19. märt­sist ku­ni 9. mai­ni oli see üles sea­tud Ku­res­saa­re

Koduteel 2/2014

Pe­re­kond­lik­ke tea­teid 9. ap­ril­lil sün­dis Tar­tu ko­gu­du­se ju­ha­tu­se esi­me­he Jaak Ris­ti­oja ja te­ma abi­kaa­sa Mai per­re esik­laps – poeg Hans-Jo­han­nes!

Kas­va­gu lap­su­ke jõus ja Ju­ma­la tun­ne­tu­ses rõõ­muks ini­mes­te­le ja Tae­va­se­le Isa­le!

lin­nu­se keld­ri­kor­ru­se näi­tu­se­saa­lis. Tal­lin­na jääb “Ing­li­te er­mi­taaþ” 2. augus­ti­ni 2014.

Raul Sa­lu­mäe Saa­re­maa Muu­seu­mi kul­tuur­ha­ri­dus­töö osa­kon­na ju­ha­ta­ja

Pil­le Mägila, NÜ esi­nai­ne

2013. aas­tal täi­tus EMK Nais­te Ühen­du­ sel kaks­küm­mend te­ge­vus­aas­tat.

Fo­tod: era­ko­gu

Nais­te Ühen­du­se hoo­aeg

kirikuelu

Üles­tõs­tev ja jul­gus­tav oli pal­ve­osa­dus.

Aas­ta lõ­pus pi­da­sid nai­sed Jõh­vis ühe­päe­vast se­mi­na­ri-kon­ve­ rent­si, mis oli jõu­lu­ootu­se hõn­gu­li­ne, tee­maks “Ootus”. Kor­ral­ da­jaks oli EMK Nais­te Ühen­du­se kõr­val ka Jõh­vi Petlemma ko­gu­dus. Üri­tus toi­mus puue­te­ga las­te tu­gi­ko­dus Päi­ke­se­kiir, kus osa­le­ja­te­le korraldati ka hu­vi­tav eks­kur­sioon. Ma­ja re­no­ vee­ri­mi­se ja kor­ral­dus­li­ku poo­le­ga on te­ge­le­nud pü­hen­du­nult pas­tor Ar­tur Põld oma mees­kon­na­ga. Hu­vi­tav oli kuul­da tu­gi­ko­ du tek­ke­lu­gu ning nä­ha, mi­da kõi­ke on suu­de­tud kor­da saata.

Väi­ke­se vai­mu­li­ku sõ­nu­mi üt­les NÜ eest­sei­su­se lii­ge Triin Tarendi (Ps 37:1–6): olu­li­ne on hoi­da oma sil­mad Ju­ma­la peal; Jõh­vi kon­ve­rent­sil osa­le­sid Tal­lin­nast Lii Lil­le­oja, an­na oma pa­rim, üks­kõik, mis olu­kor­ras oled. Ar­tur Põld ja­gas Triin Tarendi, Pil­le Mägila ja Vir­ve Soo­de. ju­ma­la­sõ­na (Rm‑5:5) ning pea­tus pi­ke­malt Iisaki oh­ver­da­mi­se sünd­mu­sel. Pil­le Mägila an­dis eda­si nii Tal­lin­na nais­te kui ka Mai al­gu­ses võõ­rus­tas Pil­le Mägila kah­te kü­la­list su­per­in­ten­dent Taa­vi Hollmani lü­hi­ter­vi­tu­se ja pea­tus põ­gu­salt USA-st: eakad me­to­dis­ti pas­to­ri­te abi­kaa­sad (üks nais­töö vald­kon­da­del. Vir­ve Soo­de saa­tis kla­ve­ri­ga üld­lau­le 75-aas­ta­ne, tei­ne 73) olid esi­mest kor­da Ees­tis ja ning Lii Lil­le­oja te­gi et­te­kan­de “Nai­se ootu­sed eri­ne­va­tes elu­ suun­du­sid siit eda­si Lee­tu. etap­pi­des”, kus ei puu­du­nud ka rüh­ma­töö. Ve­ne-ees­ti tõl­get Juu­nis pee­tak­se Roo­ma lä­he­dal me­to­dis­ti nais­te va­hen­das Ar­tur Põld. Üles­tõs­tev ja jul­gus­tav oli pal­ve­osa­dus, Euroo­pa se­mi­na­ri, kus Ees­ti me­to­dis­te esin­da­vad kus Jõh­vi nai­sed täis us­ku ja tä­nu Ju­ma­la poo­le pöör­du­sid.

Lii Lil­le­oja ja Pil­le Mägila. Veel on Ees­ti nai­sed ooda­ Osa­le­jaid oli li­gi 60, ena­mik Jõh­vist, Ase­rist ja Koht­la-Jär­velt. tud juu­nis Aust­rias Salz­bur­gis toi­mu­va­le maa­il­ma Tal­lin­nast olid va­ra­hom­mi­ku­se bus­si­ga ko­ha­le sõit­nud Pil­le pal­ve­päe­va Euroo­pa kon­ve­rent­si­le, mil­le tee­maks Mägila, Lii Lil­le­oja ja Vir­ve Soo­de. Sai­me jul­gus­ta­tud, in­nus­ta­ “Õp­pi­des üks­tei­selt – ela­des ühes­koos”. Iga ka­he tud ja oli­me tä­nu­li­kud to­re­da­te­le, sii­ras­te­le Jõh­vi usu­õde­de­le aas­ta ta­gant pee­ta­val kon­ve­rent­sil esin­da­vad Ees­tit sü­dam­li­ku vas­tu­võ­tu eest. tä­na­vu Pil­le Mägila ja Kat­rin Oid­järv lu­te­ri ki­ri­kust.

7. märt­sil tä­his­ta­ti üle Ees­ti maa­il­ma nais­te pal­ve­päe­va, tee­ Augus­tis ko­gu­neb Kree­kas Oiku­mee­ni­li­se Euroo­ maks “Na­gu vee­ojad kõr­bes”. Pal­ve­teks­tid oli et­te val­mis­ta­nud pa Krist­li­ke Nais­te Foo­ru­mi IX as­samb­lee. Foo­rum pal­ve­päe­va Egip­tu­se ko­mi­tee. Tal­lin­nas pee­ti oiku­mee­ni­li­ne on te­gut­se­nud aas­tast 1978, sel­le as­samb­lee ko­gu­ ju­ma­la­tee­nis­tus Eelimi ne­lipü­ neb iga nel­ja aas­ta ta­gant. Ees­tit ha ki­ri­kus. Teks­te lu­ge­sid nai­ esin­da­vad üri­tu­sel Pil­le Mägila ja sed bap­tis­ti, me­to­dis­ti, ne­li­pü­hi Evelin Toodo Tal­lin­na ko­gu­du­sest. ja lu­te­ri ki­ri­kust. Sõ­na­ga tee­nis NÜ esi­nai­se Pil­le Mägila sõ­nul pas­tor Olius Thaling. Lau­lis Tal­ saa­bub ühen­du­se­le ing­li­s­keel­seid lin­na Oiku­mee­ni­li­ne Nais­koor. kir­ju et­te­pa­ne­ku­te­ga oiku­mee­ni­li­ 25.–27. ap­ril­lil osa­les NÜ esi­ seks koos­tööks ja ühis­teks et­te­võt­ nai­ne Pil­le Mägila Nor­ra nais­te mis­teks pea igast maa­il­ma ot­sast, aas­ta­kon­ve­rent­sil, aus­ta­maks mis näi­tab, et me­to­dis­ti nai­sed on Nor­ra ja Ees­ti NÜ pi­ka­aja­li­ ak­tiiv­sed oiku­mee­ni­li­ses töös nii si si­de­meid. Kon­ve­rent­sil loo­ Ees­ti­maal kui ka vä­lis­maal. si­pi­le­ti­te­ga ko­gu­tud tu­lu läks 2014. aas­ta lõ­pul peab ko­gu­ne­ Uk­rai­na me­to­dis­ti­de abis­ta­mi­ Nor­ra nais­töö pi­ka­aja­li­ne juht ku­ni aas­ta­ni ma EMK NÜ Suur­ko­gu.

