EKA Sisearhitektuuri ja mooblidisaini osakonna AASTARAAMAT 2009-2011

Eesti Kunstiakadeemia

Estonian Academy of Arts

Sisearhitektuuri ja

Department of

mÜÜblidisaini

Interior Architecture and

osakond

Furniture Design

2009 / 2011

2009 / 2011

Tallinn / 2012

saateks Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond on jõudnud oma neljanda aastaraamat-almanahhini.

2002. aasta esimesest katsetusest on saanud traditsioon, mis annab ülevaate nii meie koolitöödest kui ka tunnivälistest aktiviteetidest, kaardistab üliõpilaskonna ja professuuri, kirjeldab õppetöö sisu ja vormi ning kirjutab ajalugu.

Osakonna elus, alates 1940. aastast, on olnud paremaid ja halvemaid päevi. Praeguseid võib kahtlemata pidada nende seas parimateks. Eesti ühiskond on läbinud oma ühiskondlike muudatuste perioodi, seadusandlus ja ehitussituatsioon on stabiliseerunud, on kehtestunud kutsestandardid. Kui eelmises almanahhis võisime uhked olla Eesti ehitusvaldkonna dünaamilise ning tormilise arengu üle, milles leidis rakendust iga sisearhitekt ja ka tudeng, kes seda vähegi soovis, siis nüüdseks on olukord radikaalselt muutunud. Majandus-, sealhulgas ehitusbuumi lõpp sunnib tegema korrektuuri igas eluvaldkonnas ning mõtlema rohkem püsiväärtuste peale.

Ei saa salata, et tihti on sisearhitekt olnud tellija kitsaste tarbimisihaluste õhutaja. Selle asemel, et propageerida säästlikku eluviisi - luua keskkonda, kus domineerivad vormilt selged ja ratsionaalsed, heade tarbimisomadustega ja kestvad esemed.

Hariduse väärtustamises on tehtud korrektuur. Rahulikum aeg, kehtestunud kutsestandardid ning ehk ka meiepoolsed pingutused on järsult tõstnud huvi magistriõppe vastu.

Sel aastal alustasime 10 uue, tõsise konkursi läbinud magistrandiga. Magistrantuuris õpib ja on selle lõpetanud ka välistudengid (Soomest, Venetsueelast). Et grupid pole väga suured, saame pakkuda üliõpilastele individuaalset lähenemist, mida eriti suurtest kõrgkoolidest tulnud oskavad hinnata. Eelkõige magistriõppes, nii juhendajate kui ka

magistrinõukogu liikmetena, hindame oma kolleege välismaalt. Olgu nimetatud siinkohal Morten Lund, Simo Heikkilä ning Gerrit Schilder. Ka bakalaureuseõppesse soovijad läbivad tiheda eksamisõela – nõnda tagame motiveeritud ja eelneva ettevalmistusega üliõpilaskonna.

Alates 2008. aastast korraldab osakond ka laupäevaseid ruumikujunduse täiendusõppe kursuseid, hetkel 19 õppuriga.

Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond on Eesti Kunstiakadeemia struktuuriüksus, mis kuulub arhitektuuriteaduskonda. Osakonnas õpib praegu 64 üliõpilast - 42 bakalaureuse- ning 22 magistriõppes.

Osakonna akadeemilisse koosseisu kuuluvad selle juhataja professor Toivo Raidmets, dotsent Urmo Vaikla, emeriitprofessor Vello Asi ja emeriitdotsent Malle Jaaniso.

Arvutiklassi juhatab arhitekt Nikolai Volkov ning töökodasid Avo Tragel. Õppekoordinaator - alati olemas ja heatahtlik Sigrid Pavel.

Ellu on kutsutud osakonna vilistlaskogu, kelle liikmed olles tänu hindamistel osalemisele koolitööga kursis, nõustavad meid õppekava korrigeerimisel, selle vastavuse jälgimisel eriala Kutsestandardile ja muudes jooksvates küsimustes.

Hetkel kuuluvad sellesse Eesti Sisearhitektide Liidu väärikad liikmed Maile Grünberg, Ivi-Els Schneider, Taevo Gans, Eero Jürgenson, Eerik Olle ja Priit Põldme.

Oleme tänulikud külalisõppejõududele, kes pühendavad meile osa oma ajast ja teadmiste pagasist, mis lubab paremini käsitleda sisearhitektuuri ja mööbliõppe väga laia teemaderingi. Valdkond, kus me tegutseme - ehitatud keskkond tervikuna - sunnib meid üldistama, hoomama arhitektuuriprobleemistikku ning keskkonnaküsimusi 5

foreword laiemalt; samas tegelema kõige väiksemate, inimest isiklikult huvitavate, käega katsutavate detailide ja probleemidega; tundma teistes disainialades ning kujutavas kunstis toimuvat ning olema kodus hulgas tehnilistes distsipliinides. Olgu nimetatud mõningad neist: valgustus ja akustika, küte ja ventilatsioon, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, ehitus- ja mööblikonstruktsioonid, erinevad arvutiprogrammid. Kui siia lisada veel hea suhtlemisoskus, mõistmaks ja mõjutamaks tellijat ning ehitus- või kujundusprotsessiga seotud erinevaid huvirühmi, samuti tarvidus tunda hästi erinevate projekteerimisvaldkondade spetsiifikat, saame küllaltki aukartustäratava teemaderingi.

Oleme rõõmsad, et koos meiega töötavad meie kolleegid, külalisõppejõud Juta Lember, Krista Thomson, Maarja Valk-Falk, Kärt Loopalu, Priit Põldme, Pille Lausmäe, Katrin Kaevats, Janno Roos, Andres Labi, Aleksander Jakovlev, Edina Dufala-Pärn, Aet Maasik, Tarmo Liloson, Karin Paulus, Liisa Põime, Martti Kiisa.

Läbi arhitektuuripõhiste projektide, mida juba mitmendat aastat juhendavad Andres Põime ja Tõnu Laigu, saab käsitletud ka suurem raamistik, milles teotseme. Püüame otsida enam ühisosa ka disainiteaduskonnaga, kasutamaks ära nende pädevust materjaliõppes, tootearenduses ning disaini mänedžmendis.

Juba traditsiooniliselt ütleme lõpetuseks – tere tulemast tulevasele tudengile, koostööpartnerile, kolleegile!

Toivo Raidmets osakonna juhataja, professor 6

The Department of Interior Architecture and Furniture of Estonian Art Academy has reached the fourth issue of its yearbook – almanac.

The initial trial issue of 2002 has become a tradition that supplies an overview of our school-works and out of school activities, maps out the students and faculty, describes the content and form of study process and records history.

Since 1940, there have been good and not so good times in the life of the department, whereas the current moment may be considered the best of them. Estonian society has passed the period of social transition, the situation in the field of legislation and construction has stabilised, and professional standards have been established. In the previous almanac we could be proud of the dynamic and fast development of the field of construction, and any interior architect or student who only wanted to, was able to find practical involvement.

By the moment the situation has radically changed. The end of the economic- and building boom makes it necessary to make amends in every field of life and think more of sustainable values. It cannot be denied that interior architects have often fuelled the narrow consumeristic dreams of clients, instead of promoting an economical way of life – creating an environment, with dominant things that are clear and rational in form, with good characteristics of use and sustainable.

There has been a correction made in valuing education. The more peaceful period, established professional standards and may-be our efforts as well, have sharply increased interest in Master´s studies.

This year we started with 10 new Master´s students who passed a serious competition. The Master´s students include

and have included foreign students (e.g. from Finland, Venezuela). As the groups are not very big, we are able to offer our students individual approach that is especially appreciated by those students who have come from big universities.

As supervisors and members of the Master´s council, we do appreciate our foreign colleagues Morten Lund, Simo Heikkilä and Gerrit Schilder. The applicants to the Bachelor´s programme also have to go through an intense filter of examinations – this how we safeguard motivated and prepared students. Since 2008, the department has also organised complementary courses on interior design that take place on Saturdays (with 19 students at the moment).

The Department of Interior Architecture and Furniture Design is a structural unit of Estonian Art Academy. There are currently 64 students – 42 Bachelor´s students and 22 Master´s students. The faculty of the department includes: the Head of the Department professor Toivo Raidmets, docent Urmo Vaikla, professor emeritus Vello Asi and docent emeritus Malle Jaaniso. The computer class is headed by an architect Nikolai Volkov and the workshops

by Avo Tragel. The study coordinator is – always available and friendly Sigrid Pavel.

We have founded the Alumni Body of the Department whose members are well informed with the activities of the university due to their participation in assessments. They also advise us on the adjustment of the study programme and its correspondence to the professional standard of the speciality, and matters arising. At the moment the body

includes the dignified members of the Estonian Society of Interior Architects Maile Grünberg, Ivi-Els Schneider, Taevo Gans, Eero Jürgenson, Eerik Olle and Priit Põlme.

We are grateful to the visiting lecturers who dedicate a part of their time and knowledge to us, that enables to better deal with the wide range of topics in the field of interior architecture and furniture design. The field where we operate – the constructed wenvironment as a whole – makes us generalise, be aware the architectural- and environmental issues on a broader scale; at the same time deal with the smallest details and problems at hand and of personal interest to people. We must also be informed about the tendencies in other field of design and be at home in many technical disciplines e.g. lighting and acoustics, heating and ventilation, building- and finishing materials, building- and furniture constructions, different computer programmes. We need to add good communication skills, in order to understand and influence the client and several groups of interest related to the construction or design process. It is necessary to know well the specific nature of different fields of design which make up a notable list of topics to handle.

WE are glad to work together with our colleagues, visiting lecturers Juta Lember, Krista Thomson, Maarja Valk-Falk, Kärt Loopalu, Priit Põldme, Pille Lausmäe, Katrin Kaevats, Janno Roos, Andres Labi, Aleksander Jakovlev, Edina Dufala-Pärn, Aet Maasik, Tarmo Liloson, Karin Paulus, Liisa Põime, Martti Kiisa.

The projects based on architecture, that have been supervised by Andres Põime and Tõnu Laigu for many 7

ajaloost years, deal with the broader framework in which we operate. We are also trying to find a common part with the Design Department, in order to take use of their competence in material study, product development and design management.

We would like to conclude by saying – welcome to a future student, collaboration partner, colleague!

Toivo Raidmets Head of Department, Professor

Sisearhitektide koolitusele Eestis aluse loonud vabariigi presidendi dekreedi jõustumisest 01.08.1938.a. täitus tänavu 74 aastat. Seni on kõrghariduse kutsediplomi saanud päevases ja õhtuses õppes ühtekokku 551 sisearhitekti.

Sisearhitektuuri osakonna eelastmeks oli Tallinna Kunsttööstuskooli 1917. aastal avatud tisleripuuvooli töökoda, kus õpetati ka mööblikavandamist.

Professionaalsem sisearhitektide koolitus algas 1938. aastal, mil kunsttööstuskooli baasil loodud Riiklikus Kõrgemas Kunstikoolis avati sisearhitektuuri kursus.

Sisearhitektide koolitamise missiooniteadlik mõte võis tulla edumeelse Eesti Rakenduskunstnike Ühingu (RaKÜ) ringist.

Selle nimekirjas oli praktiseerivaid, kuid kutsehariduseta arhitekte. Üks neist, Richard Wunderlich oli Eesti silmapaistvaim luksusmööbli kavandaja, RaKÜ esimees, kooli juhataja ja üks esimesi õpetajaid. RaKÜ-sse kuulus ka kümmekond silmapaistvat arhitekti, nende hulgas EdgarJohan Kuusik, kellest pärast Teise Maailmasõja lõppu sai osakonna juhataja.

Sõjategevuse ja poliitiliste muudatuste tõttu katkenud õppetöö jätkus 1944. aastal juba ümber struktureeritud ja uut nime kandvas kõrgkoolis – ENSV Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Esimesed kõrgharidusega sisearhitektid said diplomid 1949. aastal. Kateeder suleti 1955. aastal. Muudatusi toimus veelgi: kunstiõppeasutuste liitmisel moodustati ENSV Riiklik Kunstiinstituut (ERKI) ning eriala koondati uue nimetusega ruumikujunduse kateedrisse.

1959. aastal taastati üliõpilaste vastuvõtt ja õppejõudude kohad täideti noorema põlvkonna sisearhitektidega. Õppetööle kaasati Bruno Tomberg, Väino Tamm, Leila Pärtelpoeg ja Vello Asi. Toimus üleminek uute

8

teenekamad pedagoogid õppekavadega õppekorraldusele ja ajakohase õppeprofiili väljakujundamisele. Suunduti funktsionaalsust ja konstruktiivsust rõhutavale, Põhjamaade modernismist mõjutatud vormikeele stuudiumile. Selgust ja kargust eelistav nn. Tamme koolkond on taganud Eesti ruumi- ja mööblikujunduse tunnustatud taseme 1960. aastatest saati.

RICHARD WUNDERLICH (1902-1976) sisearhitekt ja mööblidisainer, osakonna juhataja 1940-1941

1967-1995. aastal töötas kateedri õhtuosakond, kus õppisid erialal töötavad üliõpilased.

EDGAR VELBRI (1902-1977) arhitekt ja mööblidisainer, dotsent, õppejõud 1947-1967, kateedri juhataja 1950-1952, 1962-1967

1950-1990. aastal võeti vastu üliõpilasi Lätist, Leedust, Moldaaviast ja mujalt, peamiselt vabariikide vaheliste üliõpilaste vahetuslepingute alusel.

Välismaalastest lõpetanuid oli kokku 65.

EDGAR-JOHAN KUUSIK (1888-1974) arhitekt ja mööblikujundaja, professor, õppejõud 1950-1965, kateedri juhataja 1944-1950

LEILA PÄRTELPOEG (1927) sisearhitekt, interjööri- ja mööbliajaloolane, dotsent, õppejõud 1961-1982, 1996-1998

Nimetusega Tallinna Kunstiülikool märkis kool eraldumise algust Nõukogude Liidu haridussüsteemist.

Algas õppekorralduse kohandamine euroopaliku haridussüsteemiga ja ülikoolistandarditega. Nimetus Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond pärineb aga 1996. aastast.

VÄINO TAMM (1930-1986) sisearhitekt, dotsent, õppejõud 1959-68, kateedri juhataja 1968-1986

Praegu on Eesti Kunstiakadeemia Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonnas võimalik õppida sisearhitektuuri ja mööblidisaini nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe tasandil, tudeerida vahetusüliõpilasena või praktika korras väliskõrgkoolis, samuti jätkata enese täiendamist kunstiakadeemia doktorantuuris.

VELLO ASI (1927) sisearhitekt, professor, õppejõud 1963 -2001, emeriitprofessor aastast 2002

Vello Asi emeriitprofessor

TOIVO RAIDMETS (1955) sisearhitekt ja mööblidisainer, professor, õppejõud ja osakonna juhataja aastast 1995

LEO LEESAAR (1941) sisearhitekt, professor, õppejõud aastast 1974, kateedri juhataja 1986-1995

MALLE JAANISO (1933) tehnikadoktor, PhD tehnika erialal, emeriitdotsent aastast 2006, õppejõud 1969-2011

9

history This year we celebrate the 74th anniversary of educating interior architects in Estonia. The foundation for the educational system was the enactment of the decree by the President of the Republic of Estonia as of 1st August 1938. The number of interior architects who have conferred a certificate of competency of higher education in the daytime and evening programme has reached 551.

The preliminary stage of the Department of Interior Architecture was the Carpenter-woodcarving Workshop of Tallinn School of Industrial Art in 1917, that also taught furniture design. A more professional education of interior architects began in 1938, when the Higher State Art School, that was founded on the basis of the School of Industrial Art, opened a programme of interior architecture.

The sense of mission of educating interior architects may originate from the circle of progressive Association of Applied Artists of Estonia (AAAE). This organisation included practicing architects who did not have a certificate of competency. One of them, Richard Wunderlich. was the most notable designer of Estonian luxury furniture, the Head of AAAE, the headmaster of the school and one of the first teachers. AAAE also included approximately ten remarkable architects, among them Edgar-Johan Kuusik, who became the head of the department after the end of the Second World War. The study process that had stopped due to the war and political changes, continued in 1944 in a restructured institution of higher education with a new name – ESSR Tallinn State Institute of Applied Art. The first interior architects conferred a diploma of higher education in 1949.

