TööstusEST veebruar 2021 by Meediapilt OÜ

number

STUSEST

TÖ Ö S T U S VA L D KO N N A A J A K I R I V E E B R UA R 2021

Ehita ettevõttele uus hoone Mäeltküla tööstusparki! Väga hea asukoht Viljandi vallas, Viljandi ringtee ääres, linnast vaid 2,5 km kaugusel. Hea manööverdamisruum suuregabariitsetele autodele. Asukoht väljaspool linna võimaldab taotleda erinevaid toetusi. Detailplaneering on kehtestatud - võimalik koheselt hoone projekteerimisega alustada. Pakkumisel kokku 16 erineva suurusega krunti. Soodsad tingimused - hoonestusõiguse hind vaid 2 €/m2 ühekordse summana. Viljandi vald rajab juurdepääsuteed ja trassid 2021. aastal.

Info: www.lahekinnisvara.ee/maeltkula Lisainfo: Li Otsing, tel 526 3317, li.otsing@lahekinnisvara.ee

Sisu:

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.toostusest.ee Toimetus: Meediapilt OÜ, e-post: toimetus@meediapilt.ee, Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt.ee, telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee

Henrik Välja: puidu- ja metsasektor suudaks Eesti majandusele anda enam lk 4 Aasta kutseõpetaja Eduard Brindfeldt: karjäärinõustajatel on osa tööd tegemata lk 6–11

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

EAS-ist saab rakendusuuringuteks toetust taotleda lk 12–15 Suurbritanniaga kaubeldes oleme täiesti uues reaalsuses lk 16–18 Windak: tundmatu täht kodumaal lk 20–23

ISSN 2382-9540

Tööstusliidud pole rahul suurinvesteeringute toetusmeetmega lk 24–26 Üks küsimus: miks pole ministeeriumis tööstuse asekantslerit? lk 26

Tööstusteemad veebis:

www.toostusest.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu põik 4/1 tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

Puidu- ja metsasektor saab Eesti majandusele anda praegusest enam

HENRIK VÄLJA EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT

iimase aasta jooksul oleme nii maailmas kui ka Eestis pidanud õppima märkama seda, mis päriselt oluline: inimeste tervis, tugevad lähisuhted, kindel töö ja sissetulek. Ka majandus on sel perioodil kainenenud ja üha enam on näha, et lisaks teenusmajandusele vajame endiselt ka tugevat tööstust, millele Eesti majandus, riik ja inimesed saavad keerulistel hetkedel toetuda. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit tellis audiitorfirmalt Ernst & Young sektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi. Praegu pole puidu- ja metsatööstusest riiklikult ühtset ülevaadet, sest sektori andmed on statistikas killustatud erinevate kategooriate vahel. See tekitab segadust ja sektori kogumõjuks nopitakse välja väga erinevaid numbreid. Positiivne üllatus Ernst & Youngi 2018. aasta andmete põhjal koostatud analüüsist selgub, et metsa- ja puidusektor toodab ligi 15% kogu Eesti lisandväärtusest ning annab otseselt ja kaudselt tööd ligi 60 000 inimesele. Eriti märkimisväärne on mõju Kesk- ja Lõuna-Eestile, kus sektoriga on seotud 15% töökohtadest. Üks suurimaid positiivseid üllatusi oli aga sektori lisand-

väärtus. Kui Eesti ettevõtete keskmine lisandväärtus töötaja kohta jääb umbes 30 000 euro kanti, siis näiteks metsamajanduses on see suisa 64 610 eurot. Eriti suur on lisandväärtus aga puidu keemilises töötlemises, kus see on 182 594 eurot töötaja koha. Koroonakriis on mõjunud laastavalt paljudele sektoritele. Õnneks on Eesti majandus mitmekesine ega sõltu ühe sektori käekäigust. Puidutööstus on olnud üks neist harudest, mis praeguses kriisis on aidanud Eesti riigil ja majandusel vee peal püsida. Koroona tõi kaasa kodude korrastamise ja parandamise buumi, mis aitas kaasa nii puidust ehitusdetailide, aiamajade, mängumajade kui ka mööbli müügile. Eesti puidupõhiste toodete eksport tõi 2020. aasta kolme kvartaliga müügitulu üle 1,6 miljardi euro, samas kui puidutoodete import moodustas üheksa kuuga 554 miljonit eurot ning oli jätkuvalt üks sise- ja väliskaubanduse bilansi peamine tasakaalustaja. Suudaksime enamat Samas näitab Ernst & Youngi uuring ka tööstusharu suuremaid väljakutseid. Kuigi puidu mehhaanilises väärindamises on Eesti

Majaks ja mööb liks kõlbmatut paberipuud ekspordi me me endiselt Põhja maadesse, kes siis selle väärindamisest oma riikidele ja inimestele tulu toodavad.

Euroopa tipptegija ja sellest ülejääva energiapuidu väärindamises oleme samuti väga arvestatavaks tegijaks tõusnud, siis majaks ja mööbliks kõlbmatut paberipuud ekspordime endiselt Põhjamaadesse, kes siis selle väärindamisest oma riikidele ja inimestele tulu toodavad. Kui sektori ekspordimaht väheneks 3,4 mln tihumeetri keemilise töötlemise tooraine võrra, nii et see väärindataks hoopis Eestis, suudaks sektor luua lisandväärtust kokku 2,6 mld eurot, kasvatades nii otsest kui ka kaudset tööhõivet. Kokkuvõtvalt võib eelmise aasta ja audiitorfirma uuringu põhjal nentida, et tööstus on jätkuvalt oluline. Samuti tuleb meie majandusel hoida ka edaspidi mune mitmes korvis, et kriisides vastu pidada. Maapealne või maa-alune? Kui aga vaadata veel pikemat ja jätkusuutlikuma majanduse perspektiivi, siis inimkonnana on meil valida, kas toota maju, mööblit, toasooja või kohvitopse maa-alustest maavaradest või kasutada selleks vähemalt osaliselt maapealset ressurssi. Pool Eestist on kaetud metsaga. Ajaloolistel põhjustel on sellest majandusmetsast lähikümnenditel 40% saamas raieküpseks. Võime selle jätta metsa alla kõdunema või toota sellest midagi väärtuslikku, millega asendada näiteks Venemaa gaasi või Hiina plastmööblit. Puidu väärindamine Eestis aitab luua töökohti maapiirkondades, tasakaalustada väliskaubandust, tuua tulu riigile ja vähendada meie keskkonnajalajälge, et pärandada oma järglastele isemajandav riik ning elamisväärne keskkond.

Tehnikaerialad saaks popiks karjäärinõustajate abiga Aasta kutseõpetaja 2020 tiitliga pärjatud Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskeskusest kinnitab, et Eesti haridussüsteem on valmis andma väga head mehhatroonika- ja robootikaharidust. Paraku on karjäärinõustajatel töö tegemata ja tehnikaerialadele jõuavad vähesed noored. 6

Hea oleks mõista, et IT on sama sugune tugiala nagu majandus või keeleoskus – sellega üksi ei tee midagi ära. keenide koolis usuõpetust ning lisaks arvutit ja kodulehtede tegemist. Arvan, et õpetajaamet on mul veres. Kui nooremas eas proovitakse õpetajaametit, et ise paremini asjadest aru saada, siis vanemas eas tekib mingil eluetapil vajadus oma teadmisi ja oskusi teistele jagada. Miks just mehhatroonika ja robootika? Tehnika on mulle alati meeldinud ja reaalained rohkem sobinud ‒ kooliajal olid minu lemmikained matemaatika ja füüsika. Eduard Brindfeldt võttis mullu oktoobris Alexela Kontserdimajas toimunud aasta õpetaja galal vastu aasta kutseõpetaja auhinna. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu/Postimees

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Kuidas teist sai kutseõpetaja ja miks just robootika ja mehhatroonika erialal? Sellest on peaaegu 40 aastat, kui läksin tööle Tallinna 19. Tehnikakooli tele-raadio grupi meistriks. Mulle väga meeldis, sest kõige paremini õpib ju teisi õpetades. Aga nagu noorel inimesel ikka juhtub, töötasin seal kaks aastat ja läksin siis raha teenima. Oli kooperatiivide aeg, tööd oli palju ja katsetasin erinevaid ameteid. Esimene õpetajaks olemise positiivse emotsiooni maitse oli suus ja ühel hetkel tundsin, et tahan taas õpetada. Jõudsingi 18 aastat tagasi Tallinna Tööstushariduskeskusesse. Vahepeal jõudsin ka muid asju õpetada – näiteks Sixtina manne-

Robotites nähakse tulevikku nii tööstuses kui ka laiemalt kogu elukorralduses, mistõttu on robootika üks perspektiivsemaid valdkondi, millega tegeleda. Kas see oli nii ka juba siis, kui teie sellele valdkonnale otsustasite pühenduda?

