Karjäärituul nr 27

Praktiku sõnumitooja

2010

4/27

Kirjutiste võistlus noortele „Minu elu kutse”

Testide koht ja vajalikkus karjääriotsuste toetamisel Mare Väli, KTK karjäärinõustamise juhtivspetsialist Tänasel päeval on karjäärinõustamise eesmärk õpetada inimestele iseseisvate karjääriotsuste tegemist ning neid toetada otsuste tegemise juures. Põhirõhk ei ole enam ideaalselt sobiva töö leidmisel, vaid töö mõtestatud sobitamisel oma elu konteksti.

Kuna konstruktivistlik karjäärinõustamine on keskendunud nõustatava aktiivsele kaasamise­ le, peegeldub see ka kasutatavates meetodites. Oluliseks peetakse nõustamisel metafoore ja sümboleid, mille abil on võimalik kirjeldada olukorda, kogemusi, ambitsioone ja emotsioone ning seeläbi leida neile tähendus inimese elu kontekstis. Matching’u paradigmale toetuv testide läbiviimine ja testitulemuste põhjal eksperthinnangute andmine ei käi selle filo­ soofiaga kokku. Eesti karjäärinõustajad kombineerivad erinevaid meetodeid paindlikult vastavalt vajadusele ja võimalustele. Üsna tõenäoliselt kuuluvad nõustaja töövahendite hulka ka testid, mis aastakümneid on olnud enimkasutatud meetod karjäärinõustamisel ning millest on oskusliku kasutamise korral abi inimese karjääriotsuste toetamisel.

Selles Karjäärituules ongi tähelepanu keskmes testide kasutamine nõustamise abi­ vahendina. Arutletakse selle üle, mis on psühhomeetriline test ja milles seisneb psühholoogilise testi erinevus karjäärinõustamisel laialt levinud töölehtedest, kas testimine on üldse vajalik ja millal võib testidest kasu olla, millised on testimise­ ga kaasnevad varjuküljed ja kuidas neid vältida. Tõdetakse, et edu tagavad mee­ todite mitmekesisus ja tänu oma spetsiifikale on testimisel siiski kindel koht ka tulevikus. Väga oluline on seejuures nõustaja testitulemuste tõlgendamise oskus – testide kasulikkus sõltub eeskätt kasutajast. Samuti peab nõustaja järgima testimise head tava ja eetikat.

Kitsaskoht on aga see, et värskete normandmetega kvaliteetsed testid ei ole olnud juba pikka aega nõustajatele kättesaadavad. Olukorra lahenda­ miseks korraldas SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus 2010. a suvel hanke kaasaegsete testide ostmiseks ja kasutuskoolituse korraldamiseks piirkondlike teavitamis- ja nõustamiskeskuste karjäärinõustajatele. Kar­ jäärinõustajate tööriistapagas on saanud täiendust isiksuseküsimustiku näol; testi on välja töötanud ja normeerinud Tripod Grupp OÜ.

Tarkust otsustada, millal testimine on vajalik, ning oskust teste professionaalselt ja eetiliselt kasutada!

Oktoobrikuus oli taaskord kõigil noortel võimalus oma tulevikumõtteid paberile pan­ na. KTK kuulutas 11. ok­toob­ ril välja 15–19-aastas­tele noor­ tele kirjutiste võist­luse „Minu elu kutse”. Võistlustööks sobis nii essee, arutlev kirjand kui ka lühijutt, mis käsitleb noore nä­ gemust oma tulevikuplaanidest.

Žürii otsustas esikoha anda Tamsalu Gümnaasiumis õppiva­ le Tiina Viilverile, kes köitis žüriid oma kunstilise keelekasu­ tusega. Teise koha saavutas Jõhvi Gümnaasiumi õpilane Laur Kristjan Salvan, kelle töö eripäraks on ebatavaline teema käsitlus, autori lai silmaring ja töö lõpus ilmnenud üllatusmoment. Kolmanda koha sai Tartu Ülikooli üliõpilane Tanel Pärnamaa, kelle tööd iseloomus­ tab väga loogiline ülesehitus, autori enesekindlus, teema põhjalik tund­ mine ja suurepärane väljendusoskus.

Võistluse parimad kuulutas välja ha­ ridus- ja teadusminister Tõnis Lukas infomess Teeviit avatseremoonial 2. detsembril. Kirjandeid hindasid ema­ keeleõpetaja, kirjanik, ajakirjanik, karjääriinfo spetsialist ja noor. Kokku laekus sel aastal 123 tööd.

Peaauhinna, traditsioonilise sülearvuti, pani seekord välja Sampo Pank. Võist­ lust toetavad veel Eesti Päevaleht, Eesti Foto, Õpetajate Leht, Estravel ja Euroo­ pa Liidu Sotsiaalfond.

Kristi Koort KTK teavitusspetsialist

olinsh

r Ab xande u/Ale sxc.h

1

Mida arvata psühholoogilistest testidest karjäärinõustamisel?

Psühholoogiliste testide kasutamise osas lähevad spetsialistide arvamused lahku – ühed peavad testimist mõttetuks ajaraiskamiseks, teised leiavad, et just objektiivsed psühhomeetrilised testid annavadki testitavast tegeliku pildi. Tõde, nagu ikka, asub kusagil vahepeal. Õigupoolest ei seisnegi küsimus selles, kas üldse kasutada karjäärinõustamisel psühholoogilisi teste, vaid pigem, et kes, millal ja kuidas neid rakendada võiks.

