KAHN. Saarlane
KAHN. The Islander
Tekst Heie Treier Fotod Arne Maasik
Text by Heie Treier Photographs by Arne Maasik
KAHN. Saarlane
KAHN. The Islander
Näitus Kuressaare linnuses
Exhibition at Kuressaare Castle
11. märts – 17. aprill ja 14. juuli – 14. august 2016
11 March – 17 April and 14 July – 14 August 2016
Tekst Heie Treier Fotod Arne Maasik
Text by Heie Treier Photographs by Arne Maasik
Tallinn 2016 1
Sisukord
Contents
Sissejuhatus_______5 Tähenduslik vaikimine_______8 Vaikiv loss_______9 Vaikiv Kahn_______11 Algus(ed)_______13 Kahn ja Kuressaare_______13 Konvendihoone_______16 Konvendihoone avamine_______17 Alggeomeetria_______19 Ruut_______21 Kolmnurk_______26 Ring_______27 Sõnumi visuaalne kontseptualiseerimine_______28
Introduction_______5 Meaningful Reticence_______8 The Reticent Castle_______9 Reticent Kahn_______11 Beginning(s)_______13 Kahn and Kuressaare_______13 The Convent Building_______16 Opening up the Convent Building_______17 Basic Geometry_______19 Square_______21 Triangle_______26 Circle_______27 The Visual Conceptualization of the Message_______28
Eesti Saaremaa_______35 Kuressaare linnus_______36 Kaarma kirik_______60 Karja kirik_______64 Pöide kirik_______68 Valjala kirik_______70 Kihelkonna kirik_______72
Estonia Saaremaa_______35 The Kuressaare Castle_______36 Kaarma Church_______60 Karja Church_______64 Pöide Church_______68 Valjala Church_______70 Kihelkonna Church_______72
Louis Kahn USA idakallas_______77 Trentoni supelusmaja_______78 Richardsi Meditsiinilaboratooriumid_______98 Eshericki elumaja_______112 Phillips Exeteri akadeemiline raamatukogu_______116 Bryn Mawr Erdman Hall ühiselamu___132 Franklin D. Roosevelti memoriaal_____148
Louis Kahn Eastern United States_______77 Trenton Bath House_______78 The Richards Medical Research Laboratories_______98 Escherick House_______112 Phillips Exeter Academy Library_______116 Bryn Mawr Erdman Hall Dormitories_______132 Franklin D. Roosevelt Four Freedoms Park_______148
3
100
95
75
25
5
0
100
95
75
25
5
0
@
Ehituskunst nr 47/48, 2007 Kahni erinumber Ehituskunst no. 47/48, 2007 Kahn special issue
Kunst.ee nr 1, 2012 Kahni erinumber Kunst.ee no. 1, 2012 Kahn special issue
Dokument, mis kinnitab Louis Kahni sisenemist Eesti territooriumile Tallinna piiripunkti kaudu 18. juulil 1928.
A document that confirms Louis Kahn’s entry onto the territory of Estonia at the Tallinn border checkpoint on July 18, 1928.
Lahtris „kelle loaga sisse sõitnud“ on märge: 517916. Wash. 3.IV.28. Hels. Ekw.845.
Under the heading “permission to enter granted by”, there is the notation: 517916. Wash. 3.IV.28. Hels. Ekw.845.
Lahtris „mis ajani peatuse luba antud“ on märge: 2 kuud.
Under the heading “period of the permitted stay”, there is the notation: 2 months.
ERA.1.1.8099. Tallinna piiripunkti kaudu Eestisse sisse- ja Eestist väljasõitnud isikute nimekirjad. Piirdaatumid 01.04.192831.03.1929. Lk 476.
ERA.1.1.8099. Lists of people who have entered and departed Estonia via the Tallinn border checkpoint between 4/1/1928 and 3/31/1929. P 476.
Sissejuhatus
Introduction
Näitus „KAHN. Saarlane“ on mõtteline jätk 2006. aastal Kuressaares peetud Louis Kahni päevadele. Nagu tookord esitame ka nüüd küsimusi arhitekti ja tema sünnipaiga seoste kohta. 2006. aastal toodi Riias asuvast Läti Riiklikust Ajalooarhiivist välja Kahni üllatuslik sünnidokument, mis on rahvusvahelistes publikatsioonides saanud tema elulookirjelduse osaks. Eestis on aga seejärel ilmunud kaks Kahnile pühendatud ajakirja erinumbrit: Ehituskunst nr 47/48, 2007 ja kunst.ee nr 1, 2012.
KAHN. The Islander is a conceptual sequel to the Kahn Days that took place in Kuressaare in 2006. As then, we are again posing questions about the connections between the architect and his birthplace. In 2006, Kahn’s surprising birth record was retrieved from the Latvian State Historical Archives in Riga, which has been included in Kahn’s biographies in international publications. After 2006, issues of two magazines have been dedicated to Kahn – Ehituskunst no. 47/48, 2007 and kunst.ee no. 1, 2012.
Ükski Louis Kahni arhitektuuriteos ei asu Euroopas. Küll aga on Euroopa vetes sõitnud tema projekteeritud kontserdilaev Point Counterpoint II (ehitatud 1976), mille ostmiseks Eesti riigile on pingutusi teinud nii Louis Kahni Eesti Sihtasutus kui ka Kahni sõbrad USA-s. See oleks põhimõtteliselt ainus võimalus tuua tema looming reaalselt Euroopasse ja tema sünnimaale.
None of Louis Kahn’s architectural works are located in Europe. But Point Counterpoint II, the concert ship designed by Kahn (built in 1976) has sailed in European waters. The Louis Kahn Estonia Foundation and Kahn’s friends in the U.S. have worked hard to buy the ship for the Estonia. This would be the only way to actually bring Kahn’s work to the architect’s country of birth in Europe.
Kontserdilaev Point Counterpoint II (1976) Point Counterpoint II (1976) by Louis Kahn
In the meanwhile, the topic has slowly but surely been smoldering and maturTeema on vahepeal aeglaselt, ent kating, and seeking an output to emerge kematult edasi küdenud ja küpsenud, otsides võimalust tulla esile uuel tasandil. at a new level. The title of the exhibition refers to the architect’s connection to isNäituse pealkiri viitab vähemalt kolmel lands, in at least three ways – concretely viisil arhitekti seotusele saarega: konk(the architect was born on an island reetselt (ta oli saaremaalane), üldistatult called Saaremaa), generally (an island as (saar kui meeleseisund) ja filosoofiliselt a state of mind) and philosophically (se(eraldatus, sõltumatus, vabadus liikuda clusion, independence, the freedom to mistahes ilmakaarde). move anywhere in the world).
Kahniga hakati Eestis tegelema külma sõja ajal, üsna varsti pärast seda, kui USA-s oli märgatud tema kui nüüdisarhitekti olulisust. 1967. aastal tõlkis insener Tiit Masso omal algatusel eesti keelde viis aastat varem ilmunud Vincent Scully Jr. Kahni monograafia1. See raamat anti New Yorgis välja raamatusarjas „Makers of Contemporary Architecture“, kus ilmusid veel Richard Buckminster Fulleri, Philip Johnsoni, Eero Saarineni, Kenzō Tange käsitlus. Omal ajal oli see ülim märgiline tunnustus Kahnile.
The subject of Kahn started to be dealt with in Estonia during the Cold War, quite soon after his significance as a contemporary architect started to be noticed in the U.S. In 1967, engineer Tiit Masso, translated the monograph on Kahn by Vincent Scully Jr. published in 1962 into Estonian at his own initiative1. Scully’s book was part of the Makers of Contemporary Architecture series published in New York, which included works on Richard Buckminster Fuller, Philip Johnson, Eero Saarinen, and Kenzō Tange. This was an extremely symbolic real-time recognition of Kahn.
Tiit Masso tõlge on keeleliselt väga kvaliteetne.2 Ta trükkis teksti käsitsi kolmes eksemplaris läbi kopeerpaberite. Nõukogude Liidu kirjastamistsensuuri ajal oli paarieksemplariliste käsikirjade tegemine laiemalt levinud nähtus, millel oli venekeelne termin samizdat. Scully
Tiit Masso’s translation is very high quality.2 He typed three copies of the text by hand using carbon paper. Due to the censorship of publication in the Soviet Union, making a few copies of a manuscript was a widespread phenomenon and called samizdat in Russian. The translation of Scully’s work had no
5
Vincent Scully Jr. raamat „Louis I. Kahn“ (1962) Louis I. Kahn by Vincent Scully Jr. (1962)
Tiit Masso käsikirjaline Scully raamatu tõlge (1967) Translation of Scully by Tiit Masso ( 1967)
tõlkel polnud lootust saada ametlikult kirjastatud, ometi avaldas see Eesti arhitektidele, projekteerijatele ja inseneridele mõju, sest erialaringkonnis levitati kolme käsikirjalist tõlget käest kätte. Toonane põlvkond ei kuulunud inglise keeleruumi mõjuvälja, aga info Kahnist levis ikkagi, sest pilte vaadati juurde ajakirjadest ja mujalt. On ime, et tõlke ainus teadaolev rariteeteksemplar on säilinud.
Kahni „Form and Design“, Tiit Masso tõlge (1967) Kahn’s Form and Design Estonian translation by Tiit Masso (1967)
Kahni „Form and Design“, Epp Aareleiu tõlge (2007) Kahn’s Form and Design Estonian translation by Epp Aareleid (2007)
Praegu võib kõrvuti panna Kahni essee „Form and Design“ (1960) kaks sõltumatut eestikeelset tõlget: Tiit Masso variant 1967. aastast (pealkiri „Vorm ja kujundus“) ning Epp Aareleiu tõlge ajakirjas Ehituskunst 47/48, 2007 (pealkiri „Vorm ja kavand“). Kahe vastandliku ühiskonnaparadigma tingimustes tehtud tõlget ühest ja samast tekstist võiks olla huvitav võrdlevalt analüüsida nii keeleliselt kui ka terminoloogiliselt. Ometi jääb ikkagi kripeldama küsimus Kahni sünnikohast. Kas ta võis tõesti sündida Pärnus, nagu fikseerib 2006. aastal arhiivist väljatoodud dokument? Või ikkagi Kuressaares, nagu teati varasematel aastakümnetel, või laeval, nii et sünd oli üksnes vormistatud Pärnus kui kohalikus tähtsamas halduskeskuses? Samuti kripeldab küsimus arhitekti sünnikoha ehk alguse kohta seoses Kahni arhitektuuriga. Lühidalt öeldes on see käesoleva näituse ja kataloogi analüüsi tuum. . Millistele autoritele ja uurimustele toetuda olukorras, kus Louis Kahni varajane eluetapp on kaetud vähese arhiivimaterjaliga, mistõttu on ka rahvusvaheliste uurijate huvi selle ajajärgu vastu väike? Kahni varajase perioodi järjepidev analüüsija, kunstiteadlane Michael Lewis on otsinud noore Kahni reiside jalajälgi ja väheste kindlate faktide punktiirjooni sellel hajusal maastikul. Seniilmunud käsitlustes pole tal olnud põhjust Kuressaaret mainida. Kõige värskem koguteos, „Louis Kahn – The Power of Architecture“, ilmus 2012. aastal3 ühel ajal samanimelise suurnäitusega, mis jätkab praegugi rändamist mööda Euroopa ja USA keskseid arhitektuuriinstitutsioone. Kevadeks 2016 on suurnäitus jõudnud Bellevue Arts Museumi USA-s Washingtoni osariigis.
Kogumik „Louis Kahn. The Power of Architecture“ (2012) The anthology Louis Kahn. The Power of Architecture (2012)
Mainitud koguteos esindab Kahni uurimise värskeimat seisu. On märgiline, et
possibility of being published, and yet the book had an impact on Estonian architects, designers, and engineers, because, in professional circles, the three copies of the translation were handed from reader to reader. Although the generation of the day was not under the influence of the English-speaking world, information about Kahn spread, because pictures from magazines and elsewhere could still be obtained. It is a wonder that one of these rare copies of the translation still exists. We can now also compare two independent Estonian translations of Kahn’s essay “Form and Design” (1960) – Tiit Masso’s translation from 1967 (titled “Vorm ja kujundus”) and Epp Aareleid’s translation in Ehituskunst 47/48, 2007 (titled “Vorm ja kavand”). It could be interesting to make a comparative analysis – both linguistically and terminologically – of the two translations made under conditions of two such diametrically opposed social paradigms. Yet, the question of Kahn’s birthplace is still perturbing. Was he really born in Pärnu as the document found in 2006 indicates? Or in Kuressaare, which was the accepted truth during previous decades; or even on a boat so that the birth was only recorded in Pärnu as the most important local administrative center? Also perturbing is the question regarding the connection between the Kahn’s birthplace or beginnings and his architecture. In short, this is the core of the analysis in this exhibition and catalogue. . However, which authors and researchers can we rely on in a situation where there is little archival material pertaining to the earliest period of Kahn’s life, and therefore there is little interest among international researchers in this period? The art historian Michael Lewis, who has consistently analyzed Kahn’s early period, has searched for the footprints of Kahn’s travels and the dotted lines connecting the few definite facts in this diffused landscape. In his writings to date, he has not had any reason to mention Kuressaare. The newest anthology Louis Kahn – The Power of Architecture appeared in 20123 concurrently with a large exhibition of the same name, which is continuing to travel through important architectural institutions in Europe and the U.S. By the spring of 2016, the exhibition will have arrived at the Bellevue Arts Museum in the State of Washington in the
United States. The anthology represents the most recent approach to Kahn. It is significant that in this narrative Kuressaare is missing. Thus, based on Louis Kahn – The Power of Architecture one could conclude that Kahn had a minimal Keda siis ikkagi võtta teejuhiks? Kahni connection, if any, with Kuressaare and töödest on kirjutatud tekste väga erineval Saaremaa. eesmärgil ja erineva mõttetihedusega. Therefore, who should be the guide? Isegi Kahni enda avaldatud tekstid kõla- Kahn’s work has been written about for vad väga erinevalt sõltuvalt sellest, kes very different reasons and with differarhitekti juttu transkribeeris ja toimetas. ent levels of concision. Even Kahn’s own published texts sound very differTekstide temperatuur, energeetika ja tundetoon sõltub suuresti toimetaja mait- ent depending on who transcribed and edited the architect’s words. The texts, sest, tundlikkusest või koolkonnast. temperature, energy and tone depend Tasakaalustatud ja samas Kahnile läheto a great extent on the editor’s tastes, daste ning arhitekti vaimu tabavate sensitivity and school of thought. One autoritena võiks panustada Alexandra can place one’s stake on Alexandra Tyng Tyngile („Beginnings. Louis I. Kahn’s (Beginnings. Louis I. Kahn’s Philosophy Philosophy of Architecture“, A Wiley- In- of Architecture, A Wiley- Interscience terscience Publication, 1984) ja Richard Publication, 1984) and Richard Saul WurSaul Wurmanile („What Will Be Has Alman (What Will Be Has Always Been. ways Been. The Words of Louis I. Kahn“, The Words of Louis I. Kahn Rizzoli 1986) Rizzoli, 1986). Vastavalt arhitekti tütar4 ja as balanced authors, who were close to Kahn and able to capture his “spirit”. kunagine üliõpilane on viibinud arhitekti 4 mõjuväljas ning tunnetavad tema isiksust The architect’s daughter and one-time student have spent time in the architect’s ja loomingut. sphere of influence and comprehend his Kõige olulisem autor, kellele seoses personality and work. Kuressaare-teemaga toetuda, on arhitekt However, the most important author on Anne Tyng, Kahni kaastöötaja ja seega whom to rely when it comes to the subalgallikas. Tema uudishimu Kahni sünject of Kuressaare is Anne Tyng, an archinikoha vastu väljendus selles, et ta käis tect who was Kahn’s collaborator, and Saaremaal 1993. aastal, kohe pärast therefore, a primary source. Her interest külma sõja lõppu, kui riigipiirid avanesid. in Kahn’s birthplace was expressed by Raamatu „The Rome letters 1953-1954“ the fact that she travelled to Saaremaa (Rizzoli, 1997) alguses käsitleb ta 14. sa- in 1993 immediately after the end of the jandil ehitatud Kuressaare piiskopilinnust Cold War, when the borders opened. At the beginning of her book, The Rome ja Saaremaa keskaegseid kirikuid kui midagi, mille kohalolek Kahni loomingus Letters 1953-1954 (Rizzoli, 1997), she deals with the Bishopric Castle of Kureson tema arvates vaieldamatu. Kas võib saare built in the 14th century and the öelda, et Kahn oli arhitekti ja kunstnimedieval churches of Saaremaa as kuna eelisjärjekorras vastuvõtlik teatud something that indisputably appears in arhitektuurivormide sugestiivsusele, sün- Kahn’s work. Can it be said that, as an teesides erinevate allikate ja impulsside architect and artist, Kahn was predismõjul oma ainulaadse visuaalse keele? posed to be receptive to the suggestiveness of architectural forms, by synthesizSiinne analüüs keskendub võimalusele ing his unique visual idiom from various näha silda Kahni ja keskaegse arhiteksources and impulses? tuurisüsteemi mõne aspekti vahel.5 This analysis focuses on the possibility Keskaegne arhitektuur lähtus kindlatest universaalsetest printsiipidest, ent teisalt of seeing a bridge between Kahn and some aspects of medieval architectural killunes paljudeks kohalikeks erisusteks system.5 The latter was based on certain ja koolkondadeks. Nii kujundas Kuresuniversal principles, and yet was fracsaare linnust ja tema konteksti, Saaretured into many local distinctive features maa keskaegset arhitektuurikoolkonda and schools. Thus, the Kuressaare Casgeopoliitiliste, looduslike, klimaatiliste, tle and its context, Saaremaa’s medieval teoloogiliste jpt eripärade põimumine. architectural school, were shaped by a See tingib ka peamised märksõnad, mis blending of geopolitical, natural, climatic, theological and other characteristics. võiksid olla ühised Kahni n-ö keelele ja Saaremaa keskaegse arhitektuuri keelele: This also determines the main keywords sealsest narratiivist puudub Kuressaare. Nii võiks teose „Louis Kahn – The Power of Architecture“ põhjal järeldada, et Kahnil on Kuressaare ja Saaremaaga minimaalne seos, kui seda üldse on.
7
Alexandra Tyng, „Beginnings“ (1984) Cover of Beginnings by Alexandra Tyng (1984)
„Louis Kahn to Anne Tyng“, lk 8—9 Louis Kahn to Anne Tyng, pages 8—9
Nathaniel Kahni dokumentaalfilm „My Architect“ (2003) Documentary My Architect by Nathaniel Kahn (2003)
Aerofoto: Kuressaare linnus ja bastionid Aerial photograph: Kuressaare Castle surrounded by bastions and moats
need on monumentaalsus, kindlustus (konvendihoone) ja alggeomeetria, kui nimetada peamisi.
that might be common to both Kahn’s “language” and the “language” of Saaremaa’s medieval architecture: monumentality, fortress (convent building) and basic geometry, to mention the main ones.
Tähenduslik vaikimine
Meaningful Reticence
Kui püüda ettevaatlikult sõnastada käesoleva Kahni-projekti lähet, siis alustagem tähenduslikust vaikimisest.
If we try to carefully formulate the origins of this Kahn project, then let’s start from the concept of meaningful reticence.
Louis Kahn tutvustas oma päritolu napilt: ta ütles end olevat pärit saarelt, kus on loss. Filmis „My Architect“6 mainib Nathaniel Kahn seda oma isalt kuuldud lauset kui mälestust lapsepõlvest. Anne Tyngi raamatupeatükk kannab nime „Sündinud Baltikumis lossiga saarel“.7
Louis Kahn was very succinct when talking about his origins: he came from an island, with a castle. In the film My Architect6 Nathaniel Kahn mentions this as the sentence he heard from his father as a memory of his childhood. A chapter in Anne Tyng’s book is titled “Born on a Castled Island in the Baltic”.7
„Kahni loss“ on olemas, see on Kuressaare piiskopilinnus ehk rahvasuus Kuressaare loss. Ehitis asub Eesti Vabariigi territooriumil saarel nimega Saaremaa linnas nimega Kuressaare. Pärineb 14. sajandist. On säilinud erakordselt hästi. Esindab hilinenult gooti arhitektuuri stilistikat. Põhiplaanilt konvendihoone. Ehitatud kohalikust dolomiidist. Fassaadil on kaks torni: saledam vahitorn Pikk Hermann ja jässakam kaitsetorn Sturvolt.8 Vanemal, Sturvolti tornil on sirged, ent hiljem ehitatud Pika Hermanni tornil ümardatud nurgad. Keskaegset piiskopilinnust ümbritsevad bastionid ja vett täis vallikraavid pärinevad 16.—17. sajandist.
“Kahn’s castle” – the bishopric castle or the Kuressaare Castle as it is popularly known – exists. The structure is located on the territory of the Republic of Estonia, on an island called Saaremaa, in a town called Kuressaare. It dates back to the 14th century. It has survived in extremely good condition. It represents the late Gothic style of architecture. Its floor plan is that of a convent building. It is built of local dolomite. The façade has two towers – the more slender Tall Herman watchtower and the stockier defensive Sturvolt tower.8 The corners of the older Sturvolt tower are straight, but the corners of the Tall Hermann tower, which was built later, are rounded. The medieval bishopric castle is surrounded by bastions and moats filled with water, which date back to the 16th—17th centuries.
2006. aasta Kahni päevadel püüeldi sümboolselt selle poole, et lõpetada hilinenult külm sõda ja tuua Kahn tagasi tema sünnikohta. Paariks päevaks saabus Kuressaarde muljetavaldavalt palju Kahni eksperte ja sugulasi, kes kõik nägid ära „Kahni lossi“.
Kuressaare linnuse tornid Pikk Hermann ja Sturvolt The towers of the Kuressaare Castle are called Tall Herman and Sturvolt
Tegelikult võib öelda, et tänapäeval ei näe keegi „Kahni lossi“ enam sellisena, nagu tema seda nägi – ei füüsilises ega vaimses mõttes. Lossi tähenduslik vaikimine näib kestvat aastakümneid, hämmastavalt järjepidevalt ja hämmastavalt paljudel tasanditel, oodates kannatlikult, millal keegi võtaks vastu hermeneutilise väljakutse seda analüüsida.
During the Kahn Days in 2006, there was a symbolic striving to belatedly end the Cold War and bring Kahn back to his birthplace. For a few days, an impressive number of Kahn experts and relatives arrived in Kuressaare, all of whom saw “Kahn’s castle.” Actually, it can be said that no one today sees “Kahn’s castle” as he saw it – in both the physical and mental sense. The castle’s meaningful reticence seems to have lasted for decades, amazingly consistently and on amazingly many levels, waiting patiently for someone to accept the hermeneutical challenge to analyze it.
Vaikiv loss
The Reticent Castle
„Lou kirjelduses sai Saaremaal asuvast lossist nagu muinasjutt“, mäletab Anne Tyng.9
“Lou’s description of the castle on Saaremaa had given it a fairy-tale quality,” remembers Anne Tyng.9
However, it is ironic that during the Soviet era “Kahn’ castle” was actually built into something that could be called a fairy tale. Between 1970 and 1985 a massive “renovation” took place in the Kuressaare bishopric castle10, during which the exterior of the structure was reconstructed and work was carried out on the inside. Kalvi Aluve, the architect that designed the reconstruction, based it on drawings made in Kuressaare in the early 20th century, in 1907, by Hermann Seuberlich. And Seuberlich, in turn, had based his drawings on unpublished drawings from 1688 in the Swedish Military Archives.11 Thus, during the 1970s, crenelation was added to the top of the Kuressaare Castle’s walls and a crenelated collar was added to the Tall Hermann tower. “In some ways, K. Aluve’s activity in Kuressaare could be compared to Viollet-le-Duc and Boeswillwald’s activity at the Castle of Carcassonne in the late 19th and early 20th centuries, or the restoration work conducted by Petrus Josephus Hubertus Cuypers, known as the Dutch Viollet-le-Duc, on the Kasteel de Haar,” writes Jaan Tamm.12 Kahn made drawings of the Castle of Carcassonne along with its crenelated wall in 1951 in France13, but this is castle architecture that belongs to a different school in a Niisiis kannab Kuressaare monumentaal- totally different country. Thus, Kuressaare’s monumental mene keskaegne linnus tänapäevani seljas dieval castle still bears the ideals of its nõukogudeaegseid stiililise restaureeriSoviet-era restoration, a restoration style mise ideaale: sellise restaureerimismoe that reached its peak in Europe in the kõrgaeg Euroopas oli (sic!) 19. sajandi th 14 14 esimesel poolel. Tegelikult ühtisid need first half of the 19 century (sic!). Actually, these principles conformed in a põhimõtted teatud mõttes nõukogude certain sense to a trend of Soviet-era art kunstiteaduse tendentsiga käsitada theory to deal with art history as the hiskunstiajalugu kui stiiliajalugu. Sellel oli tory of style. And in the broader context, omakorda laiem kontekst – kunstiteadus the theory of art and restoration sought ja restaureerimine otsisid vaikivat oposit- means of silent opposition and alternasiooni ja alternatiivi riiklikult pealesurutud tives to the monopoly of Marxist-Leninist marksistliku-leninliku poliitika monopolile. policies imposed by the state. Kurioosne, aga „Kahni loss“ ehitatigi Nõukogude Liidus reaalselt millekski, mida võib nimetada muinasjutuks. Aastail 1970—1985 toimusid Kuressaare piiskopilinnuses ulatuslikud n-ö renoveerimistööd10, mille käigus ehitati ümber hoone välisilme ja tehti sisetöid. Töid projekteerinud arhitekt Kalvi Aluve võttis aluseks Kuressaares 20. sajandi alguses tegutsenud Hermann Seuberlichi joonistuse 1907. aastast ning Seuberlich oli võtnud aluseks Rootsi Sõjaarhiivi publitseerimata joonistuse 1688. aastast.11 Nii lisati 1970. aastail Kuressaare linnuse müüri ülaossa kreneleering ja Pika Hermanni tornile mašikuliirfriis. „Mõneti võiks K. Aluve tegevust Kuressaares võrrelda Viollet-le Duci ja Boeswillwaldi tegevusega Carcassonne’i linnuses üle-eelmise sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul või Hollandi Viollet-de-Duciks kutsutud Petrus Josephus Hubertus Cuypersi ennistustöödega Kasteel de Haari kindluses,“ kirjutab Jaan Tamm.12 Carcassonne’i kindlust koos sealse kreneleeritud müüriga on Kahn 1951. aastal Prantsusmaal joonistanud13, ent see oli hoopis teise maa teise koolkonda kuuluv kindlusearhitektuur.
Praeguseks on kohalikud linnuse arhitektuuriliste moonutustega eksterjööris ja interjööris (akna ees pommikujulised lambid jms) nii harjunud, et neil ei tule pähegi hoone kohta küsimust esitada.
Today, we are used to the architectural distortions of the castle’s exterior and interior (cannonball-shaped lamps hanging from a chain in front of the windows, etc.), so it would not occur to anyone to one to question the building in any way.
Kuressaare linnus on olnud läbi sajandite kuni siiani mitmeski mõttes vaikima sunnitud hiiglane. Üks tähtis argument on fotode vähesus, nende suhteliselt kehv kvaliteet ja pildistamisrakursside ühekülgsus.
In some sense, the Kuressaare Castle is a giant that has been forced to be silent through the centuries until the present day. One important reason is the dearth of photos, their relatively poor quality and unidirectional photographic angles.
9
Pika Hermanni vastvalminud mašikuliirfriis (foto 1979) Crenelated collar recently added to the Tall Herman tower (1979)
Linnuse müüri vastvalminud kreneleering (foto 1979) Crenelation recently added to the walls of the castle (1979)
Arhitekti ja fotokunstniku Arne Maasiku kogemuse põhjal on selle linnuse fassaadi pildistamine mitmel põhjusel keerukas protsess: hoov on kitsas, ehitis massiivne ja fotograafil vähe taganemisruumi. Kuna fassaad asub hoone põhjapoolsel müüril, on seal aasta ringi vähe valgust. Päike siia ei ulatu. Ilusa ilmaga paistab päike linnuse tagant, tuues fassaadi tumedust veel kontrastsemalt esile. Fassaadi saab pildistada üksnes halli ilmaga.15 Ka linnuse ehitusajaloo uurimine on olnud seotud 1970.—1985. aasta „restaureerimistöödega“, lähtudes juba ette vigasest metodoloogiast16 suletud ühiskonnas. Uued laiaulatuslikud väliuuringud linnuse territooriumil algasid 2010. aastal Garel Püüa juhtimisel17 ning käivad siiani, seega kestab praegu linnuse ajalookirjutuse korrigeerimise protsess. Kuressaare lossi kaitsemüürid Defensive walls of the Kuressaare Castle
Ameerikast vaadates paneb piiskopilinnuse vaikima kohanimede sage muutumine 20. sajandi maailmakaardil, sõltuvalt poliitiliste režiimide vahetumisest. Sajandi algul möödus Kahni varajane lapsepõlv Öseli saarel Arensburgi linnas Tsaari-Venemaa impeeriumis. Suvel 1928 külastas noor arhitekt Kahn Euroopaturnee alguses enda väitel ka kodusaart. Sel ajal kehtisid seal Eesti Vabariigi kohanimed Saaremaa ja Kuressaare. Pärast Teist maailmasõda nimetati Nõukogude Liidus linn taas ümber – seekord eesti punarevolutsionääri Viktor Kingissepa auks Kingissepaks. Täpselt sama nimi anti Nõukogude Liidus veel teisele linnale, mida ajalooliselt teatakse kui Jamburgi (vene keeles Ivangorod, eesti keeles Jaanilinn) ja mis asub Venemaa territooriumil, teisel pool Narva piirijõge. Külma sõja lõpu ja Eesti Vabariigi taastamise järel muudeti Saaremaa linna nimi tagasi Kuressaareks. Nime sage vahetumine on märk poliitilistest tõmbetuultest. Geopoliitiline keerukus ongi objektiivselt olnud selle piirkonna pidev konstant läbi aegade – keskajal ja hiljem. Miks muidu on terve Eesti territoorium kaetud keskaegse linnusearhitektuuriga? Ka keskaegsed kristlikud kirikud ehitati paksude müüridega kaitsekirikuteks.
Kahni uurija Robert McCarteri joonistus Kuressaare lossist (2006) Drawing of the Kuressaare castle by Robert McCarter (2006)
Külma sõja ajal jooksis mõtteline Berliini müür ka läbi Saaremaa vete. Nimelt pidi Saaremaa valvama Nõukogude Liidu riigipiiri üht lõiku, sest teispool merd
Based on the experience of Arne Maasik, who is an architect and photographer, photographing the castle’s façade is difficult for several reasons. The courtyard is narrow; the structure is massive; and there is little room for the photographer to back up. Since the façade is located on the northern wall of the building, the amount of light is limited year round. The sun just does not shine there. In nice weather, the sun shines from behind the castle and emphasises the darkness of the façade even more. The façade can only be photographed in overcast weather.15 The research on the history of the castle’s construction is also related to the “restoration work” conducted between 1970 and 1985, and is therefore based on the defective methodology16 of a closed society. New extensive field research on the castle territory was started in 2010 under the direction of Garel Püüa17 and is ongoing, therefore the process of correcting the historical writing on the castle continues. Viewed from America, the frequent changes of the place names on the world map during the 20th century, caused by the changes in political regimes, forces the bishopric castle to be silent. In the early 20th century, Kahn’s early childhood was spent on the island of Ösel in the town of Arensburg, in the Tsarist Russian Empire. According to the young architect himself, he visited his home island while on a tour of Europe in the summer of 1928. At that time, in the Republic of Estonia, the place names Saaremaa and Kuressaare applied. After World War II in the Soviet Union, the town was renamed Kingissepa, in honour of Viktor Kingisepp, an Estonian Communist revolutionary. Exactly the same name was also given to another town in the Soviet Union, which is known historically as Jamburg (Ivangorod in Russian and Jaanilinn in Estonian); the town is on the other side of the Narva River and now in the territory of Russia. At the end of the Cold War, and after the restoration of the Republic of Estonia, the name of the town in Saaremaa was changed back to Kuressaare. The frequent name changes are a sign of the political winds. And geopolitical complexity has objectively been a constant in this region throughout time – in the Middle Ages as well as later on. Why else would the entire territory of Estonia be covered with medieval castle architecture? And even the medieval Christian churches were built with thick walls to be fortress churches.
asusid „vaenulikud kapitalismimaad“. Saaremaa tervikuna moodustas pärast Teist maailmasõda peaaegu salastatud militaartsooni. Isegi nõukogude kodanik tohtis sinna sõita ainult piirivalve eriloaga.
During the Cold War, a conceptual Berlin Wall ran through waters surrounding Saaremaa. Namely, Saaremaa had to defend this section of the Soviet Union’s border, because “hostile capitalist countries” were located across the sea. And after World War II, Saaremaa was practically turned into a secret military zone. Alahinnata ei maksa ka terminoloogilisikeelelisi tõrkeid. Kuressaare linnuse tellija Even Soviet citizens could not travel to 14. sajandist, Saare-Lääne piiskop, allus Saaremaa without special permission from the border authorities. Riia kaudu Vatikanile. Ent arhitektuurilistes küsimustes võttis ta eeskuju koha- It also does not pay to underestimate the peal Saksa ordult18, mis allus ju samuti terminological-linguistic obstacles. The Bishop of Ösel-Wiek, who commissioned Vatikanile. Igatahes on kõik toonased the Kuressaare Castle in the 14th cenarhitektuuriterminid seotud saksa keele ja ajaloolise kontekstiga. Tänapäeva levi- tury, was subordinated to the Vatican via nuim rahvusvaheline keel on inglise keel, Riga. However, when it came to architectural issues, he followed the example mille ajaloolises kultuuriruumis täpselt of his political competitors the Teutonic samasugust arhitektuurinähtust ei esine. Knights18, who were also subordinated Samuti ei eritle rahvusvahelise arhitektuuriajaloo narratiiv, mis on kirjutatud läänelikust diskursusest lähtuvalt, keskaja arhitektuuri väiksemaid koolkondi. Nii tekib keelelisi ja terminoloogilisi tõrkeid, mis panevad Kuressaare linnuse veel kord vaikima.
to the Vatican. In any case, all the architectural terminology from that period is related to the German language and historical context. Today, the most widespread international language is English, but this kind of architecture and the corresponding terminology does not historically exist in the related cultural space. The narrative of international Western architectural history does not differentiate the smaller schools of medieval architecture. Thus linguistic and terminological obstacles develop, which once again force the Kuressaare Castle to “be silent.”
Vaikiv Kahn
Reticent Kahn
Kahni loomingut uurides suhestuvad arhitektuuriteadlased keskaja arhitektuuriga minimaalselt. Seda kinnitas ka Kenneth Framptoni ootuspäraselt eitav vastus küsimusele Kahni ja keskaegse arhitektuuri võimalike seoste kohta.19
When researching Kahn’s work, architectural scholars relate minimally to medieval architecture. This is confirmed once more by Kenneth Frampton’s expected negative answer to a question about the possible connections between Kahn and medieval architecture.19
Oma paljutsiteeritud ja -viidatud „Monumentaalsuses“ (1944) analüüsib Kahn keskaja arhitektuuri pigem pejoratiivselt: „Gooti arhitektuur, mis tugines lihtsatele põhimõtetele ning mida kitsendas saada olnud materjalide valik, oli olemuslikult piiratud. Beauvais’ katedraal, mille ehitajad püüdlesid suuremate mõõtmete ja kõrguse poole, varises kokku“20. Kui Kahn analüüsib siin keskaja arhitektuuri, peab ta silmas Prantsusmaa või Saksamaa romaani ja gooti katedraale, mis kuuluvad lääne kunstiajaloo normatiivsesse narratiivi. Ta toob näiteks just katedraaliarhitektuuri, kui väidab:
In his often quoted and referenced work “Monumentality” (1944), Kahn’s analysis of medieval architecture is rather pejorative – “Gothic architecture relying on basically simple construction formulas derived from experience and the material available, could only go so far. Beauvais cathedral, its builders trying to reach greater spans and height, collapsed.”20 However, when Kahn is analysing medieval architecture here, he is referring to the Romanesque and Gothic cathedrals of France and Germany, which are part of the normative Western art history narrative. He uses cathedral architecture as an example when he says:
11
Kahni uurija Robert McCarteri joonistus Kuressaare lossist (2006) Drawing of the Kuressaare castle by Robert McCarter (2006)
Esther I. Kahn: Lou’s father was born in Estonia, and came from a very large family because his father married twice. /.../ When Lou’s father came out of the Army and they got married, he took his wife to a little island in the Baltic Sea which was called Oser [Ösel]; and nobody knows what he did. Perhaps he was a scribe, perhaps he taught but it was certain that they were very poor. Lou was born there... Interview with Alessandra Latour, Philadelphia, Pennsylvania, May 5, 1982. Louis I. Kahn l’uomo, il maestro. A cura di Alessandra Latour. Edizioni Kappa, Roma 1986, p 15, 17.
„Monumentaalsus“, Kahni esimene mõjukas sõnavõtt (1944) Monumentality, Kahn’s first major essay (1944)
Esther I. Kahn: „Lou isa sündis Eestis ja pärines väga suurest perekonnast, kuna tema isa oli abiellunud kaks korda. /.../ Kui Lou isa tuli armeest ja nad abiellusid, viis ta oma naise väikesele saarele nimega Oser [Ösel] Balti meres; ja keegi ei tea, millega ta tegeles. Võib-olla oli ta kirjutaja, võib-olla õpetas, aga kindel oli see, et nad olid väga vaesed. Lou sündis seal...“ Intervjuu Alessandra Latourile Philadelphias Pennsylvanias 5. mail 1982. Louis I. Kahn l’uomo, il maestro. A cura di Alessandra Latour. Edizioni Kappa, Roma 1986, lk 15, 17.
Kahn joonistas 1928.-1929. aastal Itaalias keskaegseid torne. Louis Kahn: The Power of Architecture, lk 81 In 1928 and 1929 Kahn drew two medieval towers in Italy. Louis Kahn: The Power of Architecture, p 81
No architect can rebuild a cathedral Ükski arhitekt ei suuda taasluua of another epoch embodying the minevikuepohhi katedraali, mis desires, the aspirations, the love and kehastab selle meile pärandanud hate of the people whose heritage it minevikuinimeste ihasid, püüdlusi, became. Therefore the images we armastust ja vihkamist. Seetõttu have before us of monumental strucei saa minevikuehitised meie jaoks tures of the past cannot live again enam elada samasuguse intensiivwith the same intensity and meaning. suse ja tähenduslikkusega nagu omal Their faithful duplication is unrecajal. Nende tõetruu kopeerimine on oncilable. But we dare not discard mõeldamatu. Kuid me ei tohi siiski the lessons these buildings teach for heita kõrvale õppetundi, mida need they have the common characteristics of greatness upon which the ehitised meile pakuvad, sest neile on buildings of our future must, in one omane see suuruslik tunnus, millele sense or another, rely.21 ühes või teises mõttes peavad toetuma ka meie tulevikuehitised.21 Interestingly, in his book, Vincent Scully Huvitaval kombel võrdleb Vincent Scully Jr. compares Kahn to a Gothic architect Jr. oma raamatus Kahni gooti arhitektiga, when analysing the architecture of the lab building at the University of Pennanalüüsides tema 1960. aastate alguses sylvania, which constituted Kahn’s great suure läbimurde teinud ehitise, Philabreakthrough in the 1960s: “Like a Gothdelphia Ülikooli laboratooriumihoone ic architect, Kahn welcomes the change, arhitektuuri. Tiit Masso tõlkes: „Nagu as, like a Gothic building, his own is a gooti arhitekt, tervitab Kahn muutust, triumph of skeletal order”.22 kuna nagu gooti ehitisteski, on see Kahni In the anthology Louis Kahn: The Power puhul karkassisüsteemi triumf“.22 of Architecture, Michael Lewis, an exKahni varajase loomingu ekspert Michael Lewis toob koguteoses „Louis Kahn. The Power of Architecture“ esile seaduspära, et 1928.—1929. aasta Euroopa-reisil valis noor Kahn Itaalias korduvalt maalimiseks ja joonistamiseks just keskaegse kindlusarhitektuuri. Eraldi on Lewis valinud analüüsimiseks kaks Kahni joonistust, millel on kujutatud kahe torniga Itaalia keskaegne kindlus, mis võis Lewise arvates mõjutada Kahni hilisemat loomingut (ta toob näiteks Kahni kavandatud Lenini monumendi 1933. aastast, millel on kaks sümmeetrilist torni).23 Küll aga on laialdasemalt teada nn Šoti lossi mõju Kahni projekteeritud Bryn Mawri tütarlaste ühiselamu hoonele USA-s. Arhitektuurikirjanduses ongi käibel enamasti arhitektilt endalt pärit väljend Šoti loss, määratlemata ehituse aega. Kas tegu on keskaja arhitektuuriga? Oma lapsepõlve-lossi konkretiseerimisel Kahn vaikis, üldistades selle märksõnale loss.
pert on Kahn’s early work, highlights the fact that, while in Italy during his trip to Europe between 1928 and 1929, the young Kahn repeatedly chose to paint or draw medieval fortress architecture. Lewis has chosen to make a separate analysis of Kahn’s two drawings that depict a medieval fortress in Italy with two towers, which Lewis believes may have influenced his work. He brings Kahn’s design for a Lenin monument in 1933, which has two symmetrical towers, as an example.23 However, the “Scottish castle” is generally recognised to have had an impact on the girls’ dormitory at Bryn Mawr College designed by Kahn. And in architectural literature, the term “Scottish castle” which comes from the architect himself is used, without the era being defined. Are we dealing here with medieval architecture? Kahn was silent when it came to concretising his childhood castle and generalised it into the keyword “castle.”
Algus(ed)
Beginning(s)
„Ma meenutan alustamist nagu usutunnistust“ – see Kahni 1961. aastal öeldud veidi salapärane lause on Vincent Scully Jr. raamatu moto.24
“I recall the beginning as Belief” – this slightly mysterious sentence uttered by Kahn in 1961 is the motto of the book by Vincent Scully Jr.24
Alustamine ja algus kuulub Kahni retoorikasse, tema keelde. Seda saab tõlgendada mitmeti. Abstraktsel-ajaloolisel tasandil võib arhitektuuri alguseks lugeda Egiptuse püramiide ja Euroopa varasemate kultuuride ehituspärandit, mida Kahn oma reisidel uuris, joonistas ja maalis. Konkreetsel tasandil (hoone projekteerimise algus) lähtus Kahn vist teatud oma meetodist ja mõtlemisviisist. Isiklikul tasandil oli arhitektiks saamine ilmselt keerukas ja mitmeastmeline pideva analüüsi ja sünteesi protsess, abiks silmamälus olev ja täienev pildipank.
Starting and the beginning are part of Kahn’s rhetoric, his “language”. This can be interpreted in many ways. At the abstract-historical level, the beginning of architecture can be dated from the Egyptian pyramids and the architectural legacy of Europe’s earliest cultures, which Kahn studied and drew and painted during his travels. At the concrete level (the start of building design), Kahn proceeded from his own methods and way of thinking. At a personal level, becoming an architect was apparently a complicated and multistage process of constant analysis and synthesis, assisted by the image bank that constantly enriched his visual memory.
Kahn ja Kuressaare
Kahn and Kuressaare
Arhitekti vanemad vahetasid TsaariVenemaa impeeriumis elukohta, asudes Riiast Öselile Arensburgi. Ametlikul sünnidokumendil kannab arhitekt nime LeiserItze Schmuilowsky. Sünnikuupäevaks on märgitud 20. veebruar 1901 (vana, Julianuse kalendri järgi). Sünnilinnaks on märgitud Pärnu.25
The architect’s parents relocated in the Tsarist Russian Empire moving from Riga to Arensburg on the island of Ösel. On his official birth document25, the architect’s name is Leiser-Itze Schmuilowsky. His date of birth is indicated as 20 February 1901 (according to the old Julian calendar). Pärnu is recorded as his birthplace.
Hilisemate andmete valguses tunduvad sünnidokumendi kõik faktid aga nihkes või pigem mittekehtivad. Louis Isadore Kahni sünnikuupäev on teadaolevalt 5. märts 1901 (uue, Gregorianuse kalendri järgi). Ning on küsitav, kas ta sündis faktiliselt Arensburgis (Kuressaares), laeval või Pärnus. Saaremaa Muuseumi kohaliku ajaloo eksperdi Olavi Pesti andmetel puudus Arensburgis juudi kogudus, mistõttu sealsed sünnid registreeriti mandril asuvas suuremas naaberlinnas Pärnus26. Arensburgi elanikest oli 20. sajandi alguses 63% eestlasi, 26% sakslasi, 9% venelasi ning neljandana juute, alla saja inimese.27 Tundes kohalikke olusid, paistab faktilise sünnikohana kolme võimaluse hulgast Pärnu kõige ebatõenäolisem.
However, in the light of subsequent information, all the facts on the birth documents seem to be “askew” or rather invalid. We know that Louis Isadore Kahn’s date of birth was 5 March 1901 (according to the new Georgian calendar). And it is also questionable whether he was actually born in Arensburg (i.e. Kuressaare), on a boat or in Pärnu. According to Olavi Pesti, the local history expert at the Saaremaa Museum, Arensburg had no Jewish congregation which is why the births were recorded on the mainland in Pärnu, the largest town in the vicinity26. In the early 20th century, the population of Arensburg (i.e. Kuressaare) was comprised of 63% Estonians, 26% German, 9% Russians and a fourth group, the Jews who numbered fewer than one hundred.27 Knowing the local conditions, of the three possibilities, Pärnu seems to be the least likely birthplace.
Ajal, mil Kahn kasvas aastail 1901—1906 Arensburgis, käis piiskopilinnuses aktiivne restaureerimistöö. Nimelt tellis Saaremaa rüütelkond 1904. aastal töid kahelt Riia Arhitektide Ühingu liikmelt: 13
Between 1901 and 1906, at the time that Kahn was growing up in Arensburg
Kahni sünnidokument, avaldatud Ehituskunstis nr 47/48, 2007, lk 42 Kahn’s official birth document, published in Ehituskunst no. 47/48, 2007, p 42
arhitektilt ja kunstiajaloolaselt Wilhelm Neumannilt, kes oli varemgi Eesti keskaegsete kindluste juures töötanud, ning kohapeal väliuurimist ja projekteerimist praktiseerinud Hermann Seuberlichilt. Eesmärk oli kohandada Kuressaare linnus Saaremaa rüütelkonna ametiruumideks. Kuni 1904. a. ehitustöödeni oli Sturvoldi torn sama kõrge kui katus Before the major renovations of 1904 the Sturvolt tower was even with roofline
Pärast 1904.-1906. a. ehitustöid said Sturvolt ja Pikk Hermann ühekõrguseks After the renovations of 1904-1906 the towers are more or less the same height
Urvaste kirik Võrumaal, ainus maabasiilika Eestis (14. saj) Urvaste church in Võrumaa is Estonia’s only rural basilica (14th century)
Kahni värvipliiatsijoonistus 1928. aastast. Sue Ann Kahni kogu. Louis Kahn: The Power of Architecture, lk 67 A colored pencil drawing by Kahn from 1928. Collection of Sue Ann Kahn. Louis Kahn: The Power of Architecture, page 67
Tööde esimene etapp kestis aastail 1904—1906. Järgiti kõigiti tol ajal Saksamaal heakskiidetud muinsuskaitseprintsiipe.28 Alustati piiskopilinnuse vanimast osast, Sturvolti tornist, mis osutus tollal katusekõrguseks ja visuaalselt kuidagi vigaseks või ebaproportsionaalseks. Nii ehitati Sturvolt poolteist korrust kõrgemaks29, mistõttu muutus fassaad tasakaalustatumaks, sest kaks torni said enam-vähem ühekõrguseks. Louis Kahn oli 1904. aastal kolmene. Anne Tyng toob esile monumentaalse linnuse mõju lapse psüühikale: „Loss pidi olema graveeritud viieaastase poisi mällu, olles muljetavaldavalt suur ja domineerides peamiselt ühe-, kahekorruseliste hoonetega väikelinna üle.“30 Kõrvalepõikena saab tuua psühholoogilise paralleeli mandril üles kasvanud sama põlvkonna arhitektiga. Võrumaalt pärit Arnold Matteus (1897—1986) räägib oma elumuutvast episoodist nelja-viie aasta vanusena. Ta mäletab, kuidas ema viis ta ühel pühapäeval Urvaste kirikusse, mis on keskaegne monumentaalne Eesti ainus maabasiilika. Metsade vahel kasvanud poisile tundus ehitis juba kaugelt „nii võimas ja nii kaunis“, kohapeal lisandus muljele orelimäng ja akendest tulvav päikesevalgus. Sellest ajast alates unistas Arnold Matteus arhitektiks saamisest.31 Kahni teine kokkupuude Kuressaarega oli tema enda sõnul 1928. aastal. Pennsylvania Ülikooli lõpetanud noor mees alustas oma pikka 1928.—1929. aasta Euroopa-õppereisi Londonist, sõites läbi Põhjamaade Tallinna ja sealt edasi Riiga. Anne Tyng kirjutab, et noor Kahn viibis 1928. aastal ligi kuu aega – juuli keskpaigast kuni augusti keskpaigani – Kuressaares.32 Sama kinnitavad teisedki, kellele Kahn rääkis Kuressaarest, mainides konkreetseid eluolulisi üksikasju. Passitemplite järgi on küsimuse all ajavahemik 19. juulist kuni 17. augustini.33 Geograafiliselt on Kuressaarde kõige lihtsam pääseda laevaga Riiast. Nagu
(i.e. Kuressaare) active restoration work was taking place at the bishopric castle. Namely, in 1904, the Saaremaa Knighthood commissioned a renovation from two members of the Riga Architects Society – the architect and art historian Wilhelm Neumann, who had previously worked on Estonia’s medieval castles, and Hermann Seuberlich, who did fieldwork and planning locally. The objective was to adapt the Kuressaare Castle as 0ffices for the Saaremaa Knighthood. The first stage of the work was executed between 1904 and 1906. All the principles of heritage protection accepted in Germany were observed.28 The work was started in the oldest portion of the bishopric castle – the Sturvolt tower – the top of which was even with the roofline at that time, and seemed somehow visually disproportionate. Thus, an additional story and a half was added to the Sturvolt tower29, thereby making the façade more balanced and the towers more or less the same height. In 1904 Louis Kahn was three years old. Anne Tyng points out the impact of the monumental castle on the child’s psyche: “The castle must have been etched in the memory of a boy of five with its impressive scale dominating the small town almost entirely of one- and two-story buildings.” 30 An aside. A psychological parallel can be pointed out with an architect of the same generation who grew up on the mainland. Arnold Matteus (1897—1986) who came from Võrumaa, South Estonia, talks about a life-changing episode when he was 4 or 5 years old. He remembers how, on Sundays, his mother would take him the Urvaste Church (a monumental medieval church that is Estonia’s only rural basilica). To the boy who had grown up surrounded by forests the structure seemed “so grand and so beautiful” even from afar, and once inside, this impression was enhanced by the organ music and sunshine flooding in from the windows. Arnold Matteus said he dreamed of becoming an architect from that time, when he was 4 or 5 years old.31 Kahn’s other contact with Kuressaare occurs, according to the architect himself, in 1928. The young man who had graduated from the University of Pennsylvania set out on his long study trip through Europe, which lasted from 1928 to 1929, from London. He travelled through Scandinavia to Tallinn and from there to Riga. Anne Tyng writes that in 1928 the young Kahn spent almost a month – from mid-July to mid-August –
kirjutab Saaremaa ajaloolane Olavi Pesti, aktiveerus kahe linna laevaühendus 1875. aastast, eriti alates 1894. aastast.34 Ka Anne Tyng kinnitab, et „sel ajal oli kõige levinum juurdepääs Saaremaale laevaga Riiast“.35 Louis Kahni Eesti Sihtasutusel pole õnnestunud leida arhiividest laevareisijate nimekirju, milles oleks Kahni nimi. See aga ei välista arhitekti sõitmise asjaolu. Vastuolu dokumentaalse puudulikkuse ja tegelikult toimunu vahel toob ilmekalt esile asjaolu, et Kahni passist puudub küll Eesti viisa või tempel36, ometi kinnitab arhiividokument Kahni viibimist Eesti pinnal 1928. aastal37. Mida tegi noor arhitekt Kuressaares? On mõeldamatu, et ta poleks korduvalt uurinud monumentaalset piiskopilinnust ja seda tõenäoliselt enda jaoks läbi joonistanud, võib-olla ka keskaegseid kindluskirikuid, mis moodustavad koos lossiga koolkondliku areaali. Kahni suhe hoonesse põhines ilmselt kogemisel, tunnetusel, intuitsioonil, samamoodi nagu Kahnide perekonnatava väärtustada religiooni kui elavat kogemist, mitte kui kirjatähte.38
in Kuressaare.32 This is also confirmed by others to whom Kahn spoke about the details of life in Kuressaare. According to the passport stamps, the period in question was 19 July to 17 August 1928.33 Geographically, the easiest access to Kuressaare is by boat from Riga. According to Saaremaa historian Olavi Pesti, the ship traffic between Riga and Kuressaare was activated in 1875 and intensified starting in 1894.34 Anne Tyng also says, “at that time the most popular way to travel to Saaremaa was by boat from Riga”.35 The Louis Kahn Estonia Foundation has been unable to find any passenger lists in the archives that include Kahn’s name. However, this does not mean that the architect did not make the journey. The discrepancies between documentary inadequacy and actual events are vividly revealed by the fact that Kahn’s passport does not contain an Estonian visa or stamp36, and yet, an archival document confirms that Kahn was on Estonian territory in 192837.
What did the young architect Kahn do in Kuressaare for a month? It is improbable that he would not have repeatedly investigated the monumental bishopric castle Seda kõike toetab Kahni Pennsylvania and “worked it out” for himself. As well Ülikoolis mõjutanud professor Paul Creti as perhaps the medieval fortress churchõpetus. Neoklassitsist Cret avaldas oma es that, along with the castle, constitute arhitektuuriprintsiibid 1923. aasta essees a specific school of architecture. Kahn’s „Modern Architecture“. Alexandra Tyng relationship with the building was probpeab Kahni seisukohalt oluliseks Creti ably based on experience, cognition, käsitlust arhitektuurist kui järgnevusest intuition, similarly to the Kahns’ family või järjepidevusest. Korrakem seda käes- tradition of valuing religion as a living experience, not as formal study.38 olevaski kontekstis: Kõige hämmastavam oli Creti käsitlus arhitektuuri järjepidevusest. Ta uskus, et arhitektuurile on seesmiselt omased teatud printsiibid, mis jäävad läbi ajaloo samaks, ka väärtustas ta muistsete monumentide püsivust. /--/ Cret uskus „minevikupärandisse“, nagu ta seda nimetas, mille kohaselt osutub näiline stiililine revolutsioon tagantjärgi vaid kergeks muudatuseks, võrreldes eelolnuga.39
15
Dokument Kahni viibimisest Eestis. Tema nimi on Raudtee Valga piiripunktist 19. juulil 1928 väljasõitnute nimekirjas. Eesti Riigiarhiiv 1.1.8100, lk 221 The document related to Louis Kahn’s visit to Estonia. A list compiled by the Railway Police of people who departed via the Valga border checkpoint on 19 July 1928. Eesti Riigiarhiiv (The National Archives of Estonia) 1.1.8100, p 221
All of this is also supported by the teachings of Professor Paul Cret, who made an impact on Kahn at the University of Pennsylvania. The neo-classicist Cret expressed his architectural principles in his essay “Modern Architecture” published in 1923. In Cret’s approach to architecture, Alexandra Tyng considers continuity and consistency to be important from Kahn’s point of view. Let’s repeat it in this context as well: Most striking was Cret’s sense of the continuity of architecture. He believed that there were certain principles inherent in architecture that remained constant through its history, and he considered the permanence of ancient monuments praiseworthy. /---/ Cret believed in what he called the „legacy of the past,“ that a seeming stylistic revolution was, in retrospect, only a slight change from what preceded it. 39
Paul Cret oli Kahni õppejõud Pennsylvania Ülikoolis Paul Cret was Kahn’s professor at the University of Pennsylvania
Kuressaare linnuse müüriladu The stonework at Kuressaare Castle
Konvendihoone
Convent building
Kuressaare linnus on konvendihoone tüüpi kindlus, mis pärineb 14. sajandi teisest poolest.
Kuressare is a convent-type castle, which dates back to the 2nd half of the 14th century.
Mida tähendab konvendihoone? See on ruudukujulise põhiplaaniga linnus, mille keskel asub ruudukujulise põhiplaaniga siseõu. Siseõue ümber on koondunud neli hoonetiiba, millel on kindel ruumiprogramm (kabel, kapiitlisaal, refektoorium ehk söögituba, dormitoorium ehk magamistuba jm). Ruumid ei ole läbikäidavad – neid ühendab siseõuepoolsel küljel galerii ehk ristikäik.
What is a convent building? It is a castle with a square floor plan and a square courtyard in the middle. The four wings of the building are assembled around the courtyard, each with a specific purpose (chapel, chapter house, refectory or dining hall, dormitory or bedroom, etc.). One does not pass through the rooms, they are connected by a gallery or cloister on the side facing the courtyard.
Konvendihoone tüüpi linnus levis Saksa ordu vallutatud territooriumidel. See linnusetüüp lähtus Preisimaalt alates 1280. aastast kuni 1330. aastani keskusega Marienburgis (praegune Malbork PõhjaPoolas) ning jõudis 14. sajandil VanaLiivimaale ehk praegusele Eesti- ja Lätimaale. Linnusetüüp tulenes katoliiklusest lähtuva mungaordu ülirangest elukorraldusest.40 See oli tervikuna meeste maailm – meeste loodud rõhutatult karm arhitektuur üksnes meestele.41 Kuressaare linnuse põhiplaan The floor plan of the Kuressaare Castle
Phillips Exeteri akadeemilise raamatukogu põhiplaan Floor plan of the Phillips Exeter Academy Library
Kuressaare linnuse ehitas oma residentsiks Saare-Lääne piiskop. Keskaja arhitektuuri uurija Kaur Alttoa sõnul võis piiskop arhitektuuri alal eeskuju võtta peamiselt Saksa ordu kohalikult võimukeskuselt Viljandi linnuselt. Viljandi konvendihoone oli kerkinud 14. sajandi esimesel poolel ja oli Vana-Liivimaa suurim: müüri küljepikkus u 55 meetrit42 (nüüdseks hävinud). Võrdluseks: Kuressaare konvendihoone müüri küljepikkus on u 43 meetrit.43 Kuressaare ehitusmeistrid toodi praeguselt Tšehhi alalt (mitte Preisimaalt, nagu Saksa ordu puhul).44 Pole võimatu, et ehitasid samad meistrid, kes olid seotud Karl IV 1347. aastal rajatud Emmause kloostriga Prahas – sealsed elemendid ja detailid on kohati äravahetamiseni sarnased Kuressaare linnuse omadega.45 Kuressaare piiskopilinnus on ehitatud peamiselt Saaremaa dolomiidist. See halli värvi kivim on vahetult pärast kaevandamist erakordselt kergesti töödeldav ja kivistub hiljem õhuga kokkupuutudes. Tahutud pinnaga dolomiitplokkide müürilao kvaliteet on väga hea.46
Hurva sünagoogi põhiplaan Floor plan of the Hurva Synagogue
Kuressaare linnuse kindlustamine jätkus 16.—17. sajandil. Bastionite rajamist alustasid taanlased (1580. aastad kuni
Castles with convent buildings spread throughout the territory conquered by the Teutonic Order. This type of castle originated in Prussia in the period from 1280 to 1330, with its centre in Marienburg (currently Malbork in northern Poland), and arrived in Old Livonia, i.e. today’s Estonia and Latvia, in the 14th century. The castle type is based on the extremely strict way of life adopted by the Catholic order of monks.40 It was a totally male world – emphatically harsh architecture built by men exclusively for men.41 The Kuressaare Castle was built as the residence of the Bishop of Ösel-Wiek. According to Kaur Alttoa, a researcher of medieval architecture, the bishop primarily based the architecture on the example of the local power centre of the Teutonic Order – the Viljandi Castle. The Viljandi convent building had been built during the 1st half of the 14th century and was the largest in Old Livonia – the sides of the walls measured ca. 55 meters42 (now destroyed). In comparison, the sides of the Kuressaare convent building were ca. 43 meters long.43 The master builders of the Kuressaare Castle came from Czech territory (not Prussia, as was the case with the Teutonic Order).44 It is not impossible that it was built by the same masters as those who built the Emmaus Monastery in Prague in 1347 for Charles IV – some of its elements and details are identical to the Kuressaare Castle, according to the researchers Kaur Alttoa and Garel Püüa.45 The bishopric castle in Kuressaare was built primarily of local Saaremaa dolomite. This grey rock is extremely easy to work immediately after it is quarried, and hardens later after it comes in contact with air. The quality of the stonework comprised of hewn dolomite blocks is excellent.46
1640. aastad) ja jätkasid rootslased (1670. aastad). Aastail 1684—1710 võeti ette kindluse üldine moderniseerimine, ent Rootsi garnison andis 1710. aastal kindlustused ilma vastupanuta üle Vene vägedele. Konvendihoone tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal kokku kuni seitse.47 Kui lisada loetellu veel lihtsamad ruudukujulised kastell-linnused ja arvukad kristlikud kindluskirikud ja tornid, võib veenduda, et selle maa geopoliitiline asukoht oli strateegiline.
Kuressaare Castle continued to be fortified in the 16th and 17th centuries. The construction of the bastions was undertaken by the Danes from the 1580s to 1640s, and continued by the Swedes in the 1670s. The castle underwent a general modernization between 1684 and 1710. Nevertheless, in 1710, the Swedish garrison surrendered the fortifications to the Russian forces without putting up any resistance. Up to seven castles with convent buildings were built on Estonian territory.47 If we include the simpler square fortcastles and numerous Christian fortified churches and towers, one can see that this land was strategically and geopolitically important.
Konvendihoone avamine
Opening up the convent building
Kahni hoonete põhiplaanis kordub ruut. Osal projektidel on ruudu keskel väiksem ruut. Arhitekt on ruutu käsitlenud kas ainulaadse iseseisva üksusena või mudeldatava ja lõputult paljundatava kujundina, mille mõõtmete variatiivsus on suur. Järgnevalt on esitatud näiteid Kahni hoonete põhiplaanist.
The square repeats in the floor plans of Kahn’s buildings. In some of the projects, a smaller square is in the middle of a larger one. The architect has used squares as separate units or as endlessly multiplied shapes, the measurements of which vary a great deal. A square, with an area in the middle like a courtyard or atrium – Phillips Exeter Academy Library in the state of New Hampshire in the U.S. (1965—1972) and Hurva Synagogue (1968—1974, which was to be built in Jerusalem).
-
-
Avatud ruut, mis asub saarel – Franklin D. Roosevelti monument New Yorgis (1972—1974, teostatud 2012).
-
-
Kolm ruutu, mis on omavahel nurkapidi ühendatud, iga ruudu keskmes olev ala markeerib siseõue või aatriumi – Bryn Mawri tütarlaste ühiselamu (1960—1965).
An open square that is located on an island – the Franklin D. Roosevelt monument in New York (1972—1974, completed in 2012).
-
Three squares that are connected at the corners with a tower and a courtyard or atrium in the middle of each square – girls’ dormitory at Bryn Mawr College (1960—1965).
-
Neli ruutu, mis moodustavad Kreeka risti kujundi ja mille keskmes olev ala on samaväärne ruut, markeerides siseõue või aatriumi – Trentoni supelusmaja USA-s (1955).
-
Four squares that comprise the shape of a Greek cross, with an equivalent square in the center resembling a courtyard or atrium – the Trenton Bath House (1955).
-
Viis ruutu, mis on omavahel ühendatud keti printsiibil – Richardsi meditsiinilaboratooriumid Pennsylvania Ülikooli linnakus USA-s (1965).
-
Five squares that are connected in a chain – the Richards Medical Research Laboratories on the University of Pennsylvania campus (1965).
-
Üheksa ruutu, mis toimivad iseseisvatena ja moodustavad kokku ühe suure ruudu – Kuue Miljoni Juudi Märtri memoriaal New Yorgi jaoks (1966—1972, ehitamata).
-
Nine quares that combine to function independently and form one large square – Memorial to the Six Million Jewish Martyrs in New York (1966—1972, not built).
17
Bryn Mawri Kolledži tütarlaste ühiselamu põhiplaan Floor plan of the girls’ dormitory at Bryn Mawr College
For example:
Ruut, mille keskmes olev ala markeerib siseõue või aatriumi – Phillips Exeteri akadeemiline raamatukogu New Hampshire’is USA-s (1965— 1972) ja Hurva sünagoog (1968— 1974, jäi Jerusalemas ehitamata).
-
Franklin D. Roosevelti monumendi makett Model of the Franklin D. Roosevelt monument in New York
Trentoni supelusmaja põhiplaan Floor plan of the Trenton Bath House
Richardsi Meditsiinilaboratooriumide põhiplaan Floor plan of the Richards Medical Research Laboratories
Kuue miljoni juudi märtri monumendi makett Model of the Memorial to the Six Million Jewish Martyrs
Müüri avamine: Phillips Exeteri akadeemiline raamatukogu Opening up the wall: the Phillips Exeter Academy Library
Korduvasse ruudukujundisse sisestab Kahn aga teatud ootamatusi, eriti seoses nurgalahendustega. Kui keskaegne konvendihoone oli militaareesmärkidel ehitatud rangelt suletud kindlustus, mida tugevdasid nurgatornid, siis Kahni mõte näis liikuvat, vastupidi, avatuse suunas. Seda võib tõlgendada kui vaikivat rahulolematust karmi monumentaalse arhitektuuriga, mille olid ehitanud mehed ja eranditult meestele. Kahn leiutas erinevaid viise, kuidas hoonet ja selle nurki avada. Näiteks Exeteri raamatukogu fassaadil puuduvad nurgad kogu küljepikkuse ulatuses ning Trentoni supelusmajas toetub katus müürinurka-dele nii, et tekib illusioon katuse hõljumisest seinte kohal. Hurva sünagoogi projektis on kujuteldavad nurgatornid n-ö negatiivi keeratud ja puuduvad hoonel täiesti.
Müüri avamine: Richardsi Meditsiinilaboratooriumid Opening up the wall: the Richards Medical Research Laboratories
Trentoni supelusmaja näiliselt hõljuv katus The roof of the Trenton Bath House seems to float above the walls
Hurva sünagoogi makett Model of the Hurva Synagogue
Kahni elutöö, Bangladeshi Rahvusassamblee hoone (1962—1982) projekti keerukuse aste on juba sedavõrd kõrge, et hoone on projekteeritud ilma rangete nurkadeta, koosnedes justkui omavahel kokkupandud geomeetrilistest üksustest. Kahni üks rangemaid kloostriarhitektuuri näiteid on Pennsylvanias Bryn Mawri Kolledžile ehitatud tütarlaste ühiselamu, mis telliti arhitektilt 1960. aastal. Kolmeosalise ruudukujulise struktuuri kõik põhiplaanid lähenevad konvendihoone ruumiloogikale. Hoone siseruumides domineerib krohvimata hall betoon, sama karm kui sajandites karastunud Saaremaa keskaegne dolomiit. Kogu Bryn Mawri hoone olemus töötab vastu kommertsist ja kodanlikust heaolust ajendatud vaimsele reaalsusele – väga ootustevastane lahendus 20. sajandi teise poole USA-s. Alexandra Tyng: „Kahn uskus, et selline korraldus on ühiselamu [e magala] vormi või olemuse väljendus.“48 Siit jõuame valguseni. Saaremaa kliimas on talvisel polaaröösarnasel perioodil valget aega üksnes loetud tunnid. Kuressaare lossil kui militaarsel kaitseehitisel on paksud müürid ja väikesed aknad, mis hoiavad valgust kinni. Seetõttu on sees viibides aknad eluliselt tähtsad. Kuressaare interjööris kordub massiivne Tkujuline aknadisain. Kahni 1960. aastate alguse hoonetes kordub T-aken ja üldse T-kujund, mudeldatuna eri suuruses.
Bangladeši Rahvusassamblee hoone põhiplaan Floor plan of the Bangladesh National Assembly building
Kui püüda üldistada Trentoni supelusmaja, Exeteri raamatukogu, Hurva süna-
Nevertheless, Kahn includes certain surprises in the designs with repetitive squares – especially in connection with the corner solutions. If, for military purposes, the medieval convent building was a closed fortress reinforced with strong corner towers, then Kahn’s thoughts moved in the opposite direction – from separation to openness. This can be interpreted as Kahn’s silent dissatisfaction with the severe monumental architecture that was built by men, exclusively for men. Kahn invented various ways of opening up the corners of the buildings – for example, there are no corners along the entire length of the Exeter Library façade. In the Trenton Bath House, the roof is supported by corners, creating an illusion that the roof is floating above the walls. In the Hurva Synagogue project, the conceptualized corner towers have become a “negative” and are totally lacking. The degree of complexity in Kahn’s life’s work, the Bangladesh National Assembly building (1962—1982), is so great that the building is designed without rigid corners, as if it were comprised of assembled geometric components. One of the most severe examples of convent architecture is the girls’ dormitory built for Bryn Mawr College in Pennsylvania, which was commissioned from the architect in 1960. The floor plan of the structure, is comprised of three squares, and approaches the spatial logic of the convent building. In the interior of the building, bare grey concrete dominates, just as harsh as medieval Saaremaa dolomite that has been toughened by the centuries. The nature of the entire Bryn Mawr project contradicts the spiritual reality induced by commerce and bourgeois wellbeing. An unexpected solution for the U.S. in the second half of the 20th century. Alexandra Tyng: “Kahn believed that this arrangement was an expression of the form, or essence, of Dormitory.”48 From here we arrive at light. In Saaremaa, during the wintry polar-night-like period, there are only a few hours of daylight. The Kuressaare Castle as a defensive military structure has thick walls and small windows, which block the light. Therefore, the windows are of vital importance when inside the castle. A massive T-shaped window design is repeated in the Kuressaare interiors. In Kahn’s building from the early 1960s the T-shaped window, and the T-shape generally is repeated, modeled in different sizes.
googi, Bryn Mawri ühiselamu ja paljude teiste Kahni ehitiste ruumimõjust tulenevat sõnumit, siis neid kõiki ühendab sarnane valgusekäsitlus – valgus tuleb ülalt.
If we were to generalize about the message communicated by the spatial impact of the Trenton Bath House, Exeter Library, Hurva Synagogue, Bryn Mawr dormitory and many other Kahn’s buildVincent Scully Jr. kirjeldab üht ilmselt ings, then they are connected by a simiKahnilt endalt kuuldud lapsepõlve eralar approach to light – the light comes kordset kogemust. Kahn oli poisina avas- from above. tanud uue testamendi ja lugenud selle Vincent Scully Jr. describes a singular omal käel läbi. See oli mõjunud talle nii, experience from Kahn’s childhood, which nagu oleks (vaimu)mõõk teda läbistahe had apparently heard from Kahn himnud, ja seejärel mattis ta kogu temaatika self. As a boy Kahn had discovered the lumme.49 Elada ajastul, mil teadus on New Testament and read the entire text, which had affected him as if he had been kuulutatud jumalaks, pealegi juudina... pierced by a (spiritual) sword. And thereErinevalt keskaegsest ametikaaslasest after, he had “buried it in the snow”.49 pidi 20. sajandi modernismiajastu Living in an era when science has been arhitekt uue testamendi valgusekäsitdeclared God, and after all, being Jewlusest lähtuma intuitiivselt, ent algallika ish… unlike his medieval colleagues, an maha vaikima. architect in the modernist period of the 20th century had to intuitively proceed from the New Testament’s approach to light, and keep silent about the original source.
Alggeomeetria
Basic Geometry
Alggeomeetria lihtsaimad vormid – ruut, ring, kolmnurk jt või kuup, püramiid, kera, tetraeeder jt – on läbi sajandite osutunud kunsti ja arhitektuuri universaalse visuaalse keele ehituskivideks. Alggeomeetria on visualiseeritud matemaatika ja sellisena universaalne. Geomeetrilisi kujundeid peavad seetõttu enda omaks väga erinevad ajastud ja kultuurid ning täiesti vastandlikud filosoofia- ja religioonisüsteemid. Lahtiseks jääb küsimus, mis tingimustel on geomeetrilised kujundid lihtsalt need, mis nad on, vabad mistahes vaimsustest. Ja mis kontekstis kinnistub neile kujunditele teatud vaimne või religioosne tähendus koos kaasneva mõjuga? Kuidas suhestus selle teemaga Kahn?
Through the centuries, the simpler basic geometry shapes, such as the square, circle, triangle, etc. or the cube, pyramid, sphere, tetrahedron etc. have proven to be the “building stones” of the universal visual language of art and architecture. Basic geometry is visualized mathematics and as such universal. Therefore, geometric shapes are claimed as “one’s own” by very different eras and cultures, as well as diametrically opposed philosophical and religious systems. It is an open question when geometric shapes are nothing more than that, i.e. not connected to spirituality. And in what context is spiritual or religious meaning, with its concurrent influences, attached to a geometric shape? How did Kahn relate to this topic?
Siinses käsitluses hoidutakse viitamast nn pühale geomeetriale kui salasüsteemile, kus numbritega seotud geomeetrilised vormid võtavad justkui kõikehõlmava positsiooni ja allutavad inimese vaba tahte. Kogumikus „Louis Kahn: The Power of Architecture“ teeb Kahni uurija Susan Solomon kohe artikli alguses olukorra väga selgeks: „Louis Kahni isiklik käsitus religioonist polnud iial müstiline ega teispoolne. See oli denominatsiooni19
Here, we have refrained from referring to “sacred geometry” as a secret system, in which the geometric shapes are connected to numbers and assume an all-encompassing position, thereby subordinating people’s free will. In the anthology, Louis Kahn: The Power of Architecture, Kahn researcher Susan G. Solomon makes the following very clear at the beginning of her article: “Louis Kahn’s personal view of religion was never mystical or other-worldly. It was nondenominational, secular, reverential of
Kuressaare linnuse T-aken T-window of the Kuressaare Castle
Kahni uurija Robert McCarteri joonistus Kuressaare lossist (2006) Drawing of the Kuressaare Castle by Robert McCarter (2006)
Richardsi Meditsiinilaboratooriumide T-aknad T-windows of the Richards Medical Research Laboratories
Eschericki elumaja T-aknad T-windows of the Escherick House
Yale’i Kunstigalerii lagi Ceiling of the Yale Art Gallery
Yale’i Kunstigalerii põhiplaan The floor plan of the Yale Art Gallery
Abstraktne monumentaalmaal Trentoni supelusmajas (1955) Abstract mural at the Trenton Bath House (1955)
väline, sekulaarne, lugupidav looduse suhtes ja tihtipeale pragmaatiline.“50 Kahn, kes projekteeris sünagooge, ei huvitunud ka juudi müstikast.51
nature, and often pragmatic.” 50 Kahn, who designed a synagogue, was also not interested in Jewish mysticism.51
Louis Kahni Trentoni supelusmaja avapäeva mustvalgetel fotodel (1955) näeme betoonseina taustal abstraktsionistlikku monumentaalmaali, mis on Kahni projekteeritud hoonetes erandlik. Siin tekib kokkupuude samal ajal USA maalikunstis valitsenud abstraktsionistliku ekspressionismiga. Selle aja kunstis oli võtmepositsioonil teisigi Baltikumi taustaga ja samasse põlvkonda kuuluvaid juudi soost isiksusi: peale arhitekt Louis Kahni ka Läti päritolu maalija Mark Rothko (1903—1970) ja Leedu päritolu kunstikriitik Clement Greenberg (1909— 1994). Religioonist ja matemaatikast informeeritud Kanti esteetika seadis kõigi selle suuna järgijate jaoks kunsti tegemise ja hindamise lati väga kõrgele.
On the black-and-white photograph of the opening day of Louis Kahn’s Trenton Bath House (1955), we see a monumental abstractionist painting against the background of a concrete wall, which is very unusual in a building designed by Kahn. A point of contact develops here with the abstract expressionism that dominated American painting. Other Jews with Baltic backgrounds who belonged to the same generation also play key roles in the art of the period – in addition to architect Louis Kahn, the painter Mark Rothko (1903—1970), who was born in Latvia, and the art critic Clement Greenberg (1909—1994), whose family came from Lithuania. Immanuel Kant’s aesthetics which were informed by religion and mathematics, placed the bar of creating and evaluating art very high for the followers of this trend.
Anne Tyng, an architect who worked with Kahn, has associated the geometry of Kahniga koos töötanud arhitekt Anne the ceiling solution in Kahn’s Yale UniTyng seostab Kahni Yale’i kunstigalerii versity Art Gallery (Tyng calls it symbolic laelahenduse geomeetriat (nimetades geometry) with the concept of Platonic seda sümboolseks geomeetriaks) Vana- solids expressed by the ancient Greek Kreeka filosoofi Pythagorase platooniphilosopher Pythagoras, which is based liste kehade kontseptsiooniga, mis lähtub on basic elements, such as wind, air, algelementidest, nagu tuli, õhk, maa, vesi earth, water and the universe (for inja kosmos (näiteks tetraeeder kui tuli ja stance the tetrahedron as fire and the oktaeeder kui õhk).52 Kas need olid Kahni octahedron as air).52 Whether this was important to Kahn, or the connections jaoks olulised või Anne Tyngi loodud were created by Anne Tyng, remains an seosed, jääb lahtiseks. open question here. Et ruut, rist, kolmnurk, ring jt on univerYet, since the square, cross, triangle, saalsed kujundid, kuuluvad nad teisalt circle, etc. are universal shapes, they rõhutatult tugevate osistena 20. sajandi comprise decidedly strong components modernistlikku arhitektuuri, mille taust on of 20th-century modernist architecture, pigem industrialiseerumine ja lihtsustuse but the background for this is rather suunas liikuv masstootmine. Koos selle- industrialization and mass production ga oli geomeetria väga tähtsal kohal selle leading to simplification. Geometry also sajandi modernistlikus maalikunstis, mille occupied a very important place in 20thcentury modernist painting, which culmikulminatsiooniks sai sõjajärgne võimas abstraktsete ekspressionistide koolkond nated in the powerful post-war school of abstract expressionists in the U.S. USA-s.
Erwin Panofsky kirjutab seoses suurte Lääne-Euroopa katedraalide arhitektuuriga keskaja kunstiajalookirjutuse tüvitekstis „Gooti arhitektuur ja skolastika“ samuti ristkülikust, ruudust, kolmnurgast ja ringist. Ta ütleb, et skolastiline mõtteviis nõudis arhitektuuris maksimaalset selgust ning et kõrggooti katedraal taotles eelkõige totaalsust ja püüdu läheneda ainsale perfektsele ja lõplikule lahendusele.53 Erwin Panofsky „Gooti arhitektuur ja skolastika“ Gothic Architecture and Scholasticism by Erwin Panofsky
Seesama teoreetiliste ideaalide põhjal väljatöötatud arhitektuurikeel jõudis
In his influential book on medieval art history, Gothic Architecture and Scholasticism: An Inquiry into the Analogy of the Arts, Philosophy, and Religion in the Middle Ages, Erwin Panofsky also writes about rectangles, squares, triangles and circles in connection with the architecture of the great Western European cathedrals. He says that the scholastic mindset required maximum clarity in architecture and that the High Gothic cathedrals aspired primarily to “totality” and sought to achieve the one and only perfect and final solution.53
keskaegsele Saaremaale ning väljendub nii kindluskirikute kui ka Kuressaare piiskopilinnuse arhitektuuris.
The architectural idiom that was developed based on these same theoretical ideals also arrived in medieval Saaremaa and is expressed in the architecture Mis tähendus võiks olla kogu sellel teabel of both the fortified churches and the Kahni seisukohalt? Kuidas distantseerus Kuressaare bishopric castle. tema vaatenurk kindlus- ja kaitsearhitekWhat importance could all this informatuuri põhimõttest? tion have for Kahn? How and in what way did Kahn’s approach distance itself from the principle of fortress and defensive architecture? Ruut
Square
Kogumikus „Louis Kahn: The Power of Architecture“ käsitleb Eeva-Liisa Pelkonen Kahni Yale’i Ülikooli aastaid vahemikus 1947 kuni 1957, mil Kahn puutus kaasõppejõudude Josef ja Anni Albersi kaudu lähemalt kokku Bauhausi ja Saksa modernistliku arhitektuurimõttega. Uurija toob Kahni arhitektuuris paralleeli Joseph Albersi maaliseeriaga „Homage ruudule“, kus erinevate värvilahendusega maalides kordub üksteise sees asuvate ruutude motiiv. Artikkel lõpeb mõttega, et Yale’i Ülikooli Kunstigalerii (1951—1953) oli Kahni projekteerituist esimene hoone, kus „käsitleti geomeetriat arhitektuuri alusprintsiibina, milles kajasid vastu Bauhausi printsiibid“.54
In the anthology Louis Kahn: The Power of Architecture Eeva-Liisa Pelkonen deals with Kahn’s years at Yale University from 1947 to 1957, when his fellow faculty members Josef and Anni Albers introduced him to the Bauhaus and German modernist architectural thought. The researcher draws parallels between Kahn’s architecture and Albers series of painting called Homage to the Square, where the motif of squares set inside each other is repeated in various colour combinations. The article ends with the thought that the Yale University Art Gallery (1951—1953) was “the first of Kahn’s buildings to explore geometry as the underlying principle of architecture in a manner that echoes Bauhaus principles”.54
Kui väita, et Kahni visuaalses keeles on edaspidi aga midagi kummastavat võrreldes 20. sajandi modernistliku arhitektuuriga, peaks osutama Phillips Exeteri akadeemilisele raamatukogule. Selle hoone põhiplaan on ruut ja see järgib põhijoontes konvendihoone ruumiplaani. Hoone on peaaegu kuubikujuline: külgede laius on 33 meetrit ja kõrgus 24 meetrit55. Laes paiknev hiiglaslik konstruktsioon põhineb ruudul ja ristil. Rist mahub täpselt ruudu sisse. Sellest tagapool asub üheksa väiksemat ruutu. Seistes hoone keskel ja vaadates alt üles, näeme põhimõtteliselt sama mida Kuressaare linnuse kapiitlisaalis või ükskõik millises gooti katedraalis üle maailma väiksemas mastaabis – ristina moodustuvat võlvi. Ristroidvõlvi puhul eenduvad võlvist roided. Kahni salapärast risti võiks tõlkida kui massiivset modernistlikku abstraheeritud versiooni keskaegsest ristroidvõlvist, ainult et ilma võlvita. See on ehitatud 20. sajandi arhitektuurile tüüpiliselt betoonist kui modernistlikust ehitusmaterjalist. Laes asuv rist ei ole dekoratiivne. Selle funktsioon näib olevat võtta vastu aknast tulvav otsene päike21
However, if we want to claim that there is something strange about Kahn’s visual “language” compared to 20th-century modernist architecture, we should point to the Phillips Exeter Academy Library. The floor plan is a square and it generally follows the spatial plan of a convent building. The building itself is almost a cube – the sides are 33 meters long and 24 meters high55. A huge structure is installed in the ceiling, which is based on a square and cross. The cross exactly fits into the square. And there are nine smaller squares behind it. Standing in the middle of the building and looking up, we basically see the same thing that exists in a smaller scale in the chapter house of the Kuressaare Castle or any other Gothic cathedral around the world – a vault in the shape of a cross. In the case of a groin vault, the “groins” protrude from the vault. Kahn’s cross can be interpreted as a massive modernist and abstracted version of a medieval groin vault, but without the vault. It was built of concrete, a modernist building material typical of 20th-century architecture. The cross in the ceiling is not decorative, its function seems to be to receive the “direct sunlight” flooding in
Joseph Albers, seeriast „Homage ruudule“ From the series Homage to the Square by Jospeh Albers
Kahni Yale’i Kunstigalerii Yale Art Gallery by Kahn
Pillips Exeteri Akadeemiline Raamatukogu Phillips Exeter Academy Library
Kahni uurija Robert McCarteri joonistus Kuressaare lossist (2006) Drawing of the Kuressaare Castle by Robert McCarter (2006)
Phillips Exeteri Akadeemiline Raamatukogu Phillips Exeter Academy Library
Kuressaare linnuse ristroidv천lvik Groin vault of the Kuressaare Castle 23
Phillips Exeteri Akadeemiline Raamatukogu Phillips Exeter Academy Library
Ristroidv천lv Kuressaare linnuse ristik채igus Groin vault of the Kuressaare Castle gallery 25
Osade ja terviku vahel säilivad analoogilised suhted Analogous relations are preserved between the parts and the whole
sevalgus ja hajutada see mahendatuna üle ruumi, nii et valgus tuleks ülalt.
from the window and disperse the softened light throughout the room so that light comes from above.
Kolmnurk
Triangle
Arv kolm on kristlikus teoloogias oluline. Erwin Panofsky kirjutab gooti katedraali arhitektuurist, mis on üles ehitatud nagu keskaegne traktaat – homoloogiliste osade ja osade osade süsteemi alusel. Gooti katedraal koosneb kolmetisest jaotusest, kus tervik koosneb kõige väiksematest üksustest. Sama kordub iga ristroidvõlviku puhul, mis on jagatud neljaks osaks; nende pinnalaotus on kolmnurkne ja igal kolmnurgal on naabriga ühised küljed. Osade ja terviku vahel säilivad analoogilised suhted. 56
The number three is significant in Christian theology. Erwin Panofsky writes about the architecture of the Gothic cathedrals, which are constructed like a medieval tract – according to their homological parts and the system of these parts. A Gothic cathedral is comprised of a ternary division, in which the whole consists of all the smallest components. The same thing is repeated in each groin vault, which is divided into four parts, of which the surface expanse is triangular and each triangle shares its sides with its neighbours. Analogous relations are preserved between the parts and the whole. 56
Kolmnurka näeme ka kiriku portaali ehisviilu kujul. Saaremaa keskaegse arhitektuurikoolkonna hea näide on Valjala kirik, mille portaali ümbritsev ehisviil ehk kolmnurk joonistub läänefassaadil selgelt välja. Kahni projekteeritud Bangladeshi Rahvusassamblee hoone välisküljel korduvad salapärased kolmnurgad, mis kõrguvad ristkülikute kohal. Need pole siiski portaalid – kujundite ees laiub vesi, duubeldades geomeetriat peegelduse abil. Geomeetria tundub siin olevat puhastatud mistahes sümbolismist.
Valjala kirik Saaremaal Valjala church in Saaremaa
Bangladeši Rahvusassamblee hoone National Assembly Building of Bangladesh
We can also see triangles as the pediments of church portals. A good example from the medieval architectural school of Saaremaa is the Valjala Church, with a portal surrounded by a pediment, i.e. the triangle is clearly outlined on the western façade. Enigmatic triangles, which tower above the rectangles, are repeated on the exterior of Kahn’s Bangladesh National Assembly building. However, these are not portals – water stretches before the shapes, doubling the geometry in the reflection. The geometry seemed to have been purged of any symbolism.
Ring
Circle
Roosaken on paljude gooti katedraalide läänefassaadi keskne element. See on hiiglaslik vitraažaken, mida liigendavad teoloogilise tähendusega kujundid. Roosaknal on nii avalikult manifesteeriv kui ka varjatud, sümboolne tähendus. Vaataja jaoks avaldab see mõju vaimsel, meditatiivsel ja emotsionaalsel tasandil.
Rose windows – the giant stained glass windows that classify images with theological meaning – are located in the middle of the western façades of Gothic cathedrals. A rose window has symbolic meaning that is both publicly manifesting, as well as hidden. For the viewer, this effect reveals itself at a spiritual, meditative and emotional level.
Saaremaa kindluskirikute fassaadil kordub salapärane lihtne ringikujuline orv või ka väike ümmargune aken, mis avaneb läbi eriti paksude müüride. See püüab järele aimata Lääne-Euroopa suurte gooti katedraalide läänefassaadi roosakent, ent on redutseeritud mõõtmetelt väikeseks.
Mysterious and simple round recesses or small round windows are repeated on the façades of Saaremaa’s fortified churches, which were built into especially thick walls. These try to emulate the rose windows in the great West European cathedrals, but have been reduced in size.
Ümaraken esineb peaaegu kohustusliku elemendina ka funktsionalistliku arhitektuuri stiiliraamatus. Kahni mitmes hoones leidub monumentaalseid ringikujulisi avausi, mis avavad hoonet sisse- või väljapoole. Need tunduvad esindavat alggeomeetriat, minekut tagasi algusse – sinna, kust lähtub arhitektuur ning inimlik vajadus olla korraga kaitstud ja omada ümbritsevast ülevaadet.
Pariisi Notre Dame’i lõunatransepti roosaken South rose window of Notre Dame de Paris
A round window is also an almost mandatory element in the stylebook of functionalist architecture. Monumental circular openings occur in many of Kahn’s buildings, opening up the buildings from both the inside and outside. They seem to represent basic geometry, going back to the beginning, to where architecture gets its start and to the human need to be protected while also being able to survey one’s surroundings.
Kihelkonna kirik, Saaremaa Kihelkonna church in Saaremaa
Bangladeši Rahvusassamblee hoone ehitamine Construction of the National Assembly Building of Bangladesh 27
Kahni loss Kahn’s castle
Sõnumi visuaalne kontseptualiseerimine
The Visual Conceptualization of the Message
Näitus „KAHN. Saarlane“ Kuressaare linnuses suunab pilgu esmalt tagasi Saaremaa keskaegsele arhitektuurile ja siis edasi selle võimalikule seosele Kahni loominguga. Kontseptsioon küpses peaaegu kümme aastat, kuni lõpuks on näitus saanud teoks tänu Kahni Tallinna-sõprade ringi üha kasvavale veendumusele, et Kuressaare linnuse hüpoteesi57 tasub Kahniga seoses edasi arendada.
KAHN. The Islander at the Kuressaare Castle initially directs one’s gaze back to the medieval architecture of Saaremaa and from there to its possible connections to Kahn’s architecture. The concept has matured over almost ten years, and the exhibition finally became a reality thanks to the increasing conviction of a group of Kahn’s friends in Tallinn that the hypothesis of the Kuressaare Castle57 deserves to be developed further.
Arhitektiharidusega fotograaf ja kunstnik Arne Maasik pildistas ajakirja kunst.ee tellimusel 2008. ja 2009. aastal Kuressaare linnust n-ö läbi Kahni filtri. Aastal 2015 jätkas ta uuel ringil pildistamist Louis Kahni Eesti Sihtasutuse tellimusel, keskendudes Saaremaa keskaegsete kristlike kindluskirikute arhitektuurile. Nii sai alguse Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuri kõrgekvaliteediline fotoarhiiv. Näituse „KAHN. Saarlane“ väljapanekus on valik autentseid fotosid. Kaks neist on siiski läbinud suurema fototöötluse. Ajaloolane ja graafiline disainer Mart Kivisild viis linnuse fassaadi ja kapiitlisaali visuaali kujuteldavalt tagasi seisu, nagu see võis olla 20. sajandi alguses ehk enne 1970. aastate „renoveerimist“. Ta kasutas võrdlusaluseks autentseid arhiivifotosid 20. sajandi algusest. Neil kahel fotol on niisiis linnuse müüri ülaosa puhastatud kreneleeringust ja Pika Hermanni torn vabastatud mašikuliirfriisist. Pika Hermanni torni kiiver on saanud sama kuju nagu 20. sajandi algul. Linnuse fassaadilt on ära võetud pseudokeskaegne väravalangetussüsteem, ära on viidud linnuse ette jääv lipuvarras. Interjöörivaates on akna eest eemaldatud sinna ketiga riputatud pommikujuline lamp, seinalt on eemaldatud sinna kleebitud etikett ja laest on kõrvaldatud suitsuandur. Pärast võõrkehade eemaldamist tuleb esile loss ise – oletatavasti sellisena, nagu kolme aastane poiss võis seda 1904. aastal näha. Poisi pikkust arvestades võis kõik tunduda veel mitu korda
Arne Maasik, an artist educated as an architect, photographed the Kuressaare Castle “through a Kahn filter” for the magazine kunst.ee in 2008 and 2009. And he continued with a new round of photographing in 2015 commissioned by the Louis Kahn Estonia Foundation, focusing on the architecture of the medieval Christian fortress churches in Saaremaa. Thus a high-quality photo archive of Saaremaa’s medieval fortress architecture got its start. KAHN. The Islander includes a selection of authentic photos. But two of them have undergone photo editing. Historian and graphic designer Mart Kivisild conceptually restored the visuals of the castle’s façade and chapter house back to the way they could have been in the early 20th century, or before the “renovations” were carried out in the 1970s. He used authentic archival photos from the early 20th century as the basis for comparison. Thus, on these two photos the crenellation has been removed from the upper portion of the wall. The Tall Herman tower has been freed of its crenelated collar. The shape of Tall Herman’s spire at the beginning of the 20th century has been restored. The pseudo-medieval drawbridge system has been removed from the castle’s façade. The flagpole in front of the castle has also been taken away. In the interior view, the cannonball-shaped lamp hanging from a chain in front of the window has been removed. The sign glued to the wall has been eliminated. The smoke detector has been erased from the ceiling. After the foreign bodies were removed, the castle itself came to the fore, as it probably was when a 3-year-old boy saw it in 1904. Considering the boy’s
Kahni loss, fototöötluse abil taastatud visuaal Kahn’s castle, conceptualized image-edited visual 29
võimsam ja suurem kui tegelikkuses. Ehkki 1928. aastal oli loss endine, oli muutunud oma sõnul Kuressaaret külastanud Kahn ise ning võib aimata, et noor arhitekt vaatas seda palju analüütilisema pilguga. 2016. aasta veebruaris sõitsid fotograaf Arne Maasik ja kunstiajaloolane Tanel Murre USA-sse, et pildistada Kahni hooneid New Yorgis, New Hampshire’s, Philadelphias, Trentonis ja Bryn Mawris läbi Kuressaare linnuse filtri. Veel on Kuressaare linnuses näitlikustamiseks välja pandud 3D-mudel Phillips Exeteri akadeemilisest raamatukogust, mille põhiplaan meenutab konvendihoonet. Mis on selle näituseprojekti juures kokkuvõttes oluline? Oluline on püüd õppida Louis Kahni keelt ja sõnavara, Saaremaa keskaegse kindlusearhitektuuri keelt ja sõnavara, püüd tõlkida kultuure ja ajastuid, puhastada Kuressaare linnus üleliigsest koormast, vaadata Kahni loomingut läbi Kuressaare linnuse filtri ja Kuressaare linnust läbi Kahni arhitektuuri filtri, ületada provintsi, läbivalt hoida Kahni-keskset joont ning anda au keskaegsele arhitektuurile ja Kahnile. Ning lõpuks on eesmärk asetada Kuressaare linnus kui puuduv lüli Kahni senise tõlgenduse mosaiiki. Louis Kahnile oli omane sünteesiv mõtlemine. Tunnetajana ja kogejana otsis ta arhitektuuri vaimu. Religioossuseski oli talle tähtis kogemus, mitte niivõrd ametlik kirjatäht. Lähtugem ka siinkohal kahnilikust sünteesist, otsides komponente, mis viiksid tähenduslikult vaikimiselt mõtestatud kõnelemisele. 24. veebruar 2016, Tallinn
height, it may have seemed several times more impressive and larger than it really was. Although the castle was the same in 1928, Kahn, who says he visited Kuressaare at that time, had changed – one can guess that the young architect looked at the castle with a much more analytical gaze. In February 2016, photographer Arne Maasik and art historian Tanel Murre flew to the U.S. to photograph Kahn’s buildings in New York, New Hampshire, Philadelphia, Trenton and Bryn Mawr, “through a Kuressaare filter”. As a further illustration, a 3D model of the Phillips Exeter Academy Library, with its floor plan reminiscent of a convent building, has also been installed in the Kuressaare Castle. In summary, what is most significant about this exhibition project? Most significant is the aspiration to learn Louis Kahn’s language and vocabulary. And the language and vocabulary of Saaremaa’s medieval fortress architecture. The aspiration to interpret cultures and epochs. To free the Kuressaare Castle of its excess baggage. To view Kahn’s work through the Kuressaare Castle filter. To view the Kuressaare Castle through the filter of Kahn’s architecture. To overcome provinciality. To follow a Kahn-centered line throughout. To honor medieval architecture and to honor Kahn. And finally, the goal is to position the Kuressaare Castle as the missing link in the current mosaic of Kahn interpretation. Synthesizing thought was characteristic of Louis Kahn. As someone who perceived, who experienced, he searched for the spirit of architecture. Religiosity as an experience was more important to him than formal training. At this point, let’s also proceed from a Kahn-style synthesis, by looking for the components that can take us from meaningful reticence to considered speech. 24 February 2016, Tallinn Translated by Juta Ristsoo
1 Vincent Scully, Jr. Louis I. Kahn. George Braziller, New York, 1962. Tiit Masso tõlke valmimine on dateeritud vahemikku detsember 1966 kuni märts 1967, käsikirjal on 71 lehekülge. Ainus teadaolev rariteeteksemplar asub arhitekt Toivo Tammiku arhiivis. 2 Tiit Masso tõlkis Scully Kahni käsikirja otse kirjutusmasinasse – esimese versiooni mustandina, teise puhtandina. Tema taust tulenes lapsepõlvest, ta oli nimelt ema töö tõttu harjunud varakult kirjutusmasinal trükkima. Aastail 1958-1964 töötas Tiit Masso kirjastuse Eesti Raamat toimetajana, kus omandas põhjaliku eesti keele õpetuse ja tekstitöötluse. Allikas: Tiit Masso telefonikõne 23. november 2015. 3 Louis Kahn – The Power of Architecture. Koostajad: Mateo Kries, Jochen Eisenbrand, Stanislaus von Moos. Autorid: William J. R. Curtis, Jochen Eisenbrand, Kenneth Frampton, Réjean Legault, Thomas Leslie, Michael Lewis, Neil Levine, Stanislaus von Moos, Eeva-Liisa Pelkonen, Florian Sauter, Susan G. Solomon, William Whitaker. Vitra Design Museum, 2012. 4 Viimastel aastatel on Alexandra Tyng jätkanud teemat maalijana, luues Kahniga lähedalt seotud isikutest fiktiivseid narratiive ja saladustest tulvil heatahtlikke müsteeriume. 5 Vt kunst.ee nr 1, 2012 (Kahni erinumber). 6 Nathaniel Kahni film „My Architect“ valmis 2003. aastal. 7 Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 19531954. Edited with Commentary by Anne Griswold Tyng. Rizzoli, New York, 1997, lk 8. 8 Kaur Alttoa, Garel Püüa. Märkmeid Kuressaare pealinnuse varasemast ehitusloost. Kaheaastaraamat 2011-2012. Saaremaa Muuseum, Kuressaare, 2013, lk 58. 9 Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 19531954, lk 8. 10 Kogu renoveerimisprotsessist ja selle kontekstist: Jaan Tamm. Kuressaare linnus-kindluse restaureerimistöödest Nõukogude perioodil. Kaheaastaraamat 2013-2014. Saaremaa muuseum, Kuressaare 2015, lk 97—109. 11 Samas, lk 97, repro lk 95. 12 Samas, lk 107. 13 Repro Kahni joonistusest vt: Alexandra Tyng. Beginnings. Louis I. Kahn’s Philosophy of Architecture. A WileyInterscience Publication, John Wiley & Sons, New York, Chichester, Brisbane, Toronto, Singapore, 1984, lk 20. 14 Jaan Tamm. Kuressaare linnus-kindluse restaureerimistöödest Nõukogude perioodil, lk 107, 77. 15 Arne Maasik, vestlus 2. veebruaril 2016 Tallinnas. 16 Jaan Tamm. Kuressaare linnus-kindluse restaureerimistöödest Nõukogude perioodil, lk 88—91. 17 Kaur Alttoa, Garel Püüa. Märkmeid Kuressaare pealinnuse varasemast ehitusloost, lk 58. 18 Kaur Alttoa. Viljandi ordulinnuse arhitektuur. Kogumikus: Viljandi ordulinnus ja lossimäed läbi aja. Viljandi muuseumi toimetised V,Viljandi 2015, lk 89—90. 19 Siinkirjutaja küsimus Kenneth Framptonile pärast tema loengut 14. oktoobril 2015 Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinnas. 20 Kahn. Monumentaalsus. 1944. Tõlkinud Tiina Randus. Ehituskunst nr 47/48, 2007, lk 6. 21 Samas, lk 5. 22 Vincent Scully Jr., tõlkinud Tiit Masso, käsikiri, lk 31. 23 Michael J. Lewis. Louis Kahn’s Art and his Architectural Thought. Kogumikus: Louis Kahn. The Power of Architecture, lk 76, 81. 24 Vincent Scully Jr., tõlkinud Tiit Masso, käsikiri, lk 5. 25 Dokument esimest korda reprodutseeritud: Ehituskunst nr 47/48, 2007, lk 42. 26 Olavi Pesti. Sajanditagune Kuressaare. Ehituskunst nr 47/48, 2007, lk 39. 27 Samas, lk 34. 28 Jaan Tamm. Kuressaare linnus-kindluse restaureerimistöödest Nõukogude perioodil, lk 78—79, 93—96. 29 Samas. 30 Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 1953— 1954, lk 8. 31 Arnold Matteus. Arhitekti mälestusi. Ike Volkov, Andres Sööt, Jaak Elling. Eesti Reklaamfilm 1981. Film digiteeritud 2007. aastal. https://www.youtube.com/ watch?v=RTTikDzO_pc . 32 Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 19531954, lk 10, 15.
31
1 Vincent Scully, Jr. Louis I. Kahn. George Braziller, New York, 1962. Tiit Masso’s translation is dated as being completed between December 1966 and March 1967; the manuscript has 71 pages. The only known copy of the rarity is located in architect Toivo Tammik’s archives. 2 Tiit Masso translated Scully’s text on Kahn as he typed – the first version as a rough draft, and the second as the clean copy. His early background is based on his childhood; he had learned to type early due to his mother’s job. From 1958 to 1964, Tiit Masso worked as an editor at the Eesti Raamat publishing house, where he acquired thorough instruction in the Estonian language and text processing. Information based on a phone call with Tiit Masso on 23 November 2015. 3 Louis Kahn – The Power of Architecture. Editors: Mateo Kries, Jochen Eisenbrand, Stanislaus von Moos. Authors: William J. R. Curtis, Jochen Eisenbrand, Kenneth Frampton, Réjean Legault, Thomas Leslie, Michael J. Lewis, Neil Levine, Stanislaus von Moos, Eeva-Liisa Pelkonen, Florian Sauter, Susan G. Solomon, William Whitaker. Published by Vitra Design Museum, 2012. 4 In recent years, Alexandra Tyng has continued the theme as a painter, creating fictional narratives about people closely related to Kahn and benevolent mysteries brimming with secrets. 5 See: magazine kunst.ee 1, 2012 (Kahn special). 6 Nathaniel Kahn’s film My Architect was completed in 2003. 7 Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 19531954. Edited with commentary by Anne Griswold Tyng. Rizzoli, New York, 1997, p 8. 8 Kaur Alttoa, Garel Püüa. Märkmeid Kuressaare pealinnuse varasemast ehitusloost. Kaheaastaraamat 2011-2012. Saaremaa Museum, Kuressaare, 2013, p 58. (Summary: Remarks about the earlier history of the Kuressaare Castle by Kaur Alttoa, Garel Püüa. In: Yearbook of Saaremaa Museum 2011-2012. Kuressaare, 2013, pp 309—310.) 9 Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 19531954, p 8. 10 About the entire renovation process and its context: Jaan Tamm. Kuressaare linnus-kindluse restaureerimistöödest Nõukogude perioodil. Kaheaastaraamat 20132014. Saaremaa Museum, Kuressaare 2015, pp 77—109. (Summary: About the restauration of the Kuressaare Castle in the Soviet Period by Jaan Tamm. In: Yearbook 2013-2014 of Saaremaa Museum, Kuressaare 2015, pp 234—235.) 11 Ibid., p 97, repro p 95. 12 Ibid., p 107. 13 Reproduction of Kahn’s drawings, see: Alexandra Tyng. Beginnings. Louis I. Kahn’s Philosophy of Architecture. A Wiley-Interscience Publication, John Wiley & Sons, New York, Chichester, Brisbane, Toronto, Singapore, 1984, p 20. 14 Jaan Tamm. About the restauration of the Kuressaare Castle in the Soviet Period, pp 107, 77. 15 Conversation with Arne Maasik, 2 February 2016, in Tallinn. 16 Jaan Tamm. About the restauration of the Kuressaare Castle in the Soviet Period, pp 88—91. 17 Kaur Alttoa, Garel Püüa. Remarks about the earlier history of the Kuressaare Castle, p 58. 18 Kaur Alttoa. On the Architecture of Viljandi Castle. In the anthology: The Teutonic Order’s Castle and Castle Hills in Viljandi through Time. Viljandi Muuseumi toimetised V, Viljandi, 2015, pp 89—90. 19 The author’s question to Kenneth Frampton after his lecture at the Museum of Estonian Architecture in Tallinn on 14 October 2015. 20 Kahn. Monumentality. 1944. In: Louis Kahn. Essential texts. Edited by Robert Twombly. W. W. Norton & Company, New York, London, 2003, p 25. 21 Ibid., p 22—23. 22 Vincent Scully Jr., p. 29. 23 Michael J. Lewis. Louis Kahn’s Art and his Architectural Thought. In: The Power of Architecture, p 76. Illustrations 132 and 133, p 81. 24 Vincent Scully Jr., p 10. 25 First reproduced in the magazine Ehituskunst 47/48, 2007, p 42.
33 Eugene J. Johnson, Michael J. Lewis, The Travel Sketches of Louis I. Kahn. With an essay and site photographs by Ralph Lieberman. Williams College Museum of Art, Cambridge, Massachusetts, London, England: The MIT Press, 1996, lk 37. 34 Olavi Pesti. Sajanditagune Kuressaare, lk 35. 35 Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 19531954, lk 8. 36 Eugene J. Johnson, Michael J. Lewis, The Travel Sketches of Louis I. Kahn, lk 36. 37 ERA.1.1.8099. Tallinna piiripunkti kaudu Eestisse sisseja Eestist väljasõitnud isikute nimekirjad. Piirdaatumid 01.04.1928-31.03.1929. Lk 476. ERA.1.1.8100. Valga piiripunkti kaudu Eestisse sisse- ja Eestist väljasõitnud isikute nimekirjad. Piirdaatumid 01.04.1928—31.03.1929. Lk. 221. 38 Alexandra Tyng. Beginnings, lk 4. 39 Samas, lk 8. 40 Kaur Alttoa. Viljandi ordulinnuse arhitektuur, lk 89. 41 Juhan Kreem. Saksa ordu ja Viljandi linnus. Kogumikus: Viljandi ordulinnus ja lossimäed läbi aja. The Teutonic Order’s Castle and Castle Hills in Viljandi Through Time. Viljandi muuseumi toimetised V. Viljandi, 2015, lk 73. 42 Kaur Alttoa. Viljandi ordulinnuse arhitektuur, lk 90, 102. 43 Olavi Pesti e-kiri siinkirjutajale 24. nov 2015. 44 Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Koostanud ja toimetanud Anti Selart. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu 2012, lk 336. 45 Garel Püüa, Kaur Alttoa. From Castellum to the Konventhaus.The Birth of the Bishop’s Residence in Kuressaare, Saaremaa Island, Estonia. In: Castella Maris Baltici XII. Toimetanud Aleksander Andrzejewski. Institute of Archaeology, University of Łódź, Łódź, 2015, lk 134—135. 46 Kaur Alttoa, Garel Püüa. Märkmeid Kuressaare pealinnuse varasemast ehitusloost, lk 58. 47 Konvendihooneid ehitati peale Viljandi ja Kuressaare veel Paidesse, Pärnusse ja Koluverre ning 16. sajandiks muudeti konvendihoone sarnaseks ka Rakvere ja Narva linnus. Eesti ajalugu II, lk 336, 337. 48 Alexandra Tyng. Beginnings, lk 44. 49 Vincent Scully Jr, lk 11—12. Tiit Masso tõlkekäsikiri, lk 7. 50 Susan G. Solomon. Louis Kahn’s Buildings for Three Faits: „Religion... not a Religion.“ Kogumikus Louis Kahn: The Power of Architecture, lk 149. 51 Susan G. Solomon. Louis I. Kahn’s Trenton Jewish Community Center. Princeton Architectural Press, New York, 2000, lk 1. 52 Anne Griswold Tyng. Louis Kahni mateeria, valguse ja energia arhitektuur. Ehituskunst nr 47/48, 2007, lk 48. 53 Erwin Panofsky. Gooti arhitektuur ja skolastika. Uurimus kunsti, filosoofia ja religiooni analoogiast keskajal. Inglise keelest tõlkinud Ene-Reet Soovik. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2013, lk 89, 68. 54 Eeva-Liisa Pelkonen. Toward Cognitive Architecture. Kogumikus: Louis Kahn: The Power of Architecture, lk 144. 55 Mõõtmed: https://en.wikipedia.org/wiki/Phillips_Exeter_ Academy_Library ; veel kord võrdluseks: Kuressaare konvendihoone külje pikkus 43 m ja Viljandi konvendihoone külje pikkus 55 m. 56 Erwin Panofsky. Gooti arhitektuur ja skolastika, lk 72. 57 Heie Treier. Hüpotees: Kuressaare linnus kui Kahni arhitektuuri algus. kunst.ee nr 1, 2012, lk 7—15.
26 Olavi Pesti. Kuressaare of a century ago. Ehituskunst, 47/48, 2007, p 44. 27 Ibid., p 40. 28 Jaan Tamm. About the restauration of the Kuressaare Castle in the Soviet Period, p 78—79, 93—96. 29 Ibid. 30 Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 1953— 1954, p 8. 31 Arnold Matteus. Arhitekti mälestusi. Ike Volkov, Andres Sööt, Jaak Elling. Eesti Reklaamfilm 1981. Film digitalized in 2007. https://www.youtube.com/ watch?v=RTTikDzO_pc 32 Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 1953— 1954, pp 10, 15. 33 Eugene J. Johnson, Michael J. Lewis. The Travel Sketches of Louis I. Kahn. With an essay and site photographs by Ralph Lieberman. Williams College Museum of Art, Cambridge, Massachusetts, London, England: The MIT Press, 1996, p 37. 34 Olavi Pesti. Kuressaare of a century ago, p 42. 35 Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 1953— 1954, p 8. 36 Eugene J. Johnson, Michael J. Lewis. The Travel Sketches of Louis I. Kahn, p 36. 37 The National Archives of Estonia: ERA.1.1.8099. Lists of people who have entered and departed Estonia via the Tallinn border checkpoint between 4/1/1928 and 3/31/1929. P 476. ERA.1.1.8100. Lists of people who have entered and departed Estonia via the Valga border checkpoint between 4/1/1928 and 3/31/1929. P. 221. 38 Alexandra Tyng. Beginnings, p 4. 39 Ibid., p 8. 40 Kaur Alttoa. On the Architecture of Viljandi Castle, p 89. 41 Juhan Kreem. The Teutonic Order and Viljandi Castle. The Teutonic Order’s Castle and Castle Hills in Viljandi Through Time. Viljandi muuseumi toimetised V. Viljandi, 2015, p 73. 42 Kaur Alttoa. On the Architecture of Viljandi Castle, pp 90, 102. 43 Olavi Pesti’s e-mail to the author 24 November 2015. 44 Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Compiled and edited by Anti Selart. Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Tartu 2012, p 336. 45 Garel Püüa, Kaur Alttoa. From Castellum to the Konventhaus.The Birth of the Bishop’s Residence in Kuressaare, Saaremaa Island, Estonia. In: Castella Maris Baltici XII. Editor: Aleksander Andrzejewski. Institute of Archaeology, University of Łódź, Łódź, 2015, pp 134—135. 46 Kaur Alttoa, Garel Püüa. Remarks about the earlier history of the Kuressaare Castle, p 58. 47 In addition to Viljandi and Kuressaare, convent buildings were also built in Paide, Pärnu and Koluvere; by the 16th century, the Rakvere and Narva Castle had also be renovated to be similar to convent buildings. Eesti ajalugu II, pp 336, 337. 48 Alexandra Tyng. Beginnings, p 44. 49 Vincent Scully Jr, pp 11-12. 50 Susan G. Solomon. Louis Kahn’s Buildings for Three Faiths: „Religion... not a Religion.“ In the anthology Louis Kahn: The Power of Architecture, p 149. 51 Susan G. Solomon. Louis I. Kahn’s Trenton Jewish Community Center. Princeton Architectural Press, New York, 2000, p 1. 52 Anne Griswold Tyng. Louis Kahn’s Architecture of Matter, Light and Energy. Ehituskunst 47/48, 2007, p 53. 53 Erwin Panofsky. Gooti arhitektuur ja skolastika. Uurimus kunsti, filosoofia ja religiooni analoogiast keskajal. (Gothic Architecture and Scholasticism.) Translated from English by Ene-Reet Soovik. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2013, pp 89, 68. 54 Eeva-Liisa Pelkonen. Toward Cognitive Architecture. In the anthology: Louis Kahn: The Power of Architecture, p 144. 55 Measurements: https://en.wikipedia.org/wiki/Phillips_ Exeter_Academy_Library ; again, as a comparison: the length of a side of the Kuressaare convent building is 43 m and a side of the Viljandi convent building is 55 m long. 56 Erwin Panofsky. Gooti arhitektuur ja skolastika, p 72. 57 Heie Treier. Hypothesis: Kuressaare Castle As the Beginning of Kahn’s Architecture, kunst.ee 1, 2012, pp 7-15.
Heie Treier PhD on kunstiajaloolane ja kunstikriitik, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi õppejõud. Ta kaitses 2004. aastal Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö eesti varamodernistlikust kunstist ning Karl Pärsimäe (1902—1942) maalidest. Tema Kahni huvi sai alguse 2006. aastal, kui ta läks ajakirja kunst.ee peatoimetajana Kuressaarde Kahni päevadele, et koguda materjale ajakirjas avaldamiseks. Esialgsest lihtsast ideest sai aga kümme aastat kestev väljakutse, mis viis ta 2007. aastal Philadelphiasse Kahni arhiivi, milliste materjalide põhjal ilmus 2012. aastal kunst.ee Kahni erinumber. Käesolev uurimus ja näitus sai valmida tänu koostööle arhitekti Toivo Tammikuga, fotograafi Arne Maasikuga, projektijuhi Ingrid Mald-Villandiga, graafilise disaineri Martin Pedanikuga ja produtsendi Ott Rätsepaga, kelle panus teemale kaasa mõtlemisel oli oluline.
Heie Treier PhD is an art historian and art critic, and member of the faculty at the Baltic Film, Media, Arts and Communication School of Tallinn University. She defended her PhD thesis on early modernist art and the paintings of Karl Pärsimägi (1902—1942) at the Estonian Academy of Arts in 2004. Her interest in Kahn got its start in 2006, when as the editor-in-chief of kunst.ee magazine, she attended the Kahn Days in Kuressaare to gather material for the magazine. The initial simple assignment turned into a ten-year journey that first brought her to the Kahn Archives in Philadelphia in 2007. Based on the materials gathered there, a special issue of kunst. ee dedicated to Kahn appeared in 2012. Collaboration with architect Toivo Tammik, photographer Arne Maasik, manager Ingrid Mald-Villand, graphic designer Martin Pedanik and producer Ott Rätsep has made a significant contribution to the research and to this exhibition.
Arne Maasik on arhitekti haridusega fotograaf ja kunstnik. Tema kunstnikukarjäär sai koos uue põlvkonna kunstnikega alguse 1995. aastal ambitsioonikal Saaremaa biennaalil, mis toimus Kuressaare lossis. Arne Maasik on üks nõutumaid arhitektuurifotograafe Eestis. Ta on osalenud pikaajalistes projektides seoses mahukate teaduskäsitlustega ning samas teinud arvukalt isiknäitusi Tallinnas, Helsingis, Roomas, Veneetsias, Berliinis, Moskvas jm. Arne Maasiku kunstnikukäekirja iseloomustab metafüüsiliste allhoovuste tabamine ja leebe poeesia. Tema huvi fookuses kunstnikuna on niihästi suurlinnad kui ka agulid, vanad majad ja võsad, muidu perifeerne elukeskkond, mis muutub fotodel hingestatuks ja elusaks.
Arne Maasik is a photographer and artist with an education in architecture. His career as an artist started in 1995 along with a new generation of artists at the ambitious Saaremaa Biennial that took place at the Kuressaare Castle. Arne Maasik is one of the architectural photographers most in demand in Estonia. He has participated in long-term projects involving large-scale research and had numerous solo exhibitions in Tallinn, Helsinki, Rome, Venice, Berlin, Moscow and elsewhere. Arne Maasik’s work is characterised by an awareness of metaphysical undercurrents and muted poetry. As an artist his focus is on metropolises as well as their outskirts, old houses and the underbrush, as well as other peripheral living environment that become animated and come alive on his photos.
33
Eesti Saaremaa
Estonia Saaremaa
Kuressaare linnus Kaarma kirik Karja kirik Pรถide kirik Valjala kirik Kihelkonna kirik
The Kuressaare Castle Kaarma Church Karja Church Pรถide Church Valjala Church Kihelkonna Church
35
Kuressaare linnus
Kuressaare Castle
Kahni loss. Kuressaare linnuse foto Arne Maasik 2009. Fototöötluse abil taastatud Kahni-aegne visuaal, Mart Kivisild 2016
Kahn’s castle. The Kuressaare Castle, photo by Arne Maasik 2009. Conceptualized image-edited visual by Mart Kivisild 2016
37
Kuressaare linnus bastionitega, aerofoto 2008 Kuressaare Castle surrounded by bastions and moats, aerial photo 2008
39
Kuressaare linn, aerofoto 2008 Town of Kuressaare, aerial photo 2008
41
Kuressaare linnus l채채nek체ljest, foto 2009 The Kuressaare Castle from the west side, photo 2009
43
Kuressaare linnus l천unak체ljest, foto 2009 The Kuressaare Castle from the south side, photo 2009
45
Kuressaare linnuse m端端riladu, foto 2009 The stonework at Kuressaare Castle, photo 2009
47
Sise천u, foto 2009 Inner courtyard, photo 2009
49
Kuressaare linnus bastionitega, aerofoto 2008 Kuressaare Castle surrounded by bastions and moats, aerial photo 2008
Konvendihoone t端端pi linnus, aerofoto 2008 Convent style castle, aerial photo 2008 51
T-aken, foto 2009 T-window, photo 2009
T-aken, foto 2009 T-window, photo 2009 53
M端端rid, foto 2009 Walls, photo 2009
55
T-aken, foto 2009 T-window, photo 2009
Gooti ehisviil, foto 2009 Gothic pediment, photo 2009 57
Ristik채ik, foto 2009 Cloister, photo 2009
Ristroidv천lv, foto 2009 Groin vault, photo 2009 59
Kaarma kirik
Kaarma Church
fotod 2015
photos 2015
61
63
Karja kirik
Karja Church
fotod 2015
photos 2015
65
67
Pรถide kirik
Pรถide Church
foto 2015
photo 2015
69
Valjala kirik
Valjala Church
foto 2015
photo 2015
71
Kihelkonna kirik
Kihelkonna Church
fotod 2015
photos 2015
73
75
Louis Kahn USA idakallas
Louis Kahn Eastern United States
Trentoni supelusmaja Richardsi Meditsiinilaboratooriumid Eshericki elumaja Phillips Exeteri akadeemiline raamatukogu Bryn Mawr Erdman Hall 端hiselamu Franklin D. Roosevelti memoriaal
Trenton Bath House The Richards Medical Research Laboratories Escherick House Phillips Exeter Academy Library Bryn Mawr Erdman Hall Dormitories Franklin D. Roosevelt Four Freedoms Park
77
Trentoni supelusmaja (1955)
Trenton Bath House (1955)
fotod 2016
photos 2016
79
81
83
85
87
89
91
93
95
97
Richardsi Meditsiinilaboratooriumid (1957—1960)
The Richards Medical Research Laboratories (1957—1960)
fotod 2016
photos 2016
99
101
103
105
107
109
111
Eshericki elumaja (1960—1961)
Escherick House (1960—1961)
fotod 2016
photos 2016
113
115
Phillips Exeteri akadeemiline raamatukogu (1965—1972)
Phillips Exeter Academy Library (1965—1972)
fotod 2016
photos 2016
117
119
121
123
125
127
129
131
Bryn Mawr Erdman Hall ühiselamu (1960—1965)
Bryn Mawr Erdman Hall Dormitories (1960—1965)
fotod 2016
photos 2016
133
135
137
139
141
143
145
147
Franklin D. Roosevelti memoriaal, New York, Roosevelti saar (1972—1974, teostatud 2012)
Franklin D. Roosevelt Four Freedoms Park, Roosevelt Island, New York (1972—1974, constructed in 2012)
fotod 2016
photos 2016
149
151
153
155
157
Allikad
Sources
Alttoa, K., Püüa, G. Märkmeid Kuressaare pealinnuse varasemast ehitusloost. Kaheaastaraamat 2011-2012. Saaremaa Muuseum, Kuressaare, 2013, 58—67. Summary: Remarks about the earlier history of the Kuressaare Castle by Kaur Alttoa, Garel Püüa. In: Yearbook of Saaremaa Museum 20112012. Kuressaare, 2013, 309-310. Alttoa, K. Viljandi ordulinnuse arhitektuur. Kogumikus: Viljandi ordulinnus ja lossimäed läbi aja. Viljandi muuseumi toimetised V,Viljandi 2015, 87—109. On the Architecture of Viljandi Castle by Kaur Alttoa. In the anthology: The Teutonic Order’s Castle and Castle Hills in Viljandi through Time. Viljandi Muuseumi toimetised V, Viljandi 2015, 87—109. Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Koostanud ja toimetanud Anti Selart. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu 2012. Eesti Riigiarhiiv, ERA.1.1.8099, lk 476. (The National Archives of Estonia, ERA.1.1.8099, p 476). Eesti Riigiarhiiv, ERA.1.1.8100, lk 221. (The National Archives of Estonia, ERA.1.1.8100, p 221). Johnson, E. J., Lewis, M. J. The Travel Sketches of Louis I. Kahn. With an essay and site photographs by Ralph Lieberman. Williams College Museum of Art, Cambridge, Massachusetts, London, England: The MIT Press, 1996. Louis Kahn Essential Texts. Edited by Robert Twombly. W. W. Norton & Company, New York, London, 2003. Kahn, L. I. Monumentaalsus. Tõlkinud Tiina Randus. Ehituskunst nr 47/48, 2007, 5—9. Kahn, N. Documentary My Architect. 2003. Kreem, J. Saksa ordu ja Viljandi linnus. Kogumikus: Viljandi ordulinnus ja lossimäed läbi aja. The Teutonic Order’s Castle and Castle Hills in Viljandi Through Time by Juhan Kreem. Viljandi muuseumi toimetised V. Viljandi, 2015, 65—85. Lewis, M. J. Louis Kahn’s Art and his Architectural Thought. In the anthology: Louis Kahn – The Power of Architecture. Editors: Mateo Kries, Jochen Eisenbrand, Stanislaus von Moos. Vitra Design Museum, 2012, 67—80. Louis I. Kahn l’uomo, il maestro. A cura di Alessandra Latour. Edizioni Kappa, Roma, 1986. Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 1953-1954. Edited with Commentary by Anne Griswold Tyng. Rizzoli, New York, 1997. Maasik, A. Suuline info 2. veebruar 2016 Tallinnas. Conversation with Arne Maasik, 2 Feb 2016, in Tallinn. Masso, T. Käsikirjaline tõlge: Vincent Scully, Jr. Louis I. Kahn. Tallinn, 1967. Asub Toivo Tammiku arhiivis. Masso, T. Suuline info 23. november 2015. Conversation with Tiit Masso, 23 Nov 2015. Matteus, A. Arhitekti mälestusi. Ike Volkov, Andres Sööt, Jaak Elling. Eesti Reklaamfilm 1981. Film digiteeritud 2007. aastal. https://www.youtube. com/watch?v=RTTikDzO_pc . Panofsky, E. Gooti arhitektuur ja skolastika. Uurimus kunsti, filosoofia ja religiooni analoogiast keskajal. Inglise keelest tõlkinud Ene-Reet Soovik. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2013. Gothic Architecture and Scholasticism: An Inquiry into the Analogy of the Arts, Philosophy, and Religion in the Middle Ages by Erwin Panofsky. New York, London and Scarborough, Ontario: New American Library 1976. Pelkonen, E.-L. Toward Cognitive Architecture. In the anthology: Louis Kahn – The Power of Architecture. Editors: Mateo Kries, Jochen Eisenbrand, Stanislaus von Moos. Vitra Design Museum, 2012, 133—148. Pesti, O. Sajanditagune Kuressaare. Ehituskunst nr 47/48, 2007, 34—39. Kuressaare of a century ago by Olavi Pesti. Ehituskunst nr 47/48, 2007, 40—45. Pesti, O. E-kiri 24. nov 2015. Olavi Pesti’s e-mail to the author 24 November 2015. Garel Püüa, Kaur Alttoa. From Castellum to the Konventhaus. The Birth of the Bishop’s Residence in Kuressaare, Saaremaa Island, Estonia. In the anthology: Castella Maris Baltici XII. Editor Aleksander Andrzejewski. Institute of Archaeology, University of Łódź, Łódź, 2015, 129—135. Scully, V. Jr. Louis I. Kahn. George Braziller, New York, 1962. Solomon, S. G. Louis Kahn’s Buildings for Three Faits: „Religion... not a Religion.“ In the anthology: Louis Kahn – The Power of Architecture. Editors: Mateo Kries, Jochen Eisenbrand, Stanislaus von Moos. Vitra Design Museum, 2012, 149—163. Solomon, S. G. Louis I. Kahn’s Trenton Jewish Community Center. Princeton Architectural Press, New York, 2000. Tamm, J. Kuressaare linnus-kindluse restaureerimistöödest Nõukogude perioodil. Kaheaastaraamat 2013-2014. Saaremaa muuseum, Kuressaare 2015, lk 77-109. Summary: About the restauration of the Kuressaare Castle in the Soviet Period by Jaan Tamm. In: Yearbook 2013-2014 of Saaremaa Museum, Kuressaare 2015, 234-235. Treier, H. Hüpotees: Kuressaare linnus kui Kahni arhitektuuri algus. kunst.ee nr 1, 2012, 5—13. Hypothesis: Kuressaare Castle as the Beginning of Kahn’s Architecture by Heie Treier. kunst.ee nr 1, 2012, 5—13. Tyng, A. G. Louis Kahni mateeria, valguse ja energia arhitektuur. Ehituskunst nr 47/48, 2007, 46—52. Louis Kahn’s Architecture of Matter, Light and Energy by Anne Griswold Tyng. Ehituskunst 47/48, 2007, 53—56. Tyng, A. Beginnings. Louis I. Kahn’s Philosophy of Architecture. A Wiley-Interscience Publication, John Wiley & Sons, New York, Chichester, Brisbane, Toronto, Singapore, 1984.
159
KAHN. Saarlane
KAHN. The Islander
Produtsent / Producer: Ott Rätsep Konsultandid / consultants: Mikk Mutso, Ingrid Mald-Villand, Toivo Tammik Näituse kuraator, raamatu koostaja / Curator of the exhibition, editor of the book: Heie Treier Tekst / Text: Heie Treier Eelretsenseerimine / Pre-reviewed by: Garel Püüa, Andres Kurg, Toivo Tammik, Alexandra Tyng Keeletoimetamine / Language editing: Re:Finer Tõlge inglise keelde / English translation: Juta Ristsoo Kujundus (raamat, pressimaterjalid) / Design (book, press materials): Martin Pedanik Kaane kirjatüüp / Cover typeface: Martin Pedanik Esikaane foto / Front cover photo: Arne Maasik (Phillips Exeter Academy Library, 2016) Tagakaane foto / Back cover photo: Arne Maasik (Kuressaare linnus, 2009 / Kuressaare Castle, 2009) Näituse ja raamatu fotod / Exhibition and book photos: Arne Maasik (2008, 2009, 2015, 2016) Tekstisisesed fotoviited ja reprod lk 5-29 / Photo references and reproductions in the text pp 5-29: Arne Maasik – lk 8 (aerofoto 2008, linnuse foto 2009), lk 10 (akna ja trepikoja fotod 2009), lk 16 (siseõue foto 2009), lk 18 (Exeteri, Richardsi, Trentoni fotod 2016), lk 19 (Kuressaare foto 2009, Richardsi, Eschericki fotod 2016), lk 21 (Exeteri foto 2016), lk 22 ja lk 24 (Exeteri fotod 2016), lk 23 ja lk 25 (linnuse fotod 2009), lk 26 (linnuse foto 2009, Valjala kiriku foto 2015), lk 27 (Kihelkonna kiriku foto 2015), lk 28, 29 Arne Maasik – p 8 (aerial photo 2008, castle photo 2009), p 10 (window and staircase photos 2009), p 16 (courtyard photo 2009), p 18 (Exeter, Richards, Trenton photos 2016), p 19 (Kuressaare photo 2009, Richards, Escherick photos 2016), p 21 (Exeter photo 2016), p 22 and p 24 (Exeter photos 2016), p 23 and p 25 (castle photos 2009), p 26 (castle photo 2009, Valjala Church photo 2015), p 27 (Kihelkonna Church photo 2015), pp 28, 29 Louis I. Kahni kollektsioon, Pennsylvania Ülikooli Arhitektuuri Arhiiv – lk 16 (kaks põhiplaani), lk 17 (kaks maketi fotot, kolm põhiplaani), lk 18 (maketi foto, põhiplaan), lk 20 (kaks fotot, põhiplaan), lk 21 (Yale’i foto), lk 27 (kaks Rahvusassamblee fotot)Louis I. Kahn Collection, The Architectural Archives of the University of Pennsylvania – p 16 (two floor plans), p 17 (two photos of models, three floor plans), p 18 (photo of model, floor plan), p 20 (two photos, floor plan), p 21 (Yale photo), p 27 (two National Assembly photos) “Louis Kahn: The Power of Architecture” – lk 6, lk 12, lk 14 / Louis Kahn: The Power of Architecture – p 6, p 12, p 14 Juhan Maiste – lk 16 (linnuse põhiplaan) / Juhan Maiste – p 16 (castle floor plan) SA Saaremaa Muuseum (www.muis.ee) – lk 9 (kaks fotot 30. okt. 1979), lk 14 (detail postkaardist 1899-1905, postkaart 1928) Saaremaa Museum (www.muis.ee) – p 9 (two photos 10/30/1979), p 14 (detail from a postcard 1899-1905, postcard 1928) Robert McCarter – lk 10, lk 11, lk 19, lk 21 (reprod viiest joonistusest 2006) Robert McCarter – p 10, p 11, p 19, p 21 (reproductions of five drawings 2006) Internet – lk 5 (laev) Urvaste koguduse netileht – lk 14 (Urvaste) EAÜ Eesti Autorite Ühing – lk 21 (Albers) / Estonian Authors’ Society – p 21 (Albers) Kalle Vellevoog – lk 26 (Rahvusassamblee foto 2011) / Kalle Vellevoog – p 26 (National Assembly photo 2011) Wikipedia – lk 27 (Notre Dame de Paris roosaken) “Notre Dame de Paris” Wikipedia: The Free Encyclopedia. Wikimedia Foundation, Inc. 23 February 2016. Web. – p 27 (rose window) Tänud / Acknowledgements: Kathleen Boudreau, Robert Austin Boudreau, Lizette DeJesus, Jaan Elken, Linda Elken, James Elkins, Ted Forst, Jesse Gale, Robin M Giampa, Madeline Grimes, David Hollenberg, Nathaniel Kahn, Sue Ann Kahn, Tõnu Kaljuste, Eve Kiiler, Kaira Kivi, Mart Kivisild, Andres Kurg, Toomas Kään, Kaarel Künnap, Vilen Künnapu, Meelis Laissaar, Wendy Lesser, Juhan Maiste, Ülar Mark, Tiit Masso, Robert McCarter, Tanel Murre, Peeter Pere, Olavi Pesti, Piret Pihel, Giuseppe Provenzano, Tiit Pruuli, Garel Püüa, Juta Ristsoo, David Rothenberg, Katrin Saks, Helen Sildna, Gail Scanlon, Kristel Schwede, Ülo Soovere, Toivo Tammik, Indrek Tarand, Andreas Trossek, Alexandra Tyng, Villu Veski, Kalle Vellevoog, Anna-Liisa Õispuu, William Whitaker Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ, Arhitektibüroo MAI ŠEIN OÜ, Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ, Bryn Mawr College, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Betooniühing, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Kultuurkapital, Ewing Township Municipal Building / Trenton Bath House, Franklin D. Roosevelt Four Freedoms Park, In Nomine, Jarrz, The Louis I. Kahn Collection at the Architectural Archives University of Pennsylvania, Phillips Exeter Academy Library, Richards Medical Research Laboratories, University of Pennsylvania, Saaremaa Arenduskeskus SASAK, Saaremaa Ettevõtjate Liit, Saaremaa Muuseum, TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus MEKTORY
Copyright © 2016 Heie Treier (tekst/text); Arne Maasik (fotod/photos); Juta Ristsoo (tõlge/translation); Louis Kahni Eesti Sihtasutus / Louis Kahn Estonia Foundation Väljaandja / Publisher: Louis Kahni Eesti Sihtasutus / Louis Kahn Estonia Foundation Trükk Tallinna Raamatutrükikoda / Printed at Tallinn Book Printers ISBN 978-9949-38-946-9
161
“Exeteri raamatukogu (1972) ja Hurvah sünagoogi suurepärane kuubikujuline kehand, mille suurema keskse ruumi ümber on väiksemaid ruume, meenutab Kahni sünnikohas Saaremaal asuvat lossi.”
“The Exeter Library (1972) and the Hurvah Synagogue, in their great cubic masses with smaller spaces around a great central space, evoke the castle at Kahn’s birthplace on Saaremaa.”
Anne Tyng
Anne Tyng
Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 1953—1954. Koostanud ja kommenteerinud Anne Griswold Tyng. Rizzoli, New York, 1997, lk 210.
Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 1953—1954. Edited with Commentary by Anne Griswold Tyng. Rizzoli, New York, 1997, p 210.