Karjäärituul

Praktiku sõnumitooja

2011

4/31

UUS TRÜKIS

Õppida rännates

Janika Tamsalu, Kadri Eensalu SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse karjääriinfo spetsialistid

Õpirände eesmärk ja põhjus võib igaühel olla erisugune. Tegemist võib olla keeleõppe, teiste kultuuride tundmaõppimise, konkreetsete ametioskuste omandamise või lihtsalt iseenda arendamisega. Ükski nendest õpieesmärkidest ei realiseeru aga iseenesest.

Väga suurt mõju inimese õppimisvõimele omab välismaal viibimise kvaliteet. On inimesi, kes kohanevad võõras kultuuris raskusteta ning kelle jaoks ei ole kodust lahkumine hirmutav. Teisele võivad probleemid tunduda peaaegu ületamatud, kolmas ei teadvustagi, et tal võib hirme olla. Siinkohal on oluline roll karjäärispetsialistil, kes saab aidata õpirändajal ettevalmistuste käigus oma eripära ja võimalikke raskusi teadvustada ning leida endale sobivaim vorm välismaale siirdumiseks. Õpirändamine kui karjääriplaneerimise üks osa on hea näitena välja toodud artiklis Ida-Virumaa Rajaleidja keskus õpirände edendamisel.

Välismaale õppima minek muutub eestlaste hulgas aasta-aastalt populaarsemaks – seda kinnitavad nii erinevad küsitlused kui ka näiteks suurenenud õpirändega seotud projektitaotluste arv SA Archimedes hariduskoostöö keskuses. Siiski on õpirändest huvitatutel mitmeid takistusi – suur osa noori jääb sageli hätta vajaliku info leidmisega. 2011. aastal tehtud karjääriteenuste süsteemi uuring tõi muuhulgas välja, et tuntakse puudust ka infost, mis puudutab välismaal õppimist. Samas on karjääriplaneerimist toetava info saamiseks kõige enam pöördutud oma vanemate või teiste pereliikmete, sõprade ja tuttavate poole.

See omakorda näitab vajadust parandada õpilaste infootsimisoskusi, et karjäärialase info või nõu saamiseks pöördutaks lisaks lähedastele rohkem ka ametlike allikate poole – sealt saadav info on sageli objektiivsem ja kvaliteetsem. Lühiülevaate sellest, mida huvitavat karjääriteenuste uuring veel välja selgitas, annab artikkel Eesti elanike karjääriplaneerimise oskustes on arenguruumi.

Samuti peetakse õpirändamisel takistuseks keelebarjääri ja rahamuret ning hirmu iseseisva elu ja võõra kultuuri ees.

Jätkub pöördel »

l

s Tuu

a Toom Foto:

Suund maailma. Õpirännates Euroopas ja mujal Kümme aastat tagasi ilmus esimene trükis sarjast Euroopasse õppima, mis tutvustas noortele õpirändamise erinevaid võimalusi ja sisaldas praktilisi nõuandeid. Samal aastal leidis materjal oma esialgse koha ka värskelt valminud karjääriplaneerimist toetavas portaalis Rajaleidja. Pärast seda on materjali täiendatud versioon ilmunud korduvalt ja täiendust on saanud ka vastav osa Rajaleidjas.

Värskelt valminud trükis „Suund maailma. Õpirännates Euroopas ja mujal” on suunatud noortele, kes tunnevad endas soovi rännates õppida.

Trükises käsitletakse õpirändamist kui karjääriplaneerimise ühte osa. Lisaks kasulikule infole õpirändamisest saab trükises leiduvate töölehtede abil mõõta enda valmisolekut välismaale õppima või tööle minekuks, vaadata endasse ning analüüsida õpirändamisest saadud väärtuslikku kogemust. Kõike seda ilmestavad lõigud õpirändurite endi kogemustest ja soovitustest, mis on saadud Euroopas ja mujal õppides või töötades.

Trükise pidevalt täienev elektrooniline versioon asub portaalis Rajaleidja: rajaleidja.ee/ euroopasse.

« Kõik need probleemid on ületatavad, kui välismaale minekuks tõsiselt valmistuda. Välismaal õppimise müütidest kirjutame artiklis Dream Foundation murrab müüdid välismaal õppimise kohta. Ütlus „julge pealehakkamine on pool võitu“ saab kinnitust ka artiklis Õpiränne – korraga nii keeleõpe kui ka erialane täiendkoolitus, kus õpirännates saadud kogemusi jagab Valgamaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Pille Paberits.

Selles Karjäärituules tutvustame ka uue kuue saanud õpirändealast noortetrükist Suund maailma. Õpirännates

Euroopas ja mujal. Lisaks pöörame eraldi tähelepanu ka karjäärispetsialistide endi õpirändevõimalustele – Grundtvig projekti raames välismaale siirdumisest kirjutab Signe Reppo oma artiklis Täiskasvanute koolituse programmi Grundtvig kogemusi iseenda karjääri planeerimiseks ja nõustamiseks õpirände kontekstis. Tartu Rajaleidja keskuse ühisest õppevisiidist Taani annab ülevaate artikkel Avastame kogemuste kaudu. Lisaks rändamisele saab rahvusvahelisi kogemusi hankida ka kodumaal. Ühest sellisest võimalusest annab ülevaate Ursula Pensa artikkel Maailm avardub, keeled saavad selgeks, mis räägib vahetusõpilase kogemustest.

Karjääriteenuste arendamine ja teenuste osutamine piirkondlikes karjäärikeskustes sai uue hoo!

