Mälestuskilde Hugo Oengost – pastorist, superintendendist ja teadlasest

„Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna, pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk.“ (Hb 13:7) Eriliselt väärtustab Jumala sõna „usku, mis läbikatsutuna leitakse palju hinnalisem olevat kullast, mida tules läbi proovitakse. “ (1Pt 1:7)

Kui me küsime, miks vend Hugo Oengo oli ja on veelgi meile nõnda tähtis? Üpris kindlasti ka sellepärast, et temas oli seda tules läbiproovitud usku, mis on palju hinnalisem kullast. Ta kandis endas temale kui Kristuse ustavale sulasele löödud haavade arme. Need olid tema aumärgid. Ta pidas neid kalliks.

Hugo Oengo sündis Haapsalus 12. detsembril 1907 Hiiumaalt pärit kaugesõidukapteni 9-lapselisse perre kaheksandana. Pühendunud kristlasest ema viis väikese Hugo Haapsalu metodisti koguduse pühapäevakooli. Kindel otsus usaldada oma elu Jumala kätesse sündis tema 17. eluaastal. Issand Jeesus sai tema Päästjaks, ülimaks autoriteediks ja tema valikute prioriteediks ka siis, kui Kristusele ustavaks jäämise hinnaks oli loobumine tööst professorina Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille ta oli lõpetanud kuldmedaliga. Samuti loobumine tööst Teaduste Akadeemias ja mujal, kus vajati sügavate teadmistega spetsialisti. Aga selline oli nõukogude okupatsiooniaja ateistliku ja vägivaldse režiimi karm tegelikkus. Kuid ajadistantsilt tagasi vaadates näeme siingi Jumala imelist plaani Tema ustava sõbra elus. Vabastatuna kõigist teadlase karjääriga seotud ülesannetest, pühendas ta ennast jäägitult Kuningriigi tööle. Mulle on meelde jäänud ta sõnad: „Maailmas on palju insenere, kuid töötajaid Jumala põllul vähe.“ Jumal kinkis talle oma püha võidmise, kasutades teda mitmel pool ja paljude õnnistuseks. Sõnum, mida ta kuulutas, kutsus jumalatuid Jumala juurde ja usklikke üles südame ja elu puhtusele, et olla täidetud ja juhitud Pühast Vaimust.

Teda iseloomustab ka sügav austus Jumala sõna vastu. Jutluse alusteksti lugemisel manitses ta kuulajaid: „Pange hoolega tähele, Jumala sõna on autoriteet, mitte niivõrd minu kommentaarid.“ Kuigi ka need osutusid autoriteetseiks, sest ta sõnum toetus alati sõnale. Ja pole siis ime, et iga tema jutlust oodati alati suure igatsusega.

Hugo Oengo palvetas paljude haigete eest. Ka minu eest, kui ma olin teismeeas haigestunud kopsutuberkuloosi. Ma sain sellest tõvest täiesti terveks. Oengol oli silma ja südant näha ja aidata inimesi, kes olid sattunud kitsikusse. Ehk valgustab tema elu seda külge järgmine lugu. Urve, minu abikaasa, oli alles varateismeline, kui ta armastatud isa suri. Urvel koos ema ja vennaga tuli üle elada raskeid aegu, kuni jõudis kätte päev, mil polnud enam leibagi laual, rääkimata muust. Just sellel päeval külastas neid pastor Hugo Oengo. Tal oli hingehoolduslik vestlus sügavas leinas lesega. Siis ta palvetas tema ja ta laste eest ning lahkumise eel tundis Oengo ka huvi, pere igapäevase toimetuleku kohta. Urve ema püüdis näida optimistina ja vastas, et kõik on korras. Pastor lahkus, kuid hetke pärast tuli tagasi ja ütles talle omase karmivõitu tooniga: „Õde, sa ei rääkinud tõtt. Issand käskis selle siia jätta.“ Asetas ümbriku lauale ja lahkus kiiresti toast. Hiljem aga jutustas Urve ema vend Oengole kogu tõe nende olukorrast tol kriitilisel päeval. Oengo tänas Jumalat, kes oli teda juhtinud õigel ajal õigesse kohta ja rõõmustas, et ta oli olnud sõnakuulelik Jumala märguandele.

Hugo Oengo sai ärakutse siit Taevakoju pühapäeval, 10. detsembril 1978. Saatsime ta viimsele teele koos suure rahvahulgaga Oleviste kirikust. Armastatud pastori Hugo Oengo lahkumisest on möödunud üle 41 aasta. Tema jutlused, mis Tallinna metodisti koguduses (Mere puiestee kirikus) omal ajal said lintidele ja paberitele talletatud, kõnetavad meid ikka veel.

Pastor Stanislav Sirel on kirjastanud kaks raamatut kokku 97 lühisõnumiga Hugo Oengo peetud jutlustest. Julgen neid kõigile soojalt soovitada, olles veendunud, et Jumala sõna ei tule tühjalt tagasi, vaid teeb ära selle hea töö, milleks ta on välja läkitatud.

Foto: erakogu

Rahusooviga, vendOLAV PÄRNAMETS

Logosesse on saabunud II osa EMK omaaegse superintendendi Hugo Oengo jutlusi aastatest 1961–1966 (I osa sisaldab jutlusi 1960–1961). Hugo Oengo oli ehitusinsener, tehnikateadlane, Tallinna metodisti koguduse pastor ning kauaaegne EMK superintendent. Oengo jutlustekogud on koostatud tema kaasaegsete omal ajal kirja pandud märkmete põhjal. Esimese raamatu hind on 8,50€, teise raamatu hind on 7€. Osta saab Logose raamatupoest pood.logos@gmail.com 5198 3555.

Jutlustekogumiku esitlus

Pühapäeval, 15. detsembril 2019 toimus Rakvere nelipüha koguduse jumalateenistuse raames meie endise superintendendi Hugo Oengo jutlusteraamatu esitlus. Sündmus leidis aset kell 14, et saaksid tulla külalised ka teistest kogudustest ja kaugemalt. Sissejuhatuseks rajas kohaliku metodisti koguduse pastor Taavi Hollman silla vend Oengo kaasaja ja praeguse põlvkonna vahele. Pastor Sireli abikaasa Epp jutustas peast H. Oengo elulugu nagu lähedase usuvenna oma. Seiku jumalasulase elust jagas Oengo tütar Helgi Eenmaa. Sõnavõtte oli armas kuulata ka hea keelekasutuse tõttu.

VAIKE KASEKAMP, Räpina kogudus

Raamatusoovitus

Trükist on saabunud Kenneth J. Collinsi raamat „Piibellik Tee Päästeks“ Wesley teoloogia tuum.

Raamatu autor ütleb, et wesleyliku päästmise tee eesmärk on kanda uskujad avaramasse maailma, kui nad olid varem kujutlenud: usu kaudu Jumala juurde ja armastuse kaudu oma ligimeste juurde. Tõepoolest, armastuse kaudu toimiv usk on selle püüdluse keskmes, milles inimsüdames toimuv hoiakute ja suhete muutus avaldab mõju nii ligimesele kui ka maailmale laiemalt. Raamatu saab endale soetada Logose raamatukauplusest Tallinnas. Telefon: 6688499, 5198 3555 E-mail: pood.logos@gmail.com

KIRIKUELU 100 AASTAT TAGASI

Metodisti kiriku elust annavad aimu Kristliku Kaitsja artiklid.

„Kristlik Kaitsja“ saab Eestimaa Piiskopliku Methodisti kiriku poolt välja antud ja ta saab ikka selles mõttes oma lugejate ette ilmuma mis mainitud koguduse alustaja Johannes Wesley omale kohuseks tegi: „Maailm on minu kihelkond ja hingesid peasta minu elukutse.“ Selles vabas ja laialises mõttes on see kogudus kakssada aastat tööd teinud ja selle ajajooksul kõige suuremaks üle maailma vaba koguduste seast kasvanud, kirikute, liikmete, jutlustajate, misjonäride, diakonide, halastaja õdede, universiteetide, õppeasutuste, laste varjupaikade, haigemajade, vaestemajade ja mitmesuguse vaimuliku kirjanduse poolest. See on selgeks tunnistuseks, et Kristus seal elab ja oma tööd õnnistab, kus jumalik vabadus valitseb.

Piiskoplik Methodisti kirik on ikka hingede peastja kirik olnud ja selleks tahab tema ka ikka jääda. Tema eessiht ei ole mitte inimesi teistest kogudustest oma juure kutsuda, ja neid uskuma õpetada, nagu oleks ainult Methodisti koguduses üksi õnnistus leida. Methodisti kiriku eesmärk on kõigi inimestele puhast evangeeliumi kuulutada, neid Kristuse juure kutsuda, ja neile pühitsuse teed näidata. /…/ Selles mõttes tahab tema ka edaspidi töötada, kadunuid üles otsida, neid Kristuse juure juhatada, pühitsuses edasi õpetada, ja usklikute seas ühte meelt kasvatada, kus enam kogudusest ja kombedest ei kiidelta, vaid Kristusest ja tema ristist. Maailm on selle kiriku kihelkond ja hingesid peasta tema elukutse. Püüdku seda iga Piiskopliku Methodisti koguduse liige tähele panna, selles mõttes töötada, ja seda ka oma eluga ülestunnistada. Siis on Jumal meiega, ja meie töö kannab vilja. Kristlik Kaitsja 1. number (mai 1920)

TEATEID KODUMAALT

Õpetaja M. Hyvönen, kes oli soomlaste saadikuks viimasel „EL“ (Epworth Liiga – Koduteel toimetus) konverentsil Kuressaares, kirjutab oma reisimuljetest pikemalt soomekeelses „Rahusõnumites“, millest siin toome osa tõlkena: „Konverents Kuressaares ja ringreis kogudusis oli väga õnnistusrikas. Minu südant rõõmustas eriti see, et noored töötasid hulgana kaasa. Noori mehi oli kogudusis rohkesti ja igaüks võttis tegelikult osa koguduse tööst. Kristlikus Eestis on pääle tungimas ja kõigi meeled on pöördud edasirühkimisele. Ühtekuuluvuse tunne on tugev, kuid siiski vaba kitsarinnasusest. Metodismil on Eestis tulevikku, sest tema juured on rahvas. Lootustäratav on see, et tööst võtab osa ordineeritud õpetajate kõrval 150 kohalikku jutlustajat, kes oma vaba aja pühendavad evangeeliumi teenistusele. Metodistide vaim on tuline, meel karastatud ja pilk ettepoole juhitud. Armastus õdede ja vendade vahel on apostellik.

Eriti väärib noorte töös nimetamist laul ja mäng. Igas koguduses on laulukoor, mõnes isegi mitu, sega- ja meeskoore, orkester jne., kes jumalateenistustel innuga kaasa aitavad. Igaüks on ustavalt kohal ja täidab hoolega oma kohust.“ Kristlik Kaitsja, november 1933