Mehhatroonika, automaatika ja arvutustehnika areng on andnud tõuke robotite arengule ning loonud vajalikud eeldused robotite tulekuks tööstusest tänavatele ja kodudesse. Hinnanguliselt oleme praegu robootika arengus samasuguses seisus, nagu olime personaalarvutite arengus 1980. aastate alguses. Ilma robotiteta pole võimalik tänapäeval paljusid tööstusharusid ette kujutada. Rääkimata sõjatööstusest, kus lahinguid peetakse robotlennukite ehk droonidega. Personaalarvutid ja nutitelefonid on juba ühiskonna toimimist mõjutanud. Kunagi nii oluline kirja kirjutamine paberile on jäänud unustusse. Elektrooniline asjaajamine kiirendab globaliseerumist nii heas kui halvas mõttes. Olmerobotid ‒ robottolmuime-

jad ja -niidukid ‒ on meil juba igapäevased. Mismoodi robotid meie ühiskonda tervikuna võiksid muuta? Eluslooduses on levinud organismide sümbioosis elamine. Praegu oleme ajajärgus, kus kujuneb välja inimese-tehnoloogia sümbioos. Seda kõike arvestades oli mul selge, et pean nimetatud valdkonnaga edasi tegelema. Kui ma 18 aastat tagasi Tallinna Tööstushariduskeskusesse tööle tulin, olid siin juba loodud eeldused saada heaks tehnoloogiakooliks. Maale oli toodud tolle aja kohta uus ja innovaatiline mehhatroonika eriala, oli ka loodud hea materiaaltehniline baas ‒ kool oli arenguks valmis. Mehhatroonika loogiline järg oli robootika, robotitehnika ja tööstusinformaatika. Nüüd võime rahuliku südamega öelda, et oleme Eesti tipptehnoloogia-kutseõppeasutus oma materiaaltehnilise baasi ja võimaluste poolest. Lisaks teeme tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooli, Ta l lin na Teh ni ka kõrgkooli, Cleveroni Akadeemia ja teiste tehnoloogiaõppes esirinnas olevate asutustega. Kas noored, kes peaksid keskkooli lõpus tegema erialavalikuid, saavad aru, kui perspektiivne valdkond on robootika ja mehhatroonika, millega võiks oma tuleviku siduda? Reeglina ei saa. Tõenäoliselt oleme IT-õppe arendamisega ja propageerimisega endale karuteene teinud. Kõigil on ju teada, et tarkvaraarendajad saavad vähemalt 5000 eurot kätte. Kui noorel inimesel on valida populaarne IT-eriala nagu tarkvaraarendaja, siis jäävad

robootika ja mehhatroonika tahaplaanile, rääkimata metallitöö ja pingioperaatorite erialadest. Kõige populaarsem on muidugi tarkvaraarendus, sest seal saab kirjutada programme ja teha äppe. Ausalt öeldes ei saa gümnaasiumi ja põhikooli lõpetajad reaalsuses arugi, mis mingi eriala taga peitub. Näiteks mehhatroonika tausta ei mõista ka täiskasvanud, kui neil puudub selle alaga kokkupuude. Sageli ilmneb äpihuviliste puhul veel üks suur probleem. Alles õppima asudes mõistavad nad, et selle erialaga kaasnevad matemaatika, loogika ja programmeerimise alused. See on igav, see on raske, ega sobi sugugi igaühele. See toob kaasa suure väljalangemise IT-erialadel. Noored võiksid mõelda veidi maalähedasematele erialadele. Hea oleks mõista, et IT on samasugune tugiala nagu majandus või keeleoskus – sellega üksi ei tee midagi ära. Need on tugioskused näiteks mehhatroonikale või robootikale. On teil tulnud noori veenda robootikaga tegelema? Ikka on. Oma kooli vastuvõtukomisjonide töös on vaja pidevalt tulevastele õppijatele selgitada, mis eriala on mehhatroonika või mida teeb töö juures roboti operaator. Kõik saab alguse madalamatest kooliastmetest koos karjäärinõustamisega. Kahjuks on meie karjäärispetsialistid sellised inimesed, kes ei jaga tehnoloogiaerialadest midagi. Minu meelest toimib meie karjäärinõustamine valesti ja valel ajal. Käisin kümme aastat tagasi Jaapanis Nissani autotehases ekskursioonil. Kõik inimesed töötavad ja äkki on liinide vahel mänguautomaadid. Milleks on kõrgtehnoloogilise ettevõtte tootmistsehhis lastele mõeldud mänguauto-

Kahjuks on meie karjääri spetsialistid sellised inimesed, kes ei jaga tehnoloogiaerialadest midagi. maadid? Meile selgitati, et tehast tuuakse vaatama lasteaialapsed, neile ongi need mõeldud. Kui väike laps isegi poolest räägitud jutust aru ei saanud, jäi talle meelde, et see oli äge tehas ja ta tahaks suurena seal töötada. Millal meie sellele tasandile jõuame? Meie lastele antakse pisikesena kätte Legod ja esimeses klassis on robootikaring ning kõigile väga meeldib. Gümnaasiumiikka jõudes aga tehnoloogiaõppesse minejaid ei ole, vaid valitakse pehmem, näiteks humanitaar- või majandussuund. Miks see nii on? Kas neil läheb igavaks või saadakse aru, et pehmem suund on lihtsam või on see hoopis karjäärinõustajate tegemata töö? Tehnoloogiaõppesse minejate vähesust kinnitavad ka tööjõuvajaduse uuringud, mis näitavad, et kutse- ja kõrgkoolide lõpetajatest ei jagu tuleviku töökohtade täitmiseks tehnika ja tootmise valdkonnas. Mida me peame tegema, et see puudujääk oleks väiksem?

Eestis ja kogu Euroopas ollakse silmitsi probleemiga, kus nii mõnelegi erialale ja töökohale ei leidu täitjat. Põhjused on erinevad ‒ kas on palk väike või on eriala ebapopulaarne. On kaks varianti: kas tuua sisse rohkem võõrtööjõudu, kellel puudub reaalne tööharjumus ja -kogemus, või anda need tööd robotite kätte, näiteks robotkoristaja, robotmajahoidja, robothooldaja, ro-

botsanitar jne. Paraku on praegu veel inimest vaja, kes nende keeruliste seadmetega tegeleks, neid häälestaks ja remondiks. Inimest on vaja seni, kuni robotid hakkavad hoolduse ja remondiga ise tegelema. Siit kerkibki küsimus, missugune roll inimestele jääb ja kas inimesed on suutelised omandama uusi elukutseid? Ilmselgelt on inimestele eluliselt vajalikuks muutunud oma elu eesmärkide ümbermõtestamine. Kuna inimestel on omadus uutes olukordades kohaneda ja hakkama saada, siis on lahendus ikka ümberja täiendõpe. Kas haridussüsteem on valmis selleks, et valmistada ette rohkem nutikaid töötajaid, kes oskavad tehnoloogiat erinevatel elualadel kasutusele võtta, arendada, hooldada ja hallata? Robotiseerimine on muutunud väga aktuaalseks kogu Euroopas ja ka Eestis. Vajadus valdkonna spetsialistide järele järjest suureneb. Seni on robotid olnud suurettevõtete pärusmaa. Tööstus 4.0 revolutsiooni võib nimetada tööstuse renessansiks, mis toob robotite kasutuselevõtmise ka väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Haridusele esitab see erilise väljakutse. Kõrg- ja kutsekoolid on valmistanud ette uued innovaatilised õppekavad: robootikainsener, roboti operaator ja robotitehnik, ning on pidevalt kursis, mis toimub maailmas tehnika ja robotiseerimise valdkonnas. Koolitame oma õppejõude, et leida uut teotahtelist kaadrit, kes soovivad panustada oma teadmisi ja oskusi tehnikahariduse heaks. Kõikidesse tehnoloogiaga tegelevatesse koolidesse on loodud tänapäevased robootika ning mehhatroonika laborid. Sellega võime küll öelda, et haridussüsteem on valmis.

