Viinistu mahuline norm
tööruumi valgus�ilter
elumaja valgus�ilter / passiiv
kulissid
eluruumid
sotsiaalne elu
äri / töö
funktsioonid
Arvestades Viinistule omapärase hoonestusstruktuuri ja aastasadadega paika loksunud ehitustarkustega, sulandub Potjomkin uue talumudeline kohalikesse traditsioonidesse. Ridamisi merele suunatud teeäärsed mahud saavad kaasaegse vormitöötluse tulemusena uue ruumiloogika - mis enne oli kuurivahe, on nüüd külaelanike aken nii merele kui naabrimehele tere ütlemiseks. Hooned on paigutatud selliselt, et ühelt küljelt toimib peresisene suhtlus ka ilma naabrite valvsate pilkudeta, kuid hoonetevaheline arhitektuurne artikulatsioon loob võimaluse pereelanikel läbi erinevate kulisside ümbritseva külarahvaga suhelda. Kulissid organiseerivad nii Päikesevalguse pääsemist tööruumidesse ja elamisruumidesse, kui ka tekitavad vilksatusi pererahva tegemistele. Tee ääres liiklevad inimesed saavad aimu käima läinud elust Viinistu külas.
Potjomkin
Potjomkin Viinistu küla, Kuusalu vald
“naabri Valve”
LÕIGE A_A
tehno.
majapid.
äripind / töötuba
A
A
eluhoone garaaz
väliköök
köök
elutuba
saun
1. korrus
A
A
Potjomkin
2. korrus
Potjomkin
Arvestades Viinistule omapärase hoonestusstruktuuri ja aastasadadega paika loksunud ehitustarkustega, sulandub Potjomkin uue talumudelina kohalikesse traditsioonidesse. Ridamisi merele suunatud teeäärsed mahud saavad kaasaegse vormitöötluse tulemusena uue ruumiloogika -‐ mis enne oli kuurivahe, on nüüd külaelanike aken nii merele kui naabrimehele “tere!” ütlemiseks. Hooned on paigutatud selliselt, et toimib peresisene suhtlus ka ilma naabrite valvsate pilkudeta, kuid hoonetevaheline vaatesihtide rütm loob võimaluse pereelanikel läbi erinevate kulisside ümbritseva külarahvaga suhelda. Kulissid organiseerivad nii Päikesevalguse pääsemist tööruumidesse ja elamisruumidesse, kui ka tekitavad vilksatusi pererahva tegemistele. Tee ääres liiklevad inimesed saavad aimu uuesti käima läinud elust Viinistu külas. Arhitektuur Peamine arhitektuurne idee on maskeerida uus talu iganenud kalurikuuride hooneloogikasse, ent töödeldes hoone erinevaid seini kui kulisse või optilisi vahendeid ja seeläbi luua uusi inimeste vahelisi liikumis-‐ ja kogukonna tunnetamise seoseid. Kuna arhetüüne hoone viilkatusega maht on Lahemaal traditsioonidega järgiproovitud, siis taandub arhitektuurne artikulatsioon viimistlusmaterjalide ja hoone kaasaegseks toimimiseks vajaminevate elementide (ribid akende ees, värvikooditud tänavaäärse frondi fassaadid) katsetamisele. Antud võistlustöö üheks eesmärgiks on lahendada olukord, kus on otstarbekas just erinevaid tehnikaid kasutada. Tulevikus võiks sellest saada omamoodi kataloog võtetest ja tehnikatest, mis tõid linnast maale pöördunud põlvkonnale edu. Selline kulissiarhitektuur hõlmab endas ka hoonete energiatõhususe tagamise, kuna erinevad kihid on paigutatud vastavalt ilmakaartele lõunaküljele ja arvestavad ka programmilisi eripärasid: -‐ Eluruumides moodustavad kulissid avatavad suured luugid, mis tänu oma sügavusele ja kaldenurgale päikesega takistavad otsesel päikesevalgusel sisse pääseda , peegeldades interjöri hajuvalgust. Vastavalt pererahva eluviisile võib
päeval päikese eest varjuda, või kui parasjagu kodus ei viibita , võib luugid lahti teha ja hoone hakkab tööle passiivmaja printsiibil. Soojusvahetiga ventilatsioon tagab sobiva sisekliima ja suur keskne aatrium-‐trepikoda tagab hones piisava õhuringluse. Samuti on ka võimalus loomuliku ventilatsiooniga hoone otsadest siseruumid maha tuulutada. -‐ Magamistubades on kulisside roovitus tihedam ja staatiline, täpselt samamoodi nagu töökojas – äripinnal, kus suure tõenäosusega perepea igapäevaselt elatist teenib kas saaduste müügi, loomingulise töö või oskuste ja teenuste müümisega. Hoone tänavapoolsed otsaseinad on jäetud artikuleerimata ja antud hoone puhul värvitud ühes toonis, mis eristub ülejäänud hoone naturaalsest välisviimistlusest. Ühelt küljelt seetõttu, et kuna selline hooneterütm ja paigutus ei eelda eraldi majaesise aia rajamist, vaid hoonte otsaseinad moodustavad piisava ideelise piirde. Samuti on värvimise eesmärgiks tekitada optiline kontrast ülejäänud külgedega. Nagu mainitud, on ülejäänud välisviimistluse puhul lähtutud kohaliku ehitusmaterjali väärtustamisest – puitlaudisega on kaetud nii hoone küljed kui katuseviilud. Muudel külgedel peale otsaseina on ette nähtud loomulik pleekimine orgaanilise, looduslikuna mõjuva sisehoovi tekitamiseks. Hoone kandekonstruktsioonideks on puitkarkass sõrestik. Maapinnaga seob lintvundament, mis rajatud maakivist alusele. Maastik Võistlustöös tühjana kujutatud merepoolne siseõu on jäetud avatud väljaks, kavandatud isikliku ära nägemise järgi kultiveeritud loominguliseks protsessiks. Ajapikku tekivad maa ja mere vahelisele väljale erinevad sordid, rajad ja tegevused, mida antud võistlustöö ei dikteeri, vaid võimaldab. Talu jätkusuutlikkuse alustalad: -‐ Tegu on paikse taluga, elanikud ei sõida argipäeviti pealinna tööle, vaid töötavad talus kohapeal, omades kõiki võimalusi luua endale sobiv töökeskkond kas müümiseks, teenuste osutamiseks või loometööks. Selleks on talukompleksis eraldi hoone ja võimalik lahendada ka külaliskorteri paigutus. Samuti on hones olemas nii dušh kui WC. -‐ Passiivmaja energiatõhususprintsiip, kus võimalikult palju kasutatakse ära päikesevalgust kui kütteelementi. Lisaks päikeskirgusele on kasutuses ka maasoojuspump. -‐ Hoone konstruktsioonid (kontuuride rütmina hoonet pikisuunas läbivad puitfermid / talad) võimaldavad hones sees teha väikese vaevaga ruumilisi ümberkorraldusi, kuna kandekonstruktsioonid ei läbi hoone põhiplaani. -‐ Hoonmahtude rütmiline avanemine vaatesihtidega läbi hoovi tagab
kogukonnas avatuse ja sõbraliku läbikäimise, kus naabrid ja külasõbrad on alati teretulnud , talu ei ole mitte kindlus, vaid osa elust. Oluline on, et see elu oleks osa külaelust.
Peamised tehnilised näitajad: Peahoone nettopind – 180 m2 Väliköögi nettopind – 25 m2 Töömaja nettopind -‐50 m2 Graazhi nettopint -‐ 40 m2 Hoonete ehitusaluseks pinnaks on 240 m2.