I
21. SAJANDI KODU LAHEMAAL / VISIOONIKONKURSS
VAADE PÕHJAST
SELETUSKIRI Käsit l etav elam ism udel
Arhitek tuurse idee kirjeldus
Töös kesk endutakse elu võimalik kusele rannaäärses külas. Eeldatud on, et sisemaal on suurem võimalik kus tegeleda põllumajandusega, mistõttu on seal ka selgem elumudel ja talu ülesehitus. Ranna ääres on põllumajandus hääbunud, samuti ei tegeleta enam niivõrd kalastamisega. Küll aga on rannakülad atraktiivsemad suvitajatele, mistõttu ongi neis pigem suvitusalad kujunenud, kui et aastaringset elukohta pakkuvad asulad. Küsimus ongi, kes ja millisel viisil võiks elada külas, kus põllumajandus enam ei toimu, aga linnad on piisavalt kaugel, et iga päev tööle sinna sõita. Kaasaegne „mõttetöötaja“ (nt kujundaja, kirjanik, programmeerija, projektijuht, internetikaubamaja pidaja), kes kasutab oma töö tegemisel arvutit ja internetti ja kellele ei ole oluline sõita mingisse kindlasse kontorisse mingiks kindlaks ajavahemikuks iga töönädala päev, elab just sellises pool-rahulikus rannakülas. Igapäevased tööasjad saab lahendatud oma k odust l ahk umata, k oduk ontor is. Lahemaa on seejuure s väga hea asukohaga, sest asub Eesti põhjaranniku keskel - nii ida kui lääne suunas on linnad sarnasel kaugusel. See ongi kasulik tööasjade ajamiseks neil päevil, kui on vaja klientide või töökaaslastega silmast silma kohtuda. Siis saab sõita nii ise kohale, või kliente enda juurde kutsuda (eeldusel, et kodukontor on kontorina välja arendatud). Selline elumudel on suurepärane per ek ondadele, k us kasvavad noor ed lapsed. On võimalik pidada väikest viljaaeda, kus õunapuid, maasikaid ja maitserohelist kasvatada. Õue peal on võimalik jaanilõket teha, liivakastis mängida ja puu otsa saab onni ehitada. Kauge ei ole ka „päris loodusesse“ e. metsa minemise võimalused.
Krundi lahendamisel on lähtutud ajaloolisest rannaküla krundistruktuurist, mis koosnes peahoonest ja abihoonetest. T öös on k rundile paigutatud eluhoone, saun-kodukontor ja garaaž-kuur. Hooned on ühekorruselised ja viilkatusega. Hooned on pikaks venitatud, nagu ajaloolised taluhooned, mille üks pool oli soe (algupäraselt avalik + talvine privaatne) ja teine külm (algupäraselt suvine privaatne). Antud projekti käsitluses on eluhoone jagatud kaheks: kogu pere avalik ja privaatne pool. Pikaks venitatud hoone kuju on paigutatud rannaga risti, nagu varasem ehitustraditsioon seda tegi, et külmade tuulte vallas oleks vaid väike osa hoone seina. Krundile moodustub hoonetest hoov, mille põhjaküljes on lõuna poole avatud eluhoone, lõunas garaaž-kuur tänava pool ja saun-kodukontor ranna pool. Eluhoone ülesehitus kasutab rehielamu keskse küttekolde id eed üldkasutatavate ruumide juures, kus köök, elutuba, söögituba ja esik asuvad ümber kamin-pliit-ahju. Just nagu ümber reheahju asusid rehetuba ja soojad kambrid, mis olid kõik läbik äidavad ruumid. Selles eluhoones on aga seinad hoopis k adunud. Var asema aja külmade kambrite (hilisemal ajal teise ahjuga varustatud ruumid) asemel on siin projektis privaatsed magamisruumid. Rehealuse ruumiosa on ka selles projek tis kõrgem maht. Rehe peal ei kuiva aga enam vili, vaid sinna saab talveks lae alla tõ mmat a suvek asut useg a paadi.
Ruumil ise k onte ksti kir jel dus ja k ohal ik omapär a
Arhitektuurse lahenduse kirjeldus, konstruk tsioonid, ehitus- ja viimistlusmaterjalid
Viinistu krunt asub mere ääres, rand on idas, sisemaa lõunas, poolsaar ise läänes. Viinistu on väike kultuurikeskus Põhja-Eesti rannikul, kus toimuvad kunstinäitused ja teatrietendused. Just seetõttu sobib antu d keskkond eriti loometööstuse valdk ondades kodus töötavale perekonnale. Viinistu kindlasti ei ole väga rahulik küla, seda eriti suvisel teatrihooajal. Antud lahenduses ongi käsitletud elamismudelit, kus krundile tuleb perekond, kes ei otsi linnast väljas täielikku vaikust, tsivilisatsioonist eraldumist ega põllumajanduskultuuri, vaid lihtsalt ilusad elamiskeskkonda. Viinistu eripära ja võimalused seisnevad nii eelmises peatükis nimetatud asukoha võimalustes, kui looduskeskkonna väärtuslikkuses.
Hooned on puitsõrestikkonstruktsiooniga ja kaetud laia püstlaudisega, värvitud. Katus on laudisega kaetud ja tõrvatud. Kui ajalooliselt kasutati palkkonstruktsiooni, siis kaasaegseid mugavaid elutingimusi, samal ajal säästlikult ehitades, on võimalik saavutada pigem sõrestikkonstruktsiooniga. Eeldatud on ka, et selle hoone elanikud ei tegele ei põllunduse aga metsandusega, mis on üheks eelduseks traditsioonilisel viisil palkmaja ehitamisel. Puidust on ka kõik detailid, aknaraamid, uksed, põrandad, siseviimistlus.
viljapuud
marjapõõsad
peenrad parkimine
MAHULINE SKEEM
hoov
ASENDIPLAAN M 1:500
SITUATSIOONISKEEM M 1:1000
VAADE LÕUNAST
21. SAJANDI KODU LAHEMAAL / AVATUD ARHITEKTUURNE VISIOONIKONKURSS
L E LSE STT
II
5,50 5,00
2,65 1,80
0,00
0,00
LÕIGE 1-1
VAADE MERELT
1
2
3
23 500 C
KOR 2,5 m2
VANN 5,0 m2
G I2 MA0 m 7,
WC 1,5 m2
I G I2 MA0 m 7,
5 000
SAHVER 3,0 m2 GARD 5,5 m2 ESIK 4,5 m2
viljapuud
ELUTUBA 32,0 m2
KÖÖK 10,0 m2
L 2 GA0 m 6,
PEAMAJA EHITUSEALUNE PIND NETOPIND MAHT
A
C1
3
5 000
118,0 m2 95,5 m2 450,0 m3
B
D
MAG III 11,5 m2
ABIHOONE EHITUSEALUNE PIND NETOPIND MAHT
60,0 m2 47,5 m2 210,0 m3
VARI 33,5 m2
marjapõõsad DUŠŠ 4,0 m2
39,5 m2 33,5 m2 120,0 m3
4 700
VARIALUNE EHITUSEALUNE PIND NETOPIND MAHT
HALL 11,0 m2
LEIL 4,0 m2
ESIK 3,0 m2
KONTOR 21,5 m2
WC 1,5 m2 KOR 2,0 m2
1
2
A1
peenrad
5,30
2,65
0,00
VAADE TEE POOLT
21. SAJANDI KODU LAHEMAAL / AVATUD ARHITEKTUURNE VISIOONIKONKURSS
LÕIGE 2-2
L E LSE STT