Mis on psühholoogiline test?

Psühholoogiline test on standardiseeritud mõõtevahend hindamaks teatud käitumisi, hoiakuid, suhtumisi või soo­ ritusedukust. Testitulemused on kõnekad üksnes võrdluses normandmetega – s.t võrreldes suure hulga samast soost samaealiste testitäitjate tulemustega.

Sellest määratlusest ilmneb ka psühholoogilise testi pea­ mine erinevus karjäärinõustamisel laialt levinud töölehtedest. Eneseanalüüsiks pakuvad materjali mõlemad, ent psühholoogiliste testide kasutamine laiendab tõlgendamis­ võimalusi tänu ulatuslikele rakendusuuringutele.

Isiksuse ja võimete seos töösooritusega Näiteks: millised tegevusalad võiksid sobida kõrge ruumilise võimekusega inimesele? Uuringutest on selgunud, et kõrge ruumiline võimekus seostub eduka töösooritusega mitmetes IT-valdkonna ametites, samuti paljudel tehni­ listel erialadel.

Milliste isiksuseomadustega inimene saab tõenäoliselt kõi­ ge paremini hakkama juhi rollis? On leitud, et nn edukas juht erineb tavapopulatsioonist järgmiste isiksuseomadus­ te poolest – kõrge ekstravertsus, kõrge eesmärgipärasus, kõrge vastuvõtlikkus uutele ideedele ja suutlikkus nii en­ dale kindlaks jääda kui ka vajadusel teisi kuulata.

Selliseid teadmisi saab edukalt rakendada kliendi nõus­ tamisel, analüüsides tema isiksust, võimeid ja kutseeelistusi peegeldavaid testiprofiile. Miks siis kasutavad karjäärinõustajad psühholoogilisi teste oma töös nii vähe?

Peamiselt seetõttu, et juba pikka aega ei ole värskete norm­andmetega kvaliteetsed testid spetsialistidele kätte­ saadavad olnud. Ühe võimalusena pakub karjäärinõustaja­ tele sellist testipaketti nüüd Tripod Grupp OÜ.

2

Liisa Raudsepp Tripod Grupp OÜ psühholoog-konsultant

Kes võivad teste kasutada?

Iseenesest ei ole testide läbiviimiseks tarvis mingeid eritead­ misi ega -oskusi, küll aga tõstatub küsimus kvalifikatsioonist testitulemuste tõlgendamisel. Ideaalis võiks testikasutajal olla magistrikraad psühholoogias, lisaks läbitud spetsiaalne väljaõpe testikoostaja juures. Tripod pakub psühholoogidele ühepäevast, teistele spetsialistidele (nt psühholoogia-alase eri­­hariduseta karjäärispetsialistidele) mitmepäevast väljaõpet.

Koolituse eesmärk on lisaks teoreetiliste teadmiste ja prak­ tiliste tõlgendamisoskuste arendamisele pöörata tähelepanu testimisega seotud eetilistele küsimustele. Näiteks peaks testikasutaja teavitama testitäitjat tema õigustest, testi ise­ loomust, testitulemuste kasutamisest ning vaidlustamise või­ malustest. Alla 18-aastase testitäitja puhul on vajalik vanema või hooldaja kirjalik nõusolek. Testitäitjal on õigus tagasi­ sidele, privaatsusele ja konfidentsiaalsusele ning soovi korral võib ta testi täitmisest loobuda. Õiglase testimise hõlbus­ tamiseks saavad kõik testikasutajad koolitusmapiga kaasa eetika­juhendi, millest testimisel lähtuda.

Jääb loota, et testimiskultuur Eestis areneb jätkuvalt mujal maailmas tunnustatud heade tavade vaimus ning kvaliteetsed testid kujunevad viljakaks meetodiks karjäärinõustajate töö­ riistapagasis.

Tripodi testid karjäärinõustajatele – normeeritud nii täiskasvanute kui 15–19 aastaste õpilaste valimil: • Tööalaste suundumuste küsimustik TASK. Põhineb J. Hollandi mudelil, mõõdab tööalast suundumust tegevuseelistuste kaudu.

• Isiksuseküsimustik IK. Põhineb „Suure Viisiku” isiksusemudelil, lisaks viiele põhiomadusele mõõdab veel üheksat kitsamat isiksuslikku omadust ja üldist enesehinnangut.

• Vaimsete võimete skaala VVS. Alatestid: sõnaline, matemaatiline ja ruumiline võimekus, lisaks hinnang üldvõimekusele.

Õpilaste peal testitud!

Noor inimene on uudishimulik – ta on täis indu saada rohkem teada teda ümbritseva ja enese kohta. Noor inimene on kärsitu – ta tahab kõike teada saada kiiresti, et kohe saadud teadmist kasutades edasi uusi asju uurida.

Erinevate testide ja küsimustike täitmine sobib seega noore inimese natuurile suurepäraselt, andes kiiret infot selle kõige põnevama subjekti ehk noore enese kohta.

Karjääriinfo spetsialistina, kelle tööülesannete hulka testimi­ ne otseselt ei kuulu, olen kogenud, et testid-küsimustikud on hea vahend teema kuulajatele lähemale toomiseks, isiklikumaks muutmiseks ning sel viisil noorte motiveeri­ miseks. Viies läbi karjääriinfo tunde ja loenguid olen võima­ lusel alati kasutanud mõnd sellist abivahendit, mis haaraks tähelepanu, seoks õpilast käsitletavaga ning paneks mõtlema.

