4 Elu
Koit 3. september ’15
Toimetaja Vaike Tammes, vaike@polvakoit.ee, tel 799 9453, 5333 7517
Võõrsil on hea, aga kodus parem
Piima on praktiliselt võimatu asendada
Suvi hakkab läbi saama, ees on sügis. Kel tahtmist suve pikendada, saab minna veel ka nüüd reisima. Võib ju sõita soojale maale või linnapuhkust nautima. Näiteks Londonisse, Pariisi või Brüsselisse. Mina käisin Brüsselis mai algul Eesti Vaegkuuljate Liidu grupiga. Reisiseltskonnas oli Eesti erinevaist paigust 30 inimest. Ettevalmistus reisiks algas juba 2013. aastal, kuid vahepeal olid valimised ja nii lükkus reis edasi aastasse 2015. Meie reisiseltskond kogunes Tallinna lennujaama ning selgus, et vähemalt kolmandik kaaslastest olid mulle tuttavad. Reis algas Tallinna lennujaamast 8. mai õhtul Estonian Airi lennukiga. Kahe ja poole tunni pärast olimegi Brüsselis. Neile, kes viibisid Brüsselis esmakordselt, olid üllatuseks lennujaama lõputud koridorid. Lõpuks jõudsime siiski oma linnagiidi Joelini, kes meid õigesse bussi juhatas. Lennujaam asus linnast 14 kilomeetri kaugusel. Majutusime kesklinnas, kust oli hea igale poole jalgsi liikuda.
datud. Neisse oli võimalik sisse astuda kogu päeva jooksul. Need on vaid üksikud muljed sellest kaunist linnast - Euroopa pealinnast. Meie reis oli planeeritud hästi tihedaks, seetõttu nägime lühikese ajaga tõesti palju. Meie grupp oli vanuseliselt väga erinev, päris palju oli eakaid, kuid oli ka noori. Osavõtnud on tänulikud reisi korraldanutele - Eesti Vaegkuuljate Liidule, eriti Küllikesele ja heale giidile Joelile. Kui koju sõites hakkasid lennuki tiibade alt paistma meie ilusa kodumaa põllud, järved ja meri, oli tõeliselt hea tunne. Tunnetasin, et külas on hea, aga kodus veelgi parem. Koduteel Põlvasse lisas toreda täpi i-le Järvamaal maantee ääres nähtud karupoeg. Pole see Eestimaa nii üksluine midagi.
Piimateadlase Tiiu-Maie Lahe hinnangul on lehmapiim kasvavale organismile hädavajalik ja praktiliselt asendamatu toiduaine. Seetõttu ei tohiks tema sõnul ükski inimene enda ega oma pere toidusedelist piimatooteid arsti ettekirjutuseta välja arvata. «Inimesed kipuvad üha sagedamini valest toitumisest, vähesest füüsilisest aktiivsusest või muudest tervisehädadest tingitud seedehäirete puhul piima või arstiga konsulteerimata piimatooteid menüüst välja arvama. Tegelikult see terviseprobleeme ei lahenda - pigem tekitab see organismis piima erinevate komponentide, nagu valkude, kaltsiumi ja vitamiinide defitsiidi ning varem või hiljem annab organism seepeale hoopis tõsisemat häirekella,» rääkis Tiiu-Maie Laht. Piimakarja on peetud meie aladel juba üle 5000 aasta, mistõttu on piima ja piimatoodete söömine niisama loomulik kui leiva, liha või juurviljade toiduks tarvitamine. «Aastatuhandetega on meie organism õppinud lehmapiima koostisaineid vajalikul moel töötlema, et omandada sellest keha normaalseks toimimiseks vajalikku. Piima regulaarne toiduks tarvitamine aitab säilitada piimasuhkru poolitamiseks vajaliku ensüümi aktiivsust - kuni piim on meie menüüs, seni tuleb organism sellega ka toime. Haiguslikud seisundid, mille puhul tuleb piimatoodete osakaalu menüüs vähendada või neile asendus leida, on eestlaste seas harvad ning kindlasti ei tohiks seda otsust teha vastava diagnoosita,» rõhutas Laht. Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on murettekitav asjaolu, et üha rohkem kõlab meedias piimateemalisi seisukohti inimestelt, kes ei ole tegelikult lehmapiima mõju siinsete inimeste organismile analüüsinud. «Täiseas inimese toidu koostis on alati olnud sõltuvalt kliimavööndist erinev, mistõttu sobib ka Eesti ja ülejäänud Euroopa inimestele teistsugune toit kui Aasia ja Aafrika rahvastele,» selgitas ta. Tema sõnul on Eesti lehmapiima kvaliteet üks kõrgeimaid maailmas ning siinsed piimatootmise tehnoloogilise protsessi kontrollisüsteemid samuti ühed rangemad. «Peaksime seetõttu usaldama rohkem Eesti omi teadlasi ning suhtuma Eesti piima suurema austusega. Lehmapiim ja sellest valmistatud tooted on meie igapäevase toidu olulised koostisosad,» kinnitas Potisepp.
Milvi Ojavere Põlva Vaegkuuljate Ühing
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Brüsselis on maalilised keskaegsed tänavad Laupäeva hommikul läksime linnaekskursioonile. Külastasime Brüsseli parki, nägime ka Belgia kuningapaleed. Linnas on maalilised keskaegsed tänavad. Vanad hooned on restaureeritud või parasjagu taastamisel, on ka palju uusi klaasist ja terasest hooneid (näiteks europarlament), mis sobituvad hästi linnapilti. Külastasime ka Belgia vanakunstimuuseumi, käisime kirikutes, millele pööratakse seal suurt tähelepanu. Astusime sisse püha Huberti galeriisse. Linna keskpaigas, Raekoja platsil nägime oma üllatuseks pissiva tüdruku purskkaevu, millest on vähe räägitud ning seetõttu polnud enamus meist sellest midagi kuulnud. Raekoja plats on ümbritsetud hoonetega, millest paljudel on lehtkullaga kaetud katused. Kitsastel vanalinna tänavatel käib agar kauplemine. Peaaegu iga restorani juures on vormiriides kelner, kes kutsub turiste just oma restorani sööma. Muidugi nägime ka Brüsseli sümbolit - pissivat poissi. Meil jätkus imestamist, et ta nii väike on (61 cm). Purskkaevu poissi riietatakse mitu korda nädalas erinevatesse kostüümidesse. Riideid on tema garderoobis mitusada, osa kostüümidest on linnamuuseumi kolmandal korrusel eksponeeritud. Teisel Brüsselis viibimise päeval tegime linnaekskursiooni teises suunas, käi-
Fotod erakogust
Eesti Vaegkuuljate Liidu grupp Brüsselit avastamas.
Reisielamus
Pissival poisil on mitmekesine garderoob.
sime Belgia Kuninglikus Loodusloomuuseumis. Eriliselt jäid meelde kõrvuti asetsevad dinosauruse ja hariliku kana skeletid. Giidi seletuse järgi olevat kanal tänaseni säilinud dinosaurusega sarnane skelett. Järgmisena külastasime juubeliparki ja võiduväravaid, mis olid peaaegu niisama uhked kui Berliinis Bradenburgi väravad. Seal olid veel relvajõudude ja autode muuseumid. Ere mälestus jäi päeva lõpus külastatud mini-Euroopa pargist ja Atomiumist. Mini-Euroopa on ainus koht, kust saab ülevaate kogu Euroopast vaid mõne tunniga. Väljapanekus on ligi 80 linna ja 350 ehitist. Nagu nimigi ütleb, on kõik kordi vähendatud. Jõgedel ja meredel sõidavad laevad, raudteedel kihutavad rongid. Pargis on Itaalia vulkaan, mis suitseb ja kõmiseb. Eesti on esindatud Paksu Margareetaga. Park avati 1989. aastal ja
Mini-Euroopa pargis on Eesti esindatud Paksu Margareetaga.
selleks ajaks oli kulutatud ehituseks juba kümneid miljoneid. Atomiumi tipust avanes imeline vaade linnale Mini-Euroopast suundusime lähedal asuvasse Atomiumi, mida tuntakse Brüsseli sümbolina. Selle tipust avaneb suurepärane vaade kogu linnale. See terasest ja alumiiniumist aatomimolekuli monument on 102 m kõrgune ning koosneb üheksast 18 m läbimõõduga kerast. Selle kerad on ühendatud nii, et hoone kuju sarnaneb rauakristalli omale, kui kristalli suurendataks 165 miljardit korda. Torudes on eskalaatorid ja liftid, kerades näitusesaalid, kohvikud jms. Atomium ehitati 1958. aastal maailmanäituse jaoks ja on väga populaarne. Külastasime ka Flaami ja Kongo kvartalit, kus paljud elanikud on mustanahalised. Neil on oma kauplused ja klubid. Selles lin-
najaos räägitakse inglise, prantsuse ja saksa keelt, kohalikud kõnelevad flaami keelt. Selles omapärases kvartalis on läbisaamine kohalikega hea. Viimane päev oli pühendatud europarlamendile Pärast laiu treppe ja turvakontrolli võttis meid avaras vestibüülis vastu europarlamendi töötaja. Toimus kohtumine Euroopa Parlamendi Belgia saadiku Helga Stevensiga, kes on kurttumm, oma tööga aitab tal toime tulla viipekeele tõlk. Kohtusime ka Eesti saadiku Kaja Kallasega, kes rääkis oma tööst parlamendis ja kinnitas juba varem kuuldut, et ka üks inimene on väga tähtis osa parlamendis. Meil oli võimalus näha ka täiskogu hiigelsuurt saali. Brüssel on väga korras linn. Sõja ajal see erilisi purustusi ei saanud. Kirikud on hästi säilinud ja hool-