2011 Berit Westad, Pil­le Mägila ja Nor­ra NÜ seks. ju­ha­tu­se uus lii­ge Jorun Thurmann.

Koduteel 2/2014

kirikuelu

Ees­ti Sõp­ra­de juu­res Mar­ja­na Luist Ree­kü­la ko­gu­dus, las­te­kes­kus Tä­he­torn

3.–5. ap­ril­lil toi­mus Brentwoodi me­to­dis­ti ki­ri­kus Nashville’is Ten­nes­sees jär­je­kord­ne Ees­ti Sõp­ra­de (Friends of Es­to­nia) koh­tu­mi­ne.

Fotod: Taa­vi Hollman

En­ne Ees­ti Sõp­ra­de koh­tu­mi­se­le mi­ne­mist kü­las­ta­sin St Paul’i me­to­dis­ti ko­gu­dust ja pas­to­ri­pe­re­kon­da Neb­ras­ka osa­rii­gis. St Pau­li ko­gu­dus on Ree­kü­la ko­gu­du­se sõp­rus­ ko­gu­dus. Nel­ja Neb­ras­kas vee­de­tud päe­va jook­sul tut­vu­ sin ko­ha­li­ku lin­na­ke­se­ga ning vest­le­si­me pas­to­ri­ga ko­gu­ dus­te­va­he­li­sest sõp­ru­sest ja tu­le­vi­ku­plaa­ni­dest. Osa­le­sin ka St Pau­li ko­gu­du­se ju­ma­la­tee­nis­tu­sel ning piib­li­tun­nis.

10

Koduteel 2/2014

See­jä­rel sõit­sin Neb­ras­kast Nashville’i, kus kü­las­ta­sin Tä­he­tor­ni las­te­kes­ku­se suu­re sõb­ ra Pe­ter van Eys’i ko­gu­dust Crievewoodis.

Ko­gu­du­se vest­lus­õh­tul, kus rää­ki­sin Tä­he­ tor­ni las­test ja kes­ku­sest, oli tun­da ava­tud õhk­kon­da ja kaas­tun­net abi va­ja­va­te las­te suh­tes.

See­kord­sel Ees­ti Sõp­ra­de koh­tu­mi­sel esin­ da­sid Ees­ti­maad Taa­vi Hollman, Ar­tur Põld, Ur­su­la Rand­lai­ne, kes on Jõh­vi puue­te­ga las­te tu­gi­ko­du Päi­ke­se­kiir pro­jek­ti­juht, Mee­li Tankler, Taa­vet Taim­la ning al­la­kir­ju­ta­nu. To­re oli taas kord koh­tu­da hea­de sõp­ra­ de ja koos­töö­part­ne­ri­te­ga.

Koh­tu­mi­sel rää­ki­si­me sel­ lest, mis meil Ees­ti­maal toi­ mu­nud on ning mis on meie plaa­nid eda­si­seks. Kü­si­mus­ te roh­kus näi­tas tõ­sist hu­vi meie olu­kor­ra ja plaa­ni­de vas­tu. Loo­mu­li­kult oli pal­ju­ de Amee­ri­ka sõp­ra­de jaoks kü­si­mus ka see, kui tur­va­li­ ne meil Ees­tis prae­gu on Uk­rai­na olu­kor­ra val­gu­ses.

Ees­ti Sõp­ra­de koh­tu­mi­se­le järg­ne­nud pü­ha­päe­val osa­le­sin ju­ma­la­tee­nis­tu­sel Calvary ko­gu­du­ses, mis on ju­ba küm­me­kond aas­tat toe­ta­nud Tä­he­tor­ni kes­ku­se laag­reid ja sin­na va­ba­taht­li­ke grup­pe saat­nud. Genna Manspergeriga ees­ot­sas kor­ral­da­si­me sel­le­su­vi­se laag­ri kor­ral­dus­ku­lu­de kat­mi­seks hea­te­ge­vus­laa­da, kus müü­si­ me Calvary ko­gu­du­se liik­me­te teh­tud küp­se­ti­si, Ees­tist kaa­sa võe­tud ðo­ko­laa­de ja Tä­he­tor­ni las­te meis­ter­da­tud kaar­te.

Ko­gu reis oli mi­nu jaoks jul­gus­tav, in­nus­tav ning an­dis kind­la veen­du­mu­se, et seal­pool ookea­ni on pal­ju to­re­ daid sõp­ru, kes sü­da­mest Ees­ti­maad ar­mas­ta­vad.

seminaris

Mee­li Tankler Se­mi­na­ri rek­tor

Ole­me võim­salt ko­ge­ nud pal­ve kand­vat jõu­ du ja või­me ki­ri­ku­na ühes­koos rõõ­mus­ta­da oma se­mi­na­ri hea käe­ käi­gu üle.

2013.

aas­ta aast­ a­ k o n­ v e­rent­si ot­sus, et EMK Teo­loo­gi­li­ne Se­mi­nar peab jät­ka­ma ise­seis­va kõrg­koo­li­na, oli se­mi­na­ri jaoks kin­ni­tav ja jul­gus­ tav. Ta­ju­si­me, et ki­rik ter­vi­ku­na väär­ tus­tab se­mi­na­ri an­ta­vat teo­loo­gi­list ha­ri­dust ning se­mi­na­ri ja ki­ri­ku koos­ tööd. Tei­salt tund­si­me sel­ges­ti oma vas­tu­tust pa­ku­ta­va ha­ri­du­se ta­se­me ja eri­ti sel­le riik­li­ke­le nõue­te­le vas­ta­ mi­se osas. Uus riik­lik kva­li­tee­di­hin­ da­mi­ne oli ot­se uk­se ees ja tead­si­me, et pii­ra­tud va­hen­deid ja või­ma­lu­si oma­va väi­ke­se era­koo­li­na ku­ju­neb see prot­sess meie jaoks tõe­li­seks väl­ja­kut­seks. Tead­si­me, et või­me usal­da­da Ju­ma­lat ja toe­tu­da roh­ke­ te­le eest­pal­ve­te­le. Aga tead­si­me ka, et pea­me te­ge­ma tööd ja nä­ge­ma vae­va, et suh­te­li­selt vä­hes­te ini­mes­ te ühis­te jõu­pin­gu­tus­te tu­le­mu­se­na an­da oma pa­rim. Nii on see se­mi­na­ ri­le ol­nud üks vä­ga töi­ne aas­ta – aga hea­de tu­le­mus­te­ga.

8. mail 2014 ot­sus­tas Ees­ti Kõrg­ ha­ri­du­se Kva­li­tee­di­hin­da­mi­se Agen­ tuur (EKKA), et se­mi­nar võib jät­ka­ta te­ge­vust ak­re­di­tee­ri­tud kõrg­koo­li­na.

Meie jaoks ehk kõi­ge väär­tus­li­kum osa ko­mis­jo­ni hin­nan­gust on väi­de, et õp­pe lä­bi­vii­mi­se kva­li­teet EMK TS-is vas­tab täie­li­kult riik­li­ke­le nõue­ te­le.

See on rõõm, mis vää­rib tä­his­ ta­mist! Aga tä­his­ta­mi­seks on veel enam­gi põh­just, sest käes­olev aas­ ta on se­mi­na­ri jaoks juu­be­li­aas­ta.

Kaks­küm­mend aas­tat ta­ga­si söan­ da­sid Olav Pär­na­mets, Eddie Fox, Wes Griffin ja veel mõ­ned as­tu­ da usu­jul­ge sam­mu ning ra­ja­da Ees­ti Me­to­dis­ti Ki­ri­ku kõrg­koo­li, et an­da töö­te­gi­ja­te­le teo­loo­gi­li­ne ha­ri­dus. Ju­mal on se­da usu­jul­gust EMK TS-i rek­tor ja de­kaan rõõ­mus­ta­ õn­nis­ta­nud ja koo­li kaks­küm­mend mas äs­ja saa­bu­nud hea sõ­nu­mi üle. aas­tat kand­nud. Tä­na­vus­te lõ­pe­ta­ õp­pe­ka­va kes­tab nüüd­sest nel­ja ase­ ja­te­ga kok­ku ole­me tee­ni­mis­töö­le saat­nud 187 lõ­pe­ta­jat, va­rus­ta­des mel kolm aas­tat, na­gu Euroo­pa ha­ri­ töö­te­gi­ja­te­ga mit­te üks­nes me­to­dis­ti dus­süs­tee­mis ta­va­pä­ra­ne. Meie rõ­hu­ ki­ri­kut Ees­tis ja naa­ber­maa­des, vaid ase­tus on mis­jo­ni­tööl ja prak­ti­li­sel tee­ni­mi­sel. Oota­me ka sel sü­gi­sel ka mit­meid sõ­sar­ki­ri­kuid.