Vastavalt ministeeriumitevahelisele koostöö­ leppele pikendas haridus­ ja teadusminister 7. oktoobril 2011. a karjääriteenuste programmi 2013. a lõpuni.

2008. aastal leppisid haridus- ja teadusminister Lukas ning sotsiaalminister Maripuu kokku, et karjääriteenuste arendamine on prioriteetne valdkond, mis vajab head koostööraamistikku – määratleti valdkonna arengusuunad, rahastamine ning riikliku programmi elluviija. Vastavalt kokkuleppele käivitas SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus ESF programm „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ 1. etapp perioodiks 2008 – 2011 eesmärgiga tagada sihtrühmadele kvaliteetsete karjääriteenuste kättsaadavus ning teenuste arendamise süsteemsus ja jätkusuutlikkus.

Vastavalt viiele prioriteetsele suunale on välja kujundatud noortele karjääriinfot ja -nõustamist pakkuvate piirkondlike Rajaleidja keskuste võrgustik, loodud hulgaliselt metoodilisi ja infomaterjale, koolitatud karjäärispetsialiste, käivitatud kvaliteedihindamise süsteem partner2

Margit Rammo SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse juhataja

keskustes ning panustatud koostöö laiendamisse erinevate huvipoolte vahel.

Programmi kõige olulisem ja mahukam osa kuulub uuel perioodil endiselt noortele suunatud karjääriteenuste osutamisele partnerkeskustes. Üldiselt jätkatakse tegevusi kõigis viies arengusuunas.

Uued väljakutsed: • partnerkeskustes täiskasvanutele pakutavate teenuste paketi väljatöötamine; • programmis osalevate koolide ringi laiendamine (põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppe tasemel); • sihtrühmapõhiste materjalide koostamine (sh erivajadustega inimeste, täiskasvanute ja lapsevanemate toetamiseks); • karjäärispetsialistide tasemeõppe ettevalmistamine (sh õppekavade arendus); • karjääriteenuste kontseptsiooni 2020 väljatöötamine.

Loe lähemalt: innove.ee/3098

Õpiränne – korraga nii keeleõpe kui erialane täiendkoolitus Valga maavalitsuse teavitamis­ ja nõustamis­ keskuse ehk Valgamaa Rajaleidja keskuse kutse­ ja karjäärinõustaja Pille Paberits pidas veel mõni aeg tagasi nappi keeleoskust takistuseks muidu huvitavatesse õpirände projektidesse kandideeri­ misel. Nüüd, kui seljataga on Eesti­Soome ühis­ projekt, plaanib Pille esimesel võimalusel taas rändeprojektis osaleda.

Millises õpirände projektis Te osalesite?

Osalesin projektis „Innovative guidance methods to support mobility“. Soome-Eesti ühisprojekti esimene kohtumine toimus Laitses, kus tutvusime kolme päeva jooksul oma partneritega Soomest, kuulasime loenguid ja tegime ettevalmistusi järgnevateks tegevusteks. Projektis osalejad jagati paaridesse nii, et iga eestlane sai kaaslaseks soomlase, kes tegi teises riigis sarnast tööd. Õppevisiidi ülesehitus oli üsna omapärane – kui enamasti toimub tegevus need grupiviisiliselt, siis see projekt viidi läbi töövarjutamise meetodil: esmalt külastas Soome partner mind ning seejärel käisin mina Soomes tema tööga tutvumas.

Mis ajendas Teid projekti kandideerima?

Esiteks soovisin tutvuda naaberriigi karjääriteenuste süsteemiga ja seeläbi leida uusi koostööpartnereid välisriigist. Kuna selles projektis võimaldati lisaks individuaalseid keeletunde, nägin suurepärast võimalust keeleõppeks. Just keelebarjääri tõttu olin seni erinevatesse projektidesse kandideerimise osas kõhkleval seisukohal olnud. Ei saa salata, et positiivse tõuke andis seegi, et õpirände läbimisel väljastatakse Europassi õpirände tunnistus – minu meelest on välisvahetuse kogemust kinnitava tunnistuse olemasolu spetsialisti CV-s igati hea täiendus.

Kas Teil ei tekkinud tunnet, et vähene keeleoskus ei võimaldanud projektist maksimumi võtta?

Tuleb tunnistada, et projekti alguses toimunud loengutest ei saanud ma kahjuks vähese inglise keele oskuse tõttu aru täiel määral. Samas oli mulle määratud individuaalõpetajast väga palju abi ning ta andis mulle keele osas väärt nõu. Kuna keeleõpe oli üks minu seatud eesmärkidest, siis ei saa keelest piiratud arusaamist takistava tegurina käsitleda, sest keeleoskus arenes tõepoolest märkimisväärselt ning omavahelises suhtluses saime soome partneriga teineteisest hästi aru.

Kuidas töövarjupäevad välja nägid?

Kahe päeva sisu saime partneriga ise paika panna. Kahe inimese omavahelise koostöö eelis grupitöö ees on kindlasti see, et saab

Eliis Vennik ajakirjanik

lähtuda konkreetse inimese huvidest. Näiteks minule pakkus huvi eelkõige see, kuidas näeb välja üks-ühele nõustamine, mida Soomes eelistatakse grupiloengutele. Minu partner tahtis aga näha, kuidas me edastame infot suurele rühmale noortele. Soovidest lähtuvalt koostasime töövarjupäeva kava, leidsime võimaluse tutvustada oma igapäevast tööprotsessi, külastasime erinevaid koole ja käisime töötukassas.

Mida Te sellest kogemusest õppisite?

Eesti noored ei oska veel karjääriteenuseid oma vajadustest lähtuvalt hästi kasutada ning vahel jääb see nende jaoks kaugeks. Paljuski tuleneb see spetsialistide vähesusest, me ei jõua iga noorega individuaalselt tegeleda. Soomes seevastu on nõustamine osa õppeprotsessist; igal õpilasel on isiklik plaan, mida perioodiliselt üle vaadatakse ning spetsialist soovitab sellest lähtuvalt õpilasele näiteks erinevaid valikaineid. Ma usun, et õppida oli siin mõlemal poolel – kui meie unistame, et saaksime pisut individuaalsemalt läheneda, siis minu töövarjupartnerile, kes on igapäevaselt koolis nõustaja, meeldis jällegi meie töö liikuvus ja töö gruppidega.

Kas Teil on huvi ka edaspidi sellistesse projektidesse kandideerida?

Kahtlemata! Olen väga õnnelik, et sellest võimalusest haarasin. Tegelikult oleks isegi Eesti piires huvitav sarnast töövarjutamist teha, ent rahvusvahelised projektid, olgu siis grupiviisilised või paarides, pakuvad kahtlemata väga põnevaid kogemusi. Kahjuks selles konkreetses programmis kahel aastal järjest osaleda ei saa, ent niipea kui mul kandideerimiseks jälle võimalus avaneb, teen seda uuesti.

Soovitan kindlasti kandideerida õpirände programmidesse kõigil spetsialistidel, kellel on vähegi huvi laiendada oma koostöövõrgustikku ja silmaringi. See on lihtsalt niivõrd rikastav kogemus!

Koolituse korraldajad on üle-euroopaliste võrgustike Eesti ja Soome keskused – Euroopa elukestva õppe programmi (EÕP) alla kuuluv Euroguidance ning töövahendusega tegelev Eures.

Õpirände tunnistus Europassi õpirände tunnistust on võimalik taotleda kõigil, kes lähevad teise riiki uusi kogemusi ja teadmisi omandama, olgu see siis vabatahtliku tegevuse, töö või õppimise raames. Õpirände tunnistusel on kirjas, milliseid oskusi ja teadmisi Sa välismaal viibitud aja jooksul omandasid. Sellest on kindlasti abi CV koostamisel ning oma oskustele vastava töö leidmisel.

Vt lisaks europassikeskus.ee 3

Avastame kogemuste kaudu

Avastuseni jõutakse kogemuse abil. Tänapäeval on paljude oma ala spetsialistide jaoks olulisel kohal kogemuste jagamine. Üks tõhusaid koge­ muste jagamise ja nendest õppimise viise on õpiränne.

Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse (IKNK) ehk Tartu Rajaleidja keskuse meeskond otsis õpirändamiseks võimalusi erinevatest projektidest ning koostööpartneritelt. Aastal 2010 võtsid Taani karjäärispetsialistid ühendust meie keskusega ning uurisid Eestisse tuleku võimalusi. Loomulikult olime koostööst väga huvitatud – eriti Taaniga, kus on teatavasti arenenud ja jätkusuutlik karjääriteenuste süsteem.

2010. aasta mais tulidki Tartusse nädalaks neli Taani karjäärinõustajat. Kohtumiste käigus tutvuti mõlema riigi haridus- ja karjääriteenuste süsteemiga, arutati töömeetodeid, vaadati andmebaase ning külastati erinevaid karjääriteenuste seisukohalt olulisi asutusi. Koostöö Taani kolleegidega sujus ülihästi – nendega suhtlemisel tekkis mõte korraldada ka vastukülaskäik.

Tartu keskus pakub noortele erinevaid nõustamisteenuseid, sh ka MSN-nõustamist. Üritades ajaga ja tehnika arenguga sammu pidada, mõtleme ka muudele võimalustele ja lahendustele. Seega sai kavandatava reisi eesmärgiks Taanis kasutatavate karjäärinõustamise metoodikate, ülerii­ gilise kliendiandmebaasi ja selle tööpõhimõtetega tutvumine ning e­nõustamise võimaluste uurimine.

Idee elluviimiseks kirjutatud Leonardo da Vinci õpirändeprojekt „Learning from the Experience of the Danish

Martin Medar Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse juhataja

Career Services Professionals” osutus edukaks ja 2011. aasta septembris sõitis Tartu IKNK meeskond Taani kolleegidele külla. Vastuvõtvaks asutuseks oli UU-Sjælsø Noorte Karjäärinõustamiskeskus. Kuuepäevase õpirände tegevuskava oli tihe ja töine – külastasime noorte karjäärinõustamiskeskusi, töökeskust, noortekeskust, põhi­ ja üldhariduskooli, gümnaasiumi ja kutsekooli ning tutvusime erinevate noor­ tele pakutavate karjääriteenustega.

Väärtuslik töökogemuslik kohtumine oli ümarlaud Taani e-nõustamise projekti eGuidance eestvedaja Kristen Hans Larseniga ja projektile tehnilist tuge pakkuva firma Schultz Publishing and eVejledningen esindaja Hahn Larseniga. Tutvu­ sime kohalike e­nõustamise võimalustega, milleks on ühte üleriigilisse süsteemi koondatud ja ühtselt koordineeritavad teenused. E-nõustamist saab erinevatel viisidel: telefoni, e-posti, SMS-i, vestlustoa ja hotline'i teel. Teenuse pakkujaid on süsteemis 37, nendest 12 töötab projektis täiskohaga.

Põnev oli arutleda Taani kolleegidega mõlema riigi spetsialistide jaoks päevakajalistel teemadel: kuidas ennetada ja vähendada koolist väljalangevust, töötada erivajadustega noortega, motiveerida passiivseid kliente, jõuda teenust vajava sihtrühmani jne. Lisaks sai avardada silmaringi, tutvudes nii Taani haridussüsteemi ülesehitusega üldiselt kui ka individuaalse lähenemise võimalustega HEV laste ja noorte puhul. Ühiseid teemasid oli palju ja arutelusid jätkus kõikideks päevadeks.

Taani karjääriteenuste süsteemist on tõepoolest väga palju õppida. Tõsi küll, karjääriteenuste finantseerimine Taanis erineb Eesti omast ning karjääriteenuseid pakkuvate asutuste ja programmide käsutuses on rohkem ressursse. Taani karjääri­ nõustamissüsteem on ühtne, koordineeritud ja klien­ dile orienteeritud. Erinevate haridusasutuste ja nõustamiskeskuste, riigi ja omavalitsuste vaheline koostöö Taanis on tihe ja produktiivne. Töötatakse ühiselt noore hüvanguks, arvestades iga õppuri võimeid, võimalusi ja huve. Õppisime tundma ka kohalikke karjääriteenustega seonduvaid probleeme ja seda, mis on oluline kohalike teenuste arendamisel. Õpirännates avastad, et ka mujal maailmas pürgitakse samade eesmärkide poole. Kuna üks või teine viis on juba ära proovitud, võimaldab kogemustest õppimine säästa ressursse Eesti teenuste arendamisel. Seepärast on alati tark vaadata ringi enne, kui alustada uue projekti või teenusega. Võimalik, et ei peagi ratast leiutama, vaid tasub kaasaegseid „sõiduvahendeid“ maale tuua ja neid oma oludele kohandada.

4

Grupipilt Taani kolleegidega.

Ida­Virumaa Rajaleidja keskus õpirände edendamisel Narvas asuva maakondliku karjäärikeskuse unistuseks on olukord, kus välismaal õppiv või töötav noor ei oleks enam erandjuhtum. Usume, et iga inimene võiks omada õpirände kogemust.

Oma unistuse kiiremaks täitumiseks lööme ka meie kaasa õpirände propageerimises, olles lisaks maakondlikule Rajaleidja keskusele ka Euroopa Noored programmi Ida­Virumaa esindus.

Alates 2007. a teeme koostööd SA Archimedes Euroopa Noored Eesti bürooga. Tol ajal oli meie peamine eesmärk noortealgatuste realiseerimise ja rahvusvahelise koostöö võimaluste tutvustamine vene keelt kõnelevatele elanikele. Võrreldes nelja aasta taguse olukorraga, on noored programmist palju teadlikumad ning vajavad pigem toetust ja julgustamist võimaluste kasutamisel.

Natalja Mahnova Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist

Peamised takistused õpirändeprogrammides osalemi­ seks on võõrkeelte vähene oskus ning nõrgad sotsiaa­ lsed oskused. Pikemaajaliste õpirännete puhul on sageli raske harjuda ka kodust lahkumise mõttega. Keelebarjääri ületamiseks pakume noortele language café’d, s.o võimalus praktiseerida võõrkeeli mitteformaalses keskkonnas mängude ja aruteludes osalemise abil.

Takistustega toimetulekuks pakume noortele omalt poolt igakülgset tuge, kindlasti räägime neile ka teiste noorte kogemustest.

Kolm aastat tagasi saime akrediteerimise partnerorganisatsiooniks Euroopa Vabatahtliku Teenistuse (EVT) projektide teostamisel. Oleme saatnud noori pikemaajalistesse projektidesse Saksamaale, Tšehhi Vabariiki, Itaaliasse, Portugali, Türki ja Armeeniasse. Lühiajalistesse EVT projektidesse saadame noori meie partnerorganisatsiooni Continuous Action kaudu. Seega on meil tänaseks palju positiivseid näiteid noortele jagamiseks. Õpirände edendamisele aitavad kaasa ka Euroopa vabatahtlikud, kes tulevad Narva oma projektidega. Kõik vabatahtlikud on käinud meiega koolides ja osalenud üritustel, et oma isiklikku õpirände kogemust kohalike noortega jagada. Nooremate seas on populaarsemaks osutunud rahvusvahelised noortevahetused, mis tavaliselt kestavad 1–2 nädalat; Euroopa vabatahtlikega kohtumine annab ka neile innustust ja julgust juurde.

Tihti on just lapsevanemad need, kes avaldavad oma lastele suurt mõju karjäärivalikute tegemisel. Seetõttu vajavad ka lapsevanemad selgitust, mis programmiga ja milliste tingimustega on tegemist. Kui inimesel endal ei ole välismaal õppimise või töötamise kogemust, tekib õpirändega seoses sageli põhjendamatult palju hirme.

Kõrge hind, ebaturvalisus, petmine, inimkaubandus – need on ainult osa hoiakutest ja stereotüüpidest, mis valitsevad informeerimata lapsevanemate hulgas. Mõnikord kardavad ja muretsevad lapsevanemad oma välismaale minevatest lastest isegi rohkem. Seega töötame me ka lapsevanematega – kohtume nendega ja arutame kõiki murekohti.

2011. aasta vabatahtlikud Armeeniast ja Hispaaniast (Armine ja Fernando) noorte mängupäeva avamas.

Noortele väärt nõu andmiseks kasutavad ka meie keskuse töötajad õpirände võimalusi. Seega teame oma kogemustest ning usume siiralt, et õpiränne rikastab inimest.

5

Eesti elanike karjääriplaneerimise oskustes on arenguruumi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus­ uuringute keskuse RAKE poolt SA Innove telli­ musel 2011. a sügisel valminud karjääriteenuste süsteemi uuringu1 eesmärk oli mõõta elanik­ konna teadlikkust karjääriteenustest ja karjääri­ planeerimise oskusi, analüüsida karjääri­ teenuste kättesaadavust ning hinnata koostööd erinevate huvipoolte vahel karjääriteenuste osutamisel.

Analüüs hõlmas nii elanikkonda tervikuna (vanuses 15–64 eluaastat) kui eraldi sihtrühmadena õpilasi, lapsevanemaid, õpetajaid ja karjääriteenuste huvipooli. Seega koosnes uuring kokku viiest alamuuringust, iga sihtrühma hulgas tehti eraldi küsitlus. Kokku osales uuringus enam kui 3000 inimest.

Karjääriinfo ja ­nõustamine – kättesaadavus ja teadlikkus elanikkonna hulgas Uuringu tulemuste kohaselt on viimase aasta jooksul otsinud tööd, vahetanud töökohta, õppinud või osalenud enesetäienduskursustel kaks kolmest Eesti elanikust, mis on üsna hea näitaja. Karjäärialase nõu osas on elanike hinnangule toetudes mõningal määral arenemisruumi, kuid selle kättesaadavust peetakse üsna heaks. Ise tunnetab vajadust saada karjäärialaste valikute tegemisel tuge pisut enam kui pool elanikkonnast, kõige rohkem soovitakse infot tööturu võimalustest, pisut vähem õppimis­ ja koolitusvõimalustest.

Karjääriteenuste kättesaadavust pärssivaks teguriks peetakse infopuudust ja teadmatust, kuhu info või nõu saamiseks pöörduda. Sellele viitab ka suhteliselt madal teadlikkus selles valdkonnas tegutsevatest keskustest ning veebilehtedest, kust on võimalik infot saada. Kõige enam teatakse Eesti Töötukassat, tööotsinguportaale ja infomessi Teeviit. Teadlikkuse rivis järgnevad personaliotsingu- ja töövahendusfirmad, piirkondlikud teavitamis- ja nõustamiskeskused (Rajaleidja keskused), avatud noortekeskused ning karjääriportaal Rajaleidja.

Viimase aasta jooksul on seoses töö- või elukutse valikutega nõu küsinud 28% elanikest. Kõige sagedamini küsitakse nõu lähedastelt, töötukassast või uuritakse

1 Uuringu läbiviimist toetas Euroopa Liit.

6

Kerly Espenberg Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juhataja kt

veebipõhiseid tööotsinguportaale. Suurim on rahulolu sõpradelt, tuttavatelt ja pereliikmetelt saadud nõu osas, ilmselt ka seetõttu, et lähedaste poole pöördudes on ootused infole mõnevõrra teistsugused kui Eesti Töötukassast küsides – esimestelt eeldatakse väiksemat professionaalsust kui viimaselt (vt joonis 1).

Õpilaste hinnang karjääriteenuste kättesaadavusele Elanike seas on grupp, kelle jaoks on karjääriinfo kättesaadavus ja karjäärinõustamine väga oluline – need on õpilased2, kes seisavad valikute ees, milline eriala või töökoht valida. Uuringu tulemused viitavad, et koolides tegeldakse karjääriteemadega väga erineval tasemel. Vaid pooled õpilastest, kelle koolis karjääriteemadega tegeldakse, on selle kvaliteediga rahul. Rahulolematust põhjustab õpilaste jaoks teema vähene ja süsteemitu käsitlemine koolis.

See on arusaadav, kui karjääriõpe ei toimu eraldi ainena või muul viisil koordineeritult. Õpetajad tunnetavad, et neil on karjääriteemade käsitlemisel oma töös arenguruumi. Kuigi enamik neist peavad karjääriteemasid oluliseks, ei ole tiheda õppekava tõttu võimalik seda teemat süvitsi käsitleda. Lisaks tunnevad õpetajad puudust toetavatest õppematerjalidest ja koolitusest.

Kas saite vastuse oma küsimusele?

Jah, sain ammendava vastuse oma küsimusele Sain osalise vastuse oma küsimusele Ei saanud vastust, mind suunati edasi Ei saanud vastust Sõbrad või tuttavad 61

29

10

32

8

Vanemad või teised pereliikmed 60 Tööotsinguportaalid (CV-Online, CV-keskus) 42 Eesti Töötukassa 43

42 26

17 7

24

Joonis 1. Elanikkonna rahulolu erinevatest allikastest saadud infoga

2 Teine oluline grupp, keda käesolevas uuringus eraldi ei vaadelda, on töötud.

Töötukassa

94

81

Tööotsinguportaalid Avatud noortekeskused

79

61

Noorte teavitamis- ja nõustamiskeskused

77

39

Noorte infomess "Teeviit"

76

36

Karjääriportaal "Rajaleidja"

75

31

Kohalikud info, karjääri- või haridusmessid

mitte-eestlased

88

71

eestlased

53

37 30 29

Personali- või töövahendusfirmad Info- ja teabemess "Intellektika"

13 0

10

20

25 30

40

50

60

70

80

90

100

Joonis 2. Elanikkonna teadlikkus karjääriinfo allikatest ja -nõustamise võimalustest

Võrreldes elanikkonnaga üldiselt, on õpilaste teadmised erinevatest karjääriinfo allikatest ja ­nõustamise võima­ lustest kõrgemad. See on ka ootuspärane, kuna suur osa teenustest ongi suunatud noortele. Sarnaselt elanikkonna uuringuga hakkab silma eestlaste kõrgem teadlikkuse tase võrreldes mitte-eestlastega, seda eriti Rajaleidja keskuste, infomessi Teeviit ja karjääriportaal Rajaleidja korral (vt joonis 2).

Viimase aasta jooksul on küsinud karjäärialast nõu ligikaudu pooled (54%) uuringus osalenud õpilastest. Kõige enam on küsitud nõu pereliikmetelt ja sõpradelt ning otsitud seda iseseisvalt karjääriportaalist Rajaleidja. Seega on lähedastel karjäärivalikute tegemisel suur roll. Samas on lapsevanemate teadlikkus karjääriinfo allikatest ja -teenuse pakkujatest üldiselt elanikkonnaga sarnane.

Sagedamini tunnevad õpilased puudust personaalsest lähenemisest ja ühest sisukast infoportaalist ning nad soovivad rohkem teada oma võimete ja oskuste kohta. Lisaks tõid õpilased välja, et tuntakse puudust infost, mis puudutab välismaal õppimist, ülikoolides ja kutseõppeasutustes pakutavaid erialasid ja edaspidiseid töövõimalusi erinevate erialade puhul.

Lisaks personaalse lähenemise võimaluste loomisele on vaja parandada ka õpilaste infootsimisoskusi, et lisaks lähedastele pöördutaks karjäärialase info või nõu saamiseks rohkem ka ametlike allikate poole – sealt saadav info on sageli objek-

tiivsem ja kvaliteetsem. Analüüsist selgus ka, et mitteeestlastest õpilased on info- ja nõustamisallikatest oluliselt vähem teadlikud kui eestlastest õpilased, mistõttu tuleks enam tähelepanu pöörata venekeelse info levi­ tamisele eelkõige koolides ning koolide kaudu suuren­ dada ka lastevanemate teadlikkust nii karjääriinfo allikatest kui ka nõustamise võimalustest.

Uuringutulemused näitavad, et viimastel aastatel on karjäärispetsialistide tubli töö vilja kandnud – võrreldes aastate taguse olukorraga on elanikkond muutunud teadlikumaks nii erinevatest infoallikatest kui ka nõustamise võimalustest. Võrreldes 2006. a läbi viidud uuringuga on kasvanud teadlikkus karjääriportaalist Rajaleidja elanikkonna hulgas üldiselt (34% vs 50%), mõnevõrra rohkem teatakse teavitamis- ja nõustamiskeskustest (54% vs 56%) ja noorte infomessist Teeviit (60% vs 77%). Uuringust selgub ka, et õpilaste infootsimisoskused vajavad arendamist – et lisaks lähedastele pöördutaks karjäärialase info või nõu saamiseks enam ametlike allikate poole, kuna sealt saadav info on sageli objektiivsem ja kvaliteetsem.

Tänapäeva infokülluses on noore jaoks tähtsaim teadmine, kuidas otsida ja leida just tema vajadustele ja soovidele vastavat infot ning kuidas seda karjäärivalikute tegemisel võimalikult tulemuslikult kasutada. Karjäärispetsialistide roll on noorele sel teel asjatundlikult toeks olla – edu teile selles tänuväärses töös!

7

Maailm avardub, keeled saavad selgeks „Vahetuspere olla ei tähenda muud, kui ollakse edasi pere; ainult seltskonnas pead märkima, et kaasas on meie Belgia, Prantsuse või Austraalia tütar.”

Noortevahetusega tegeleva MTÜ YFU Eesti kaudu saabus augustis Eestisse noor õpilane Monique Austraaliast, kes on kolm kuud elanud Eestis vahetusema Külli Puusepa juures.

Monique valis Eesti nelja muusikaprogrammi pakkuva riigi seast. Eestist tahapoole jäid Läti, Rootsi ja Ungari, sest „muusikaga seotud tuttavad soovitasid Eestit ning mulle lihtsalt meeldis selle riigi nime kõla.”

Olles siin olnud umbes kolm kuud, leiab Monique, et tegemist oli parima valikuga nii ümbruse kui ka eriala mõttes. Nimelt käib tüdruk Heino Elleri muusikakoolis tšellot õppimas, taset võrdleb ta aga ülikooliga koduriigis.

Külli ja Monique.

8

Ursula Pensa MTÜ YFU Eesti programmiassistent

Monique’i vahetusprogramm lõpeb küll jõulude ajal, kuid ta soovib siia kauemaks jääda ja lõpetada Elleri kooli. Kuigi see unistus ei pruugi käesoleval aastal täituda, soovib ta Eestisse kindlasti tagasi tulla.

Monique’i Eesti ema on olnud YFUga seotud alates 2004. aastast ning praeguseks elab tema peres juba kolmas välisõpilane. Lisaks maailma avardumisele on vahetuspere kogemus võimaldanud võõrkeeli praktiseerida; eriti ilmekalt avaldus see prantslase Marie siinoleku ajal. „Marie käest õppisin elulist keelt, näiteks väljendeid „piim läks hapuks”, „sajab lörtsi” jne.” Üks peamisi põhjuseid, miks ei julgeta hakata vahetuspereks, on vähene pealehakkamine. Asendusema Külli soovitab uut kogemust otsivatele peredele rohkem avatust, julgust ja pealehakkamist. Kõigepealt tuleb avada oma süda ja siis kodu!

Dream Foundation murrab müüdid välismaal õppimise kohta

Liina Liiv Dream Foundation SA, Eesti esindaja

„Välismaal õppimine on mitu korda kallim kui Eestis.“ „Ma ei saa minna Taani või Hollandisse õppima, sest ma ei oska taani ega hollandi keelt.“ „Välismaal saab õppida ainult võõrkeeli.“

Sellised ja mitmed muud väärarusaamad hoiavad noori eemal isegi välismaale õppima minekule unistamisest. Kui Sa nõustud eelnevate väidetega, siis Dream Foundation tõestab, et tegelikult on kõik pigem vastupidi. Järgnevalt purustame enim levinud müüdid välismaal õppimise kohta.

Müüt 1. Välismaal õppimine ei ole igaühe jaoks Ei ole vahet, mis soost Sa oled, kust tuled või mis Sinu huvid on. Välismaal õppimine võib Sulle kasuks tulla nii isiklikult, akadeemiliselt kui ka professionaalselt. Välismaal õppimiseks pakutakse paljusid koole ja kursuseid ning kui otsid, leiad kindlasti mitmeid, mis sobivad just Sinu huvidega.

Müüt 2. Välismaal õppimine on aja ja raha raiskamine Mõned õpilased või nende vanemad usuvad, et välismaal õppimine ei olegi tegelikult õppimine. Tegelikkus on aga erinev. Teistes maades võivad õpetamismeetodid olla erinevad nendest, millega harjunud oled, aga see ei tee õppimist vähem väärtuslikuks. Lisaks toimub tähtis osa õppetööst väljaspool loengusaale – saad kogemuse, mis muudab Su elu ja suurendab ka töökoha saamise võimalusi. Rahvusvahelised firmad otsivad sagedamini just töötajaid, kes oskavad suhelda erinevatest kultuuridest pärit inimestega.

Müüt 3. Mul ei ole piisavalt raha välismaal õppimiseks Välismaal õppimine võib maksta sama palju või vähemgi, kui koduülikoolis õppimine. Dream Foundationi eesmärk on pakkuda õppimisvõimalusi, mis maksavad vähem kui õppimine Sinu koduülikoolis. Võid leida mitmeid kursuseid välismaal, mille maksumuse katavad osaliselt või täielikult kohalikud institutsioonid või valitsus.

Lisaks, kui Sa peaksid kolima kodust välja, et õppida oma koduülikoolis ja peaksid töötama, et maksta üüri ja katta elamiskulusid, siis sageli peaksid selleks töötama kuni 40 tundi nädalas. Mitmes riigis, millega Dream Foundation koostööd teeb, saab elamiskulud katta vaid 12–15 tundi nädalas töötades, jättes sedasi palju rohkem aega õppimiseks.

Müüt 4. Ma saan minna õppima vaid Suurbritanniasse või USA­sse, sest ma ei räägi ühtegi võõrkeelt peale inglise keele See on tavapärane valearvamus. Dream Foundation pakub kõrge kvaliteediga ingliskeelseid õppimisvõimalusi lisaks Suurbritanniale ka mujal. Neist populaarsemad on Taani ja Holland. Mitmetes riikides pakutakse õppeprogramme inglise keeles ning lisaks on välisüliõpilastel võimalus õppida kohaliku riigi keelt.

Müüt 5. Ainult võõrkeele õppijad õpivad välismaal Tegelikult õpib välismaal palju rohkem humanitaarainete, majanduse ja kunstitudengeid kui võõrkeelte õppijaid.

Isegi kui Sa ei ole keeletudeng, saad tänu välismaal õppimisele lisada oma CV-sse uue keelekvalifikatsiooni.

Tutvu välismaal õppimise võimalustega meie kodulehel: dreamfoundation.eu Inglise keele teste saad sooritada Dream Eksamikeskuses: cae.ee

9

Avastame kogemuste kaudu

Grundtvigi projektidega olen seotud 2004. aastast – sealt sai alguse juba 8 aastat kestev koostöö, mis on laienenud nii teemade kui ka riikide näol. Jagan siinkohal mõne näite varal oma kogemusi.

Olen käinud aastate jooksul kolme erineva Grundtvigi projektiga kümnes riigis ja tutvunud paljude asutustega.

Võin öelda, et oman pilti Euroopa täiskasvanute kooli­ tusest ja nõustamisest – see aitab paremini nõustada ja mõista, millises seisus oleme meie.

Näiteks Grundtvig õpikoostööprojekti Ways of Helping Immigrants Through Education (2008–2010) kuulus 8 riiki: Soome, Belgia, Eesti, Saksamaa, Hispaania, Türgi, Ungari, Iirimaa. Eesmärk oli õppida, kuidas täiskasva­ nute koolitusega aidata kaasa tasakaalustatud multikultuurse ühiskonna loomisele. Kuigi integratsioon Euroopas ei ole läinud päris soovitud rada, siis iga kohtumine loob sidemeid ja aitab paremini mõista teist kultuuri.

Samas koostöös sündis uus projekt Disadvantage: Convening an Educational Response (2010–2012).

Eesmärk on vahetada kogemusi ja leida võimalusi, kuidas hariduse kaudu toetada piiratud võimalustega täiskasvanuid. Toimunud kohtumiste jooksul oleme näinud, milliseid võimalusi pakuvad eri haridus- ja sotsiaalsüsteemid, milline on iga asutuse roll. Vt lisa projekti kodulehelt discoverproject.110mb.com.

10

Täiskasvanute karjäärikeskuse külastus Corkis Iirimaal.

Signe Reppo Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi täienduskoolituse programmijuht

Tänu tekkinud headele suhetele sai teoks ka isiklik soov – täiskasvanute koolituse ja nõustamise praktika. Septemb­ rist detsembrini 2010. a olin assistent St John’s Central College’is, Corkis, Iirimaal. Aasta hiljem võin öelda, et antud kogemus on väärt rohkem, kui kohal olles tundus.

