Lahemaa ajalooliselt väljakujunenud hoonestus on ilus: see on kujunenud pikka aega just selle paiga iseloomu järgi. Nüüd peame seda muutma programmi järgi, mis lähtub totaalselt erinevatelt alustelt. Peame mahutama sellesse struktuuri uued unistused, uue maailmakorra. Ometi tundub jabur mahutada vanadesse raamidesse uut sisu. Et need rannarahva asised majad muutuksid äkitselt uusasunike villadeks, kasinusest esinduslikuks. Unistades, et see on võlusalm, mis toob inimesed maale tagasi. Pöörab vaesuse rikkuseks, tühjad külad elust pulbitsema, lagunevad aidad edukateks kinnisvaraobjektideks. Lahemaa vajab sisulisemat muutust ja absurdne on mõelda, et ajaloolise asumistruktuuri fikseerimine toob kaasa sotsiaalse muutuse paremuse poole. See oleks samasugune hüpe nagu slummist suburbi, taristut muutmata. Maalt linna liigutakse töö järel; linnast lähivalda elukvaliteedi järel. Maale kolija tahab aga linna elukvaliteeti kaasa võtta. Siia tuleb uusasunik, kes kõige tõenäolisemalt jätkab oma senist tegevust, tema tegevuse vektor on suunatud tagasi linna – kuid ta tahab samas asuda romantilises maakeskkonnas. Peamiselt seda tüüpi uusasunikul on ressurss ehitada nullist maja, mis liidab pastoraalse keskkonna ja linnalised mugavused. Just sellisele sihtgrupile on antud arhitektuurivõistlus suunatud. Kuid see on väga väike hulk inimesi, et nad täidaks tühjad külad. Kuidas tuleksid tagasi need, kes tahavad, aga kellel pole selleks resursse? Kas see on üldse uus maja, mida vajab tegus uusasunik, kellest võistluse korraldajad loodavad kohapealse elu uueks loomist? Lahemaal pole müügis kuigipalju krunte ja kui on, on seal peal vare. Arhitektuurses mõttes osutub keskseks hoopis küsimus ümberehitamisest. Lahemaa ruumilise keskkonna küsimused on hoopis, kas me saaksime pakkuda innovatiivset maakasutust? Kas me saaksime kaitsta muutumist? Millise määrani kannatame välja uusi ideid, mis ei sobitu olemasolevasse imagoloogiasse? Ainus positiivne võimalus arenguks on väga otsekohene, isegi lihtsameelne: usaldada praeguse struktuuri iseenesestmõistetavust ja anda arenguks vabadust. Uskuda et siin, Lahemaal, areneb hoonestuse struktuur jätkusuutlikult just selle paiga loogika järgi ja selline tulemus on hea ning õige. Me pakume ratsionaalse viisi võimaldada vabadust – et hoonestus saaks ajas ise muutuda ja kasvada, et selle funktsioonid poleks piiratud. Kui planeering, hoone ja funktsioon on piiratud, pole siin kohta innovatiivsele inimesele. See on anaeroobne reservaat. EL tasandil on toetusi siiani suunatud suurtootmise arendamisse ning innustatud inimesi tegelema nišitootmise (toiduained) ja turistide teenindamisega (majutus, vaba aeg). Need on aga peresisene äri, töökohad luuakse iseendale. Et tuua uusasunikke maale, on vaja kujundada küladest kaasaegset tööviisi toetav keskkond kaugtöö jaoks. Rohkem kui miski muu on see tugiteenuste ja taristu küsimus. Praeguse külastruktuuri arendamine on kõige rangem viis, kuidas võimaldada suurimat selgust ning adaptiivsust. Pole vaja kosmeetilisi arhitektuurseid parandusi, mis kedagi ei huvita. Laseme külal kasvada. Oleme teadlikud selle lahenduse tagasihoidlikkusest, kuid ei lase end petta võimalikest alternatiividest. ARHITEKTUURIVÕISTLUS 21.SAJANDI KODU LAHEMAAL MÄRGUSÕNA 'VIIS HEAD IMPERAATORIT'
VÕISTLUSALA D. VAADE HOONESTUSELE
50+ hooajaline elamu talvine ühik laieneb suvilaks/pansioniks
rehielamu 19.saj lõpust
+
püsielanik suurem abihoone mahekitse väiketootmiseks
suur elamu1920.-d
+
kaugtöö talu raamatupidajale abihooned hobide tarbeks
+ elamu tüüpprojekt 1930.-d
+
E-talu aastaringne eluhoone abihoonetes suvine IT-farm st. hooajalised kaugtöö rendipinnad
taluõue situatsiooniskeem m 1:1000 0m
hoonestuse tüpoloogilised skeemid
tüüpsete elamute näited vabas mõõdus
50 m
D- sisemaaküla VÕHMA
ARHITEKTUURIVÕISTLUS 21.SAJANDI KODU LAHEMAAL MÄRGUSÕNA 'VIIS HEAD IMPERAATORIT'