Se­mi­na­ri õp­pe­jõud, üli­õpi­la­sed ja uusi in­nu­kaid õp­pi­jaid, eri va­nu­ses ja vi­list­la­sed osa­le­vad ak­tiiv­selt mis­jo­ eri­ne­va ko­gu­dus­li­ku taus­ta­ga, kuid ni­töös, õpe­ta­mi­ses ja evan­gee­liu­mi sar­na­se mo­ti­vat­sioo­ni­ga: õp­pi­da sel­ kuu­lu­ta­mi­ses pal­ju­des maa­il­ma pai­ leks, et pa­re­mi­ni tee­ni­da oma li­gi­ ka­des. Li­saks möö­du­nud ke­va­del me­si ja ja­ga­da head sõ­nu­mit Ju­ma­la all­kir­jas­ta­tud koos­töö­me­mo­ran­du­mi­ ar­must.

Se­mi­na­ri jaoks on ol­nud vä­ga kin­ le Asbury Teo­loo­gi­li­se Se­mi­na­ri­ga ni­tav tea­da, et pal­jud ini­me­sed üle USA-s ole­me ak­tiiv­selt aren­da­nud ko­gu maa­il­ma, aga ka siin­sa­mas, koos­tööd ka Ees­tis.

Ees­ti Me­to­dis­ti Ki­ri­kus üle Ees­ti­maa, 2014. aas­ta al­gu­ses all­kir­jas­ta­si­ me lau­sa kolm uut koos­töö­le­pin­gut: kan­na­vad meid pü­si­valt oma pal­ve­ las­te­kes­ku­se­ga Tä­he­torn, Pääs­te­ar­ tes ja on se­mi­na­ri ka oma an­ne­tus­te­ mee­ga ja Ees­ti Krist­li­ku Ne­li­pü­hi ga toe­ta­nud. Tä­na või­me ühes­koos Ki­ri­ku­ga. Olu­li­ne rõhk ko­du­mai­ses ko­gu sü­da­mest ja veen­du­mu­se­ga koos­töös on üli­õpi­las­te prak­ti­ka- öel­da: “Tä­nu ol­gu Ju­ma­la­le, kes ei ja tee­ni­mis­või­ma­lus­te avar­da­mi­ne ole heit­nud kõr­va­le mu pal­vet ega ole mult ära võt­nud oma hel­dust!” õp­pe­aja väl­tel.

Se­mi­na­ri uus, pi­sut ti­hen­da­tud (Ps 66:20).

Koduteel 2/2014

11

Fo­to: EMK TS

Pal­ve­test kan­tud se­mi­nar

Hin­ge­hoid

Kas sek­ku­da või mit­te?

Ja­na Tamm

Konf­lik­ti­de pii­bel­lik la­hen­da­mi­ne on üks os­ku­s, mis va­jab õp­pi­mist ja aren­da­mist. And­ku Ju­mal mei­le jul­gust ja tar­kust ar­mas­ta­vas mee­les hoo­li­da üks­tei­sest ja va­ja­du­sel an­da mär­ku, et vend või õde ei huk­kuks, vaid käiks ik­ka elu­teed.

K

äin aeg-ajalt Tar­tus mi­nu­ga suht­le­mi­se, ku­na ar­vab, et Aura vee­kes­ku­ses uju­ haa­van te­da? mas. Ku­na olen aas­ Pii­bel suu­nab as­ja­dest taid uju­mi­se­ga te­ge­le­ nud, tean, mil­li­ne on rää­ki­ma õige uju­mis­teh­ni­ka, mis aitab hoi­da Ma usun, et sa, hea lu­ge­ja, suu­dad kok­ku jõu­du ning li­sab kii­rust. Mär­ ju­ba prae­gu mee­nu­ta­da mõn­da olu­ kan ko­he, kui ini­me­ne ujub teh­nika kor­da, kus nä­gid, et kee­gi lä­he­das­ mõt­tes va­les­ti ja näeb rän­ka vae­va test teeb si­nu mee­lest mi­da­gi va­les­ti, eda­si­lii­ku­mi­se­ga. Vä­ga sa­ge­li te­kib teeb hai­get teis­te­le, aga võib-ol­la tun­ne, et kui ta vaid na­tu­ke muu­ ka si­nu­le en­da­le. Kui tih­ti oled sa daks käe­lii­gu­tu­si või jal­ga­de tööd, kel­le­ga­gi konfronteerunud või as­tu­ oleks tal pal­ju ker­gem uju­da. Kui nud väl­ja, et an­da mär­ku, et sa po­le ta vaid teaks se­da. Olen va­hel ka sel­li­se käi­tu­mi­se­ga pä­ri? Võib-ol­la mõel­nud, et ehk võik­sin puh­ke­het­ oled sa sel­li­ses olu­kor­ras jul­ge. Mi­na kel sel­li­se ini­me­se poo­le pöör­du­da ja kind­las­ti se­da ei ole ja see­pä­rast sõb­ra­li­kult öel­da, mi­da ta võiks te­ha ta­han mi­nu­su­gus­te­ga mõ­nin­gaid tei­si­ti. Ma po­le se­da ku­na­gi söan­da­ mõt­teid sel tee­mal ja­ga­da. nud kar­tu­sest, sest äk­ki ta mõt­leb, Sõ­na “konfronteeruma” tu­leb et olen ime­lik ja to­pin en­nast tei­se la­di­nakeel­sest sõ­nast confrontare, ini­me­se as­ja­des­se. mis alg­selt ei tä­hen­ Ol­gu sel­le uju­mi­se­ da­nud vas­tan­du­mist, ga kui­das on ja ilm­selt Konfronteerumine vaid pi­gem “oma näo ei juh­tu ka mi­da­gi, kui tä­hen­dab jul­gust mil­le­gi poo­le, sa­mas ini­me­ne ujub va­les­ti. suu­nas pöö­ra­mist”. vaa­da­ta min­git Aga kui ini­me­ne teeb “konfron­ kee­ru­list as­ja või See­ga elus mi­da­gi, mil­lel on teerumine” tä­hen­dab prob­lee­mi, pöö­ra­ta soo­tuks rän­ge­mad ta­ga­ jul­gust vaa­da­ta min­ oma nä­gu sel­le poo­ git kee­ru­list as­ja või jär­jed – ja mit­te ainult le, mit­te ära, te­ma­le, vaid ka teis­te­le? prob­lee­mi, pöö­ra­ta ja jul­ge­da sel­lest oma nä­gu sel­le poo­le, Kas olen val­mis sek­ku­ ma, as­tu­ma li­gi ja üt­le­ mit­te ära, ja jul­ge­da rää­ki­da. ma: “Tead õde/vend, sel­lest rää­ki­da. ma näen, et sa‑… ja see Ole­me oma ko­du­ mõ­ju­tab sind või te­da selliselt‑…” gru­pis se­da tund­lik­ku tee­mat aru­ta­ Tao­li­ne olu­kord te­ki­tab mi­nus pal­ nud: kas ja kui­das jul­ge­me rää­ki­da ju kü­si­mu­si ja kaht­lu­si: mil­lal võib as­ja­dest, mis ei ole ilu­sad ega ker­ sek­ku­da? Kas võib sek­ku­da? Mis ged, mis võib-ol­la vii­vad õde või saab siis, kui ta rea­gee­rib kur­jalt ven­da õigelt teelt kõr­va­le. Kui­das või sol­vub? Või äk­ki üld­se kat­kes­tab te­ha se­da nii, et sel­lest tu­leks mi­da­gi

12

Koduteel 2/2014

ka­su­lik­ku ning et su­he sel­li­sest rää­ki­ mi­sest ainult pa­ra­neks?

Piib­lis on mit­meid kir­ja­koh­ti, kus meid suu­na­tak­se ole­ma ausad tei­ne­ tei­se­ga ja rää­ki­ma as­ja­dest nii, kui­ das need te­ge­li­kult pais­ta­vad. Seal on ise­gi ka­su­ta­tud sõ­na, mi­da tä­na­ päe­va vä­ga ene­se­tead­lik ini­me­ne üld­ se­gi ei ar­mas­ta – “noo­mi­mi­ne”. Õp 9:8–9: “Ära noo­mi pil­ka­jat, et ta sind ei vih­kaks, noo­mi tar­ka, ja ta ar­mas­tab sind!‑An­na tar­ga­le, ja ta saab veel­gi tar­ge­maks, õpe­ta õig­last, ja ta võ­tab veel­gi enam õpe­tust!” Õp 24:25: “...‑aga neil, kes noo­mi­ vad, käib kä­si häs­ti ning nei­le tu­leb õnn ja õn­nis­tus.” Õp 12:1: “Kes ar­mas­tab hoia­tust, ar­mas­tab tead­lik­kust, aga kes vih­ kab noo­mi­mist, ek­sib ära.” Õp 28:23: “Kes teist ini­mest noo­ mib, leiab lõ­puks enam tä­nu kui li­be­keel­ne.” Õp 15:32: “Kes ei hoo­li õpe­tu­sest, põl­gab oma hin­ge, aga kes kuu­lab noo­mi­mist, saab tar­ga sü­da­me.”