Viibimine kodust eemal on enda tundmaõppimiseks hindamatu väärtus. Võime küll teha teste ja arutada nõustajaga, kuid isiklik kogemus näitab tegelikku võimet hakkamasaamisest võõras keskkonnas. Lisaks erialane kogemus, mida mõnepäevase külastusega ei ole võimalik saada. Olin assistent ja täitsin juhtkonna antud ülesandeid, mis aitas mõista nende igapäevatööd. Külastasin ka teisi asutusi – nii sain ülevaate täiskasvanute koolituse ja nõustamise süsteemist Iirimaal.

Mõned tähelepanekud õpirändamisest Kui plaanid minna välismaale praktikale, mõtle korralikult läbi, kas oled valmis pikalt kodust eemal olema. See võib osutuda raskemaks, kui arvata oskad – võibolla sobivad Sulle lühemad visiidid. Leia võimalusi suhtlemiseks kodustega, näiteks Skype’i teel. Leia kohapeal inimene, kellega luua usalduslik suhe. Hakka varakult eluaset otsima, näiteks CouchSurfingu kaudu nagu mina. Leia võimalikult sobiv praktikakoht, pannes praktika sisu paika juba enne sõidu algust. Vastuvõtjad on reeglina hoolivad inimesed, kuid ära unusta, et tegelikult vastutad asjade sujumise eest Sina ise – alustades reisi korraldamisest kuni sisulise tööni.

Kombed võivad kultuuriti erineda, kuid sõbralik suhtumine ning naeratus aitavad alati.

Head kolleegid! Soovitan kasutada Grundtvigi õpirände võimalusi, et saada teada midagi uut endast, teistest ja täita kogemustepagasit, olemaks veelgi parem nõustaja.

Abiks praktikule – töölehed ja artiklid Rajaleidja Suunaja­osa on täienenud praktiliste töövahenditega. Aadressil rajaleidja.ee/toolehed on mitmesugused mõttearenduslehed, harjutused ja küsimustikud, mis aitavad suunata klienti oma karjääri planeerimisel.

Materjal on koondatud kuue põhiteema alla: • enesetundmine, • infootsingu-oskused, • õppimine, • töömaailm, • karjääriplaneerimine • õppimine ja töötamine välismaal.

Sobivate töölehtede leidmise hõlbustamiseks on põhiteemad jagatud väiksemateks alateemadeks, kus on valik vastavaid töölehti. Töölehtede valiku tegid karjäärispetsialistid, kes sarnaseid abimaterjale oma igapäevatöös sageli kasutavad.

Iga tööleht koosneb juhendist ja töölehest. Juhend on mõeldud spetsialistile ning seal on kirjeldatud harjutuse eesmärki, sobivat sihtrühma, vajalikke vahendeid, orienteeruvat ajakulu, tegevuse kirjeldust ja lisatud soovitused edasiseks aruteluks. Tööleht on mõeldud kliendile täitmiseks.

Mare Väli

Anne­Liise Verpson

SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse karjäärinõustamise spetsialist

SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse karjääriinfo spetsialist

Rajaleidja Täiskasvanu­osa on täienenud tööturuteemaliste kirjutistega. Aadressil rajaleidja.ee/tooturg-tana on artiklid, mis aitavad karjäärispetsialistidel, noorsootööta­ jatel, noortel ning täiskasvanutel mõista olukorda majanduselus ja tööturul.

Teadlike valikute toetuseks analüüsis statistikaameti peaanalüütikuna töötav Siim Krusell erinevaid hariduse ja tööturuga seotud uuringuid ning statistikat. Analüüsi tulemusena valmisid kokkuvõtlikud karjääriinfo artiklid seitsmel karjääriplaneerija jaoks olulisel teemal: • trendid tööturul; • trendid hariduselus; • ameti ja tegevusalane struktuur Eestis ning seosed haridusega; • palgaga seotud mõisted ning trendid; • tööturu arengud tulevikus, töökoha leidmine ja vabad töökohad; • noored tööturul; • noorte ametialane struktuur ja selle seosed haridusega.

Minu eesmärk TULEVIK KARJÄÄRIRATTAS Tööleht



haridus

omadused otsustamine

huvid väärtused

töökogemus oskused võimed

vajadused

enesehinnang

AJAKAVA – mida oma unistuse täitmiseks saan kohe teha; millal; kes saaksid mind aidata?

Mida on vaja teha, et eesmärk täituks?

Millal pean alustama?

Kelle abi vajan?

Täidetav tööleht on abiks kliendi karjääri planeerimisel.

11

Pilte Rajaleidja keskuste tegemistest üle Eesti 1. Noorte inforong, kus liinil Tallinn-Riisipere tutvustati ka karjääriteenuseid Lääne-Harjumaa noortele (19. oktoober) 2. Viljandimaa karjäärikoordinaatorite õppereis Valgamaale (3.–4. november).

3. Ida-Viru Karjääripäev „Tean, kuhu lähen!”. Pildil noored, kes osalesid Language Café töötoas (20. oktoober).

4. Põlvamaa Noortekonverents ja noorte Infomess 2011 Moostes. Pildil lõbusad konverentsil osalejad (29. oktoober).

5. Rajaleidja Karjäärikohvik noorte infomessil „Teeviit” (1.–3. detsember).

6. Noorte infomess „Tuleviku kompasse“ Saaremaal (23. november).

1

2

3

4

6 5

12

Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul