HOONESTUSE PLAANID NING ISELOOMULIKUD VAATED, LÕIKED 1:100
KÕRGUS: 5,2m
EHITUSALUNE PIND: 57m²
Sellise kõrvalhoone idee ja eesmärk lähtub osaliselt kaasaegse töökultuuri, n-ö kodukontori põhimõttest, ent esitab laiemalt siiski mistahes töökoha või töötoa funktsiooni. Siiski tähendab see antud lahenduses konkreetselt püsielaniku töötuba, kus ta tegeleb enda elatusallikaks oleva tööga. See tähendab, et näiteks kaugtöövõrgustikul põhinevas süsteemis töötab elanik osaliselt või suure osa ajast kodus, samas on tööruum sellisel viisil nii mõtteliselt kui füüsiliselt eraldiseisev funktsioon elamisest. Sellises eraldiseisvas tööruumis/hoones võib „töö“ enda olemus olla muidugi olemuselt mistahes eripäraga, ent antud lahenduses on see n-ö intellektuaalse töö ning kaugtöövõrgustiku raames ka kokkusaamise vajadusi kattev tööruum.
Tööruum-autovarjualune
KÕRGUS: 5,2m
EHITUSALUNE PIND: 38m²
Saun traditsiooniliselt eraldi kõrvalhoone. Leiliruum pesuruumi ning eesruumiga. Pööningul lisavõimalusena magamine nt külaliste.
Saun
TALUÕU
KÕRGUS: 6,6m
EHITUSALUNE PIND: 138m²
Eluhoone avaneb n-ö taluõue ning elutoa-poolse otsaga mere poole. Nendesse külgedesse on kavandatud suuremad klaaspinnad ja avad, mida on samas võimalik lükand-luukidega sulgeda. Elumaja on kahekordne, osaliselt läbi kahekorruse ru
Elumaja
KÕRGUS: 5,2m
EHITUSALUNE PIND: 48m²
sobitumist. Neid erinevaid inimesi ühendab soov elada linnast väljas, elada looduses, elada mere ääres. Kusjuures potentsiaalse asukana võib ette kujutada täiesti erinevas koosseisus leibkondi inimtüüpe ja elustiile. Siinkohal on esitatud seda illustreerimaks kolm erinevat elulist näidet, mille puhul sobitub antud hoonestus Viinistu näitel samas põhimõttelises mahus.
Merega piirneva taluõue eripäraks on merepoolsel küljel paiknev paadikuur. Antud lahenduses on paadikuuriga liidetud suvisel soojal ajal kasutatav väliköök – idülliline mereäärne katusealune ja luukidega suletav ruum, kuhu jõuab otse ka võimalik kalasaak. Hoone paigutus paralleelselt merega lähtub taluõue loogikast, ent väliköök avatud ruumina tekitab mere ja õueala suhtes ka teatud läbipaistvuse. Väliköögis on ahi, suitsuahi ja grill – n-ö suvise aja söögituba, kus peetakse ka koosviibimisi ja pidusid, tuulise ilma vms puhul on võimalik lihtsalt luugid kinni lükata.
Paadikuur
KAASAEGSED AVAD, KLAASPINNAD
Eluhoone avanemine ning suuremate klaaspindade asetsemine lõunapool võimaldab kasutada ka päikest passiivse kütteallikana. Hoonete küttesüsteem lahendatakse kombineeritud lahendusena, kus kütteks kasutakse katusel olevaid päikesekollektoreid ning õhk- või maasoojuspumpa. Eluhoone avanemine ning suuremate klaaspindade asetsemine lõunapool võimaldab kasutada ka päikest passiivse kütteallikana. Soe vesi saadakse samuti päikesekollektoritest. Tuulegeneraatoriga saadakse olme-elekter.
Hooned on konstrueeritud puitkarkassil, puitvahelagedega. Kergete hoonete kandmiseks piisab kergplokkidest lintvundamendist või postvundamendist. Viimistlusmaterjal on kasutatud ülekattega vertikaalset lehise laudist, samuti on majadel lehisest laudkatus. Hoonete arhitektuurse üldilme on seotud ajaloolise rannaküla „luitunud“ ilmega - lehis jäetakse esialgu viimistlemata, kuni ta saab ilmastiku käes helehalli tooni, seejärel viimistletakse seinad ja katused värvitu immutusvahendiga.
Hoonete arhitektuurne idee lähtub rannakülasid ilmestavast varasemast elamutüübist ning kõrvalhoonetest – paadikuur jne. Ajalooliste rannakülade puhul võiks uusehitiste arhitektuurne keel jääda tagasihoidlikult kontekstitundlikuks. Nii elamu kui kõrvalhoonete aluseks on nende ajalooliste (enne kapitalismiperioodi tekkinud) hoonetüüpide proportsioonid. Hoonetüübi väljatöötamisel on loobutud klassikalisest räästast, mille võrra on hoonete välisseinad astunud väljapoole, ent katuse proportsioon jäänud põhimõtteliselt samaks. Põhiline kaasaegsele elamisele omane vajadus – suuremad avatäited ning klaaspinnad - on lahendatud kogu ulatuses suletavate lükand-luukidega. Luugid on ilmastikukindluse tagamiseks integreeritud seinamahtu. Suletavuse printsiip tuleneb nii elamutüübi funktsiooni eripärast – siiski suur tõenäosus, et Lahemaal elatakse hooajaliselt ning klaaspindade sulgemine tagab suurema turvalisuse – kui ka mereäärsele ilmastikule omaste tormide eest kaitsmise võimalusest.
ARHITEKTUUR
Tüpoloogia aluseks oleva vanema arhitektuuripärandi näiteid
SUURENDUS PROPORTS. 1,5x
h=6,5m
LUUGID SULETAVUS
ENERGITÕHUSUS AUTONOOMSUS
SOTSIAALSE VÕRGUSTIKU PÕHIOLEMUS
Perekond täiskasvanud lastega, mitu põlvkonda koos
Perekond väikeste lastega, traditsiooniline mudel
Kaaslasega täiskasvanu, ca 35-45a, ilma traditsioonilise peremudelita
?
TÜÜP
ASUKOHT VIINISTU RANNAKÜLAS 1:2000
Kaasaegse meedia ajastul on üha rohkem töökohti, mis ei ole seotud füüsiliselt konkreetse asukohaga. See tähendab, et aina enam on inimesi, kelle tööülesanded on mobiilsed ning kellel on võimalik suur osa oma tööst teha n-ö kodukontoris. Selles kontekstis võiks vaadata ka Lahemaad kui piirkonda, kuhu uusehitised ei kerki ainuüksi suvitusfunktsiooniga, vaid eksisteerib teatav n-ö uus kaasaegne püsi- või poolpüsi-elanik, kes soovib elada looduses ning kelle elustiil võimaldab vabamaid valikuid. Lahemaa oma mereäärsete küladega on kahtlemata atraktiivne suvituspiirkond, ent antud projekt keskendub just sellisele uuele elanikule, kes soovib elada alaliselt või vähemalt poolalaliselt Lahemaal. Antud töö eesmärk on näidata ühe mahulise idee kontekstis erinevate inimeste ja erinevate elustiilide sobitumist. Neid erinevaid inimesi ühendab soov elada linnast väljas, elada looduses, elada mere ääres. Kusjuures potentsiaalse asukana võib ette kujutada täiesti erinevas koosseisus leibkondi inimtüüpe ja elustiile. Siinkohal on esitatud seda illustreerimaks kolm erinevat elulist näidet, mille puhul sobitub antud hoonestus Viinistu näitel samas põhimõttelises mahus.
UUED ELANIKUD LAHEMAAL
Ajalooliste rannakülade puhul võiks uusehitiste arhitektuurne keel jääda tagasihoidlikult kontekstitundlikuks. Nii elamu kui kõrvalhoonete aluseks on nende ajalooliste (enne kapitalismiperioodi tekkinud) hoonetüüpide proportsioonid. Hoonetüübi väljatöötamisel on loobutud klassikalisest räästast, mille võrra on hoonete välisseinad astunud väljapoole, ent katuse proportsioon jäänud põhimõtteliselt samaks. Põhiline kaasaegsele elamisele omane vajadus – suuremad avatäited ning klaaspinnad - on lahendatud kogu ulatuses suletavate lükand-luukidega. Luugid on ilmastikukindluse tagamiseks integreeritud seinamahtu. Suletavuse printsiip tuleneb nii elamutüübi funktsiooni eripärast – siiski suur tõenäosus, et Lahemaal elatakse hooajaliselt ning klaaspindade sulgemine tagab suurema turvalisuse – kui ka mereäärsele ilmastikule omaste tormide eest kaitsmise võimalusest.
LAIENEMINE RÄÄSTA ARVELT
h=4,3m
HOONETÜÜBI KAASAJASTAMINE
Arhitektuuri ja hoone funktsionaalsed põhimõtted on kaasaegsed, ent hooned on oma alges vormiliselt ja mahuliselt võrdelised enne kapitalismi perioodi tekkinud traditsiooniliste, siiani säilinud ja levinud kaluriküla elamutüüpide ja kõrvalhoonetega. Põhimõtteliselt tähendab see hoone proportsioonide ülekandmist ning suurendamist tänapäeva raamistikus.
Käesolev lahendus pakub välja uusehitise vormilise ja mahulise idee rannakülla, mis lähtub varasemast kaluri elamu ja kõrvalhoone tüpoloogiast. Projektis on lahendatud ühe kinnistu/talupõhine hoonestus Viinistu rannakülas Vana-Lepiku asustusüksusel. Viinistu on keskse külatänavaga ning tiheda asustusega rannaküla, antud kinnistu paikneb külatänava ja mere vahel ning lahendus on plaaniliselt osaliselt seotud antud kinnistu piiride ning ilmakaarelise paiknemisega, ent laiemalt on taluõu struktuuriline skeem, mida võib lihtsustatult vaadelda ortogonaalse paigutusena. Oluline seejuures on rannaäärse hoonestuse olemus, st kõrvalhoonete funktsioonid ning klassikalise taluõue olemasolu. Viinistu on keskse külatänavaga ning tiheda asustusega rannaküla.
ÜLDINE IDEE
Vanemad inimesed, kelle elustiil on muutunud rahulikumaks, puudub vastutus laste koolitamise jms ees, asuvad alaliselt või pool-alaliselt elama oma n-ö maakodusse. Mitme põlvkonna maakodus loovad kõrvalhooned ja nende pööningud erinevaid võimalusi majutuseks.
Lahemaale kolitakse linnast, eelkõige mõeldes laste heaolule looduses. Koha eripära ja identiteet tekitavad tugevat sidet asukohaga, mis on kodu loomisel ääretult oluline. Väikelastega kodune ema ning kodus töötamise võimalus võimaldavad linnaga võrreldes soodsamat ning ökonoomsemat elu perekonnale.
Kaasaegse töö- ja elustiiliga. Töövahenditeks on arvuti, Ipadi, mobiiltelefon – tema töö sisend on ta intellektuaalne võimekus. Füüsiline töökoht puudub, reisib töö tõttu palju. Väga suure sõprus-, tutvus- ja koostöövõrgustik-ringkonnaga. Samas kuulub vanuseliselt gruppi, kus esineb üha enam soov leida teatav rahu. Selleks ehitab ta maja loodusesse, mere äärde, saab seda antud eluetapis ka lubada. Töö iseloomust sõltuvalt vajab kõrvalhoonet, mida kasutab põhimõttelt kaugtöövõrgustiku süsteemis enda kontoriks või ka tööalaseks koostööks.