Kuula oma lapse häält Brošüür vanematele
Käesolev materjal «KUULA OMA LAPSE HÄÄLT» on suunatud vanematele ja see ilmus projekti «Kõikidele arusaadavad lapse õigused» raames, mis oli läbi viidud Laste õiguste informeerimise ja dokumentatsiooni keskuse poolt rootsi organisatsiooni «Päästke Lapsi» toetusel. Käesolev publikatsioon on mõelnud nii vanematele kuid ka teistele isikutele, kes tegelevad lastega ja hooldavad neid nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Lugedes Teie saate teada:
Mis on laste osalemine ja laste õigus oma arvamusele
Kuidas Teie saate toetada laste häält perekonnas
Kuidas Teie saate toetada last, et tema hääl muutuks kuulavaks nii koolis kui ka kogukonnas
Mis kasu on osalemisel
Kui Teil on soov rohkem teada saada nii laste õiguste kohta kui ka laste osalemise õigusest, siis külastage meie kodulehte www.childrights.md. Sealt leiate ka erinevaid materjale, mis tulevad abiks juhul kui: tekib vajadus valmistada laps ette kooliskäimiseks teises riigis; või toetada ja hooldada neid lapsi, kelle vanemad viibivad välismaal. Brošüüri koostajad on: Klaudia Danij, Tšezar Gavriljuk, Iosif Moldovanu, Daniela Platon, Smiljana Simeunovik Frik.
Siinolevate tekstide ning graafiliselt kujutatud informatsioonisisu ei vasta tingimata rahastajate nägemusele 1. Mis on lapse osalemine ja õigus oma arvamusele Iga laps on sündinud koos teatatud individuaalsete vajadustega – toit, uni, mängimine, tervisehoid ning arstiabi saamine. Juhul kui laps jääb haigeks, soovib ta, et temaga oleksid koos täiskasvanud inimesed, kes armastavad, hoolitsevad, kaitsevad ja aitavad avastada maailma. Lisaks eelpoolnimetatule läheb tarvis ka suhtlemist – vajadust jagada nii täiskasvanutele kui ka eakaaslastele oma tundeid ja mõtteid end ümbritsevast maailmast. Kui need vajadused on rahuldatud, siis kasvab laps tervena ning areneb harmooniliselt vastavalt oma potentsiaalile, on enesekindel ja usaldab teisi. Selleks, et kinnistada laste vajaduste rahuldamine, kirjutati laste õigused ÜRO Laste õiguste konventsioonis.
Kui laps räägib Sinuga enda õigustest, muutud Sa lapsevanemana ka tähelepanelikumaks ning jälgid, et tema õigusi ei rikutaks. See meenub ka enda lapsepõlvest. Kristina B., lapsevanem Konventsiooni 12. artiklis on kirjutatud, et lapsel on õigus mitte ainult olla kuuldav, kuid ka osaleda nende otsustuste tegemise protsessis, mis on seotud temaga eriti perekonnas, koolis ja kogukonnas. Vastavalt mainitud artiklile on lastel õigus väljendada oma arvamust ning täiskasvanute ülesandeks on küsida lapse arvamust vastavalt nende vanusele ja küpsusele, kuulata ja arvestada sellega tähtsate otsustuste tegemisel. Konventsiooniga liitunud riigid võimaldavad lapsele, kes suudab oma vaateid formuleerida, õigust vabalt väljendada oma arvamust temaga seotud otsuste tegemisel vastavalt lapse vanusele ja küpsusele. Laste õiguste konventsioon, art. 12
Mulle ei r채채gitud 천igustest, ma kasvasin kaootiliselt. Arvan, et lapse jaoks olla informeeritud on pigem eelis, kuna see aitab tulevikus elus paremini hakkama saada.
Marina T., vanaema
2.Kuidas Te võite edendada laste häält perekonnas Mõned lapse vajadused on stabiilsed, teised muutuvad ajaga. Esimeste eluaastate jooksul põhivajaduste rahuldamine on lapsevanemate vastutus. Kuna perekond on alguses lapse jaoks kogu maailm, peavad lapsevanemad ka kuulama lapse häält, mis räägib nii vajadustest kui ka huvidest. Sammsammult valmistab see last ette olemaks iseseisev ning õpetab, kuidas edukalt lahendada, esialgu vanemate abil ja edaspidi omal käel, erinevaid elus ette tulevaid olukordi. Järk-järgult kasvab laps, omandab rohkem iseseisvust ja «vabastab» vanemaid mitmetest kohustustest. Lapse osalemine perekonnaelus aitab arendada otsustamisvõimet juba varases eas. Lapsevanemana Te saate aidata lapsi jagada arvamust tema murede kohta ning kaasata lapsi pereelusse juba varases eas vastavalt tema arengutasemele ja võimetele. Siin on mõned näited kuidas saab seda teha: 1. Leidke omajagu aega suhtlemiseks lapsega (mida rohkem, seda parem). Näiteks, võtke 1.-2. aastane laps sülle ja paluge näidata erinevaid objekte. Küsige 5.-6. aastase lapse käest, mida ta mõtleb sellest, mida Te teete tema jaoks; mis talle meeldis kõige rohkem lasteajas. Planeerige ekskursioon koos 12.-13. aastasega. Telesaate koosvaatamisel või malet mängides küsige 16.-17. aastaselt lapselt, mida ta tegi koolis või pärast tunde ning kuidas saaks lahendada olukorda, mida arutatakse ajalehtedes või telesaadetes. 2. Küsige lapse arvamust temaga otseselt seotud otsustuste tegemisel. Näiteks, uurige 5.-6. aastase käest, kuidas ta tahaks oma sünnipäeva pidada, kas tal on midagi pakkuda pere pidude ettevalmistamiseks. Koostage 9.10. aastase lapsega koos päevaplani: arutage temaga kui palju aega on tal vaja koduste ülesannete tegemiseks; piisavaks puhkuseks; sõpradega mängimiseks; mida ta saab teha, et tunda end koolis turvalisena. Kui laps on juba 15.-16. aastane, siis on õige aeg toetada teda valikul, mida tulevikus õppida. 3. Kaasake laps otsuste tegemise protsessi eriti siis, kui jutt on perekonnast. Näiteks, poes käies pakkuge 7.-8. aastasele valida mänguasu, raamatuid või riided lähtudes pere sissetulekust. 9.-10. aastane laps võib jagada oma arvamust pere kolimisest või ühe vanema välismaale tööle minekust . 13.-14. aastast last saab kaasata arutellu pere tuludest ja kuludest – teenuste
maksmisest, toidu ostmisest, transpordikuludest ja teiste vajalike asjade hankimisest; sellest, millele kulutakse peres säästetud raha. Rääkige temaga nagu võrdsega ja austage lapse arvamust. 4. Võimaldage lapsele vastutust vastavalt tema võimetele pärast seda, kui õpetasite talle, kuidas lubadustest kinni pidada ning olete veendunud, et ta on võimeline sellega hakkama saada. Näiteks, pakkuge 3.-4. aastasele iseseisvalt korjata kokku oma mänguasjad ja need kohale tuua; riided selga panna ja ära võtta; jalanõusid jalga panna ja jalast ära võtta. Lubage 6.-7. aastasele lapsele valida mängukaaslasi ja lemmikraamatuid ning 13.-14. aastasele võib usaldada teha mõned vajalikud sisseostud. Niiviisi näitate Te lapsele, et ta on teatatud olukorras võimeline iseseisvalt hakkama saada.
Lapse hääl: Miks lapsevanem peab toetama lapsi?
Laps hakkab rohkem endasse uskuma ja muutub enesekindlamaks.
Lapse ja lapsevanemate vahel arenevad paremad,
harmoonilisemad suhted, mille aluseks on suurem usaldus.
Laps tunneb end enesekindlamana, tal areneb algatusvõime
erinevates tegevustes osalemiseks ning see omakorda tähendab, et tal hakkavad paremini arenema ka võimed ja andekus.
-
Erinevates projektides kaasatud lapsed
5. Edendage lapse soovi jagada omad mõtteid. Näiteks, kui 9.-10. aastasel lapsel tekib soov oma arvamust avaldada, siis kuulake teda tähelepanelikult ja võtke tema sõnu tõsiselt. See, mis Teile võib tunduda tähtsusetu, on tema jaoks väga oluline. Nii näitate lapsele, et tema arvamus loeb ja ta mõistab, et ta on oluline perekonna liige. 6. Pakkuge lapsele valiku tegemise võimalust ja otsuste tegemise vabadust, võimaldage ka õppimise ja katsetamise ruumi. Näiteks, 4.-5. aastasena saab laps ise valida, milliseid riideid selga panna; 10.-11. aastasena, millises huvi- või spordiringis käia; millega ja millal ta hakkab tegelema. Kui juhtub nii, et tehtud otsus oli ebaõnnestunud, ärge pahandage! Pigem rääkige ja esitage talle küsimusi, mis võivad aidata läbi mõelda ja aru saada, mis ta sellisest olukorrast õppis ning kuidas käituda, et tulevikus sellist tulemust vältida? 7. Tunnustage lapse vaevanägemist ja kiitke tema algatust. Kui laps pakub Teile teha midagi koos või ütleb, et tal on idee, kuidas saab midagi parandada kas koolis, kodus või kogukonnas, siis aidake tal see idee elu viia. Teatage, et olete tema üle uhked! 8. Jälgige oma lapse huvisid ja võimeid; küsige, mida uut ta tahab õppida ja millega tegeleda; edendage tema teadmishimu. Näiteks, lubage 6.-7. aastasele tegeleda pere fotoalbumiga, aidake12.-13. aastasel meisterdada ja osaleda laadal müües oma käega tehtud esemeid. Aidake 16.-17. aastasel rohkem teada saada organisatsioonidest, kus ta võiks vabatahtlikuna töötada või leida töökoht koolivaheajaks. 9. Edendage lapse suhtlemist nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega. Näiteks, lubage kutsuda külla sõpru paariks tunniks ja aidake tal valida 1-2 sobivat tegevust, mis aitaks nende koosviibimise huvitavamaks ja kasulikumaks muuta. Vanema klassi õpilasega arutage, kuidas ta saab sõpradega koos moodustada rühma tegutsemaks klassi, kodupaiga, kooli ja oma elamispaiga heaks.
Fakt, et Te kuulate oma lapse arvamust, ei tähenda, et te peate kõiki tema soove täitma. Kui Teie kavand ei klapi lapse sooviga, proovige rahulikult seletada ja põhjendage, miks ei saa lapse soovi täita. Nii saab laps palju õppida efektiivse otsuste tegemiseks.
3. Kuidas Teie saate oma last toetada, et tema hääl oleks kuuldav koolis ja kogukonnas. Suremaks kasvades hakkavad lapsed rohkem huvi tundma perekonnaväliste tegevuste suhtes, tahavad osaleda lasteaia, kooli, elukohta ja ümbritseva maailma elus. Selline vajadus on seotud lapse suhtlemise, oma mõtete jagamise, eakaslastega koosviibimise ja vajadusega olla kuuldav. Viimasel ajal on Moldovas üha rohkem võimalusi, kuidas lapsi tegevusse kaasata. Näiteks, koolis saab kaasata lapsi nii probleemide lahendamise kui ka otsustuste tegemise protsessi, eriti siis, kui asi on seotud õppeprotsessi kvaliteedi, õpilaste vahelise ning õpilaste ja õpetajate vaheliste suhete paranemisega või kooliväliste ürituste planeerimisega õpilasnõukogu, lapseõiguste töörühmade, kasvatajate meeskondade või tugiõpilaste ja muu organisatsioonide liikmena. Kogukonnas saavad lapsed teha enda hääl kuuldavaks, kui nad hakkavad olema kaasatud erinevates kohalikes algatustes, töötades vabatahtlikuna, noortenõukogude liikmena või korraldades algatusrühma koos sõpradega teatatud probleemi lahendamiseks. Lapsi kaasavad riigitasemel projektid annavad lastele võimaluse pidada avatud dialoogi erinevate asutuste ja organisatsioonide esindajatega, näiteks riigikogu esindajatega, ministritega ja lapse ombudsmaniga (inimõiguste volinik), kes vastutavad lapse õiguste edendamise ja kaitsmise eest. Sellel tasemel lapsed võivad olla kaasatud erinevates üritustes ja projektides, näiteks Noorte Parlament, laste nõukogurühmad erinevates ametite ja organisatsioonide koosseisus, laste ja noorte foorumites ja sotsiaalkampaaniates. Kui Teie laps pöördub Teile poole teatades, et ta sai teada mingist algatusest või talle pakuti osaleda mingis tegevuses juhul kui Teie annate oma kirjaliku nõusoleku, tehke nii: Uurige, kas ta teeb seda oma vabal tahtel, või keegi sunnib või ähvardab teda. Teie laps ei pea osalema koolivälistes üritustes, kui ta ei taha või kui
Teie ei andnud oma kirjalikku nõusolekut või kui Teil ei ole informatsiooni tingimustest ja korraldatava ürituse vormist;
Võtke ühendust korraldajatega ja uurige, millega täpselt hakkavad lapsed tegelema, kui palju aega see võtab, millistes tingimustes toimub üritust,
kus ja kui tihti toimuvad kohtumised, kes vastutab laste turvalisuse eest, kes täiskasvanutest saadab lapsi reisi ajal jne. Küsige, kuidas saavad lapsevanemad aidata ürituse toimumise ajal; Aidake lapsel aru saada, kas talle üldiselt meeldivad selliseid üritused, kas vastavad tema huvidele, iseloomule, oskustele, huvidele jne; Veenduge et kooli tunniplaan ja muud kodu kohustused võimaldavad talle piisavalt aega üritusel osalemiseks.
Ürituse/ projekti jooksul: Aidake lapsel välja töötada selline päevaplaan, milles on aeg ürituste ülesannete täiendamiseks; Küsige lapselt, millega ta tegeleb; mida ta saab teada; kuidas talle meeldib rühmas, kellega suhtleb; millest mõtleb; milliste raskustega on kokku
puutunud; milliseid muutuseid ta märkab iseendas ja teistega suheldes; Veenduge et laps on turvalises keskkonnas; kaitstud rühmas; ruumis, kus üritus toimub; Küsige lapse käest, kas ta vajab Teie abi, pakkuge toetust: aidake vajaliku info otsimisel, võtke ühendust rühma liikmega, olge vahendaja rollis
teiste täiskasvanutega suheldes (näiteks, sotsiaalne abistaja, finantsnõustaja jne), toetage teda, kui vaja jne; Hoidke otse ühendust korraldajatega või ürituste eest vastutava täiskasvanuga: helistage aeg-ajalt ja tundke huvi, kuidas Teie lapsel läheb, millega ta
tegeleb, missugused suhteid tal on kolleegidega, kuidas Teie saate aidata; Veenduge, et laps on teadlik oma rollist, teab oma kohustusi rühmas/projektis, et ta ei oleks ülekoormatud või poleks liiga vähe tegevusi; Kui Teid kutsuti osalema rühma (mille liige on ka Teie laps) korraldatud üritustes, siis osalege, kuna see on tähtis lapse jaoks; Öelge oma lapsele, et Te hindate teda kõrgelt, et ta teisi või kogukonda aitab; näidake, et tunnustate tema saavutusi; ja teavitage, et olete tema pärast
uhke, et ta hakkas vabatahtlikult osalema ühiskonna tegevuses kogu kogukonna kasuks;
Suhelge teiste vanematega, kelle lapsed on ühe rühma liikmed; arutage nendega koos, millega lapsed tegelevad, milliste raskustega nad on siiani
kokku puutunud; kuidas Teie saate neid toetada jne; Kui elate välismaal, siis proovige ühendada oma laps sealsete noorterühmadega; otsige võimalusi ühiste projektide arendamiseks, õppereisideks,
kogemuste jagamiseks jne. Kui näed lapse säravaid silmi pärast kohtumisi, oled valmis toetama tema iga algatust. Aleksander B., lapsevanem Last kaasavaid üritusi on mitmeid: on neid, kus osaleb palju lapsi; on ka teisi, kus on vaid mõned; on üritused väikestele, on ka suurematele; neid korraldatakse koolis, elukohas, teised ka maakonna või riigitasemel. Vaatamata ürituste suurusele, millises osaleb Teie laps, võtke seda tõsiselt, hinnake oma lapse ideed, toetage tema soovi ja vaeva nägemist muuta midagi paremaks koolis ja kodukohas. Mõni üritus kestab kuu, mõni terve aasta. Lapsevanemana Teie vastutuseks on toetada oma last ja aidata tal teiste algatuste otsimisega, millest võiks ka osa võtta; või rääkida teiste kogukonna liikmetega erinevatest üritustest, milles saaks kaasata lapsi. Võimalik, et Teie laps soovib omal algatusel korraldada eakaaslastega rühma ühe või teise probleemi või olukorda lahendamiseks. Võib juhtuda, et laps tahab erinevate põhjuste tõttu lahkuda üritusest enne kui see on lõppenud, näiteks, sest ta on suuremaks kasvanud ja ei tunne enam huvi selle suhtes; sai aru, et talle meeldib midagi muud; et ta ei tunne end hästi rühmas; tahab rohkem tähelepanu pöörata teisele teemale või hoopis eksamitele jne. Vaatamata põhjusele, ärge sundige last osalema, kui ta ei taha. See on loomulik, kui lapse arvamus üritusel osalemisel osas muutus, oleks hea kui Te austaksite seda otsust. Sundimine võib halvendada teie suhteid ja takistada oodatud tulemuste saavutamist.
4. Osalemise eeldused Teie lapse osalemine erinevates tegevustes koolis, kogukonnas, riigi tasemel või välismaal toetab tema arengut ja õpetab hinnata olukorda erinevatest vaatenurkadest.
Õigus väljendada oma arvamust ja osaleda on väga tähtis nii laste arengule kui ka vanematele. Kui Teie laps osaleb siis: Muutub ta iseseisvaks ja õpib vastutama oma tegude eest; Paraneb tema õppimine, seda näitavad ka erinevate uuringute ja eksperimentide tulemused; Õpib austama reegleid ja inimesi, kes teda ümbritsevad; Omandab uusi teadmisi ja elu kogemust, mis aitavad tuleviku elukutse ja karjääri ettevalmistamiseks; Muutub enesekindlamaks, õpib hakkama saama murede ja ebakindlusega; Sulandub paremini kogukonda ja tal on vähem probleeme täiskasvanuelus; Tutvub uute inimestega ja arendab suhtlemisoskusi nii eakaaslaste kui ka perekonnaväliste täiskasvanutega, õpib olema meskonnaliige; Oskab paremini planeerida aega, ressursse, taskuraha ja materjale; Saab teada, millised õigused on temal ja teistel inimestel; Saab teada, kelle poole pöörduda, kui satub raskesse olukorda või rikutakse tema õigusi; Kogub jõudu ja julgust teavitada oma vanemaid või teisi usaldusväärseid täiskasvanuid sellest, mis temaga toimub; Veedab aega kasulikult ja leiab uusi sõpru; Saab paremini teada oma kogukonna ja riigi kohta; saab aru, kuidas riigiasutused ja muud organisatsioonid toimivad. Nii õpib ta kuidas olla aktiivne
ning vastutusrikas kodanik. Laps on nagu istutatud puu – vajab hoolt ja toetust, kuid see on investeering tema tulevikku ja see on meie, lapsevanemate, vastutuseks. Vassili O., lapsevanem
Selleks, et olla võimeline kasutama kõiki neid eeldusi, mis pakub osalemine erinevates algatustes, vajab laps Teie toetust ja heakskiitu. Selline käitumine ei nõua Teilt raha, kuid on oluline Teie lapse jaoks. Nii Teie saate tema käest teada, mis temaga toimub, mis on tema mured, kuidas ta tunneb, milliste probleemidega ta kokku puutub, millised on tema lähipäevade ja tuleviku plaanid. Sel viisil on Teil ka lihtsam oma lapsevanemate kohustusi täita. Lõpptulemusena Teie suhteid oma lapsega paranevad ja Te võite sõpradeks saada!
Materjalide väljaandmist on toetanud Avatud Eesti Fond ja Sotsiaalministeerium läbi „Lapse hääl!“ projekti.