MIS LIND SINA OLED?
21. sajandi kodu Lahemaal
+
5,9
Elu võimalikkusest maal Tänane Lahemaa, nii nagu ka paljud teised Eesti maapiirkonnad üldiselt, kannatavad pideva väljarände all. Linnastumise protsess on viimaste aastakümnete jooksul paratamatu ning maaelu oma traditsioonilises variandis põlluharimise ning loomakasvatusega ei tule enam kõne alla. Elujõulised kogukonnad ning sellega kaasnev vitaalne maaelu on nimetatud valguses üha keerulisem tekkima. Tulemuseks võsastunud krundid, lagunevad hooned ning rohtu kasvanud heinamaad. Linnastumisega paralleelselt leiab viimastel aastatel üha enam aset aga ka vastupidine tendents, kus inimesed otsivad tasakaaluks kirevale linnakeskkonnale oma „vaikset ruumi“. Lisaks loomingulise tööga tegelemisele sobib selline „vaikne ruum“ ideaalset ka „akude laadimiseks“. Kaasaegne elukorraldus võimaldab mitmelgi erialal osalist kaugtööd ning lisaks leidub globaliseeruvas maailmas üha enam aeglast elu soosivaid tegevusi. Üha populaarsemaks on muutunud nn „nishitegevused“ (mesindus, ökotoodete kasvatamine, puutöö jne), mis väikese ärimudelina suudavad ennast ära elatada ning masstoodangule väärikat alternatiivi pakkuda. Tasakaalustamaks kiireloomulist linnaelu võiks Lahemaa oma rekreatiivsete loodumaastikega pakkuda nendeks tegevusteks sobivat keskkonda. Praegune olukord on paraku vastupidine - inimest hoitakse loodusest eemale läbi käskude, keeldude ja reeglitest tuleneva segaduse, mille õlule võib osati panna ka antud konkursi ühe peaprobleemi -maapiirkondade vitaalsuse üha suureneva puudumise. Parimalt ilmestab antud väidet fakt, et kõik antud konkursiga välja pakutud krundid paiknevad piiranguvööndi(te)s kuhu uue hoonestuse ehitamine ei ole lubatud. Tekib küsimus - miks? Inimese eraldamine loodusest ehk piirangud, keelud, reeglid
„Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajalooja arhitektuurimälestisi.“ (http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=lahe) Ülal nimetatud nähtuste kaitsmiseks on kehtestatud „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“, mis on alusdokumendiks planeerimis- ning ehitustegevusele rahvuspargi territooriumil. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil, Lahemaa piiranguvööndis on ehitamine võimalik üldplaneeringu kohaselt elamualadel või siis taluhoonestuse taastamisena. Suurem osa Lahemaal paiknevatest hoonestamata kruntidest on detailplaneeringu järgselt „maatulundusmaad“ kuhu elamisfunktsiooniga hoone ehitamine on vastuolus kehtiva kaitse-eeskirjaga:
2,6
2,8 2,6
2,8
0,0 -0,2
0,0
0,0 -0,2
0,0 -0,2
LÕIGE II-II 1:100
Arhitektuursed lahendused Kuidas võiks läbimõeldud arhitektuursed lahendused aidata väärtuslike maastike säilimist lisades kaasaegse kihistuse tänapäevastele vajadustele vastava maa- või lihtsalt kodu näol? Hoides looduskeskkonnas toimetamisel võimalikult väikest jalajälge ning tagades vastutusvõimelise elukorralduse abil kompaktsema ning jätkusuutlikuma elamismudeli, on võimalik lisatavate hoonete orgaaniline ning loomulik sulandumine olemasolevatesse maastikesse. Antud konkursitöö pakub välja võimaliku arhitektuurse lahenduse kaasaegsele Eesti maakodule rannikul paiknevale Kiiu-Aabla võistlusalale. Lahenduse eesmärgiks on luua süsteem mida oleks lihtsate liigutustega võimalik siduda kõigi võistlusala kruntidega nii ranna kui sisemaa tingimustes. Hoone arhitektuurne lahendus on kombinatsioon traditsioonilistest ehitusvõtetest ning kaasaegsetest võimalustest olles samal ajal piisavalt tuttav ning piisavalt uus. Hoonete välisime lahendusel on peetud oluliseks mahulist keskkonda sulandumist keskkonnale iseloomulike kompaktsete mahtude abil. Selleks on hoonekompleksi kõikide hoonete aluseks kasutatud 40m2 põhjapindalaga väga paljudele erinevatele funktsioonidele sobivat ühikut, mida on võimalik vastavalt ruumilistele vajadustele moodulipõhiselt kombineerida. Aja jooksul leibkonna ruumivajadused muutuvad ning arhitektuur võiks olla võimeline sellega sammu pidada. Võimaldades hoone maksimaalselt pikka kasutusperioodi väldime hoone kiiret moraalset vananemist. Sellest tulenevalt peab hoone olema paindlik erinevatele kasutustele tulevikus võimaldades lihtsa vaevaga ruumi ümbermängimist või juurde lisamist. Ühiku konstruktiivseks kandeelementideks välisseintes ning katustes paiknevad puitraamid, mis vabastavad ühiku sisemistest kandepostidest ja -taladest. Mooduli suuruse valikul on arvestatud sobivust võistluse mahuliste piirangutega (hoonete alune pind kokku ning ühe hoone alune pind). Kombineerides 3 ühikut saame ühe hoone pinnaks 120m2 ning lisades 3 abihoonet saame hoonete aluseks pinnaks kokku 240m2. Selline konfiguratsioon on sobiv rannas paiknevatele kruntidele. Kombineerides 5 ühikut saame 200m2 ning lisades ühe abihoone saame kokku 240m2 hoonete alust pinda. See sobib hästi sisemaa ruumiliste nõuetega. Peahoone on paigutatud rannaküladele iseloomulikult pikema küljega tänavaga paralleelselt jättes hoovi poolsesse külge päikeselise abihoonetega ümbritsetud hoovi. Hoone on avatuma poolega pööratud läände, kust avanevad vaated merele. Piir sise- ja välisruumi vahel on viidud suurte avadega miinimumini sisudes elamise ümbritseva looduskeskkonnaga, mis on paljude jaoks oluline põhjus selles keskkonnas viibimisele. Materjalid Materjali valikul on oluliseks peetud ökoloogiliste, kestvate, tervete ning ilusalt vananevate materjalide kasutamist. Arvestades paiknemist looduskeskkonnas on fassaadimaterjalina kasutatud maksimaalses ulatuses puitu. Ühtlustamaks hoonetekompleksi üldilmet on kõik fassaadid kaetud ühtses stiilis laudisega kas siis naturaalselt või viimistletuna ilmastikukindlaks.
Lisaks on täiendavad piirangud ehitamiseks metsaalale või rannikule:
Energiasääst Arvestades suundumust liikuda üha väiksema energiakulu suunas (aastal 2020 uued hooned nullenergia tarbega) on hoone planeeritud kompaktse vormi ning ökonoomse plaanigeomeetriaga. Kindlasti on oluline saavutada korraliku ehituskvaliteediga tagatav õhutihedus ning piirete ja avatäidete hea soojapidavus. Oluline on ka kasutada hea soojustagastusega ventilatsiooniseadet. Eriti maapiirkonnas, on oluline kasutada hoone kütmiseks täiendavaid alternatiivseid energiaallikaid. Nendeks võivad olla päikesepaneelid, tuulegeneraatorid vms vastavalt sobivusele. Ideaalis võiks hoone kasutada energiat mida ise ei suuda toota ainult talvel kõige külmemal perioodil. Suvel tekkiva energia ülejäägi võiks müüa tagasi talvisel perioodil kasutatud energiakulude katteks. Hoone kasutab kütteks passiivset päikesekiirgust suurte klaaspindade kaudu. Suvel on võimalik kasutada liigse päikesekiirguse tõkestamiseks eemaldatavaid luuke.
Ülla eesmärgiga kaitseeeskiri täidab küll oma kohust kaitsta kuid paraku toimub selle tulemusel inimeste eemale tõukamine maastikest, kus nad sooviks kõige enam viibida. Kindlasti on tarvis säilitada ranged nõuded loodusreservaatidele või väga väärtuslikele maastikele mitte aga rakendada antud keelde Lahemaale tervikuna. Täpsustades ning markeerides erineva väärtusklassiga piirkondi on võimalik luua süsteem, kus kohese keelu asemel on võimalik süveneda planeeritavasse tegevusse ning kaalutletud otsusena kas siis lubada uue ehitamist või mitte.
Vastandina tavapärasele keeldude ja regulatsioonide süsteemile, mis sisuliselt töötab läbi eituse, suudaks ehk niisugune läbi radikaalse jaatuse loodud tulevik loovalt kaasa vibreerida elu enese paratamatu muutumisega. Ehk siis me peame alustama visioonist, oskusest tahta midagi saada, et siis sellele üles ehitada kogu muid regulatsioone sisaldav ning normidele vastav seaduste ja jooniste süsteem. Praeguses levinud praktikas tundub see tihtilugu toimivat vastupidiselt ja sedagi vaid pooles ulatuses, esmalt sätestatakse planeeringuga seaduseks erinevate ametkondade poolt seatud piiravad regulatsioonid ja siis vaadatakse, kas veel midagi mõistlikku tuleviku kohta öelda saab - tihtipeale ei saagi. T. Tammis; „Planeering kui kaasaegne teos par excellance kas tulevikku saab välja mõelda?“; Ehituskunst 53/54 2011 Osaliselt on see inimese enda süü, et linnastumisega on toimunud eraldumine loodusest ning keskkonda sattudes kohmetutakse ning tehakse valikuid, mis Lahemaa kontekstiga resonantsi satuvad. Sellest tulenevalt võib leida näiteid kus: „Üks halvasti projekteeritud ja keskkonda sobimatu maja võib rikkuda mulje kogu külast. Üks halvasti plaanitud küla võib rikkuda emotsiooni kogu rahvuspargist." Andres Onemar; Keskkonnaameti peadirektor.
LÕIGE III-III 1:100
Võib-olla on üheks põhjuseks aastate taguse „ehitusboomi“ ajal loodud proportsioonilt ning välisilmelt sobimatud hooned mille põhjustas kas siis kiirustav ehitustempo, mille tõttu jäid paljud valikud korralikult läbi kaalutlemata, oma ruumiliste vajaduste ülehindamine või Lahemaa konteksti mitte süvenemine. Võib loota, et praegune kainestav aeg on pannud mõtlema ka küsimustele mida ja kuidas ehitada. Kindlasti aitaks eelnimetatud probleeme vältida piisava ennetustöö kaudu. Olgu see siis looduskaitse, kultuuripärandi, kaasaegse ehitamise või Lahemaa konteksti tutvustamine mõne muu nurga alt.
31. Rahvuspargi valitsejal on õigus anda nõusolek ehitamiseks maale (välja arvatud rannal ja kaldal), mille sihtotstarbeks on katastriüksuse registreerimisel määratud: … 9) Maatulundusmaa (M), kusjuures alaliikides "looduslik rohumaa" ja "metsamaa" on lubatud anda nõusolek: ehitamiseks tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega hajaasustusaladel, taluhoonestuse taastamiseks, piirkonna elukorralduse jaoks erilist tähtsust omavate objektide rajamiseks. 32. Rannal ja kaldal on vastavalt ranna ja kalda kaitse seaduse (RT I 1995, 31, 382) paragrahvi 9 lõigetele 8 ja 9 keelatud hajaasustusaladel uute ehitiste rajamine, välja arvatud rahvuspargi valitseja nõusolekul: 1) taluhoonestuse taastamiseks ja väljaarendamiseks; 2) paadi- ja võrgukuuride rajamiseks planeeringuga ettenähtud kohtadesse väikehoonetena; …
5,9
2,8
LÕIGE I-I 1:100
Üldist Eesti maastik on nähtus mille väärtuses ei kahtle ilmselt keegi. Juba ammustest aegadest on see olnud meile toidu, peavarju ja elatuse andjaks. Läbi sajandite on elatud kooskõlas Eestis leiduvate loodusmaastikega nii metsades, niitudel, aasadel kui rannikul mere ääres. Tänapäeval on inimeste suhted maastike kui loodusega üleüldse muutunud, kuid nende tähtsus sellest hoolimata pole vähenenud. Eesti maastik koos ehituspärandi ning -kultuuriga on oluline eestluse identiteedi kandja ning oma olemuses asendamatuks elamise ning puhkamise paigaks.
5,9
N
1. 2. 3. 4. 5.
PEAHOONE SAUN SUVEKÖÖK GARAAZ-KUUR ÕU
KIIU-AABLA
4 3 5
1
2
Erineva temperatuuriga tsoonid: „maja majas“ Moodulipõhine lähenemine annab võimaluse hoone osalisele kütmisele põhimõttel talvel kompaktsem, suvel avaram ruumikasutus. Nii võib näiteks pakutud lahenduse osas lülitada kütteringist välja elutoa moodul ning teine korrus tervikuna küttes vaid keskmist moodulit (analoogselt traditsioonilise rehielamu rehetoaga). Juhul kui talvisel perioodil elab suurem osa pererahvast linnas hoiab piiratud kütteringiga lahendus märkimisväärselt energiat. Tehnilised näitajad Ühiku brutopind: Elamu brutopind: Sauna brutopind: Suveköögi brutopind: Garaazi brutopind: Brutopind kokku:
40m2 120m2 40m2 40m2 40m2 240m2
Ühiku netopind: Elamu netopind: Sauna netopind: Suveköögi netopind: Garaazi netopind: Netopind kokku:
30m2 125m2 29m2 30m2 30m2 214m2
SITUATSIOONISKEEM 1:1000
MIS LIND SINA OLED?
21. sajandi kodu Lahemaal
GARAAZ - KUUR II
I
II
30 m2
GARAAZI PLAAN 1:100
SUVEKÖÖK 30 m2
TUBA 10 m
TUBA
2
TUBA 10 m2
12 m2
WC 3 m2
WC
2 m2
4 m2
ESIK
KÖÖK
I
TK
SUVEKÖÖGI PLAAN 1:100
ÕU
TUBA 14 m2
III
KAMIN
ELUTUBA
EESRUUM
ÕHURUUM VÕI TUBA
II
II
70 m2
16 m2
1. KORRUSE PLAAN 1:100
LEIL 6 m2
PESU 7 m2
III
SAUNA PLAAN 1:100
2. KORRUSE PLAAN 1:100
21. sajandi kodu Lahemaal Võistlustöö: „MIS „MIS LIND SINA OLED?“ OLED?“
Reeglid on selleks, et piirata. Piiramine loob keelde. Ehituskeeluala. Lubatud räästa kõrgus. Ununeb, et inimene on osa loodusest millest võõrandumine on ajutine. Varem või hiljem soovib ta tagasi sinna, kus tunneb ennast kodus. Oma kodus kus on seinad, aknad, katus ja põrand. Majadele tekivad nokad, laudis muutub sulgedeks ning taamalt küsib hääl „Mis lind sina oled?“. Üldist Eesti maastik on nähtus mille väärtuses ei kahtle ilmselt keegi. Juba ammustest aegadest on see olnud meile toidu, peavarju ja elatuse andjaks. Läbi sajandite on elatud kooskõlas Eestis leiduvate loodusmaastikega nii metsades, niitudel, aasadel kui rannikul mere ääres. Tänapäeval on inimeste suhted maastike kui loodusega üleüldse muutunud, kuid nende tähtsus sellest hoolimata pole vähenenud. Eesti maastik koos ehituspärandi ning –kultuuriga on oluline eestluse identiteedi kandja ning oma olemuses asendamatuks elamise ning puhkamise paigaks. Elu võimalikkusest maal Tänane Lahemaa, nii nagu ka paljud teised Eesti maapiirkonnad üldiselt, kannatavad pideva väljarände all. Linnastumise protsess on viimaste aastakümnete jooksul paratamatu ning maaelu oma traditsioonilises variandis põlluharimise ning loomakasvatusega ei tule enam kõne alla. Elujõulised kogukonnad ning sellega kaasnev vitaalne maaelu on nimetatud valguses üha keerulisem tekkima. Tulemuseks võsastunud krundid, lagunevad hooned ning rohtu kasvanud heinamaad. Linnastumisega paralleelselt leiab viimastel aastatel üha enam aset aga ka vastupidine tendents, kus inimesed otsivad tasakaaluks kirevale linnakeskkonnale oma „vaikset ruumi“. Lisaks loomingulise tööga tegelemisele sobib selline „vaikne ruum“ ideaalset ka „akude laadimiseks“. Kaasaegne elukorraldus võimaldab mitmelgi erialal osalist kaugtööd ning lisaks leidub globaliseeruvas maailmas üha enam aeglast elu soosivaid tegevusi. Üha populaarsemaks on muutunud nn „nishitegevused“ (mesindus, ökotoodete kasvatamine, puutöö jne), mis väikese ärimudelina suudavad ennast ära elatada ning masstoodangule väärikat alternatiivi pakkuda. Tasakaalustamaks kiireloomulist linnaelu võiks Lahemaa oma rekreatiivsete loodumaastikega pakkuda nendeks tegevusteks sobivat keskkonda. Praegune olukord on paraku vastupidine – inimest hoitakse loodusest eemale läbi käskude, keeldude ja reeglitest tuleneva segaduse, mille õlule võib osati panna ka antud konkursi ühe peaprobleemi -maapiirkondade vitaalsuse üha suureneva puudumise. Parimalt ilmestab antud väidet fakt, et kõik antud konkursiga välja pakutud krundid paiknevad piiranguvööndi(te)s kuhu uue hoonestuse ehitamine ei ole lubatud. Tekib küsimus – miks?
Inimese eraldamine loodusest ehk piirangud, keelud, reeglid
„Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi.“ http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=lahe Ülal nimetatud nähtuste kaitsmiseks on kehtestatud „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“, mis on alusdokumendiks planeerimis- ning ehitustegevusele rahvuspargi territooriumil. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil, Lahemaa piiranguvööndis on ehitamine võimalik üldplaneeringu kohaselt elamualadel või siis taluhoonestuse taastamisena. Suurem osa Lahemaal paiknevatest hoonestamata kruntidest on detailplaneeringu järgselt „maatulundusmaad“ kuhu elamisfunktsiooniga hoone ehitamine on vastuolus kehtiva kaitse-eeskirjaga:
31. Rahvuspargi valitsejal on õigus anda nõusolek ehitamiseks maale (välja arvatud rannal ja kaldal), mille sihtotstarbeks on katastriüksuse registreerimisel määratud: 9) Maatulundusmaa (M), kusjuures alaliikides "looduslik rohumaa" ja "metsamaa" on lubatud anda nõusolek: ehitamiseks tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega hajaasustusaladel, taluhoonestuse taastamiseks, piirkonna elukorralduse jaoks erilist tähtsust omavate objektide rajamiseks. Lisaks on täiendavad piirangud ehitamiseks metsaalale või rannikule:
32. Rannal ja kaldal on vastavalt ranna ja kalda kaitse seaduse (RT I 1995, 31, 382) paragrahvi 9 lõigetele 8 ja 9 keelatud hajaasustusaladel uute ehitiste rajamine, välja arvatud rahvuspargi valitseja nõusolekul: 1) taluhoonestuse taastamiseks ja väljaarendamiseks; 2) paadi- ja võrgukuuride rajamiseks planeeringuga ettenähtud kohtadesse väikehoonetena; … Ülla eesmärgiga kaitseeeskiri täidab küll oma kohust kaitsta kuid paraku toimub selle tulemusel inimeste eemale tõukamine maastikest, kus nad sooviks kõige enam viibida. Kindlasti on tarvis säilitada ranged nõuded loodusreservaatidele või väga väärtuslikele maastikele mitte aga rakendada antud keelde Lahemaale tervikuna. Täpsustades ning markeerides erineva väärtusklassiga piirkondi on võimalik luua süsteem, kus kohese keelu asemel on võimalik süveneda planeeritavasse tegevusse ning kaalutletud otsusena kas siis lubada uue ehitamist või mitte.
Vastandina tavapärasele keeldude ja regulatsioonide süsteemile, mis sisuliselt töötab läbi eituse, suudaks ehk niisugune läbi radikaalse jaatuse loodud tulevik loovalt kaasa vibreerida elu enese paratamatu muutumisega. Ehk siis me peame alustama visioonist, oskusest tahta midagi saada, et siis sellele üles ehitada kogu muid regulatsioone sisaldav ning normidele vastav seaduste ja jooniste süsteem. Praeguses levinud praktikas tundub see tihtilugu toimivat vastupidiselt ja sedagi vaid pooles ulatuses, esmalt sätestatakse planeeringuga seaduseks erinevate ametkondade poolt seatud piiravad regulatsioonid ja siis vaadatakse, kas veel midagi mõistlikku tuleviku kohta öelda saab – tihtipeale ei saagi. T. Tammis; „Planeering kui kaasaegne teos par excellance kas tulevikku saab välja mõelda?“; Ehituskunst 53/54 2011
Osaliselt on see inimese enda süü, et linnastumisega on toimunud eraldumine loodusest ning keskkonda sattudes kohmetutakse ning tehakse valikuid, mis Lahemaa kontekstiga resonantsi satuvad. Sellest tulenevalt võib leida näiteid kus: „Üks halvasti projekteeritud ja keskkonda sobimatu maja võib rikkuda mulje kogu külast. Üks halvasti plaanitud küla võib rikkuda emotsiooni kogu rahvuspargist." Andres Onemar; Keskkonnaameti peadirektor. Võib-olla on üheks põhjuseks aastate taguse „ehitusboomi“ ajal loodud proportsioonilt ning välisilmelt sobimatud hooned mille põhjustas kas siis kiirustav ehitustempo, mille tõttu jäid paljud valikud korralikult läbi kaalutlemata, oma ruumiliste vajaduste ülehindamine või Lahemaa konteksti mitte süvenemine. Võib loota, et praegune kainestav aeg on pannud mõtlema ka küsimustele mida ja kuidas ehitada. Kindlasti aitaks eelnimetatud probleeme vältida piisava ennetustöö kaudu. Olgu see siis looduskaitse, kultuuripärandi, kaasaegse ehitamise või Lahemaa konteksti tutvustamine mõne muu nurga alt. Arhitektuursed lahendused Kuidas võiks läbimõeldud arhitektuursed lahendused aidata väärtuslike maastike säilimist lisades kaasaegse kihistuse tänapäevastele vajadustele vastava maa- või lihtsalt kodu näol? Hoides looduskeskkonnas toimetamisel võimalikult väikest jalajälge ning tagades vastutusvõimelise elukorralduse abil kompaktsema ning jätkusuutlikuma elamismudeli, on võimalik lisatavate hoonete orgaaniline ning loomulik sulandumine olemasolevatesse maastikesse. Antud konkursitöö pakub välja võimaliku arhitektuurse lahenduse kaasaegsele Eesti maakodule rannikul paiknevale Kiiu-Aabla võistlusalale. Lahenduse eesmärgiks on luua süsteem mida oleks lihtsate liigutustega võimalik siduda kõigi võistlusala kruntidega nii ranna kui sisemaa tingimustes. Hoone arhitektuurne lahendus on kombinatsioon traditsioonilistest ehitusvõtetest ning kaasaegsetest võimalustest olles samal ajal piisavalt tuttav ning piisavalt uus. Hoonete välisime lahendusel on peetud oluliseks mahulist keskkonda sulandumist keskkonnale iseloomulike kompaktsete mahtude abil. Selleks on hoonekompleksi kõikide hoonete aluseks kasutatud 40m2 põhjapindalaga väga paljudele erinevatele funktsioonidele sobivat ühikut, mida on võimalik vastavalt ruumilistele vajadustele moodulipõhiselt kombineerida. Aja jooksul leibkonna ruumivajadused muutuvad ning arhitektuur võiks olla võimeline sellega sammu pidada. Võimaldades hoone maksimaalselt pikka kasutusperioodi väldime hoone kiiret moraalset vananemist. Sellest tulenevalt peab hoone olema paindlik erinevatele kasutustele tulevikus võimaldades lihtsa vaevaga ruumi ümbermängimist või juurde lisamist. Ühiku konstruktiivseks kandeelementideks välisseintes ning katustes paiknevad puitraamid, mis vabastavad ühiku sisemistest kandepostidest ja –taladest. Mooduli suuruse valikul on arvestatud sobivust võistluse mahuliste piirangutega (hoonete alune pind kokku ning ühe hoone alune pind). Kombineerides 3 ühikut saame ühe hoone pinnaks 120m2 ning lisades 3 abihoonet saame hoonete aluseks pinnaks kokku 240m2. Selline konfiguratsioon on sobiv rannas paiknevatele kruntidele. Kombineerides 5 ühikut saame 200m2 ning lisades ühe abihoone saame kokku 240m2 hoonete alust pinda. See sobib hästi sisemaa ruumiliste nõuetega.
Peahoone on paigutatud rannaküladele iseloomulikult pikema küljega tänavaga paralleelselt jättes hoovi poolsesse külge päikeselise abihoonetega ümbritsetud hoovi. Hoone on avatuma poolega pööratud läände, kust avanevad vaated merele. Piir sise- ja välisruumi vahel on viidud suurte avadega miinimumini sisudes elamise ümbritseva looduskeskkonnaga, mis on paljude jaoks oluline põhjus selles keskkonnas viibimisele. Materjalid Materjali valikul on oluliseks peetud ökoloogiliste, kestvate, tervete ning ilusalt vananevate materjalide kasutamist. Arvestades paiknemist looduskeskkonnas on fassaadimaterjalina kasutatud maksimaalses ulatuses puitu. Ühtlustamaks hoonetekompleksi üldilmet on kõik fassaadid kaetud ühtses stiilis laudisega kas siis naturaalselt või viimistletuna ilmastikukindlaks. Energiasääst Energiasääst Arvestades suundumust liikuda üha väiksema energiakulu suunas (aastal 2020 uued hooned nullenergia tarbega) on hoone planeeritud kompaktse vormi ning ökonoomse plaanigeomeetriaga. Kindlasti on oluline saavutada korraliku ehituskvaliteediga tagatav õhutihedus ning piirete ja avatäidete hea soojapidavus. Oluline on ka kasutada hea soojustagastusega ventilatsiooniseadet. Eriti maapiirkonnas, on oluline kasutada hoone kütmiseks täiendavaid alternatiivseid energiaallikaid. Nendeks võivad olla päikesepaneelid, tuulegeneraatorid vms vastavalt sobivusele. Ideaalis võiks hoone kasutada energiat mida ise ei suuda toota ainult talvel kõige külmemal perioodil. Suvel tekkiva energia ülejäägi võiks müüa tagasi talvisel perioodil kasutatud energiakulude katteks. Hoone kasutab kütteks passiivset päikesekiirgust suurte klaaspindade kaudu. Suvel on võimalik kasutada liigse päikesekiirguse tõkestamiseks eemaldatavaid luuke. Erineva temperatuuriga tsoonid: tsoonid: „maja majas“ Moodulipõhine lähenemine annab võimaluse hoone osalisele kütmisele põhimõttel talvel kompaktsem, suvel avaram ruumikasutus. Nii võib näiteks pakutud lahenduse osas lülitada kütteringist välja elutoa moodul ning teine korrus tervikuna küttes vaid keskmist moodulit (analoogselt traditsioonilise rehielamu rehetoaga). Juhul kui talvisel perioodil elab suurem osa pererahvast linnas hoiab piiratud kütteringiga lahendus märkimisväärselt energiat. Tehnilised näitajad Ühiku brutopind: Elamu brutopind: Sauna brutopind: Suveköögi brutopind: Garaazi brutopind: Brutopind kokku:
40m2 120m2 40m2 40m2 40m2 240m2
Ühiku netopind: Elamu netopind: Sauna netopind: Suveköögi netopind: Garaazi netopind: Netopind kokku:
30m2 125m2 29m2 30m2 30m2 214m2