Vabatahtlike käsiraamat

1

MTĂœ Mondo vabatahtlike käsiraamat

SISUKORD SISSEJUHATUS 5 LÄHETUSEELNE ETTEVALMISTUS 6 Korralda piletid ja reisikindlustus 6 Enne Eestist lahkumist lahenda kodused probleemid ja räägi suhted selgeks 6 Keskendu tööülesannetele, mille täitmiseks oled lähetusele saadetud 6 Leia võimalusi oma lemmiktegevustega tegelemiseks ka sihtriigis 7 Suhtle koduse tugiisikuga, küsi nõu Mondolt 7 Keskendu isiklikule positiivsele õpikogemusele ja arengule 7 MÕNED FÜÜSILIST TERVIST PUUDUTAVAD SOOVITUSED 8 Külasta aegsasti reisimeditsiini kabinetti 8 Hambad korda juba kodus 8 Ravimid ja päikesekreem kaasa 9 MIDA TÄHELE PANNA LÄHETUSE AJAL? 10 Kultuurikeskkond paneb paika erinevad käitumismustrid töösuhetes ja isiklikus elus 10 Stress, koduigatsus ja üksilduse tunne 10 Pidev tähelepanu nahavärvi tõttu 10 Raha/abi küsimine 11 Harjumatud toidud, võimalik kaalukaotus 11 Vedelikupuudus 11 LÄHETUSE TEAVITUSTÖÖ JA LOGODE KASUTAMINE 12 LÄHETUSKULUDE ARUANDLUS MONDOLE 13 ERIPEATÜKK: REISITURVALISUS 14 Ettevalmistus kodus 14 Pakkimine 14 Saabumine 14 Töötamine 15 Haigestumine/õnnetused 15 Tagasitulek 15 VAJALIKUD KONTAKTID 16 MTÜ Mondo 16 Reisimeditsiini kabinetid Eestis 17 Lühidalt sihtriikidest 18 KEENIA 18 Üldinfo 18 Reisikorraldus 22 KEENIA – KIBERA SLUMM 23 Kibera slummi info 23

2

SISUKORD KEENIA – SHIANDA KÜLA 24 Shianda küla info 26 GHANA – KONGO KÜLA 28 Üldinfo 28 Reisikorraldus 32 Kongo küla info 33 Ghana tegevuste taust 34 BIRMA/MYANMAR 36 Üldinfo 36 Reisikorraldus 40 Shani osariik, Lashio, Namlan, Hsipaw info 42 UGANDA 44 Üldinfo 44 Reisikorraldus 47 Soovitusi 47 Uganda puuetega noorte toimetulek ja MTÜ Mondo 48 Bluesky kool 48 Kampala füüsilise puudega laste kool (KSPH) 49 Uganda Pioneers Association (UPA) 49

3

Sõna saavad Mondo kogenud vabatahtlikud 50 KARIN LUTS – KEENIA, SHIANDA KÜLA 50 KAIE LAANEVÄLI – KEENIA, SHIANDA KÜLA 51 VEIGO KELL – KEENIA, KIBERA SLUMM 52 SIISI SAETALU – UGANDA, KAMPALA LINN 53 DIANA TAMM – GHANA, KONGO KÜLA 54 MART KUURME – GHANA, KONGO KÜLA 56 ANU JOON – GHANA, KONGO KÜLA 57 RAIMO PREGEL – GHANA, KONGO KÜLA 58 IRITA RAISMAA – GHANA, KONGO KÜLA 59 KATRIIN PANNAL – GHANA, KUMASI LINN 60 Mõtteid otse Aafrikast 6 ANU JOON 62 MART KUURME 64 KAIE LAANEVÄLI 66 PAKKIMINE 68 KONTROLLNIMEKIRI ENNE LÄHETUST 69 SÕNAVARA 70 Luganda keel 70 Suahiili keel 71 Nabti keel 72

4

SISSEJUHATUS Teretulemast MTÜ Mondo vabatahtlikuks!

Otsus üksinda võõrasse kultuuri vabatahtlikuks minna tuleb mõnele inimesele lihtsamalt, mõnele raskemalt. Sellise otsuse tegemiseks on vaja julgust ja enesekindlust. Tihti asendub äralennukuupäeva lähenedes põnevus hoopis hirmuga teadmatuse ees. Selline hirm on normaalne ja sellest tuleb proovida üle olla.

Kuigi lähetuse jooksul tuleb ikka ette raskusi, ei ole Mondo vabatahtlikud oma teenistust kahetsenud. Vastupidi. Need on kuud, mis muudavad Sinu elu ning panevad Sind maailma vaatama hoopis uue pilguga. Need kuud on täis ootamatusi ning põnevust, vahepeal ka üksindustunnet ja rutiini, kuid kahtlemata õpetab see kogemus Sulle palju.

5

MTÜ Mondo on lähetanud vabatahtlikke oma partnerorganisatsioonide juurde alates 2010. aastast. Meie lähetuste üldiseks eesmärgiks on tõhustada arengukoostööd ja jätkusuutlikku partnerlust kohalike organisatsioonidega sihtriikides. Esimesed lähetused toimusid Ghanasse, seejärel Ugandasse ja Keeniasse. Alates 2014. aastast on sihtriigina lisandunud ka Birma. Igal vabatahtlikul on oma konkreetsed lepinguga sätestatud ülesanded, mida ta lähetuse jooksul täidab. Viimastel aastatel oleme sihtriikidesse lähetanud oma valdkonna asjatundjaid.

Erinevalt paljudest teistest programmidest pole Eesti Välisministeeriumi arengukoostöö vahenditest rahastatud programmile seatud vanusepiirangut ning osalejate pikaaegne töö- ja elukogemus tuleb pigem kasuks kui kahjuks. Erasmus+ raames lähetatakse sihtriikidesse vabatahtlikke vanuses 17–30 (kaasa arvatud).

Valmista end ette mõistuse piires, ära liialt muretse – võta lähetuse iga päeva kui võimalust õppida ja areneda. Ei ole olemas kahte sarnast kogemust, seega ei ole võimalik lähetuseks kunagi päris valmis olla. See käsiraamat koondab infot, mille oleme kogunud varasemate lähetuste põhjal. Loodame, et see aitab Sul oma kogemuseks paremini valmistuda.

MTÜ Mondo lähetab vabatahtlikke 2014–2015 aastatel järgmiste projektide raames 1) Eest Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi projektid www.vm.ee/et/arengukoostoo-ja-humanitaarabi 2) Erasmus+ (kuni 2013. aastani EVS) euroopa.noored.ee Koostööd oleme teinud ka GLEN projektiga www.terveilm.ee/glen/

LÄHETUS-EELNE ETTEVALMISTUS Enne lähetust on soovitatav läbi mõelda, keda Sa lähetuse jooksul esindad (välismaalasi, euroopalikku kultuuri, Eesti riiki, MTÜd Mondo, iseennast) ning mis mõju avaldab Sinu kohalolu kogukonnale. Oluline on meeles pidada, et tegu on vastastikuse õppimisega ning Sinu ülesandeks on olla avatud teistsugustele arusaamadele ja kommetele. Pea meeles, et oled osake suuremast koostööst, mis algas enne Sinu lähetust ning jätkub ka pärast seda. Sa ei muuda maailma hetkega, kuid osaled pikemaajalises protsessis. Kui Sul on uusi ideid, siis paku neid välja ning püüa jõuda ühise arusaamani, ilma enda seisukohta peale surumata.

Korralda piletid ja reisikindlustus Lennukipiletid ja reisikindlustuse vormistab Sulle üldjuhul MTÜ Mondo projektijuht. Reisikindlustuse poolt on kaetud meditsiinikulud: arsti vastuvõtud, visiidid raviasutusse, ravimid ning reisitõrge. Kindlustusfirmana oleme lähetustel siiani kasutanud Salva’t. Kindlustuse tingimused leiab siit: www.salva.ee EVS/Erasmus+ vabatahtlikel on erikindlustus, mille kohta nad enne lähetust ka vastava infolehe saavad.

Enne Eestist lahkumist lahenda kodused probleemid ja räägi suhted selgeks Kodus pooleli jäänud teemad (nt majanduslikud kohustused, täitmata lubadused) või suhete pärast muretsemine lisab lähetusel olles pingeid.

Distantsilt on probleeme lahendada või suhteid klaarida raske ning see võib oluliselt mõjutada tervet kogemust. Lähetus ei saa olla põgenemine oma murede eest – võõras kultuuris ilma lähedaste toeta need pigem süvenevad kui vähenevad.

6

LÄHETUS-EELNE ETTEVALMISTUS Keskendu tööülesannetele, mille täitmiseks oled lähetusele saadetud Lähetus ei ole isiklik reis. Mõtle enda jaoks varakult selgeks, ja lepi kokku Mondo töötajatega, mis on Sinu tööalased, mitte isiklikud eesmärgid. Valmistu teadlikult selleks, et vaatamata võimalikele tekkivatele probleemidele lähed Sa täitma konkreetseid tööülesandeid.

Leia võimalusi oma lemmiktegevustega tegelemiseks ka sihtriigis Võta kaasa oma lemmikraamatuid, filme ning proovi jätkata lähetuse ajal mõne oma lemmikhobiga tegelemist (näiteks jooksmine, joonistamine, pildistamine), et ennast töömõtetest „maha laadida” ja korralikult välja puhata.

7

Suhtle koduse tugiisikuga; küsi nõu Mondolt Lepi kokku mõne pereliikme või lähedase sõbraga, kellega saaksid regulaarselt suhelda ja nõu pidada. Kindlasti jääb keegi ka Mondo töötajatest Sulle nõuandjaks kogu lähetuse vältel. Ära karda küsida nõu ja tuge!

Keskendu isiklikule positiivsele õpikogemusele ja arengule Mõtle läbi oma isiklikud eesmärgid lähetuseks: juhul, kui hetk on raske ning asjad ei suju plaanipäraselt, siis mida saad lähetuse jooksul isiklikus plaanis õppida ja kuidas vaatamata (või tänu) raskustele areneda?

Mida annab juurde selline kogemus Sinu elule? Väga erineva kultuuriga eksootilises riigis elamise ja töötamise kogemust on siiski väga vähestel inimestel, ning tihti võib see olla elumuutev periood. Kui teadvustad endale selle võimaluse erilisust, on lihtsam ka raskustest üle saada ja positiivsele keskenduda. Kõik siiani lähetatud vabatahtlikud on oma teenistusega üldjoontes väga rahule jäänud ning tunnistanud, et neile oli see kogemus isiklikus plaanis väga rikastav.

MÕNED FÜÜSILIST TERVIST PUUDUTAVAD SOOVITUSED Tervisega seonduvatesse küsimustesse tasub lähetuseks valmistudes ja lähetuse jooksul suhtuda tõsiselt ning teha kõik endast olenev, et vältida haigestumist. Vabatahtlike lähetuste perioodid on enamasti üsna lühikesed ning suurem osa sellest ajast haiguste käes kannatada oleks oma aja raiskamine. Samuti on sihtriikides haigusi, mis on Eestis vähetuntud. On haigusi, mis võivad alata näiliselt süütute sümptomitega (näiteks väike palavik ja kõhuvalu), kuid kui jätta haigus välja ravimata, võib see kiiresti progresseeruda ja lõppeda isegi surmaga. LÄHETUSE AJAL HAIGEKS JÄÄDES EI TASU ENDALE ISE DIAGNOOSI PANNA VÕI LOOTA, ET JÄRGMISEL PÄEVAL ON PAREM, KUNA ON HAIGUSI, MIS PROGRESSEERUVAD VAID LOETUD TUNDIDEGA. Tuleb minna haiglasse, teha vajalikud testid ja saada vastav ravi. Parimate haiglate kohta küsi soovitusi usaldusväärsetelt kohalikelt – sihtriikides olevad kehvemad haiglad võivad ebapuudulike diagnoosivõimaluste ning ebakompetentsete töötajate tõttu määrata Sulle vale diagnoosi ja ravi, millest on pigem rohkem kahju kui kasu.

8

MÕNED FÜÜSILIST TERVIST PUUDUTAVAD SOOVITUSED Külasta aegsasti reisimeditsiini kabinetti Reisimeditsiinikabineti arst soovitab igale vabatahtlikule lähtuvalt reisi sihtkohast ja vabatahtliku tervisest vaktsineerimist ning (juhul kui vaja) sobivaimat malaariaennetust. Reisimeditsiinikabinetti tuleb aeg panna kirja võimalikult vara, sest mitmeid vaktsiine on vaja teha korduvalt, näiteks kuuajaste vahedega. Reisimeditsiinikabinettide info leiad lk 17.

Hambad korda juba kodus Väga oluline on käia enne lähetust hambaarsti kontrollis, kuna sihtriigis võib probleemide tekkimisel olla keeruline leida usaldusväärset hambaarsti (on arste, kelle juures käimine on pigem ohtlik), eriti vabatahtliku tööpiirkonnas. Kui hambaarsti külastamine sihtriigis on siiski vältimatu, tuleb kohalik hambaarst valida väga hoolikalt.

9

Ravimid ja päikesekreem kaasa Võta kaasa kõik vajalikud spetsiifilised ravimid ning muu tervisega seonduv, mida Eestis pidevalt kasutad. Juhul, kui Sa põed mõnda haigust, mis võib sihtriigi kliimas ja tingimustes ägeneda, konsulteeri kindlasti enne lähetust oma perearstiga. Sihtriikide kliima ja elamistingimused võivad olla väga erinevad meile harjumuspärasest ning arst oskab vastavaid soovitusi anda. Väike esmaabipakk põhiliste ravimite, (käte) desinfitseerija, väikese pudeli päikesekreemi ning haavasidumisvahenditega (HIV-oht sihtriikides) võiks alati lähetuse ajal kodust välja minnes kaasas olla. Kindlasti on vajalik osta kaasa piisavalt tugeva kaitsefaktoriga päiksekreem, millest jätkuks kogu lähetuse perioodiks, kuna seda sihtriikides reeglina ei müüda.

MIDA TÄHELE PANNA LÄHETUSE AJAL? Kultuurikeskkond paneb paika erinevad käitumismustrid töösuhetes ja isiklikus elus MTÜ Mondo partnerorganisatsioonid asuvad Eestist väga erineva kultuuri ja tavadega riikides. Lähetuse käigus kogetu erineb kindlasti tavalisest turismireisist teise kultuuriga riiki, kuna lähetus on pikaajalisem ning erinevalt turismireisist tuleb Sul selle aja jooksul ennast kehtestada ja koostöös kohalikega tööülesandeid täita. Kohalik töökultuur ning suhtumine töötajasse võib olla riigiti väga erinev. Näiteks pidev lubadustest ja kellaajast mitte kinnipidamine võib otseselt häirida seatud eesmärkide saavutamist. Sihtriikide elutempo ja asjaajamise kiirus on enamasti oluliselt aeglasem kui Eestis, mis raskendab lähetusele seatud eesmärkide saavutamist ning võib seetõttu tekitada läbikukkumise tunnet või stressi. Üldjuhul elad Sa koos kohalikega, kelle kultuuris ei pruugi olla privaatsusest samasugune arusaam nagu Eestis, seda eriti maapiirkondades. Kõigil vabatahtlikel on lähetuse jooksul olnud raskeid aegu, kõik ei vasta ootustele ning planeeritud tegevused ei lähe mitte kunagi täpselt plaanikohaselt. Oluline on rahulikuks jääda, olukorraga kohaneda ning vajadusel koostöös Mondo töötajatega projekti eesmärgid ümber hinnata.

Stress, koduigatsus või üksilduse tunne Paar kuud Aafrikas või Aasias vabatahtlikuna tundub sihtriigis enamasti oluliselt pikem aeg kui sama periood koduses turvalises rutiinis. Mitmed vabatahtlikud on enne lähetust arvanud, et 3–4 kuud on lühike aeg, mille jooksul üksildustunne tekkida ei jõua, kuid juba kuu aja jooksul tunnistab nii mõnigi vastupidist. Ei tasu alahinnata 3–4 kuise lähetuse ajalist pikkust.

Pidev tähelepanu nahavärvi tõttu Eurooplasena oled Sa Aafrikas alati teistsugune ainuüksi nahavärvi tõttu. Linnades elades on üldjuhul tähelepanu väiksem, kuid külades võib seda olla häirivalt palju. Aafrika kultuuris ei peeta inimesele järgi karjumist või tähelepanu osutamist ebaviisakaks ning kohalikud ei saa aru, miks see Sind võiks häirida. Kui esimestel nädalatel võib selline tähelepanu olla isegi põnev, siis mingil hetkel tahaks lihtsalt rahulikult nurgapoes käia ilma selleta, et kümme inimest tee peal järgi karjub või midagi kommenteerib. Kui liigne tähelepanu häirima hakkab, võib vahepeal kasutada klappidest muusikakuulamist või proovida suhtuda asja huumoriga. Järgikarjujate või muud moodi diskrimineerijate suhtes ei tohiks muutuda ebaviisakaks, kuna nad ei saa teistsuguse kasvatuse ja kultuuriruumi tõttu probleemist aru ning peavad sellist reaktsiooni ülbeks ja üleolevaks.

10

MIDA TÄHELE PANNA LÄHETUSE AJAL? Raha/abi küsimine Valge nahavärv seostub paljudele kohalikele rikkusega – valge inimene on kohalike arvates alati eranditult rikas. Seega võib esineda abipalumist ja rahaküsimist. Tihti eeldatakse, et valge inimene tasub nii enda kui oma kohalike sõprade bussipiletite/takso/kohvikuarved, seega tuleks enne sööma või reisile minekut selgeks teha, kes ja mille eest tasub, et vältida hilisemaid arusaaamatusi.

Harjumatud toidud, võimalik kaalukaotus Sihtriigi toiduvalik võib olla kesine ja meile harjumatu, seda eriti juhul, kui elad külas, mitte linnas. Kuum kliima ja pidev ringiliikumine võib soodustada kaalukaotust, mida Sa ise ei pruugi märgatagi. Kuna kiire ja liigne kaalukaotus võib organismi nõrgestada ja haigustele vastuvõtlikumaks muuta, siis jälgi tealdikult oma toitumist ja kehakaalu muutumist.

Vedelikupuudus Ära unusta piisavalt ja regulaarselt juua vett. Vedelikupuudus võib põhjustada jõuetust ja väsimust, raskematel juhtudel tõsisemaid terviserikkeid. Juua tuleb juba enne janu tekkimist.

11

LÄHETUSE TEAVITUSTÖÖ JA LOGODE KASUTAMINE Reeglina peavad vabatahtlikud lähetuse jooksul blogi, kuhu teevad postitusi vähemalt üks kord nädalas. Nii blogis kui kõigis muudes projektiga seotud materjalides on vabatahtlikud kohustatud kasutama projekti finantseerija logosid ja selgitavat teksti rahastaja kohta. Lähetuse lõppedes on vabatahtlikul enamasti kohustus teha teavitustööd.

See võib olla erinevatel avalikel üritustel esinemine, artiklite kirjutamine ja intervjuude andmine ajakirjanikele. Meediaga suhtlemisel soovitame enne artikli avaldamist see kindlasti eelnevalt üle lugeda. Tasub meeles pidada, et Sa esindad lisaks endale ka Mondot.

Teavitustööga seotud kulud (näiteks transport) hüvitatakse projekti eelarve võimaluste piires kuludokumentide alusel.

Logosid ja muid vabatahtlikele vajalikke dokumente ja infot leiab: www.dropbox.com, kasutajanimi: janika@mondo.org.ee, parool: aafrikavabatahtlikud

12

LÄHETUSKULUDE ARUANDLUS MONDOLE Projekti jooksul tehtavad kulud tuleb teha etteantud eelarve piirides, infot eelarve kohta annab projektijuht. Tehtud kulude kohta on vajalik alles hoida ORIGINAALTŠEKID ning tuua/saata need Mondo kontorisse enne projektiperioodi lõppu, kuid soovitatavalt sagedamini, et vältida tšekkide kadumaminekut. Lisaks originaaltšekkidele on vaja esitada LENNUKI PARDAKAARDID. Eestis tehtavate kulutuste (näiteks vaktsineerimine, transport) eest on võimalik tasuda kas ise või ettemaksuarvega MTÜ Mondo nimele. Ise tasudes tuleb esitada Mondole majanduskulude aruanne (dokument kättesaadav Dropboxis) ja kulutšekid. Ettemaksuarve puhul lase see saata meilile mondo@mondo.org.ee Lisaküsimuste puhul aitab kindlasti Mondo projekti- või finantsjuht. Sihtriigis tehtud kulude kompenseerimine toimub kord kuus (vajadusel sagedamini) Mondo majanduskulude aruande alusel. Eestisse jõudes on vajalik kõigi kompenseeritud kulude kohta esitada originaaltšekid. MAJANDUSKULUDE ARUANDED JA ETTEMAKSUARVED TULEB ALATI ESITADA NII FINANTSJUHILE KUI KA PROJEKTIJUHILE.

13

Kulude kohta, mida hüvitab kindlustus, tuleb täita ära vorm: www.salva.ee. Lisaks vormi täitmisele on vajalik saata kindlustuse pakkujale ka skänneeritud/pildistatud kulutšekid. Kui vormi pole võimalik saata, saab kindlustuse pakkujaga kontakteeruda e-posti teel: salva@salva.ee.

ERIPEATÜKK: REISITURVALISUS (Finn Church Aid reisiturvalisuse koolituse põhjal) Siit leiad üldiseid nõuandeid seoses reisiturvalisusega, mis aitavad lähetuseks ette valmistuda ning lähetuseperioodil end turvaliselt tunda.

Ettevalmistus kodus ●● Loe turvalisusteateid riigi kohta + üldist poliitilise situatsiooni kirjeldust. ●● Tutvu kohalike uudistega (kohalik meedia). ●● Uuri kohaliku kultuuri, kombeid, info kliima kohta. ●● Kontrolli passi kehtivusaega (vähemalt 6 kuud pärast reisi). ●● Info viisa taotlemise ja pikendamise kohta. ●● Loo kohaliku partnerorganisatsiooniga kontakt juba enne lähetust. ●● Kindlustus – tea täpselt, mida kindlustus katab ja kuidas seda kasutada. ●● Koosta Mondo ja partnerorganisatsiooni kontaktnumbritest nimekiri ja jaga lähedastega. ●● Vaktsineeri varakult soovitatud haiguste vastu. ●● Osta olulised ravimid: Loperamid või imodium – kõhulahtisus ilma palavikuta, antibiootikum – kõhulahtisus palavikuga; valuvaigistid ja palavikualandajad; üldine antobiootikum – hingamisteed, põiepõletik; haavapuhastusvahendid. ●● Kopeeri kaasavõetava telefoni, arvuti, kaamera vajalikud failid ja jäta Eestisse. ●● Saada skanneeritud passi koopia oma meilile. ●● registreeri ennast Eesti Välisministeeriumi kodulehel, et tagada endale konsulaarkaitse ja -abi, kui piirkonnas on tekkinud kriisiolukord või Sa vajad erakorralist konsulaarabi. https://rakendused.vm.ee/eelregistreerimine/ Pakkimine ●● Lennukisse kaasa: riided 2ks päevaks, elektroonika (koos laadijate, adapteritega), rohud. ●● Check-in: võta kaasa nii vähe asju kui võimalik, pagasile mingi eristav märgistus peale. ●● Kontaktnumbrid kaasa ka paberil (sihtriigi organisatsiooni kontaktid, kodused kontaktid).

Saabumine ●● Pass valmis. ●● Immigratsioonivormid täidetud. ●● Hoia pardakaardid kättesaadavas kohas (selleks, et pagas kätte saada). ●● Ettevalmistus viisaintervjuuks/piiriületuseks: kes, miks, mida, kuhu (aadress paberil valmis, samuti kohaliku organisatsiooni kontaktnumber). ●● Vastuvõtt: kes peaks vastas olema, kuidas teineteist ära tunda – kokkulepitud ka plaan B (milline takso ja kuhu hotelli, kui pole vastutulijat teatud aja jooksul näha).

14

ERIPEATÜKK: REISITURVALISUS (Finn Church Aid reisiturvalisuse koolituse põhjal) Töötamine ●● Kohanemine uues kultuuriruumis (kohalikud kombed, pühad, jms) võtab aega. Kuula nõuandeid, uuri ise. ●● Esimesel nädalal tutvu keskkonnaga – kus asuvad apteegid, haiglad, koolid jne. ●● Anna lähedastele inimestele infot oma tegemistest juhul, kui lähed üksinda pikemale reisile vms, lepi kokku aeg, mil nendega uuesti kontakteerud. ●● Hoolitse oma hügieeni eest – käte pesemine ja desinfitseerimine väga oluline. ●● Mõtle, mida tasub sotsiaalmeedias/blogis avalikustada (kas on turvaline, mida tahad öelda) – kas seab ohtu enda, teised, organisatsiooni töö? Näiteks: kui plaanid minna nädalaks planeeritud puhkusereisile ja annad sellest avalikult teada, on võimalus, et kohalike sõprade tuttavate vahendusel suureneb sissemurdmise oht Sinu ööbimispaika. ●● Kanna alati kaasas pisikest esmaabipakki kõige olulisemaga. ●● Ära muutu lähetuse jooksul ükskõikseks ja hooletuks aja jooksul mitte kohalike põhiliste turvanõuete suhtes (näiteks pimedas liikumise võimalusel vältimine).

15

Haigestumine/õnnetused ●● Haigestumise korral anna sellest teada kohalikule kontaktisikule, paljud haigused on väga erinevad Eesti haigustest, mõnikord võib seisund halveneda minutitega, mitte kunagi ei tohi lükata edasi arstile minekut lootuses, et haigus „ise üle läheb”; samuti oskavad kohalikud ära tunda haigusi, mille sümptomid ei pruugi alguses olla väga raskekujulised, kuid mis aja jooksul võivad edasi areneda ja väga halvasti lõppeda. ●● Võta kaasa ravimite allergiate selgitused inglise keeles, tea oma veregruppi. ●● Võta kaasa tähtsamad telefoninumbrid paberil.

Tagasitulek ●● Kontrolli eelnevalt, milliseid suveniire vm asju (näiteks toiduaineid) on tolli poolt lubatud üle piiri viia. ●● Planeeri tegevus koju jõudes vaimse kriisi puhul – suhtlus sõpradega, Mondo töötajatega, vajadusel psühholoogiline tugi ja nõuanded. Ära alahinda lähetusjärgset kohanemise vajadust koduse keskkonnaga.

VAJALIKUD KONTAKTID MTÜ Mondo MTÜ Mondo on arengukoostööle, maailmaharidusele ja humanitaarabile pühendunud sõltumatu Eesti organisatsioon. Meil on neli suuremat tegevussuunda: ●● Arengukoostöö kohalike partneritega sihtriikides ●● Maailmaharidus Eestis ●● Humanitaarkriisides osalemine ja ülesehitustöö ●● Õiglane kaubandus ja sotsiaalne ettevõtlus MTÜ Mondo suunab oma tegevuse naiste (eelkõige lesed) ja laste (eelkõige orvud) ning erivajadustega inimeste toimetuleku heaks. Peamised tegevusvaldkonnad on haridus, tervishoid ja majanduslik toimetulek.

2014. aastal tegutseme Ghanas, Keenias, Ugandas, Afganistanis. Meil on koostööprojektid ka Jeemeni, Iraani ja Birma partneritega.

Tutvu meie kodulehtedega: mondo.org.ee muudamaailma.ee www.maailmakool.ee MTÜ Mondo Tallinna kontor: MTÜ Mondo maailmaharidus- ja koolituskeskus Telliskivi 60A, B-hoone Tallinn 10412 Avatud: E–N 12.00–17.00 E-post: mondo@mondo.org.ee Telefon: +372 677 5445 Johanna Helin: +372 5349 0814 Riina Kuusik-Rajasaar: +372 5698 3050 MTÜ Mondo Tartu kontor & Fairtrade Eesti kontor Kalevi 17, Tartu 51010 E-post: fairtrade@fairtrade.ee Jaanus Välja: +372 5667 7177

16

VAJALIKUD KONTAKTID Reisimeditsiinikabinetid Eestis AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuse Polikliinik Tallinn, Paldiski mnt 62, kab 1 Telefon: 659 8594 E–N 8.00–18.00 R 8.00–15.00 TÜ Kliinikumi Polikliiniku reisimeditsiini kabinet Tartu, Puusepa 1a Telefon: 731 9120 Eelregistreerimine telefon: 731 9100 E 8.00–15.00; T 8.00–16.00; K 11.00–15.00; N 12.00–16.00 ja R 8.00–14.00 SA Pärnu Haigla Ristiku 1, Pärnu Registratuur telefon: 447 3300 www.ph.ee Rohkem reisimeditsiinikabinettide kontaktid: vaktsiin.ee/reisijale/ Vaktsineerimised jm nakkushaiguste info: www.terviseamet.ee

17

Salva Kindlustus: kuidas käituda haigestumise korral „Haigestumise või õnnetusjuhtumi korral palume tasuda raviarvete eest kohapeal ja hiljem esitada need Salva Kindlustusele. Kui Teil ei ole võimalik arveid ise tasuda, palume tööpäevadel informeerida Salva Kindlustuse AS-i. Vajaduse korral väljastame arstile faksi teel garantiikirja Teie raviarvete tasumise kohta. Puhkepäevadel, öötundidel ja juhul, kui Teid võetakse ravile haiglasse, palume Teil või Teid ravival arstil sellest teatada SOS Internationali. Raviasutus saab sealt kinnituse Teie kindlustuse olemasolu kohta, samuti saab SOS International sellisel juhul korraldada Teie raviarvete tasumise.”

SOS International telefon: 0045 38 48 93 20 SOS International faks: 45 70 10 50 56 E-mail: sos@sos.dk

Lühidalt sihtriikidest

KEENIA Üldinfo Keenia on Ida-Aafrika riik, kus elab 44 miljonit inimest. Keenias räägitakse üle neljakümne hõimukeele, riigikeelteks on inglise ja suahiili keel.

Keenia naabrid on Uganda, Tansaania, Etioopia, Somaalia ja LõunaSudaan. Somaalia ja Lõuna-Sudaani poliitiline olukord on ebastabiilne, mistõttu on nende riikide piiride lähedal (näiteks Lamu saar) reisimine ohtlik. Lõuna-Etioopia ja Põhja-Uganda lähistele reisides tuleks eelnevalt vastavat olukorda kontrollida, sest poliitiline olukord ja turvalisus võib seal kiiresti muutuda.

Kliima: märts–mai ja september–november on vihmahooaeg. Vihmahooajal on hommikul päiksepaisteline ja soe, kuid pärastlõunal sajab tugevalt mitu tundi ning on jahe (nagu külmadel kevad-suveõhtutel Eestis).

Pärast vihma on teed läbimatud, transport ei sõida külateedel, poed on suletud. Elektrikatkestused on tavapärased. Vihmaperioodiks võta kaasa veidi soojemaid riideid. Alates novembrist hakkab minema väga soojaks, detsember ja jaanuar on kuumad kuud. Viimastel aastatel on kliima olnud ebastabiilne ning vihmahooajad ei järgi tavapärast ajalist mustrit.

18

Elekter: Elektripistikud on erinevad meil kasutusel olevatest (UK pistik) ning kasulik on kaasa võtta sobiv üleminekuühendus, kuid seda saab ka kohapealt osta.

Internet: Võimalik on osta USB internet või kasutada internetipunkte Nairobis, Mumiase või Kakamega linnas. Parima leviga on firma Safaricom internet.

Kohalikud partnerid: Mondo partner Shianda külas Lääne-Keenias on kohalik organisatsioon Western Focus Community Organisation (WEFOCO).

Rohkem infot: wefoco.org Nairobis asuvas Kibera slummis on projektipartner Kibera Community Empowerment Organization (KCEO).

KEENIA

19

Ohutus: ●● Pimedal ajal soovitame väljas mitte liikuda – valge aeg on hommikust 6.30 õhtuni 6.30. ●● Juhul, kui pimedal ajal on tingimata vaja liikuda, jäta maha kõik väärisesemed ning võta kaasa aiult vajalikus koguses sularaha ●● Ära kasuta fotokaamerat linnatänavatel. ●● Väldi võimalusel väärisesemete (näiteks ehted, kallis telefon jne) kaasaskandmist. ●● Väldi võimalusel suurte rahasummade kaasaskandmist. Kui see on vältimatu, siis ära näita oma raha hulka avalikult (näiteks poes makstes). Hoia vajaminevat summat eraldi. ●● ATM-ide kasutamisel jälgi ümbrust, varja koodi sisestamist käega, saadud rahasumma pane kiirelt turvalisse kohta. ●● Linnades on palju taskuvargaid – ole väga tähelepanelik. ●● Ära räägi võõrastele või juhututtavatele, millal plaanid kodust eemal olla. ●● Ära anna oma koduvõtmeid teistele. ●● Ära kutsu koju juhututtavaid, kui selleks pole otsest vajadust. Eelista kohtumisteks avalikke paikasid (tuttavad saavad infot teie kodu asukoha ning seal olevate väärisesemete kohta, mille võivad kasvõi kogemata edastada teistele, kes seda kuritarvitada võivad). ●● Väldi mootorrattataksode kasutamist vihma ajal – teed muutuvad väga libedaks. ●● Pimedal ajal väldi takso kasutamist üksinda. Kui selleks on siiski vajadus, tee kindlaks, et autos pole peale juhi teisi inimesi. Võimalusel kasuta juba tuttavat taksot. ●● Pikemate vahemaade läbimiseks kasuta korralikke bussifirmasid (näiteks Easycoach), väldi öösel reisimist ning sihtkohta saabumist pimedal ajal. ●● Ole tähelepanelik tänaval tutvusesobitajatega (need, kes ligi tulevad ja misiganes ettekäändel tutvust sobitada püüavad). Ära mingil juhul jaga infot oma ööbimiskoha või reisiplaanide kohta. ●● Kui oled eksinud, ära näita seda välja. Kui pead võõras linnas teejuhiseid küsima, tee seda mõnes kohvikus või poes töötavalt inimeselt. Tänaval küsi abi naistelt, mitte meestelt. ●● Nairobis elades suhtu üksi pimedas väljas käimisse äärmise ettevaatlikusega. Erinevates piirkondades on väga erinev turvalisus. Küsi infot kohalikelt. Pimedas kasuta võimalusel vaid usaldusväärseid taksojuhte. Ära mine kaasa võõrastega ega anna neile infot oma kodu või plaanide kohta. ●● Ole skeptiline igasuguste abipalvete suhtes. Keenias, eriti Nairobis, kasutatakse tihti petuskeeme – näiteks läheneb teile viisakalt riides noormees, kes räägib kurva loo sellest, et on sõjapõgenik ja vajab teatud rahasummat, et jõuda oma sugulaste juurde ohutusse kohta. Lood on väga usutavad, kuid reeglina petuskeemid.

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

KEENIA Pangad: Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel 09.00–15.00. Linnades (k.a Mumias, Kakamega, Nairobi) on raha väljavõtmiseks olemas pangaautomaadid (aktsepteerivad VISA, VISA Electron ja mõned ka Master Card). Kallimates hotellides ja restoranides ning suuremates poodides saab kasutada kaardimakset. See ei ole väga soovitatud, sest on teada juhtumeid, kus pärast poes maksmist on kaart „rahast tühjaks tehtud”.

Poed: Nairobis poodidega probleemi ei ole. Shiandas on väike pood, kus on müügil põhiline eluks vajalik, pisikesi putkasid on iga nurga peal.

Naaberlinnadesse saab väga tihti sõitvate väikebussidega. Kakamega on 45 minuti kaugusel, Mumias 20 minutit Shiandast. Mõlemas linnas on euroopapärased poed, kust saab osta kõike eluks vajalikku (sääsevõrk, näiteks on odavam kui Eestist ostes).

Rahvastik: Mediaankeskmine eluiga Keenias on 18,9 aastat, vanuserühm 0–14 aastat moodustab 42,3% elanikkonnast ning üle 65 aasta vanuseid inimesi on vaid 2,6% rahvastikust. Vähem kui poolel elanikkonnast (42%) on võimalus tarbida puhast joogivett.

Riietus: kuna sääsed on liikvel enamasti päikeseloojangu ja -tõusu vahel, siis kasuta sel ajal pikkade varrukatega ja säärtega riided, et minimeerida malaariaohtu. Päeval võid kanda lühikeste (kuid mitte liiga lühikeste, soovitavalt üle põlve) riietega – keegi ei ütle midagi halvasti, kuid on lihtsam sisse sulanduda. Soovitavalt kanna heledaid ja õhulisi riideid, kuna on palav. Pea peaks olema kaetud rätiku või mütsiga. Kohalikud naised käivad enamasti pikkade seelikutega, riietuvad konservatiivselt ja viisakalt. Ehted võiksid olla tagasihoidlikud, et mitte tõmmata liigset tähelepanu. Jalanõud võiksid olla sellised, millega on mugav pikki vahemaid kõndida, kuid palavuse tõttu ei tohiks need olla umbsed.

20

KEENIA

21

Tavad: ●● Ära anna lubadusi, mida Sa ei saa või ei ole plaanis täita. ●● Väldi abivajajatele raha andmist (tihti ei kasutata seda otstarbepäraselt, parem osta süüa, vii laps ise haiglasse jms). ●● Avalikes kohtades sh rannas, hotellis või tänaval on suitsetamine rangelt keelatud. Suitsetada tohib vaid selleks ettenähtud kohtades.

Rikkumise korral võib trahv olla kuni 3 000 000 Kenya shillingit ja/või vabaduskaotus kuni 3 aastat. ●● Usk on keenialaste jaoks elu alustala, seega on soovitatav mitte asuda vaidlusesse Jumala olemasolu üle. Jumala olemasolus kahtlemine võib keenialastele mõjuda solvavalt. ●● Soovitame kerjavatele lastele mitte raha anda. Seda nad enamasti endale ei saa, see võetakse neilt vanemate (tänavapoiste) poolt ära, samuti õhutab tänaval lihtsalt saadud raha ka teisi lapsi kodust põgenema ja tänavale elama asuma. ●● „Aafrika aeg” võib panna Sinu kannatuse proovile – tihti hilinetakse tunde. Proovi jääda rahulikuks ning lepi kokku uus kohtumise aeg või selgita, mis Sind ärritab. ●● Väiksed valed on Keenias levinud – tihti eelistatakse probleemide puhul valetada, et mitte panna teist inimest end halvasti tundma. ●● Käesurumine on austuse märk – keeldumine käesurumisest on solvav. ●● Enne taksosse või minibussi istumist lepi kokku hind. Vastasel juhul võidakse hiljem väga suuri summasid küsida. ●● Meeste/naiste lähenemiskatsete puhul keeldu väga selgesõnaliselt.

Sõbralikkust ja isegi viisakust tõlgendatakse reeglina kui märki vastastikusest huvist. ●● Hinnad (v.a suurtes poodides) on kaubeldavad – tingi julgelt.

Tervis/ravimid: ●● Vett ei tohi juua ilma puhastamata – selleks müüakse poes odavat veepuhastajat. Teine võimalus on osta poest pudelivett. ●● Soovitatav on võtta malaariaennetusravimeid (Malarone või Lariam) Esimene ravim on ilma võimalike kõrvalmõjudeta, kuid kallis; teine on odavam, kuid võimalike kõrvalmõjudega. Depressiivsete kalduvuste korral malaaria profülaktikaks Lariami ei soovita. Sobivat ravimit soovitab reisimeditsiinikabineti arst. ●● Ravimitest osta kaasa: Loperamid-ratiopharm (kõhukinnisti), valuvaigisti, palavikualandaja, desinfitseerija (oluline kuumas kliimas) ja plaastrid-sidemerull, külmetuseravimid. ●● Väldi paljajalu käimist: maapiirkondades on mitmeid spetsiifilisi haigusi, mida levitavad teatud pisikesed putukad, kes naha alla end elama asutavad. Soovitame kanda sokke, eriti perekülastustel. ●● Puhasta ja kata veritsevad haavad koheselt plaastri/sidemega – HIV-nakatumisoht on reaalne. ●● Haigeks jäädes on oluline koheselt arstile minna – kohalikud haigused on meile võõrad, ohtlikud ja salakavalad. ●● Soovitame vaktsineerida vähemalt hepatiidi, kõhutüüfuse ja kollapalaviku vastu.

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

KEENIA Toit: Keenia köök on ühekülgne ning (eriti) külas elades on raske väga mitmekülgselt toituda. Põhiline söök on ugali – maitsestamata maisijahupuder, mida süüakse kas aedviljade või lihaga. Samuti süüakse chapatit ubadega. Chapati meenutab soolast pannkooki. Levinud on veel riis lihaga ning kohalikud friikartulid. Toorsalateid ei soovita süüa, kuna ei ole teada, missuguse veega neid kastetakse ning seetõttu ei tea, missugused pisikud levida võivad. Soovitav süüa grillitud või küpsetatud toitu ning juua pudelivett. Kui süüa puuvilju, siis soovitame pesta neid enne pudeliveega. Kokteilide sisse mitte panna jääd, sest jää võib olla tehtud jõeveest vmt. Jäätist ei soovita süüa (kui pole nn lääne jäätis) – salmonnelloosi oht.

Töö- ja puhkeaeg: töö on vaimselt raske + kultuurilised erinevused, seega on väga oluline piisavalt puhata, vabal päeval mitte töötada, teha selget vahet töö- ja vabal ajal ning mitte ennast ära unustada. Soovitame kaasa võtta oma muusikat, filme ja raamatuid, mis aitab lõõgastuda.

Reisikorraldus Mida kaasa võtta: sääsevõrk, mida saaks üles riputada ja mis kataks magamisaseme (saab osta ka kohapealt); malaariavastased rohud, fotoaparaat ja mälukaart, õhukesed riided, õhtuseks ajaks pikkade varrukatega riided sääskede vastu, peakate, päikesekreem, hügieeniline huulepulk.

Vaktsineerimine: Kohustuslikke vaktsiine pole, soovitavalt võiks olla tehtud tüüfuse (typhoid fever), kollapalaviku (yellow fever) ja koolera (cholera) vaktsiinid.

Majutus: kolmetoaline möbleeritud korter Shianda keskuses, kus puudub jooksev vesi. Elekter olemas, kuid tihti katkestused. Tualett ja pesemisruum on õues, magamine madratsitel, köögis elektripliit, külmkapp puudub.

Reis: Lennata saab nii Helsingist Turkish Airlines’iga või Amsterdami kaudu KLMiga. Nairobist edasi reisitakse bussiga (Easycoah).

Viisa: Viisa saab taotleda piirilt ja maksab 50 USD (40 eur). Viisa kehtib 3 kuud (90 päeva). Hetkel pole viisa pikendamine ametlikult lubatud ning selleks tuleb lahkuda Ida-Aafrikast ja naasedes piirilt uus viisa taotleda. Viisataotluses ära maini vabatahtlikku töölähetust, sest sel juhul kaasneb ametlikult tööloa tegemise kohustus (maksab üle 1000 eur). Märgi taotlusesse, et oled puhkusel ning igaks juhuks valmista ette nimekiri turismisihtkohtadest, mida vajadusel taotlusse märkida.

22

KEENIA – KIBERA SLUMM Keenia pealinnas Nairobis asuvasse Kibera slummi lähetati 2013. aasta sügisel Kibera Community Empowerment Organization (KCEO) juurde pilootprojekti raames pikaaegse majandusala kogemusega vabatahtlik, kes korraldas äriplaani koostamise koolitusi kohaliku partneri aktiivsetele liikmetele, toetas prügikorjamisgruppide tegevust ja tõstis kohaliku partneri üldist projektikirjutamisvõimekust. Samuti on Mondo toetanud ühe keskkoolilapse õpinguid Kibera slummis.

Majandusekspert hindas nelja kuu jooksul põhjalikult kohalike võimaluste ja kohalike vajaduste tasakaalu ning tema hinnangul on lähtuvalt KCEO hetkeolukorrast kõige olulisem lähetada Kiberasse majandusvaldkonna töökogemusega 2 võimekat projektikirjutajat, kes jätkavad juba alustatud tegevusi, muuhulgas ettevõtlusprojektide kirjutamise, käsitöögruppide toodangu turustamise ning prügikorjamisgruppide võimekuse tõstmist.

Kibera slummi info Kibera on piirkond Nairobis, Keenia pealinnas ning asub 5 kilomeetri kaugusel Nairobi kesklinnast. Kibera on Nairobi suurim slumm ning suurim linnas asuv slumm Aafrikas. 2009. aastal elas Kiberas erinevatel andmetel 170 000 kuni 1 miljon inimest. Elamistingimused on Kiberas väga kehvad, enamusel puudub elekter, jooksev vesi, tualett ja pesemisruum.

23

Lisainfo: eluslummis.wordpress.com mondo.org.ee/valga-opetaja-pille-olesk-kais-raamatu-minu-keenia-jalgedes/ mondo.org.ee/pille-oleski-ja-karl-patrick-norbergi-muljed-oppereisist-keeniasse/

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

KEENIA – SHIANDA KÜLA 2010. aastal laienes MTÜ Mondo toetusprogramm Keeniasse tänu eestlastest vabatahtlikele, kelle initsiatiivil koostöö Shianda külas oleva kogukonnapõhise organisatsiooniga Western Focus Community organisation (WEFOCO) alguse sai.

WEFOCO töötab majanduslikult piiratud võimalustega peredega ja otsib võimalusi kohalike naiste iseseisvaks toimetulekuks. WEFOCO töö põhineb organisatsiooni kuuluvatel naistegruppidel. Grupid on piirkonnapõhised, kõigil on oma grupijuht, laekur ja sekretär, kindlad kohtumisajad ja päevakava, igal grupil on ka äriprojekt, mille kasumiga oma tegevusi toetatakse. Naistegruppide juhid kohtuvad WEFOCO kontoris ning viivad saadud info oma grupile. Enamus naistegruppide juhte on läbi aastate samaks jäänud, olles usaldusväärsed ja asjalikud. Ühe naistegrupi juurest teiseni võib olla 20 kilomeetrine teekond. Seega on vaja pidevalt kasutada kohalikku transporti, milleks on kas mootorrattavõi jalgrattataksod.

Haritud inimesed räägivad väga head inglise keelt, näiteks kooliõpetajad ja keskkooliõpilased. Mõne grupi liidrid on ka kehvema inglise keele oskusega ning seetõttu on arusaamatuste vältimiseks hea lasta suhtlus tõlkida mõnel keskkoolilapsel. WEFOCO direktor Esther Mumia on väheseid kõrgharidusega naisi Shianda külas. Tänu temale saab MTÜ Mondo usaldusväärset infot enim abi vajavate perede ja laste kohta piirkonnas.

Mondo koostöö WEFOCO-ga algas põhikooli- ja keskkooliealiste või erivajadustega laste haridustee toetamisega eestlaste poolt ning laienes WEFOCO-sse kuulutvate naistegruppide võimekuse tõstmisele.

2012. aastal lähetas Mondo Shiandasse esimesed vabatahtlikud. Õmbluskoolitajast vabatahtliku töö tulemusena oskavad naised õmmelda kooliminevatele lastele koolivorme ja teenida elatist omandatud õmblusoskustega, lisaks koolitati välja kohalik õmbluskoolitaja, kes viis 2013. aasta alguses läbi õmbluskoolitused koolist välja kukkunud tüdrukutele. Teine lähetatud vabatahtlik tegeles koolitoetuse programmilaste andmebaasi korrastamisega ja sõpruskoolide projektiga. Lisaks Mondo vabatahtlikele on Shiandas GLEN-vabatahtlikena käinud 4 tervishoiuala eksperti (kellest 2 eestlast) HIV-ennetustööd tegemas.

24

KEENIA – SHIANDA KÜLA WEFOCO-sse kuuluvate naistegruppide arv aina kasvab, olles praeguseks jõudnud 25 naistegrupini, iga grupi liikmeskond on suuruses 10–69 liiget. Suurem osa naistegruppide liikmeid on aktiivsed liikmed, kes on väga huvitatud erinevatest koolitustest. Igal grupil on vähemalt üks sissetulekut tootev projekt, mille abil toetatakse oma piirkonna puudustkannatavaid lapsi ja orbusid. Kuna WEFOCO naistegruppide liikmetel napib teadmistest ja võimalustest infot hankida, et oma tegevust laiendada, seadis Mondo naistegruppide võimekuse tõstmise uueks prioriteediks ning selleks lähetati 2013. aasta lõpus Shiandasse põllumajandusekspert, kelle ülesandeks sai naistegruppidele praktiliste majandusalaste ja äriplaani koostamise koolituste korraldamine. Põllumajanduseksperdi hinnangul on enamus naistegruppe võimekad läbi viima oluliselt tõhusamaid ja kasumlikumaid sissetulekut suurendavaid projekte, kuid neil napib selleks teadmisi ja infot.

2014–2015 lähetame Shiandasse 2 vabatahtlikku põllumajanduseksperti, kelle abil jätkuvad praktilised põllumajandus- ja äriplaanialased koolitused ning kes jälgib ja toetab ka juba käimalükatud äriplaanide edenemist. Lisaks lähetame Shianda külla ühe Eesti õpetaja, et tugevdada sõpruskoolide vahelisi suhteid, motiveerida projektis osalevaid õpetajaid ja õpilasi ning parandada Eesti ja Keenia koolide vahetut suhtlemist.

25

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

KEENIA – SHIANDA KÜLA Shianda küla info Shianda küla asub Lääne-Keenias Kakamega (en.wikipedia.org/wiki/ Kakamega) linnast umbes 25 kilomeetri kaugusel, teel Keenia-Uganda piiril asuva Busia linna poole. Külas elab umbes 30 000 inimest. Üldine elatustase on madal, töökohti külas ja selle lähipiirkonnas vähe ning põlluharimismeetodid algelised. HIVi/AIDSi nakatanute protsent on Shianda piirkonnas viimaste uuringute andmetel 14% (Keenia keskmine on 6%).

Kõrge suremuse tõttu on külas palju lapsi, kes on kaotanud mõlemad vanemad. Orbusid on palju ka seetõttu, et meestel on tihti mitu naist, kellel kõigil on arvukalt lapsi. Mehe surma korral jäävad nad kõik ilma ainsast elatusallikast.

Shianda naistel on meestega võrreldes vähem võimalusi, sest traditsioonidest ja kultuurist lähtuvalt peetakse naise ülesandeks koduperenaiseks ja emaks olemist. Seetõttu eelistatakse harida eelkõige poisse.

Põhikooli, mis on ametlikult tasuta, saadetakse võimalusel ka tüdrukud, ent keskkooli jõuavad neist väga vähesed.

Koolist väljalangemine on külas väga suur probleem. Enamik lapsi peab kooli pooleli jätma, sest neil puudub raha koolivormi, -koti või muude koolitarvete ostmiseks. Samuti on lapsed vanemate surma tõttu sunnitud tööle minema, et hoolitseda nooremate õdede-vendade eest. Paljud tüdrukud on sunnitud tegelema prostitutsiooniga, et perele toiduraha teenida. Sageli pannakse 16–17-aastased tüdrukud mehele endast oluliselt vanematele meestele, et saada perele võimalikult suurt traditsioonilist pruuditasu (lehmad ja/või kitsed). Kaugemal elavad lapsed peavad kooli mitu tundi kõndima. Kuna see on kurnav, otsustavad mõned neist kooli pooleli jätta. Keskkooli on üsna kõrge õppemaksu tõttu võimalik minna vaid vähestel. muudamaailma.ee/toeta-lapse-haridusteed/toetus-keenia-lastele/shianda-kula-keenias/

26

KEENIA – SHIANDA KÜLA Lisainfo: wefoco.org shianda.blogspot.com arhiiv.err.ee/vaata/vaba-tahe-keenia-sudames petroneprint.ee/raamatud/minu-keenia/ www.meiemaa.ee/?content=artiklid&sub=54&artid=58271 mondo.org.ee/valga-opetaja-pille-olesk-kais-raamatu-minu-keenia-jalgedes/ mondo.org.ee/pille-oleski-ja-karl-patrick-norbergi-muljed-oppereisist-keeniasse/ opleht.ee/11459-eestlaste-elamused-keenia-koolis/ www.hariduskeskus.ee/uudis/924-vabatahtlikuna-keenias.html www.ajakirimari.ee/Keenias_omblemist_opetamas_266.htm www.tartuekspress.ee/?page=1&id=370 www.youtube.com/watch?v=8H2iedVvb1w www.youtube.com/watch?v=CVIj-gZGMys&list=PLbtBRNTIOfjJGdpaFqFaA fsNjLLCLQlZT

27

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

GHANA – KONGO KÜLA Üldinfo Ghana on riik Lääne-Aafrikas, kus elab 23 miljonit inimest ning riigikeeleks on inglise keel. Ghana naabrid on Elevandiluurannik, Burkina Faso ja Togo. 63% rahvastikust on kristlased, 21% järgivad põlisusundeid ja 16% islamiusku.

Kliima: Aprillist septembrini kestab vihmaperiood. Septembrist detsembrini on vihmaperioodi ja kuumaperioodi vahe. Sel ajal elatakse suhteliselt hästi. Kevadel on keerulisem, siis on toit otsas jmt. Vihmahooajal on hommikul päiksepaisteline ja soe, kuid lõuna paiku sajab tugevalt mitu tundi, pärast seda on teed läbimatud, elektrit pole, levi pole, transport ei sõida külateedel, poed on kinni pandud ja on külm – selleks puhuks kaasa võtta veidi soojemaid riideid (nagu külmal kevadsuveõhtul eestis).

Harmattan (põhjast puhub karm kuiv tuul, nähtavus on vilets tänu tolmule/liivale, mis Sahaarast tuleb) algab kuskil detsembris ning umbes poolest veebruarist on juba taas enam-vähem olemine. Päeval on väga palav ja öösel jahe. Üks nähtus, mis sellega veel kaasneb ja mida tasub ringi reisides tähele panna, on kuivus. Nahk muutub kah väga kuivaks ja mida põhja poole, seda rohkem tundub, et nahk sinu seljas hakkab sulle väikseks jääma. Selle vastu aitab tihe kreemitamine ja huulebalsam.

Ja bussides rannikust põhja poole sõites tasub kindlasti kaasa haarata jope ja müts, sest õhtuti ja öösiti on päris külm sõita.

Ghana edela- ja lõunaosas valitseb ekvatoriaalne kliima. Vihmaperioodid kestavad märtsist juulini ja septembrist oktoobrini (sajab keskmiselt 1500–2000 mm aastas). Ülejäänud alal on ekvatoriaalne mussoonkliima ühe vihmaperioodiga, mis kestab märtsist oktoobrini (sademeid keskm. 650–1200 mm/a). Kuumim kuu on märts, siis on lõunas keskmine temperatuur 32°C ja põhjas 27°C. Jahedaim on august (lõunaosas 26°C ja põhjaosas 23°C).

Elekter: Elektripistikud on erinevad meil kasutusel olevatest ning kasulik on kaasa võtta sobiv üleminekuühendus.

Hinnad: on tihti kaubeldavad, eriti turul.

Internet: Internetiühendus on Bolgas, kus on võimalik teha näiteks internetikonverentse. Interneti jaoks tuleb hankida netipulk.

Kohalik partner: Mondo partner Ghanas on kohalik organisatsioon Kongo Village Community Development Association (KoCDA), kellega Mondol on toimiv koostöösuhe alates 2008. aastast. MTÜ Mondo toetusprogrammi raames kogutud vahendite kasutamise kontrollimiseks on valitud 8-liikmeline kogu. Selle tegevust juhib Victor More, kes on ühtlasi Kongo küla põhikooli juhtkonna SMC (School Management Committee) liige.

28

GHANA – KONGO KÜLA Kohalike tähelepanu: valget naist peetakse huvitavaks, rikkaks ning temas nähakse võimalust väljapääsuks oma riigist. Seega teevad mehed palju komplimente ja lähenemiskatseid (harvad pole ka abieluettepanekud). Ghanasse minnes tuleb ennast ette valmistada rohketeks ja pealetükkivateks tähelepanuavaldusteks. Mondo ei soosi lühiajalisi intiimsuhteid kohalikega – vabatahtlikud on meie töö saadikud, kelle käitumine peegeldab meie tegevuse põhimõtteid ja kvaliteeti. Mõtle tõsiselt läbi, millise mulje tahad Sa oma lähetusest kohalikele jätta. Kui sa ei soovi meeste poolt liigset tähelepanu, ütle lihtsalt, et oled juba seotud ning pole nende pakkumisest huvitatud. Suhteid luues arvesta sellega, et Sa ei esinda ainult ennast, vaid Mondot, Eestit ja euroopalikku kultuuri laiemalt – Sinu käitumisel on otsene mõju sellele, kuidas järgmistesse vabatahtlikesse suhtutakse ja milline on üldmulje Mondo tööst kogukonnas. (Intiimsuhteid luues arvesta HIV suure levikuga piirkonnas ning võimaliku nakatumisohuga).

Ohutus: Ei ole soovitav ilma saatjata väljas liikuda peale päikeseloojangut (valge aeg on hommikul 6.30 ühtuni 6.30). Rahvarikastes kohtades tuleb olla tähelepanelik ja oma asjadega ettevaatlik. Varguse korral karju kõvasti varas! – enamasti tulevad kohalikud appi ja aitavad teda kinni püüda. Pildistamisel jälgi, keda ja kus Sa pildistad (moslemid ei soovi, et neid pildistataks).

29

Pangad: Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel umbes 9–14. Pangakaartide kasutamine ja pangaautomaadid ei ole eriti levinud. Bolgatanga linnas on pangaautomaadid olemas. Välja tasub võtta korraga max 200 eur ulatuses raha, sest suuremat hulka on keeruline ja ohtlik kodus hoida.

Riietus: kuna sääsed lendavad enamasti päikeseloojangu ja tõusu vahel, siis selleks ajaks on vajalik kindlasti pikkade varrukate ja säärtega riideid, et minimeerida malaariaohtu. Päeval võib käia lühikeste (kuid mitte liiga lühikeste) riietega. Soovitavalt heledate õhuliste riietega, kuna on palav. Pea peaks olema kaetud rätiku või mütsilotuga. Kohalikud naised käivad enamasti pikkade seelikutega. Ehted võiksid olla tagasihoidlikud, et mitte tõmmata liigset tähelepanu. Jalanõud võiksid olla sellised, millega on mugav pikki vahemaid kõndida, kuid kuna on palav, siis need ei tohiks olla umbsed. Kohalikud käivad plätadega. Neid on kerge tolmust puhastada (teed on enamasti päris tolmused).

Tavad: Kuna aafriklaste arvates on kõik valged väga rikkad, siis on piirkonnas levinud pidev kaduu (suvaline kingitus, raha või midagi) küsimine, millega tuleb harjuda. Ei tasu igaühega vestlusesse laskuda ja võib lihtsalt öelda „no-no”. Lääne-Aafrikas on igasuguse vestluse alustamisel olulised pikad tervitused ja viisakusväljendid. Kohalikele elanikele külla minnes istutakse põrandal ning ebaviisakas on oma jalataldu näidata.

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

GHANA – KONGO KÜLA Tervis/ravimid: ●● Vett ei tohi juua ilma puhastamata – selleks müüakse poes odavat veepuhastajat. Teine võimalus on osta poest pudelivett. ●● Soovitatav on võtta malaariaennetusravimeid (Malarone või Lariam) Esimene ravim on ilma võimalike kõrvalmõjudeta, kuid kallis; teine on odavam, kuid võimalike kõrvalmõjudega. Depressiivsete kalduvuste korral malaaria profülaktikaks Lariami ei soovita. Sobivat ravimit soovitab reisimeditsiinikabineti arst. ●● Ravimitest osta kaasa: Loperamid-ratiopharm (kõhukinnisti), valuvaigisti, palavikualandaja, desinfitseerija (oluline kuumas kliimas) ja plaastrid-sidemerull, külmetuseravimid. ●● Väldi paljajalu käimist: maapiirkondades on mitmeid spetsiifilisi haigusi, mida levitavad teatud pisikesed putukad, kes naha alla end elama asutavad. Soovitame kanda sokke, eriti perekülastustel. ●● Puhasta ja kata veritsevad haavad koheselt plaastri/sidemega – HIV-nakatumisoht on reaalne. ●● Haigeks jäädes on oluline koheselt arstile minna – kohalikud haigused on meile võõrad, ohtlikud ja salakavalad. ●● Soovitame vaktsineerida vähemalt hepatiidi, kõhutüüfuse ja kollapalaviku vastu. ●● Kongo külas on olemas kliinik. ●● Soovitame kasutada pidevalt kõrge kaitsega päikesekreemi.

Toit: Paremal majanduslikul järjel olevad kohalikud söövad küpsetatud kana ja riisi. Toidu sisse pannakse kõikvõimalikud kana osad k.a pugud, soolikad jmt. Toorsalateid ei soovita süüa, kuna ei ole teada, missuguse veega neid kastetakse ning seetõttu ei tea, missugused pisikud levida võivad. Soovitame süüa grillitud või küpsetatud toitu ning juua pudelivett. Enne puuviljade söömist pese neid hoolikalt pudeliveega. Kokteilide sisse ära pane jääd, sest see võib olla tehtud jõeveest vmt. Salmonnelloosi ohu tõttu ei ole soovitatav süüa kohalikku jäätist.

30

GHANA – KONGO KÜLA Transport: Kohalikud väikebussid (tro-tro) ei välju kella järgi vaid siis, kui on rahvast täis. Sellega tuleb Ghanas reisides arvestada. Samuti võib reis venida pikaks, sest teel tehakse palju peatusi (nt kauba laadimiseks või bussi remondiks). Nt Accrast Tamalesse võib kuluda 10–12 tundi. Ghanas reisides tuleb olla kannatlik, taluda ülerahvastatud transpordivahendeid (isegi Accras taksos sõites võib nt juhi kõrvalistmel olla 2 inimest ja tagaistmel 4). Kui oled taksosse istunud üksi, siis võib taksojuht võtta veel inimesi peale, nii et ei tasu ära ehmatada. Accras on taksodele lisaks ka nn mootorrattataksod.

Väljavõte ühest blogist: Taksodel (ilmselt ainult suuremates linnades) on 2 tariifi – sharing ja dropping. Sharing on justkui marsa, korjab ka teisi peale, dropping sõidab sinna, kuhu tahad ainult sinu jaoks. Enamlevinud peatänavatel saab sharinguga ka edukalt sõita. Takso on väga odav – miljonilinnas 10–20 kr-ga peaaegu ühest otsast teise saada pole probleem. Samuti peaks saama taksoga ka erinevatesse kohtadesse väljaspool linna. Siis sõltub juba sellest, kuidas kokku lepid. Kui lepid nii, et tüüp tuleb mingil ajal järgi, siis (kui üldse) maksa ette u. 1/3 kokkulepitud summast. Muidu on need tüübid täiesti süüdimatud, ega neil kellast (ja sageli ka geograafiast) aimu pole.

31

Linnade vahelistel liinidel sõidavad sõidavad suured bussid rohkema ja vähema kvaliteediga (parimad on endisaegse Ikaruse ja LAZi vahepealsed). Üldiselt täiesti OK transpordivahendid. Parim firma on STC – sõidab kõigi suuremate linnade vahel. Kui plaan kindel, soovitan kINDLASTI suure bussi pileti vähemalt pool päeva ette ära osta, kui on võimalus. Need tuubitakse ka täis ning võite maha jääda. Ega suurtes bussides ka ruumi ei raisata nagu meil – paljudes bussides käib ka keskele üks rida klapiga ilma seljatoeta toole. Kui kõik on end sisse pigistanud, laaditakse kaup (juurikad, hilbud, korvid, ämbrid, kotid, kohvrid, pakid, sülelapsed) peale. Lisaks veel püstiseisjad. Linnadevahelistes bussides loomi ei näinud, kuid OSA (bussifirma) bussiga Molesse sõites, oli küll mul pingijala külge kana seotud ning taga võrega eraldatud pakiosas avaldas miski kits häälekalt oma arvamust suuremate aukude suhtes :)) Kui sisse ei mahu, seotakse loomad katusele. Kui te arvate, et teil on õigus selle bussi peale saada, siis trügige rinnaga peale ja jääge oma seisukohale kindlaks, igasugu aferiste võib tahta teie kohta ära võtta. Samuti võib bussi saamise nimel tekkida sõbralik kähmlus. Mõnes väiksemas külas on siis külavanem jaol korda loomas ning oma naisilapsi bussi paigutamas, teisi sõimamas ning tagasi lükkamas. Valget inimest küll reeglina austatakse.

Töö- ja puhkeaeg: töö on vaimselt raske + kultuurilised erinevused, seega on väga oluline piisavalt puhata, vabal päeval mitte töötada, teha selget vahet töö- ja vabal ajal ning mitte ennast ära unustada, vastasel juhul on tõsine stress garanteeritud paari kuuga. Soovitame kaasa võtta oma muusikat ja raamatuid, mis aitab lõõgastuda.

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

GHANA – KONGO KÜLA Reisikorraldus Mida kaasa võtta: sääsevõrk, mida saaks üles riputada ja mis kataks magamisaseme (ilmselt võimalik osta ka kohapealt); soovi korral malaariavastased rohud, fotoaparaat ja mälukaart, õhukesed heledamad riided, õhtuseks ajaks pikkade varrukatega riided sääskede vastu, peakate, soovi korral niiskeid salvrätte. Päikesekreem, hügieeniline huulepulk, ilmselt ka niisutav kreem tuleks kasuks.

Vaktsineerimine: nõutud on kollapalaviku vaktsiin. Soovitame vaktsineerida ka koolera vastu.

Majutus: Kongo külas asuv Catholic Guest House, kuhu kõnnib külakeskusest tükk aega. Külalistemajas saab lisaks majutusele hommikuja õhtusööki. Lõunasöök tuleb soovi korral ise hankida. Võimalik majutus on ka Presentation kooli juures õpetajatele mõeldud külalistemajas, kus max kulu on ca 10 eur/kuu.

Viisa: Viisa (single entry visa) saab piirilt või Saksamaal asuvast Ghana saatkonnast www.ghanaemberlin.de/en/consular-section/travel-to-ghana/residence-and-work-permits/index.html. Saatkonnast taotlemisel on vajalik pass kahe puhta lehega ning kehtivusega vähemalt 6 kuud viisataotluse sisseandmise päevast. 4 täidetud viisataotluse vormi ning 4 pilti. Turismiviisa puhul on nõutav ka kahe soovitaja nimed ja aadressid, millest üks võib olla hotell, kus peatutakse. Viisa kättesaamisel tuleb riiki siseneda 3 kuu jooksul ning kui seda ei tee, siis viisa aegub. Viisa hind 2014. aastal on 50 eur. Riiki sisenedes lüüakse tempel ja märgitakse ära, kaua antud viisa kehtib, enamasti on selleks 60 päeva. 1–2 nädalat enne 60 päeva täitumist peaks minema viisat pikendama Ghana Immigration Service’i kontorisse ning võtma kaasa: Pass, 1–2 passipilti, kiri kutsujalt, lennupileti koopia, pikendamise tasu (40 cedi/ kuu). Viisa pikenduse vormistamiseks kulub ca 1 nädal.

Viisa pikendamise info Kongo küla vabatahtlikele: Bolga Ghana Immigration Service’i kontori asukoht: Bolgas on käsitööturg Craft Market, sõida selle väravatest läbi ja tolmutee viib otse üle platsi, paari maja vahelt läbi ja risti üle sõidutee. Siis jääb ette üks suur hele hoone, mille ees on parkla, (midagi punase ristiga seoses maja peale kirjutatud). Maja teisel korrusel on kontor. Kui Sa käsitööturu juures juhiseid küsid, oskavad inimesed kindlasti juhatada. Bolgatanga (Regional Commander) +233 (0)3820-23326/23208

32

GHANA – KONGO KÜLA Kongo küla info Kongo küla asub Põhja-Ghanas Burkina Faso piiri lähedal, riigi vaeseimas regioonis (Bolgatanga en.wikipedia.org/wiki/Bolgatanga). Küla on Ghana mõistes väike eraldatud ja hajus, kus traditsioonilistes majades puudub elekter ja jooksev vesi. Enamik külaelanikest teenib elatist põllundusega (hirss, sorgo, maapähkel, pipar, riis), mistõttu mõjutavad nende toimetulekut nii Sahara kõrbe lähedus kui viimase aastakümne kliimamuutused. Rasked ilmastikuolud põhjustavad nii põuda kui üleujutusi, mis mõjutavad põllusaaki. See on enamuses elanike ainus toiduallikas.

Vaesuse ja vanemate kirjaoskamatuse tõttu ohverdatakse pahatihti Kongo laste haridus, kuna kooliskäimine muutub liialt kulukaks ning kohest kasu toob vaid lapse töölerakendamine (põllundus, loomade karjatamine, kullakaevandus, Lõuna-Ghana istandused ja tänavakaubandus). Ühe või mõlemad vanemad kaotanud lapse šansid haridusele kahanevad peaaegu olematuks, eriti kui sihiks on enamat kui algkool. Ainuüksi eelmisel õppeaastal katkestasid põhikooli enam kui 250 Kongo küla last. Iseäranis takistusterohke on tüdrukute haridustee.

Lisaks arusaamale, et tütarlaste koolitamine on teisejärguline, ohustavad neid ka rasestumine ja varajane abielu.

33

Ligikaudu 7000 elanikuga külas ja selle lähiümbruses on kuus algkooli ja kaks põhikooli. Kongo küla suurim algkool (ligi 500 õpilast), kus õpivad paljud eestlaste toetust saavad lapsed, on juba ligi poole sajandi vanune. Uus ja uhke keskkoolihoone ehitati Kongo küla naabrusse 2010. aastal. Selle õpilasteks on ka ümberkaudsete külade noored, kuna enamiku laste jaoks lõppeb haridustee juba enne keskkooli. Keskkool on luksus, mis pole enamikule kättesaadav. Seal on õppinud vaid mõni protsent Kongo küla elanikest. Külas on väike raamatukogu, kus on elekter ja kus noored saavad teha kodutöid ja mingeid noortetegevusi. Õpetajad on enamasti meessoost ja külas autoriteedid. muudamaailma.ee/toeta-lapse-haridusteed/toetus-ghana-lastele/kongokula-ghanas/ en.wikipedia.org/wiki/Bolgatanga Infomaterjale Ghana kohta (palju infot leiab neti ja google otsingut kasutades): http://www.vm.ee/?q=node/5872 www.touringghana.com Huvitavaid fakte: ●● Ghana rahvastiku keskmine vanus on 21 aastat, keskmine eluiga 61 aastat ning üle 65 aasta vanuseid inimesi on 3,6% rahvastikust. ●● Aastatel 1656–1658 oli Kullarannikul Rootsi Aafrika Kompaniile kuulunud Cabo Corso fordi kuberneriks Eestist pärit Johan Philip von Krusenstierna, kes on õppinud Tartu Ülikoolis. ●● Kaks kolmanikku Ghana rahvastikust räägib kvaa keeli. ●● Kirjaoskajaid on täiskasvanute hulgas 58% rahvastikust (2000).

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

GHANA – KONGO KÜLA Ghana tegevuste taust MTÜ Mondo alustas Kongo küla laste toetusprogrammiga 2009. aastal; 2011. aastal läks eestlaste toel Kongo külas kooli juba 133 last. Need on kas ühe või mõlemad vanemad kaotanud lapsed vanuses 7–14 eluaastat, mõned ka veidi vanemad.

2010–2013 aastate vältel on Mondo lähetanud Kongo külasse Ghanasse 7 vabatahtlikku, kes toetasid ja arendasid edasi Mondo ja kohaliku partneri koostööd koolitoetuste, lesknaistele teenimisvõimaluste loomise ja sõpruskoolide osas. Viimased kaks Kongosse lähetatud vabatahtlikku olid pika kogemusega pedagoogid, kes panustasid kogukonda oma erialaste kogemuste ja teadmistega, korraldades muuhulgas õpetajakoolitusi ja järele-aitamistunde koolilastele.

Kongo küla asub uue Nabdam piirkonna (district) haldusalas. Piirkonna haridusjuht koordineerib kohalike õpetajate täiendkoolitusi ning on huvitatud saama kogemusi Eesti õpetajatelt täiendkoolitusteks. Eesti vabatahtlikud õpetajad on asendamatud Eesti ja Ghana koolide vaheliste sõpruskooliprojektide läbiviimisel. Mondo abil on 12 Eesti kooli loonud sõpruskoolisidemed Ghana Kongo küla koolidega. Perioodil 2014–2015 lähetame Kongo külla 3 õpetajat, kelle ülesanne on korraldada õpetajate täiendkoolituse koostöös kohaliku haridusametiga, aidata kaasa sõpruskoolide vaheliste projektide elluviimisele ning jälgida eestlaste toel koolis käivate laste arengut.

Nabdami piirkonna haridusamet on palunud Mondo abi tüdrukute klubide seksuaaltervise õpetuse osas. Noorte koolitüdrukute varajane rasestumine on muutunud selles piirkonnas üha suuremaks probleemiks. Samuti soovib Kongo küla kohalik kliinik saada Eesti ämmaemandate kogemusi. Kongo külas töötava kliiniku sünnitusosakond on ainuke sünnitushaigla terves piirkonnas. Selles kliinikus töötab ka piirkonna ainuke arst. Eesti ämmaemandate saatmine on vajalik kohaliku kogukonna seksuaalhariduse ja kliiniku arenguks, kui ka annab eestlastele võimaluse saada tööpraktikat. Lähetame Kongo külla 3 Eesti ämmaemandat, kelle ülesanne on toetada kohaliku kliiniku sünnitusosakonda ja viia läbi seksuaaltervise loenguid tüdrukute klubides Nabdami piirkonnas.

Läbi aastate on Sahaara kõrbe lähedus toonud Kongo külale kaasa kõrbestumise probleemid, mis seavad tõsiselt ohtu piirkonna majandusliku arengu. Lähetame külla ühe keskkonna- ja põllumajanduseksperdi, kes aitab kohalike koole ja naistegruppe mango- ja teiste puude istutamisel, et piirata ja vähendada kõrbestumise mõjusid ning luua lisasissetulekuid mangode müügist. Vabatahtliku töö on aidata kohalikku partnerorganisatsiooni naiste põllumajandustegevuse edendamisel sh naiste kooperatiivi arenduses, ühise mangopuuistanduse loomisel ja puude istutamisel koolide juurde.

34

GHANA – KONGO KÜLA Et suurendada Kongo küla naiste toimetulekut läbi käsitöö ja ettevõtluse, toetab Mondo sheavõi tootmise ja korvipunumisega tegelevate naistegruppide moodustumist. Põhioskused on naistel juba olemas, kuid toodete atraktiivsus ja kvaliteet vajab arendamist, et suurendada müügivõimalusi nii kohalikul kui välisturul. Põhja-Euroopa turu jaoks sobivate korvikollektsioonide välja töötamiseks lähetame Kongo külla lühiajaliselt (2 kuud) ühe Eesti disaineri. Samaaegselt viibib Kongo külas Mondo sotsiaalse ettevõtluse ekspert, kellega koos ning koostöös kohaliku partneriga tootearendust tehakse. Lisainfot korvide kohta leiab internetiotsingust märksõnaga Bolga basket.

35

Lisainfo: vabatahtlikunagaanas.blogspot.com kongobongo.wordpress.com janelighanas.wordpress.com kongokyla.tumblr.com opleht.ee/10941-ghanas-kongo-kulas-viiekesi-ja-vabatahtlikult/ www.maailmakool.ee/5235-opetajad-anu-ja-mart-onnelikult-ghanasttagasi/ www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-16993/MT%C3%9C-Mondo-toetab-Ghana-maakoole-7000-euroga epl.delfi.ee/news/lp/eesti-fuusikaopetaja-reisis-aafrikasse-lastele-paikesevarjutusest-raakima.d?id=67103042 www.maailmakool.ee/4847-mtu-mondo-avas-heategevusliku-pop-up-poe/

Lühidalt sihtriikidest

BIRMA/MYANMAR

Lühidalt sihtriikidest

Üldinfo Birma/Myanmar1 on riik, kus kohtuvad väga erinevad kultuuriruumid ja rahvused ning kõrvuti toimivad nii modernne eluviis kui ka traditsiooniliselt korraldatud kogukondlik elu. Birmas on viimastel aastatel toimunud rida positiivseid poliitilisi muutusi, mis on riigi avanud taas ka rahvusvahelisele kogukonnale. Samas eksisteerib rida rahvusgruppe ja kogukondi, kelleni riigi arengud ei ole jõudnud ning kes otsivad ise kogukonnana koostööpartnereid. Seda tehakse eesmärgil endale jalad alla saada, et pakkuda maapiirkondade elanikele elementaarseid tervishoiuteenused ja lastele haridust.

Kliima: Riigis on justkui kolma aastaaega – väga soe suvi (märts–mai), tavaliselt mõõduka vihmaga vihmaperiood (juuni–september) ja pisut jahedam talv (oktoober–jaanuar). Et tegemist on pindalalt väga suure riigiga, siis ka kliima on piirkonniti erinev. Shani osariik asub merest kaugel ja on merepinnast suhteliselt kõrgel, mistõttu on seal vihmaperioodil pisut vähem niiske ning suvel ka pisut jahedam kui näiteks Yangonis või Mandalays. Kui välja arvata Kachini osariigi mägised alad talvel, siis jääb riigis temperatuur reeglina 20–35 kraadi vahele kogu aasta vältel.

Samuti ei maksa karta vihmaperioodi, sest enamus päevi sajab vaid mõned tunnid tugevat hoovihma ning ülejäänud ajast on taevas lihtsalt pilves rohkem kui tavaliselt.

Elekter: Teoreetiliselt on olemas igas suurlinnas ja ka väiksemas linnas ning suuremates külades, kuid praktikas on elektriühendus väga katkendlik. Ei möödu päevagi, mil elekter mõnekümneks minutiks kuni paariks tunniks ei katkeks (seda ka pealinnas Yangonis). Turismisektori teenindusasutused kui ka jõukamate birmalase kodud on üldiselt varustatud generaatoritega, kuid suurem osa elanikkonnast peab siiski elektrikatkestustega igapäevaselt hakkama saama. Soovitame oma telefoni alla laadida mõni flashlight nutirakendus või siis kaasa võtta taskulamp.

Pistikutes on vool 230V/50Hz. Kasutusel on kahesuguseid elektripistikuid on kahesuguseid – ühed, kuhu sobivad ka Eesti elektriseadmed ja teised, mille puhul on vahele vaja sobivat üleminekuühendust. Soovitatav on antud üleminekuühendus kaasa võtta. Kohapeal müüakse ka, kuid selle leidmine võib keeruline olla.

Riigi nimena on täna kasutusel nii Birma kui ka Myanmar (ametlikult Myanmari Liidu Vabariik). Birma (inglise keeles Burma) oli riigi ametlik nimi kuni 1989. aastani, mil tollane sõjaväeline režiim selle ära muutis. Ingliskeelne Burma on koloniaalvõimu esindanud Briti ametnike versioon sõnast Phama (nii kutsusid kohalikud elanikud igapäevases kõnekeeles riiki) ja mida ametlikus kõrgema klassi poolt räägitud keeles kutsuti Myanma’ks. Kuna aga 1989. aastal viis nimevahetuse läbi sõjaväeline režiim, millel puudus nii rahva seas kui ka rahvusvahelisel tasandil toetus, on paljud lääne riigid ja ka organisatsioonid (va ÜRO) uut nimetust ignoreerides riigile endiselt viidanid kui Birmale. Need aga, kes ei soovi nime politiseerida, kasutavad peamiselt kirjaviisi Birma/Myanmar. Sageli aga kasutatakse ka põhinimena Birma ning riigi ametliku nimetusena Myanmar.

1

36

BIRMA/MYANMAR Internet: Suurlinnade hostelides ja hotellides ning turistidele suunatud söögikohtades on üsna aeglase ühendusega internet olemas. Samuti on lünklikult see ka olemas väiksemates, kuid turistide seas populaarsetes linnades (Pyin Oo Lwin, Hsipaw). Lashios on internetti võimalik kasutada vaid internetikohvikutes ja sinna reeglina oma arvutiga ei lasta, vaid tuleb kasutada nende arvuteid. Lashio hotellides küll interneti signaal on olemas, kuid 2013. aasta suvel ühtegi internetilehekülge avada ei olnud võimalik.

Kohalikud, kellel on õnnestunud sim-kaart hankida, käivad peamiselt oma nutitelefonidega internetis, olles ostnud kohalikult operaatorilt paketi, mis seda võimaldab. Nende internet toimib üsna hästi ka suuremates külades ja väikelinnades.

Pangad: Pangad asuvad linnades (Yangon, Mandalay, Lashio, Pyin Oo Lwin) ja seal on reeglina võimalik ka raha vahetada. Üldiselt on kergem leida US dollar – kyat kui euro-kyat rahavahetuse kohti. Soovitatav on sularahas kaasa võtta just dollareid, sest reeglina on ka dollar – kyat vahetuskurss parem. NB! Vastu võetakse vaid täitsa terveid, puhtaid ning uuemapoolseid rahatähti.

37

Esimesed pangaautomaadid avati riigis alles 2013. aastal. Tänaseks on neid üle 200 kogu riigis, kuid peamiselt siiski suurlinnades ja turismipiirkondades (sh Lashios). VISA ja Mastercardid toimivad nii CB Bank’i kui ka KBZ Bank’i automaatides.

Poed: Kõikjal on avatud poed, kust saab osta esmatarbekaupu (šhampoon, pesupulber, salvrätid jne.), šnäkke (šokolaadi, küpsiseid, krõpse jne) ja pudelivett ning õlut. Nii Lashios, Hsipaws kui ka Namlanis on selliseid poode küllaga. Spetsiifilisemaid asju saab soetada pigem suurematest linnadest. Sama kehtib ka ravimite kohta (Lashios on olemas apteegid ja haigla).

Rahvastik: Birma täpne rahvaarv on teadmata (viimane rahvaloendus toimus 1983. aastal). 2014. aasta aprilli alguses aga toimus uus rahvaloendus, mille tulemusi on oodata juunis ja lõplikke tulemusi 2015. aasta alguses. Hetkel on rahvaarv hinnanguliselt 55 miljonit (erinevate hinnangutel 48–60 miljoni vahel). Sellest ligi 60% on enamusrahvus bamarid ja ülejäänud 40% moodustavad erinevad vähemusrahvused. Šanid (the Shan people) on suuruselt teine rahvusgrupp, keda on erinevatel hinnangutel ligi 6–9% kogu rahvastikust. Teised suuremad rahvused on karenid, katšinid (the Kachin), tšinid (the Chin), monid, arakanid, nagad ja wad.

Vähemusrahvused elavad peamiselt riigi piiriäärsetel aladel ning bamarid on hõivanud riigi keskalad. Üldiselt on ka vähemusrahvused jäänud oma ajaloolistele territooriumitele peatuma ning ei ole bamarite ning teiste vähemusrahvastega väga segunenud.

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

BIRMA/MYANMAR Riietus: Birmat võib täna veel pidada väga traditsiooniliseks riigiks ning üks esimesi märke sellest on kohalike riietumisstiil. Nimelt kannab enamus bamaritest mehi ja ka naisi (aga ka paljud teised vähemusrahvused) longyit. Spetsiaalne naiste longyi nimetus on htamein ja meeste oma pasoe. Tegemist on tuubja riidetükiga, mis ulatub nabast varvasteni ja seotakse puusa pealt kokku viisil, et see maha ei kukuks. Sinna juurde kantakse igapäevaselt keha katvaid pluuse.

Vabatahtlikule on kindlasti oluline kanda pikki seelikuid/pükse just maapiirkondades, kus inimesed on traditsioonilisemad ning pole harjunud turistide/välismaise riietumisstiiliga. Nii saab vältida kohalike liigset tähelepanu ja pahameelt. Vanemas eas kohalikud inimesed ei ole harjunud tank-topide ega sarnase kehavorme rõhutavate riietusega.

Tänapäevased noored on küll teksapükste ning t-särkide usku, kuid ka nemad ei eksponeeri oma keha liialt.Kõikjal ja kõikide riietusstiilide juurde kantakse jalas hnyat-phanat’e ehk velvetist plätusid. Neid on kõikjal müügil ning kohalike absoluutsed lemmikud.

Tavad: ●● Ühiskond on väga killustunud ning erinevad rahvusgrupid on poliitiliselt väga erinevatel seisukohtadel. Seetõttu tasub tähelepanelikult jälgida kellele ja milliseid seisukohti/hoiakuid esitada. Šanidele ei maksa kindlasti bamareid kiita või Nay Pyi Taw võimsusest rääkida.

Sealsed inimesed on väga usaldamatud bamarite ja keskvalitsuse suhtes ning sellega on oluline arvestada, et nende usaldus võita. ●● Üldiselt on birmalased religioossed ning usu kohta ei tohiks sarkastilisi märkusi või nalju teha. See võib neid väga solvata, olenemata kas tegemist on budisti, kristlase või moslemiga. Usku suhtutakse üldiselt väga tõsiselt. ●● Jalanõusid ei ole viisakas kanda budistlikes templites ja ka kohalike kodudes. ●● Ühissöömisel on oluline koht toidu jagamisel. Tellitakse/valmistatakse erinevatel vaagnatel toitu, mida siis ühiselt jagatakse. Süüakse reeglina kahvli ja lusikaga (mõnel pool on ka nuga kasutusel).

38

BIRMA/MYANMAR Toit: Väldi kraanivee joomist! Eelista alati ja igal pool vaid korralikult korgitud pudelivett. Teed juues aga tasub kindlasti silmas pidada, et vesi oleks korralikult läbi keedetud või suisa pudeliveest tehtud. Reeglina on turistidega harjunud söögikohad ka hoolsamad ja teevee kvaliteeti ei maksa seal karta. Kui süüa puuvilju, siis ka need on soovitatav pudeliveega enne pesta. Kokteilide sisse ära pane jääd, sest see võib olla tehtud jõeveest vmt.

Kõhuprobleemide korral (ja need kimbutavad kindlasti vähemasti korra igat turisti ja vabatahtliku, kes Birmat külastab) tasub eelistada keedetud riisi ja ingverit. Samuti on soovitus kaasa varuda rohkelt kõhtu korrastavaid ravimeid. Äärmisel juhul saab neid kätte ka Yangois ja Mandalays asuvatest apteekidest, kus kõik ravimid (ka need, mis meil on vaid retsepti alusel kättesaadavad) on käsimüügis olemas, tuleb vaid ise täpselt teada, mida vaja.

Töö- ja puhkeaeg: töö on vaimselt raske, millele lisanduvad veel kultuurilised erinevused, seega on väga oluline piisavalt puhata ja vabal päeval mitte töötada. Tee selget vahet töö- ja vabal ajal ning ära unusta enda eest hoolitseda. Soovitame kaasa võtta oma muusikat, filme ja raamatuid, mis aitavad lõõgastuda.

39

Tervis/ravimid: Joo vaid pudelivett või korralikult läbikeedetud vett. Shani osariigi maapiirkondades kasuta spetasiaalseid putukatõrje spreisid, mis peletavad ka malaariat kandvaid sääski. Otseselt malaariaravimit Eesti arstid seal kasutada ei soovita, kuid ennetavaid abinõusid peaks kindlasti kasutama. Magama kinniste akendega või sääsevõrkude all, kandma õhtuti/jahedamatel päevadel pikki riideid ja kasutama tõrjevahendeid.

Ravimitest osta kaasa: kõhukinnistit Loperamid-ratiopharm (kohapeal on kättesaadav hästi toimiv Bioflor, mida tasub Yangonist osta, sest Lashios/Namlanis seda ei müüda), valuvaigisti, palavikualandaja, desinfitseerija (oluline kuumas kliimas) ja plaastrid-sidemerull, külmetuseravimid.

Tõsise haigestumise korral mine kohe arst juurde suurlinna haiglasse.

Väikelinnade haiglad võivad raske olukorra puhul pigem negatiivselt mõjuda (olematu puhtus, arstide inglise keele nõrk tase, muude haiguste levik jne.) Juhul kui Mandalayst ega Yangonist abi ei saa, pöördu viivitamatult Bangkoki suuremasse haiglasse või rahvusvahelisse erakliinikusse.

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

BIRMA/MYANMAR Ohutus: ●● Birmat üldiselt ja Shani osariiki sealjuures võib pidada turistide jaoks väga turvaliseks. Taskuvarguseid on väga vähe, raskemaid kuritegusid ja rünnakuid turistide vastu pole aastaid korda saadetud. ●● Suurim oht, mida Sa lähetuse jooksul võid kogeda, on suunatud pigem Sinu birmalastest kaastöötajatele. Reeglina on ohus kohalikud, kes välismaalasega tihedalt koostööd teevad ja mõtteid vahetavad.

Nemad on automaatselt Birma keskvalituse/sõjaväe salateenistuse huviorbiidis ning igasugune avalikus kohas räägitud kriitiline jutt keskvalitsuse suunas võib nemad väga keerulisse olukorda panna.

Seega tuleb kindlasti vältida nende ohtu seadmist. Pigem käitu kohalike tunnetuse ja toimimise järgi. Ausaid vastuseid eeldavad poliitilised küsimusi ei tohiks tõstatada avalikus kohas või kohalike märguandeid eirates. ●● Öised pimedad tänavad on üldiselt ohutud, kuid pigem on siiski soovitatav kas mitmekesi koos käia või pimedal ajal pikkade vahemaade jalgsi läbimist vältida. ●● Birma mehed tarbivad üsna suurtes kogustes alkoholi ja seetõttu tuleb pimedal ajal olla teedel-tänavatel ettevaatlik, sest joobes juhitud rollerite ja autode avariid ei ole haruldased. ●● Maapiirkondades võivad nii metsloomad kui ka mürgised ussid ohtlikud olla. Tasub kohalikelt uurida, kust on ohutu liikuda ning millele tuleb tähelepanu pöörata. ●● Võõrast rollerit rentides või laenates tasub selle ohutuses eelnevalt veenduda. Üldiselt on kogu sõidukipark riigis üsna halvas korras ning tihti parandatud omaniku enda poolt viisil, mis ei pruugi ohutust tagada.

40

BIRMA/MYANMAR Reisikorraldus Mida kaasa võtta: Vajalikud ravimid, sprei sääskede vastu, fotoaparaat ja mälukaart, õhukesed riided, õhtuseks ajaks pikkade varrukatega riided sääskede vastu, peakate, vihma kannatavad riided, jalanõud, mis kannatavad pikemaid jalutuskäike/matkasid, päikesekreem, hügieeniline huulepulk. Vabatahtliku tööd silmas pidades oleks hea kui võtaksid kaasa Eestit tutvustavaid materjale – pildid, raamatud, muusika. See huvitab kohalikke väga.

Vaktsineerimine: Kohustuslikke vaktsiine pole. Soovitatavalt võiksid aga olla tehtud A-hepatiidi, B-hepatiidi ja kõhutüüfuse vaktsiinid. Soovitame ka jaapani ensefaliidi vastu vaktsineerida, kuid seda saab teha Soomes või siis vaktsiin tellida Eestisse (arvesta mitme kuuga; seda ei kasutata üldjuhul) Majutus: Tuba hotellis või kodumajutus Lashios ja kodumajutus Namlanis.

Lendamine: Bangkokki viivad paljud erinevad lennukompaniid Euroopast (Finnair, Lufthansa, Turkish Airline, Aeroflot jne.). Bangkokist saab AirAsia’ga lennata Yangoni või Mandalaysse. Mõlemast linnast viivad erinevad bussifirmad, aga ka rong edasi Lashiosse. Samuti on võimalik mõlemast linnast Lashiosse lennukiga minna, kuid see on üsna kulukas.

41

Viisa: Eestlased saavad Birma viisat taotleda Birma saatkonnast Berliinis. Tähitud kirjaga saab saata oma passi sinna ja kuu aja jooksul peaks pass koos viisaga Eestisse tagasi jõudma. Vabatahtlikule saame koostöös kohapealse partneriga vormistada Business Visa, mis võimaldab kohapeal olla kokku 3 kuud. Ühekordse sisenemisega Business Visa maksab 35 eurot.

Mida lugeda enne lähetust/lähetuse ajal: ●● David I. Steinberg „Burma/Myanmar What Everybody Needs to Know” ●● George Orwell „Burmese Days” ●● Inga Sargent „Twilight Over Burma: My Life as a Shan Princess” ●● Silver Meikar „Poliitmalaaria. Pilk Birmast.” ●● Ashley South’i koduleht www.ashleysouth.co.uk ●● The Irrawaddy Magazine www.irrawaddy.org/burma

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

BIRMA/MYANMAR Shani osariik, Lashio, Namlan, Hsipaw info 2014. aastal laienes MTÜ Mondo toetusprogramm esimesse Kagu-Aasia riiki – Birmasse/Myanmari. Koostöö sai alguse 2013. aastal vabatahtlikuga, kes teadustöö tõttu viibis pikemat aega Birmas, Shani osariigis ning seal tekkis ka arusaam, et Mondo kaudu oleks võimalik kohalikke lapsi ja noori ning laiemalt kogukondasid toetada. 2014. aasta sügisel saadabki Mondo esimese vabatahtliku oma sealse partneri – Rural Development Foundation of Shan State (RDFSS) juurde abiks. 2014.–2015. aastal lähetame Birmasse ühe õpetaja/sotsiaaltöötaja, ühe meediavaldkonna asjatundja ning kaks projektijuhti, kellel on majandusalane ja/või organisatsiooni juhtimise taust. Kuna šani rahvusest aktivistide võrgustik on väga kokkuhoidev ning teineteise tegemisi toetav, siis oleks Eesti vabatahtlikel hea võimalus teha antud projekti raames koostööd ka teiste piirkonnas toimetavate kohalike organisatsioonidega (Kham Ku Center Lashios, Wa lastekodu Lashios ja Shan Medical Family), kes sarnaselt RDFSSile on väga huvitatud nii avalikest loengutest maailmahariduse, keskkonnasäästliku arengu kui ka meediaga suhtlemise teemadel.

Vastava koostöö kaudu on võimalik tulevikus laiendada MTÜ Mondo partnereid ning tegevustikku Birmas, luues pilootprojekti raames suhteid erinevate organisatsioonidega piirkonnas.

Kohalik partner: Rural Development Foundation of Shan State (RDFSS) on kohalike šanide poolt (juhataja Sai Naw Kham) veetud organisatsioon, mis keskendub koolivõrgu arendamisele ning alghariduse pakkumisele kõrvalistes külakogukondades Põhja-Shani aladel, seda viisil, mis loob isetoimivad ja jätkusuutlikud algkoolid piirkonda. Kohalik partner ehitab koole, koolitab välja õpetajad koolidesse ning kohalik kogukond toetab õpetajat palgafondi ning elukoha kaudu. Lisaks on RDFSSil raskusi eelarve jätkusuutlikuse tagamisega, mille parandamisele saaksid Eesti vabatahtlikud omapoolse panuse anda, töötades koostöös kohalikega välja alternatiivsed rahastamise süsteemid nii sponsorluse otsimise kui ka kohalike inimeste senisest suurema kaasamise kaudu.

Samuti on RDFSSi juhataja avaldanud soovi kaasata Mondo vabatahtlike õpetajatele suunatud koolitusprogrammi arendamisse ning rakendamisse. Lisaks on kohalikul partneril huvi vabatahtlike vastu, kes abistaksid organisatsiooni nähtavuse tõstmisel ning pakuksid abikäe meediaga (sotsiaalmeedia ja klassikaline ajakirjandus) suhtlemise põhitõdede õpetamisel. Mondo vabatahtlikud panustavad šanide alade haridussüsteemi ülesehitamisse, maapiirkondade laste haridusse ning pakuvad tuge kohalikule partnerile valdkondades, milles on nende endi kompetents tagasihoidlik.

MTÜ Mondo keskendub Birmas Shani osariigi põhjapiirkonnale, kus elavad peamiselt šani vähemusrahvus, aga ka wa ning katšinite rahvusgruppi kuuluvaid inimesi. Lisaks on piirkonnal juba ajalooliselt tugev side Hiina Rahvavabariigiga, kuna piir on lähedal ja aastakümneid on Hiina majanduse parem käekäik soodustanud kaupade ja inimeste piiriülest liikumist.

42

BIRMA/MYANMAR Kuna riigis on tugevalt eelistatud igasuguste arenguprojektide, aga ka rahvusvaheliste arengukoostöö ning arenguabi projektide jagamisel just enamusrahvusesse kuuluvate bamarite kogukondi, siis on vähemusrahvuste olukord märkimisväärselt halvem. Samuti on Birma keskvalitsus keskendunud haridussüsteemi ning tervishoiusüsteemi arendamisel just riigi keskaladel elavate bamarite kogukondadele, jättes nii hariduseta kui ka tervishoiuteenusteta riigi piirialadel elavad vähemusrahvused, kellest kõige õnnetumas seisus on külakogukonnad, kellel puudub ligipääs riiklikele haridusasutustele ning tervishoiuteenustele.

RDFSS’i tegevus ei ole piiritletud vaid ühe linna või läheduses asuvate küladega. Pigem asuvad külad kohati ligi 50–70 km lahus. See eeldab üsna suurt valmidust tihti reisida ja erinevaid paiku koos kohaliku partneriga külastada. Peamiselt peaks töö küll toimuma Lashios, Namlanis ja Hsipaws, kuid kindlasti tuleb valmis olla ka väikeküladesse matkaks või sõiduks (oleneb teeoludest ja külast).

Organisatsiooni juhtfiguurid räägivad Birma standardite kohaselt väga head inglise keelt, kuid paljud organisatsiooni heaks tööd tegevad inimesed inglise keelt ei räägi. Küll aga leidub piirkonnas šanidest tudengeid, kes on inglise keele praktiseerimise nimel nõus rõõmuga tõlgi kohustusi täitma ja ise seeläbi keelepraktikat saama. Teisisõnu, alati leidub keegi kohalik, kes on valmis abiks olema keelebarjääride ületamisel.

43

Lisainfo: www.mnnonline.org/news/the-multiplication-effect/ www.developed.org.au/back-from-myanmar-june-2013/ www.facebook.com/DevelopEd.NGO

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

UGANDA Üldinfo Uganda asub Ida-Aafrika sisemaal Victoria järve kaldal. Suurbritannia suuruses riigis elab kokku 36 miljonit inimest. Keskmiselt on Uganda naisel 6 last, tõstes riigi rahvaarvu kasvu poolest maailmas esikümnesse. Hoolimata märgatavast kiirest arengust, seisab riik endiselt vastamisi arvukate väljakutsetega: vohav korruptsioon, inimõiguste rikkumised ja vaesus – kolmandik ugandalastest elab allapoole absoluutse vaesuse piiri. Ugandalasi peetakse tagasihoidlikeks, sõbralikeks ning riiki külastavatesse inimestesse suhtutakse pigem positiivselt. Ametlikuks riigikeelest on inglise keel, kuid kokku räägitakse riigis ca 60 erinevat hõimukeelt.

Kliima: Kuna Uganda asub ekvatoriaalses kliimavööndis, siis iseloomustab kliimat kaks aastaaega – vihmahooaeg ja kuiv periood. Pealinna Kampala piirkonnas sajab kõige enam märtsist juunini ning novembrisdetsembris. Üleilmse kliimasoojenemise tõttu on vihmaperioodid ettearvamatud ning võivad olla nihkes. Tugevate vihmasadude ajal seiskub linnas igasugune tegevus, maapiirkondade teed muutuvad raskesti läbitavaks. Ka kuival perioodil iseloomustab Kampalat pehme kliima – keskmiselt püsib õhutemperatuur ca 25 kraadi ümbruses.

Elekter: Mondo koostööpartneri Bluesky koolis on kasutusel vaid päikeseenergia ning sellesse tuleb suhtuda väga säästlikult. Kampalas tuleb arvestada elektrikatkestustega, mille esinemissagedus on linnaositi erinev (üle päeva – kord kuus). Kasutatakse UK pistikuid – kasulik on kaasa võtta sobiv üleminekuühendus, kuid seda saab oska ka kohapealt.

Hinnad: hinnad keskmiselt Eestist madalamad. Kohalik lõuna Kampala kohalikus restoranis maksab ca 3000–8000 UGX, hotellides algavad hinnad 25,000 UGX. Maapiirkonnas on hinnad madalamad.

Näiteid igapäevakaupade hindadest poes: 1,5 liitrit vett – 1500 UGX 1 liiter piima – 1800–2000 UGX 1 kg riisi – 3000–4000 UGX Puuviljad, juurviljad – 200–1000 UGX/tk 1 muna – 300 UGX 380 ml limonaad – 1000 UGX Ps. Tegu on näitlike hindadega. Tegelikud hinnad kõiguvad ning sõltuvad sageli kauplemisoskusest!

Keel: Maapiirkondades enamik inimesi inglise keelt ei räägi, kuid kindlasti osatakse vähemalt mõnda lihtsamat sõna. Mõistlik on kasutada lihtsat sõnavara ning hääldada sõnu selgelt. Ka Uganda inglise keel kõlab Sulle ilmselt uudselt ning kohtad uut sõnavara, kuid tähelepanelikult jälgides kohaned sellega kiiresti.

44

UGANDA Ohutus: Ohtude eest saad hoida end ettevaatliku käitumisega ning vältides ebavajalike riskide võtmist, nt ●● ära liigu pimedal ajal üksi (so al kl 19.00) ●● sõida mootorrattataksoga vaid siis, kui puudub muu võimalus, ning kasuta kiivrit! Õhtusel ajal sõida vaid nende mootorrattataksodega, keda tunned ja saad usaldada ●● ära kanna kaasas väärtuslikke esemeid ja suuri rahasummasid; ära kasuta neid avalikult, et mitte tekitada ahvatlust (tänavatel on palju taskuvargaid) ●● ära mine võõrastega kaasa, ka mitte hetkeks juttu ajama ●● ära kutsu endale külla tuttavate tuttavaid ●● ära liialda alkoholi tarbimisega ●● ole ettevaatlik suhete loomisel, kuid kui Sa ei suuda vältida seksuaalvahekorda, siis kasuta KINDLASTI kondoomi. Uganda elanikkonnast on 7,2% HIV positiivne ning kuna tegu on tabuga, siis seda eitatakse ning esitatakse ka võltsdokumente oma HIV staatuse tõestamiseks

45

Pangad: Pangad on avatud tööpäevadel 09.00–16.00. Bluesky koolile lähim pangaautomaat on Nansanas, päevalimiidiga 250 000 UGX. Üksikutest Kampala automaatidest saab võtta välja sularaha kuni 2 000 000 UGX päevas (Barclays, Standard Chartered). Soovitatav on enne minekut teha VISA või VISA Electron kaart. Väga üksikutes hotellides, restoranides ja kauplustes on võimalik kasutada ka kaardimakset, kuid levinud pettuste tõttu pole see soovitatav.

Poed: Kampala suurtes ostukeskustes on müügil kõikvõimalikke tooteid.

Linnas ja külade keskustes on väikesed poekesed, kus müüakse kõike eluks vajalikku, kuid ei midagi enamat. Lähim pood Bluesky koolile asub ca 10 minuti mootorrattatakso sõidu kaugusel.

Raha: Ugandas kasutatav valuuta on Uganda šilling (UGX). Paberraha on liikvel ühikutes 1000, 2000, 5000, 10 000, 20 000 ja 50 000, mündid ühikutes 50, 100, 200, 500, 1000.

Riietus: Naistel on soovituslik kanda vähemalt põlveni ulatuvaid seelikuid ja kleite või pükse, meestel pikki pükse. Kuna sääsed lendavad enamasti pimedal ajal, siis peaks malaariaohu vähendamiseks kandma õhtusel ajal pikkade varrukate ja säärtega riideid ning kasutama sääsetõrjet. Riietus, ehted ja välimus üldiselt võiksid olla tagasihoidlikud, et mitte tõmmata ebavajalikku tähelepanu.

Sideteenused: Mobiiltelefoni teenuse pakkujaid on mitmeid, isikut tõendava dokumendi ettenäitamisel on võimalik soetada kohalik kõnekaart (nt Orange). Lähim avalik internetipunkt Bluesky koolile on Nansanas (so ca 40 min bussisõidu kaugusel), Kampalas leidub neid kõikjal. Võimalik on soetada 3G mobiilset internetti pakkuv USB pulk (ca 30 EUR, lisaks tuleb tasuda kasutatud internetimahu eest).

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

UGANDA Tervis/ravimid: Tavapäraseid ravimeid saab osta apteekidest, mida leidub üle riigi. Erilised ravimid võta kaasa terveks lähetuse perioodiks.

Haigeks jäädes on oluline pöörduda KOHE arsti juurde, sest levivad haigused on ohtlikud ja meie organismile võõrad. Kampalas asub erinevas hinnaklassis kliinikuid ja haiglaid, kuid tervis ei tohiks olla kokkuhoiukoht! Täpseid juhiseid rahvusvahelistesse haiglatesse küsi vastuvõtvast organisatsioonist. ●● Kraanivett ei tohi juua! Osta pudelivett või joo keedetud vett. ●● Soovitatav on võtta malaariaravimeid (Malarone või Lariam). Endale sobiva ravimi valimiseks konsulteeri arstiga. ●● Ravimitest osta kaasa Loperamid-ratiopharm (kõhukinnisti), valuvaigisti, palavikualandaja, desinfitseerija (oluline kuumas kliimas) ja plaastrid-sidemerull, külmetuseravimid.

Toit: Uganda köök erineb oluliselt Eesti omast – nt kartuli asemel moodustab põhitoiduse maisi- ja banaanipuder. Kampala suurtes ostukeskustes ja restoranides pakutakse kõiki euroopalikke sööke (sh itaalia, hiina, jaapani restoranid). Üldiselt ei soovitata süüa toorsalateid, osta tänava ääres valmistatud sööki, lahti lõigatud puuvilju ega lisada jookidele jääkuubikuid, kuna nendel juhtudel ei saa olla kindel toidu käitlemise hügieenitingimustes ning levida võivad väga tõsised haigused. Soovitatakse juua vaid pudelivett (alternatiivina läbikeedetud vett).

46

Transport: Kõige levinum ühistransport Ugandas on marsruuttaksod ehk matatud. Marsruudivälistesse kohtadesse sõidetakse sageli mootorrattataksode ehk bodaboda’dega. Kampala VASAKPOOLNE liiklus on väga tihe ja ohtlik ning seda iseloomustavad sagedased ummikud. Eriti ettevaatlik tuleb olla mootorrattataksodega sõites.

Töö- ja puhkeaeg: kohanemine ja töö võib osutuda vaimselt raskeks ning seega on väga oluline piisavalt puhata ning teha selget vahet tööja vabal ajal. Soovitatav on kaasa võtta meelepärast muusikat, filme ja raamatuid.

UGANDA Reisikorraldus Mida kaasa võtta: sääsevõrk, mida saaks üles riputada ja mis kataks magamisaseme (saab osta ka kohapealt); malaariavastased rohud, fotoaparaat ja mälukaart, sääsetõrje, taskulamp (eelistatult pähe kinnituv lamp), õhukesed riided, õhtuseks ajaks pikkade varrukatega riided sääskede vastu, peakate, päikesekreem, päikeseprillid, isiklikud ravimid, UK pistiku üleminek.

Vaktsineerimine: kohustuslik on kollatõve vaktsiin, soovitavalt võiks olla tehtud hepatiitide, tüüfuse, difteeria ja teetanuse vaktsiinid. Konsulteeri arstiga!

Majutus: võimalus elada jagatud toas UPA külalistemajas Kampala äärelinnas Nansanas, kuid sõltub lähetusest, konsulteeri Mondo töötajatega.

Lendamine: kiireim ühendus on lennata Amsterdamist KLMga otse Entebbe lennujaama, mitme lennuga (ja sageli soodsamaid) pakkumisi leiab Turkish Airlinesi ja Qatar Airlines’i pakkumiste seast.

Viisa: Kolme kuu viisa saab taotleda piirilt (50 dollarit, tarvis esitada vaktsineerimispass, tagasisõidu pilet), kuid hetkel viiakse sisse uut süsteemi mille järgi tuleb viisa taotleda läbi lähima saatkonna enne reisi.

Konsulteeri Mondo töötajatega.

47

Soovitusi Välismaalastelt küsitakse sageli raha, mobiiltelefoni, kingitusi, lennukipiletit Euroopasse. Inimesed seostavad valgeid inimesi endiselt suure rahakoti ja annetamistega ning usuvad, et elad ideaalses maailmas. Pea meeles, et vaid Sina tead oma reaalsest elu-olust ja võimalustest. Üks vabatahtliku ülesannetest on informeerida inimesi tegelikust olukorrast. Ära häbene olla aus ning öelda ei; ära anna lubadusi, mida Sa ei saa või mida Sul pole plaanis täita. Kindlasti pole soovitatav anda raha, kuna sageli ei kasutata seda otstarbekalt.

Vabatahtlikele tehakse väga palju lähenemiskatseid (sh abieluettepanekuid), mille põhjustajaks võib olla soov Euroopasse sõita või saada majanduslikku toetust. Sarnaseks tähelepanuks peab valmis olema ning oskama sellega toime tulla. Sul on õigus öelda välja oma arvamus, see ei ole solvav.

Suitsetamine on enamikes avalikes kohtades keelatud!

Lühidalt sihtriikidest

Lühidalt sihtriikidest

UGANDA Uganda puuetega noorte toimetulek ja MTÜ Mondo 2012. aasta oktoobris avas MTÜ Mondo Uganda pealinnas Kampalas eestlaste toel sotsiaalse ettevõttena kohviku, mis pakkus tööd erivajadustega noortele. Kohvikut nõustas juhatus, millesse kuulusid Uganda kahe puuetega laste kooli esindajad – Bluesky kool ja Kampala füüsilise puudega laste kool (KSPH). Sama kooli vilistlased ja õpilased töötasid kohvikus. Kohviku avamist ja igapäevast tööd toetasid perioodil märts 2012 kuni jaanuar 2014 kaks MTÜ Mondo lähetatud vabatahtlikku.

2014. aasta jaanuaris langetati otsus majanduslikel põhjustel kohvikuprojektiga mitte jätkata. Mondo jätkab koostööd Bluesky ja KSPH koolidega eesmärgiga edendada puuetega noorte iseseisvat toimetulekut.

MTÜ Mondo toetab Uganda pealinnas Kampalas ja selle lähistel erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut kahes partnerkoolis valmistatud käsitöötoodete müümise kaudu Eestis heategevuslikul eesmärgil. Bluesky Erivajadustega Laste koolis valmistavad noored limonaadipudeli korkidest ehteid, Kampala Puuetega Laste koolis valmistatakse tekstiiltooteid ja ehteid. 2014. aasta sügisel lähetame Kampalasse 2 kuuks disaineri, kes toetab käsitööliste tootearendust, et valmivad tooted oleksid atraktiivsemad nii kohalikul kui Eesti turul, mis võimaldaks suuremat tööhõivet ja sissetulekuid ning käsitööoskuste arengut. Eesmärgiks on Bluesky ja Kampala Puuetega Laste kooli töökodades valmivate toodete arenduse toetamine. Disainer arendab olemasolevate oskuste ja materjalide baasilt tooted, millel on suurem müügipotentsiaal nii kohalikul kui Eesti turul.

Bluesky kool Bluesky erivajadustega laste kool ühendab endas põhi- ja keskkooli ning pakub soovi korral õpilastele ka majutusvõimalust. Koolis õpib ja elab 11 erivajadusega noort ning juhitakse põhikooliõppe programmi kogukonna teismelistest emade lastele. Lisaks õppetööle arendatakse kooli juurde tootmisüksust, mille eesmärgiks on pakkuda töövõimalusi erivajadustega noortele, kes enam Bluesky õppetöös ei osale, kuid elavad siiski veel koolis. Tootmisüksuses tegeldaks käsitöö, nahatöö, põlluharimise ja loomakasvatusega ning valminud toodete eduka müügi korral aitaks sellest saadav tulu katta noorte elamiskulud ning garanteerida neile töötasu. Bluesky kooli juhib Godwin Kaswarra, kellega on Mondol tugevad ja soojad koostöösuhted kohviku aegadest. Kool asub Kampala lähistel Kakiri külas. Sõiduks Bluesky koolist linna tuleb sõita ca 10 minutit bodabodal (2000 UGX) ning seejärel ca 1h matatus (3000 UGX).

Lähim suurim asula Nansana asub ca 40 minuti matatu-sõidu kaugusel.

Bluesky kooli juurde lähetatud vabatahtlikul on vastavalt soovile võimalus elada Nansanas asuvas UPA külalistemajas, kohalikus perekonnas, Bluesky koolis või rentida eraldi elamispind.

Kodulehekülg: www.noveblueskyinternational.blogspot.com

48

UGANDA Kampala füüsilise puudega laste kool (KSPH) KSPH on 1968. aastal loodud erivajadustega lastele mõeldud põhikool.

Kooli seitsmes vanuseklassis õpib kokku ligi 120 liikumispuudega last, kellest enamus on liitpuudega. Kutseõppe tundides õpitakse õmblustööd, nahatööd ning valmistama ehteid. Õpet viivad osaliselt läbi kooli vilistlase. Valminud tooted müüakse ning teenitud tulu eest ostetakse uusi vajalikke toormaterjale. KSPH kooli juhib Joy Mwesigwa, kellega on Mondol tugevad ja soojad koostöösuhted kohviku aegadest.

Kool asub Kampalas Mengo linnaosas, mis asub kesklinnast ca 7 minuti bodaboda-sõidu kaugusel ja Nansanast ca 30 minuti matatu-sõidu kaugusel. KSPH juurde lähetatud vabatahtlikul on vastavalt soovile võimalus elada Nansanas asuvad UPA külalistemajas või rentida eraldi elamispind.

49

Uganda Pioneers Association (UPA) UPA on 1989. aastal loodud vabatahtike organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada kogukonna põhist arengut, kultuuridevahelist dialoogi ning noorte osalust vabatahtlikus töös. Organisatsiooni peakontor asub Kampala äärelinnas Nansanas ning lisaks ulatuvad organisatsiooni harud seistmesse Uganda piirkonda. UPA koordineerib ka rahvusvahelisi vabatahtlike töölaagrites töötamiseks või pikaajaliseks teenistuseks.

Vabatahtlikele pakutakse teenistuse ajal vajalikku tuge ning kokkuleppel majutuvad vabatahtlikud Nansanas asuvas külalisemajas. MTÜ Mondo vabatahtlikud on seni lähetuse algusperioodil elanud külalistemajas ning kasutanud UPA kui vastuvõtva organisatsiooni tuge kogu lähetuse jooksul.

Nansana asub Kampalast ca 0,5–1h matatu-sõidu kaugusel.

Kodulehekülg: ugandapa.wordpress.com Lisainfo: www.noveblueskyinternational.blogspot.com ugandapa.wordpress.com/list-of-long-term-projects/kampala-school-forthe-physically-handicapped/ ugandas.tumblr.com ugandacafe.blogspot.com www.maailmakool.ee/4847-mtu-mondo-avas-heategevusliku-pop-up-poe/

Lühidalt sihtriikidest

Sõna saavad Mondo kogenud vabatahtlikud

KARIN LUTS – KEENIA, SHIANDA KÜLA Millist mõju avaldas teile vabatahtlikukogemus ning kuidas (kui üldse) muutis see teie elu?

Mõju – enesekindlust. võimalust näha oma elu eemalt, sest 4 ja pool kuud eemalviibimine Eestist näitab laiemat pilti. Orienteeruvalt kolmkümmend uut tuttavat, paremat tervist, rõõmu.

Mis on teie kogemuse põhjal kõige olulisem vabatahtlikuteenistuseks valmistumise puhul?

Tahe, julgus, enesekindluskindlus ja julgus küsida abi.

Mis oli teie jaoks vabatahtliku perioodi ajal oodatust raskem ning mis oli oodatust lihtsam?

Raskeim – suhtuda sallivalt erinevatesse väärtushinnangutesse (minu liigemotsionaalne suhtumine valetamisse :)) Lihtsaim – sõbruneda kohalike inimestega.

Pange kirja oma lemmikmälestus vabatahtlikuperioodist sihtriigis.

Naljakaim ja esimene mälestus – elamispiirkonda jõudes suutsin „ära kaduda” esimesel õhtul. Istusin mootorrattataksole küsimata kolleegilt ja tema sõbralt koha nime kuhu pidime sõitma. Õues oli kottpime, sadas kui ämbrist ja sõidu lõppedes juhatas taksojuht mind onn – elamusse. Küünlavalgel helkis neli paari silmi ja tõesti ainult silmi. Nii ma nägin, sest silmapaaride omanikud olid võrreldes minuga ilmselgelt jumekamad :) Hirm vallutas kogu mu keha. Nõjatusin oma hiiglaslikule kohvrile ja otsustasin usaldada elu… Tõenäoliselt nägid ruumisviibijad minu kriitvalget higist laupa. Igatahes hakkasid kohalikud kohe kiiresti tegutsema. Võõras „valge” oli nende jaoks segadust tekitav. Samal ajal otsis mind minu töökaaslane Janika koos oma sõbraga. Paari tunni pärast olin õnnelikult meie peatumispaigas. Loo moraal – vaatamata usaldusväärsele kaaslasele küsin edaspidi sihtpaiga nime.

See oli olukord, milles mind valdas metsik hirm...mõneks minutiks. Selle kogemuse kaudu õppisin ennast paremini tundma :) Soovitus/julgustus järgmistele vabatahtlikele.

Säilitada igas olukorras rahulikku meelt, suhelda palju kohalikega, tegutseda ja otsustada vaatamata hirmule. Õppida põliselanikelt ja mitte eeldada midagi. Anda endast parim...siis juhtuvad head asjad (see on minu uskumus isiklikust kogemusest).

50

KAIE LAANEVÄLI – KEENIA; SHIANDA KÜLA Millist mõju avaldas teile vabatahtlikukogemus ning kuidas (kui üldse) muutis see teie elu?

Andis juurde julgust ja enesekindlust ja teadmise, et mul on kõik võimalused teha mida iganes ma teha tahan.

Mis on teie kogemuse põhjal kõige olulisem vabatahtlikuteenistuseks valmistumise puhul?

Mis sa seal ikka nii väga valmistud, ega sa sõtta ei lähe (nali).

Kuula Janikat (ehk siis eelmisi vabatahtlikke). Keeniasse minnes lugeda läbi Janika raamat Minu Keenia ning mitte eeldada, et sa oled kuidagi erilisem ja su kohta need reeglid ei kehti, mida eelmised vabatahtlikud oma kogemuste põhjal soovitavad.

Mis oli teie jaoks vabatahtliku perioodi ajal oodatust raskem ning mis oli oodatust lihtsam?

Oodatust lihtsam oli kohaneda piiratud mugavustega. Raskem on kohaneda tähelepanuga ja inimestega, kes mzungu (valge) järgi karjuvad.

51

Pange kirja oma lemmikmälestus vabatahtlikuperioodist sihtriigis.

Külastasin Ida-Pokoti kõrbealasid, kus sõitsime mitu tundi mootorratastel läbi kõrbe, kohtusime väga lihtsalt elavate kõrbehõimude inimestega ning tegime kaamlile pai.

Soovitus/julgustus järgmistele vabatahtlikele. Ära lühikeste pükstega väravast välju, kuna külarahvale võib ülilühikesi pükse kandev naine väga palju nalja ja elevust valmistada. Kui haigeks jääd, sõida suurde haiglasse, sest väiksemates kliinikutes ei ole võimalik haigusi korralikult diagnoosida ning haigus võib välja ravimata jääda ja süveneda.

Sõna saavad Mondo kogenud vabatahtlikud

Sõna saavad Mondo kogenud vabatahtlikud

VEIGO KELL – KEENIA, KIBERA SLUMM Millist mõju avaldas teile vabatahtlikukogemus ning kuidas (kui üldse) muutis see teie elu?

Mõiste „aeg” omandas Aafrikas teise tähenduse. Kogemus, kuidas asjad toimima saada, kui kõik võtab aega ja iga päev võib ette tulla mõni ootamatus või plaanide muutumine, kulub kindlasti edaspidigi ära. Kannatlikkust on nüüd tunduvalt rohkem. Materiaalset maailmavaadet, mida ka enne eriti polnud, on nüüd veelgi vähem.

Mis on teie kogemuse põhjal kõige olulisem vabatahtlikuteenistuseks valmistumise puhul? Ära sea tarbetuid ootusi, kõik on ilmselt niikuinii teistmoodi. Kui võimalik, loe selle riigi kohta enne minemist midagi. Arusaamine, kuidas asjad kohapeal töötavad, võtab paratamatult aega. Ära hakka kohe alguses hirmsasti rapsima (nagu kodus). Põhjused, miks üks või teine asi on just nii, ei pruugi kohe (või üldse) selguda.

Mis oli teie jaoks vabatahtliku perioodi ajal oodatust raskem ning mis oli oodatust lihtsam?

Ma teadsin ette, et Keenia köögilt pole mõtet liiga palju loota, aga sellise tagasihoidliku gurmaanina tüütas see Keenia köögi üksluisus natuke ära. Õnneks värsked mangod ja avokaadod mõnevõrra kompenseerisid seda. Muid raskusi justkui ei meenugi. Raske ja lihtne sõltubki sellest, kuidas raskusi või lihtsust ette kujutada.

Pange kirja oma lemmikmälestus vabatahtlikuperioodist sihtriigis.

Raske välja tuua, aga vist see, kui Nairobi matatude pealeviskajad hakkasid juba kättpidi tervitama ega küsinud enam, kuhu sõita soovid.

Kibera koolide külastused olid lahedad (pean siin küll silmas neid kordi, kus me polnud delegatsiooniga). See, et koolitused läksid asja ette ja õpitut hakati ka reaalselt ellu viima. Ja muidugi kohapeale mahajäänud sõbrad.

Soovitus/julgustus järgmistele vabatahtlikele.

See on kogemus, mida turistina ei saa. Kuid pole mõtet hakata kõiki asju võtma euroopalikku taustsüsteemi baasil – see lihtsalt pole arengumaadesse üks-ühele ülekantav. Igal juhul ei tasuks põdeda, kuidas täiesti teises keskkonnas hakkama saad – ettekujutused on tavaliselt palju hullemad, kui tegelikkus. Ja kindel on see, et midagi pole kindel.

52

SIISI SAETALU – UGANDA, KAMPALA LINN Millist mõju avaldas teile vabatahtlikukogemus ning kuidas (kui üldse) muutis see teie elu?

Projekt, mida ellu viisin arendas mõõtmatult minu oskusi väga erinevates valdkondades, sh fondikogumine, meeskonnajuhtimine, finantsjuhtimine, kuid arendas samuti stressitaluvust ning võimet lahendada pingelisi ja konfliktseid olukordi. Lisaks kasvatas Ugandasse kolimine ja millegi uue algatamine julgust ja ettevõtlikust, mille tõttu olen täna julgem uusi väljakutseid vastu võtma.

Mis on teie kogemuse põhjal kõige olulisem vabatahtlikuteenistuseks valmistumise puhul?

Seada realistlikud eesmärgid! Parim on minna lähetusse madalate ootustega ning olla valmis ootamatusteks, sest tõenäoliselt ei lähe lähetuse jooksul midagi päris nii, kuidas planeerinud oled.

Küll aga on optimistliku sihtumisega võimalik ootamatuid olukordi enda kasuks pöörata.

53

Mis oli teie jaoks vabatahtliku perioodi ajal oodatust raskem ning mis oli oodatust lihtsam?

Enne Aafrikasse kolimist ei uskunud ma kui tüütu võib olla kogu aeg valge inimene, kellele meeletult palju tähelepanu pööratakse.

Sellega harjumine võttis kauem aega, kui oleksin uskunud. Inimestega suhtlemine ja kohanemine üldiselt oli aga lihtsam, kui oleksin oodanud, kuna ugandalased on väga sõbralikud inimesed, kes ei pane pahaks, kui Sa esialgu kohalikke kombeid ei tunne.

Pange kirja oma lemmikmälestus vabatahtlikuperioodist sihtriigis.

Lemmikmälestusi on väga palju, aga näiteks mäletan alati mõnuga õhtut, kui meie avatud Pop Up kohviku tagahoov oli paksult täis kliente ning lavalaudadel seisis Uganda popstar, kes projekti toetuseks tasuta esines. Kohviku puudega töötajad, nagu ka kliendid olid ülimalt õnnelikud ja nautisid esinemisest iga momenti!

Soovitus/julgustus järgmistele vabatahtlikele.

Vabatahtlikukogemus on igal juhul meeledejääv, kuid selleks, et välismaal veedetud periood Sulle ka tegelikult kasulik ja rikastav oleks, siis on mõistlik juba kandideerides enda suhtes väga ausalt läbi mõelda kandideerimise põhjused ning eesmärgid, mida kogemusest õppida soovid, ning arutada need läbi ka lähetavad organisatsiooniga.

Sõna saavad Mondo kogenud vabatahtlikud

Sõna saavad Mondo kogenud vabatahtlikud

DIANA TAMM – GHANA, KONGO KÜLA Millist mõju avaldas teile vabatahtlikukogemus ning kuidas (kui üldse) muutis see teie elu?

Minu jaoks oli 4-kuuline töökogemus Kongo külas kindlasti liikumine selle suunas, millest olen unistanud – koostöö arenguriikide kogukondadega, nende toimetuleku- ja haridusvõimaluste toetamine, eheda külaelu kogemine. Töötan ka täna Mondos sotsiaalse ettevõtluse arendajana ning 2014. aastal on kavas veel 3 kuuks Kongo külla minna, et toetada korvipunujate ja sheavõi valmistajate kooperatiivi loomist ja nende tootearendust.

Mis on teie kogemuse põhjal kõige olulisem vabatahtlikuteenistuseks valmistumise puhul?

Kuna Mondo vabatahtlikud täidavad üldiselt koha peal konkreetseid tööülesandeid, siis minu jaoks oli oluline saada aru suurest pildist, mille väiksele jupile mina kaasa aitan. Ma arvan ka, et oluline on vaim valmis panna selleks, et tööd on palju ja probleeme, mis lahendusi vajaksid ka – oluline on endale selgeks teha, mis on minu roll ja fookus ja tegutseda selles raamistikus.

Muidu on läbipõlemine ja tervisemured kiired tulema. Minu jaoks oli abiks ka teiste vabatahtlikega kohtumine, kes olid varem külas käinud, kuigi igaühe kogemus on väga erinev ja selle pinnalt ei saa suuri järeldusi teha. Küll aga olid mitmed praktilised näpunäited abiks – mida kaasa võtta ja mida kust koha peal saada on. Mina soovitan reisikotti pista ka häid raamatuid – näiteks arengukoostööst, Aafrika ilukirjandust ja kultuuriloolisi raamatuid. Õhtused lugemised Kongo külas aitasid isiklikku aega võtta ja kogemust mõtestada.

Mis oli teie jaoks vabatahtliku perioodi ajal oodatust raskem ning mis oli oodatust lihtsam?

Oodatust raskem oli koostöö kohaliku partnerorganisatsiooniga.

Organisatsioonidevahelistes suhetes oli olnud arusaamatusi ja sattusin kohe esimesest päevast alates tahtmatult selle kõige keskmesse. Lootsin, et suudan lihtsamini end kohalike omavahelistest pingetest hoida ja „lihtsalt teha oma tööd”, aga see oli keeruline. Keeruline oli uues kontekstis ka oma tegevuse mõju tajumine – kas see, millele pühendun on ikka kõige olulisem ja suurema mõjuga? Ja aeg-ajalt tundsin puudust tegutsemistarkusest – mis kohalikke tegutsema paneb ja motiveerib, kuidas mitte langeda sellesse lõksu, et hakata kõike ise ära tegema, sest see tundub kõige kiirem ja lihtsam variant (ja kõige väiksema pikaajalise mõjuga!)

54

DIANA TAMM – GHANA, KONGO KÜLA Mis osutus oodatust lihtsamaks, oli kohalikku ellu sisse elamine ja igapäevane praktiline elu – kohanesin kiirelt, elutingimused olid head ja kohalikud sõbrad toredad! Kohalike avatus ja suhtlusvalmidus tekitas kiirelt koduse tunde. Mulle meeldis kohalike elurütmi ja eluviisi tundma õppida, püüda mõista nende veendumusi ja traditsioone. Mis mind palju toetas, oli ka teiste välisvabatahtlikega suhtlemine, kes elasid lähedalasuvas linnas.

Käisime kord nädalas frisbit mängimas, tähistasime sünnipäevi ja saime niisama kokku. Minu jaoks oli see võimalus oma külaelu pingeid jagada neutraalsete inimestega ja vahetada mõtteid ja märkamisi kohalikust elust.

55

Pange kirja oma lemmikmälestus vabatahtlikuperioodist sihtriigis.

Viimane õhtu Kongo külas ei unune kunagi. Vaja oli Gorugi algkooli lastevanemate nõukogu esimehe ja aseesimehe allkirja lepingule päikesepaneeli installeerimiseks. Seljataga olid juba paar kuud kestnud läbirääkimised omafinantseeringu osas ja tahtsin nii väga selle teema lõpetada enne kui koju sõidan. Päike veeres juba õhtusse ja sõitsime mootorrattal Gorugi kooli direktoriga mööda põlde ringi, sest mehi ei olnud kuskil näha – kodust suunati naabertallu, sealt öeldi, et mehed läksid juba koju tagasi, teisel ringil koju ei olnud mehed aga sinna veel jõudnud. Nii käisime läbi veel mitu majapidamist – ühes pakuti ka õhtusööki, mille lõpetuseks külanaised mind spontaansesse tantsuringi haarasid. Kuu oli juba taevasse tõusnud, kui mehed lõpuks ühest talust üles leidsime. Pöidlajäljed lepingule alla saanud, istusime maja veeres kivide peal ja vaatasime üle välja kuuvalgel seisvat koolimaja. Unistasime koos, kuidas mõne kuu pärast põlevad seal tuled ja lapsed saavad õhtuti koolitükke tegemas käia.

See kogukonnatunne nende vanade külameestega keset savanni kuuvalgel kivide otsas võttis minu jaoks kokku põhjuse, mis motiveerib mind minema kaugetele maadele – see füüsiline inimkonna seotuse ja omavahelise sõltuvuse tajumine. Ükskõik kui erinev on meie välimus, kultuur ja igapäevaelu reaalsus, ühine eesmärk ja unistus seob ja selle toel leiame lahenduse koos eksisteerimiseks.

Soovitus/julgustus järgmistele vabatahtlikele.

Mine avatud ja alandliku meelega. Meil ei ole oma tarkusest kohalikele palju õpetada, sest kohalik kontekst on nii erinev – saame õppida ja otsida lahendusi koos. .

Sõna saavad Mondo kogenud vabatahtlikud

Sõna saavad Mondo kogenud vabatahtlikud

MART KUURME – GHANA, KONGO KÜLA Millist mõju avaldas teile vabatahtlikukogemus ning kuidas (kui üldse) muutis see teie elu?

Olin juba mitu aastat otsinud võimalust asuda vabatahtlikuna Aafrikas tegutsema. Praegu, 4 kuud pärast Ghanast naasmist ja 5 päeva enne sinna tagasipöördumist, julgen väita, et just selline elu mulle sobib. Juunikuus, kui missiooni teine etapp läbi, on õigem aeg teha tõsisemaid järeldusi.

Mis on teie kogemuse põhjal kõige olulisem vabatahtlikuteenistuseks valmistumise puhul?

Lugeda raamatuid, vestelda inimestega, kes sihtkohas juba elanud. Ja mõelda, kas tahad sinna minna midagi tõsist tegema või lihtsalt vaheldust otsima. Esimesel juhul pead olema valmis riske võtma, teisel juhul loovutada koht kellelegi teisele.

Mis oli teie jaoks vabatahtliku perioodi ajal oodatust raskem ning mis oli oodatust lihtsam?

Kõik oli ootuspärane.

Pange kirja oma lemmikmälestus vabatahtlikuperioodist sihtriigis.

Pean veel aega võtma. Valikud tuleb teha paljude meeldivate juhtumite vahel.

Soovitus/julgustus järgmistele vabatahtlikele.

Kui süda kutsub ja tuksub, asuge tegutsema.

56

ANU JOON – GHANA, KONGO KÜLA Millist mõju avaldas teile vabatahtlikukogemus ning kuidas (kui üldse) muutis see teie elu?

Eelkõige õppisin uues keskkonnas, kus aeg teistmoodi kulgeb, iseennast paremini tundma. Äärmiselt looduslähedane elu suunas hoolega kuulama oma keha ja sisemaailma, avastama uusi tahke endas ja julgustas ennast rohkem proovile panema. Tahestahtmata tekkis võrdlus kahe erineva maailma vahel, tekkisid uued teadmised ja hoiakud. Olen õnnelik, et sain täiesti erineva töökogemuse ja võimaluse aidata neid, kes seda väga vajasid.

Mis on teie kogemuse põhjal kõige olulisem vabatahtliku teenistuseks valmistumise puhul?

Eelmiste vabatahtlike kogemused ja psühholoogiline ettevalmistus (eriti esimesel korral) Mis oli teie jaoks vabatahtliku perioodi ajal oodatust raskem ning mis oli oodatust lihtsam?

Raske oli palavuses/või ka mudased teed vihmaperioodil septembris. 2 kuune üksindus ja raskevõitu sidepidamine kodustega.

Oodatust lihtsam oli kohalikega suhtlemine, nende sõbralikkus ja abivalmidus. Väga motiveeritud õpetajad ja õpilased, mis tõi palju töörõõmu.

57

Pange kirja oma lemmikmälestus vabatahtlikuperioodist sihtriigis.

Kõige meeldivamad mälestused puudutavad südamlikke inimsuhteid. Näiteks, igal neljapäeval pakkus medõde Sophia pärast tööd ka mulle oma koduhoovis omavalmistatud kohalikku toitu.

Oli alati tunne, et mind usaldatakse ja võetakse omaks – korvipunuja Abaane ja Monica kutsusid isegi ööd veetma nende juures muldonnis. Olin koolides alati oodatud ja arvestatav nõuandja.

Nägin väga lähedalt, kuidas minu koduhoovis kasvas kohalikes oludes 5 kuune Anthonette. (Oh! Neid häid asju oli nii palju!)

Soovitus/julgustus järgmistele vabatahtlikele.

Lugege/kuulake eelmiste vabatahtlike muljeid ja kogemusi.

Püüdke aru saada kuidas kohalikud tegutsevad ja suhtlevad, mis on nende jaoks oluline.

Sõna saavad Mondo kogenud vabatahtlikud

Sõna saavad Mondo kogenud vabatahtlikud

RAIMO PREGEL – GHANA, KONGO KÜLA Millist mõju avaldas teile vabatahtlikukogemus ning kuidas (kui üldse) muutis see teie elu?

Vabatahtlikukogemus oli väga arendav. Ühelt poolt oli see vabastav näha inimesi loomulikumalt elades ja olles ühiselt õnnelikena.

Teisalt oli kultuurikriis vaimselt laastav, pannes mind mõtlema, tundma, arutlema ja analüüsima terveks pooleteist aastaks kogu seda, mida on mulle lapsena õpetatud – täpsustamiseks olgu öeldud, kultuurikriis mitte ei tekkinud sinna minnes, vaid tulles tagasi Eestisse.

Mis on teie kogemuse põhjal kõige olulisem vabatahtlikuteenistuseks valmistumise puhul?

Kõige olulisemaks vabatahtlikuteenistuse valmistumise osa oli saada vastused tähtsatele sealset elamist puudutavate küsimuste osas ning sama tähtis oli ka kuulda reaalselt seal käinud inimeste kogemusi ja arvamusi kogukonna elust ja olust.

Mis oli teie jaoks vabatahtliku perioodi ajal oodatust raskem ning mis oli oodatust lihtsam?

Oodatust raskemaks kujunes kuuma kliimaga harjumine ja see tegi raskemaks ka erinevate haiguste läbipõdemised. Oodatust lihtsamaks oli sisse elamine sinna keskkonda ja suhtlemine sealsete inimestega.

Pange kirja oma lemmikmälestus vabatahtlikuperioodist sihtriigis.

Lemmikmälestuse või mäletsused olid rohkem seotud sellega, kuidas ma käisin kohalikku külavälist elu üksinda avastamas, kuidas ma käisin enda jaoks uut loodust ja eluolu tundma õppimas, ja ka need ajad, kui ma võisin igal võimalikul hetkel rahvarohketest kohtadest eemal käia uut energiat tunnetamas.

Soovitus/julgustus järgmistele vabatahtlikele.

Püüa peast pühkida kõik eelarvamused ja nautida kõike täiel rinnal, kuid siiski olla ettevaatlik ja analüütiline.

58

IRITA RAISMAA – GHANA, KONGO KÜLA Millist mõju avaldas teile vabatahtlikukogemus ning kuidas (kui üldse) muutis see teie elu?

Vabatahtlikukogemus õpetas mind inimesi armastama (mind ennast sealhulgas), nende erinevusi ja eksimusi aktsepteerima ning suunas lõpuks ka eluala vahetama.

Mis on teie kogemuse põhjal kõige olulisem vabatahtlikuteenistuseks valmistumise puhul?

Väga lihtne – mitte liiga põhjalikult valmistuda. Üks on kindel – kohapealne olukord on erinev sellest, mida värske vabatahtlik ette kujutab. Oluline on võtta aeg maha ja mitte endalt kohe täistõhusust nõuda. Enne õpi ikka kohalikku konteksti jälgima ja järk-järgult kohanema (mitte kohalikke kohandama). Oskus mõista ja infot jagada on tihtipeale olulisem kui n-ö professionaalne panus.

Mis oli teie jaoks vabatahtliku perioodi ajal oodatust raskem ning mis oli oodatust lihtsam?

Kõige raskem on ehk avastada, et inimesed kasutavad üle maailma küll samu sõnu, ent tähendus ja ajend nende taga on erinev.

Pelgalt inimeste sõnadest juhinduda ei saa ja see võib olla algul, kui kohalikku (keha)keelt ja kultuurimärke veel ei tunne, segadusse ajav ja isegi ärritav, eriti kuna seesugused suhtlusreeglid raamatutes kirjas pole.

59

Oodatust lihtsam? Mõned vabatahtlikud ei suuda uue keskkonna, söögi ja inimestega harjuda ning igatsevad kodu ja turvalisust nii palju, et suur osa ajast kuulub sotsiaalvõrgustikele ja Skype’isuhtlusele. Mul läheb kohanemine õnneks valutult ja võtan kodureegleid vähe kaasa. Facebook jms ununeb hoopis.

Pange kirja oma lemmikmälestus vabatahtlikuperioodist sihtriigis.

Neid mälestusi on palju. Esile tõusevad ehk need, millest midagi õppinud või järeldanud olen. Eelkõige olen õppinud alandlikkust.

Näiteks kui väikses Ghana kogukonnas annetas pea iga perekond ühe pärlkanamuna, et mulle tänu avaldada. Nautisin neid terve kuu. Või siis, kui Boliivias relvastatud röövi keskel parajasti lahingut pidasin ja „võitlustandrile” saabunud tänavapoiste kamp palus mind vabastada, sest „ma olen oma”. Kuigi ma polnud nendega töötanud, olime aeg-ajalt tänaval vestelnud või teretanud.

Enamasti olid nad ignoreeritud ja kardetud kui noored liimi nuusutavad kriminaalid. Eestlasena on mul raske staatusi ja hierarhiat tunnustada, ja vahel tuleb see kasuks.

Soovitus/julgustus järgmistele vabatahtlikele.

Keegi ei saa sulle lubada, mis sind vabatahtlikutöös ootab ja mida sellest võidad, aga kindlasti on see õppetund. Ja kui sa oled inimene, kes soovib elu tudeerida, siis vabatahtlikuna tegutsemine on lihtne ja mõjus viis seda teha. Lisaks saad anda oma pisipanuse paremasse maailma.

Sõna saavad Mondo kogenud vabatahtlikud

Sõna saavad Mondo kogenud vabatahtlikud

KATRIIN PANNAL – GHANA, KUMASI LINN Millist mõju avaldas teile vabatahtlikukogemus ning kuidas (kui üldse) muutis see teie elu?

Kuna ma vastan küsimusele enda vabatahtliku perioodi keskel, siis ma arvan, et seda mõju ja seda kuidas see mu elu muudab/ muutis näen täielikult alles koju tagasi jõudes. Preagu võin nii palju öelda, et olen õppinud asju ümber hindama – mu väärtushinnangud pole küll muutunud, aga asjadele avaneb kuidagi uus vaatenurk, mis edaspidises töös/elus avaldab kindlasti mõju.

Mis on teie kogemuse põhjal kõige olulisem vabatahtlikuteenistuseks valmistumise puhul?

Enda kogemuse põhjal tooksin välja kaks asja. Esimene neist hõlab ettevalmistust konkreetse sihtriigi kohta. Tasub lugeda, kindlasti tasub teiste vabatahtlikega kohtuda ning küsida nende käest kõike, mis pähe tuleb. Minu jaoks vähemalt tegi eelnevalt saadud informatsioon kohanemise kergemaks. Teine asi puudutab konkreetset vabatahtliku tööd – tasub läbi mõelda, mis on su kohapealne eesmärk, mis on kohaliku organisatsiooni ootused ning mis sinu omad. Kui oled need asjad endale selgeks teinud, siis on tööalaselt kergem hakkama saada ja sul on midagi, millest oma tööd tehes lähtuda.

Mis oli teie jaoks vabatahtliku perioodi ajal oodatust raskem ning mis oli oodatust lihtsam?

See on küll vist igaühe jaoks erinev, aga minu jaoks olid raskemad esimesed nädalad. Oma eelmise välisriigis elamise kogemuse põhjal olin selleks valmistunud, nii et see ei tulnud mulle ootamatult. Aga ma arvan, et tasub meeles pidada, et kui esimestel nädalatel ei ole suurt entusiasmi, siis ei tasu ära ehmatada. Teine asi, mis oli natukene raskem, kui ootasin oli kohaliku organisatsiooni töökorraldusega harjumine – ikka tekkis selline tunne, et asjad toimiksid teistmoodi tehes hoopis paremini. Oodatust lihtsamaks kujunes kogu keskkonna ja kultuuriga kohanemine – olin valmistunud suuremaks kultuurišokiks. Kohanemise tegi kindlasti lihtsamaks see, et elasin kohaliku perekonna juures, kes mängis suurt rolli selles ka see, et kes mind kõigega kurssi viis ja mind väga hästi vastu võttis.

60

KATRIIN PANNAL – GHANA, KUMASI LINN Pange kirja oma lemmikmälestus vabatahtlikuperioodist sihtriigis.

Ma sain osa tõelisest Aafrika stiilis tantsupeost. Külastasime Põhja-Ghanas Bongo külas asuvat lastekodu ja viimasel õhtul lastega hüvasti jättes leidis aset spontaanne tantsuvõistlus.

Iseenesest ei tundu midagi nii erilist aga olles selle keskel, kuulates laste laulmist ning vaadates, millise rõõmu ja entusiasmiga lapsed tantsisid, tekkis selline tunne, et ma ei tahaks preagusel hetkel mitte kuskil mujal olla. Kogu emotsioon oli nii vahetu ja ehe. Ja tantsijateks ei olnud ainult lapsed, ka täiskasvanud lõid kaasa, seal hulgas ka mina. Ma arvan, et ma pole kunagi nii palju inimesi korraga suutnud naerma panna, kui seal, kõikide ees tantsides.

Soovitus/julgustus järgmistele vabatahtlikele.

Kindlasti kuulete igasugu reaktsioone selle kohta, kuhu riiki te lähete – aga ma soovitan mitte üle mõelda. Ilmselt on enne teid seal veel vabatahtlike käinud ja nad kõik on hakkama saanud. Ja ükskõik kui palju ennast enne valmistad ja ette kujutad, siis lõpptulemus kujuneb ikka teistsuguseks. Nii et ma soovitan mitte liigselt üleanalüüsida ja lihtsalt olla kõigega võimalikult palju kaasas.

61

Sõna saavad Mondo kogenud vabatahtlikud

Mõtteid otse Aafrikast

ANU JOON 20-aastase pedagoogikogemusega inglise keele õpetaja mõtted pärast esimest kahte kuud, mille ta veetis üksinda Ghanas septemberoktoober 2013 Mida oleksid tahtnud enne Ghanasse minekut teada ja mida oleks ettevalmistamisel teistmoodi teinud?

Kuna side maailmaga on kehv – raamatuid rohkem võtnud (lugeda on siiski õhtuti raske, sest valgustus on vilets). Ette mõtelda, kas pakuks huvi mingi uurimustöö ette võtta kohaliku kultuuri ja elu kohta. Kuna alguses hoidis (ID kaartide tegemine oli päevakorras) Kocta juht eemale, siis oli väga raske ka üksinda midagi ette võtta. Äkki oleks parem olnud enne minemist juba mingid suhted luua kogukonna liikmetega. Et ühe inimese taha asi pidama ei jääks. Kuigi interneti puudumisel on ka see raskendatud.

Mis on Sinu jaoks hetkel kõige raskem?

Raske on taluda eemalviibimist lähedastest ja üksindust. Infot Eestis toimuva kohta ei ole. Isoleerituse tunne. Kuigi sõbrad kirjutavad ja lihtmailid töötavad, ei ole kellegagi rääkida ja arutada asjade üle. Mõtted ka ei hakka liikuma. Kohati on ka palavust raske taluda.

Mis pakub kõige enam rõõmu?

Rõõmustab suhtlemine lastega ja õpetajate-koolijuhtidega. Koolijuhid kutsuvad meelsasti oma kooli, on koostöövalmid. Jagavad hea meelega seda, mida nad on teinud ja millisena soovivad oma kooli näha. Inimsed on väga abivalmis. Samuti kohalikega on hea suhelda. Nad rõõmustavad kui teretan ja nendega räägin. Tahavad Eesti ja teiste maade kohta palju teada. Bolgast saab osta värskeid puuvilju.

Mis tunne on Sul olla päevast-päeva üksinda võõras kultuuris?

Gaanalased on küll sõbralikud, kuid räägivad siiski meelsamini omavahel kohalikus nabti keeles. Ka siis kui mina seltskonnas olen. Alguses on ka gaanalaste inglise keelest raskevõitu aru saada. Aga sellega harjub ära. Olen isoleeritud muust maailmast.

Skype ei tööta, ajalehti lugeda ei saa. Interneti kasutus on piiratud. Mäe otsas istudes on mitmeid takistusi (kõrvetav päike, tugevad hoovihmad, loomakari, karjalapsed, putukad). Telefoniühendus väga vilets Peab otsima kohta, kus levi on (Vodaphoni ei soovita. Toas telefoniga rääkida ei saa. Kõned katkevad ära. Ka kohalikud kõned on väga halva kvaliteediga. Ilmselt loeb palju ka maja asukoht orus – Presentation Teachers’ Quarters).

62

ANU JOON Asjad, mida soovitad Ghanasse kindlasti kaasa võtta?

Sääsevõrk, eriti praegusel ajal, kus kliinikud on malaariahaigeid täis. Taskulamp, head raamatud, muusikat. Mingit raamatukirjutamise-tööd, mida on võimalik teha vähese internetiga. Õnneks on mul seda võimalik teha.

Milleks soovitad end valmis panna enne Ghanasse (Kongo külasse) tulekut?

Ees ootab meie mõistes üle-eelmise põlvkonna maaelu, külaelu, mis on kõrvalseisjale natuke igavavõitu, sest ei ole ju võimalik maatöödel kaasa lüüa. Bolgasse minek on omaette ettevõtmine.

Eriti palavusega. Kohti, kus olla või minna, on vähe. Aeg liigub teokiirusel. Pead leppima ka sellega, et kellaeagadest ja plaanidest eriti kinni ei hoita. Asjade käimapanek võtab kauem aega kui Eestis. Sageli istutakse ja oodatakse midagi.

Veel praktilisi nõuandeid?

Ei maksa ennast lasta intriigidesse kaasata. Peab inimestevahelisi suhteid tähele panama ja arvestama. Natuke on kindlasti võimalik ka suunata paremuse poole

63

Mõtteid otse Aafrikast

Mõtteid otse Aafrikast

MART KUURME 40-aastase pedagoogikogemusega Eesti füüsikaõpetaja mõtted pärast esimesi nädalaid Ghanas novembris 2013 Kevadel 2013 lisandus mu ellu Mondo. Esialgu vähehaaval, juuni keskpaigast täiega. Kokkusaamised Telliskivi hiigellinnas ja suvelaager Võsul võtsid vähimagi kartuse maha. Kõik inimesed olid üüratult loomulikud, asjalikud, headust täis. Ja kohtumised Anuga, kes võttis endale õlule esimese Eesti õpetaja raskuse Ghanas ja on olnud mulle kolleegiks Vanalinna kooli alguajast, lisas omakorda kindlust ja usku valitud tee õigsusesse. Kõige olulisem oli muidugi Ghana ja Keenia kogemustega estoaafriklaste käest kuuldu ja nende poolt kirjutatuga tutvumine. Sellele lisaks sai suvel mõnuga läbi loetud rida Aafrikas töötanud inimeste poolt raamatutesse talletatu. Huvi Aafrika suhtes kasvas iga nädalaga.

Samal ajal tiksus vaktsineerimiste jada, mis algas 4. juunil kollapalaviku ja tipnes 26. septembril meningokoki pisikute manustamisega. Kokku sai kollasesse passi kaheksa sissekannet. Mõnikord, kui kahe nõelaga ühel külastusel susati, oli paar-kolm päev hiljem tunda ka, et midagi organismis toimub. Soovitati sel ajal rohkesti juua, mis oli igati hea ja kergesti täidetav. Hullu igatahes ei juhtunud.

Kuumus? Ekvatoriaalse kuumuse mõju keskealisele mehele olen tundnud lausa füüsiliselt iga kord Albert Schweitzeri raamatuid lugedes.

Kuumas kliimas elamiseks ja töötamiseks on mu meelest kasulik end treenida. Mul on vedanud – kaks kuud tudengina Kasahstanis Koturkuli koolimaja müüri ladudes ja kaks aastat Alžeerias õpetades oli +40 tavapärane. Sel suvel pakkus Eesti suvi häid võimalusi Ghana kuumusega harjumiseks. Paar-kolm tunniajalist trenni nädalas, nt tänavakorvpalli mängides päeva palavaimal ajal poleks paha ka noorematele.

Ettevalmistus oli põhjalik, õigesti planeeritud ja ellu viidud. Olin valmis lendama heatahtlike, loomulikku elu elavate inimeste juurde ja nii see ka on. Olin valmis kohtama suuri loomi, kuid alati leidub üks aga. Ainus seninähtud metsikult elav loom oli jänesekujuline. Sooja ootasin ja siin tema süda tõepoolest tuksub. Ootasin rahu ja vaikust ning leidsin.

Esimesed 10 päeva koos Johannaga ning tema satelliitide Meeli (ajakirjanik) ning Vahuriga (filmimees) ja vabatahtlik Anuga oli muidugi metsikult tempokas, samas ülimalt rikastav nii emotsionaalselt kui kultuuriliselt. Ainus pilt, mida natuke valesti ette nägin, oli selline: istun pisikeses umbses bussis 800 km pikkusel auklikul teel, reisijate istmete vahel mökitavad kitsed. Tegelikult istusime mugavas suures bussis, mis aeg-ajalt peatus ning jätkas sõitu täpselt kokkulepitud ajal. Muuseas – iga kohvri eest anti lipik, mille eest sai sihtkohas oma asjad kätte. Reis kestis 3 tundi vähem, kui arvatud – vaid 15 tundi. Saabusime pimedas, kell näitas 3. Valgust hakkab paistma kella 6 paiku.

64

MART KUURME Tegevus Kongo külas vajab selget läbimõtlemist, kokkuleppimist, paindlikkust ja ootamisvõimet. Oma rolli on võimalik leida ja vajadusel ka uuega kohaneda. Inimesed on vähemalt ühes mõttes igal pool ühesugused – tulemusrikas koostöö on võimalik vaid mõttekaaslaste vahel.

Olen leidnud häid mõttekaaslasi, kellega koostöö toimib ja süveneb.

Ja veel – taas tunnen, et olen maamees. Ja ka seda, et parim kool on kodulähedane kool. Ka siin on koole, kus on vastuvõtt konkursiga. Ja tee või tina – kõige meeldivam atmosfäär on ikka väikestes külakoolides. Ja õpetajad ning koolijuhid on just seal kogu hingega asja kallal. Igatahes täna, 7. novembril 2013 on nii vaim, hing kui ihu 18 päevaga toimunud muutustega väga rahul.

65

Mida Eestist kaasa võtsin või ostsin ja kuidas see mul 20 esimese päeva jooksul ära tasus ●● Taskulamp, otsmikulamp – väga vajalikud, kuna 12 tundi on pime. ●● Akulaadija 1,2 v – väga vajalikud, kuna kasutan ka lasereid. ●● Pluusid – aitaks kolmest: 2 lüh, 1 pikakäiseline, mina liialdasin. ●● Püksid – aitaks 3 paarist: 2 lühikeste, 1 pikasääreline kottpüksipaar, mina liialdasin. ●● Ravimid jms, mumio tabletid, küüslauk – mulle väga vajalikud; aga ostsin ka igasugu jama, hirmul suured silmad. ●● Kreemid – väga vajalikud Orto päikesekreem ja 1 päevitusjärgne piim, kuna nahk tahab niisutamist, täppi läks. ●● Jalanõud – rihmikud ja nn võrkkingad Rapla turult + korralikud jooksukingad, täppi läks. ●● Sokid – jalalaba kõrgused, täppi läks.

Riideesemed peavad olema vastupidavad, sest iga päev pesed pesu, sest higistad mehiselt. Need võiksid olla kaitsevärvi, õigemini kõrbevärvi, st hallikad või beežikad. Vaevalt selliseid Eestimaa tavapärasest kaubandusvõrgust leiab. Valged püksid muutuvad ühe kandmisega värviliseks, sest maapind on punakas. Kottpüksid kummiga (mitte rihmaga) ostsin Rapla turult, lühikesed paljude taskutega püksid Rapla kaltserist 5 krooni eest, üks pluus on ostetud 30 aastat tagasi tšekipoest. Firma asjad, head asjad. Teised lühikesed on tegelikult Türgist ostetud odavad ühevärvilised pikad ujukad, väga parajad siin kanda.

Mõtteid otse Aafrikast

Mõtteid otse Aafrikast

KAIE LAANEVÄLI Majandusmagistri ning põllumajandusettevõtte juhi mõtted enne lähetust Keeniasse oktoobris 2013 Lugupeetud tulevased potentsiaalsed vabatahtlikud. Aeg on sinnamaani jõudnud, kus täpselt nädala pärast istun ma esimest korda elus lennukile, et peaaegu 5 kuuks kallis turvaline kodumaa vähe kaugema vastu välja vahetada. Võib tekkida küsimus, miks üks habras Eestimaa neiu, kes pole kunagi naaberriikidest kaugemale saanud, otsustab esimeseks kogemuseks valida Aafrika, siis ma ei oska sellele paremini vastata, kui et aga miks mitte.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama ühest pimedast märtsikuu õhtust, kui lappasin tuimalt internetti edasi tagasi ja mõtisklesin olulistel teemadel nagu, kui palju mu uus pilt facebookis laike saab ja kas ma peaksin kevadeks ostma kontsaga või kontsata kingad. Ühel hetkel potsatas mu postkasti kiri, mille sisu oli lühidalt järgmine: „Mine Keeniasse!”. Kuna kandideerimise viimane tähtaeg oli järgmine päev ja otsus minna tekkis põhimõtteliselt kohe, siis täitsin ära vajalikud paberid ja nii olengi seadmas oma sammud peatselt Keeniasse.

Lähedastele rääkisin siis, kui sõit juba kindel oli. Reageeringuid oli seinast seina. Parim tuli kallilt õeraasult, kes lubas loobuda ühest inimese jaoks vähemtähtsast ihuliikmest, kui ma ainult otsustaksin mitte minna – kaks silma pidavat näiteks täiesti ülehinnatud olema, saab ka ühega hakkama. Silmast ta aga loobuma ei pidanud ja reis jäi jõusse. Sõbrad võtsid uudise positiivselt vastu, saavad natukenegi rahu ja vaikust.

Minu ülesanne Keenias on korraldada ettevõtlusalaseid koolitusi. Teatud kondikava olen enda jaoks paika pannud ja mingid materjalid ette valmistanud, kuid kuna mul puudub igasugune varasem kogemus Aafrikaga ja ma tegelikult päris täpselt ei kujuta ette, kuidas kogu korralduslik pool olema hakkab, siis on kogu mu panus pandud kiirele kohanemisele ja improvisatsioonile koha peal. Loomulikult väike hirm on, et esimese nädala lõpuks nutan toa nurgas ja tahan koju, kuid lootus on, et seda siiski ei juhtu.

66

KAIE LAANEVÄLI Tõde selgub küll koha peal, kuid lootus on, et Mondo ettevalmistavad üritused on oma töö teinud. Mondo üritustele tasub kindlasti minna, kõige paremini valmistavad ette teiste käinute kogemused. Reisiga seotud asjaajamised on mõistlik ära korraldada oluliselt varem kui nädal enne reisi. Omast kogemusest võin öelda, et ääretult ebameeldiv on oodata, kas pangakaart jõuab õigeks ajaks kohale või mitte. Kuid need on vaid pisiasjad ja parim ootab ees. „Isegi kaugelviibija seisab sinu kõrval, kui ta on sinu südames, isegi su lähedalseisja on kaugel, kui su mõtted on temast eemal“ G. Aarma

67

Mõtteid otse Aafrikast

PAKKIMINE Kui teid valdab enne pakkimist paanika, et mida võtta – mida jätta, siis võite selle soovitusliku pakkimisnimekirja enne pakkima asumist läbi lugeda. ●● pass – skänn e-mailile, 2 koopiat kaasa ja kättesaadavasse kohta ●● lennukipiletite väljaprint, 2 koopiat, erinevatesse kohtadesse paigutatuna ●● kindlustuse väljaprint (kindlustus teha ära vähemalt 4 päeva enne minekut, muidu reisitõrge ei hakka kehtima) ●● vaktsineerimistunnistus kaasa, skänn e-mailile ●● fotokas + akud + akulaadija + mälukaardilugeja ●● mälupulk ●● kilekott või veekindel kott või mapp, kus oma dokumente hoida ●● pangakaart ja koodikaart ●● ID-kaart, ID-kaarti lugeja + koodid (näiteks saab teha pangaga seotud avaldusi juhuks kui pangakaart kaob/masinasse jääb). Võimalusel mobiil-ID. ●● eraldi kott või rahakott, kus hoida päeval kulutatavat raha, et ei peaks iga kord tervet rahakotti „kogu oma eluga” välja võtma, kui 1 banaani eest maksta tahad ●● eesti keelsed raamatud/ajakirjad ●● muusikat ja filme – kohalik internet võib olla nende laadimiseks aeglane ●● fotod oma perest, kodust (lihtsam saada kohalikega kontakti) ●● väike peegel (lendab keset vihmametsa putukas silma, kuidas saad välja?) ●● pisike niit-nõel komplekt (läheb keset kõrbe kott katki, kuidas asju edasi tassid?) ●● pleier/ipod muusika kuulamiseks (pead sõitma 10 tundi bussiga ja kõrval mingi laps karjub terve tee, kuidas saad tuju heaks ja end välja lülitada?) ●● niisked salvrätid ja väike käte desinfitseerija ●● hambahari ja -pasta ●● seep/dušigeel ja šampoon ●● väike käterätt ●● väike märkmik ja 2 pastakat ●● med. asjad: valuvaigisti, palavikualandaja, plaaster, külmetuseks midagi, hüg. huulepulk, kõhukinnisti (loperamid) ●● päikesekreem ●● vajadusel viisa tegemiseks vajalik sularaha või pikendamiseks passipildid ●● ujumisriided ●● sissekantud ja mugavad jalanõud ●● telefon – mida pikema aku vastupidavusega ja odavama väljanägemisega, seda parem ●● eesti lipp, mõni väike raamat Eestist (piltidega ja inglise keeles) ●● pealamp ●● riided Mondo vabatahtlike lähetuste sihtriikides on riietumine konservatiivsem kui Eestis. Tasub kanda vähemalt üle põlve pükse ja seelikuid ning mitte väga paljastavaid pluuse (tavaline t-särk sobib). Napis riietuses on raskem kohalikku elusse sisse sulanduda ning ennast kehtestada.

68

KONTROLLNIMEKIRI ENNE LÄHETUST ●● kontrollida, et pass kehtiks 6 kuud pärast tagasilendu ●● viisa või selle piirilt taotlemiseks vajalik sularaha nõutud valuutas (enamustes meie sihtriikides USD, aga kontrollida enne riiki sisenemist üle), täpne summa võimalikult hilise väljaandmisaastaga ja hästi hoitud kupüürides ●● vajalikud vaktsiinid (s.h kindlasti kollapalavik), vaktsineerimispass kaasavõtmiseks ●● reisikindlustus ja lennukipiletid ●● kontrollida, et kaasavõetav pangakaart sihtriigis aktsepteeritud on ning kehtib reisi lõpuni ●● koopiad passist, reisikindlustusest, vaktsineerimispassist ja lennukipiletitest ●● skänn passist e-mailile ●● hammaste kontroll ●● vajadusel arstlik kontroll, ravimid; allergiad ja veregrupp inglise keeles paberil kaasa ●● esmaabipakk komplekteerida ●● kohaliku partneriga leppida lennujaamas kokkusaamise detailid ja plaan B juhuks, kui partner lennujaama ei jõua ●● vajalikud telefoninumbrid paberil kaasa ●● lahendada kodused isiklikud/majanduslikud küsimused ja probleemid ●● ette valmistada blogi ja teha esimene postitus 69

SÕNAVARA Luganda keel Kuidas läheb? = Wazzuzotya? (hommikul) Oliotya? (pärastlõunal) Ossibyotya? (õhtul) Hästi (vastus) = Bulungi Kena päeva! =Siiba bulingi Head ööd! = Sula bulungi Head aega = Welaba, mwelaba (mitmus) Jah = Ye Ei = Nedda Aitäh = Webbale Tänan väga = Weebale nyo Palun = Bambi Olgu = Kale Mis on Su nimi? = Erinnya lyo ggwe ani?

Mu nimi on... = Erinya lyange nze ...

Vabandust? (Mida Sa ütlesid?) = Wangi?

Härra = Ssebo Preili/daam = Nyabo Kuhu Sa lähed? = Ogenda wa?

Ma tahan minna … = Njagala genda …

Mine aeglaselt! = Genda mpola!

Kui palju see maksab? = Ssente meka?

Täna = leero Homme = enkya Eile = jjo Nüüd = kati 1 = emu 2 = bbiri 3 = ssatu 4 = nnya 5 = ttano 6 = mukaaga 7 = musanvu 8 = munaana 9 = mwenda 10 = kkumi Ma tahaksin = Njagala ...

Vesi = amazzi Piim = amata Liha = nnyama Kana = nnyama ya nkoko Lehmaliha = nnyama ya nte Kala = kyennyania

70

SÕNAVARA

71

Suahiili keel Kuidas läheb? = Habari?

Hästi (vastus) = Nzuri Head aega = Kwa heri/Kwa herini (mitmus) Jah = Ndiyo Ei = Hapana Aitäh = Asante Tänan väga = Asante sana Palun = Tafadhali Olgu = Sawa Palun vabandust = Samahani Teretulemast = Karibu Mis on su nimi? = Jina lako nani?

Mu nimi on... = Jina langu ni...

Kust sa pärit oled? = Unatoka wapi?

Ma olen pärit... = Natokea...

Kas ma võin pilti teha? = Naomba kupiga picha Kas sa räägid inglise keelt? = Unasema kiingereza?

Täna = leo Homme = kesho Eile = jana Nüüd = sasa 1 = moja 2 = mbili 3 = tatu 4 = nne 5 = tano 6 = sita 7 = saba 8 = nane 9 = tisa 10 = kumi Ma tahaksin = nataka ...

Toit = chakula Vesi = maji Joogivesi = maji ya kunywa Piim = maziwa Liha = nyama Kana = nyama kuku Kala = samaki Puuviljad = mboga

SÕNAVARA Nabti keel Hello = ee-lei How are you? = la-a yela Fine (response) = la-a soma Good morning = ie- beugun ni Response = Naaa /Naa-baa Good afternoon = Ni- terng Response = Naa/Naa-baa Good evening = zanore Response = Naa/Naa-baa Good bye! = La-eng biella Yes = nhy-eer No = aah-yi Thank you Thank you very much = mpoya zuh zuh Please = N-sohit-rime Excuse me = Gaa-fara Welcome = Zaan You are welcome = Ni-ee zaan What is your name = ie worε My name is = Mam worε ar-la/ mam worε boni (I’m called) boni (I’m called) Where are you from? = ie yii-la yaha na?

May I take picture = n-um kwangii phooto/N-um kεεk ie phooto Do you speak English = ie to∂ na saah nε Today = ziina Tomorrow = beoug Yesterday = suahi Now = naa-nana I’d like = m-bori ni Food = dii Water = koom Drinking water = koom wuruug Milk = ie-lim (referring to cow milk) Canned milk (e.g Ideal milk and the like) = kon-kongi ie-lim Chicken = nouhi Vegetables = zε -vaat

72

73

Projekti rahastab Välisministeerium arenguja humanitaarabi vahenditest. © MTÜ Mondo, 2014 Koostanud Janika Tamm Toimetanud Riina Kuusik-Rajasaar Kujundanud Triinu Tulva

74