Selliste küsimustike ja mõttearenduslehtede täitmine on ka suurepärane alus, kust teemakäsitlusega edasi liikuda. All­ järgnevalt toon mõned näited.

Kui karjääriinfo tund toimub arvutiklassis, siis on väga hea kasutada karjääriplaneerimist toetavas Rajaleidja portaalis olevaid küsimustikke. Karjääriplaneerimise teemasse sisse­ juhatuseks on hea paluda õpilastel täita küsimustik „Mida tead karjääriplaneerimisest?” – see annab kohe võimaluse teemasse sisse elada, oma teadmisi proovile panna ning saadud vastuste

Testid nõustamise abivahendina

Silja Lilles-Sula Pärnu Õppenõustamiskeskuse karjääriinfo spetsialist

üle koos arutleda. Kui puudub võimalus noortega arvuti­ klassis kohtuda, olen tunni alustuseks teinud väikese karjääriviktoriini, mis samuti annab võimaluse oma teadmisi testida ja palju uut teada saada. Soojenduseks oleme täit­ nud ka Rajaleidja portaalis olevat mõttearenduslehte Sinu elu 10 aasta pärast.

Töömaailma ja elukutsevalikut käsitlema asudes olen õpilastel palunud vastata küsimustikele „Mida tead töö­ maailmast?” ja/või „Mida arvad elukutsevalikust?” (raja­ leidja.ee). Teemaga edasi liikudes on kindlasti mõttekas vastata ka ametite andmebaasis leiduvatele ametitund­ mise küsimustikele.

Olenevalt sellest, mis parasjagu päevakorral, oleme noor­ tega täitnud näiteks tööleht-testi „Tähelepanu! Valmis olla! Start!” (trükis „Õpirände varalaegas”, tööleht nr 8, lk 42), mis aitab selgusele saada, kui valmis keegi on välis­ maale õppima minemiseks; täitnud Rajaleidja mõttearen­ duslehte „Messikülastaja meelespea” jms.

Testide/küsimustike/mõttearenduslehtede täitmine aitab uuele infole läheneda isiklikust vaatenurgast lähtuvalt ning paneb noore auditooriumi silmad särama. Kuulajate peal testitud!

Karjäärinõustamises on traditsiooniliselt kasutatud karjäärisuundumuse ja võimete teste. Muutunud karjääri­ nõustamise paradigma on aga lisanud palju erinevaid koostöövorme nõustatavaga ning testide osakaal nõus­ tamises on kahanenud. Milline võiks siis olla tänane testimise vajalikkus nõustaja seisukohalt vaadatuna?

Testimisest saadava infoga saab toetada erinevaid karjääriplaneerimisega seotud valdkondi (nt õpi­ laste karjäärisuundade ja -plaanide kujundamine, võimete struktuuri täpsem määratlemine, tugevamate külgede teadvustamine). Testide kasutamise üks põhjuseid on õpilaste huvi ja lootus kiiresti vajalikku infot saada. 2005. a 577 Tartu linna üldhariduskoolide õpilase seas läbiviidud küsitluse põhjal hindas 85% õpilastest testimist arusaadavaks, kasulikuks ja vajalikuks.

Lisaks statistilistele seaduspärasustele võib individuaalses nõustamises ette tulla suuri ootamatusi, sest tes­ titulemused võivad väga erinevalt kombineeruda teiste isiksuseomadustega, oodatavate töötulemustega ja kavandatavate karjääriplaanidega. Harvad ei ole juhtumid, kus „veendunud kolmemees“ saab võimete testis eakaaslastega võrreldes tipptasemel tulemusi. Meenub ka juhtum, kus keskpäraste tulemustega õpilane oli saanud eri ainetes rahvusvahelistel olümpiaadidel häid kohti – edu põhjuseks olid siin huvi ja pühendumus.

Nõustajate murekoht on aegunud testinormid ja uurimustulemused – selles valdkonnas on vajalik järjepidev uuendustöö. Testimise kasutamine nõustamises on tulemuslik ainult koos teiste andmete ja meetoditega. Vastuoluliste või väheinformatiivsete andmete puhul on alati soovitav kasutusele võtta teisi meetodeid.

Karl Tamm Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjäärinõustaja

Tänapäeval tagab edu nõustamises karjääriteenuste ja meetodite mitmekesisus. Tänu oma spetsiifi­ kale on testimisel kindel koht ka tulevikus. Sotsiodünaamilise lähenemise eeskujul tegeldakse ka testitule­ muste tõlgendamisel rohkem eneseanalüüsiga. Nõustaja ülesanne on valida endale koht erinevate meetodite keskkonnas.

3

Psühholoogiliste testide olemusest ning kasulikkusest Psühholoogiliste testide kasutamine või väär­ kasutamine on oluline teema, sest psühholoogi­ lised testid mõjutavad paljude inimeste elu­ käiku. Teste kasutatakse muuhulgas kooli- ja töökandi­daatide valikul, meditsiiniliste ja juriidiliste otsuste juures.

On tõenäoline, et psühholoogilisi teste kasutakse tihti va­ lesti, tehes sobimatute testide põhjal lubamatuid järeldusi.

Samas ei tähenda see, et testid oleksid olemuslikult kasu­ tud. Psühholoogilised testid on nagu paljud muudki asjad elus – oskuslikul kasutamisel on neist palju kasu, oskama­ tul kasutamisel aga palju kahju. Tänapäevastele sarnaseid teste on maailmas kasutatud juba üle 100 aasta. Testid on ajale vastu pidanud just selle pärast, et nende kasutamine on tihti osutunud kasulikuks. Näiteks näitas John Hunter 25 aastat tagasi, et intelligentsusetestide kasutamine per­ sonalivalikul aitas Ühendriikidel säästa miljardeid dollareid maksumaksjate raha aastas. Aitamaks kaasa psühholoogi­ liste testide suhtes realistliku hoiaku kujunemisele, püüan põgusalt kirjeldada nende põhiolemust.

Rene Mõttus Inimestevaheliste psühholoogiliste erinevuste uurija, Tartu Ülikooli Psühholoogia instituudi ja Edinburghi Ülikooli teadur

Testi tulemusi on võimalik väljendada vahemikuna, millesse tegelik tulemus teatud tõenäosusega langeb.

Testid on viis info kogumiseks ja korrastamiseks Psühholoogilised testid on tihti mõeldud võtma kokku igapäevas­ te tegemiste, mõtete ja tunnete erinevaid aspekte. Vaimset pin­ gutust nõudvaid ülesandeid lahendame iga päev ja kõikjal, enda ja teiste käitumist, mõtteid ning tundeid analüüsime samuti. Nii võiks küsida, et milleks siis üldse psühholoogilised testid. Mõt­ leme pisut oma elu üle järele või vestleme kellegagi tema elust ning jõuame testidetagi piisavalt arukatele järeldustele enda või teise inimese kohta. Täiesti õige! Samas on testidel omadusi, mida ei ole vabas vormis järele mõtlemisel või vestlusel.

Esiteks võimaldab test hinnata uuritavaid omadusi korrastatult ja alati ühtemoodi. Teiseks võimaldab test keskenduda ainult olulistele kirjeldatava omaduse aspektidele ning seeläbi kogu­ da ökonoomselt suure hulga asjakohast infot. Kolmandaks või­ maldab test teha otseseid võrdlusi erinevate inimeste või sama inimese eri testimiskordade tulemuste vahel, sest alati on ju küsitud täpselt samade asjade kohta ja täpselt samal moel.

Testid on lihtsad ja läbipaistvad

Kas testidest on mingit kasu?

Psühholoogiliste testide põhjal saab teha järeldusi selle kohta, kuidas inimesed üksteisest erinevad. Kõige levi­ numad testid eristavad inimesi intelligentsuse ja isiksu­ seomaduste alusel. Oluline on teada, milliseid järeldusi saab nende testide põhjal teha ning milliseid mitte.

Selle küsimuse üle ei ole mõtet otsustada selle põhjal, kas test tundub huvitav ja arukas või mitte. Kõige parema vastuse saab anda faktide põhjal. Testist on praktilises mõttes kasu siis, kui selle põhjal tehtavad otsused osutuvad hiljem õige­ teks. Näiteks on värbamisotsuste tegemisel mõistlik kasutada intelligentsuse- või isiksusetesti siis, kui ühte tüüpi testi­ tulemusega inimesed saavad hiljem tööga paremini hakkama kui teist tüüpi testitulemusega inimesed. Seda on väga lihtne kontrollida. Kui testi tulemused ei ennusta juhusest suurema tõenäosusega meid tegelikult huvitavat nähtust, näiteks töö­ ga hakkama saamist, siis ei ole mingit mõtet seda kasutada.

Esiteks, testide põhjal on võimalik anda hinnang ainult nendele omadustele, mille kohta on testis küsimusi. Kui testis olid vaimset pingutust nõudvad ülesanded, siis saab järeldusi teha ainult inimese soorituse kohta vaimset pin­ gutust nõudvates ülesannetes. Kui testis küsiti negatiiv­ sete emotsioonide kogemise kohta, siis saab järeldusi teha ainult selle omaduse osas. Teiste sõnadega võib öelda, et tänapäeva psühholoogilistes testides ei ole kohta hookus­ pookusele – viis, kuidas küsitava põhjal jõutakse hinnan­ guni, peab olema selge ja läbipaistev ning testi läbiviija peab suutma seda kõigile näidata.

Teiseks, testide põhjal ei saa teha järeldusi mõõdetava omaduse absoluutse taseme kohta. Näiteks ei saa öelda, et inimese vaimsed võimed on väikesed või suured. Hiirega võrreldes on kõigi inimeste abstraktse mõtlemise võime lausa hiilgav. Järeldusi saab teha inimese suhtelise paik­ nemise kohta teiste inimestega võrreldes. Kolmandaks, igasuguse mõõtmisega kaasneb võimalik mõõtmisviga.

4

Edasi on mõistlik küsida, et kui test tõepoolest ennustab meid huvitavat nähtust, siis kas ta teeb seda paremini, hal­ vemini või sama hästi, kui mingi muu meile kättsaadav info?

Kui intelligentsustesti tulemus ennustab töösooritust, aga va­ rasema töökogemuse olemasolu või haridustase teevad seda kaugelt paremini, siis ei ole intelligentsustesti kasutamine antud juhul mõttekas, seda eriti piiratud rahaliste ja ajaliste võimaluste korral. Kui aga intelligentsustesti tulemus võimal­ dab teha täpsema ennustuse kui muu kättesaadav info (või sama täpse ennustuse, aga lihtsamalt), siis on selle kasutami­ ne põhjendatud.

Täispikkuses artiklit loe: Rajaleidja.ee/karjaarituul

Peter Plant testimisest Psühholoogiline testimine on paljudes riikides igapäevase karjääriarenduse ja karjäärinõustamise tavapärane osa. Testimine pakub kiireid lahendusi, ent sellel on ka varjukülg: nimelt võib suurendada see sotsiaalset tõrjutust.

„Karjäärinõustaja vastuvõtule saate tulla kolme nädala pärast; paneme Teile aja kinni. Vahepeal palume Teil täita küsimustik­ ku – soovi korral saate kasutada on-line versiooni. Palun võt­ ke testi tulemused intervjuule kaasa.” Tegemist on tavapärase stseeniga karjäärinõustamiskeskusest – inimeste testimine on rutiinne tegevus, mis on sageli alusteks karjäärinõustamisin­ tervjuule. Seda nähakse nõustamisressursside optimeerimise­ na, kuid sellel on ka teisi külgi: • kasutatakse standardset testimisviisi, millega eeldatakse, et üks lähenemine sobib kõigile; • arvatakse, et testitulemustest piisab probleemide välja selgitamiseks; • testide kasutamine eeldab kindlat teoreetilist lähenemist.

Kõiki neid probleeme tuleks vaadelda lähemalt. Esiteks ei sobi üks lähenemine sugugi kõigile. Teiseks võivad testitulemused luua inimesest nö moonutatud pildi ja tekitada eelarvamusi.

Kolmandaks ei ole testi kasutavad kliendid enamasti teadlikud testi aluseks olevast teoreetilisest lähenemisest.

Tüpoloogia Räägime mõnest aspektist lähemalt. Suurem osa karjäärites­ tidest, huvide küsimustikest jms põhinevad ideel, et inimes­ te teadmisi, võimeid, seisukohti ja isikuomadusi on mõistlik mõõta. Objektiivselt. Sellisel mõtteviisil on pikk ajalugu ning see käib üldise mõiste alla, milleks on psühhomeetria. Psühho­ meetria on teadusharu, mis keskendub intelligentsuse, võime­ te ja isiksuseomaduste mõõtmiseks mõeldud psühholoogiliste testide väljatöötamisele ning nende testide tulemuste analüü­ simisele ja tõlgendamisele.

Suur osa teoreetilisest ja rakendustegevusest, mis tehti psühho­meetria vallas selle algfaasis, kandis eesmärki mõõta inimese intelligentsust. Francis Galton, kellest räägitakse tihti kui „psühho­meetria isast“, viis antropomeetriliste mõõtmiste tegemisel läbi ka vaimse võimekuse teste. Psühhomeetria on seotud teise sarnase teadusharu ehk psühhofüüsikaga. Võib öelda, et see loodi 1860. aastatel Leipzigi Psühhofüüsika La­ boratooriumis Wilhelm Wundti juhendatud uurimuste raames (Wikipedia).

Peter Plant Taani hariduskool, Aarhusi ülikool

Seega, mida on võimalik mõõta, seda ka mõõdetakse; mida ei ole võimalik mõõta, ei olegi oluline. Selline arusaam on viinud vaieldavate nõustamisstiilideni, kus testimisest on saanud nõustamise olulisim osa, tõrjudes tagaplaanile nö vähem mõõtmistele tuginevad lähenemised. Siin aga peitub probleem: kas kõik on mõõdetav ja kui on, siis mida te­ gelikult mõõdetakse? Suur osa testidest tugineb järgmisele süsteemile: testi koostaja kavandab teatud kategooriad (nt introvert/ekstravert) ning loob siis mitmetest küsimustest koosneva hindamisvahendi, mille abil määratletakse inime­ se profiil. Küsimustele antud vastustest moodustub tulemus, mis asetab inimese ühte olemasolevatest kategooriatest ning seejärel väidetakse, et tulemused on paikapidavad.

Kokkuvõttes on tegemist näitega ringtõestusest, kus soo­ vitav esitatakse tegelikkusena e väide esitatakse eeldusena.

Sellisel juhul võivad testimise puhul paika pidada kõikvõi­ malikud tegurid ja kategooriad, kuna need ongi loodud pai­ kapidavateks. Ent kuidas need kategooriad üldse saadi?

»

Mida on võimalik mõõta, seda ka mõõdetakse; mida ei ole võimalik mõõta, ei olegi oluline.

Üks tuntumatest taolisel põhimõttel loodud testidest on Myers-Briggsi isiksusetest (Myers-Briggs Type Indicator, MBTI), mis eristab üksteisele vastanduvate mõistete paare: Ekstravert: keskendub välisele, inimestest ja tegevustest koosnevale maailmale.

Introvert: keskendub ideede ja muljete sisemaailmale.

Meeleline: saab infot viie meele abil, keskendub sellele, mis on siin ja praegu.

Intuitiivne: saab infot üldiste mustrite ja üldpildi vaatlemise abil, keskendub tulevikuvõimalustele.

Mõtleja: tugineb otsuste tegemisel loogikale ja põhjuslike seoste objektiivsele hindamisele.

Tundeinimene: tugineb otsuste tegemisel väärtustele ja inimesi puudutavate teemade subjektiivsele hindamisele.

Otsustaja: eelistab elu, milles on kõik planeeritud ja organiseeritud.

Kohaneja: eelistab paindlikku ja spontaanset elu ning soovib, et kõik võimalused oleksid talle avatud.

Allikas: skillsone.com/Pdfs/smp262153.pdf Täispikkuses artiklit loe: Rajaleidja.ee/karjaarituul

5

Noorteprojektid arendavad karjäärivõimalusi

Marit Valge SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo avalike suhete ja teavitusvaldkonna koordinaator

Noorteprojektides osaledes või neid ellu viies omandatakse mitmeid pädevusi, mis aitavad laiendada noorte tulevasi karjäärivalikuid.

Pädevusi omandatakse mitteformaalse õppimise käigus, mis õpetab iseseisvaks eluks ja aktiivse kodanikuna tegutsemiseks vajalikke oskusi.

dades ning end näiteks välismaal vabatahtlikuna proovile pan­ na. Kogemus omandatud, teatakse paremini oma huvisid ja tu­ gevaid külgi ning ollakse konkurentsivõimelisemad tööturule sisenemiseks. Noortepassi saab edukalt kasutada ka tööandjale projektis õpitu selgitamiseks ja nii võimalikku töökogemuse puudumist kompenseerida.

Ohtralt mitteformaalse õppimise kogemusi pakub programm Euroopa Noored, mis võimaldab noorte omaalgatus­ likku tegut­semist ja mitmekesiste kogemuste omandamist rahvusvahelisel ning kohalikul tasandil. Programmis toimu­ nud õppimise analüüsimiseks kasutatakse Noortepassi, mis kinnitab projektis osalemist, kirjeldab selle olemust ja tee­ masid, selgitab tunnistuse omaniku rolli projektis ning tema õpitulemusi, paigutatuna võtmepädevuste raamistikule.

Programm rahastab erinevat tüüpi noorteprojekte, kus osa­ levad 13–30aastased noored. Noortevahetused annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühis­tegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida. Noorte­algatuste alaprogramm seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, seminarid ja demokraatia­projektid arendavad noor­ te osalusvõima­lusi ühiskonnaelus ning koolitustegevus- ja võrgustiku­projektid pakuvad noortega töötavatele spetsia­ listidele ja noortejuhtidele rahvusvahelist enesetäiendamis­ võimalust. Euroopa vaba­tahtliku teenistuse raames saavad aga 18–30aastased noored töötada vabatahtlikuna erinevates riikides Euroopas või kaugemal ning Eesti organisatsioonid saavad vastu võtta vabatahtlikke üle Euroopa.

Võtmepädevustele paigutuvad inimese elu jooksul erine­ vatest allikatest ammutatud teadmised, oskused ja hoia­ kud. Need on suhtlus ema- ja võõrkeeles; matemaatika­ pädevus ning teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest; infotehnoloogiline pädevus; õppimisoskus; isiklik, kultuu­ ridevaheline, sotsiaalne ja kodanikupädevus; algatusvõime ja ettevõtlikkus ning kultuuriteadlikkus ja kultuuriline eneseväljendus. Neid pädevusi arendavad suuremal või vä­ hemal määral kõik programmi Euroo­pa Noored projektid.

Programmi Euroopa Noored abil saavad noored oma ideid teostada erinevates nende jaoks huvi pakkuvates valdkon­

Väärt lugemist Praktiline internetiturundus: Seitse sammu eduka ärini internetis Henrik Aavik Äripäeva Kirjastuse AS, 2010

Tänapäeva konkurentsitihedas maailmas peab edukas olemiseks kasutama kõiki turundustöö­ riistu. Äripäeva kirjastuse poolt välja antud raamat „Praktiline internetiturundus“ annab praktilisi teadmisi inter­netis turundamiseks ning eelarve targaks haldamiseks. Raamatus jagatakse näpunäiteid, kuidas teha lihtsate vahenditega oma internetis olevast kodulehest jõuline otseturun­ duse tööriist. Näidete abil saate teada, kuidas tuua oma kodulehele nö õigeid inimesi ja mida nendega siis peale hakata, kui nad kohal on. „Praktiline interneti­turundus“ on kirjutatud lihtsas turunduse keeles, mis on igati mõistetav ka tehnilise taustata inimestele.

6

Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused ja noor­ tegrupid. Programmil on aastas kokku 5 taotlustähtaega: 1. veebruar, 1. aprill, 1. juuni, 1. september ja 1. november.

Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo. euroopa.noored.ee/voimalused

Janika Tamsalu KTK karjääriinfo spetsialist

Võimekuse, isiksuse ja motivatsiooni testid Jim Barrett Äripäeva Kirjastuse AS, 2009

Psühholoog ja konsultant Jim Barrett, kes on aas­ taid nõustanud ettevõtteid töötajate vali­misel ja hindamisel, on raamatusse kokku kogunud palju erinevaid ja praktikas järele proovitud võimete hindamise teste, mis on loogiliselt valdkondade kaupa süstematisee­ ritud. Need testid aitavad inimestel oma võimeid paremini hinnata, võimaldades seeläbi ametialast elu paremini planeerida ja tõsta enese­ teadlikkust. Lisaks aitab raamat mõista testide loogikat.

Karjääriinfo vahendamise käsiraamat Karjääriinfo vahendamise käsi­ raamatu eesmärk on toetada karjäärispetsialiste karjääriinfo vahendamisel klientidele ning karjääriinfo vahendamise teenuse efektiivsemaks muutmisel.

Kadri Eensalu KTK karjääriinfo juhtivspetsialist

mise mudel. Teine peatükk keskendub karjääri­info vahendamise kohtade ja vahendite kirjeldamisele; muuhulgas antakse soovitusi materjalide valimiseks karjäärikeskusesse, nende korrastamiseks ja hoidmiseks, karjäärikeskuse ruumi­ kujunduseks ning keskuse veebilehe ja kasutusjuhiste ning infolehtede koostamiseks.

ss se rot s) isp etu iim nn uv tatu e (m

Ell

Trükise lõpus on eraldi peatükk originaalteose autorist James P. Sampsonist ning tema tegevusest karjääri­ Originaalis („Designing and implementing career programs: teenuste arendamisel üle maailma. Alates 1982. a handbook for effective practice”) on käsiraamat mõel­ aastast on ta andnud kursusi, mis käsitlevad kar­ dud selleks, et tekitada arutelu juhtide, spetsialistide, jääriplaneerimist, karjääriinfo vahendamist ja ar­ haldustöötajate ja huvirühmade vahel selle üle, kui­ Sisekõne, vutirakenduste kasutamist teenuste osutami­ das kavandada ja pakkuda karjäärikeskustes kõi­ eneseteadlikkus, jälgimine ja kontroll sel. Sampson on üks neljast Florida Osariigi ge kuluefektiivsemalt karjääriinfot neile, kes Enda otsustusviiside Ülikooli teaduriterühma liikmest, kelle töö vajavad haridus- ja tööalaste otsuste tege­ analüüsimine tulemusel on jõutud teoreetilise vaate­ miseks erinevat abi. Käesolev mugandatud nurgani, mida tuntakse karjääriprob­ ja eestindatud versioon keskendub vaid Otsustusvõime (nt CASVE tsükkel) leemide lahendamisel ja otsuste te­ spetsialistidele, pakkudes nõuandeid Enda otustusviiside tundmaõppimine gemisel kasutatava kognitiivse ja juhiseid, kuidas oma keskuses infotöötluse mudelina (nn karjääriinfo vahendamist pareCIP-mudel – Cognitive Informini osutada ja korraldada.

Väärtused, huvid, oskused, Enda valikuvõimaluste tööga seotud eelistused teadvustamine mation Processing model).

Enda tundmaõppimine Enda võimaluste „Karjääriinfo vahendamise tundmaõppimine Trükise lisades on ära käsiraamat“ on jaotatud toodud mitmeid näidiseid kahte peatükki, millest Enesetunnetus Haridus- ja tööalaste valikuvõimaluste teadvustamine erinevate juhiste koosta­ esimeses antakse ülevaade Infotöötluspüramiid – mida on vaja teada, et karjääriotsust langetada?

Karjääri­ miseks koos soovituste­ karjääriinfo vahendamiprobleemide lahendamisel ja otsuste tegemisel võib kasutada CIP mudelit, mis ga. Eestindamise käigus sel kasutatavatest mudekirjeldab infotöötluspüramiidi abil karjäärivaliku olemust ja protsessi. on püütud kogu materjal litest – neljaetapiline kar­ muuta võimalikult kohalikesse oludesse sobivaks. Inglis­ jääriinfo materjalide kasutamise mudel, karjäärivaliku tegemisel keelse originaaltrükisega saab tutvuda SA Innove karjääri­ kasutatav CIP mudel ning diferentseeritud karjääri­info vahenda­ teenuste arenduskeskuse raamatu­kogus. s ses rot sp stu su Ot

s ses rot sp stu vu ad Te

Eesti statistika aastaraamat 2010 Eesti Statistikaamet, 2010

Aastaraamat koondab olulisema statistilise info, mis aitab mõista Eesti ühiskonnas toimuvat.

Kogumik annab ülevaate keskkonna, rahvasti­ ku, sotsiaalelu ja majanduse kohta 2009. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga. Info on esitatud tekstide, tabelite, jooniste ja teemakaartidena. Kogumikus on esitatud ka võrreldavat statistikat peamiselt Euroopa riikide koh­ ta. Raamatu lõpus on statistiliste mõistete ja definitsioonide tähes­ tikuline loend ning sisujuht. Trükisega on kaasas DVD, mis pakub statistiliste näitajate pikemaid aegridu ning ka maakondade ja oma­ valitsusüksuste statistikat. DVD-l on ka Statistikaameti 2009. aasta tööaruanne ja kõik 2009. aasta statistikaväljaanded.

Aastaraamatut saab lugeda veebis: www.stat.ee/38049

The Smarter Study Skills Companion.

2nd Revised edition Kathleen McMillan, Jonathan Weyers Kirjastus Prentice-Hall; Essex 2010

Kas edukate õpingute taga peitub mingi sala­ dus? Esimene ja kõige õigem vastus on mui­ dugi „Ei“. Siiski aitavad edu saavutamisele kaasa mõned oskused ja nutikad strateegiad, mille abil on võimalik (kõrg)koolis õppides õpitulemusi parandada.

Käsiraamat on kirjutatud pedagoogika ala ekspertide poolt ning seda materjali on laialdaselt testitud õpilaste peal, aitamaks luge­ jal võimalikke õppetegevust pärssivaid probleeme tuvastada, neid lahendada ning õpingutes tulemuslikult edasi jõuda.

Raamatukogust laenutamiseks võtke meiega ühendust aadressil: janika.tamsalu@innove.ee

7

Tagasivaade aastale 2010 Aasta 2010 on lõpule jõudmas – vaatame teiega koos tagasi ning salvestame tähtsamad märk­ sõnad ja arengud.

Kvaliteet. Aasta möödus karjääriteenuste kvaliteedi­ tagamise süsteemi loomise tähe all. Kvaliteedi tagami­ seks ja juhtimiseks tuli kõigepealt sõnastada, mis on hea kvaliteet, kuidas kvaliteeti mõõta, jälgida ja paren­ dada. Kvaliteedieksperdi Katrin Kreegimäe eestvedamisel ja KTK spetsialistide kaasabil on süsteem tänaseks kir­ jeldatud karjääriteenuste, karjääriinfo vahendamise ja karjääri­nõustamise ning karjääriõppe kvaliteedi­ käsiraamatutes. Kaasa aitasid mõelda partnerkeskuste ja -koolide, samuti töötukassa, kõrgkoolide karjäärikeskuste spetsialistid.

Koolitused. Spetsialistide koolitusvõimaluste ring oli aas­ tal 2010 lai. Aasta alguses lõpetas 62 spetsialisti põhi­aluste koolituse, mille järgselt läbisid karjäärikoordi­naatorid ja karjääriinfospetsialistid baaskoolituse. Täienduskooli­tu­ sed toimusid järgmistel teemadel: Google Analytics, töö­ turuinfo, aktiivse kaasamise meetodid nõustamises, testi­ koolitus, nõustaja töö gruppidega. Lisaks oli 8 spetsialistil võimalus osaleda nädalastel õppevisiitidel Soomes, Luk­ semburgis, Inglismaal ja Prantsusmaal. Kogemuste jagamist ja võrgustikutööd toetas traditsiooniline karjäärispetsialis­ tide suvekool. Karjäärispetsialistide taseme­koolituse eden­ damise eesmärgil korraldati koolitajate õppevisiit, kus Eesti koolitajatel oli võimalus tutvuda Soome karjäärispet­ sialistide õppimisvõimalustega viies Soome kõrgkoolis.

Metoodika. Karjäärinõustajate tööriistapagas sai olulist täiendust. Koos kevadega jõudis spetsialistide lugemis­ lauale Kanada professori N. Amundsoni raamat „Aktiivne kaasamine. Karjäärinõustamine: olemine ja tegemine”.

Nõustajate ühistööna valmisid näidiskavad grupinõustami­ se läbiviimiseks koolides. Sügis andis eelnevale tubli lisa – 20 partnerkeskuste nõustajat said uue isiksusetesti kasu­ tusõiguse. Paberi-pliiatsi testide aeg on möödas – testimine „kolib” arvutisse. „Tööturuinfo teejuht” abistab karjäärispetsialiste ja noorsootöötajaid tööturuinfo leidmisel ning statistika ja prognooside tõlgendamisel. Õpirändealase info levitami­ se eesmärgil avaldati „Õpirände varalaegas”, uuendati

8

veebi­materjali Euroopasse õppima, uuendati veebilehe Ploteus ja õpirändevõrgustike blogi Maalt välja lingikogu jm materjale. Aasta lõpuks valmis õpirändevõimalusi tutvustav klipp, mida on näha nii veebis, teles kui kino jm ekraanidel.

Karjäärispetsialistide tunnustamine. Käesolev aasta jääb ilmselt paljudele meelde ka ühe erilise sündmuse tõttu, nimelt karjäärispetsialistide tunnustamine. Aasta alguses val­ mis vastav statuut, märtsis kuulutati teavituskonverentsil väl­ ja konkurss ja juba suvekoolis tunnistati 2009. aasta parimaks karjäärikoordinaatoriks Kaja Kasak, karjääriinfo spetsialistiks Silja-Lilles Sula ja karjäärinõustajaks Ülle Soonik. Esmakord­ selt kuulutati välja ka SA Innove karjääriteenuste arenduskes­ kuse parim partnerkeskus – Hiiumaa Teavitamis- ja nõustamiskeskust HUPS. Hea meel on tõdeda, et meie pisikeses vabariigis töötab nii palju tublisid karjäärispetsialiste.

Teenusepakkumine. Karjääriinfot vahendatakse ja kar­ jäärinõustamist pakutakse 17 partnerkeskuses. Kui võrrelda 2009. a ja 2010. a I poolaastat, siis on näiteks karjäärinõusta­ mise kättesaadavus suurenenud ca 40% ja karjääriinfo kätte­ saadavus suurenenud ca 3 korda. Tubli töö! Ka koolides käib noortele karjäärialaste nõuannete jagamine hoogsalt, kokku 33 kooli on oma südameasjaks võtnud karjääriõppe valikaine pakkumise jm tegevuste läbiviimise, millega toetatakse noori nende tulevikuvalikute tegemisel.

Teavitustöö. Avalikkuse teavitamine karjääriteenustest läbib kõiki meie töid ja tegemisi. Aasta avati konverentsiga Väärt Nõu. Seal rääkisime koos kohalike omavalitsuste ha­ ridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega karjääriteenuste rollist ühiskonnas ja erinevate osapoolte rollist karjääritee­ nuste kättesaadavuse soodustamisel.

Karjääriteenuste tähenduse kinnistamiseks ühiskonnas ja teenusepakkujate leidmise lihtsustamiseks, töötati välja karjääriteenuste märgi visuaal ja tunnussõna. Edaspidi viitab Rajaleidja nii infokeskkonnale kui karjääriteenustele.

Rõõm on tõdeda, et 2010. a oli meie jaoks hea aasta, rikka­ lik. Rikkalik igas mõttes – kogemuste, avastuste, pingutuste, välja­kutsete ja rõõmuga.

Lõbusat aasta lõppu ja edukat uut aastat kõigile lugejatele!

Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul