Karjäärituul nr 29

Praktiku sõnumitooja

2011

2/29

Karjääriteenuste valdkonna uuringute Kaia Kastepõld-Tõrs, perspektiivid Euroopas

Uuendused Rajaleidja ametikirjelduste andmebaasis

Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi lektor

Viibisin maikuus Euroopa karjäärispetsialistide koolitajate võrgustiku NICE (University Network for Innovation in Guidance) konverentsil, mis keskendus teadustöö perspektiividele kõneks olevas valdkonnas. Millised on teooria ja praktika parendamise vajadused ja kuidas nendega tegeleda? Konverents toimus ajaloolises Heidelbergi ülikoolis.

Alustuseks mõni sõna võrgustiku kohta. See on ellu kutsutud Heidelbergi ülikooli ja Mannheimi Rakenduskõrgkooli koostöös. Esimene nimetatutest on võrgustiku koordi­ naator; lisaks osalevad võrgustiku töö korraldamisel Cz˛estochowa, Lausanne'i, Padua ja Ida-Londoni ülikoolid ning CNAM/INETOP Pariisist. Võrgustikku kuuluvad 27 Euroopa riigi ülikoolid (kokku 41), mis annavad bakalaureuse või magistri tasemel haridust karjäärinõustamise vallas ning tegelevad vastava valdkonna uurimistööga.

Võrgustiku eesmärk on toetada elukestva õppe arendamist ning edendada karjääriteenuste kvaliteeti ja professionaalsust. Seda kõike tehakse koostöös riikide ja ülikoolide vahel, ühtlustades standardeid ja ideid, samuti üksteiselt õppides. Võrgustiku ühe promootori, prof. Ertelti sõnul on võrgustiku peamine eesmärk see, et ülikoolid kui haridust andvad ja teadustööd tegevad üksused võtaksid üle vastutuse karjääriteenuste arendamise eest. Selleks on loodud kolm töögruppi. Esimene tegeleb õppekavadega, luues süstemaatilist ülevaadet Euroopas olemasolevatest õppekavadest. Teine tegeleb karjäärinõustamise innovatsiooniga – kogutakse tõenduspõhist teadmist nõustamise tehnikate ja strateegiate kohta, toetades nii efektiivsemate koolitusprogrammide loomist. Kolmas töögrupp keskendub töövahendite loomisele ja süstemati­ seerimisele.

Konverentsilt jäi põhisõnumina kõlama see, et valdkond vajab muutusi ja on ka juba muutumas. Palju räägiti nn paradigma muutusest. Ühelt poolt puudutab see õppekavu, mis on liigselt keskendunud idealiseeritud omaduste ja oskuste kogumi õpetamisele, olles kõrvale jätnud õppija oma inimlikkuses. Muuhulgas tähendab see tulevikku vaadates vajadust arendada õppekavu rohkem koge­ musliku õppe suunas.

Jätkub pöördel »

der rne A

A Foto:

Rajaleidja ametite ja kutse­ alade andmebaas on saanud uuendust 10 kutseala- ja 11 ametikirjeldusega, mis said ajakohastatud sisu.

Uuendatud kutsealakirjeldused: karjäärispetsialistid, kindlustustöötajad, muuseumi­ spetsialistid, müügiesindajad ja -konsultandid, noorsoo­töö­tajad, päästeteenistujad, raa­matu­­­kogu­ hoidjad, turundus- ja müügi­juhid, turva­töötajad, vangla­ametnikud.

Uuendatud ametikirjeldused: karjääriinfo spetsialist, karjääri­ nõustaja, kindlustusagent, kooli­ raamatukoguhoidja, muuseumi pea­vara­hoidja, müügiesindaja, müügi­­juht, noor­sootöötaja, päästja, turva­mees, vangivalvur.

Siiani olid eelpool nimetatud ametija kutsealakirjeldused 2006/2007. a seisuga; nüüd kirjeldatakse erialaseid tegevusi 2010. a seisuga ning kutse­ alakirjeldustele on lisatud ka ajako­ hane statistika. MTÜ Dokumendi­ haldurite Ühingu meeldiva algatusena on lisandunud andmebaasi dokumendi­ halduri ameti- ja kutsealakirjeldused.

Rajaleidja 23 ametikirjeldust ja 28 kutse­alakirjeldust ilmestavad videod.

Klipid pärinevad Eesti KaubandusTööstus­koja ja Eesti Televisiooni koos­ töös valminud saatesarjast „Ametilood“ (2002–2004) ning Kanal2 telesaatest „Meister X“ (2011). Videod on kirjelduste nimetuste juures tähistatud #-ga.