10

The department was closed in 1955 and there were other changes to take place as well. As the result of merging art institutions, the ESSR State Art Institute (ESAI) was formed and interior architecture was included as a separate department.

The admission of students was started again in 1959. and the vacancy of lecturers was filled with the interior architects of the younger generation. The lecturers included Bruno Tomberg, Väino Tamm, Leila Pärtelpoeg and Vello Asi. There was a transition to the new study programmes and a new updated study profile was worked out. The trend was towards the study form of functionality and constructiveness, influenced by the Nordic modernism. The so called school of Tamm preferred clarity and freshness, and it has secured the renown level of Estonian interior and furniture design since the 1960s.

In 1967-1995 there was an evening department, educating the people working in the field of their speciality.

In 1950-1990 the students were also admitted from Latvia, Lithuania, Moldova and elsewhere, mainly on the basis of inter-republic student exchange agreements. There were 65 graduates from foreign countries.

The current name of the department – Department of Interior Architecture and Furniture Design – is effective as of 2009. At the moment it is possible to study at the Estonian Art Academy in a Bachelor´s- and Master´s programme, in the speciality of interior architecture and furniture design.

honoured lecturers Students may also study as exchange students at a foreign university or do their internship with a foreign university, but also continue in the Doctoral study at Estonian Art Academy.

Vello Asi professor emeritus

RICHARD WUNDERLICH (1902-1976) interior architect and furniture designer, head of the department 1940-1941 EDGAR-JOHAN KUUSIK (1888-1974) architect and furniture designer, professor, lecturer 1950-1965, head of the department 1944-1950 EDGAR VELBRI (1902-1977) architect and furniture designer, docent, lecturer 1947-1967, head of the department 1950-1952, 1962-1967 LEILA PĂ„RTELPOEG (1927) interior architect, historian of interior and furniture, docent, lecturer 1961-1982, 1996-1998 VĂ„INO TAMM (1930-1986) interior architect, docent, lecturer 1959-1968, head of the department 1968-1986 LEO LEESAAR (1941) interior architect, professor, lecturer since 1974, head of the department 1986-1995 VELLO ASI (1927) interior architect, professor, lecturer 1963 -2001, professor emeritus since 2002 MALLE JAANISO (1933) doctor of technical sciences, PhD in Technical Sciences, docent emeritus since 2006, lecturer 1969-2011 TOIVO RAIDMETS (1955) interior architect and furniture designer, professor, lecturer and head of the department since 1995 11

BA I kursus

BA I year

ERIALA PRAKTILISED AINED:

SPECIALITY RELATED PRACTICAL SUBJECTS:

Projekteerimine: Istemööbel

Design project: Seat furniture

Töö puidutöökojas

Woodworking workshop

Projekteerimine: Ruumikompositsioon

Projekteerimine: Ruumikompositsioon

Arhitektuurne projekteerimine

Architectural planning

Tehniline joonestamine

Technical drawing

Konstrueerimine

Constructing

Puidutehnoloogia ja materjalid

Wood technology and materials

Arvutiõpe

Computer study

ERIALA VALIKAINED:

SPECIALITY ELECTIVES:

Valgusti

Lighting

Interjööri pildistamine

Interior photography

ERIALA TEOORIAAINED:

SPECIALITY RELATED THEORETICAL SUBJECTS:

Sissejuhatus erialasse

Introduction into speciality

Ruumisemiootika alused

Basics of spatial semiotics

INSENER-TEHNILISED AINED:

ENGINEERING-TECHNICAL SUBJECTS:

Kujutav geomeetria

Descriptive geometry

TEADUSKONNA TEOREETILISED AINED:

THEORETICAL FACULTY SUBJECTS:

Üldine arhitektuuri ajalugu

General history of architecture

ÜLDÕPPE PRAKTILISED AINED:

PRACTICAL SUBJECTS OF GENERAL STUDY:

Joonistamine

Drawing

Maalimine

Painting

Üldkompositsioon

General composition

Värvusõpetus

Colour study

ÜLDÕPPE TEOORIAAINED:

THEORETICAL SUBJECTS OF GENERAL STUDY:

Kultuuriteooria

Cultural history

Üldine kunstiajalugu

General art history

PRAKTIKAD:

TRAINEESHIPS:

Maalipraktika

Summer traineeship

Etnograafiline praktika

Ethnographical traineeship

14

Elisa vanaselja

Helen Hendrikson

Johanna-Lisete Alling

Piret Noor

Kristjan Urke

Valgusti Lighting 2010

Juhendaja / Supervisor: T천nis Vellama 15

Maja pikk terrass ulatub merekaldani, magamistoast avaneb metsavaade. Materjalidena on kasutatud puitu ja valget krohvi, et maja looduses liigselt esile ei tükiks. Ühte koondatud köök, panipaik ja WC aitavad tekitada magamistoast kuni elutoani eraldatud tsooni, samas jätab keham mõlemalt poolt käidavana piisavalt avarust ning ka mugavust. Elutuba on metsamajale sobivalt ebatavaline, laiad astmed võivad olla ka istumiseks.

The long terrace of the house extends to the seashore and there is a view on the forest from the bedroom window. The used material is wood and white plaster, so that the building would not stand out from the natural environment. The united kitchen, storeroom and WC enable to create a separated zone from the bedroom to the living- room. At the same time, the above zone may-be by-passed from both sides, and there is enough space and convenience. The living-room is suitably unusual for a forest house, wide steps may be used for sitting.

Ruumikompositsioon Room Composition Elisa Vanaselja 16

I kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Krista Thomson

Suvemaja on valmistatud puitsõrestikehitisena. Välispind on kaetud veekindlast vineerist paneelidega. Ümardatud nurkade abil on vähendatud hoone visuaalset mahtu, et maja sobituks paremini ümbritsevasse keskkonda. Hoone seinad, lagi ja põrand on peitsitud, rõhutades puutoimet. Sisustus on valgeks värvitud vineerist.

The summer house is a timber frame building and its exterior walls are covered with water proof plywood panels. Round corners minimise the visual capacity of the building, in order to fit it better into the surrounding environment. The walls, ceiling and floor have been stained to highlight the grain of the wood. The interior has been made of white plywood.

Suvemaja A Summer House Merilin Tee

I kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Krista Thomson 17

InterjÜÜri pildistamine Interior photography Jelizaveta Sedler 18

II kursus 2009

Juhendaja / Supervisor: Margot Kask

InterjÜÜri pildistamine Interior photography Elisa Vanaselja

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Margot Kask 19

Aivo Arusaar

Katrin Talvik

K端lli Tael

Alina Nurmist

Tool Chair I / II kursus 2009/2010 20

Juhendaja / Supervisor: Toivo Raidmets

Heleri Lindeberg

Kaur K채채rma

Kristin J체rmann

Piret Noor

Tool Chair I / II kursus 2009/2010

Juhendaja / Supervisor: Toivo Raidmets 21

Arhitektuurigraafika I, prof. Toomas Tammis, Paco Ulman, Andres Tali Kursus tegeleb käelise treeningu ning visuaalse mõtlemise arendamisega. Tehakse kätt ja silma treenivaid mehhaanilisi harjutusi, milles on olulised vormiline korrektsus ja täpsus.

Semestri teine pool nõuab isiklikku sekkumist kujutatavasse. Tuleb suuta edastada oma ideid ja kujutelmi. Kursuse tulemusena saavad üliõpilased mahuka ja intensiivse manuaalsete graafiliste oskuste pagasi.

Architectural graphic design I, prof. Toomas Tammis, Paco Ulman, Andres Tali The course deals with training the hand and development of visual thinking. It involves mechanical exercises training the hand and sight whereas the correctness and exactness of form appear essential. The second half of the semester requires personal involvement in the designed object. It is necessary to express personal ideas and visions. As the result of the course, the students will have a capacious and intensive experience of manual graphical skills.

Siim Karro 22

I kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Toomas Tammis

Arhitektuurigraafika Architectural graphic design Madli Silm

I kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Toomas Tammis 23

Maalimine Painting Alina Nurmist 24

I kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Tiit P채채suke

Katrin Talvik

Nade탑da Kornilova

Piret Noor

Piret Noor

Maalimine.

Painting I kursus

Juhendaja / Supervisor: Tiit P채채suke 25

Ăœldkompositsioon General Art Composition Merilin Tee 26

II kursus 2009

Juhendaja / Supervisor: Urve KĂźttner

Ăœldkompositsioon General Art Composition Kadri Tonto

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Urve KĂźttner 27

Ăœldkompositsioon General Art Composition Kariina-Kristiina Kaufmann 28

II kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Urve KĂźttner

Ăœldkompositsioon General Art Composition NadeĹžda Kornilova

I kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Leonhard Lapin 29

BA II kursus

BA II year

ERIALA PRAKTILISED AINED:

PRACTICAL SPECIALITY SUBJECTS:

Projekteerimine: Söögikoht,

Design project: Catering facility,

Elukondlik mööbel,

Design project: household furniture,

Projekteerimine: Onn

Architectural planning: Hut

ERIALA TEOORIAAINED

SPECIALITY RELATED THEORETICAL SUBJECTS

Valgustustehnika

Lighting technology

INSENER-TEHNILISED AINED:

ENGINEERING-TECHNICAL SUBJECTS:

Hoonete osad

Parts of buildings

Tervisekaitse ja tuleohutus

Health and safety, fire protection

Ehitusmaterjalid

Building materials

TEADUSKONNA TEOREETILISED AINED

THEORETICAL FACULTY SUBJECTS

Üldine arhitektuuri ajalugu,

General history of architecture,

Arhitektuurne tüpoloogia

Architectural typology

ÜLDÕPPE PRAKTILISED AINED:

PRACTICAL SUBJECTS OF GENERAL STUDY:

Joonistamine

Drawing

Maalimine

Painting

Vormiõpetus

Volumetric studies - sculpture

Värvusõpetus

Colour study

ÜLDÕPPE TEOORIAAINED:

THEORETICAL SUBJECTS OF GENERAL STUDY:

Üldine kunstiajalugu,

General history of world art,

Filosoofia,

Philosophy,

Eesti kunsti ajalugu

History of Estonian art

PRAKTIKAD:

TRAINEESHIP:

Mõõtmispraktika

Building measurements

ERIALA VALIKAINED:

ELECTIVES:

Arvutiõpe,

Computer Study,

Graafilise disaini algõpe,

Basics of Graphic Design,

Erialane inglise keel

Professional English

30

Eesti restoran Rahvusliku restorani kontseptsioon sai alguse mulgi kuuest. Seetõttu sai interjöör endale minimalistliku, peamiselt kahevärvilise ilme. Lisaks mustale ja punasele on kuuelt laenatud sõlmekestega punast näpunööri, millest on inspireeritud lae, lampide ja nagide kujundus. Toolid on modernse joonega, vaheldust toovad sisse talutoa tooli prindiga seljatoed. Restorani sisenedes tekib tänu sumedale valgustusele mulje hämarast rehetoast, mis loob õdusa meeleolu. Baaris domineerib pikk laud, mis soosib suhtlust.

Restorani poolel on tänu madalatele vaheseintele intiimsem õhkkond.

National restaurant The concept of a national restaurant started from a Mulgi coat, therefore the interior had a minimalistic, mainly two-colour look. In addition to black and red, we have borrowed a red ribbon with knots that has inspired the design of the ceiling, lamps and clothes racks. The chairs have a modern line, change is brought by the backrest with a print of a peasant´s farm chair. When entering the restaurant there is a feeling of a dim threshing room that is due to the dim lighting and this creates a cosy atmosphere. The bar is dominated by a long table that promotes communication. As the result of lower partitions the atmosphere on the restaurant side is more intimate.

Kariina-Kristiina Kaufmann ja Alina Nurmist

II kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Toivo Raidmets 31

Eluruumi mööbel Projekt sai alguse abstraktsest ruumikompositsioonist. Liisk langes silindrile ja torus elamise eksperimendile. Järgnes ruumi mahtude ja inimtegevuse omavaheliste seoste analüüsimine, mille tulemusena sai betoonist silinder endale kaaslaseks puidust risttahuka. Maja sees toimub tegevus kahel tasapinnal - peal- ja allpool põrandat, mis, olles osaliselt avatav, loob võimalusi lihtsa ruumi mitmekülgsemaks kasutamiseks. Põrandasse on ehitatud istumispinnad, mahutid, valgustus, garderoob ja voodi. Materjalidest domineerivad lakitud kuusevineer ja kiudbetoon.

Domestic furniture The project started from an abstract room composition. It was opted for a cylinder and an experiment of living in a tube. The next step was to analyse the correlation of room capacity and human activity. As the result of the above analysis, the concrete cylinder was combined with a wooden cube. The interior structure of the house has been divided into two levels – above- and below the floor level. Being partly possible to be opened, it creates a multifunctional space that may be used for various purposes. There are seats, tanks, lighting, wardrobe and a bed built-in the floor. The dominant materials are varnished spruce plywood and fibre concrete.

Katrin Talvik 32

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Maarja Valk-Falk

Eluruumi mööbel Mööbli kujundamise aluseks on esimesel kursusel kavandatud ruumikompositsioon ja mõtteline elanik, kelle huvialaks on fotograafia. Eriotstarbelised mahutid on minimalistlikud.

Läbivateks materjalideks on mustriga klaas, punane kihtplast ning vastandiks valgeks ja mustaks peitsitud tammespoon.

Domestic furniture Furniture design is based on room composition designed in the first course and on a made up resident whose area of interest is photography. Accordingly, special containers, which in its minimalist form of instruction and the horizontal orientation contrast with the vertical axis of the building have conceived. The key materials are natural-patterned glass, red plastic that is opposed to white and black stained oak veneer.

Lauri Kalm

II kursus 2009

Juhendaja / Supervisor: Maarja Valk-Falk 33

Eluruumi mööbel Kavandasin mööblit eesmärgiga luua mitu omavahel kooskõlas olevat komplekti. Seeria koosneb plastist moodulkastidest 30x30x30 cm, mida on võimalik laduda üksteise peale, moodustades riiulite süsteemi. Mooduleid on nii uste kui ka usteta, ka sisseehitatud raamaturiiul koosneb nendest moodulitest. Sama printsiibi järgi on projekteeritud ka köök.

Domestic furniture I designed the furniture with the aim to create several sets in harmony with each other. The range consists of plastic modular boxes 30x30x30 cm, that may be stacked on top of each other, thus creating a system of shelving. There are modules with- and without doors, the built-in bookshelf is composed of the above modules. The kitchen has been designed on the basis of the same principle.

Elina Steinpilm 34

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Maarja Valk-Falk

Eluruumi mööbel Elamus domineerivad katuse kaldpinnad ja kolmnurksed vormid. Mööbli moodustavad suured liimpuidust pinnad, millele on aktsendiks lisatud taimemustriga akrüülklaas ning diivani puhul kangas.

Domestic furniture The building is dominated by inclined planes and triangular forms. The furniture is formed of big laminated timber surfaces, which have an accent in the form of acrylic glass covered with the pattern of plants. The sofa is covered with a fabric. Õnnela Soidra

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Maarja Valk-Falk 35

Onn Onni idee sai alguse isiklikust vajadusest privaattsooni järele. Nii saigi asukohaks valitud oma kodu, mis asub Kristiine linnaosas Tammsaare ärikeskuse läheduses. Pikendades akent põrandani, lõin uue sissepääsu, mis viib avarasse puhkenurka ning kasvab mööda seina katusele. Terrassiga teine korrus on ideaalne koht külaliste võõrustamiseks, sest avaneb hommikupäikese suunas. Fassaadi katab must plekk ning sisemust kipsplaat. Mööblit tõin interjööri võimalikult vähe, et jätkuks ruumi mõtete jaoks.

Hut The idea of the hut came about due to the personal need for privacy. That is how the location was selected, my own home in the Kristiine city district, near the Tammsaare Business Centre. By extending the window until the floor, I created a new entrance that leads to a spacious recreation corner and rises up the wall to the roof. The second level with a terrace is an ideal place to meet guests, as it opens towards the morning sun. The facade is covered with black plate and the interior with gypsum plasterboard.

I brought in as little furniture as possible to have enough room for thoughts.

Piret Noor 36

II kursus 20010

Juhendaja / Supervisor: Andres Põime

Onn 2009. aasta suvel sattusin Naarati randa, kus meri ja mets ühe suure kivi juures kokku saavad. Sealsed männid andsid mulle mõtte luua püstine onn kalamehele, kes saaks seal ka võrke kuivatada. Onni planeerisin ranna äärde metsalagendikule, kus ta järgib oma vormiga mändide vertikaalset rütmi. Peamine ehitusmaterjal on tõrvatud kuusepuit.

Hut In the summer of 2009 I came to the beach of Naarati where the sea and forest meet on a large rock. The pines there gave me the idea to erect a hut for a fisher man, who could be there to dry his nets. The hut was planned by the shore into forest glade where it will follow the format and design of the vertical rhythm of the pine trees. The main construction material is tarred spruce wood, which reaches a pleasant tone in a maritime climate over the time.

Lauri Kalm

II kursus 2009

Juhendaja / Supervisor: Andres Põime 37

Suvemaja Mere ääres paiknevale onnile soovisin leida võimalikult säästlikku ehitusviisi. Tehases toodetud moodulmaja on kerge kokku panna ning võimaldab tellida erinevate põhiplaanidega eramuid.

A Summer House I wanted to find as economical way of building to the hut located at the seaside as possible. It is easy to assemble a modular house manufactured in a factory and this enables to order private houses with different basic planning.

Elina Steinpilm 38

II kursus 2009

Juhendaja / Supervisor: Andres Põime

Joonistamine Drawing K체lli Tael

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Matti P채rk 39

Joonistamine Drawing Kadri Tonto 40

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Mall Nukke

Joonistamine Drawing Alina Nurmist

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Allan Kukk 41

Joonistamine Drawing Piret Noor 42

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Allan Kukk

Joonistamine Drawing Merilin tee

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Allan Kukk 43

Maalimine Painting Jete Vood 44

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Kaido Ole

Maalimine Painting Kristjan Urke

II kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Vano Allsalu 45

Vormiõpetus Kaasaegse arhitektuurikäsitluse loomiseks on oluline vormi sisemise loogika ja ülesehituse tundmaõppimine. Kui tavapäraselt lähtutakse kategoriseerimisel välistest tunnustest, siis selle kursuse raames tegeletakse pigem morfoloogiliste süvastruktuuride ning lokaalsete ruumiliste seoste otsingutega. Käsitletakse nii fraktaleid, rekursiooni kui deformatiivseid lähenemisi, kombineeritakse tervikliku ruumilise tulemuse saavutamiseks ratsionaalset ja intuitiivset nii analüütiliste kui ka sünteetiliste meetoditega.

Study of form In order to create a contemporary architectural object it is necessary to study the internal logics and structure of form. Common categorisation is based on external features, but the course aims to have an insight into the spatial relations of morphological in-depth structures and local space. The programme deals with fractals, recursion and deformative approaches, combines rational and intuitive with analytical as well as synthetic methods, in order to achieve a complete spatial result. .

Kariina-Kristiina Kaufmann II kursus 20010 Juhendaja / Supervisor: Martin Melioranski 46

V채rvus천petus Colour study K체lli Tael

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Marje Tammert 47

V채rvus천petus Colour study Karin Lageda 48

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Marje Tammert

V채rvus천petus Colour study Kariina-Kristiina Kaufmann

II kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Marje Tammert 49

BA III kursus

BA III year

ERIALA PRAKTILISED AINED:

PRACTICAL SPECIALITY SUBJECTS

Projekteerimine: Büroo

Design project: Office

Projekteerimine: Korter/trepp

Design project: Apartment/Stairs

Linnamööbel

Public outdoor furniture

Esitlustehnika,

Presentation Techniques

Muinsuskaitse ja arhitektuurse restaureerimise alused

Principles of protection of cultural heritage and architectural conservation

ERIALA TEOORIAAINED:

SPECIALITY RELATED THEORETICAL SUBJECTS

Ruumisemiootika alused,

Basics of spatial semiotics

Interjööri ja mööbli ajalugu

History of interior and furniture design

INSENER-TEHNILISED AINED:

ENGINEERING-TECHNICAL SUBJECTS

Küte ja ventilatsioon,

Heating and ventilation

Veevarustus ja kanalisatsioon,

Water supply and sewage

Ehitusakustika

Acoustics

TEADUSKONNA TEOREETILISED AINED:

THEORETICAL FACULTY SUBJECTS

Moodsa arhitektuuri ajalugu,

History of modern architecture

Eesti 20. sajandi arhitektuur

Estonian XX century architecture

ÜLDÕPPE PRAKTILISED AINED:

PRACTICAL SUBJECTS OF GENERAL STUDY

Joonistamine

Drawing

ÜLDÕPPE TEOORIAAINED:

THEORETICAL SUBJECTS OF GENERAL STUDY

Esteetika

Aesthetics

Eriala valikained:

Speciality electives:

Arhitektoonika

Architectonics

Argumenteerimine ja retoorika,

Argumentation and rhetoric

Eesmärgipärane kommunikatsioon,

Persuasive communication

InDesign programmi algõpe

Basics of InDesign

50

Korter ridaelamus Eluruumid on loodud perekonnale, mille üks pereliige on pime. Pimedad inimesed tajuvad valgust, üks rohkem, teine vähem. See fakt viis projekteerimisel kõige olulisema lähtepunktini: selleks on maksimaalne ja eripalgeline valgus, mis aitab orienteeruda ja luua erinevaid keskkondi. Lisaks valgusele on korterit läbivaks printsiibiks ka mahtude rütm ja funktsioonide ühtne dünaamika. Pakume ka visuaalset kontakti nägijale, pimedale inimesele aga akustilist tuge.

A Flat in a Terraced House The living-rooms have been designed for a family where one member is a blind person. Some blind people sense the light more, some of them less. This fact led to the most important starting point in the design: this is maximum and diverse light that helps to orientate and create different environments. In addition to light, another dominant principle is the uniform dynamics of the rhythm of capacities and functions. We also offer a visual contact to people who see, but an acoustic support to blind people.

Bella Mang, Helen Oja

III kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Juta Lember

51

EKA arhitektuuriteaduskonna korrus See ruum sobib nii õppimiseks kui ka näituste ja muude ürituste korraldamiseks. Korrus on jaotud erinevate kursuste klassideks, avalikuks ruumiks ja administratsiooni alaks.

Korrust liigendavad sümmeetrilised koridorid, mis lõppevad akendega. Kohe liftide kõrval on fuajee, mis on ka puhkenurk. Siin paiknevad varasemate tööde näitamiseks mõeldud stendid. Korrusel asub üks suur auditoorium, mida vajadusel saab ühendada workshopi-ruumiga. Põhjas asuvad kabinetid, mille klaasseinad on osaliselt kaetud puidust ribadega, mis haakuvad kenasti laes kasutatud puitpaneelidega ja lisavad privaatsust. Materjalidest domineerivad betoon ja klaas, värvi lisavad puhkenurga diivanid ja eksponeeritav kunst.

Akustika huvides on põrandail vaipkate, laes ja mõningatel seintel akustilised paneelid. Tööde eksponeerimiseks on akustikat parandavaid korkpaneelid ning metallvõrku laes.

The Floor of Architectural Department of EAA This room is suitable for studying, but also for organising exhibitions and other events. The floor level has been divided into classrooms for different courses, public rooms and administrative area. The floor is structured by symmetrical corridors that end with windows. There is a lobby right next to the lifts which is also a resting area. Here is space for exhibiting earlier works, There is one big auditorium on the floor that may be united to the workshop room when necessary. The offices are located in the north. The glass walls of the offices are partly covered with wooden strips that are well suited to the wooden panels used in the ceiling and add privacy. The dominant materials are concrete and glass, colour is added by the sofas in the resting corner and the exposed works. Fitted carpeting on the floor, acoustic panels in the ceiling and on some walls have been used because of acoustics. In order to exhibit woks, there are acoustic correction cork panels on the walls and a metal netting in the ceiling.

Elina Steinpilm, Julia Stassenko 52

III kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Urmo Vaikla

EKA Arhitektuuriteaduskonna korrus EKA arhitektuuriteaduskond asub uue maja seitsmendal korrusel, kust avanevad vaated vanalinnale, sadamale, Kadriorule ja Maakri kvartalile. Eeltööna uurisime, millises keskkonnas me oleme, mida tudengid eelistavad ja millised on tegelikud vajadused. Läbivaks teemaks sai liikumine. Loomaks tihedamaid suhteid arhitektide ja sisearhitektide vahel, paigutasime mõlema eriala vastavad kursused kõrvuti. Vanematele kursustele jõudes toimub liikumine järjest paremate vaadete poole. Korrusel liikumiseks on kaks ringkäiku: väike ümber keskse ploki ja suur maja perimeetril, kus saab nautida vaateid igasse suunda. Avatud planeering teeb liikumise lihtsamaks. Korrus on vaheseintega liigendatud, uksed puuduvad. Arhitektuuriteaduskonnas on üksteist õpperuumi, dekanaat koos raamatukoguga, maketiruum, arvutiklass ja köök. Ruumis on kasutusel heledad värvid ja kolmanda klassi betoon. Põrand on kaetud läbipaistva epoksiidiga. Kuna ruum ja üliõpilaste arv on pidevalt muutuv, on vajadus mobiilse mööbli järele.

Kokkupandav laud toimib ka eksponeerimispinnana.

EAA Faculty of Architecture The Department of Architecture of Estonian Art Academy is located on the 6th floor of the new building, with a view on the old town, port, Kadriorg and the Maakri quarter.

As part of preliminary work we studied the environment, the preferences and the actual requirements of students. The dominant theme was movement. In order to create closer contacts between architects and interior architects, we placed the corresponding groups of students next to each other. Year after year the older groups of students move towards better views. There are two circular passageways to move on the floor: the smaller one around the central block and the bigger one on the perimeter of the house, with views in every direction. Open planning makes it easier to move. The floor is separated by partitions and there are no doors. There are eleven study rooms, a Dean´s office together wit a library, a room for scale models, a computer class and a kitchen in the Department of Architecture. The colours in the rooms are in light shade and third class concrete has been used. The floor has been covered with transparent epoxide As the room and the number of students are in constant change, there is a need for mobile furniture.

A modular table may also be used a surface for exhibitions.

Margit Teikari, Tuuli Trei

III kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Urmo Vaikla 53

Korter ridaelamus Ridamaja fassaad on kaetud tumehalli krohviga, millele vastandub hele sisemus, mis kumab õhtuti majast välja.

Läbi maja kulgevat vaatekoridori rõhutab hall ripplagi. Selle madala ruumi kõrval asub läbi kahe korruse aatriumiga elutuba. Teise korruse tubade eraldatust rõhutab seinte äärtes jooksev valguskarniis. Heledale seinatoonile annab kontrasti tumeda spooni kasutamine koridori seintel ja köögis. Ruumi elavdab värviline mööbel. Kui alumine korrus on enamasti heledas toonis, siis teise korruse aktsendiks on vanemate toas tume ja lastel kollane sein.

A Flat in a Terraced House The facade of a terraced house is covered with dark grey rendering which is contrasted by the light interior that glows out of the house in the evenings. A view corridor following throughout the house is accented by a grey suspended ceiling. Next to this low room is a living-room with atrium rising through two levels. The separation of rooms on the first floor is stressed by a cornice of lights at the walls. The light shade of the wall is contrasted by a dark veneer on the corridor walls and in the kitchen. The room is livened up by colourful furniture. The ground floor is mainly in light colours, whereas the accent of the first floor is dark walls in the parents´ room and yellow walls in the children´s room.

Alina Nurmist, Kariina-Kristiina Kaufmann 54

III kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Juta Lember

Linnamööbel EKA uue hoone esise platsi ideeks on luua noortele ja moodsatele inimestele sobiv koht, kus oleks võimalik mitte ainult korraks istuda ja oodata, vaid ka pikemalt aega veeta.

Puhkamiseks on loodud LED-valgustitega varustatud pingid, mille peal on võimalik nii istuda kui ka lamada. Platsi ümber paiknevad ebasümmeetriliselt erineva kõrgusega tänava-postid, mis meenutavad puuoksi.

Urban Furniture The idea for a square in front of the new building of Estonian Art Academy is is to create a place for young and fashion conscious people a suitable place not only for sitting and waiting, but for spending their time for a longer period. There are benches with LED lights for sitting and lying. There are asymmetrically placed lampposts of different height in the square and they resemble tree branches.

Elina Steinpilm, Julia Stassenko

III kursus 2010

Juhendajad / Supervisors: Andres Labi, Janno Roos 55

Linnamööbel Kunstiakadeemia kavandatava õppehoone esisele platsile on loodud põnev ja inspireeriv vabaajaveetmispaik. Mööbel koosneb kettakujulisest kuusepuidust istmest, mis ümbritseb LED-ribadega valgustatud posti. Posti otsas on valgusallikas, mis tekitab 30-meetri kõrguse vertikaalse valgusvihu. Istudes muudab kasutaja telje suhtes posti kallet, millega seoses liigub posti ülaosast suunatud valgusvihke, tekitades põnevaid valgusmänge..

Urban Furniture An exciting and inspiring place for recreation has been created to locate in the square in front of the new building of Estonian Art Academy. The furniture consists of disc shape seats made of spruce that are surrounded by a post illuminated with LED stripes. The source of light on top of the post will create a 30 metre high vertical beam of light.

When sitting the user will change the angle of the post to its axis and on top of the post there will appear directed beams of light which will create exciting light effects Raina Lillepõld-Gaydon, Lisete Kivimägi, Heleri Lindeberg 56

III kursus 2009

Juhendaja / Supervisor: Pent Talvet

Joonistamine Drawing Piret Noor

III kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Raoul Kurvitz 57

Arhitektoonika Architectonics Kariina-Kristiina Kaufmann 58

III kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Aleksander Jakovlev

IKA

Eesti Kunstiakadeemia 2011 Kariina-Kristiina Kaufmann

Sisearhitektuur III kursus Juhendaja: Aleksander Jakovlev

Arhitektoonika Architectonics Kerstin Oppe

III kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Aleksander Jakovlev 59

Arhitektoonika Õppeaine eesmärgiks on arhitektooniliste struktuuride loomise ja arhitektoonilise protsessi juhtimise oskuste omandamine. Nõnda koosneb arhitektoonika kahest eraldi õppetsüklist, millest esimene seisneb materiaalse kultuuri kogemuses kristalliseerunud struktuuride kunstnikuanalüüsis, teine tsükkel aga individualiseeritud analüüsi tulemustele tugineva arhitektoonilise protsessi loomises ja juhtimises kuni iseseisva arhitektuurse objekti sünnini.

Architectonics The aim of the subject is the creation of architectonic structures and the acquisition of the management skills of the architectonic process. Thus the study of architectonics consists of two separate modules. The first module involves the artistic analysis of structures crystallised in the experience of material culture. The second module deals with the creation and management of the architectonic process which is based on the results of an individualised analysis and the completion of an individual architectural object.

Piret Noor 60

III kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Aleksander Jakovlev

Mängunurk kaubanduskeskuses Värviküllane mängunurk LEY Play jaguneb tsoonideks, mis vastavad erinevatele huvidele: ronimine ja hüppamine, raamatute sirvimine, joonistamine. Paindlik planeering võimaldab kiiret ümberpaigutamist ja uuendamist. Vahetatava graafika abil saab luua erinevaid temaatilisi kompositsioone, näiteks veealune maailm, mets, kosmos, linn.

Play Corner of a Shopping Centre A colourful play corner LEY Play is divided into zones that correspond to different interests: climbing, and jumping, browsing books, drawing. A flexible planning enables fast reorganisation and renewal. Changeable graphics enables to make different topical compositions e.g. underwater world, forest, outer space, city.

Elina Steinpilm, Yana Kuznetsova, Jelizaveta Sedler

III kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Priit Põldme 61

MA SISEARHITEKTUURI JA MÖÖBLIDISAINI ERIALA

CURRICULUM OF INTERIOR ARCHITECTURE

MA 3+2 ÕPPEKAVA

AND FURNITURE DESIGN

MA I kursus

MA I year

ERIALA PRAKTILISED AINED:

PRACTICAL SPECIALITY SUBJECTS:

Projekteerimine: Ühiskondlikud ruumid I (Raamatukogu)

Design project: Public Spaces I (Library)

Projekteerimine: Ühiskondlikud ruumid II (saal)

Design project: Public Spaces II (Hall)

Projekteerimine: Kaubanduspinnad

Design project: Design concept for retail spaces

Arhitektuurne projekteerimine: Arhitektuurne objekt

Architectural planning: Architectural object

Ajalooline interjöör

Historical interior

TEOREETILISED ERIALAAINED:

THEORETICAL SPECIALITY SUBJECTS:

Globaalne ja lokaalne disain

Global and local design

Kaasaegse disaini kultuur

Culture of contemporary design

Aistingulised asjad

Perceptible objects

Ruumisemiootika seminar

Seminar of spatial semiotics

TEADUSKONNA AINED:

FACULTY SUBJECTS:

Eriala õigusaktid

Speciality related legal acts

Magistritöö ettevalmistamine, kirjanduse kasutamine

Preparation of Master`s thesis, use of literature (theory and reading seminar)

ÜLDÕPPE TEOORIAAINED:

GENERAL STUDY:

20. sajandi filosoofia probleeme

Problems in XX century philosophy

Arhitektuuriteooria ajalugu

History of architectural theory

Teadustöö alused

Basics of research work

TEADUSKONNA VALIKAINED:

FACULTY ELECTIVES:

Linnageograafia

Urban geography

Eriala valikained

Speciality electives

MA II kursus

MA II year

ERIALA PRAKTILISED AINED:

PRACTICAL SPECIALITY SUBJECTS:

Projekteerimine: Ühiskondlikud ruumid III (kool)

Design project: Public spaces III (school)

Projekteerimine: Ühiskondlike ruumide mööbel

Design project: Furniture of public spaces

Projekteerimine: Keskonna disain

Design project: Environmental design

TEADUSKONNA VALIKAINED:

FACULTY ELECTIVES:

Keskkond ja säästev areng

Environment and sustainable development

Eriala valikained ja vabaained

Speciality electives, optional subjects

62

Eesti Kirjanduse Keskus Tallinnas Rotermanni kvartalis asuv Eesti Kirjanduse Keskus on atraktiivne oma lisafunktsioonide poolest: lisaks raamatutele on seal filmi ja muusika laenutamise võimalus, kohvik, pood, seminariruumid, lastenurk.Veel toimuvad seal uute raamatute esitlused, luuleõhtud jm...

Kujundus lähtub olemasoleva ruumi arhitektuurist, täpsemalt selle rõhutatud vertikaalsusest ning müstilisusest, mis tekitab seoseid metsa ja Eestimaaga. Kasutatakse rohkelt puitu, tumedat värvi ning mustreid.

Library The Centre of Estonian Literature in Rotermanni Quarter, in Tallinn, is attractive for its additional functions: in addition to lending books it is also possible to lend films and music. there are a cafeteria, a shop, seminar rooms and a children´s corner. The library also hosts presentations of new books, poetry evenings etc.

Interior design results from the architecture of the room, more precisely from the emphasised verticality and mysticism, that creates relations to the forest and Estonia. The materials include a lot of wood, dark colour and patterns.

Margit Teikari, Tuuli Trei

IV kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Katrin Kaevats

63

Ajalooline interjÜÜr: Pikk 69 Irene Roos 64

IV kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Aet Maasik

Ajalooline interjöör: Pikk 69 Muudan keskaegse elamu algupärast ruumiprogrammi, kus eesruum ehk diele oli esindus- ja äriruum, dornse aga suletud eluruum. Eesruumi soliidsust rõhutavad seinte alaosa katvad mustaks värvitud puitpaneelid, must kivipõrand ning Ingo Maureri maskuliinsed valgustid. Dieles kasutatud mööbel on valik Lutheri vineeri- ja mööblivabriku ajaloolisest toodangust ning erinev disain ja tonaalsus on taotluslik. Kontrastiks eesruumile on tagaruum lahendatud kodusemas võtmes. Istemööbel on polsterdatud ja kaetud rõõmsavärviliste kangastega. Osaliselt avatud tahmases mantelkorstnas asub klaasseinaga eraldatud suitsetamisruum. Dornse ärkel on lastenurgaks. Kaksikakna põskedel säilinud friisiornamenti jätkatakse ruumi ülejäänud seintel. Akna vahesammas on koopia sama ruumi kohal asuva ruumi aknasambast. Restorani ruumide seinad ja aknapõsed on konserveeritud ja erinevad kihid eksponeeritud. Laetaladelt on eemaldatud lisatud kihid ja naelad ning olemasolevad talamaalingud on eksponeeritud.

Historical interior: Pikk 69 I will change the original room programme of a building from the Middle Ages, where the front room or diele was a reception- and business room, and dornse was a closed living-room.

The respectability of the front room is emphasised by the black painted wooden panels that cover the lover part of the walls, the black floor and the masculine lights by Ingo Maurer. The furniture used in the dieles is a selection of the historical furniture produced by the Luther Plywood- and Furniture Factory, whereas the difference in design and tonality are purposeful.

The solution for the back room is a contrast tot he front room and has been done in a more homey key. The seats are upholstered and covered with bright coloured fabrics. There is a smoking room separated by a glass in the partly opened sooty smokestack. The attic of the dornse is a children´s corner. The preserved frieze ornament on the fluing of a double window is continued on the walls of the room. The separating post of the window is a copy of the window post in the above room. The walls and fluing of the restaurant rooms have been conserved and different layers are exposed. The ceiling joist has been cleared of the added layers and nails, and the existing painting on the joists are exposed.

Elina Freimuth

IV kursus 2010

Juhendaja / Supervisor: Aet Maasik 65

Kadarbiku automaattankla Kadarbiku on ainuke naturaalseid köögiviljamahlu tootev firma Eestis. Projekt peegeldab firma identiteeti Kadarbikust kui loova meelega katsetajast.

The Automated Petrol Station at Kadarbiku Kadarbiku is the only company in Estonia producing natural vegetable juices. The design reflects the company´s identity as of a creative mind that is open to testing new innovative tastes.

Ahti Grünberg 66

IV kursus 2009

Juhendaja / Supervisor: Kärt Loopalu

MUJI poe ideekonseptsioon Keskmisesse Tallinna kaubanduskeskusesse sobiva Muji poe sisearhitektuurne lahendus vastab brändi filosoofiale. Jaapani päritolu ettevõtte Muji eesmärk on toota hea kvaliteediga elustiilikaupu ja pakkuda neid mõistliku hinnaga. Samast põhimõttest lähtub ka poe kujundus, olles lihtne ja neutraalne nagu Muji tootedki. Suhteliselt lakoonilises ruumis on ainuke aktsent tumepunane värv, mis muudab poe äratuntavaks.

MUJI store – design solution The interior architectural solution of the Muji shop suits a central Tallinn shopping centre and corresponds to the philosophy of the brand. The aim of Muji, a company of Japanese origin, is to manufacture high-quality life-style products and offer them at a reasonable price. The design of the shop is based on the same principle, simple and neutral like the products of Muji. The relatively laconic room has only one accent, the dark red colour, that makes the shop recognisable.

Margit Teikari, Tuuli Trei

IV kursus 2011

Juhendaja / Supervisor:

Kärt Loopalu 67

Eksperimentaalne teater Eksperimentaalse teatrisaali muutmist võimaldavad pea poole saali ulatuses tõstetavad põrandad, suured lükandseinad ja muudetavate kõrgustega laepaneelid.

Oluliseks osaks on ka põrandasse kinnitatud toolid, mida saab juurde tuua, ära viia või ümber tõsta. See kõik annab loomingule suurema vabaduse. Materjalidena on kasutatud korki, kontrastiks valgeks värvitud betooni rõdu näol ja istmekatetena halli vilti. Ruumi üldmulje on suhteliselt hele ja neutraalne. Põhilise meeleoluvalguse loovad laepaneelide ja trepiastmete jooni jälgivad hajusad valgusvihud, mis rõhutavad veelgi saali voldilist muljet.

Experimental Theatre The experimental theatre hall may be changed: with the help of floors that can be raised in half of the room, large sliding partitions and ceiling panels that may be lowered or raised. Another essential part of the room is the chairs that are fixed to the floor and may be increased in number, removed or rearranged. This leaves more freedom for creativity.

The used materials include cork, white painted concrete in the form of balcony and grey felt for seat covers. The general impression of the room is relatively light and neutral.

The main light to create the mood is scattered light beams that are following the lines of ceiling panels and steps, thus emphasising the folded impression of the hall.

Aet Tera 68

IV kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Pille Lausmäe

Linnateater Linnateatri ruumidesse planeeritud saali kujunduse inspiratsiooniks on linn ja teater ise. Arhetüüpse linnamaja fassaadi motiiv kajastub põhiplaanis, ent selle nurgelist iseloomu kohtab ka teistes ruumides. Teatrisaal on kui lavapikendus inimeste sekka. Tervesse saali projitseeritud lavakujundus võimaldab külastajal sattuda otsekui lavale, tunnetades näidendi meeleolu. Materjalid ja toonid on neutraalsed, mängitud on ainult tekstuuridega.

Hall of the City Theatre The sources of inspiration for the design of a hall in the rooms of City Theatre are the city and the theatre itself. A facade motive of an archetypical city house is reflected in the main plan, but the rough nature is also visible in other rooms of the building. The theatre hall is like an extension of the stage into the audience. The set design that is projected in the whole room of the hall enables the audience to feel like being on stage and sense the mood of the play. The used materials and colours are neutral and the only place that has been played with is the texture.

Birgit Jaanus

IV kursus 2011

Juhendaja / Supervisor: Pille Lausmäe 69

Arhitektuurne projekteerimine Kultuurikeskus asub Rotermanni Soolalao tagusel teesaarel. Hoone planeeringut on mõjutanud nii saare kaarjas vorm kui ka varem valminud ehitiste omavaheline paigutus.

Kuna tegemist on alaga, mida kasutatakse pigem ühest kohast teise jõudmiseks, siis on ka hoone kavandamisel just logistikaga arvestatud. Kui aga selle asemel tekib paus, siis läbib linnakodanik kas näitusehoone, restorani kõrval asuva sisetänava või laskub teepinnast lausa korruse võrra madalamale.

Hoone on küll suhteliselt kõrge, kuid tänu nurgelisele vormile ei domineeri see siiski Soolalao üle.

Architectural design The cultural centre is located between two streets behind the Rotermann´s Salt Warehouse. The design of the building has been influenced by the bow-shaped site and the placement of other buildings that have been erected earlier. As this is an area that is rather used for moving from one place to another, the building has also been designed to follow the flow of movement. Then there is a sudden pause and a citizen will either go through the exhibition building, an inside street next to a restaurant or even get one level down from the street level. The building is relatively high, but due to a square form it does not dominate over the Salt Warehouse.

Aet Tera 70

IV kursus

2011

Juhendaja / Supervisor: Tõnu Laigu

71

Arhitektuurne projekt: Uue Kunsti Keskus Uue Kunsti Keskusest saab kunstrielu kohta infot, aga ka uudistada kunstnike tegemisi. Siset채nav on linnat채navast madalamal. Hoone liigendus, pandused ning inimeste liikumine moodustavad justkui suure skulptuuri. Et kunstiteoseid kaitsta otsese p채ikesevalguse eest, on hoone kaetud perforeeritud alumiiniumiga.

Architectural design: The Centre of Modern Art The Centre of Modern Art supplies information about the field of art and the activity of artists. The inner street is at a lower level from the city street. The plan of the building, the inclined planes (pente douce) and the movement of people seem to form a huge sculpture. In order to protect the pieces of art from direct sunlight, the building is covered with perforated aluminium.

Birgit Jaanus, Katy Seppel 72

MA I 2001

Juhendaja / Supervisor: T천nu Laigu

73

Külakool Ideeks oli paigutada kõik vajalik võimalikult minimaalsele pindalale. Esimesele korrusele paigutuks spordisaal, mis pakuks lisaks sportimisele võimalust erinevate kooliürituste läbiviimiseks või töötaks siseväljakuna vahetunnil. Sportmängude ajal tõmmatakse väljaku ümber võrk, mis eraldab saali ülejäänud ruumist. Esimesel korrusel on ka söökla ning raamatukogu koos arvutiklassiga. Teisele korrusele on viidud õpperuumid ehk tekitatud vaikne tsoon, kus on helikindlate seintega klassiruumid ja vaba aja veetmise nurgad.

Country school The idea was to place everything necessary in a space as little as possible. The ground floor would be for the sports hall that would offer, in addition to sporting activities, a possibility to organise different school events or would function as an interior ground for breaks. The ground will be surrounded by a net for the time of ball games, to separate the hall from the rest of the room. The ground floor will also include a canteen, a library and a computer class. The first floor will include classrooms with sound proof walls i.e. a quiet zone and corners for free time.

Mari Põld 74

MA II 2011

Juhendajad / Supervisors: Andres Põime, Liisa Põime

Maakool Projekt lähtub Roela põhikoolist, kus õpilaste arv on aastate lõikes kiiresti vähenenud. Kuigi tänaseks on koolihoonesse paigutatud ka lasteaed, ei õigusta algselt 400 õpilasele projekteeritud hoone end hetkesituatsioonis – suured ekspluatatsioonikulud, ebaotstarbekas ruumiprogramm jne. Projekti lõikes analüüsiti ümbruskonna üldist planeeringut, olemasoleva koolimaja asendiplaani, ruumikasutust ja õpilaste erinevaid liikumismustreid. Uus ruumiprogramm on multifunktsionaalselt toimiv ja tänast situatsiooni arvestav. Mahulises mõttes on ala täiendavast tihendamisest hoidutud, kuid kasutatud on tõstetud pinnast, mis toetab uue koolihoone arhitektuuri ja arvestab naabruses asuva Roela järvega.

Country school The project is based on Roela Basic School, where the number of children has been rapidly decreasing over the years. Today the school building also includes a kindergarten, but the building that was planned for 400 children, does not meet the current requirements – high exploitation costs, unsuitable room planning etc. As part of the project, a study was carried out concerning the general planning of the surrounding area, the location plan of the school house, the usage of rooms and the different movement patterns of the pupils. The new room plan is multifunctional and considers the current situation. As regards capacity, additional compactness has been avoided, but elevated ground has been used to support the architecture of the building and consider the neighbouring Lake Roela.

Ahti Grünberg

MA II 2011

Juhendajad / Supervisors: Andres Põime, Liisa Põime 75

Maakool Roela aleviku koolimaja on mõeldud umbes 80 õpilasele. Hoone asukoha valikus on arvestatud ilmakaarte ning kaunite vaadetega järvele. Maja on jaotatud funktsioonide järgi kaheks eraldiseisvaks osaks: õppekorpuseks ja spordisaaliks, mida saavad kasutada kõik, keskne trepiga ala on sobiv vahetundideks ning kogunemisteks. Maja esimesel korrusel, mis on maa sees, asuvad lärmakamate tegevuste jaoks mõeldud ruumid, teisel korrusel klassiruumid. Läbipaistvad ning looduslikud materjalid lasevad maakoolil kenasti ümbrusesse sulanduda.

Country School The schoolhouse in Roela, a country town, has been planned for approximately 80 pupils. The location of the building considers the cardinal points and a beautiful view on the lake. The house has been divided into two parts according to its functionality: the study section and the sports hall that may be used by the public. The middle ground between the two sections with a staircase is suitable for breaks and public meetings. The ground floor of the building that is inside the ground includes rooms suitable for noisy activities.

The classrooms are located on the first floor. Transparent and natural materials fuse the country school well into the surrounding environment.

Birgit Jaanus 76

MA II 2011

Juhendajad / Supervisors: Andres Põime, Liisa Põime

77

Eesti Kunstiakadeemia fuajee mööbel Fuajee on koht, kus eksterjöörist saab interjöör ja seetõttu võiks sisustus suhestuda fassaadiga. Sellest lähtuvalt on kasutatud mööblit kujundades fassaadi struktuurile viitavaid elemente. Kuna valgetest postidest fassaad mõjub juba piisavalt eksklusiivselt, tahtsin hoone sees kasutada robustsemaid materjale. Nii puidust istepinnad kui ka betoonist lett on oma viimistluselt jämedakoelisemad ja juhatavad sisse kunstitegemise mitte alati kõige puhtamasse maailma.

Lobby of the new building of Estonian Art Academy Lobby is the place where exterior becomes an interior and therefore the furniture may be related to the facade. Following the above principle, the design of the furniture has applied elements which refer to the facade. As the facade with white posts is exclusive enough, I wanted to use robust materials in the interior. The wooden seating and concrete counter have a rough finishing and serve as an introduction into not always the cleanest world of art creation.

Irene Roos 78

MA II 2009

Juhatajad / Supervisors: Andres Labi, Janno Roos

Fuajee istemööbel on kolmeharuline ja pehme vormiga. Istepindu saab asetada pikkade jadadena või gruppidena. Istme keskel on auk, kus asetseb lauapind, prügikast või taim. Istepinnaks on taaskasutatud värviline kumm, mille vahel on teraslehest painutatud kandekonstruktsioon.

The seats are in the form of a tripod and cushioned. Seating may be arranged in long rows or groups. There is a hole in the middle of the seat that includes a table, waste bin or a plant. The seating surface is of coloured reusable rubber supported by bent steel sheets.

Eesti Kunstiakadeemia fuajee mööbel Uus EKA hoone on lihtsa põhiplaaniga, kuid oma mitmekesise fasaadiga küllaltki skulpturaalne. Fuajee sisustuses mängib olulist rolli läbi nelja korruse kulgev trepistik. See on hästi välja valgustatud ja väljast nähtav. Kõrge õhuruum on kontrastiks madalamale näituseosale. Kogu sisustus on tagasihoidlik, et hoone ise esile tuleks. Kasutatud on robustseid ja tööstuslikke materjale. Väga võimas on hoone ees olev väljak, mis pikeneb siseruumi ja vastupidi. Väljaku panevad elama üliõpilased ja sündmused, mis seal aset leiavad. Kogu hoone on väljapoole avatud läbi klaasfassaadi, isegi töökodade laes asuvad valgusavad, mis avanevad uuele väljakule.

Lobby of the new building of Estonian Art Academy A staircase that extends through four levels of the space of the room is an essential element in the interior of the lobby. It is well lit and visible from the outside. Airy space is a contrast to the lower level of exhibition area. The interior is modest so that the building would stand out itself. The used materials are robust industrial materials.

Reet Sepp

MA II 2009

Juhendajad / Supervisors: Janno Roos, Andres Labi 79

Eesti Kunstiakadeemia saal I korruse saalil on EKA uues hoones kanda mitmeid ülesandeid: see peab olema fuajeed ülejäänud hoone ning linnaga siduv, vahel ka eraldav ruum, paistma nägusalt tänavale ning täitma oma funktsioonile vastavaid ettekirjutusi. Kõrvale lükatavad, õhkvahedega eraldusseinad loovad piisava helikinduse ja paindliku ruumikasutuse. Saalide interjööris näeb fassaadi interpretatsiooni, mis kajastub suure saali laes ning seintes ebasümmeetriliste tahuliste vormidega ning ka sõnalavastuste blackboxis dekonstruktivistliku metallist struktuuriga. Tonaalsus on monokroomne, kas valge või must, värvi lisavaks aktsendiks on vaid toolid oma kirevas mustrilisuses.

Hall of Estonian Art Academy The hall on the ground floor in the new building of Estonian Art Academy has several roles to carry: it must connect the lobby with the rest of the building and the city, sometimes it has to be a separating room, look nice from the street and fulfil the requirements corresponding to the established functions.

The partitions that may be pushed aside have an empty space that create a noise proof barrier and enable a flexible use of the room.

The interior of the halls visualises the interpretation of the facade, visible in the ceiling of the main hall and on the walls as asymmetric forms polyhedrons and a deconstructive metal structure in the blackbox for plays. The shade is monochrome, either white or black, additional accent is is the chairs in their multicolour variety of patterns.

Marjut Nuosiainen, Ahti Grünberg, Tõnu Kalpus, Peeter Klaas, Elina Freimuth 80

MA I 2009

Juhendaja / Supervisor: Aivar Oja

Kontsertsaal Kontserdisaalis on 801 istekohta. Pehmete istmetega toolide read on tõusuga 250 mm. Külgedel ja keskosas paiknevatele treppidele saab nelja sissepääsu kaudu.

Seinu ja lage katavad akustilised paneelid. Saali tagaosas ja ees külgedel asuvad tehnilised ruumid.

Concert Hall The concert hall has 801 seats. The rows of chairs with cushioned seats are on a slope with the rise of 250mm. There is access to the middle and side stairs through four entrances. The walls and the ceiling are covered with acoustic panels. The technical rooms are located at the back and on the sides at the front of the room.

Reet Sepp

MA II 2009

Juhendaja / Supervisor: Aulo Padar 81

Virnastatav tool Stack chair Elina Freimuth 82

MA II 2010

Juhendaja / Supervisor: Taso M채har

Virnastatav tool P천hjamaiselt lihtsa ja n채gusa vormiga pinutool, mille asjalik konstruktsioonilahendus seostub nii magistrandi kodumaa esiarhitekti ja -disaineri Alvar Aalto loome kui ka Lutheri vabriku p채randiga.

Stack chair A simple and nice northern chair with a practical construction solution that is inspired by the works of a Finnish legendary architect and designer Alvar Aalto, but also the heritage of Luther Furniture Factory.

Marjut Nousiainet

MA II 2010

Juhendaja / Supervisor: Toivo Raidmets 83

Keskkonna disain LHV Pank Lähteülesandeks oli analüüsida tänapäeva ühte teenindusvaldkonda kuuluvat ettevõtet – selle kontseptsiooni, visiooni, esteetikat, teenindust. Panga visioon andis inspiratsiooni luua „tuleviku pank“, kus on arvesse võetud personaalset suhtlemist, eestimaisust ja uuenduslikkust. Esile on tõstetud kliendi harimine investeerimise valdkonnas läbi seminaride ja suunava kirjanduse raamatukogus. Panga tänased teenused on internetipõhised ning sularaha puudumine annab võimaluse avatumale keskkonnale. Tulemuseks on ruum, kus väärtuseks on isiklik ja lisaväärtustega mitteametlik keskkond (kohvik – raamatukogu, personaalsed konsultatsioonid).

Aet Tera, Birgit Jaanus, Katy Seppel, Mari Põld 84

MA II 2011

Juhendajad / Supervisors: Andres Põime, Liisa Põime

Enviromental design LHV Bank The task was to analyse a contemporary enterprise in the service sector – its conception, vision, aesthetics and service. The vision of the bank gave inspiration to create a “future bank” that values personal approach, the local Estonian aspect and innovativeness. The priorities include educating the customers in the field of investment through: seminars and relevant literature in the library. The current services of the bank are online based and the cashless office supplies an option for a more open environment. The result is a room where the value is a personal and unofficial environment (a cafeteria – a library, personal consultations).valued.

85

Puhkemööbel Istmed on valmistatud kasevineerist. Polsterdus kinnitub karkassile takjaribaga.

Recreational Furniture The seats have been made of birch plywood. The padding is fixed to the frame with the help of ´velcro´-type strip.

Kristi Prinzmann 86

MA II 2009

Juhendaja / Supervisor: Toivo Raidmets

Puhkemööbel Koostööprojekt firmaga Tarmeko Pehmemööbel OÜ, EASi innovatsiooniosaku toetus. Semestriprojekti raames töötati välja mööblifirmale puhkemööbli mudeleid.

Komplekt koosneb ühesest tugitoolist ning analoogsest diivanist. Eesmärk on pakkuda mugavat istumist nii kodusesse keskkonda kui ka vabama ning julgema olemisega kontorisse. Kattematerjalideks on vastavalt ruumile kas kangas või nahk.

Recreational Furniture A co-operation project with Tarmeko Pehmemööbel OÜ, grant of Enterprise Estonia innovation fund. As part of a semester project, several designs of recreational furniture were designed for the furniture company. The set consists of one armchair and an analogical sofa. The aim is to offer a cosy seat for home, and a more relaxed and free office.

The covering materials are dependent on the room, either a fabric or leather.

Kristel Jakobson

MA II 2009

Juhendaja / Supervisor Toivo Raidmets 87

Puhketool Tool on mõeldud nooremale inimesele, istme laius võimaldab jalad tooli peale tõsta ja end mõnusasti kerra tõmmata. Tooli võib kasutada ka kontoris lounge’is, kus tooli laius aitab tagada piisava distantsi teistest istujatest.

Recreation seat The chair is suitable for a younger person. The width of the seat enables it to raise the feet on the chair and comfortably cuddle up. The chair may also be used in an office lounge, where the width of the chair enables sufficient distance from other people.

Liisa Põime 88

MA II 2009

Juhendaja / Supervisor: Toivo Raidmets

Laste söögitool Ostnud poest uue söögitooli, tuleb see konstruktor meelepäraselt kokku sobitada. Augustatud jaladetailid saab ühendada värvitud vineerist ketastega. Painutatud vineerist detailidest moodustuvad iste ja lauapind. Reguleeritav on ka seljatugi.

A Children’s Dining Chair Having bought a new dining chair from a shop, it is necessary to adjust it in the manner favourable to yourself, just like with a constructor. The support details with holes can be joined with coloured plywood discs. The bent details plywood details form a seat and table surface. The backrest is adjustable as well.

Reet Sepp

MA II 2009

Juhendaja / Supervisor: Toivo Raidmets 89

magistriõppe lõputööd

masters works

Irene Roos „Universal furnishing system for creating unique

Irene Roos „Universal furnishing system for creating

interiors”. Juhendaja Simo Heikkilä.

unique interiors”. Supervisor Simo Heikkilä.

Retsensent Maarja Valk-Falk. 2011

Reviewer Maarja Valk-Falk. 2011

Kristel Jakobson „Vagun-hotell. Kaduvad ruumid ja ruumi

Kristel Jakobson „Carriage-hotel. Disappearing rooms and

redefineerimine”. Juhendajad Toivo Raidmets, Urmo Vaikla,

redefinition of room”. Supervisors Toivo Raidmets, Urmo

Pille Lausmäe, Juta Lember.

Vaikla, Pille Lausmäe, Juta Lember.

Retsensent Janno Roos. 2010

Reviewer Janno Roos. 2010

Kristi Prinzmann „Waldorfi koolide olemuse kajastumine

Kristi Prinzmann „Reflection of the nature of Waldorf

sisearhitektuuris, koolimaja sisearhitektuurne kontseptsioon

schools in interior architecture, the conception of interior

Viljandi Vaba Waldorfkooli näitel”. Juhendaja Tea Tammlaan.

architecture, Viljandi Free Waldorf School”. Supervisor

Retsensent Anu Nigesen. 2011

Tea Tammlaan. Reviewer Anu Nigesen. 2011

Elina Freimuth „Eesti Televisiooni uudistestuudio”.

Elina Freimuth „The news studio of Estonian Television”.

Juhendajad Maile Grünberg, Eliina Grünberg.

Supervisors Maile Grünberg, Eliina Grünberg.

Retsensent Hardi Volmer. 2011

Reviewer Hardi Volmer. 2011

Anne Määrmann „Toit ja arhitektuur läbi aistingute.

Anne Määrmann „Food and architecture through

Restorani kujunduskontseptsiooni loomine”. Juhendajad

sensations. Creation of a design conception for a

Toivo Raidmets, Urmo Vaikla, Pille Lausmäe, Juta Lember.

restaurant”. Supervisors Toivo Raidmets, Urmo Vaikla,

Retsensent Imre Kose. 2010

Pille Lausmäe, Juta Lember. Reviewer Imre Kose. 2010

Kärt Kukkur „HAPPINESS. Avalik ruum. Õnnekontseptsioon

Kärt Kukkur „HAPPINESS. Public room. Concept of

arhitektuuris. Kaasaegse kunsti galerii. Tõnismäe haljak”.

happiness in architecture. Gallery of Contemporary Art.

Juhendaja Toomas Korb.

Tõnismäe green area”. Supervisor Toomas Korb.

Retsensent Kalle Komissarov. 2009

Reviewer Kalle Komissarov. 2009

Timo Villak „Tallinna Tehnikaülikooli tudengimaja”.

Timo Villak „The student house of Tallinn Technical

Juhendajad Toivo Raidmets, Urmo Vaikla, Pille Lausmäe, Juta

University”. Supervisors Toivo Raidmets, Urmo Vaikla, Pille

Lember. Retsensent Karel Kundrats. 2011

Lausmäe, Juta Lember. Reviewer Karel Kundrats. 2011

Liisa Põime „Eesti Pekingi saatkonna mööbel”. Juhendajad

Liisa Põime „Furniture of the Estonian Embassy in Beijing”.

Toivo Raidmets, Urmo Vaikla, Pille Lausmäe, Juta Lember.

Supervisors Toivo Raidmets, Urmo Vaikla, Pille Lausmäe,

Retsensent Tiina Mang. 2010

Juta Lember. Reviewer Tiina Mang. 2010

Marjut Nousiainen „Healing Environment, Magdaleena

Marjut Nousiainen „Healing Environment, Magdalena

Hospital Rehabilitation Centre”. Juhendajad Tüüne-Kristin

Hospital Rehabilitation Centre”. Supervisors Tüüne-Kristin

Vaikla, Urmo Vaikla. Retsensent Tõnu Karu. 2011

Vaikla, Urmo Vaikla. Reviewer Tõnu Karu. 2011

Reet Sepp „Nõukogudeaegse tüüplasteaia

Reet Sepp „Reconstruction of a typical Soviet period

rekonstrueerimine”. Juhendajad Toivo Raidmets, Urmo Vaikla,

kindergarten”. Supervisors Toivo Raidmets, Urmo Vaikla,

Pille Lausmäe, Juta Lember. Retsensent Karin Paulus. 2010

Pille Lausmäe, Juta Lember. Reviewer Karin Paulus. 2010

90

Universaalne mööblisüsteem unikaalsetele interjööridele Tegemist on universaalse mööblitoorikute süsteemiga, kuhu kuuluvad elemendid ja konstruktsioon võimaldavad inimesel ise ainulaadset mööblit koostada. Projekti kontseptsioon sündis äratundmisest, et massitarbimise ühtlustavale mõjule vastureaktsioonina kasvanud isetegemise fenomen on tegelikult ise ka osa tarbimiskultuurist, mille abil müüakse materjale, tööriistu, ajakirju. Tänapäevase massikultuuri kontekstis eksisteerib arvestatav grupp inimesi, kelle jaoks ei määratle mööblieseme väärtuslikkust mitte enam soetamishind või disaineri nimi, vaid pigem inimese isiklik suhe esemega, selle isikupära ja kordumatus.

Universal furnishing system for creating unique interiors This is a universal system of furniture pieces, with elements and construction that enable people to assemble unique furniture themselves. The concept of the project was created on the basis of awareness that, as an opposition to the equalizing mass consumption, the DIY phenomenon is also part of the consumption culture. This helps to sell materials, tools and magazines. There is a notable group of people in the context of contemporary mass culture who do not value furniture on the basis of its purchasing price or designer´s name, but rather on the personal relation to the piece, its specific character and uniqueness.

Irene Roos

MA II 2011

Juhendaja / Supervisor: Simo Heikkilä 91

Vagun-hotell. Kaduvad ruumid ja ruumi redefineerimine Magistritöö mõtestab ümber vanad, esmase funktsiooni kaotanud vagunid ning annab lahenduse vagun-hotelli näol. Vagun-hotell moodustaks tervikliku teineteisest sõltuva süsteemi praegu sageli tühjaks jäänud jaamahoonetega. Inspiratsiooniks on rongi olemus: liikuvus, korduvus oma kergete eranditega ja rütm. Ruumi on võimalik vastavalt ööbijate arvule kohandada või hoopis mõne sündmuse jaoks tühjaks teha. Multifunktsionaalsed on peale ruumi ka detailid, näiteks vahekardinana kasutatav rippvoodi või vajadusel redeli funktsiooni kandev tool. Arhitektuur muutuvas ühiskonnas peaks uue loomisel arvestama erinevate kasutajate vajadustega erinevatel aegadel ja sellele reageerima, kaasama vana, seda taaskasutades või ümber mõtestades. Nii kontseptsiooni kui ka arhitektuuri dünaamilisus etteaimamatus maailmas võib vahel olla parim jätkusuutlik väljund ja ka uus ruumiline kogemus.

Carriage-hotel. Disappearing rooms and redefinition of room The Master´s work redefines the old carriages that have lost their original function and offers a solution in the form of a carriage-hotel. The carriage-hotel would make up a whole interdependent system with the railway buildings that have often been abandoned by today. The source for inspiration is the essence of a train i.e. mobility, repetition with its slight variations and rhythm, The room may be adjusted, dependent on the number of people staying overnight or emptied for some other event. In addition to the multi-functionality of the room, the same applies to the details e.g. a berth used for a partition or a chair used as a ladder when necessary. The architecture in the transitional society should consider, when creating something new, the needs of consumers in different times and react to it, include the old by reusing or redefining it. The conception and dynamics of architecture in the unpredictable world may sometimes be the best sustainable solution and a new experience of room.

Kristel Jakobson 92

MA II 2010

Juhendajad / Supervisors: Toivo Raidmets, Urmo Vaikla, Pille Lausmäe, Juta Lember

Vaba Waldorfkool Waldorfi koolide olemuse kajastumine sisearhitektuuris, koolimaja sisearhitektuurne kontseptsioon Viljandi Vaba Waldorfkooli näitel Püütud on tabada Waldorfi koolide olemust ning leida sellele väljendust sisearhitektuuris. Kujundus pakub Viljandi Vaba Waldorf kooli näitel visiooni, kuidas võiks vanasse majja luua õhkkonna, mis arvestaks Waldorfi koolidele iseloomulike aspektide ja lastega, kes seal õpivad. Rõhutamaks erinevaid arhitektuurseid kihistusi, on maja algupärane arhitektuur ning uus sisearhitektuur omavahel vastandatud.

Free Waldorf School Reflection of the nature of Waldorf schools in interior architecture, the conception of interior architecture on the example of Viljandi Free Waldorf School The project aims to find the nature of Waldorf schools and its reflection in interior architecture. The design offers a vision, on the example of Viljandi Free Waldorf School, how to create an atmosphere in the old house that would consider with the aspects specific to Waldorf schools and the children studying there. In order to emphasise different architectural layers, the original architecture of the building and interior architecture have been contrasted.

Kristi Prinzmann

MA II 2011

Juhendaja / Supervisor: Tea Tammelaan 93

Eesti Televisiooni uudistestuudio Välja on pakutud ideelahendus Eesti Televisiooni uudistesaatele „Aktuaalne kaamera“. Silmas on peetud uudistesaate olulist rolli telekanali identiteedi peegeldaja ja kandjana.

Seetõttu on rõhutatud nii uudistesaate kui ka kogu ETV visuaalset terviklikkust. Läbi stuudio lookleb laud, mis meenutab hoone orgaanilist looklevat fassaadi, teisalt aga rahvusringhäälingu logo. Laua materjaliks on valge tehiskivi, mis on liimitud alumiiniumkarkassile. Stuudiolaud moodustab erinevate kõrgustega pindu, mille puhul on arvessse võetud nii saatejuhtide arvu, positsioone kui ka kaamerate liikumist.

The news studio of Estonian Television The design solution concerns the news programme of Estonian Television „Aktuaalne kaamera“. The solution bears in mind the important role of a news programme in reflecting and carrying the identity of a television channel. Therefore the emphasis is on the visual whole of the news programme and the ETV (Estonian Television Company). There is a table winding throughout the studio that resembles the organic winding facade of the building, on the other hand the logo of the Estonian National Broadcasting Company.

The material used for the table is white artificial stone that has been glued to the aluminium frame. The studio table forms surfaces on different levels and it considers the number of presenters, their positions and the movement of cameras.

Elina Freimuth 94

MA II 2011

Juhendajad / Supervisors: Maile Grünberg, Eliina Grünberg

Toit ja arhitektuur läbi aistingute. Restorani kujunduskontseptsiooni loomine Tahan oma tööga pöörata inimeste tähelepanu toidu mõjuvõimsusele. Soovin, et teadvustataks toidu sügavamat tähendust ning selle mõjuvälja ümbritsevale ruumile ning inimesele.

Toiduteater põhineb kontrastidel, pakub illusioone ja mitmetähenduslikkust. Ajaloolisesse hoonesse kujundatud restoran pakub võimalust nautida toitu eksklusiivses teatraalses ruumis. Pakun ühe võimaliku lähenemise toidu ja arhitektuuri seostamisele, kus siduvaks elemendiks on inimene oma tunde- ja aistingumaailmaga. Restorani kujundus on rajatud kontrasti põhimõttele – hele ja tume, kus ühes ruumis eksisteerivad samaaegselt kaks emotsiooni. Kontrast tekib materjalides, valguses, värvitoonides, temperatuuris. Teatrile iseloomulik on ka pidevalt muutuv ning teisenev ruum. Vaid hetkega suudetakse luua teine meeleolu, mis viib meid minutitega teistsugusesse keskkonda. Teiseneva ruumi loon liikuvate konstruktsioonide ning valgustusega mängides, aga ka restorani läbivas mitme funktsiooniga tasapindade abil, mis on hetkega muudetavad köögist baariks ning moelavaks.

Food and architecture through sensations. Creation of a design conception for a restaurant With my work, I would like to draw the attention of people to the influential power of food. I would like to raise the awareness of a deeper meaning of food and its field of influence on the surrounding room and people. A food theatre is based on contrasts, offers illusions and multiple options for interpretation. The restaurant that is designed in a historical building, offers an opportunity to enjoy food in a n exclusive theatrical room. I offer one possible approach to linking food and architecture, whereas the binding element is a person with the world of his/her world of feelings and sensations. The design of the restaurant is based on the principle of contrast – light and dark, with two emotions simultaneously existent in the same room. Contrast is created in the materials, light, colours and temperatures. The constantly changing and transforming room is also specific of the theatre. It is possible to create a totally different feeling within a moment and take us to a different environment. I will create a transforming room by playing with movable constructions and light, but also multifunctional surfaces on different levels throughout the restaurant, that enable to change the room from a kitchen into a bar or a fashion stage within a moment.

Anne Määrmann

MA II 2010

Juhendajad / Supervisors: Toivo Raidmets, Urmo Vaikla, Pille Lausmäe, Juta Lember 95

Tõnismäele kavandatud ergavatest fiiberkõrtest valgusinstallatsioon meenutab põldu. Põld seostub õnnelike lapsepõlvesuvede, aga ka eestlaste traditsioonilise eluviisi ning maastikega, samuti ausa töö ja vaevaga. Kolmnurkse väljaku all on amööbjas kunstigalerii, mis pakub ka erinevaid ruumielamusi.

The light installation of glowing fibre straws, that is planned in Tõnismägi, resembles a field.

The field associates with happy childhood summers; but also the traditional Estonian way of life, the landscapes, honest hard work.

There is an amoeba like art gallery under a triangular square which offers different room solutions.

HAPPINESS. Avalik ruum. Õnnekontseptsioon arhitektuuris. Kaasaegse kunsti galerii. Tõnismäe haljak.

Kaardistan õnne kuvandit ühiskonnas ja selle muutumist ajas. Samuti kirjeldan, kuidas inimese aju toodab kolme kemikaali: dopomiin, serotoniin, melatoniin, mis kõik omavad suurt rolli enesetunde kujunemisel, naudingutaseme reguleerimisel, pinge vähendamisel ning nukruse ärahoidmisel. Nende kemikaalide tasemeid on aga võimalik mõjutada väliste teguritegagi, näiteks valgusega, millele rõhun ka oma praktilises töös. Eesmärgiga pakkuda õnnetunnet stimuleerivaid lahendusi nii linnaruumis kui ka interjööris, projekteerisin keskkonna, kuhu põimisin õnne erinevaid aspekte käsitleva ainestiku.

HAPPINESS. Public room. Concept of happiness in architecture. Gallery of Contemporary Art. Tõnismäe green area.

I map out the image of happiness in the society and its change within the time. I also describe how the human brain produces three chemicals: dopamine, serotonin and melatonine, that all have a major role in the creation of feeling, in the regulation of the level of satisfaction, in the reduction of the level of stress and in the avoidance of sadness.

The level of the above chemicals may be influenced with external factors e.g. light, that is the main emphasis of my practical work. I designed an environment where I interwove a subject-matter dealing with the different aspects of happiness, with the aim to offer solutions that stimulate the feeling of happiness.

Kärt Kukkur 96

magistritöö 2009

Juhendaja / Supervisor: Toomas Korb

1971. aastal ehitatud TTÜ raamatukogu rekonstrueeriti 2011. aastal tudengimajaks. Siinkohal pakun välja oma nägemuse. Eesmärgiks on vana arhitektuurikeele säilitamine interjööris seotuna kaasaegse funktsiooni, materjali ja vormiga; ning leida tudengite vajadusi ja liikumist arvestav ruumiplaneering. Põhiline väljakutse on korrustevahelise ühenduse parandamine, parem sidumine üliõpilaskülaga ning sobiva mööbli väljamõtlemine.

The library of TTU, built in 1971, was reconstructed in 2011 for a students´ house. I offer hereby my vision that aims to preserve the old architectural language in the interior, and related to the modern function, material and form. The task was to find a room plan that would consider the requirements and movement of students. The main challenge is to improve the connection between storeys, better connectedness to the student campus and creation of suitable furniture.

Ruumilahendus vajas istepinda, kus saaks sülearvutiga töötada, kirjatööd teha ja einestada nii omaette kui ka väikeste gruppidega. Sellest uurimusest arenes välja tool, millest praeguseks on saanud pehmemööblifirma Borg toode nimega Enter.

The room solution needed a sitting space, where it would be possible to work with a laptop computer, write and have a meal either alone or in small groups. The result of the study was the creation of a chair that has by now developed into a final product named Enter, manufactured by a soft furniture Borg.

Tallinna Tehnikaülikooli tudengimaja.

The student house of Tallinn Technical University.

Timo Villak

magistritöö 2011

Juhendajad / Supervisors: Toivo Raidmets, Urmo Vaikla, Pille Lausmäe, Juta Lember 97

Kujundatava hoone iseloom dikteeris suuresti lahenduse materjali ja vormi otsinguid. Soov oli disainida mööblit, mis oleks selgelt eestilikku esteetikat kandev. Samas oli vaja teha seda hästi väärikas keeles, mis poleks vastuolus diplomaatia tavadega. Lahenduseks leidsin kombinatsiooni Luterma vabriku vineeritraditsioonidest ja askeetliku vormikeelega mööblist, millele lisab väärikust naha kasutus laudadel ja toolidel.

The nature of the designed building was dominant in the search for the material and form to be used in the solution. The aim was to design furniture that would be clearly carrying the aesthetics in the Estonian manner. At the same time it was necessary to do it in a very dignified language, so that it would not contradict the code of practice applicable in diplomacy. The solution I found was a combination of the plywood traditions of the Luterma factory and the furniture of ascetic form, whereas the use of leather on the tables and chairs adds dignity.

Suursaadiku kabinet

Eesti Pekingi saatkonna mööbel.

Furniture of the Estonian Embassy in Beijing.

Liisa Põime 98

magistritöö 2010

Juhendajad / Supervisors: Toivo Raidmets, Urmo Vaikla, Pille Lausmäe, Juta Lember

Tehiskeskkond ümbritseb meid igal pool, kogeme seda kõigi meeltega, ent selle mõju jääb meile sageli märkamata. Põhirõhk on luua keskkondi, mis aitaks parandada inimese füüsilist ja vaimset heaolu tervishoiuasutuses ja aitaks seega kaasa ka kiiremale paranemisele. Kogu taastusravi osakonda läbib puhkeala. Interjööri aitab meeldivamaks muuta automaatse kastmissüsteemiga efektne taimestik. Tugitoolid ja kapid on varustatud ratastega ning neid on kerge vastavalt vajadusele liigutada. Madalamaks muutuv lagi markeerib kogunemispaiku. Kasutatud on ka akustilisi elemente ning kollast piimklaasi. Patsiendid võivad ise köögis talitada ning ratastooliski on seal hea liikuda.

Eesmärksurrounds on suurendada teadlikkust we olukorrast, toetada heaolu ja arhitektuursete vähendada häirivaid tegureid.

The built environment us everywhere, experience it with all our senses, but its vahenditega effects are often left unnoticed.

Environment can have negative effects on us as well as positive, the right kind of environment can even support healing.

The built environment surrounds us everywhere, we experience it with This all our butimportant its effects in arehealthcare often left unnoticed.

Environment can have negative on us as well as is senses, especially environments, where people need supporteffects to recover. positive, the right kind of environment can even support healing. This is especially important in healthcare environments, where people need support to recover. This thesis presents This thesis presents factors that are influencing people in their healing process and are to be taken into consideration in healthcare architecture. factors that are influencing people in their healing process and are to be taken into consideration in healthcare architecture. The main emphasis is on investigating the experience of The main emphasis is on investigating the experience of an environment for a person and the environmental preconditions for wellbeing. an environment for a person and the environmental preconditions for wellbeing. The aim of the thesis is to increase awareness of the situation, to support wellbeing and to decrease The aim of the thesis is to increase awareness of the situation, to support wellbeing and to decrease the disturbing factors by architectural means. the disturbing factors by architectural means. The project part concentrates on rehabilitation centres with patients in need of both physical and mental healing and support.

The project part concentrates on rehabilitation centres with patients in need of both physical and mental healing and support.

Marjut Nousiainen

HEALING ENVIRONMENT - TERVENDAV KESKKOND Magistritöö 2011 Juhendajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla Tervistav keskkond, Magdaleena haigla taastusravikliiniku näitel.

Healing Environment, Magdaleena Hospital Rehabilitation Centre.

Marjut Nousiainen

magistritöö 2011

Juhendajad / Supervisors: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla 99

1. korruse plaan

Nõukogudeaegse tüüplasteaia rekonstrueerimine Tänapäevane hästi toimiv lasteaed on paigutatud Nõukogude ajast pärit tüüpprojekti järgi ehitatud hoonesse. Kesksel kohal on läbi kahe korruse kulgev mängurada, mis teljena läbib kogu maja. Mõlemas otsas on suure ümmarguse avaga sissepääs. Kummikattega mänguala on tihedas ühiskasutuses. Seal on erinevaid võimalusi turnimiseks, kiikumiseks, jooksmiseks ja peitmiseks. Lai astmestik ja liumägi seovad kaks korrust ühtseks tervikuks. Kõrges keskosas on esinemispaik, mille kohal katuses on valgusavad. Köitest seinte abil saab ruumi jagada või moodustada varjulised pesad. Ümber ulatusliku mänguala jäävad 9 rühmaruumi, söögituba, köök ning vajalikud personali- ja õpperuumid. Iga rühmaruumi juures on värviline eksponeerimise sein. Rühmadesse on loodud riietumise, veega mängimise, erinevate tegevuste ja magamise võimalused. Nutikate pöördseinte abil on tagatud rohked panipaigad ja ruumide mitmekülgne kasutamine. Lasteaeda on võimalik rekonstrueerida kolmes erinevas mahus, lisades ujula või katusega kaetud õueala.

Reet Sepp 100

magistritöö 2010

Juhendajad / Supervisors: Pille Lausmäe, Juta Lember, Urmo Vaikla, Toivo Raidmets

2. korruse plaan Reconstruction of a typical Soviet period kindergarten.

The contemporary well functioning kindergarten has been placed in a building constructed according to a typical Soviet period project. The key feature is a play-path going through two floors and being the axis for the whole building. There is a big round entrance at both ends to the path. The path is covered with rubber and is in public use. There are different possibilities for exercising, swinging, running and hiding. Wide steps and a slide bind two floors into one whole. The higher central part is a place for performing and there are skylights in the roof above. The room may be divided or cosy shady nests formed with the help of a wall of ropes. The spacious playground is surrounded by 9 rooms for groups, a dining-room, a kitchen, study rooms and the necessary rooms for the personnel. There is a coloured wall for exhibiting next to every group room. The group area includes facilities for dressing, playing with water, different other activities and sleeping. Smart turning walls offer storage space and multiple options for the use of the rooms.

The kindergarten may be renovated in three different capacities, adding a swimming-pool or a covered outdoor playground.

101

I KURSUS 2011 / 2012

Stella Johanson

Anna Kangur

Martin Saar

Triinu Oberšneider

Klarika Mäeots

Rose-Marie Keva

Siim Karro

Andrea Tamm

Madli Silm

Monika Tomberg

Luisa Maria Männilaan

Mirell Ülle

Raimond Ummus

II KURSUS 2011 / 2012

Johanna-Lisete Alling

Helen Hendrikson

Kadri Ruusna

Tea Ostra

Romet Mets

Käthi Kivi

Nadežda Kornilova

Elisa Vanaseja

Kristjan Urke

Kaur Käärma

Joan-Tähven Vene

III KURSUS 2011 / 2012

Ines Haak

Kristin Jürmann

Karin Lageda 102

Kariina-Kristiina Kaufmann

Raina Lillepõld Gaydon

Heleri Lindeberg

Lisete Kivimägi

Maria Lobova

Piret Noor

Alina Nurmist

Sohwi-Ly Sahtel

Kerstin Oppe

Katrin Talvik

Külli Tael

Ingrid Sembach-Sakias

Merilin Tee

Jette Vood

Kadri Tonto

Magistrid I KURSUS 2011 / 2012

Lauri Kalm

Birgit Jaanus

Liina Remmer

Mari Põld

Margit Teikari

Kaiko Kerdmann

Tuuli Trei

Kaarin Kokk

Liina Rohtlaan

Eva-Maria Truusalu

Ville Lausmäe

Evelin Sikka

Kerli Valk

Õnnela Soidra

Kristiina Voolaid Magistrid II KURSUS 2011 / 2012

Ahti Grünberg

Tõnu Kalpus

Peeter Klaas

Ingrid Carolina Marin Lukats

Ketsia Reismaa

Katy Seppel

Aet Tera 103

SÜNDMUSED

EVENTS

2009

2009

09.-19.02.

Magistrandid Brüsselis 4 kooli workshopil „Abondened Sacred Places I”. Osalesid Irene Roos, Ketsia Reismaa, Kristel Jakobson, Liisa Põime, Peeter Klaas, Reet Sepp.

09.-19.02.

Master´s students in Brussels at a workshop of 4 schools „Abandoned Sacred Places I”, participants Irene Roos, Ketsia Reismaa, Kristel Jakobson, Liisa Põime, Peeter Klaas, Reet Sepp.

09.-11.03.

Finn Ahlgreni workshop „Low Budjet Furniture I”.

09.-11.03 Finn Ahlgren´s workshop „Low Budget Furniture I”.

12.03.

Baltic Modo seminar Tallinnas, korraldajaks Kymenlaakson Ammattikorkeakoulu.

12.03.

Baltic Modo seminar in Tallinn, organised by Kymenlaakson Ammattikorkeakoulu.

22.-27.03.

Milano mess Salone Satellite paviljonis.

22.-27.03.

Milano Fair in Salone Satellite pavilion.

23.04.

Eesti Ekspressis ilmus Harry Liivranna „Sisearhitektuuri juurde ka mööblidisain”.

23.04.

The Eesti Ekspress publishes Harry Liivrand´s article „In addition to interior architecture, also furniture design”.

21.05.

Konverents „Mööblitööstus ja disain”.

18.-21.05.

Finn Ahlgreni godspeedi ehk jumaliku kiiruse ehk siis seitsme päevaga loodud mööbli workshop „Low Budjet Furniture II”.

23.-26.05.

Osakonna õppereis Peterburi-Viiburi-Kiži.

18.06.

Kärt Kukkuri magistritöö „Happiness” kaitsmine disainiteaduskonna magistrinõukogus.

06.10.

EKA uue maja projekti arutelu, osakonna esitlus, kus osalesid Taani arhitektid, rektoraat, osakonna õppejõud ja üliõpilased.

08.10.

II aasta magistrandid ja Toivo Raidmets külastasid mööblifirmat Tarmeko.

25.11.

Teija Isohauta loeng „Before and After Aalto” osakonnas.

25.-27.11.

Simo Heikkilä magistrantide workshop „Heavy light”.

02.-04.12.

Juha Lätti magistrantide workshop „Light chair/Kerge tool”.

21.05.

Conference „Furniture industry and design”.

18.-21.05.

Finn Ahlgren´s godspeed or divine speed or furniture created in seven days, a workshop „Low Budget Furniture II”.

23.-26.05 Study trip of the department to St. Peterburg-Vybog-Kiži.

18.06.

Defence of Kärt Kukkur´s Master´s thesis „Happiness” in the Master´s Council of the Department of Design.

06.10.

Discussion of the project of the new building of EAA, presentation of the department, participated Danish architects, Rectorate, lecturers of the department and students.

08.10.

Visit to a furniture manufacturing company Tarmeko by the Master´s students of the II year and Toivo Raidmets.

25.11.

Lecture of Teija Isohauta „Before and After Aalto”, at the department.

25.-27.11.

Simo Heikkilä´s workshop „Heavy light” to Master´s students.

02.-04.12.

Juha Lätti´s workshop „Light chair/Kerge tool” to Master´s students.

104

105

2010

2010

04.-12.01.

Koostööprojekt „Mahepoe-pagarikoja sisearhitektuurne lahendus” firmaga Bioteek.ee OÜ, EASi innovatsiooniosaku toetus. Eesmärgiks oli säästliku sisearhitektuurse lahenduse loomine, juhendajaks Priit Põldme. Valmis 4 erinevat projektimappi.

04.-12.01.

Joint project „Interior - architectural solution for an “Organic food shop - bakery” with the company Bioteek.ee OÜ, innovation grant of Enterprise Estonia. The aim is to create an economical interiorarchitectural solution, supervisor Priit Põldme. Four different project portfolios.

03.-13.02.

Magistrandid Brüsselis workshopil „Abondened Sacred Places II”, juhendajaks Urmo Vaikla.

Osalesid Irene Roos, Kristel Jakobson, Ahti Grünberg, Elina Freimuth, Marjut Nousiainen.

03.-13.02.

Master´s students in Brussels at a workshop „Abandoned Sacred Places II”, supervisor Urmo Vaikla, participants Irene Roos, Kristel Jakobson, Ahti Grünberg, Elina Freimuth, Marjut Nousiainen.

05.03.

Magistrinõukogu koosolek osakonnas. Kohal olid Morten Lund, Simo Heikkilä, Juta Lember, Pille Lausmäe, Urmo Vaikla, Toivo Raidmets.

05.03.

Meeting of Master´s Council at the department, participants Morten Lund, Simo Heikkilä, Juta Lember, Pille Lausmäe, Urmo Vaikla, Toivo Raidmets.

25.03.

EKA lahtiste uste päev.

25.03.

EAA days of open doors.

23.-25.04.

Eesti Kunstiakadeemia esitles messil “Interjöör 2010” Eesti Näituste paviljonis oma uut maja.

Tundmaks ka ennast ehitamises ja tulevases hoones osanikuna, on sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna üliõpilased välja töötanud erinevaid ruumilahendusi maja sõlmpunktide tarvis. Messiboksi kujundus valmis III kursuse workshopi raames, juhendaja Priit Põldme.

Autorid: Pille Viirsalu, Inna Past.

23.-25.04.

Estonian Art Academy is presenting its new building at a fair “Interior 2010” in the Pavilion of Estonian Exhibitions. In order to feel themselves stakeholders in the construction and inside the new building, the students of the Department of Interior Architecture and Furniture Design have worked out different room solutions for the key points of the building. The design of the fair box was made as part of a workshop of the III year students, supervisor Priit Põldme.

Authors: Pille Viirsalu, Inna Past.

21.04.

I kursus oli “Ruumisemiootika” raames Harry Liivrannaga Helsingis.

05.-19.05.

Näitus „S(n)How” Soosoo@Telliskivi galeriis, kus esitleti osakonna kolmanda kursuse valgusteid, mis olid inspireeritud erakordselt pikast, külmast ja lumisest talvest. Juhendaja disainer Tõnis Vellama.

28.05.–10.06.

Näitus „Arhitektoon” Telliskivi loomelinnaku F-hoones demonstreeris osakonna bakalaureuse üliõpilaste kevadsemestri koolitööde paremikku.

Näha sai toole, suvemaju, elukondlikku mööblit ning arhitektoone.

07.06.

BA-portfooliote kaitsmine, bakalaureuseõppe lõpetasid Evelyn Bernard, Kadri Hirvesaar, Birgit Jaanus, Kätlin Mäggi, Marita Mätas, Elisa Oras, Mari-Liis Palts, Inna Past, Mari Põld, Katy Seppel, Kairit Sõlg, Aet Tera, Pille Viirsalu.

09.06.

Magistrikraadi kaitsesid Kristel Jakobson, Anne Määrmann, Liisa Põime, Reet Sepp.

106

21.04.

“Room semiotics” in Helsinki, the I year students with Harry Liivrand.

05.-19.05.

Exhibition „S(n)How” Soosoo@Telliskivi gallery, where the III year presents its lights, inspired by an extraordinarily long, cold and snowy winter.

Supervisor: designer Tõnis Vellama.

28.05.–10.06.

Exhibition „Arhitektool” in the F-building of Telliskivi creative village demonstrates the best selection of the spring semester works of the Bachelor´s students of the department The exhibits include chairs, summerhouses, consumer furniture and architectonics.

07.06.

Defence of BA-portfolios, the Bachelor´s graduates are Evelyn Bernard, Kadri Hirvesaar, Birgit Jaanus, Kätlin Mäggi, Marita Mätas, Elisa Oras, Mari-Liis Palts, Inna Past, Mari Põld, Katy Seppel, Kairit Sõlg, Aet Tera, Pille Viirsalu.

09.06.

Master´s thesis is defended by Kristel Jakobson, Anne Määrmann, Liisa Põime, Reet Sepp.

107

10.06.

Seminar “Boost up that Stuff, Augmenting a material culture in architecure”, teemaks õpetamise ja teadustöö metoodika, kuidas erialast eksperimenti siduda akadeemilise uurimistööga.

Ettekanded: Morten Lund „Comprehending concepts”, Harry Liivrand „Historical context and MA historical context as material texture”, Halina Dunin-Woyseth „Scholarship on its own premises”, Gerrit Schilder „Master or servant”.

10.06.

Seminar “Boost up that Stuff, augmenting a material culture in architecture”, methodology of teaching and scientific research, how to connect a specialised experiment with academic research.

Presentations: Morten Lund „Comprehending concepts”, Harry Liivrand „Historical context and MA historical context as material texture”, Halina Dunin-Woyseth „Scholarship on its own premises”, Gerrit Schilder „Master or servant”.

17.06. Üliõpilased valmistasid puiduõppe kursuse raames vineerist purjepaadi. Õpiti tundma erinevaid töövõtteid, süvendati meeskonnatöö vaimu.

Valminud kaunitar õhutab seltskondlikku ühistegevust, sportlikke eluviise, romantilist meelelaadi ning kutsub avastama kodumaa uusi tahke veeteede poolt vaadatuna.

Vilistlased „lapivad” purje, toetajaiks mitmed koostööpartnerid.

17.06.

As part of woodwork programme, the students make a plywood sailing boat, thus learning different manual skills and enhance the spirit of teamwork. The made beauty promotes socialising, a sportive way of life, romantic spirit and calls to discover the new aspects of our country as seen from water. The alumni will raise funds for the sail, several partners of collaboration support as well.

01.-05.09.

Sisustusmessil Habitare 2010 esitles Kunstiakadeemia oma uut maja, milles on näha ka sisearhitektuuri üliõpilaste visioone.

17.-19.09. Õppereis Lääne-Soome-Hvitträsk, Lohja, Fiskars, Tammisaari, Hanko, Turku, Noormarkku, Rauma, Askainen, Naantali, Paimio. Giidiks oli arhitekt Andres Põime.

23.09.

Disainiöö raames toimus valgustifirma HektorLight disainvalgustite workshop, juhendajaks disainer Tarmo Luisk. Loometööst sai näitus.

108

01.-05.09.

Estonian Art Academy presents its new building at the interior fair Habitare 2010, which also highlights the visions of interior architecture students.

17.-19.09.

Study trip to the west of Finland-Hvitträsk, Lohja, Fiskars, Tammisaari, Hanko, Turku, Noormarkku, Rauma, Askainen, Naantali, Paimio. The guide was architect Andres Põime.

23.09.

As part of the Design Night there is a workshop of design lights organised by a lighting company Hektor-Light, supervisor designer Tarmo Luisk.

The creative work becomes an exhibition.

109

2011

2011

06.-14.01.

Maailmakuulus noorema põlve mööblidisainer Mikko Laakkoneni viis osakonnas läbi tooliteemalise workshopi.

6.-14.01.

A world famous young furniture designer Mikko Laakkoneni runs a workshop on the topic of a chair at the department.

02.-12.02.

IP3-programmi „Abondened Sacred Places III” Brügges, juhendajaks Urmo Vaikla, osalesid Aet Tera, Katy Seppel, Birgit Jaanus, Ingrid Carolina Marin Lukats, Tuuli Trei, Ann Press, Helen Oja.

2.-12.02.

IP3-programme „Abandoned Sacred Places III” in Brugge, supervisor Urmo Vaikla, participants Aet Tera, Katy Seppel, Birgit Jaanus, Ingrid Carolina Marin Lukats, Tuuli Trei, Ann Press, Helen Oja.

14.02.

Eesti suurima mööblitootja Bellus pehmemööbli konkurss, mille eessmärgiks oli disainida pehme iste. Konkursist võtsid osa arhitektuuri ja linnaplaneerimise, kujunduskunsti, tootedisaini, sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna üliõpilased. Firma omaniku Rikard Relanderi sõnul läks esimene konkurss korda ja peagi kavatsetakse korraldada järgmine. Žürii premeeris just noori sisearhitekte: I koht – Irene Roos tööga „Ümar” II koht – Elina Freimuth tööga „Pink” III koht – Aet Tera ja Elisa Oras pehmemööbli triloogiaga.

04.03.

Toivo Raidmetsa isikuraamatu esitlus Tallinna Kunstihoone galeriis.

20.04.

I kursus oli “Ruumisemiootika” raames Harry Liivrannaga Helsingis.

11.-25.04.

Koostööprojekt „Lastenurga mänguelement kaubanduskeskusele „Kaubamajakas” firmaga Papiniidu Projekt AS, EASi innovatsiooniosaku toetus. Juhendajaks Priit Põldme.

02.05.-10.06.

Koostööprojekt „Focus kaminad messiboks” firmaga Viimistluskratt OÜ, EASi innovatsiooniosaku toetus.

17.05.

Eesti Sisearhitektide Liidu tudengipreemia 2010 parimale magistrandile Aet Terale.

25.05.

BA-portfooliote kaitsmine, bakalaureuseõppe lõpetasid Aivo Arusaar, Lauri Kalm, Eveli Kuusik, Yana Kuznetsova, Elerin Laud, Bella Mang, Helen Oja, Ann Press, Annika Rihma, Jelizaveta Sedler, Anita Sepp, Õnnela Soidra, Julia Stassenko, Elina Steinpilm, Margit Teikari, Tuuli Trei. Portfooliod valmisid koostööprojektina graafilise disaini osakonna II kursuse üliõpilastega, juhendajaks Kaarel Nõmmik.

110

14.02.

A competition to design upholstered furniture was organised by the biggest furniture manufacturing company Bellus, with the task to design an upholstered seat. The participants are students from the departments of architecture and city planning, visual art, product design, interior architecture and furniture design. According to the words of the owner of the company Rikard Relanderi, the first competition was successful and there is a plan to organise a new competition soon.

The jury awarded young interior architects: I place – Irene Roos for the work „Ümar” (“Round”) II place Elina Freimuth for the work „Pink” (“Bench”) III place for the trilogy of upholstered furniture: Aet Tera and Elisa Oras.

04.03.

Toivo Raidmets presented a book with an overview of his works and artistic activity at the Tallinn Art Gallery.

20.04.

“Room semiotics” in Helsinki, the I year students with Harry Liivrand.

11.-25.04.

A joint project „Children´s corner to a shopping centre „Kaubamajakas”, in collaboration with the company Papiniidu Projekt AS, Innovation grant of Enterprise Estonia. Supervisor Priit Põldme.

02.05.-10.06 A joint project „Focus fireplaces fair box” with the company Viimistluskratt OÜ, Innovation grant of Enterprise Estonia.

17.05.

Student Award of the Estonian Association of Interior Architects 2010, to the best Master´s student Aet Tera.

25.05.

Defence of BA-portfolios, Bachelor´s programme graduates are Aivo Arusaar, Lauri Kalm, Eveli Kuusik, Yana Kuznetsova, Elerin Laud, Bella Mang, Helen Oja, Ann Press, Annika Rihma, Jelizaveta Sedler, Anita Sepp, Õnnela Soidra, Julia Stassenko, Elina Steinpilm, Margit Teikari, Tuuli Trei. The portfolios will be compiled in collaboration the II year students of graphic design, supervisor Kaarel Nõmmik.

111

26.05.

Magistrikraadi kaitsesesid Elina Freimuth, Marjut Nousiainen, Kristi Prinzmann, Irene Roos, Timo Villak.

26.05.

Master´s theses are defended by Elina Freimuth, Marjut Nousiainen, Kristi Prinzmann, Irene Roos, Timo Villak.

21.09.

Disainiöö ürituste raames toimus Hektor-Light valgustisalongis noorte disainihuviliste tudengite töötuba „Lase loovus vabaks!”. Ülesandeks oli valmistada laua-, kande- või põrandalamp.

Valgustid jäävad näitusena valgustisalongi.

Valminud töödest valis žürii Kadri Tonto valgusti “Disainöö 2011” oksjonile, mille peatoetajaks on just Hektor-Light.

21.09.

As part of the Design Night, there is a young students´ workshop in the light studio of Hektor-Light „Let the creativity free!”. The task is to create a table-, portable- or standard lamp.

The lights will remain in the studio.

From among of the completed works the jury selects Kadri Tonto´s light “Disainöö 2011” to the auction, sponsored by Hektor-Light.

112

113

õppejõud / teachers Osakonna juhataja: professor Toivo Raidmets Karin Paulus Juta Lember Priit Põldme Maarja Valk-Falk Krista Thomson Kärt Loopalu Pille Lausmäe Aivar Oja Edina Dufala-Pärn Aet Maasik Urmo Vaikla Liisa Põime Andres Põime Tõnu Laigu Aulo Padar Malle Jaaniso Katrin Kaevats Janno Roos Andres Labi Aet Seire Hillar Mänd Taso Mähar Pent Talvet Aleksander Jakovlev Tõnis Vellama Arvo Pärenson Liis Lindvere Martti Kiisa

Tarmo Liloson Heino Prunsvelt Harry Liivrand Mari-Liivia Jõerüüt Toomas Tammis Martin Melioranski Avo Tragel Nikolai Volkov Kai Lobjakas Leonhard Lapin Urve Dzidzaria Urve Küttner Marje Tammert Tiit Pääsuke Vano Allsalu Matti Pärk Allan Kukk Linda Madalik Marge Monko Margot Kask Anu Raud Tiiu Pallo-Vaik Liina Siib Kaarel Nõmmik Jaan Rand Simo Heikkilä Timo Sairi Finn Ahlgren Mikko Laakkonen Juha Lätti

Toivo Raidmets Proovin igasse töösse panna rohkem algupära ja vähem kataloogi. Ei taha olla protsessi lakei, vaid looja. Loomult olen rohkem kunstnik kui tehnokraat. Tool on minu eriline lemmik. Klassikaline, aga kõige keerulisem ristsõna. Üritan seda üha uuesti lahendada.

Refuses to be the lackey of processes, but wants to be a creator. I try to include more innovativeness in every work and less of the catalogue. By nature I am more of an artist than a technocrat. Chair is my exclusive favourite. Classical, but the most complicated puzzle. I am trying to solve it again and again.

Iste „Kolmjalg”, 2010 Seat „Kolmjalg”, 2010 (“Tripod”)

Kuku klubi Tallinna Kunstihoones, 2009-2010

Jüri Seljamaa

Kuku Club Tallinn Art Gallery, 2009-2010

116

Juta Lember Hindan professionaalsust, meeldib kaasaegsus, funktsionaalsus ja ratsionaalsuski.

Oluline on tellija vajaduste ja soovide arvestamine, nende vormistamine loominguliseks tervikuks.

Tähtis on hea ja koostööaldis suhe tellija – projekti autori – ehitaja/valmistaja vahel.

Pean lugu töö detailsest lõpetatusest autori aktiivse ja otsustava järelevalve all.

I appreciate professionalism, like novelty, functionality and rationalism. It is essential to consider the client´s needs and wishes, formation of the above into a creative whole. It is vital to have a good and cooperative relation between the client – author of the design – builder/constructor. I value perfect final touch under the active and decisive supervision of the author.

Juri Molodkovets

Jaani kirik Peterburis, 2011 Jaani Church in St.Petersburg, 2011

117

Urmo Vaikla Minu jaoks on sisearhitektuur eelkõige kommunikatsioon aja, ruumi ja inimeste vahel. Hea sisearhitekt on selles suhtlusringis eelkõige hea kuulaja.

For me interior architecture is mainly communication between time, space and people. In this circle, a good interior architect is, first of all, a good listener.

Apollo raamatupood Solarise keskuses, 2009 Kaasautor Tüüne-Kristin Vaikla Apollo book-store in the Solaris Centre, 2009

Kalle Veesaar

Co-author Tüüne-Kristin Vaikla

Maarja Valk-Falk Kui arhitektuur on keha, siis sisearhitektuur on hing. Koostöö tudengitega on terviku leidmine selles.

When architecture is the body, then interior architecture is the soul. Co-operation with students is finding a whole in the above.

Rocca al Mare Ärimaja, (arhitekt Meeli Truu), büroo, 2009

118

Reio Avaste

Maarja Valk-Falk

Rocca al Mare Business House, (architect Meeli Truu), bureau, 2009

Pille Lausmäe Ideaal on hoone arhitektuuri ja sisearhitektuuri ühtsus ja koosmõju.

Ideal is the unity and co-influence of the architecture- and interior architecture of a building.

LHV pank, 2011 LHV bank, 2011

CitySpa, 2011

CitySpa

Tiit Veermäe

CitySpa, 2011

Andres Põime Seinad ühendavad ja eraldavad ruume. Seinas kasutatav materjal on see, mis suhtleb kasutajaga. Seinad kujundavad omakorda avalikke ja privaatseid alasid nii linnaruumis kui ka interjööris.

Walls unite and separate rooms. The material used for the wall is that communicates with the user. The walls form public and private spaces in the city space as well as the interior.

Baltika Grupi hoone, bürooruumid, 2009 Arhitektuuribüroo Studio 3, 3+1 arhitektid Eramu Nõmmel, 2010

Architectural bureau Studio 3,3+1 architects

Private house in Nõmme, 2010

Kaido Haagen

House of Baltika Group, bureau rooms, 2009

119

Aet Maasik Uuesti nii kui vanasti!

Töötan projekteerimis-restaureerimisfirmas „Vana Tallinn” nii projekteerija kui ka restauraatorina.

Vana arhitektuuriga puutusin kokku esmakordselt 1961. aastal Vabaõhumuuseumi ekspeditsioonil. Edaspidise elu jooksul on olnud õnne tegeleda nii uute kui vanade objektidega. Ajaloo perioodidest on eriti armasad XVI ja XVII sajand ning XIX sajandi lõpp ja XX sajand.

Materjalidest armastan üle kõige puitu nii talupoja stiilis, kõrgkunstilise nikerdusena kui ka moodsa disaini ja viimistlusmaterjalina.

Käsilolevad objektid on Kõue-Triigi mõis, Kuressaare Laurentsiuse kirik. Viimase 3-4 aasta jooksul on olnud tegemist varasemate objektide täiendamise, uuendamise, hooldamise probleemidega: Kuressaare raekoda 2009, Lihula mõis, Ruila mõis, Tõstamaa mõis, Mustpeade maja, Piiskopi maja ja muud.

Olen end täiendanud ka Turu Ülikoolis Soomes restaureerimise täiendkursusel.

Again like in the old times!

I work in a design and restoration company „Vana Tallinn” as a designer an restaurateur. I first got introduced with old architecture in 1961, at an excursion to the Estonian Open Air Museum. In further life I have been lucky to deal with both new and old objects. My favourite historical periods are the XVI and XVII century and the end of the XIX and XX centuries. The favourite material is wood used in the peasant style, as high-class carving, in modern design and as a finishing material.

The current projects are Kõue-Triigi Manor, Kuressaare Laurentsiuse Church. In the last 3-4 years I have been dealing with the issues of complementing, renovation and maintenance of earlier projects: Kuressaare Town Hall 2009, Lihula Manor, Ruila Manor, Tõstamaa Manor, House of the Blackheads, Bishop´s house etc.

I have attended complementary courses of restoration at the Turu University in Finland.

Kõue-Triigi mõis ja restaureeritud seinapaneelid, 2011

Kõue-Triigi Manor, restored stucco- cornice I, 2011

Kõue-Triigi Manor and restored wall panels, 2011

Kalli Holland

Kõue-Triigi mõisa taastatud stukk-karniis I, 2011

Krista Thomson Iga vaatenurk peab olema õige.

Every angle must be right.

Tallinna Kaubamaja Ilumaailm, 2009

Tallinn Department Store Beauty World, 2009 Superellips OÜ

120

Erakogu

Superellips OÜ

Tõnu Laigu Minu praksis on seotud valdavalt arhitektibürooga QP Arhitektid, kus kavandatakse erinevaid arhitektuuri ja linnaruumi projekte – büroohooneid, igas tüübis elamuid, avalikke hooneid, tootmisehitisi ning planeeringulahendusi. Iga projekt on justkui uus lugu, millel on oma algus, sisu ja lõpplahendus. Büroos tehakse enamus töid ühiselt kogu tiimiga, mis on toonud edu nii arhitektuurivõistlustel kui ka projektide koostamisel. Meeskonnatöö kogemust kasutan ka üliõpilastega töötades. Igas üliõpilases on oma tugevad erialast tegevust toetavad küljed, mille suunamine on üks juhendamise peamiseid eesmärke. Sisearhitekte juhendan erinevates arhitektuuri ja linnaruumi kursuseprojektides.

My practice is mainly related to an architectural office QP Architects, where different architectural and urban space projects – bureaus, several types of dwelling houses, public buildings, industrial constructions and planning solutions – are designed. Every project is like a new story with its own beginning, content and final solution. Most of the projects in the office are done together with the whole team This is what has brought along success to the works and project designs at architectural competitions. I use the same experience of teamwork in my work with students. Every student has his/her own strengths that support the professional activity, and the direction of these aspects is one of the main goals of the tutor. I supervise the interior architects in several architectural and urban space projects.

Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi arhitektuurivõistluse I preemia / Tartu Oskar Luts´ City Library and Tartu Art Museum, architectural competition, I award Arhitektid / Team of architects: Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv, Mari Rass,

Tõnu Laigu

Holden Vides, Elo Kiivet, Asko Uukado (QP Architects)

AS Coal Terminal peahoone Muuga sadamas Harjumaal / Coal Terminal Ltd Head Office at Muuga Port in Harjumaa Arhitektid / Team of architects: Tõnu Laigu, Tõnu

Arhitekt / Architect: Tõnu Laigu (QP Architects)

Laanemäe (QP Architects)

Tõnu Laigu

Arne Maasik

Eramu Kaja tn 6A Nõmmel / Private house at 6A Kaja Street in Nõmme

121

Edina Dufala-Pärn Õpetamine hoiab vormis ja pea selge.

Toimetan igapäevaselt Iseasi büroos, mis on multidistsiplinaarse hoiakuga disainibüroo, mis lähtudes kaasaegsest disainimõttest püüab siduda probleemid, kasutajad ja ettevõtte huvid ühtseks loovaks tervikuks. Seda nii toodete kui sisearhitektuuri näol. Mööbel on alaks, kus oma tootedisaineritest kolleegidega kohtume. Viimaseks silmapaistvamaks tööks on Moormann’ile disainitud nagi Lodelei. Õpetamine on mind kogu aeg paelunud. See hoiab vormis ja pea selge. Oleme koos sisearhitektuuri tudengitega testinud, kuidas tootedisaini kasutajakeskset lähenemist ja teenusedisaini tööriistu rakendada uute ruumilahenduste loomisel.

Teaching keeps a person in good shape and the head clear.

My day-to-day work is in Iseasi bureau, which is a multidisciplinary design bureau that is aiming to relate problems, users and company interests, according to the contemporary concept of design, into one creative whole. This concerns the products and interior architecture as well. Furniture is the field where we meet with our colleagues of product designers. The last significant work is a hook for clothes Lodelei, designed for Moormann. Teaching has always been of interest to me, as it keeps a person in good shape and the head clear. We have tested, together with the student of interior architecture, how to apply the tools of service design and the customer centred approach of product design in the creation of new room solutions.

Kummipink TTÜ ees, koos Martin Pärnaga, 2008 Rubber bench in front of TTU, in co-operation with

Kaido Haagen

Martin Pärna, 2008

Kärt Loopalu Kvaliteetne-läbi mõeldud disain on hea investeering.

Qualitative – carefully planned design is a good investment.

Night Club Carriba in Hiiumaa, 2009, co-author Liina Langemets

122

Enn Sutting

Ööklubi Carriba Hiiumaal, 2009, kaasautor Liina Langemets

Priit Põldme Võib-olla on see iseloomu viga, kuid armastan ikka ise innukalt igale poole käed külge lüüa, aga ka riskida, keerukamaid sõlmi välja mõelda ning noid ka vajadusel teostada. Püüan üliõpilastele hoogu juurde lükata, head ideed väärivad igal juhul ellu viimist.

May-be it is the peculiarity of my character, but I still love to eagerly get involved in anything, take a risk, think out complicated joints and when necessary put into practice. I am trying to inspire students, good ideas are worth to be implemented in any case.

Spordipood 2011

Kaasautor Reet Sepp

Kaasautor Reet Sepp

Centre of Estonian Electrical System Operational Centre, 2009

Sports shop 2011

Co-author Reet Sepp

Co-author Reet Sepp

Joonprojekt

Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskus, 2009

Liisa Põime Võtan kompromisse kui uusi võimalusi.

I take compromises as new opportunities.

Baltika Grupi hoone, saal, 2009 Keila Muusikakooli saal, 2011 Arhitektuuribüroo Studio 3

Arhitektuuribüroo Studio 3, 3+1 arhitektid

Keila Music School, hall, 2011 Architectural bureau Studio 3

House of Baltika Group, hall, 2009

Kaido Haagen

Studio-3

Architectural bureau Studio 3, 3+1 architects

123

Võtame oma raamatu kokku kolleeg Simo Heikkilä ütlusega:

„Puu puuna, metall metallina” .

Teeme oma tööd rahuliku meele ja selge peaga – kõik, mis on materjalipärane, on tavaliselt ka ilus.

We shall conclude our book with the words from a colleague of ours Simo Heikkilä

“Wood as wood, metal as metal” .

Let´s do our work with peace in mind and a clear head everything that suits the material is usually beautiful.

125

© EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond 2012 Suur-Kloostri 11 10133 Tallinn Eesti / Estonia Tel. / Phone (+372) 6443949 Faks / Fax (+372) 6464056 interior@artun.ee http://interior.artun.ee Koostanud / Compiled by

Toivo Raidmets, Karin Paulus

Toimetanud / Edited by

Karin Paulus, Kadri Tonto

Keeletoimetaja / Language editor Tiia Upine Tõlkija / Translation by

Jaan Rand

Fotod / Photos by

Jüri Seljamaa Herkki-Erich Merila Oleg Hartšenko Andres Põime Piret Noor Külli Tael Merilin Tee Jette Vood

Kujundanud / Designed by

III kursuse üliõpilased: Kristin Jürmann Kariina-Kristiina Kaufmann Karin Lageda Raina Lillepõld Heleri Lindeberg Maria Lobova Piret Noor Alina Nurmist Kerstin Oppe Sohwi-Ly Sahtel Külli Tael Katrin Talvik Kadri Tonto Jette Vood Juhendajad: Ranno Ait Heino Prunsvelt

Kaane kujundus / Cover design

Heino Prunsvelt

Trükk / Printed by

Tallinna Raamatutrükikoda

Raamatu väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital / The issue of the book has been subsidized by Cultural Endowment of Estonia 126