Mt 8:32: “Aga kui su vend peaks pa­tus­ta­ma, siis mi­ne, noo­mi te­da nel­ ja sil­ma all! Kui ta sind kuu­lab, siis oled sa oma ven­na ta­ga­si võit­nud.”

Lk 17:3: “Jäl­gi­ge end: kui su vend pa­tus­tab, siis noo­mi te­da, ja kui ta ka­het­seb, an­na tal­le an­deks.”

1Ts 5:12: “Ent me pa­lu­me teid, ven­nad, tun­nus­ta­da neid, kes teie seas tööd tee­vad ja teid Is­san­das ju­ha­ta­vad ning noo­mi­vad.”

1Ts 5:14: “Meie aga ma­nit­se­me teid, ven­nad: noo­mi­ge kor­ra­tuid, jul­gus­ta­ge pelg­lik­ke, aida­ke nõr­ku, ol­ge pi­ka mee­le­ga kõi­ki­de vas­tu!”

Ef 4:25–27, 29: “See­pä­rast jät­ke va­le ja rää­ki­ge tõtt oma li­gi­me­se­ga, sest me ole­me üks­tei­se liik­med.‑Kui vi­has­tu­te, siis är­ge teh­ke pat­tu! Är­gu päi­ke loo­ju­gu teie vi­has­tu­mi­se üle!‑Är­ ge and­ke ka maad ku­ra­di­le!‑Üh­te­gi nur­ja­tut sõ­na är­gu tul­gu teie suust, vaid rää­ki­ge ainult se­da, mis on hea

teis­te üles­ehi­ta­mi­seks, et kuul­jad saak­sid ar­mu.”

Sel­li­sel konfronteerumisel või noo­mi­mi­sel on mi­tu ees­mär­ki: see võib en­ne­ta­da suu­re­mat prob­lee­mi või pat­tu­lan­ge­mist, see võib la­hen­ da­da prob­lee­mi ning luua ini­mes­te va­he­le suu­re­ma usal­du­se ja lä­he­du­se.

Kui­das sek­ku­da?

Kuid mit­te iga­su­gu­ne konfron­ teerumine või prob­lee­mist rää­ki­ mi­ne ei too nii­su­gu­seid tu­le­mu­si.

Se­da võib te­ha ka ini­mest ja su­het lõh­ku­val ning va­lu­sal moel. Kui­das siis konfronteeruda või noo­mi­da tar­ gas­ti ja ar­mas­tu­ses? Oma ko­du­gru­ pis aru­ta­si­me lä­bi sel tee­mal mi­tu olu­list as­ja.

Laupäeval, 14. juunil 2014 toimub

Eestimaal Ülemaailmne Evangeeliumipäev

14. JUUNI

2014

Koos teiste rahvastega tahame kuulutada sel päeval evangeeliumi ka viisil, mida me ei ole enne kasutanud!

Eesti Evangeelse Alliansi evangelismitoimkonna buklette Lootust leides saab näha EEA kodulehelt (www.allianss.ee) ja küsida oma kogudusest.

Bukletis on neli valget lehekülge, kuhu saad kirjutada oma tunnistuse, enne kui bukleti kellelegi lugemiseks annad.

Õnnistatud evangeeliumikuulutust! üks päev / üks maailm / üks sõnum

 Kont­rol­li kõi­ge­pealt oma sü­da-me­hoia­kut ja mõt­le, miks sa sel­lest ta­had rää­ki­da. Kui su ees­ märk on “pan­na pai­ka”, “vi­sa­ta tal­le ni­na pea­le”, “lõ­pe­ta­da üks­kord see ja­ma ära”, siis pa­rem jä­ta see te­ge­ ma­ta. Konfronteerumise ees­märk saab ol­la ainult olu­kor­ra pa­ran­da­ mi­ne, tei­se aita­mi­ne, mit­te te­ma lõh­ku­mi­ne.  Kin­ni­ta kõi­ge­pealt tei­se­le ini­ me­se­le, et ta on sul­le täh­tis ja teie su­he on vä­ga täh­tis. Loo nii-öel­da po­si­tiiv­ne foon teie vest­lu­se­le. Tee se­da ausalt ja ko­gu sü­da­mest. Ini­ me­ne tun­neb ära, kui­das sa te­mas­se te­ge­li­kult suh­tud, ning ta ko­geb ka si­nu hoo­li­mist ja ar­mas­tust. Üt­le tin­gi­ma­ta väl­ja, et sa hoo­lid te­mast.

Me eel­da­me sa­ge­li, et ini­me­ne peab ju se­da tead­ma. Ei, ik­ka­gi üt­le see väl­ja, siis on tal liht­sam sind usal­da­ da ja kuu­la­ta.  Rää­gi prob­lee­mist konk­reet­ selt ja fak­ti­li­selt. Too konk­reet­seid näi­teid. Ära pa­ne diag­noo­se, ära mõt­le ega rää­gi te­ma eest. Rää­gi en­da ni­mel ja sel­lest, mi­da tead, ko­ged, tun­ned, ar­vad si­na. Ära ole see­juu­res pal­ju­sõ­na­li­ne.  Kuu­la, kuu­la ja veel kord kuu­ la. Konfronteerumine on dia­loog. Ei to­hiks te­ha nii, et sa va­lad oma mõt­ ted väl­ja ja kõn­nid mi­ne­ma. Ole ole­mas, ole tä­he­le­pa­ne­lik, püüa Koduteel 2/2014

13

NoorteNurk

Pa­lun, et Ju­mal val­vaks teie va­ba­dust World Race on 1989. aas­tal loo­dud denomi­ natsioonidevahelise mis­jo­ni­or­ga­ni­sat­sioo­ni Adventures in Missions prog­ramm, mil­le ees­märk on koon­da­da ini­me­si, kes on val­mis mi­ne­ma ja tee­ni­ma 11 kuu jook­sul 11 rii­gis.

Ap­ril­lis vii­bis ühe nii­su­gu­se gru­pi­ga Ees­tis Kimberly Webb. Mi­da ta Ees­tis nä­gi ja ko­ges?

M

i­nu esi­me­ne kuu Ees­tis oli ime­li­ne.

Pean tun­nis­ta­ma, et kuul­des mi­ne­ kust Ees­tis­se, pi­din sel­le maa asu­ko­ha kaar­dilt jä­re­ le vaa­ta­ma. Tead­sin, et see maa asub Ve­ne­maa naab­ru­ses, aga see oli ka kõik. Üles kas­va­des mai­ni­ti Ees­tit ühes mi­nu lem­mik­fil­mis, nii et mul on ala­ti ol­nud õrn tõm­me sel­le rii­gi

vas­tu.

Pä­rast Amee­ri­kast lah­ku­mist oli Ees­ti meie 11-kuu­li­se tee­kon­na kol­ mas pea­tus­paik ning esi­me­ne Euroo­ pa riik pä­rast Aaf­ri­kat. Kul­tuu­ri­ðokk oli pä­ris suur. Me lah­ku­si­me soo­jast 32-kraa­di­sest il­mast 1-kraa­di­ses­se.

Ena­mik ini­me­si Tal­lin­na len­nu­jaa­ mas mui­gas meid nä­hes, sest as­tu­si­ me len­nu­kist väl­ja lü­hi­kes­tes pük­stes ja san­daa­li­des.

Mi­nu mees­kond jõu­dis Võr­ru – meie sel­le kuu tee­ni­mis­ pai­ka – paar päe­va pä­rast Ees­tis­se saa­ bu­mist. Va­he­peal sai­ me en­da­le soo­je­mad rii­ded ning Tal­lin­na­ ga tut­vu­des koh­tu­si­ me mõ­nin­ga­te ime­lis­ te ini­mes­te­ga.