Ameti- ja kutsealakirjelduste uuen­ damist ning videote valmimist toetas Euroopa Sotsiaal­fond.

Vaata järgi: rajaleidja.ee/akab

Konverentsi toimumispaik Heidelberg.

« See võimaldaks eriala õppijal omandada tööks vajalikud oskused optimaal­sel tasandil ning teha seda enda kogemust rakendades.

Konverentsil tutvustati võrgustiku poolt tehtud uuringut Euroo­pa maade karjäärivaldkonna õppekavade kohta (uuriti 58 õppe­kava 23 maalt). Tulemused näitasid, et veel on käia omajagu pikk tee õppekavade põhimõtete ja standardite ühtlustamisel.

Teiselt poolt räägiti paradigma muutuse vajadusest seoses muutunud tingimustega, milles tänapäeval karjäärinõustajad tegutsevad. Haridussüsteem keskendub enam elukestva õppe mudelile, karjäärinõustamine kui diskreetne tegevus on asen­ dumas careeringu kui pideva dünaamilise protsessiga. Fookus on nihkumas teenuse pakkujate perspektiivilt ja oma tegevuse mõtes­ tamiselt teenuse kasutajate perspektiivile ja tulemuse mõtestami­ sele. Ilmselgelt on suund dünaamilisemale, mitmeid perspektiive kaasavale lähenemisele, mis nõuab karjäärinõustajalt varasemast enam paindlikkust, loovust ja indiviidikesksemat lähenemist.

Lisaks eelnevale toodi välja mitmeid aspekte, mis ilmestavad valdkonna vajadust muutuste järgi – institutsioonides on teenus liiga erinev (nt koolid vs tööturuteenistused), ametikir­ jeldused ebapiisava täpsusega, eriala on liigselt feminiseerunud ja kehvalt organiseeritud (puuduvad eriala-ühendused jms), seaduslik regulatsioon on madal, viimasega seotult on madal ka professionaalne identiteeditunne, sarnaste elukutsetega võrreldes on palk madalam.

Omaette aspekt on tõsiasi, et tööalases arengus ei tööta enam lineaarse arengu mudel, mis muudab karjääriteenuste olemust.

S.t karjääri kujunemises ei esine enam loogilist järgnevust (à la kui õpid hästi, siis saad soovitud töökoha); sellest tule­ nevalt peab karjääriteenus olema „super-kompleksne“. See omakorda tõstatab küsimuse, kes karjääriteenuste osutaja on tehnik, hooldaja, spetsialist, uurija, juhendaja, õpetaja, akti­ vist jne või hoopis midagi muud? Lõplikke vastuseid konve­ rentsil ei kõlanud; ühiselt tõdeti, et positiivne algus on tehtud nö küsimuste esitamisega ning entusiastlikult jätkatakse tööd püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Eesti esindajana tõdesin, et meie positsioon Euroopas on rahuldav – meil on, mille üle rahuolu ilmutada ja on, mille üle mõelda.

2

Katrin Höövelson

Karjääriteenused Eesti 2020 konkurentsivõime kavas Maikuus toimunud koostöökogu kohtumisel tutvustas Katrin Höövelson Riigikantseleist peamisi poliitikasuundasid hariduse ja tööturu valdkonna konkurentsivõime tõstmisel Eesti 2020 strateegias.

Kava valmis kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, riigi eelarvestrateegia ning stabiilsusprogrammiga. Kavale lisa­ takse meetmete elluviimise tegevusplaan järgmiseks neljaks aastaks. Höövelson andis koostöökogu liikmetele ülevaate karjääriteenuste valdkonna arengusuundadest strateegias.

Eesti 2020 kavas on välja toodud karjääriteenuste valdkonna järgmised arengusuunad – vajalik on noortele karjäärinõustamise ja karjääriõppe tagamine üldharidus-, kutse- ja kõrg­ hariduse tasemel; oluliseks peetakse töömaailma sisulise info viimist karjäärispetsialistideni (palgad, tööturu trendid, ametikohtade profiilid jne) ja õpilasteni. Lastevanemate teadlikkuse tõstmine noorte edasiõppimisvõimalustest ja karjääri planeerimisest on samuti väga tähtis osa noorte tule­ vikku puudutavas küsimuses.

Konkurentsivõime kava Eesti 2020 on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks.

Loe lisaks: valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020

Tööturukonverents „Jalg ukse vahele!“ 13. aprillil 2011. a toimus Tartus noortele suunatud tööturul hakkamasaamise teemaline konverents. „Mida teha, kui ei ole töökuulutustes nõutavat töökogemust? Kuidas leida endale meelepärane töö? Millised on esimesed sammud kogemuste omandamiseks?“ – nendele ja sarnastele küsimustele otsiti päeva jooksul vastuseid.

Esimene esineja, „Teeme ära!“ korraldaja ja nüüd „Let’s Do It World“ eestvedaja Eva Truuverk, rääkis vabatahtlikust tööst. Särava ja üdini positiivse inimesena innustas ta noori vabatahtlikuna tegutsema. Vabatahtliku tegevusega saab õppida vastutuse võtmist ning arendada suhtlemis- ja korral­ damisoskust. Truuverki sõnul avab vabatahtlik tegevus uusi uksi ja aitab ka tööle kandideerimisel, kuna vabatahtlikuna on omandatud esimesed töökogemused. Konverentsi tagasi­ sides kirjutasid osalejad, et esineja motiveeris neid väga. Mida muud, kui entusiasmi süstib lause „Täitsa võimalik, et kõik on võimalik!“.

Paneeldiskussioonis arutleti noortele huvipakkuvatel teemadel: „Kuidas leida töö, mis mulle meeldib ja rahuldust pakub? Millest on Eesti tööturul praegu puudu? Mis ala inimesi on tulevikus vaja? Kuidas ennast tööintervjuul esitleda?“ Nendele küsimustele vastasid Tartu Ülikooli perso­ nalijuht Mari Nõmm, karjäärinõustaja Tiina Saar, Eva Truu­

Karin Kuum, Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjääriinfo spetsialist

verk ja publikust kaasatud Tamme Gümnaasiumi õpilane Meelik Kiik. Erinevate spetsialistide arvamused tekitasid uusi mõtteid ja innustasid noori tegutsema.

Tuntud karjäärinõustaja Tiina Saar õpetas noortele prakti­lisi nippe CV koostamise ja tööintervjuul käitumise kohta, ilmestades teooriat oma töös kohatud eluliste näidetega. Tiina Saare näpunäidete järgi hakkasid noored paarides eneseanalüüsi harjutusi tegema.

Rate.ee looja ja ettevõtja Andrei Korobeinik tegi sisse­ vaate ka ettevõtluse teemasse. Ta julgustas noori oma äriideed jagama ja andis mõista, et proovida tuleb palju. „Need vanemad rikkad ameerika mehed ei olegi väga targad, nad lihtsalt proovisid mitu korda“ oli lause, mis publikule nii omajagu nalja tegi kui ka mõtlema pani.

Tundub, et tööturukonverentsiga „Jalg ukse vahele!“ õnnestus saja ühele Tartu noorele inspiratsiooni ja teadmisi süstida. Loodetavasti saavad nad konverentsil kogetu najal paremini nö jala ukse vahele.

Tööturukonverentsi korraldasid noorte tööportaal Firstjob.ee ja Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskus. Üritust toetas Euroopa Sotsiaalfond, Tartu Maavalitsus ja Aura mahlad.

Tööturukonverentsi koduleht: firstjob.ee/konverents

Karjäärinõustaja Tiina Saar oma tarkuseteri jagamas.

Kõik väärt mõtted tuleb kohe paberile panna.

Tartu KHK karjäärinõustaja Julia Šarapova nõu jagamas.

Andrei Korobeinik julgustas noori mitu korda proovima.

3

Karjääriõpe uutes õppekavades Karjääri planeerimise temaatika käsitlemine üldhariduskoolis ei ole midagi päris uut – sellest on kavandatult või kavandamata räägitud ikka ja jälle. Parimad õpetajad on alati oma õpeta­ tavat ainet sidunud ametite ja tööaladega, kus selle aine alased teadmised on olulised.

Uuendatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas on aga esimest korda karjääriõpetus soovitusliku valikainena sisse kirjutatud. Valikaine ainekava näol on tegemist siiski näidisega. Sellele lisaks esindab karjääriteemat eelmise õppekavavariandi eeskujul ka läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“. Mitmetes ainekavades on karjäärivalikutele viitavad õpitulemused (nt „Õpilane on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest“).

Iga kool saab ja peab kaaluma ning otsustama, kuidas nemad karjääriteemasid käsitlevad. Võimalusi on palju: eraldi valikainena, lõimituna teiste õppeainete tundidesse, klassi- ja kooliväliste üritustena jne. Selle planeerimisega on hea alustada õppijakesksete eesmärkide ehk õpitule­ muste sõnastamisest. Õpitulemused kirjeldavad seda, mida õppijad õppeprotsessi lõpuks peaksid olema õppinud (nt „Õpilane analüüsib ennast“). Kui varem on õppimise kavandamine toimunud eelkõige läbi õppesisu, siis nüüd on põhi­rõhk lisaks sisule sellel, kuidas sisu on oman­ datud.

Karjääriõpetuse aineraamat põhikooliõpetajale Uute õppekavade rakenda­ mise juhendmaterja­lid val­mi­vad Haridus- ja Teadus­­­ minis­teeriumi tellimu­sel ning rahastamisel. Tänaseks on valmis saanud ja veebilehel www.oppekava.ee kätte­­saada­vad põhikooli õpetajatele suunatud materjalid. Gümnaasiumi taseme materjalid valmivad 2012. a alguses. Karjääriõpetuse valikaine õpetamise tugimaterjal „Karjääri­õpetuse aine­raamat põhi­kooli­õpetajale“ koostati SA Innove karjääri­teenuste arenduskeskuse ja tegev­õpetajate koostöös.

4

Mare Lehtsalu

Einike Pilli

KTK karjääriõppe juhtivspetsialist

TÜ elukestva õppe keskuse konsultant

Raamatust leiab kasulikku nii kogemustega kui ka tööd alustav karjääriõpetuse õpetaja. Õppeprotsessi kirjelduse näidis aitab õpetajal väljundipõhise õppekava loogikat mõista, st näitab kätte suuna, kuidas analüüsida ja hinnata, kas õppe­ sisu ja valitud meetodid reaalselt toetavad kavandatud õpitulemuste saavutamist. Teemat, õpitulemusi ja õppesisu on suhteliselt kerge omavahel kokku panna; lisaks on soovitav neid ka kõrvutada ja vaadata, kas kõik aspektid on sobivas kooskõlas.

»

Kui teema, õppesisu, õppemeetodid ja hindamine sobivad õpitulemustega ning omavahel, võib rääkida hästi kavandatud õppeprotsessist.

Loogilise ja tulemusliku õppeprotsessi kavandamine saab alguse õpitulemuste sõnastamisest. Esmapilgul võib tunduda, et selles ei ole midagi uut – nii on kogu aeg toimitud.

Tõsi. Varem ei seotud aga õpitulemust sedavõrd üheselt hindamismeetodiga. Õpilane ju õpib seda, mida kontrollitakse ehk seda, milles teda hinnatakse. Õpitulemustes kokku leppimine võimaldab keskenduda kõige olulisemale. Alati õpitakse koolis rohkem kui õpitulemustes kirjas on. Konstruktiivse sidususe printsiibi abil saab hinnata, kas õppeprotsessi osad on omavahel kooskõlas. Kui teema, õppesisu, õppemeetodid ja hindamine sobivad õpitulemustega ning omavahel, võib rääkida hästi kavandatud õppeprotsessist.

Ka õppeprotsessi muud toetavad elemendid, nt nõuded õppe­keskkonnale, tuleb samuti siduda õpitulemustega. Kui õppekeskkond ei toeta väga ambitsioonikaid õpitulemusi, siis tuleb õpitulemusi kohendada. Näiteks ei ole mõttekas karjääriõpetuses kirjutada õpitulemuseks „Oskab hinnata, mis ametikohad sobivad tema tugevustega kõige paremini”, sest suure tõenäosusega ei ole õpilasel võimalik õppeprotsessi jooksul seda sobivust järele proovida. Oluline on leida selline tasakaal, mida koolis on võimalik saavutada.

Kooli roll õpilase karjääri kujundamisel Tripod Grupp OÜ eestvedamisel toimus 29. aprillil konverents „Kooli roll õpilase karjääri kujundamisel”, kus arutati – kui palju ja kuidas saaks kool õpilasi nende edasise elutee kujundamisel toetada. Konverentsil kohtusid koolide, õpilaste, lapse­vanemate, samuti SA Innove ning Haridus- ja Teadus­ministeeriumi esindajad.

Pärast konverentsi palus SA Innove karjääriteenuste aren­ duskeskus erinevatel osapooltel kirjeldada oma ootusi koolile noorte karjääri kujundamisel.

Toomas Laigu Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika juht

Õpilaste jaoks on karjääriteenuste osutamine muutunud väga oluliseks teemaks. Kool on koht, kus õpilane veedab kõige rohkem tunde oma ärkveloleku ajast. Seda peavad koolid ära kasutama ning riik saab kooli kasutada vahendina õpilaste karjääriplaneerimise toetamisel. Õpilaste nõustamine mitme­ kümne kilomeetri kaugusel ja täiesti võõras keskkonnas ei toimi. Kindlasti ei ole vähem olulisem ka karjääriõpetus põhi­ kooli 8nda ja gümnaasiumi 11. klassi õpilastele, sest praktilised teadmised ja teadlik infootsing ei tule iseenesest. Läbiv teema on olnud õppekavas juba aastaid – kuidas me seda reaalselt ellu viime on aga oluline küsimus, millega peame tegelema. Vaid koostööd tehes suudame midagi muuta.

Kadri Korjas Eesti Töötukassa peaspetsialist

Kõige olulisem on see, et noor tunneks iseennast ja suudaks ennast analüüsida; et ta mõistaks, mis on tema huvid, oskused ja tugevused ning ka arenguvajadused. Teiseks on tähtis koguda võimalikult palju infot eri allikatest. Kui noor on jõudnud selgu­ sele, mis valdkonnas ta tahaks edasi liikuda, siis on oluline välja uurida, mida ta selleks tegema peab – kus ta peab edasi õppima, kas otsima praktikavõimalusi, minema töövarjuks või vabataht­ likuks. Tundes iseennast ja oma võimalusi on suurem tõenäosus teha oma karjääriteel õigem valik. Nende otsingute juures saab kool õpilasele kindlasti abiks olla. Kool saab suunata õpilast ennast analüüsima ning aidata tal seostada erinevates ainetundides õpitut tulevaste karjäärivalikutega. Samuti saab kool suunata õpilast tutvuma põhjalikult erinevate edasi­ õppimisvõimaluste ja tööturu peamiste arengusuundadega.

Liisa Pakosta Eesti Lastevanemate Liidu liige

Marju Põld Karjääripõld OÜ Saaremaa karjäärinõustaja

Hea haridus ja head spetsialistioskused on elus kindlasti väga vajalikud. Haridusliku ettevalmistuseta ei tule karjääri loomisest suurt midagi välja; kuid vaid heast haridusest ei piisa. On kind­ laks tehtud, et eduka ja õnneliku elu loomisel vaid 15% oleneb ettevalmistusest ehk tehnilisest treeningust. Ülejäänud 85% oleneb isiksuslikest omadustest – kui juba kord on õnnestunud tungida töömaailma oma haridusliku ettevalmistuse, tehnilise treenituse ja tubliduse varal, siis määravad inimese edu ja ebaedu harilikult tema enda isiksuslikud omadused, hoiakud, uskumused, algatus, põhjalikkus, suhtlemisoskus, analüüsivõime, eneseregu­ latsiooni oskus jne. Iga kool ja iga õpetaja peaks teadlikult jälgima lisaks õppetöö läbiviimisele ja õppekavade täitmisele ka seda, milliseid hoiakuid, uskumusi ja väärtushinnanguid nad noortele kaasa annavad ning mida saaks koolis teha veel paremini ja rohkem, et noorest kujuneks isiksus, kes on võimeline endale edu ja õnne looma.

Kooli abi lapse karjäärivalikute tegemisel on eriti väärtuslik siis, kui lapsevanem tunneb lapse aitamisel ebakindlust või vastupidi – tahab kõike lapse eest ise ära otsustada. Esimesel juhul saame eeldada, et koolil on lapse toetamiseks rohkem oskusi ja teadmisi ning spetsiaalset ettevalmistust. Lapseva­ nema ebakindlus tuleneb tõenäoliselt kas isiklikest ebaõn­ nestumistest või vähesest sotsiaalsest kapitalist või tunneb vanem lapse erivajadusi, mida ta ei oska niiöelda tavapära­ sesse karjäärimudelisse paigutada. Noore inimese karjäärivalikud algavad tema enda üldistest sotsiaalsetest oskustest ning positiivsest, ent adekvaatsest enesehinnangust.

Selliste oskuste arendamine on kindlasti olulisemgi, kui konkreetsete soovituste andmine. Teisel juhul – kui lapse­ vanem on ise väga autoritaarne ja püüab ennast teostada lapse kaudu – on kooli ülesanded keerulisemad ja, võrreldes vanema isikuhoolduse kõikvõimsusega, piiratud. Samas on pieteeditundeline panus seda väärtuslikum.

Täpsemalt konverentsist ja seal toimunust saab lugeda aadressilt tripod.ee.

5

Nõustaja roll kompetentside hindamisel Aprillikuus toimus Euroopa elukestva nõustamispoliitika võrgustiku (European Lifelong Guidance Policy Network) liikmete õppereis Hollandisse.

Võrgustiku esindajad neljateistkümnest riigist käisid tutvumas Hollandi nõustamispraktikaga.

Holland on tuntud kui hea varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) korraldusega maa. Hollandi VÕTAsüsteem on tööturukeskne. Nende eesmärgiks on hinnata ja tunnustada inimese kompetentse, mis on saadud väljapool koolipinki ehk formaalharidussüsteemi ning mida on vaja konkreetsete tööülesannete täitmiseks. See on vastupidine Eestile, kus VÕTA on hari­ dussüsteemikeskne, eestvedajateks on olnud kõrgkoolid, aga ka kutsekoolid ning sihiks on eelkõige kogemuse arvestamine edasiõppimisel. Täna tähendab VÕTA meie õppeasutuste praktikas seda, et eelkõige arvestatakse ja kantakse üle teises õppeasutuses sooritatud õppeaineid.

Samas on suund töökogemuse ning informaalse ja mitte­ formaalse õppe käigus omandatu hindamisele. See on keerulisem ning seetõttu on oluline kompetentsete nõus­ tajate olemasolu.

Hollandi näitel saab öelda, et töökohale kandideerija või töötaja on hindamisprotsessis edukas, kui tal on kõrval isiklik nõustaja. Kuni 12 nädalat kestva hinda­ mise jooksul toimuvad nii individuaal- kui ka grupi­ nõustamised. Nõustaja roll on tähtis õpimapi (portfolio) kokkupanekul. Nõustaja rolli kuulub nõustatava edasise arengu võimaluste kirjeldamine ja koostöös õppeasutu­ sega nö tailor-made (rätsepatööna valminud) õpingukava koostamine puuduvate kompetentside omandamiseks.

Kogu hindamisprotsessi lõpuks saab selle läbinu 10–15 leheküljelise mahuka kompetentside kirjelduse. Iga kompetentsi kirjeldatakse umbes poolel leheküljel.

Tiia Kurvits Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert

See annab lugejale selge arusaama, milliste tööülesannete täit­ miseks on tunnistuse omanikul teadmised-oskused olemas.

Kahtlemata on taoline kirjeldus informatiivsem, kui täna Eesti haridus- ja kutsesüsteemis kasutusel olevad suhteliselt abs­traktsed lühikesed sõnastused, mis jätavad ruumi erineva­ teks tõlgendusteks või on tööandjale lihtsalt arusaamatud.

Paljude riikide majanduse olukord nõuab mõtlemist, kuidas ressursse paremini kasutada. Nõustamisteenuse kättesaadavus ei tohi ressursside nappuse tõttu väheneda. See korvatakse läbimõeldud teenuse korraldusega, milleks on Hollandis kasutusele võetud uuenduslik nn click – call – face nõustamis­ meetod. Esmalt tuleb nõu vajajal otsida abi internetist. Talle antakse võimalus vastata küsimustele, mis aitavad välja selgitada, kas nõustataval piisab infost veebis (ta juhatakse veebiviitade abil sobiva teabe juurde) või on vaja suhtlemist nõustajaga telefoni teel. Kui ka telefoni teel jagatud nõust ei piisa, siis järgneb kohtumine nõustajaga silmast silma. Taoline teabe jagamine ja kergemate – keerulisemate juhtumiste eris­ tamine võimaldab pakkuda õiget teenust just efektiivseimal moel ning seeläbi ressursse kokku hoida. Hollandi praktikas tähendab see, et nõustamiskeskuste arv võib väheneda, kuid teenuse kättesaadavus mitte. Õppevisiidi käigus tutvustati ka Hispaania kogemust informaalse ja mitteformaalse õpi- ja töökogemuse hindamisel. Kogemuse hindamise süsteemi aluseks on kompetent­ siühik (unit of competence), mis kehtib ühtmoodi tööturul ja haridus­süsteemis. Iga väike kompetentsiühik kannab eristavat numbrit. Hindamine on kavas ulatuslikuna, kogu Hispaaniat hõlmavana, kuid see on ettevõtetele vabatahtlik. Massilise nõustamisteenuse tagamiseks (igale osalejale) on kaasatud vabatahtlikud nõustajad, kes on koolitatud on-line koolitus­ programmi alusel. Kompetentside hindamise eesmärk on ühtlustada arusaamist tööturul liikuvast tööjõust Hispaania autonoomselt tegutsevates piirkondades.

Peamine, mida teiste riikide kogemusest õppida on see, et nõustamine kompetentside hindamisportsessis on see võti, mis aitab paremini seostada tööturgu ja haridussüsteemi. Aitab jagada ühesugust teavet kompetentside kohta, mida nõuab üks või teine töökoht või siis õppekava läbimine ja eriala omandamine haridussüsteemis. Ühised koolitused ja kogemuste vahetus õppeasutustes tegut­ sevate ning tööturul (Töötukassas) ja kutsesüsteemis (kutse andja juures) tegutsevatele nõustajatele/hindajatele aitaksid sellele kaasa.

6

ELGPN võrgustiku esindajad Hollandis.

Karjäärispetsialistide koostööst Tartumaal Aprilli lõpus korraldas Tartumaa Rajaleidja keskus ehk Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskus juba traditsiooniliseks saanud Tartu linna ja maakonna koolide karjäärikoordinaatorite koostööseminari. Üritus toimus viiendat korda ja tänavu võttis sellest osa 18 karjäärikoordinaatorit Tartu linna ja maakonna koolidest; neist päris mitmed on osalenud kõikidel varasematel seminaridel.

Tartumaa Rajaleidja keskus peab koostööseminari aasta üheks olulisemaks ürituseks, sest karjäärispetsialistide koostöö on valdkonna toimimise ja arenemise üks põhialuseid. Aktiivsete ja pädevate karjäärikoordinaatoriteta oleks karjäärinõustajatel palju raskem oma teenuseid pakkuda ja noorteni jõuda. Noor peaks saama oma esimesed karjäärialased teadmised koolis õppimise ja klassivälise tegevuse käigus.

Ideaalis võiks iga õpilane saada karjääriõpetust – nii oleks karjäärinõustajatel võimalus paremini keskenduda neile, kes tõepoolest nõustamist vajavad.

Tartumaal on karjäärikoordinaatorid peaaegu igas koolis. Tõsi küll, erinevad on nii nende ülesanded kui ka tunnustamis­ mudelid. Info- ja Karjäärinõustamiskeskus on seadnud endale üheks eesmärgiks koordinaatorite toetamise, võimaluse korral koolitamise ja motiveerimise. Korral­ datud koostööseminar ühendab endas kõike eelnimetatut.

Julia Šarapova, Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjääriinfo spetsialist

karjääri­spetsialistid. Mõned näited nimetatud lahen­ dustest: kolleegide kommentaarid metoodiliste materja­ lide kohta Rajaleidjas, omaloodud materjalide võistlus (ja ka vastav tunnustamine), tunnivaatlused ja teineteisel töövarjuks käimine, haridusmessidel töötoad karjääri­ koordinaatoritele (arutletavaks probleemiks raskused metoodiliste materjalide leidmisel ja valikul); karjääripäev õpetajatele teadlikkuse tõstmiseks, avatud suhtlemine ja karjääriteenuste propageerimine koolis (probleemiks puudulik koostöö kolleegidega).

Väga paljud osalejad tundsid puudust karjäärikoordinaa­ torite baaskoolitusest ning kurtsid väheste teadmiste üle projektide kirjutamisel. Aktuaalne teema oli karjäärikoor­ dinaatorite tasustamata töö, mille põhiliseks lahenduseks nimetati riigipoolset koordineeritust ja selle tulemusena igasse kooli karjäärikoordinaatori koha loomist.

Vaatamata tihedale päevakavale said karjäärispetsialistid ka pisut puhata, omavahel suhelda ja teineteist paremini tundma õppida – see kõik on kõrgema motiveerituse ja tõhusama koostöö alus. Muidugi tähendab koostöö koolidega igapäevast suhtlemist ja tegutsemist, kuid vahetevahel on kasulik kõigiga kokku saada, arutada tehtut, jagada kogemusi ning mõtiskleda tuleviku üle.

Tänavune üritus toimus Valgamaal – Keenis ja Otepääl. Esimese päeva koolituse teema oli „Nõustamisoskused õpetajatele“, mille viis läbi lastepsühholoog Angela Jakobson. Koordinaa­ torid jäid koolitusega rahule ning pidasid saadud teadmisi väga kasulikeks. Teisel päeval külastati Keeni põhikooli, kus koostöös Valgamaa karjäärispetsialistidega arutati valdkonna kitsaskohti ja jagati positiivseid kogemusi. Probleemide sõnas­ tamisel juhinduti Tartu linna koolide karjäärikoordinaatorite ainesektsiooni esimees Merit Luige tehtud küsitluse vastus­ test, kust tulid välja järgmised karjäärikoordinaatorite mured: vähesed teadmised valdkonna kohta, ajapuudus, puudulik koostöö kolleegidega (s.h juhtkonnapoolne vähene toetus), raskused metoodiliste materjalide leidmisel ja valikul ning vähesed rahalised ressursid.

Pakutud lahendused olid väga mitmekülgsed; mõned olid lihtsamini rakendatavad, teised aga eeldaksid ühiskonnas väljakujunenud hoiakute muutmist. Oluline on see, et lahenduste elluviimisele saame kaasa aidata meie ise – s.t kõik

Särasilmsed karjäärikoordinaatorid koostööseminaril.

7

Euroopa karjäärispetsialistid Eestis õppimas 25.–29. aprillil toimus karjääriteenuste arenduskeskuse eestvedamisel nädalane õppevisiit Eestis teemal “Võrgustikutöö karjääriteenuste valdkonnas”. Visiidil osales 11 inimest seitsmest erinevast Euroopa riigist (Sloveenia, Luksemburg, Prantsusmaa, Hispaania, Läti, Iirimaa, UK).

Vt lisaks: innove.ee/career-services/euroguidance/academia/2011

Karjäärispetsialistid käisid Tallinna vanalinna avastamas.

Grupipilt Innoves.

Uuringud

Eesti kõrgkoolide 2009. aasta vilistlaste uuring

2011. a esimeses pooles on avaldatud mitmeid uuringutulemusi, millega tutvumine aitab noortega tegelevatel spetsialistidel paremini oma tööd teha.

Selles Karjäärituules toome esile mõned uuringud, millega arenduskeskus soovitab tutvuda.

Noorteseire aastaraamat 2010: Noored ja tööturg Noorteseire aastaraamatuga jätkatakse „Noortemonitor 2009“ kogu­ mikuga alanud noorte eluolu käsitlevate väljaannete avaldamist.

Seekordse noorteseire aastaraamatu fookuses on noorte toimetulek tööturul. Kogumiku elektrooniline versioon on kättesaadav noor­ teseire kodulehel: noorteseire.ee/aastaraamat.

Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses Uuringu eesmärk oli välja selgitada, miks bakalaureusetudengid töötavad täisajaga ning kuidas nad töötamist ja õppimist ühil­ davad. Täpsemalt on uuringu fookuses täisajaga töötavad tudengid, (nende) tööandjad ja õppejõud. Uuringu kokkuvõte asub prog­ rammi Primus kodulehel: primus.archimedes.ee > Trükised.

8

Uuringu üldeesmärk oli saada ülevaade Eesti kõrgkoolide vilistlaste lõpe­ tamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööjõuturul ning hinnangutest kõrgkooli teadus-, arendus- ja õppetöö kvaliteedile. Selle eesmärgi täit­ miseks tehti 2010. a küsitlus avalik-õiguslike kõrgkoolide (TÜ, TLÜ, TTÜ, EMÜ, EMA, EKA) ning EBS ja Akadeemia Nord 2009. aastal lõpeta­ nute seas. Lisaks tehti andmete analüüs (tööturg, hinnangud kõrgkooli teadus-, arendus- ja õppetöö kvaliteedile, sh praktikavõimalustele jne) ning analüüsiti Primus projekti raames kaardistatud kõrgharidust puudutavate arengukavade eesmärke ja vilistlasuuringu tulemuste vahelisi seoseid. Uuringu kokkuvõtte leiad programmi Primus kodule­ helt: primus.archimedes.ee > Trükised.

Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris Uuringuga kaardistati põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris kasutatava tööjõu kvalifikatsioonitaset eesmärgiga prognoosida tööjõu vajadust lähitulevikus erialade ja tasemete lõikes ning anda soovitusi sektorites töötavatele inimestele vajaliku kvalifikatsiooni tagamise osas. Lisaks seetõttu, et paremini korraldada kvaliteetseid erialaseid koolitusi ja täiendkoolitusi kutse-õppeasutustes ja kõrg­ koolides. Uuring asub Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel: agri.ee > Teadus, arendus ja nõuanne > Uuringud ja tellitud tööd.

Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul