Ole kursis
TEHNOLOOGIA AITAB KUULMISPUUDEGA INIMESI KAIA-LIISA KALLAS, TLÜ kommunikatsioonijuhtimise magister
http://www.fb.com/kuulmisabi
Sõnumi edastamiseks kuulmispuudega inimestele on esmalt vaja mõista, milliseid kanaleid nad meedia tarbimiseks kasutavad ja kuidas nad seda teevad.
jakeele kasutuses, kuid suhtlust kuuljatega ja igapäevases elus hakkama saamist on lihtsustanud internet. Selgus, et kurdid ja vaegkuuljad tunnevad end info saamisel ajast maas olevatena ning infost arusaaestis on hinnanguliselt 9000 – allikad on internet ja trükimeedia, millele mine on neile samuti vahel raskendatud. 20 000 kuulmispuudega inimest, järgneb televisioon. Kuuljad aga usaldavad Samuti arvavad kurdid ja vaegkuuljad, et kes vajavad infoga kursis olemiuudiste saamisel eelkõige televisiooni, kui- on raadio kuulamise võimaluse puudumiseks täiendavaid kommunikatgi loevad uudiseid ka internetist. Selline se tõttu infovoost pidevalt maas. sioonilahendusi. Vähemuste ühis- tulemus oli ka aimatav, kuna televisioon Kuigi kuuljad ja kuulmispuudega konda paremini integreerimiseks eeldab enamasti kuulmis- või suultlugeinimesed on interneti ning trükimeedia on oluline pöörata tähelepanu nii nende mise oskust, trükimeediast ja internetist kaudu ühises meediaruumis, mis võiks kommunikatsioonile kui ka meediatarbipiisab info kättesaamiseks aga nägemistähendada, et ühiskonnas toimuvaga on misele. meelest. Eraldi küsimus on, kas kuuljad mõlemad grupid ühtviisi kursis, siis päris Hiljutises uurimistöös keskendusinsaavad televisioonist rohkem infot, kui nii see pole. Intervjuusid tehes võis tähelgi kuulmispuudega ehk ühe grupi erivakurdid ja vaegkuuljad internetist ning trüdada, et meedias toimuvast ei pruugita jadustega inimeste meediakasutusele ja kimeediast. samamoodi aru saada või siis väljendavad kommunikatsioonile ning võrdlesin seda kurdid ja vaegkuuljad oma arusaamu erikuuljate omaga. Sellised teadmised on Internet üha olulisem nevalt. olulised nii pedagoogikavallas kui ka ühis- Uuringu tulemused näitasid ka seda, et Olukorra parandamiseks võiks näikonna kommunikatsioonisüsteemis, sest peamised erisused kommunikatsioonisõteks mõelda Eesti saadete järelvaatamise erivajadustest lähtuvalt ilmneb selgemini numite vastuvõtmisel seisnevad selles, et võimalusele internetis koos subtiitritega. ka üldine meediapilt, samuti on kurtide ja kuulmispuudega inimesed ei kuula raaSamuti tuleks kuulmispuudega inimestevaegkuuljate meediatarbimisele pööratud diot ja telesaadete vaatamiseks vajatakse le kommunikatsioonisõnumeid edastades seni väga vähe tähelepanu. subtiitreid. Samuti võib esineda vigu kirkasutada rohkem internetti, näiteks luua sinna eraldi viipekeelseid videosõnumeid Eesti keel kui võõrkeel ja õppematerjale. Kuulmispuudega inimesed jagunevad Võib öelda, et kommunikatsioon kuultulenevalt kuulmislanguse astmest kahte mispuudega inimestega on mõneti sarpõhirühma: kurdid ja vaegkuuljad. Eesnane kommunikatsiooniga rahvusvähetis on eri andmetel ligikaudu 1400–1600 mustega, kellele eesti keel on võõrkeeleks. Peamised erisused kurti (Hollmann, 2006; Karlsson, 2002; Kommunikatsioon vähemustega on aga Sutrop, 2005). Vaegkuuljaid on Eestis nii vajalik kui ka kohustuslik, kui tahame kommunikatsiooniKarlssoni (2002) järgi ligikaudu 9000, Suoma ühiskonda lõimida, et ka nemad sõnumite vastuvõtmisel neid tropi (2005) järgi aga koguni ligi 20 000. saaksid oma panuse anda ühiskonna arenSuulise kõne asemel kasutavad kuulmisgusse. seisnevad selles, et puudega inimesed enamasti kehakeelest kuulmispuudega inimesed ja sõrmendtähestikust koosnevat viipeKasutatud kirjandus ei kuula raadiot ja keelt. Kurte ja vaegkuuljaid intervjueeriHollman, L. (2006). Eesti kurtide kogukonnast ja des sai esmalt selgeks, et kuna viipekeel on eesti viipekeelest. Oma Keel, 2, 36–44. telesaadete vaatamiseks kuulmispuudega inimeste emakeel, siis Karlsson, F. (2002). Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. vajatakse subtiitreid. ühiskonnas kasutatav eesti keel on neile Sutrop, U. (2005). Estonian Sign Language. In võõrkeeleks. Gordon, R., Jr. (ed). Ethnologue: Languages of Intervjuude tulemused näitasid, et the World. Fifteenth edition. Dallas, Texas: SIL kuulmispuudega inimeste peamised infoInternational.
E
46
< K A J A> V E E B R U A R