En­ne Võr­ru sõit­ mist in­for­mee­ri­ti meid Aaf­ri­ka ja Ees­ti kul­tuu­ri­lis­test eri­ne­ vus­test, mis on üs­na mär­ki­mis­väär­sed.

Mei­le öel­di, et eest­ la­sed ei näi­ta ju­ba loo­mu poo­lest kiin­ du­must väl­ja, nii et me ei peaks liht­salt rin­gi käies ini­me­si kal­lis­ta­ma. Rää­gi­ti lü­hi­dalt ka Nõu­ko­ gu­de Lii­du rol­list ja Kimberly grupp: esi­me­ses reas Brook ja Michell, ta­gu­mi­ses reas Liz, Kimberly ja Hannah.

14

Koduteel 2/2014

Kimberly Bal­ti rii­ki­des mi­ne­vi­kust ning sel­le mõ­just vai­mu­li­ku­le õhk­kon­na­le.

Võr­ru saa­bu­des koh­tu­si­me pas­to­ri ja te­ma abi­kaa­sa­ga. Nad sel­gi­ta­sid mei­le veel kord, et eest­la­sed ei ole var­ mad kiin­du­must väl­ja näi­ta­ma, kuid see­jä­rel üt­les pas­tor mi­da­gi oota­ma­ tut: “Me ta­ha­me se­da muu­ta, see­ga ma pa­lun, et te kal­lis­tak­si­te tih­ti.” Me oli­me kõik häm­mel­du­nud ning vaa­ ta­si­me üks­tei­se­le kü­si­va­te pil­ku­de­ga ot­sa. Aga kui ta ja­gas mei­le, mis oli te­ma sü­da­mes, oli­me rõõ­mu­ga val­mis kuu­le­tu­ma. Pas­tor ei tei­nud nal­ja, ta kal­lis­tas KÕI­KI! See oli nii ime­li­ne!

Aja jook­sul ko­ge­sin, kui­das ini­me­ sed rää­ki­sid ime­li­si as­ju Elu­puu ko­gu­ du­sest ning sel­le pas­to­rist. Ar­mas­tus ja kul­tuu­ri muu­tus, mi­da ta lin­na­le soo­vis, töö­tas.

Esi­me­sel paa­ril päe­val Võ­rus ko­ge­ si­me oma mees­kon­na­ga eba­ta­va­list vä­si­must. Või­si­me ma­ga­da ter­ve öö ning är­ga­ta sa­ma vä­si­nult, na­gu me po­leks üld­se ma­ga­nud. Al­gu­ses ar­va­ si­me, et see võib ol­la tin­gi­tud aja­va­ hest, kuid hil­jem tai­pa­si­me, et see on mi­da­gi vaim­set. Kui sai­me roh­kem tea­da Ees­ti mi­ne­vi­kust ning Nõu­ko­gu­ de Lii­du seo­sest sel­le­ga, tund­sin vi­ha sel­le pä­rast, kui­das siin­seid ini­me­si

NoorteNurk on ko­hel­dud. Olin koh­ku­nud, kuul­ des lu­gu loo jä­rel sel­lest, kui­das ini­ me­sed kao­ta­sid oma pe­red Si­be­ris.

Olin veel­gi vi­ha­sem sel­le pä­rast, et ei tead­nud sel­lest va­rem mi­da­gi. See oli olu­li­ne osa aja­loost, aga ei mi­na ega mi­nu mees­kond tead­nud, et mi­da­gi sel­list üld­se aset on leid­nud.

Pä­rast sel­li­se aja­loo kuul­mist mai­ ni­sin ühe­le oma mees­kon­na­kaas­la­se­ le, et tun­nen, kui­das saa­tan on na­gu Hamelini vi­le­pil­li­män­gi­ja, kes uinu­ tab ini­me­si apaat­ses­se un­ne, na­gu neil ei oleks loo­tust. Ta nõus­tus mi­nu­ ga ning me hak­ka­si­me mee­kon­na­na pal­ve­ta­ma. Pä­rast pal­ves vee­de­tud aega Ju­mal taas­elus­tas meid ning oli­ me täis ot­su­se­kind­lust Võ­ru ini­me­si üli­roh­kes­ti õn­nis­ta­da. Ühel päe­val ot­sus­ta­si­me ja­ga­da roo­se nei­le, ke­da siin­ol­dud nä­da­la­ te jook­sul oli­me ko­ha­nud. Võt­si­me ees­ti­keel­se Piib­li ja kir­ju­ta­si­me pa­be­ ri­le jul­gus­ta­vaid kir­ja­koh­ti ning klam­ mer­da­si­me need roo­si­leh­te­de kül­ge.

Siis asu­si­me roo­se ja­ga­ma. Al­gu­ses and­si­me neid ini­mes­te­le, ke­da oli­me va­rem ko­ha­nud, na­gu näi­teks müü­ja­ le toi­du­poes, kes oli vä­ga ar­mas, või ben­sii­ni­jaa­ma tee­nin­da­ja­le. Kuid siis hak­ka­si­me neid ja­ga­ma eaka­ma­te­le nais­te­le ning ini­mes­te­le, ke­da Ju­mal meie tee­le ju­ha­tas. Kui kõn­di­si­me nais­te juur­de ning and­si­me nei­le lil­ led, ül­la­tas meid nen­de reakt­sioon.

Nen­de ilu­sa­te ees­ti nais­te külm vä­lis­ pind hak­kas peh­me­ne­ma. Mõ­ned kal­ lis­ta­sid meid pi­sar­sil­mi, tei­sed nae­ra­ ta­sid, kui nad oma roo­si nuu­su­ta­sid.

See oli tõe­li­ne hetk Ju­ma­lalt.

Ole­me vä­ga õn­nis­ta­tud, et meil oli või­ma­lik sel­les ime­li­ses rii­gis aega vee­ta. Meie World Race’i tee­kon­na al­gu­ses ei ol­nud ma vä­ga põ­ne­vil sel­le Euroo­pa osast, kuid olen vä­ga tä­nu­lik, et sain siia tul­la. Ma ar­mas­ tan se­da pai­ka roh­kem, kui suu­dan sõ­na­des väl­jen­da­da. Ma pal­ve­tan jät­ ku­valt eest­las­te eest. Pa­lun, et Ju­mal val­vaks teie va­ba­dust ning hoiaks teie rii­gi tu­ge­va­na. Ning et Ju­mal õn­nis­taks teid oma ar­mas­tu­se tõe­ga ning et är­ka­mi­ne Ees­tis võiks Jee­su­ se ni­mel ala­ta!

Tõl­ki­nud Grete Le­pa

Noor­te­laa­ger Nuutsakul 14.–17. märt­sil pee­ti EMK noor­te ke­vad­laag­rit.

Mi­da mee­nu­ta­vad sel­lest Ta­pa noo­red?

M

i­na, mi­nu vend ja kaks õde sõit­si­me Käs­must Nuutsakule paar tun­di, võt­tes va­he­peal Ta­palt veel ühe poi­si pea­le. Lõ­puks, pi­me­das ja vä­si­ nu­na ko­ha­le jõu­des, si­ru­ta­si­me end pi­kast sõi­dust. Ma­jas ju­ha­ ta­ti meid tu­ba­des­se, ku­hu sai­me end mu­ga­valt sis­se sea­da. See­jä­ rel õh­tus­ta­si­me ning oli ülis­tus.

Va­he­peal kor­ral­da­ti ka üli­põ­ne­ vad tut­vu­mis­män­gud, kus oli pal­ju lõ­bu ning nae­ru. Pä­rast se­da män­gi­si­me “kaas­laa­ger­da­ ja­te­ga” veel pi­kalt “Ligretot”.

Ma­ga­ma läk­si­me kesk­ööl – ega laag­ri­tes ju ma­ga­da saa! :-) Joo­nas, 16-aas­ta­ne Järg­mi­se kolme päe­va ka­va oli sar­na­ne: hom­mi­ku­söök, pal­ve ja ülis­tus, sport­män­gud, lõu­na, töö­ toad, Wesley-gru­pid, õh­tu­söök, ülis­tus.

Laa­ger oli vä­ga põ­nev, sain pal­ju uusi tead­mi­si: kui­das ol­la jul­ge, tun­nis­ta­da. Mul­le meel­dis vä­ga.

K

äi­sin noor­te­ laag­ris ka­he õe, ven­na ja sõb­ra­ ga. Laag­ri tee­ma oli “Ole jul­ge”, mis rõ­hu­tab, et olek­si­ me krist­las­te­na jul­ ged, rää­gik­si­me mit­ te­krist­las­te­le Ju­ma­ last ega kar­daks se­da te­ha. Aga kui sa ei saa kõi­ke se­da Alek­san­der, 13-aas­ta­ne ik­ka­gi öel­dud, siis tee kel­le­le­gi mõ­ni hea­te­gu.

Laag­ris toi­mu­sid ka la­he­dad ülis­tus­õh­tud ja pal­ve­õh­tu. Sa­mu­ti män­ gi­si­me õues vah­vaid sport­män­ge.

Ta­han kind­las­ti ka edas­pi­di laag­ris osa­le­da.

Koduteel 2/2014

15

kirikuelu

Päev täis päi­kest Irja Saksing, Kär­sa ko­gu­dus

Kär­sa ki­ri­kus olid süü­da­tud kõik küün­lad, mis meil tä­his­ta­sid suu­ re ree­de ju­ma­la­tee­nis­tu­sel Jee­su­se Via Dolorosal ole­vaid pea­tus­pai­ku.

Ko­gu­du­sel oli rõõm ja au tee­ni­da Ju­ma­lat koos su­per­in­ten­dent Taa­

16

Koduteel 2/2014

Fotod: Taa­vi Hollman

20. ap­ril­li hom­mi­kul pais­tis sä­rav päi­ke. Kät­ te oli jõud­nud kaua­ooda­ tud üles­tõus­mis­pü­ha, Jee­su­se kan­na­tus­aja lõpp. Kan­na­tu­sest kir­ku­ ses­se – sel­li­ne oli Jee­ su­se Kris­tu­se elu. Kui me koos Jee­su­se­ga kan­ na­ta­me, siis tõs­te­tak­se ka meid koos Jee­su­se­ga kir­ku­ses­se. Sel­li­ne on ju Ju­mal-Isa lu­ba­dus oma las­te­le. vi Hollmaniga. Pea­tu­des kü­si­mu­ sel, kas Jee­sus peab ris­ti kand­ma ük­sin­da, mee­nu­tas su­per­in­ten­dent kah­te Siimonat: Siimon Pee­trust ja Siimonit Küreenest. Siimon Peetrus oli sõ­na­des vä­ga jul­ge, aga sal­gas Jee­ su­se. Ome­ti jäi ta osa­dus­ se Jee­su­se­ga ja hil­jem Jee­ sus an­des­tas tal­le. Siimon Küreenest aga oli mees õigel ajal õiges ko­has ja tal­le teh­ti ko­hus­tus kan­da Jee­su­se ris­ti. See ko­hus­tus on ka meil. Kui jär­gi­me Jee­sust tões ja vai­mus, siis pea­me ole­ma val­mis ris­ti kand­ma. Ja just­kui lo­hu­ tu­seks kõ­las rõõ­mus hüüe meie pas­tor Rei­nult: “Jee­ sus on üles tõus­nud!” Ja ko­gu­dus kor­das se­da veel ja veel. Hal­le­luu­ja! Jee­sus elab! Ta on võit­nud sur­ma ja haua. Tä­nu Ju­ma­la­le!

Pä­rast ju­ma­la­tee­nis­tust mee­li­tas ere ja soo­jen­dav päi­ke meid ki­ri­kust õue.

Sin­na kat­si­me koh­vi­laua.

Ei puu­du­nud ka tra­dit­sioo­ni­li­sed kee­ de­tud-vär­vi­tud mu­nad, mi­da sai­me rõõm­sal mee­lel kok­si­da.

Koh­vi­laua osa­du­se lõp­pe­des jäi­ me­gi õue, sest oli­me val­mis kuu­la­ ma pas­tor Rein Laaneseri aru­an­net ko­gu­du­se tööst aas­tal 2013. Oli­me osa loo­du­sest: koos päi­ke­se­pais­te, he­le­ro­he­lis­se pit­si­vah­tu mäs­si­tud puu­de-põõ­sas­te, lin­nu­lau­lu ja si­pel­ ga­te­ga. Ni­melt kul­geb just Kär­sa ki­ri­ku tre­pist möö­da met­sa­kuk­las­te rän­nu­ra­da. Ja tea­des, et Ju­mal lõi aega­de al­gu­ses loo­mad ja pu­tu­kad en­ne ini­mest, po­le ma söan­da­nud se­da ra­da luua­ga laia­li püh­ki­da. Ühed Is­san­da loo­dud kõik!

Loo­ja Ju­mal, tä­nu Sul­le ilu eest, mis meid Si­nu loo­dus ümb­rit­seb. Aita meid kas­va­da Si­nu sõ­nas ja ar­mas­tu­ ses ning küp­se­da Si­nu ar­mus.

Sel­li­ne kau­nis päik­se­li­ne ja rõõ­ mus päev jääb pi­kaks ajaks meel­de.

Ning tead­mi­ne, et Kris­tus ju­ha­tab meid ra­hu­tee­le ja jät­kab tee­kon­da koos meie­ga, kin­ni­ta­gu meie us­ku veel­gi. Jee­sus elab! Hal­le­luu­ja!

lastetööst meil ja mujal

Las­te­töö te­gi­ja­te ke­va­di­ne koo­li­tus­päev

E

14.

märt­sil vu­ra­sid las­te­töö te­gi­jad üle Ees­ ti kok­ku Võ­ru ko­gu­dus­se, et taas koh­ tu­da kol­lee­gi­de­ga, saa­da uusi ideid, mee­to­deid ning in­nus­tust.

si­me­sel õh­tul üks­tei­se­le põ­le­va­te sü­da­me­te­ga ju­tus­ta­tud lood sü­ti­ta­sid taas lee­git­se­ma uue teo­tah­te ja in­nu min­na ning proo­vi­da jä­re­le ka neid as­ju, mi­da tei­sed on oma usu­teel ko­ge­nud. Lau­päe­val sai­me Lea Kü­ba­ralt uusi tead­mi­si, kui­das tul­la tun­nis toi­me eri­va­ja­dus­te­ga lap­se­ga. Einike Pil­li rää­kis mei­le tee­ma “Kui­das seis­ta kind­la­na” raa­mes, mil moel väl­ti­da lä­bi­põ­le­mist ning lei­da ka iga­päe­va­selt kii­res ajas aega en­da­le.

Päe­va lõ­pe­tas mõ­nus lõõ­gas­tus Kubija SPA-s, mis aitas unus­ ta­da une­tud öö­tun­nid ja va­ba aja, mis ku­lu­nud, val­mis­ta­maks et­te roo­ga Ju­ma­la Sõ­nast, mis oleks täp­selt ea­ko­ha­ne just an­tud va­nu­se­gru­pi­le.

Egle Hollman EMK las­te­töö koor­di­naa­tor

Paas­tu­ajal Tar­tu ko­gu­du­se pü­ha­päe­va­koo­lis u­ba mit­men­dat aas­tat paas­tu­vad meie pü­ha­ päe­va­koo­li lap­sed koos ko­gu­du­se­ga ja nii ka tä­na­vu­se suu­re paas­tu ajal.

Lap­sed ise võ­ta­vad en­da­le nn paas­tu­lu­ba­du­ si. Näi­teks sel aas­tal ot­sus­ta­sid lap­sed paas­tu­da jää­ti­se või kom­mi­de söö­mi­sest, te­le­ka vaa­ta­mi­ sest, te­le­fo­ni- ja ar­vu­ti­män­gu­de män­gi­mi­sest.

Sel­lis­test mee­lis­te­ge­vus­test loo­bu­mi­ne peaks mei­le meel­de tu­le­ta­ma, et elus on olu­li­se­maid as­ju. Eel­kõi­ge tu­leks roh­kem aida­ta tei­si, mõel­ da teis­te­le, pal­ve­ta­da nen­de eest.

Et kõi­ke se­da oleks liht­sam mee­les pi­da­da, meis­ter­da­si­me koos las­te­ga paas­tu­ka­lend­rid (pil­dil). Ka­len­der aitas las­tel jäl­gi­da, kui kau­ge­ le ole­me paas­tu­ajas jõud­nud. Sa­mu­ti tä­his­ta­sid nad oma ka­lend­ris iga päev kleep­su­ga kolm as­ja: kas olen sel päe­val pal­ve­ta­nud (val­ge kleeps), kas olen pi­da­nud oma paas­tu­lu­ba­dust (si­ni­ne kleeps) ja kas olen tei­nud ar­mas­tu­se te­gu­sid (puu­vil­ja kleeps). Igas pü­ha­päe­va­koo­li tun­nis olid las­tel ka­lend­rid kaa­sas ning sai­me ja­ga­da, kui­das nä­dal on läi­nud ja mil­li­seid ar­mas­tu­se te­gu­sid ole­me tei­nud, et see­lä­bi in­nus­ta­da tei­si.

