T E R V I S E – E R I
•
N E L J A P Ä E V, 7 . o k t o o b e r 2 0 1 0
1
2
1. Ida-Tallinna nina-kõrva-kurguhaiguste osakonna medõde Raili Raadik kuuldeaparaati sättimas. Iga patsient saab omale sobivaima abiseadme, mis häälestatakse täpselt tema kuulmislangusest ja -vajadusest lähtuvalt. 2. Kurtidele mõeldud sisekõrva implantaadisüsteem. 3. Tänapäevased kuuldeaparaadid on aga disainilt võimalikult väiksed, meenutades handsfreetelefonivastuvõtjat, mida ju keegi kanda ei häbene.
3
FOTOD: RENE SUURKAEV
KÕRGTEHNOLOOGILISED ABIVAHENDID aitavad normaalselt kuulda ja seega ka normaalset elu elada
Tänapäevased abiseadmed teevad helid kurdile kuuldavaks Kui ühel päeval avastame, et vajame teravaks silmanägemiseks prille, ei kõhkle keegi meist prillipoodi kõndimast ning endale prille ostmast. Kui aga telerit vaadates või raadiot kuulates kipume heli valjuks kruvima või palume kaasvestleja kõnest arusaamiseks tal oma sõnu korrata, peame seda miskipärast loomulikuks ega mõtlegi, et midagi võiks justkui viltu olla. „Kui kodused märkavad, et inimene räägib ise valjemini ja keerab nende meelehärmiks televiisori ja raadio aina valjemaks, on viimane aeg pöörduda abi saamiseks kõrvaarsti poole,” märgib Ida-Tallinna keskhaigla kõrvanina-kurguarst Liina Luht, tsiteerides pimekurdi Helen Kelleri sõnu: „Pimedus eraldab asjadest, kurtus inimestest.” Doktori sõnul ei tohiks halvenenud kõrvakuulmist mitte mingil juhul võtta kui iseenesest mõistetavust või ealist iseärasust. „Kui inimene ei kuule, ei taha ta seltskonda minna, tõmbub endasse, halva kuulmisega lapsed ei arene eakohaselt,” märgib ta. „Tänapäeval on olemas väga
head kõrgtehnoloogilised abivahendid, mis aitavad inimesel normaalselt kuulda ja seega ka normaalset elu elada.” Sõltuvalt inimese anatoomiast, kuulmislanguse põhjusest, vanusest jms on kuulmist parandavate seadmetena kasutusel kuuldeaparaadid, sisekõrvaimplantaadid ja luukuulmisimplantaadid. Koostöös kõrvaarstiga valitakse välja iga inimese jaoks sobivaim seade, mis häälestatakse samuti täpselt tema kuulmislangusest ja -vajadusest lähtuvalt.
KUULDEAPARAAT Liina Luht möönab, et kuuldeaparaatide puhul kipuvad inimesed olema veel suhteliselt sügaval stigma küüsis – peljatakse suurt ja koledat „banaani” kõrva taga, mis justkui osutaks, et inimene on puudega või vana. Tänapäevased kuuldeaparaadid on aga disainilt võimalikult väiksed, meenutades handsfree-telefonivastuvõtjat, mida ju keegi kanda ei häbene. Kuuldeaparaat sobib igas eas kuulmislangusega patsiendile, ka päris pisikestele beebidele. „Seoses Eesti haigekassa rahastatava
ennetusprojektiga „Vastsündinute kuulmisskriining” saavad kõik kuulmislangusega lapsed meil juba varases eas, umbes kuuekuuselt omale mõlemasse kõrva kuuldeaparaadid,” räägib Liina Luht. Nii saab laps eakohaselt areneda ja õpib kõnelema. Ilma abivahendita – kui laps teiste kõnet ei kuule – ei saaks ta ju rääkima õppidagi. „Oleme väga tänulikud Eesti haigekassale projekti finantseerimise eest, ilma abiseadmeta oleks laste võimalused arenguks hoopis ahtamad,” märgib doktor Luht. Kuulmislangusega täiskasvanutel soovitab doktor Liina Luht abiseadme muretseda võimalikult aegsasti. „Mida varem kuuldeaparaadi kasutamist alustada, seda kergem on vananedes sellega toime tulla – vanaduskuulmisnõrkus on paraku süvenev,” rõhutab ta. „Eakad inimesed, kel on nii nägemise kui ka käelise tegevusega probleeme ja uuega harjumine raske, kipuvad sageli olema suhteliselt tõrksad ja rahulolematud uue kalli abivahendi ees.” • Firma Siemens kõrgtehno-
loogilisi kuuldeaparaate saab Eestis soetada Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste keskusest, Tartu ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku kuulmisja kõnestamiskeskusest, Viljandi haigla kõrva-ninakurgu kabinetist ning OÜ-st Corrigo Ida-Virumaal. Doktor Luhti sõnul on lootust, et tulevast aastast saavad idavirumaalased, kel müras töötamise tõttu kuulmiskahjustus sagedasem kui mujal Eestis, kuuldeaparaate ka Ida-Viru keskhaiglast. Ka teiste maakondade haiglad on siinse loeteluga liitumas.
SISEKÕRVAIMPLANTAAT Kaasasündinud või omandatud kurtusega lapsi vanuses 12 elukuust kuni kolmanda eluaastani on võimalik kuuljaks aidata sisekõrva implantaadi paigaldamisega. Samuti sobib sisekõrvaimplantaat ideaalselt kõne omandanud hiliskurdistunud täiskasvanutele. „Seitsmeaastasest vanematele lastele sisekõrva implantaate reeglina ei paigaldata, sest lapse
aju plastilisus langeb ning kõnest aru saamine ja selle omandamine muutub aina raskemaks,” tõdeb Liina Luht. Hinnaklassilt on sisekõrvaimplantaat kuuldeaparaadist kordades kallim. Haigekassa küll rahastab kompleksteenusena sisekõrvaimplantaadi paigaldamist, kuid see ei kata tänapäevaste kõrgtehnoloogiliste mudelite maksumust. „Kaheteist-kolmeteistkuine laps, kes saab sisekõrvaimplantaadi, peab ju selle seadmega terve oma elu toime tulema, mistõttu on iga lapsevanema ootus saada tänapäevaseim mudel,” selgitab dr Luht. „Seni on aidanud tänapäevaseid mudeleid soetada MTÜ Audiere, kes on juba kuus aastat korraldanud mitmeid heategevusüritusi kogumaks toetusfondi raha. Paraku on majanduslangus siingi oma jälje jätnud ning sel aastal pole kõiki kandidaate ilmselt võimalik toetada.” • Sisekõrvaimplantaadi paigaldamise, häälestamise jms tegeleb Eestis Tartu ülikooli kliinikumi kõrvakliinik, kuhu konsultatsioonideks võib alati pöörduda dr
Maris Suurna või audiloog dr Katrin Kruustüki poole. • Vastuvõtule pääsemiseks on vajalik perearsti saatekiri, registreeruda saab telefonil 731 9100 või internetis www.kliinikum.ee/korvakliinik
LUUKUULMISIMPLANTAADID Kuulmislangusega patsientidele, kes pole kurdid ning kellele mingil põhjusel kuuldeaparaat ei sobi, saab aidata luukuulmisimplantatsiooniga, mida möödunud aastast finantseerib ka haigekassa. „Patsientidele, kellel on välis- ja keskkõrva anomaaliad, kroonilised otiidid või ühepoolne kurtus on just see raviviis kõige sobivam,” osutab Luht. „Eelduseks on normaalselt toimiv sisekõrv.” • Luukuulmisimplantatsiooni keskuseks on Ida-Tallinna keskhaigla, konsultatsiooniks võib pöörduda kõrva-nina-kurguhaiguste keskuse juhataja dr Mare Kalveti poole. • Vajalik on perearsti saatekiri, registreeruda saab telefonil 1900 või internetis www.itk.ee/ipatsient/