Usurännak, kriisid ja kasvamine Tõenäoliselt ei ole inimest, kelle elu läheks sirget teed mööda, ilma ühegi raskuseta. Inimese elutee on kui pikk matk tundmatul rajal – me ei tea, kui pikk see on, me ei näe ette, mis järgmise nurga taga meid ootab. Võime sattuda kõndima mööda mugavat ja siledat teed, millel boonuseks kerge allamäge kallak, või vaevaliselt ronima järsu mäetipu poole. Vahel võib rännak paista pigem roomamisena mööda mudaseid mülkaid, kus varitseb oht lõplikult sisse vajuda.
Lisaks on elu täis kõiksugu katkestusi, mis tavapärasesse rütmi lõikuvad ja seda oluliselt kõigutavad. Lihtsamad ja keerulisemad haigused, pisemad äpardused nagu noaga sõrme lõikamine kuni suurte liiklusõnnetusteni, pereliikmete rasked haigused ja surm – mida tõsisem sündmus ja mida lähedasem inimene, seda sügavama jälje see meie ellu jätab. 2020. aastal on maailma mastaabis paljusid rahvaid oluliselt kõigutanud ja tavarutiine katkestanud koroonaviiruse levik. Tervet rahvast või maailma piirkonda võib puudutada sõda, loodusõnnetus või mistahes suurem tavaellu lõikuv sündmus. Lõpuks jõuame kõik ka selleni, et tuleb silmitsi seista enese surelikkusega, mõtestada, mida tähendab elatud elu ja saabuv surm minu jaoks.
Foto: Unsplash
Inimese elu koosneb olulistest sõlmpunktidest – kriisidest. Sealjuures ei tähenda kriis tingimata negatiivseid sündmusi. Lapse sünd on perele enamasti väga oodatud sündmus, kuid suur muudatus, mille beebi tulek toob, võib kaasa tuua ka korraliku segaduse nii majapidamises kui ka suhetes ning kahtlemata nõuab senise elu dramaatilist ümberkorraldamist. Lap-
se kooliminek ei ole nii suur muutus perekonna elus, kuid sel etapil tuleb perel ümber vaadata pere logistika ja tavarütm muutub jällegi. Kui noor inimene tegeleb eneseotsingutega, võib see kulgeda pehmemalt või drastilisemalt. Kui noor täiskasvanu otsib ja loodetavasti leiab kaaslase kogu eluks, on see pealtnäha imeline sündmus. Ometi ka paariks kujunemine ja perena toimima õppimine võib olla nii positiivne, kuid samaaegselt pingeline aeg. Kui lapsed sirguvad suureks, on see ühelt poolt rõõm ja teiselt poolt kurbus, mis meenutab enda elu piiratust ning toob esile vajaduse keskenduda rohkem endale, mitte enam lastele. Need on vaid mõned näited elusündmustest, mida me tavakontekstis ehk ei defineeri negatiivse sündmusena, kuid mis ometigi tekitavad vajadust endasse vaadata, enda suhtumist ja suhteid ümber mõtestada ning elurütmi korrigeerida.
Foto: Ragnar Esken
HINGEHOID
Kriis on oma olemuselt risttee. Meie valikuks on: kas minna edasi või hoopis alla anda.
KODUTEEL 4/2020 9