Mida see meile tähendaks, kui me ei suuda robootikas ja mehhatroonikas täita tööjõuvajaduse ootust ja meil tekib nende erialade spetsialistidest tõsine puudujääk? Me jääksime arengus teistele riikidele alla ja see hakkaks mõjutama meie majandust. Selge see, et loodus tühja kohta ei salli ja tulemus oleks kvaliteetse kaadri sisse toomine kolmandatest riikidest, mina arvan, et see on paratamatus. Kas ettevõtted saavad ise midagi teha, et neil oleks rohkem järelkasvu? Suhtlen tihti nii Eesti Masinatööstuse Liidu, Eesti Külmaliidu kui ka ettevõtetega, kes meie õpilasi endale tööle ihkavad ja neile praktikakohti pakuvad. Kõik need liidud ja ettevõtted panustavad palju oma valdkonna erialade reklaa-

mimisse, aga põhiprobleem on ikkagi inimeste vähesus meie vabariigis ja kindlasti ka majanduslikud ning poliitilised probleemid. Kuigi igal aastal lõpetab umbes 100 mehhatroonikut, on neil kõigil juba enne lõpetamist praktika käigus leitud töökohad olemas ja vabale turule nad ei jõuagi. Seega, kutseõpilasi võiks olla julgelt rohkem! Aga me teame ju, et iga põhikooli lõpetanu jaoks on olemas koht gümnaasiumis ja iga gümnaasiumi lõpetaja tarbeks on olemas mitu kohta kõrgkoolis pehmetel erialadel. Kas Eestis antav tehnikahariduse tase on selline, millega võib kindel olla, et lööb läbi ka piiri taga? Oma kogemusest võin öelda, et tehnikahariduse tase on väga hea. Järeldusi teha on lihtne oma en-

diste õpilaste põhjal, kellest paljud töötavad rahvusvahelistes firmades ja ka piiri taga. Nende tagasisidest järeldan, et koolist saadud alusteadmistega on nad väga rahul. Kui mõni keskkooliõpilane küsiks teilt plaani, kuidas kujundada enda edasine haridustee, et olla tulevikus edukas mehhatroonika/robootika valdkonnas, millise plaani te talle kaasa annaksite? Suheldes noorte inimestega, kes reeglina soovivad, et elu oleks fun, üritan neile robootikat võimalikult põnevaks teha. Teen seda eluliste näidete varal ja kindlasti soovitan tegeleda õppimise ajal rohkem matemaatika ja füüsikaga. Kõigepealt aga tuleb panna paika plaan, mida me oma elult tahame ja kuhu minna soovime.

Eduard Brindfeldt Sündis 1962. aastal Usbekistanis Fergana orus Kokandi linnas. Tema isa on kreeklane ja ema eestlane ning ta on alates 1962. aastast elanud Eestis. „Nii et kokku tuleb täisverd Eesti mees,“ ütleb ta ise. Koolihariduse sai Tallinna 42. Kesk koolis. Pärast kaheksandat klassi astus Tallinna Polütehnikumi, mille lõpetas 1983. aastal kiitusega. Samal aastal astus Tallinna Polütehnilisse Instituuti (TPI). Pärast TPI lõpetamist asus tööle Tallinna 19. Tehnikakooli elektri -ja automaatika õpetajaks. Tehnikakoolis õppis kolm aastat, misjärel läks õppima Usuteaduste Ins tituuti. Usuõpingud lõpetas Venemaa Luterlikus Akadeemias. Õpingute ajal töötas ta Peterburi Jaani kiriku diakonina. 1998. aastal tuli Venemaa ebakind la majandusliku ja poliitilise situat

siooni tõttu tagasi Eestisse ja rajas siin oma äri, mis tegeles infotehnoloogia, disaini ja kujundusega. 2002. aastast asus tööle Tallinna Tööstushariduskeskusesse elektroo nika ja automaatika kutseõpetajaks. 2010. aastast on ta töötanud Tallinna Tööstushariduskeskuse mehaanika- ja elektroonika osakonna juhtajana. Lisaks õppetööle on panusta nud õppematerjalide arendamisse, kutseeksamitesse, osalenud aktiivselt Kutsekoja kutsestandardite loomises ja uuendamises, samuti Eesti Masina tööstuse Liidu kutseandmise komisjoni töös. Igapäevatöö kõrvalt kaitses doktorikraadi. Osalenud mitmetes Euroopa Liidu projektides, mille eesmärk on valdkon na areng ja võrgustike loomine. Teda tunnustati mullusel aasta õpetaja konkursil aasta kutseõpetaja tiitliga.

Eduard Brindfeldt kinnitab, et Eesti tehnikaharidus on tasemel. Foto: Wikimedia

www.hekes.ee info@hekes.ee +372 603 2281

Kommentaar: Eduard on hea uuenduste algataja ja teadmiste edasiandja PAUL ALEKAND TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE DIREKTOR

duard Brindfeldt on ülipikaajaline kolleeg, kes on tööstushariduskeskuses (THK) töötanud juba 18 aastat. Selle aja jooksul on ta alati igas situatsioonis säilitanud oma rahulikkuse ja tal on alati soov ning tahe viia algatatud projektid ellu. Teda iseloomustavad ülihead professionaalsed teadmised ja oskused erialadel, mida THK-s õpetatakse (mehhatroonika, robootika, IT jne). Kuigi Eduardi ametikoht on tehnoloogiadirektor, annab ta õpilastele endiselt tunde. Tal ei ole kunagi olnud õpilastega suhtlemisel

probleeme ja ta on õpilaste hulgas kõrgelt hinnatud õpetaja. THK-s on Eduardi juhtimisel sisustatud hulgaliselt tehnoloogiaja IT õppeklasse. Tal on teadmisi nii õppelaborite seadmete kohta kui ka tehnilise dokumentatsiooni koostamisel, samuti IT-valdkonnas vajalike arvutite ja lisatarvikute soetamisel ja paigaldamisel. Ta tunneb eriprogramme ja oskab nende kasutamist õpetada. Korduvalt on ta osalenud ka välisprojektides uute õppekavade ja kompetentsimudelite väljatöötamisel. Eduard teeb järjekindlalt ka kõrgkoolidega koostööd enda juhitavate õppevaldkondade arendamisel.

Teda iseloomus tavad ülihead professionaalsed teadmised ja oskused erialadel, mida THK-s õpetatakse. Paul Alekand

aastat Eesti turul

UUED G-SEERIA ELEKTRITÕSTUKID Li-Ion akudega

UUS KVALITEET, SOODSAIM HIND EESTIS

www.tostukikeskus.ee info@tostukikeskus.ee

tel 600 6106, 507 2343 faks 601 1260

Saku vald, Jälgimäe

Rakendusuuringutesse ning teadus- ja arendustegevusse on panustanud näiteks Eesti tehnoloogiaettevõte Cleveron, kelle paki robotid on fotol, samuti Eesti suurim biotehnoloogiafirma Icosagen ja kütuseelementide tootja Elcogen. Foto: Renee Altrov

Innovatsioonile hoog sisse 12

EAS avas tänavu 27. jaanuaril rakendusuuringute programmi, mis aitab Eestis tegutsevatel ettevõtetel töötada välja uusi tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid. Programmi kaudu kaasrahastatakse arendusprojekte kuni 3 miljoni euroga ja kuni 80% ulatuses ning ettevõtteid hakkavad nõustama oma ala eksperdid. KAUPO REEDE EAS-I RAKENDUSUURINGUTE PROGRAMMI PROJEKTIJUHT

Rahvusvahelises konkurentsis ei piisa enam sellest, et tehnoloogiat kasutatakse, tehnoloogiat peab looma. Võrreldes innovatsiooni poolest eesrindlike riikidega, nagu Soome, Rootsi, Taani, Iisrael ja Kanada, on Eesti ettevõtete teadusarenduse investeeringud tagasihoidlikud. See omakorda takistab kiiremat lisandväärtuse kasvatamist. Nimetatud riikides on innovatsiooni hoogustanud riiklikud tehnoloogiaarendusprogrammid, millest on rakendusuuringute programmi loomisel eeskuju võtnud ka EAS. Paljud olemasolevad EAS-i teenused ja meetmed vastavad tehnoloogilise valmisoleku tasemele number kuus, nende seas näiteks innovatsiooniosak, arendusosak, tootearendustoetus ja ettevõtja arenguprogramm. Nende eksperimentaalarenduste tulemusel valmivad tööstuslikud prototüübid. Samas kõige riskantsemaks tehnoloogilise valmisoleku tasemeks loetakse varasema staadiumi arendusküpsusega rakendusuuringut, mille jooksul katsetatakse teooriat laboratoorsetes tingimustes ja mille tulemuseks on laboratoorne prototüüp. Eesmärgiks suurem kasum ja konkurentsivõime Mida lihtsam on toode, seda suurem on konkurents, kuid meile on oluline, et Eestist jõuaksid turule teadmus- ja tehnoloogiama-

hukad tooted ning teenused, mis suurendavad ettevõtete kasumit ja konkurentsivõimet. Just selliseid projekte hakkab EAS rakendusuuringute programmi kaudu toetama ja nõustama. Programmi tulemusena soodustatakse ka teadmussiiret ja teadlaste liikumist ettevõtete ja teadusarendusega tegelevate asutuste vahel. Arendusprojektide puhul tuleb arvestada ka ebaõnnestumise riskiga, kuid uued teadmised suurendavad siiski ettevõtte võimekust luua uusi tooteid, protsesse ja teenuseid. Kindlasti on rakendusuuringud ja tootearendus investeering ettevõtte väärtusesse. Projekte võivad ettevõtted ellu viia üksi või kasutada selleks teise ettevõtte või teadusarendusasutuse teenuseid. Rahastusmahuks on esialgu kokku lepitud 23 miljonit eurot kuni Euroopa Liidu uue rahastusperioodi käivitumiseni aastal 2022. Taotlusi saab esitada kogu

Lihtsaima näi tena võib tuua saapavabriku, mis soovib oma toodet edasi arendada, kasutades selleks koostöös teadlas tega valmivaid uusi materjale.

perioodi vältel, kuniks raha jätkub. Minimaalne toetusmäär on 100 000 eurot ja maksimummäär 3 miljonit eurot. Samuti on võimalik kasutada kuni 20 000 euro suurust toetust teostatavusuuringu tegemiseks. Toetame nutivaldkondadele spetsialiseerujaid Oluline kriteerium on projekti vastavus nutika spetsialiseerumise valdkondadele, milleks on Eestis infotehnoloogia (tehisintellekt, masinõpe, asjade internet, küberteemad), tervisetehnoloogia (personaalmeditsiin, e-tervis) ning ressursside väärindamine (puit, toit, põlevkivi ja nanotehnoloogiline lähenemine materjalitehnoloogiale). Ettevõtte põhitegevus ei pea nende valdkondadega otseselt kattuma, kuid oluline on, et arendusprojekt oleks vastavate nutika spetsialiseerumise valdkondadega seotud. Osalevatele ettevõtetele ei sea programm piiranguid, osalema on oodatud nii äsja alustanud kui ka juba pikalt tegutsenud ettevõtted. Peamine on ettevõtte konkreetne huvi ja plaan enda originaaltoodangu või uudse lähenemise loomise vastu. Lihtsaima näitena võib tuua saapavabriku, mis soovib oma toodet edasi arendada, kasutades selleks koostöös teadlastega valmivaid uusi materjale. Samuti võib saapavabrik soovida parendada oma arendusprotsessi, kasutades selleks suurandmeid, või näiteks saapaid kiibistades.

Kuidas murda teadlaste abil välja keskpärasuse lõksust?

eadlaste kaasamine ettevõtete teadus- ja arendustegevusse aitab luua suuremat lisaväärtust, välja töötada uusi tehnoloogiaid ning leida unikaalsete eelistega ärimudeleid. Ettevõtjatel aitavad arendustegevusega seotud riske maandada spetsiaalselt selleks loodud riiklikud toetused. Kasutada saab innovatsioonija arendusosakuid Koostöö hoogustamiseks ettevõtete ning ülikoolide ja teiste arendusteenuse pakkujate vahel on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu võimalik taotleda kuni 35 000 euro suuruse toetusega innovatsioonija arendusosakuid. Nende abil saab teha tehnoloogiakatsetusi, teostatavusuuringuid, kvaliteedikatseid ja luua pro-

totüüpe. Samuti võivad ettevõtted kasutada arendusosakut toote sertifitseerimiseks või intellektuaalomandi kaitseks uutele turgudele sisenemisel. See on hea võimalus ka just esimeseks koostööks teadus- ja arendusasutusega. EAS-i toetust koostööks teadus asutustega peab väga oluliseks abiks ka Värska Vesi. Ettevõtte äriarendusjuhi Martin Raisma kinnitusel on Värska Vesi saanud koostööst teadlastega täiendavat oskusteavet ja ideid, mis on aidanud kaasa veetootja tootearenduse võimekuse laienemisele. „Oleme tootearenduse osas teinud koostööd teadusasutusega TFTAK, kellega töötasime välja loodusliku mineraalveega Värska Vurtsvasseri tootesarja, mis pälvis 2019. aastal parima uue joogitoote tunnustuse,” on Raisma senise koostööga väga rahul.

transportkastide lahendused ERITELLIMUSEL FLIGHT CASE KOVRID JA VAHTSISUD PLASTIKUST VEEKINDLAD KOHVRID ALUMII N IUMIS T

T RA NS P OR DIKA STI D

KOMPROMISSITU KVALITEET JA ÜLETAMATU VASTUPIDAVUS

AGES PARTNER OÜ

www.agescase.ee

+372 555 84 333

info@agescase.ee

70%

teadlase palgakulust saab katta toetuse abil. See on maksimaalne määr.

tesse tööle. Nii saab ekspert pühenduda ettevõttes konkreetsele arendustööle ja vabaneb mõneks ajaks akadeemiliste ülesannete täitmisest. Selline tööformaat levib üha laiemalt ja ka ülikoolid arvestavad sellega aina enam teadlaste akadeemiliste karjääride planeerimisel.

Ettevõtjate tagasiside põhjal on teadus- ja arenduskoostöö puhul üheks suurimaks takistuseks eri... säästa kuni 47,5% nevad fookused ja prioriteedid ettevõtete ning akadeemiliste organisatsioonide vahel. Ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste põhitähelepanu on suunatud oma eesmärkide täitmisele ja seetõttu on ettevõtjatel vahel mõistlikum palgata vajaliku kompetentsiga teadlane või ekspert pikemaks ajaks oma ettevõt-

Toetusest on abi teadlase palkamiseks 2020. aasta novembris avas Riigi Tugiteenuste Keskus uue sektoritevahelise mobiilsuse toetuse. See lubab kaasrahastada teadlase palgast 25‒70%, sõltuvalt ettevõtte suurusest ja sellest, kas tegemist on rakendusuuringu või tootearendusprojektiga. Lisaks kaetakse toetuse raames 40% ulatuses ka muid projektiga kaasnevaid kulusid.

Hea teada

Säästa ja täiusta Rakendusuuringute programm EAS-ist saab taotleda rakendusuu ringu toetust, mille abil saab ette võtja kas iseseisvalt või koostöös teiste ettevõtete, teadusasutuste, katselaborite või intellektuaal omandi ekspertidega: töötada välja innovaatilisi teh noloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid katsetada uusi materjale koguda teadmisi tehnoloogilise teostatavuse kohta

... säästa kuni 58,58% Minimaalne toetus: 100 000 eurot. Maksimumtoetus: 3 mln eurot. Lisaks on võimalik kasutada kuni 20 000-eurost toetust teostatavus uuringu tegemiseks. Kõik taotlevad ettevõtted peavad läbima eelnõustamise. Lisainfo: www.eas.ee/teenus/ rakendusuuringuteprogramm. Allikas: EAS

... säästa 48% kaalult ja märkimisväärselt palju paigaldusaega

Tavaline terasest kaablikett

YE.42 hübriidkaablikett

Kulutõhus robootika: modulaarne ... soodne alates

alates

€3970

... säästa delta robotitega

€3538

... säästa robolink -iga ®

igus OÜ Lõõtsa 4a 11415 Tallinn tel +372 667 5600 info@igus.ee

alates

€1899

Kolmeteljeline lineaarne robot

... säästa drylin lineaarsete robotitega ®

EE-(Titelbild) Save now and improve 277x325N_CC.indd 1

plastics for longer life

20.10.20 12:36

Suurbritanniaga kaubeldes

oleme täiesti uues reaalsuses ALEKSANDRA KRIVENTSOVA KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA VÄLISK AUBANDUSE NÕUNIK

MARJU MÄNNIK KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA VÄLISK AUBANDUSE VANEMNÕUNIK

lates 1. jaanuarist 2021 muutusid reeglid kauba ja teenuste ekspordi ning impordi korral, kui Euroopa Liidu ettevõttele on tehingu teine osapool Suurbritannias asuv partner. Kuna Ühendkuningriik ei kuulu enam EL-i ühisturule ega tolliliitu, siis peab kõikide kaupade puhul, mida ÜK-sse saadetakse ja sealt EL-i imporditakse, arvestama lisanduva ajakulu, pikeneva tarneaja ja kallineva logistikaga. Teisisõnu tuleb nüüd valmis olla tollitoimingute tegemiseks nagu seni oli kombeks kolmandate riikide puhul. Kõik tuleb deklareerida nii ekspordil kui ka impordil Kõik kaubad tuleb igakordse saadetise puhul deklareerida (vormistada tollideklaratsioon) nii Eestist eksportimisel kui ka ÜK-sse importimisel ja vastupi-

di. Näiteks eksportides kaupa ÜKsse, tuleb deklaratsioon esitada siis, kui kaup Eestist väljub, aga ka siis, kui kaup ÜK-sse siseneb. Eraldi vajab väljatoomist asjaolu, et Põhja-Iirimaad loetakse jätkuvalt Euroopa Liidu tolliterritooriumi osaks ja kaupade liikumine EL-i ja Põhja-Iirimaa vahel jätkub endistviisi. Kaubandusleppest tulenevalt ei kohaldata Ühendkuningriigi või Euroopa Liidu päritoluga kaupadele tollitariife ja kvoote juhul, kui kaubad on toodetud või vajalikul määral töödeldud kas EL-is või Ühendkuningriigis. Soodusmäära rakendumiseks peab kauba müüja väljastama ostjale päritolukinnituse. Näiteks Eestis toodetud monteeritavad ehitised või madratsid on tollimaksuvabad. Mõningal juhul, kui kogu saadetud kauba väärtus ületab 6000 eurot, peab EL-i eksportija ennast registreerima REX-süsteemis. Nii impordi kui ka ekspordi puhul tehtavate tollivormistuste jaoks peab ettevõtja taotlema Suurbritannia tollilt EORI numbri lisaks juba olemasolevale EL-i väljastatud EORI numbrile. Kaubaga kaasnevaid toiminguid

saab ettevõtja lasta teha tolliagendil, vedajal või ekspedeerijal. Kui teenuseid ei soovita sisse osta, peab ettevõtja registreerima end tollisüsteemide kasutajaks. Lisaks on ettevõttel nüüdsest võimalus müüa kaupu ja teenuseid ilma käibemaksuta, kui ta ekspordib neid väljapoole EL-i, kuid see on võimalik ainult juhul, kui saab dokumentaalselt tõestada, et need on EL-ist välja saadetud. Tollikontrolle üritatakse vähendada EL ja ÜK on omavahel kokku leppinud tollikontrollide vähendamises, kus see on vähegi võimalik. Kaubanduslepe näeb ette, et kui kaubavahetuse osapooled on volitatud ettevõtja (AEO) staatuses ettevõtted, siis nad saavad kasutada turvakontrollide mõistes lihtsustatud protseduure. Ühtlasi on EL ja ÜK kokku leppinud, et tunnustavad teineteise väljastatud AEO lube. Eestis on volitatud ettevõtja luba 33 ettevõttel, kellest paljud on tunnustatud tolliagentuurid. Kas ka teie ettevõte vastab AEO loa saaja tingimustele, saate kontrollida maksu- ja tolliameti kodu-

Nii impordi kui ka ekspordi pu hul tehtavate tollivor mistuste jaoks peab ettevõtja taotlema Suurbritannia tollilt EORI numbri lisaks juba olemasolevale EL-i väljastatud EORI numbrile.

lehel www.emta.ee/et/ariklient/ toll-kaubavahetus/volitatud-ettevotja-aeo. Kui Ühendkuningriigist imporditakse loomseid või taimseid saadusi, siis peavad need vastama Euroopa Liidu veterinaar- ja fütosanitaarnõuetele. Sarnased nõuded kehtivad ka EL-i kauba ekspordi puhul Ühendkuningriiki, sel juhul peavad nad vastama sealsetele nõuetele. Põllumajandusja toiduamet tegeleb vastavate lubade väljastamise ja kontrolliga. Tööstustoodetele ei kehti enam EL-is ja Ühendkuningriigis vastastikku tunnustatavad toote ohutus- ja turunõuete vastavussertifikaadid. See tähendab, et tooted, mille EL-is turule toomiseks on vaja sertifikaate, saavad turule vaid EL-i tunnustatud teavitatud asutuse (notified body, asutus, kes teeb kolmanda isikuna vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerimist, testimist, sertifitseerimist ja kontrolle) sertifikaadiga. ÜK teavitatud asutuse sertifikaadid enam EL-is ei kehti. Kui ÜK teavitatud asutus on tootele enne 1. jaanuari 2021 väljastanud sertifikaadi, siis selle saab EL-i teavitatud asutus lisadokumendina taotluses arvesse võtta. Sõlmitud kaubandusleping on laiahaardeline Kaubandusleping sisaldab lisaks otseselt kaubandusega seonduvale ka protseduure, et kindlustada riigihangetel osalemine. Kokku on lepitud ka teenuste osutamise põhimõtetes. Samuti on seatud spetsiifilised reeglid telekommunikatsiooni, finantsteenuste, rahvusvahelise meretranspordi ja juriidiliste teenuste valdkonnas. Mis puudutab haridust, konsultatsiooniteenuseid, ehitust, käsitööd või erispetsialistide, nt arhitektide või juristide osu-

tatavaid teenuseid, siis EL-i ja Ühendkuningriigi lepingus on sätestatud, et need sektorid on Euroopa teenusepakkujatele avatud võrdsetel tingimustel kohalike teenuseosutajatega, juhul kui ÜK ei ole selles sektoris seadnud konkreetseid tingimusi teenuste osutamiseks. Selle kokkuleppe alusel on mõlemal poolel õigus kehtestada ise teenuste suhtes eeskirju, sealhulgas näiteks luba teenuse osutamiseks. Pikemas perspektiivis võib see tuua uusi muudatusi reeglites ja protseduurides. Seetõttu soovitame kindlasti end kursis hoida ajakohaste nõuetega (www.gov.uk/ set-up-business). Lennujaamas vali punane koridor Kui seni võis EL-ist ÜK-sse lennates väljuda lennujaamast tolliga suhtlemata isegi siis, kui sõidu eesmärk oli näituse või messi külastamine või tootenäidiste tutvustamine, siis nüüd tuleb senise rohelise koridori asemel valida punane koridor (goods to declare) ja alles pärast tollivormistusi saab lugeda piiriületuse lõpetatuks. Üks ajakulu vähendav dokument on Eesti KaubandusTööstuskoja väljastatav ATA märkmik. Tegu on tollidokumendiga, kus on juba selle vormistamisel sees kõik vajalikud tollideklaratsioonid nii EL-ist väljumiseks kui ka sihtriiki ajutiseks sisenemiseks. Seda saab kasutada lisaks tootenäidistele ka siis, kui minnakse lepingupartneri juurde tegema spetsiifiliste tööriistadega mingit konkreetset tööd. Lisaks saab ATA märkmikust abi, kui soovitakse osaleda messidel ja näitustel või kui on vaja viia spetsiifilised mõõteriistad jm taolist testimisele. ATA märkmikuga ei saa EL-ist välja viia äratarbitavaid kaupu, näiteks toiduaineid, reklaamlehti jne.

Kontrollnimekiri ÜK-sse eksportijale Kui teil veel ei ole, siis kindlasti hankige EORI number. Mõelge läbi, kes täidab tolli deklaratsioone: kas teete seda ise või ostate teenuse sisse. Kontrollige üle kohaldatavad tollimaksud ja muud maksud. Suur britannia kuulub nüüd kolmandate riikide rühma ning talle kohaldu vad kolmanda riigi meetmed ja

maksud, ent Põhja-Iirimaa kuulub jätkuvalt Euroopa Liidu riikide rüh ma ning kolmanda riigi meetmeid ja makse ei kohaldu. Veenduge, et teie kaup ei nõua erilube. Otsustage, kumb osapool osu tab veoteenuseid. Kindlustage ekspordiga kaasne vad tolliprotseduurid.

Mõelge impordi tollivormistuse ga kaasnevad protseduurid veidi varem läbi. Vaatamata sellele, kas teete oma tollivormistuse protseduure ise või tegeleb nende vormistami sega volitatud esindaja, vastuta te teie kõigi maksudega seotud toimingute eest, kuni kaup lahkub füüsiliselt EL-i territooriumilt.

Eesti päritolu kaupade eksport 2020. aastal Ühendkuningriiki, TOP 5

Ühendkuningriigist 2020. aastal Eestisse imporditud kaubad, TOP 5

% kogu Eesti ja ÜK vahelisest ekspordist

% kogu Eesti ja ÜK vahelisest impordist

Monteeritavad ehitised 9,45%

Integraallülitused 9,98%

Töödeldud puit 8,90%

Meditsiiniseadmed 6,21%

Alkohol 8,12%

Diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid 5,22%

Madratsid, tekid ja padjad 7,44%

Iseliikuvad ehitusmasinad 3,96%

Küttepuit 6,17%

Kommunikatsiooni- ja sideseadmed 3,10% Allikas: statistikaamet

Hea teada Mis muutus ÜK-sse reisijale alates 1. jaanuarist 2021? Turistid, ärilistel eesmärkidel reisijad ja tudengid, kes ei plaani Ühendkuningriigis viibida kauem kui kuus kuud järjest, saavad Ühendkuningriiki reisida viisava balt ja viibida seal kuni kuus kuud järjest. ID-kaardi asemel on soovitatav kaasa võtta kehtiv pass. ÜK lubab Euroopa Liidu kodanikel riiki siseneda ID-kaardi alusel kuni 31. oktoobrini 2021. Ühendkuningriiki reisimisel tuleks sõlmida ravikindlustus, kuna EL-i ravikindlustuskaart enam ÜK-s ei kehti. Eesti sõidukijuhtidel peab ÜK-s

olema rahvusvaheline roheline kaart. ÜK-s võivad mobiilsideteenus tele kehtida senisest suuremad rändlustasud. Allikas: välisministeeriumi koduleht

Veebist leiab enda kursis hoidmiseks vajalikke infoallikaid Euroopa Liidu ja Ühendkuning riigi kaubanduslepingu eestikeelne tekst on kättesaadav Euroopa Liidu Teatajas, mis asub järgmisel aadressil: https://eur-lex.europa.eu Maksu- ja tolliameti info eraisi kutele www.emta.ee/et/brexiteraisikud. Maksu- ja tolliameti info ettevõt

jatele https://www.emta.ee/et/ brexit. Access2Markets veebiportaal ühendab turulepääsu andmebaasi, EL-i kaubanduse kasutajatoe ja palju muid varem eraldiseisnud töövahendeid ühtseks infokesk konnaks kõigi EL-i riikide ja üle 120 muu turu kohta kogu maailmas. Kaubakoodi alusel on võimalik kontrollida erinevate riikide esita tavaid nõudeid. Veebiportaali üks osa on ROSA andmebaas, mis pakub lihtsaid juhiseid toodete päritolureeglite kindlaksmääramiseks. Pikema loetelu kasulikest veebilin kidest leiab www.toostusest.ee.

kia.ee

Pere teine auto. Teise ringi auto hinnaga. 7a garantiiga Kia Ceed nüüd 13 990 €

Erihind

13 990 €

Lisaks erihinnale on Sinu uuel Kia Ceed’il ka 7-aastane garantii TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Ringtee 82. PÄRNU: Reval Auto Esindused, Tallinna mnt 87E. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. JÕHVI: Autoesindus, Lääne 1B. NARVA: Sirtaki, P. Kerese 25. VALGA: Salome, Pihlaka 2. VÕRU: Automaailm, Räpina mnt 18a. Lisaks rikkalikule varustusele annab Kia kaasa kindlustatud kvaliteedi, autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bild küsitluste järgi on mitmel aastal järjest Kia olnud nii kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimail positsioonil Euroopa turu 20 juhtiva autotootja seas. 7-aastane tehasegarantii hoiab hinda ja annab kindla konkurentsieelise ka järelturul. Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.

Windaki tehase juhi Madis Tomsoni selja tagant paistavad klientidele koostatavad kaablikerimisseadmed. Fotod: Julia-Maria Linna

Põhja-Ameerika turgu vallutatakse Eesti tööstuspargist Pealinna külje all Tartu maantee tööstuspargi tagumises otsas tegutseb kaablikerimisliinide valmistaja Windak. Eestis teda suurt ei tunta – siin on üks klient. Põhja-Ameerika kaablitööstusele on nad aga tuntud – 80% käibest tuleb sealselt kaablipakendamisseadmete turult. TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Ameerika turg vallutati tegelikult juba siis, kui tegutseti Õismäe taga asunud vanas kolhoosi töökojas, kus oli konarlik põrand ja puudus korralik valgus. Tartu maantee äärde uude hoonesse koliti alles eelmisel aastal. Siin on avar ja valgusküllane. Tootmissaali astudes on seal vaikne ja näha on töötajaid mõne masina ümber asju arutamas. Küsimuse peale, kas tootmist alles seadistatakse pärast uude majja sissekolimist, vastab tehase juht Madis Tomson, et kõik töötab. Tootmissaalis olevad masinad ongi

nende toodang – kaablipakendamis ja -kerimisseadmed, mis ootavad lõplikku valmimist ja klientidele saatmist. „Kaablit me ei tee ja ei hakka tegema,“ naerab Tomson. Windakis tehakse kõrgtehnoloogilisi tööstuslikke masinaid, millega kliendid kaableid pakendavad. Selliseid seadmeid saadavad nad ligi 30 riiki üle maailma. Kaugeim koht on Uus-Meremaa. Kui Eestis on neil klient vaid maailma suurima kaablitootja Prysmian Groupi kuuluv Draka Keila Cabels, siis PõhjaAmeerika kaablitööstuse jaoks ol-

lakse oluline automaatsete pakkimisseadmetega varustaja. Masinatööstuse ringkondades teatakse Windakit kui tootearendusele keskendunud ettevõtet, kus iga uus kaablikerimisliin on parem kui eelmine. Tomson ütleb, et arendusi nõuab turg ja suur osa vajadustest tuleb klientidelt. Palju arendusi seostub ka keskkonnaga. Tomson toob näite, et mingil hetkel leiti, et kile ei sobi enam kaabli pakendamiseks ja kasutada tuleb pappi. Seejärel tuligi hakata tegema kaabli pakendamise seadmeid, mis pakendavad kaabli pappkarpidesse. Ta meenutab ka mõne aasta tagust revolutsiooni Põhja-Ameerika kaablitööstuses, mida Windak aitas ellu viia. Ameerikas pannakse paigaldusel iga kaabel eraldi torusse. Siis leiti äkki, et kaableid võiks silikoonõliga õlitada, et need liiguksid torus paremini. Tundub väike soov, kuid Windak pidi selle jaoks seadmete paljud olulised osad ümber tegema. Klientide vajadusi teades sünnivad tootearendused Tootearendusideid käiakse ka ise klientide juurest otsimas. See tähendab, et klientide juures ei käi mitte ainult müügimehed, vaid kui vähegi võimalik, saadab Windak sinna ka oma inseneri. „Meil on reegel, et insener peab korra aastas kliendi juurde saama, et näha, kuidas operaatorid masinaid kasutavad ja mis on probleemid. Sealt tulevad ka paljud väiksemad nüansid tootearendusse,“ kinnitab Madis Tomson. Ta peab inseneride kliendi juurde saatmist isegi osaks ettevõtte investeeringutest. „Me saaksime kliendi juurde saata mehaaniku midagi muutma ja parandama, kuid me saadame enamasti inseneri, et ta saaks infot,“ lausub ta. Inseneridel hoitakse „käsi kuumas“ kohe algusest peale, kui nad ette-

Meil on reegel, et insener peab korra aastas kliendi juurde saama, et näha, kuidas operaatorid ma sinaid kasutavad ja mis on probleemid. Madis Tomson, Windaki juht võttesse tulevad. Nad lähevad vähemalt kaheks nädalaks tootmisse tööle. Tomsoni kinnitusel korratakse seda igal aastal, et ainult arvuti taga istudes reaalsustaju ära ei kaoks. Hea oskusteave hoiab tootmise Eestis Windak on Rootsi ettevõte, küll aga on eestlaste hoida enamus seadmete valmistamise oskusteabest. Tootmisettevõtte jaoks ebatavaliselt töötab Windaki kontoris pea sama palju inimesi kui tootmises. Tomsoni ütlusel annab see vihje, kui palju on siin kohalikku oskusteavet. 26 aastat tagasi, mil Windak loodi, koostati seadmeid Rootsis ja Eestist tarniti vaid komponente. 1999. aastal leiti, et ka koostamine oleks Eestis odavam ja toodi tootmine siia. Seejärel hakkas siia üle tulema ka inseneritöö ja tootearendus. Eestlased on tööga hästi hakkama saanud ja nüüd on siin juba nii palju oskusteavet, et Tomsoni väitel on inimesed peamine põhjus, miks Windaki tootmine on jätkuvalt Eestis. Veerand sajandit on ettevõtte jaoks üsna noor iga, et kuskil turuliidriks jõuda. Samas nendib Tomson, et Windaki tõus on seotud kogu maailma arenguga, kus nende pakutavad automatiseerimise lahendused ei ole kuigi ammune nähtus. Windakil on maailmas kolm-

neli põhikonkurenti, kuid Tomson möönab, et ettevõttel on oma trumptooted, mis on maailmas ainulaadsed. Ta toob näitena spuuleri, mis suudab väga kiiresti pakkida kaableid väikeste poolide peale. Paindlik kliendisuhtlus tõstab turuliidriks Windaki trumbiks peab Tomson ka paindlikku kliendisuhtlust. „Me ei müü lihtsalt masinat,“ väidab ta. Kui teiste seadmetootjate toodang on rohkem standardne, siis Windak tegeleb Tomsoni ütlusel rätsepaülikonnaga. „Me müüme protsessi, mitte ainult masinat,“ ütleb ta. Tema sõnul võib kliendil olla probleeme alates sellest, et ei oska valikut teha, kuni selleni, kuidas masin üles panna ja seda hooldada. „Ostad Hiinast masina, saad selle poole soodsamalt. Kuid siis ei ole sul meest, kes selle üles paneb. Võib olla ostsid vale masina ja lõpuks ei ole sul ka varuosasid,“ selgitab Tomson. „Me tahame veenduda, et klient sai õige masina ja on sellega õnnelik ka viie aasta pärast ja hiljemgi,“ ütleb ta. Juba seetõttu on kõik Windaki tehtud seadmed erinevad, et vastata kliendi vajadustele. Taolise individuaalse lähenemise tõttu on aga Windak ise suurtele alltöövõtjatele üsna tüütu klient. Windak toodab ise oma seadmetele vajalikke komponente üsna vähesel määral ja ostab neid peamiselt tarnijatelt. Suur tarnija soovib teha 1000 tükki korraga, Windak tahab aga ühekaupa. Tomson räägib, et unistus on juurde saada paindlikkust ja strateegiline suund on teha ise vajalikke komponente. See vähendaks sõltuvust tarnijatest. Paindlikkuse vajadus tuli välja ka koroona ajal, kui mõni tarnija võis öelda, et neil on koroona ja tehas on kinni või tellimusi on palju ja kogu tootmine on umbes.

Windak sai mullu prantslastelt tellimuse uue toote, kastmisvooliku kerimisseadme (fotol) tegemiseks.

Koroonaaeg tõi uued tooteideed

ullu puhkenud koroonapandeemia tõi kõikumisi ka Windaki tegevusse. See paistab välja käibest, mis tavapärase seitsme miljoni euro asemel jäi eelmisel aastal alla kuue miljoni euro. Peamiselt vähenes käive koroona esimese laine ajal, mil tellimusi polnud. Tehase juhi Madis Tomsoni sõnul ajatasid nad olemasolevate tellimuste täitmise pikema aja peale ja käisid vähem tööl. Tellimuste venimine oli ka tingitud tarnijatest, kes ei suutnud komponente õigeaegselt toota. Tänavuseks aastaks plaanitakse aga ajaloo suurimat käivet, üle kaheksa miljoni euro. On üldteada, et koroona ajal läksid inimesed koju remonti tegema. See tekitas vajaduse kaablit osta, mida kaablitootjad ei jõudnud ette toota. See andis neile signaali, et vaja on automatiseerida, et ei sõltutaks inimestest. See omakorda toob tellimusi Windaki seadmetele. Windak ei jäänud koroona-

Tänavuseks aas taks plaanitakse Windakis ajaloo suuri mat käivet, üle 8 miljoni euro. kriisis lootma ainult uuele tõusule. Vastu võeti töid, millega varem ei olnud tegeletud ja sahtlist otsiti üles kontaktid, mis pakkusid uusi tooteideid. Prantslastele lubati valmistada seade kastmisvooliku kerimiseks. Kuna kaabel ja kastmisvoolik on üsna sarnased, siis olid ka Windaki kaablikerimisseadmed uueks tööks kohaldatavad. Tomson rõõmustab ka täiesti uue toote üle, mis ei ole seotud kaabliga. Valmis on ehitatud seadmed 3D-printeri täitematerjalide pakendamiseks. Kuna 3D-printerid on muutunud väga kättesaadavaks, maksavad vaid 100 eurot, siis hakati koroonapandeemia ajal ko-

dus istudes printima. „Kui kaablitööstused jäid pausile, siis mõtlesime, mis me veel saame ära teha ja otsisime varasematelt messidelt saadud kontaktid välja,“ räägib Tomson. Praeguseks on valminud kuus seadet. Kuna sihtgrupp ei ole veel tööstusseadmetega harjunud, siis on need üksjagu soodsamad ja lihtsamad. „Need peavad olema nagu arvutiprinter – tuled poest koju ja paned juhtme seina,“ selgitab Tomson. Peenhäälestus ja seadistamised on enamasti juba tootmises tehtud. Esimesed seadmed on olnud poolautomaatsed masinad, nüüd tegeleb Windak täisautomaatse masina arendamisega. Tomsoni sõnul ongi Windaki võlu mitmekesisus. Rootsist ei tule jooniste pakki, mille järgi peab tootma, vaid kõike saab ise otsast lõpuni valmistada. Seade pannakse kokku ja toodang saadetakse laiali üle maailma – Eestist UusMeremaani.

Küsimus: Kuidas leiate tootmisesse vajalike oskustega töötajaid? MADIS TOMSON

WINDAK OÜ TEHASE JUHT

ul saab Windakis kümme aastat täis. Tulin siia kunagi inseneripraktikale, ettevõtet olen juhtinud kolm aastat. Meie kõige paremad kogemused ongi nende inimestega, kes on tulnud meile tööle otse koolist ja me oleme saanud nad ise välja õpetada. Meil on väga mitmekesine töö, kus kasutame palju erinevaid süsteeme ja ajameid. Siin on võimalus omandada ägedaid teadmisi, mida koolis kindlasti ei õpi. Kuid ainult koolidest ei saa me töötajaid värvata. Peab pooleks võtma nende inimestega, kes toovad meile kogemust.

Meil on Windakis ka praegu viis kuni seitse vaba töökohta, sealhulgas on vaja automaatikuid, elektrikuid, mehaanikuid, elektriinsenere. Aga millegipärast on nii, et kui Cleveron ütleb, et neil on kedagi vaja, siis nad saavad valida, aga kui meil on kedagi vaja, siis me peame otsima. See ei ole küll suur probleem, kuid kahjuks tähendab tavaliselt seda, et peame inimesi üle ostma. Me teeme küll sama keerukaid asju kui Cleveron, aga Eestis ei tea keegi, mis on Windak. Ilmselt on põhjus selles, et me ei tee Eestisse suunatud turundust, kuna meie ettevõtte kliendid asuvad mujal maailmas.

OÜ Windak Maailma juhtiv kaablite pakendamisseadmete ja -liinide tootja. Ekspordib toodangut enam kui 30 riiki, käibest suurim osa tuleb Põhja-Ameerikast. Tootmine asub Harjumaal, Peetris. Tehase pindala on 1850 m2, lisaks kontoripind 500 m2. Eesti ettevõttes on 39 töö tajat, kes jagunevad võrdselt tootmise ja kontori vahel. Järgmise poole aasta jooksul lisandub vähemalt viis töötajat. Kuulub Rootsi Windak Grou pi, olles grupi ainus tootmis üksus. Põhja-Ameerikas asub protsessi- ja koolituskeskus, mujal on müügiüksused.

Soovid muuta tootmist energiatõhusamaks? Planeerid uut tootmishoonet? Arton Energy OÜ-l on pikaaegne kogemus tööstuseettevõtete nõustamisel.

PAKUME JÄRGMISI TEENUSEID: Energia- ja ressursiauditite koostamine (vajalik nt KIK’ist investeeringu toetuse taotlemiseks) Suurettevõtte energiaaudit Valgustuse projekteerimine, arvutamine ja ehitamine Energiavarustuslahenduste tasuvusarvutused

Tel: 5345 4437 Link@artonenergy.eu www.artonenergy.eu

Energeetikaalased konsultatsioonid Heitsoojuse kasutamise võimaluste analüüs Projektide kirjutamine ja toetuste taotlemine Päikeseelektrijaamade modelleerimine, projekteerimine ja ehitamine Energiaalased täislahendused

Kolm korda rohkem raha Alates sellest aastast kolmekordistas riik tööstus ettevõtetele suurinvesteeringu tegemiseks võimaldatava toetuse suurust – senise miljoni euro asemel on toetuse maksimaalne suurus kolm miljonit.

TÖÖSTUSESTI TOIMETAJA

Toetusmeetme eesmärk on mõjutada välisinvesteeringute Eestisse toomist ja pakkuda riigi tuge väga suurtele investeeringutele. Toetuse saaja rahvusvaheline konkurentsivõime peaks kasvama ja kindlasti peab suurenema ettevõtte loodav lisandväärtus töötaja kohta. Kellele on toetus mõeldud? Toetust saavad EAS-i vahendusel taotleda Eesti töötleva tööstuse ettevõtted, kes tahavad osta või rentida tootmiseks vajalikku vara või soetada immateriaalset vara, samuti võib toetuse abil ehitada näiteks tootmishoone. Minimaalne toetussumma on miljon, maksimaalne kolm miljonit eurot. Ise peab investeeringu kogusummast panustama vähemalt 90%, toetust võib saada kuni 10%. Taotlejast tööstusettevõtte enda või ta emaettevõtte (või kontserni, kuhu ta kuulub) konsolideeritud käive peab taotluse esitamisele eelneval majandusaastal olema vähemalt 50 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Andres Kikas

HELI LEHTSAAR-KARMA

MLN

omafinantseering

taotleja mini maalne aasta käive

MLN minimaalne toetussumma

SUURINVESTEERINGU

maksimaalne toetussumma

TOETUS

MLN

selgitas, et maksimaalselt kolme miljoni eurone toetussumma, mis võib moodustada kuni 10% projekti kogumaksumusest tähendab seda, et kolmemiljonilise toetussumma juures ei saa projekti kogumaksumus olla alla 30 miljoni (taotleja omafinantseering 90% ehk 27 mln). Ka rohkem kui 30 miljonit maks-

vale projektile saab toetust taotleda, kuid arvestusega, et üle kolme miljonilist toetussummat ei ole võimalik meetmest küsida. Täiendav tugi valitsuselt Lisaks toetuse taotlemisele suur investori meetmest on neil ettevõtteil, kes tahavad teha üle

30-miljonilist investeeringut ja kelle töötajate arv on vähemalt 100, võimalik küsida valitsuse seisukohta täiendava riigi toe saamiseks. „Suurinvesteeringu elluviimist mõjutavad ka rahalisest toetusest eraldiseisvad tegevused – näiteks tugi tööjõu saadavuse, ühenduste loomise või lubade taotlemise osas. Selleks võib Vabariigi Valitsuse seisukoht olla vajalik,“ mainis Andres Kikas. Tema sõnul pole valitsuselt seisukoha küsimise abil võimalik ühe ettevõtte põhiselt saada näiteks maksusoodustusi. Sujuv elluviimine ennekõike „Valitsuse seisukoha võimaldamine erikriteeriumitele vastavatele investeeringutele on eeskätt oluline selleks, et tagada investeeringu võimalikult sujuv, tõrgeteta elluviimine. Valitsus saab aidata sellele kaasa, tagades, et kõik seotud pooled (nt riigiasutused ja nende allasutused) oleksid samas infoväljas, teadlikud prioriteetsetest projektidest ja tegutseksid ühise eesmärgi nimel,“ selgitas Kikas. Ta lisas, et valitsuse seisukoha taotlemine võib hõlmata ka rahalise toetusega, sh soodustustega seotud ootusi, kuid kindlasti ei ole valitsuse seisukoha andmise eesmärk n-ö premeerida kõiki eri kriteeriumitele vastavaid investeeringuid. Pigem on eesmärk välja selgitada, millised on kõige kriitilisemad takistused investeeringu elluviimisel ning riigi võimalused nende lahendamisel. Seeläbi vähendatakse ka ettevõtja vajadust eri asutuste vahet käia ning selgitustööd teha. „Kui aga projektide üleselt tuleb infot, et x või y maksud on takistuseks ja vähendavad konkurentsivõimet, siis saame hinnata, kas ja milliste ettepanekutega valitsusse minna,“ lisas Andres Kikas selgituseks.

Tegutseme Eesti kahjuks ja konkurentriikide kasuks TÕNIS VARE

dega jms), et suurendada Eesti atraktiivsust investeeringute asukohamaana. Eesmärk on toetada tööstust pehmete meetmete kaudu ehk alati ei ole vaja anda toetusmeetmena raha.

Me ettepanek ei leidnud toetust Lähtudes teiste riikide praktikatest, esitasime ettepaneku, et investeerimisprojektide finantseerimisel lähtutaks põhimõttest: 30% erainvesteering, 50% otsetoetusmeede, 20% laenu- või garantiimeede. Sellist võimalust kahjuks täiendatud suurinvestori toetuse andmise tingimused ette ei näe. Seetõttu on Eestis tööstuse konkurentsipositsioon jätkuvalt võrreldes teiste riikidega kordades madalam. Kuivõrd tööstuse arengu- ja konkurentsivõime oleneb kohalikul tasandil soodsast ettevõtluse kulude keskkonnast, siis esitasime ühe ettepanekuna rakendada konkurentsivõimelisi kulutingimusi teatud ajaperioodiks uutele suurinvesteeringutele (nt spetsiifilised maksuerisused, tööjõumaksude vähendamine teadus- ja arendustöötajatele, keskkonnatasude viimine samaväärseteks teiste riiki-

Käitume riigina ebamõistlikult Kahjuks käitume riigina jätkuvalt ebamõistlikult soodsa ettevõtluskeskkonna loomisel. Kui me võrdleme konkurentriikide tegevusi, siis nemad soodustavad/motiveerivad kordades rohkem suurinvesteeringute tegemist oma riiki. Utreeritult võib öelda, et me jookseme juba praegu rongile järele. Näiteks Leedu ja Soome taotlesid juba aastaid tagasi Euroopa Komisjonilt riigiabi loa – riiki tehtavad suurinvesteeringud, mille tegevus sõltus CO2 kvoodi hinnast, said riigilt kompensatsiooni kvoodihinna tõusu puhul. Teisisõnu maandas riik selle sammuga suurinvesteeringute tegemisel kvoodihinna tõusu riski ning lõi investoritele investeerimiskindluse teatud ajaperioodiks. Ka on paljudel juhtudel riigid soodustanud otsetoetusi tööstuse automatiseerimiseks, lubades investeerida seadmetesse, liinidesse või masinatesse. Aga Eesti puhul on see realiseerinud võimalusena võtta ainult laenu. Sellega oleme oma konkurentsipositsiooni suurel määral ise vähendanud. Meie probleem on ka selles, et paljudel juhtudel on erinevad toetused erinevate meetmete all erinevates rakendusüksustes ja valitseb koordineerimatus. Hea meel on tõdeda, et EAS on püüdnud koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga olukorda parandada, aga ikka on meetmete/toetuste süsteem killustunud.

EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT

ümme tööstuse erialaliitu esitasid möödunud aasta detsembri alguses valitsuse majandusarengu komisjonile oma ettepanekud suurinvesteeringute põhimõtete väljatöötamiseks. Töötlev tööstus kui kriisi üleelamise peamine võimaldaja vajab sektorina ka ise kohe riigi tuge nii otseinvesteeringute kui ka konkreetsete valdkondlike toetusmeetmete kaudu, et tõsta tehnoloogilist taset ja automatiseerida/digitaliseerida tootmisprotsessid. Põhjus on äärmiselt lihtne: kuivõrd teised riigid on juba ammu rakendanud ellu toetusmeetmed, et tõsta oma tööstuse konkurentsivõimet globaalsel turul.

Kas Eestil on tööstust vaja või mitte? TRIIN PLOOMPUU EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIDU JUHT

esti tööstus sõltub ainuüksi sellest, millised on meie konkurentriikide strateegiad oma tööstuse arendamisel. Kui konkurentriigid panustavad oma toetusmeetmetega tööstusesse, siis on selge, et nad loovad omale väga olulise konkurentsieelise 10‒15 aasta lõikes. Selleks, et öelda, kas Eesti meetmed on piisavad ja kindlustavad meie konkurentsivõimet, vajame järjepidevat tööstuse toetusmeetmete benchmark’imist oma konkurentriikidega. Areng eeldab investeeringuid Masina- ja metallitööstus on kapitalimahukas ja areng on seotud pideva investeerimisvõimekusega. Samuti on Eestis palju VKE-sid, kel puudub võimekus kiireid arenguhüppeid teha. Selles olukorras saaks riik tuge pakkuda, et protsesse kiirendada. Eesti Masinatööstuse Liidu nõu-

kogu liige Emöke Sogenbits küsiski hiljuti retoorilise küsimuse, kas Eestil on tööstust vaja või mitte, kas 126 000 töökohta on Eesti jaoks olulised või ei? Kui vastus on jah, siis tuleb selgelt läbi mõelda kõikvõimalikud aspektid (ka pehmed meetmed), kuidas meie ettevõtteid toetada, et nad oleksid konkurentsivõimelised.

Eesti üks prob leem on kind lasti see, et avaliku ja erasektori koostöö on nagu uisutamine õhukesel jääl.

Erialaliite tasuks enam usaldada Eesti üks probleem on kindlasti see, et avaliku ja erasektori koostöö on nagu uisutamine õhukesel jääl. Erialaliitudes on reeglina laiem ja rahvusvaheline valdkondlik vaade. Suurinvesteeringute toetusmeetme osas käis meiegi seas tuline vaidlus, aga jõudsime lõpuks kokku leppida ühise nägemuse. Soovitan ka poliitikutel ja ametnikel nn lehmakauplemise asemel rohkem kuulata ja usaldada erialaliite kui valdkondlikke eksperte. Küsimus ongi selles, kas erialaliidud on riigi jaoks strateegilised partnerid või ei?

Küsimus: Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi värvatakse merenduse asekantsler. Millise asekantsleri vastutusalasse jääb või võiks jääda tööstus, arvestades, et tegemist on Eesti suurima majandusharuga, kuid ühegi asekantsleri vastutusalas tööstussektori kui tervikuga tegelemist pole? ANDO LEPPIMAN MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI KANTSLER

ööstuse arendamine on üks osa majanduse arendamisest, mis on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi üks põhilisi prioriteete. Eesti tööstuspoliitika kujundamise ja arendamisega tegele-

vad ministeeriumi majandusarengu asekantsler ning talle alluv majandusarengu osakond. Lisaks sellele toetab sektori arengut näiteks Tööstus 2030 koostöökogu, kuhu on kaasatud nii erialaliitude kui ka erinevate ministeeriumite esindajad. Samuti toetab tööstusettevõtteid ja sektori arengut erinevate meet-

metega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Seega ükskõik millise sektori hea käekäigu taga ei ole kindlasti üksnes vastava nimega asekantsleri positsiooni olemasolu, vaid tihe koostöö poliitikakujundajate ja ettevõtjate vahel ning selle nimel teeme majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis igapäevaselt tööd.

www.

.ee