mardu aastaraamat 2007-2008 2 by NGO Mardu Studio

!"#$%& 체he soomaa p천listalu aastaraamat 2007-2008

mardu tulihänd kartis ainult naisterahva paljast perset, siis lõppes tal kohe jõud ära, kui seda nägi. see oli vist mardus, kus naine läinud lauta lehma lüpsma ja oli seal natuke hooletu kükitamise ajal ja ükskord järsku kukkus tsetvert otre tümates maha. noh tulihänd juhtus parajaste tulema Jüri Martinson, Osju talu (1926)

Mardu talu õhust vaadatuna 1956 näha on kõik endise talusüdame majandushooned ja põldude struktuur koos juurdepääsuteega vanalt maanteelt . © Keskkonnaamet

Mardu talu õhust vaadatuna ca 2003 maakasutuse hääbumine ja 70. astatel rajatud uus mantee on ümbritseva maastiku tundmatuseni muutnud . © maa-amet

kohast ja majast

erinevalt kõigist teistest tühjaks jäänud taludest oli mardu talu eluhoone 2008 aasta kevadeks sellises seisus, et seda tasus korrastama asuda – põlatud eterniit oli eluhoone ja kõrval paikneva suure aida hävingust päästnud. Loomulikult oli aeg ja kohalike vandaalide käsi siin nii mõndagi paigalt nihutanud, kuid võrreldes Piiri-Kupitsaga oli koht üllatavalt heas seisus. Lõhutud aknad ja küttekolded on midagi sellist, mis käib Eestis tahtmatult tühjaks jäänud hoonetega kaasas. “mälumaastike” materjali kogumise käigus sai selgeks, et tegemist on ühe piirkonna vanema taluga. Eluhoone ise pärineb 20. sajandi algusest ja kõrvalasuv ait on rajatud etapiti 19. sajandi keskpaigas. naabritega on mardul samuti hästi, kuigi läheb ilmselt veel aega, et nendega lõplikult harjuda. enamuse naabritest ja võiks öelda et isegi majakaaslastest moodustavad erinevad närilised. 2008 a. suvine tartu Ülikooli selgroogsete praktika näitas, et mardul sagedamini esinevaks liigiks on leethiir. lisaks mitut sorti närilistele on mardul loomulikult ka neist toitujaid - pisikiskjate loetelu pole küll teab, mis pikk, kuid enamus meite laiuskraadi pudulojuseid on kenasti esindatud: suurematest elukatest võiks mainida esmati metskitse, metssiga ja põtru. Kuna maja ümbritseb valdavalt poollooduslikud rohumaad, Mardu oja / Tõramaa jõe luhad ja võsastuvad talupõllud, siis on seal piisavalt varjevõimalusi ja söögipoolist

kaber, siga ja põder on mardul kõik täitsa tavalised tegelased, keda rohkemal või vähemal määral aastaringselt kohata või kuulda võib. uhke ja natuke kõhedust tekitav on meie suurkiskjate vägagi adutav kohalolu ! ja pole märgata, et ! mardu senine taastamistegevus neid liiast häiriks. Kogu 2008 a. suvelõpu ja sügise, ! oli õhtuti majaümbruse metsatukkadest ja Halliste luhalt kosta huntide ulgumist. Üks pesakond, mis kuskil Pääsmaa laanes üles kasvas, jäi siia pidama kuni novembri teise pooleni ja andis endast märku õhtuste klähvimiste ja ulgumistega. Lähim koht, kus ma neid ise kuulsin oli ca. 300 meetrit majast lisaks eelmainitud elukatele on elanike nimistusse au kanda ka mõned käsitiivalised, kes muidu märkamatuks jäädes mustade varjudena nimetult öösiti me peade kohal lendavad – Nahkhiiri on eestis ca. 14-15 liiki ja harva kohtab inimesi, kes neist viitegi oskavad liiginime kasutades loetleda. nahkhiirte liigi määramine on nii nende varjatud eluviisist, kui ka elupaigatüübist (enamasti hoonete pööningud, putvoodri ja palgivahed, puuõõnsused jne. ) lähtuvalt tülikas ettevõtmine ja nõuab tõsist pühendumist. Vastavalt detektori tuvastusele elab Mardul majas ja aidas Pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), Kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), Tõmmulendlane ja Habelendlane (Myotis brandtii/Myotis mystacinus).

mardu talu eluhoone teelt vaadatuna 2007 aasta talvel

ÂŠ Rait Parts

mardu talu eluhoone hoovist vaadatuna 2007 aasta talvel

ÂŠ Rait Parts

mardu kelder hoovist vaadatuna talvel 2007 keldriesine maapind on metssigade poolt üles küntud- kohati oli kaevete sügavus üle meetri ja kogu ala suurus ca 200 m2 © Rait Parts

mardu talu ait teelt vaadatuna talvel 2007 aidaesine on sigade poolt üles küntud, ning pajuvõsa ulatub rinnuni © Rait Parts

mardu talu eluhoone teelt vaadatuna 2008 aasta suvel maja ees on niidetud maha seal kasvanud enelavõsa ja taluaegsed püsitaimed on ümber istutatud © Rait Parts

mardu eluhoone hoovist vaadatuna 2008 suvi maha on võetud murdunud vaher ja maja varem ümbritsenud nõgeseväli © Rait Parts

mardu eluhoone öördi poolt vaadatuna lammutatud on maja otsaseinal paiknenud puude varjualune ja hoovipoolne käimla ning esik. esiplaanil lokkab metsharakputk © Rait Parts

mardu eluhoone öördi poolt vaadatuna 2008 novembris foto on tehtud ühel novebrikuu kuuvalgel ööl

eelikese lemmiktapeet 30 aastatest trepialuse konku seinalt

vaade sahvrile ja kööki läbi vahetoa. suvi 2008

klassikaline riias trükitud pabertapeet ca 1920-1930 aastatest - kantud otse laudisele

vahetuba enne põrandate ülesvõtmist

suur tuba peale esimest suuremat koristust

suur tuba vahetult peale sissekolimist 2008 novembris

siit toast sai älja viidud rohkesti vanu loominguid ja muud lektüüri © Rait Parts

suur tuba enne pööripäeva 2008 detsembris

mardu luhad 2008 aasta suvel

iris sibiricus

ÂŠ Rait Parts

"lambaas" 2008 suvel enne äikesetormi hea kõrge niit, mis oma taimestiku poolest sobiks hästi lammaste või kitsede pidamiseks © Rait Parts

suvist suurvett vaatama

ÂŠ Riina LillemĂ¤e

suvine suurvesi mulgis 2008

sama vesi kuusekääral

hommik kuresoos koos jaan hundi ja trillepiga sundisin kadri, jaanhundi, marguse ja trillepi hommikul kell neli rappa © Margus Palu

jõhvikad öördis aasta varem : )

kuresoo juuuni lĂľpus kell neli hommikul

ÂŠ Margus Palu

vaade hoovile suure toa aknast enne suurt pööripäeva vaade hoovile vahetult ene pööripäeva - taamal paistva lõkkematerjali süütamiseks läks hiljem tubli ports tõrvaõli © Rait Parts

talvine lektüür

töölaud

Lumetorm Vastu hommikut heidab varatalvine tuhm päike aknaruutudele paar veiklevat kiirt ja kaob peagi üha tumeneva pilvelaama taha. Talvine keskpäev saab madala lumest tiine lae. Päevahaku karge vaikuse lõkiavad läbi tihenevad tuuleiilid, mis paenutavad metsaveere põliste kuuskede latvu raba poole. Paarist harvast helbest saab tugev sadu, mis tiheda seinana astub kiiresti lähemale ja katab peagi kogu vaatevälja. Silme ees keerlevad helbed hajutavad orjentiirid ja varavalges sissetallatud rada kaob kiirelt pehme värske lumikatte alla. Ainsa tähise tuldud teest annavad harakputkede murdunud varred ja tiheda lumekeerise taga aimduv mustav metsamüür. Tugevnev tuul pressib keerlevaid helbeid krae ja varruka vahelt rõivaste alla. Pehmetest helvestest saavad nõelteravad rälved, mis soojal nahal kiiresti sulavad ja külmade niredena mööda selga alla valguvad. Metsas kääksuvad paenduvad puud oma tuulest kantud rütmis. Ajuti kostub raginat ja pehastanud tüvede murdumise tumedaid mütsatusi – põlismetsa on jumal loonud selleks, et üksi olla – automootori turtsatus lämmatab ootamatult hinge pugenud inimesetuse tunde. Mõne tunni väldanud tugev sadu muudab ümbritseva maastiku tundmatuseni. Autoaknast vilksatavad lumekeerisesse haaratud talvevalged luhad ja teeäärsete majade mustavad aknaruudud. Elektrikatkestus sunnib inimesed pliitide ja ahjude äärde, eemale akendest. Siinseal vilksatab keset talvist lumevalgust mõni üksik küünal, võõralt sinetavad “led” valgustid ja autotuled.

Päevi kestev elektrikatkestus veab inimeste lapselikud naerusuud pikapeale kuivadeks kriipsudeks. Läbipõlenud raal ja kõikemattev pimedus panevad kiruma maailma ja elukorraldust. Hommikul aiaäärest kulgev huntide jäljerada toob aga meelde ennemuistsed ajad, mil Meeta väikse valge peni olla hallivatimehed viinud minema lausa perenaise silme all, vöörusest, elektripirnide valgel ! “... susi, soerd ja metsakutsu, kus on teie koht ... Minu maailm- see ulatubki vana metsavahimaja akendest ja välisuksest kuni taamal mustava metsani. Ja nii terve nädal. Ajuti katkestab vaikuse ja enesegaoleku mõne sõbra murelik või uudshimulik telefonikõne. Pisitasa hakkab vaikus läbi tilkuma siis, kui höövel nädal peale tormi maantee lahti lükkab, lastes sellega ligi argihalluse ja pärismaailma .... Koos höövliga kaob talve igikestvuse hõllandus. Mööda lahti aetud maanteed tuleb sula, mis lörtsib ära puid painutava lumekardina metsa ja maja vahelt ja teele kooldunud kaskede lumisest kaartunnelist saab jälle igav sopane maantee.

"sepikojakäär" päev enne suurt tormi vahetult maja vastas teiselpool teed, kus tõramaa oja maja poole looke teeb asus 50. aastateni sepikoda - uus tee ja uued omanikud lõpetasid tolle elupäevad 70 aastate alul. © Rait Parts

rover "mõnuleb" hanges peale suurt tormi mis tast ikka välja kaevata - enne sula niikuinii kuskile minna pole : ) © Rait Parts

siinpool lambaniitu kuuvalgel ööl

päikesetõus tõramaa jõel kuna jõgi oli jääs, siis ei viitsinud mööda teed suusatada, vaid kasutasin selleks jõge - hommikune sport autosõidu asemel. © Rait Parts

päiesetõus halliste luhal teiselpool laaneotsat ühel hommikul jalutasin tööle mööda luhta. see pilt on tehtud enne tõramaa vaatlustorni suunaga vodi tee poole © Rait Parts

pöörituli 2008 © Rait Parts

kuuvalgus

töölaud

1 jaanuar 2009 Jana ja Stiina hommikukohv ÂŠ Oliver Alver

esimese aasta tuli

aastavahetusetuld vahtimas

ÂŠ Rait Parts

aida teepoolne otsasein - laetalad ja sarikaotsad

ÂŠ Rait Parts

aida tagasein

keskmine ait enne buldooserit

foto sai tehtud hinnapakkumise saamiseks ehitajatelt

kuu aega hiljem sai aidaesine buldooseriga sirgeks tĂľmmatud

ÂŠ Rait Parts

kaks väljasõitu: teravmägedel 2007-2008 aasta olemata jäänud talve kompenseerimas ja norras vastse taluomanikuna vikati käsitsemist õppimas.

teravad mäed lennukiaknast vaadatuna 2008 mais

aiaehitus ja vikatimehed norras 2008 juulis

lennukiga teravmägedelt hommikul lahkudes avanes just selline vaatepilt © Rait Parts

teravad mäed polaarne päev kestab ja kestab

loll valge kana

kivid rannikumeres

ÂŠ Roland Myyr

ÂŠ Rait Parts

rannikult tagasi platoole

ÂŠ Roland Myyr

nõukogudemaapolaarpävalilled on plekist

vaikelu mahajäetud kaevandusasulas

ÂŠ Rait Parts

aidad norras oslo lähistel - ehitusaasta ca1780 sammasait, mis hoidis hiired - rotid eemale

niidukooliõpilased

seltsiv norra kodusiga ja aed, mis hoiab ta inimesteist eemale : )

ÂŠ Rait Parts

noored entomoloogid

ja vikatimehed

ÂŠ Rait Parts

vaade niidule siin sai natuke vikatit proovitud ja heina kokku tassitud

ÂŠ Rait Parts

vikativarrepuu

ja traditsiooniline sepisvikat

ÂŠ Rait Parts

vested vanaemaga

ÂŠ Rait Parts

mardu stuudio mtü / mardu studio ngo Mardu talu Tipu küla, Kõpu vald Viljandimaa 71211 +372 53467391 mardu@mardu.ee www.mardu.ee reg: 80286232 annetused mardu stuudio hüvanguks / donations for mardu studio: a/a: SEB 10220100164014

fotod / photos : Sandra Urvak Murel Merivee Margus Palu Roland Müür Oliver Alver Rait Parts

mardu 2007-2008 käesolev aastaraamat on esimene seeriast, mis kajastab mardu talu ja mardu stuudio tegemisi . raamatu müügitulud ja annetused lähevad säilinud hoonestuse ja ümbritseva ala taastamiseks. mardu 2009 - 2010 ilmub 01.01.2011

trükise kujundas ja andis välja mardu stuudio mtü

mardu 2007-2008