Kõik lap­sed olid tub­lid oma lu­ba­dus­te pi­da­mi­ se­ga, mit­med said har­ju­ta­da iga­päe­vast pal­ve­ta­

Tart­las­te paas­tu­ka­len­der.

Fo­tod: Tar­tu Pü­ha Luu­ka ko­gu­dus

J

Iga­ühel on või­ma­lus süü­da­ta suu­rest paasaküünlast oma väi­ke küü­nal. mist ja ot­si­sid või­ma­lu­si ol­la roh­kem teis­te­le abiks.

Paas­tu­aeg kul­mi­nee­rub meie las­te jaoks vä­ga eri­li­se ööga, mil ko­gu­ne­me õh­tul ki­ri­kus­se, et pi­da­da paasaöö vigiliiat. Sel õh­tul al­gab pü­ha­päe­va­koo­li­tund kell 22. See­jä­rel toi­mub öine ju­ma­la­ tee­nis­tus, mis al­gab ki­ri­ku­õues uue lõk­ke­tu­le ja paasaküünla süü­ ta­mi­se­ga. Ki­ri­ku­li­sed saa­vad süü­da­ta suu­rest paasaküünlast oma väi­ke­se küün­la. Kris­tu­se val­gus jõuab iga­ühe­ni ki­ri­kus.

Ku­na ju­ma­la­tee­nis­tus al­gab vä­ga hil­ja, vä­si­vad mõ­ned lap­sed en­ne tee­nis­tu­se lõp­pu ära ja lä­he­vad ma­ga­ma, kuid mõ­ned osa­ le­vad vap­ralt lõ­pu­ni. Vigiilia jä­rel ko­gu­ne­tak­se ko­gu­du­se ja sõp­ra­de ühi­se­le pi­du­li­ku­le söö­ma­aja­le. Sel­leks pa­lu­vad ma­ga­ma läi­nud lap­sed ka en­nast üles aja­da, sest kes ik­ka ta­haks suu­rest peost il­ma jää­da. Põ­nev on ka see, et pal­jud jää­vad sel ööl ki­ri­kus­se ma­ga­ma ning hom­mi­kul ko­gu­ne­ tak­se hom­mi­ku­söö­gi­lauas. Lap­sed üt­le­vad, et see öö on kõi­ge põ­ne­vam öö aas­tas ning se­da ooda­tak­se vä­ga.

Pä­rast hom­mi­ku­söö­ki pee­ti ki­ri­ku­aias ðo­ko­laa­di­mu­na­ jah­ti.

Ole­me Tae­va­isa­le tänulikud sel­le põ­ne­va ja vä­ga õpet­li­ku paas­tu­aja eest ning rõõm­sad Is­san­da üles­tõus­mi­se ajas.

Ja­na Tamm, Tar­tu Pü­ha Luu­ka ko­gu­dus

Koduteel 2/2014

17

lastetööst meil ja mujal

E

ma­de­päev on üks eri­li­ne päev, kus väl­jen­da­me oma tä­nu ema­ de­le, va­na­ema­de­le, ris­ti­ema­de­le ja vai­mu­li­ke­le ema­de­le. Nii tä­his­tas ka EMK Tal­lin­na ko­gu­dus taas ema­ de­päe­va.

Lap­sed rõõ­mus­ta­sid ko­gu­dust kau­ ni­te lau­lu­de, luu­le­tus­te ja inst­ru­men­ taal­lu­gu­de­ga. Oli suur rõõm nä­ha pe­re­de ak­tiiv­set osa­võt­tu. Ka lap­se­va­ ne­mad tee­ni­sid oma an­di­de ja os­kus­ te­ga kaa­sa. Li­saks ootas pä­rast tee­nis­

tust ki­ri­ku­li­si ül­la­tus – ko­gu­ du­se mees­pe­re ot­sus­tas ema­de­päe­va pu­hul kor­ral­ da­da ki­ri­ku­ lis­te­le pi­du­li­ku vas­tu­võ­tu. Laud oli rik­ka­li­kult kae­tud oma­val­mis­ta­tud hõr­gu­tis­te, kau­ni­te lil­le­de ja küü­nal­ de­ga. Pi­du­lik­kust ja mee­le­olu li­sas koh­vi­kus elav muu­si­ka ning mees­te

Fo­tod: Evelin Toodo

Ema­de­päe­val Tal­lin­nas

vah­va et­te­as­te ter­vi­tus­lau­lu­ga. Loo­ da­me, et ema­de­päe­va tä­his­ta­mi­ne mees­te eest­ve­da­mi­sel muu­tub meie ko­gu­du­ses iga-aas­ta­seks ta­vaks.

Evelin Toodo, Tal­lin­na ko­gu­dus

Ees ootab su­ve­puh­kus ät­te on jõud­nud ke­vad ja Ree­ kü­la ko­gu­du­se pü­ha­päe­va­kooli lap­sed jäid 11. maist su­ve­puh­ku­se­ le.

Koo­li­aas­ta lõ­pus te­hak­se ik­ka kok­ ku­võt­teid, se­da te­gi­me ka meie. Sel aas­tal ole­me pü­ha­päe­va­koo­li­töös ko­ge­nud eri­list Ju­ma­la õn­nis­tust ja pal­ve­vas­tu­seid. Lap­sed on us­ta­valt tun­di­des osa­le­nud (kesk­mi­selt on aas­ ta jook­sul puu­du­tud ainult kol­mest tun­nist) ja ku­ju­ne­nud on hea sõp­rus­ kond. Lap­sed on eri va­nu­ses ning va­ne­mad lap­sed õpe­ta­vad noo­re­maid ja aita­vad käe­lis­tes te­ge­vus­tes.

Pü­ha­päe­va­koo­li tun­di­des ole­me kä­sit­le­nud vä­ga mit­meid tee­ma­sid: mis­jo­ni­tööd, pal­vet, Ju­ma­la ar­mas­ tust ja hoo­li­mist, küm­met käs­ku jne.

Suurt rõõ­mu val­mis­tab, et lap­sed iga tun­ni lõ­pus ühes­koos pal­ve­ta­vad Meie Isa pal­vet, mis õp­pe­aas­ta al­gu­

18

Koduteel 2/2014

ses ena­mi­ kul sel­ge ei ol­nud.

Lõ­pu­pi­du pi­da­si­me ki­ri­ kus ema­de­ päe­val. Ki­ri­ kus­se olid tul­nud emad, kel­le­le lap­sed laul­sid, luu­le­ tu­si lu­ge­sid ja näi­den­di­ga esi­ne­sid. Lap­ sed olid val­ Ree­kü­la pü­ha­päe­va­koo­li­las­test on aas­ta­ga ku­ju­ne­nud vah­va sõp­rus­kond. mis­ta­nud ka väi­ke­sed kin­gi­tu­sed oma ema­de­le ja Pü­ha­päe­va­koo­li õpe­ta­ja­na soo­vik­ kõi­gi­le teis­te­le­gi ema­de­le, kes ki­ri­kus­ sin, et lap­sed olek­sid meie eest­pal­ve­ se olid jõud­nud. Pä­rast ju­ma­la­tee­nis­ tes ka su­vel, kui nad igal pü­ha­päe­val tust sõi­me ühi­selt tor­ti, vaa­ta­si­me pil­ ki­ri­ku uk­sest sis­se ei as­tu. gu­ga su­ves­se ja ka sü­gi­ses­se, mil­lal Reelika Murd, Ree­kü­la ko­gu­dus jäl­le koh­tu­me pü­ha­päe­va­koo­lis.

Fo­to: Reelika Murd

K

NÕU­AN­DE­NURK

Kui­das toi­me tul­la stres­si­ga?

Ela­me muu­tus­te­roh­kel ja pin­ge­li­sel ajal. Koo­lis, hu­vi­rin­gi­des ja sõp­rus­ kon­nas, kõik­jal on olu­li­ne, et olek­ sid edu­kas. Li­sa­nduvad pin­na­peal­sed inim­suh­ted, mis tih­ti piir­du­vad suht­lu­ se­ga ar­vu­tis. Võib öel­da, et stress po­le pal­ju­de­le võõ­ras.

S

tres­si pu­hul on te­ge­mist ke­ha mit­te­spet­sii­fi­ li­se vas­tu­se­ga vä­lis­mõ­ju­de­le. Stress ja­ga­tak­ se tä­na­päe­val heaks ehk mo­ti­vat­sioo­ni ja ins­pi­rat­sioo­ni te­ki­ta­vaks ning hal­vaks, mis ke­ha ja hin­ge hä­vi­tab. Äre­vus on nor­maal­ne reakt­sioon ta­ju­tud ohu­le. Kui oht­li­ku­na kee­gi olu­kor­da ta­jub, sõl­tub va­ra­se­ma­test ko­ge­mus­test, us­ku­mus­test ja hoia­ku­test. Mõist­lik hulk äre­vust ta­gab ras­kes olu­kor­ras pa­re­ma toi­me­tu­le­ku, üle­mää­ra­ne äre­vus pi­dur­dab te­gut­ se­mist.

Stress on meie elu eba­kõ­la­de häi­re­kell. Kui ini­me­ne jook­seb ja hak­kab hin­gel­da­ma, saab ta aru, et ke­ha po­le saa­nud va­ja­li­kul mää­ral hap­nik­ku. Sa­ma­su­gu­ne olu­kord te­kib ka emot­sio­naal­se pin­ge kor­ral. Stres­si- ja pin­ge­ sei­sun­dis jää­vad elu­li­selt mit­te nii olu­li­sed elun­di­süs­tee­ mid, näi­teks see­de­elun­did, hap­ni­ku­puu­du­ses­se.

Tund­li­ku­mad ta­ju­vad väik­se­mat­ki eba­kõ­la, kuid ainult tead­li­kud muu­da­vad see­jä­rel mi­da­gi oma elus. Kui pin­ge lii­ga suu­reks muu­tub, hak­kab see meie elu­olu tõ­si­ sel mää­ral se­ga­ma. Pi­de­va stres­si pu­hul või­vad tek­ki­da nii une- kui äre­vus­häi­red, dep­res­sioon, aval­du­da mit­med ke­ha­li­sed sümp­to­mid, na­gu iivel­dus, sü­da­me­klop­pi­mi­ ne, pea­va­lu, nõr­ge­neb im­muun­süs­teem.

Kui­das stres­sist või­tu saa­da?

1. Vii­bi roh­kem värs­kes õhus 2. Hin­ga ra­hu­li­kult ja sü­ga­valt 3. Maan­da ke­ha­li­si pin­geid tree­nin­gu­ga 4. Ko­ris­ta oma tu­ba 5. Jäl­gi oma ke­ha­hoia­kut

6. Leia igas päe­vas mi­da­gi head 7. Pü­hen­du nau­di­ta­va­te­le te­ge­vus­te­le 8. Nau­di head raa­ma­tut, teat­ri­eten­dust, kont­ser­ti, fil­mi 9. Ot­si va­hel­dust 10. Ära too töö­as­ju mõ­te­tes ko­ju 11. Rää­gi kel­le­le­gi oma mu­re­dest 12. Vas­ta kü­si­mu­se­le: “Kas juh­tu­nu on poo­le aas­ta pä­rast mi­nu jaoks sa­ma olu­li­ne?”

13. Kui tun­ned, et ise hak­ka­ma ei saa, kü­si abi 14. Tu­le­ta meel­de mi­da­gi head ja ilu­sat 15. Joo­nis­ta se­da, mi­da sa kar­dad, ja li­sa nal­ja­kaid de­tai­le 16. Ka­su­ta ku­jut­lus­või­met

Huu­mo­ri­meel aitab Huu­mo­ri­meel aitab maan­da­da en­da ja teis­te ne­ga­tiiv­set stres­si ja pin­ge­al­li­ka­te­ga toi­me tul­la.

1. Õpi oma huu­mo­ri­meelt tund­ma. Jõua sel­gu­se­le, mis si­nu jaoks on nal­ja­kas.

2. Ole män­gu­li­sem ja elu­rõõm­sam. Tee iga päev mi­da­gi, mis val­mis­tab sul­le lõ­bu ja nau­di se­da.

3. Nae­ra roh­kem ja sü­da­mest. Ka­su­ta iga so­bi­vat het­ ke naer­mi­seks. Nae­ra ala­ti teis­te­ga kaa­sa ja mit­te ku­na­gi teis­te üle. Nae­ra siis, kui oled är­ri­tu­nud või pin­ges.

4. Rää­gi nal­ja­kaid lu­gu­sid ja anek­doo­te. Jä­ta meel­de ja pa­ne kir­ja nal­ja­kad lood. Va­li so­biv aeg ja koht ning ja­ga neid teis­te­ga.

5. Loo ise huu­mo­rit – män­gi sõ­na­de­ga. Ot­si iga­päe­vas­ tes vest­lus­tes, trü­ki­sõ­nas sõ­na­de to­pelt­tä­hen­du­si.

Män­gi nen­de­ga.

6. Mär­ka iga­päe­va­elus huu­mo­rit. Vaa­ta olu­kor­di lä­bi huu­mo­ri­pris­ma ja ja­ga ko­ge­tut teis­te­ga.

7. Õpi ise­en­da üle naer­ma. Tee ni­me­ki­ri as­ja­dest, mis sul­le en­da juu­res ei meel­di. Hei­da oma puu­dus­te ja ek­si­mus­te üle nal­ja.

8. Mär­ka huu­mo­rit stres­si te­ki­ta­vas si­tuat­sioo­nis. Pa­ne kir­ja koo­lis kõi­ge sa­ge­da­mi­ni et­te tu­le­vad prob­lee­mid ja ot­si või­ma­lu­si, kui­das suh­tu­da neis­se huu­mo­ri­ga.

Koos­ta­nud Egle Hollman

Op­ti­mis­ti reeg­lid Nae­ra­ta! Aita tei­si! Ela tä­na!

Koduteel 2/2014

19

Koostanud Egle Hollman

nuputamist

1. Vär­vi vas­ta­valt numb­ri­te­le ja vas­ta kü­si­mus­te­le 1 – val­ge 2 – he­le­kol­la­ne 3 – tu­me­kol­la­ne 4 – he­le­si­ni­ne 5 – tu­me­ro­he­li­ne 6 – he­le­ro­he­li­ne 7 – pruun 8 – he­le­roo­sa 9 – pruun 10 – tu­me­si­ni­ne Ke­da näed pil­dil?

Kir­ju­ta nen­de piib­li­te­ge­las­te ni­med.

.................................................. ..................................................

Mis piib­li­sünd­mu­se­ga on te­gu?

..................................................

Mil­lal on nen­de piib­li­te­ge­las­te sün­ni­päe­vad?

Kir­ju­ta.

.................................................. ..................................................

Ra­hus­tav purk Tu­le­mas on su­vi ja ees pal­ju rei­si­mist. Val­mis­ta en­da­le ra­hus­tav purk, mil­le­ga on mõ­nus ka pik­ka­del auto­sõi­ tu­del aega vee­ta.

Va­ja lä­heb:  sä­ten­dav lii­mi­to­ru  sä­de­lus­pul­ber  pi­si­ke ti­he­dalt sul­guv plas­t- või klaas­purk  ku­ju­ke­sed, mi­da ta­had hõl­ju­ma pan­na  soe ve­si Pi­gis­ta sä­de­lev liim pur­ki, li­sa soe ve­si ja se­ga, ku­ni liim on vees täies­ti la­hus­tu­nud.

Li­sa sä­de­lus­pulb­rit.

Ase­ta pur­ki as­ja­ke­sed, mi­da ta­had seal hõl­ju­mas nä­ha.

Purk on­gi val­mis :-) Ra­pu­ta se­da.

Oota ja vaa­ta, kui­das as­jad pai­gu­tu­vad ja kas leiad üles oma lem­mik- ­as­ja­ke­se. :-)

NB!!!

Saa­da la­hen­dus (koos oma kon­takt­and­me­te­ga) toi­me­tu­se­le: koduteel@metodistikirik.ee või Tal­linn 10152, Nar­va mnt 51. La­hen­da­ja­te va­hel loo­si­me väl­ja las­te­raa­ma­tu!

20

Koduteel 2/2014

ISSN 1406-2291