Tartu regiooni innovatsioonistrateegia Inimkapital
Võrgustumine
Võtmesektorid
peamine inimene ettevõtted võrku
sünergia
TRIS innovatsiooni infrastruktuur
Tartu Tarturegiooni Regiooni Innovatsioonistrateegia innovatsioonistrateegia
Infrastruktuur
Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia
peamine pea mine inimene
TRIS
TRIS
regiooni Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia innovatsioonistrateegia
Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia
Innovatsioon tähendab ettevõtja tegevust, mille tulemuseks on uute või täiustatud toodete ja teenuste edukas turule toomine.
Strateegia keskmes
regiooni Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia innovatsioonistrateegia
Innovatsioonivõime Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia
on tänapäeval ettevõtete, regioonide ja riikide konkurentsivõime ja seeläbi edukuse ja arengu võtmetegur.
www.tris.tartu.ee
Sissejuhatus
Tartu regioon üheks innovatiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks regiooniks Euroopas Käesoleva strateegia eesmärk on aidata tõsta ettevõtete konkurentsivõimet Tartus ja Lõuna-Eestis. Strateegia sihtpiirkond on Tartu regioon ehk Lõuna-Eesti, mis koosneb Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnast. Strateegia lähtealuseks on Tartu regiooni ettevõtete probleemid ja vajadused. Strateegia koostamiseks uuriti, millist rolli innovatsioon hetkel ettevõtetes mängib, mis seda takistab ning millest võiks olla abi (vaata tris.tartu.ee/taustmaterjalid.php). Teostatud uuringute baasil valiti välja olulisemad tegevussuunad ja meetmed ettevõtete innovatiivsuse ja konkurentsivõime tõstmiseks.
Strateegia ei ole kivisse raiutud dokument, vaid arvestab muutuvaid vajadusi ja uusi võimalusi
Innovatsioonistrateegia on raamkava, mis elluviimisel peab ühest küljest leidma tuge teistest riiklikest, regionaalsetest ja kohalikest alusdokumentidest, nagu riiklik arengukava, “Teadmistepõhine Eesti”, maakondlikud ja kohalike omavalitsuste arengukavad. Teisest küljest on käesolev strateegia ise lähteallikaks uute temaatiliste või sektoriaalsete tegevuskavade väljatöötamisele. Strateegia elluviimine saab toimuda ainult Euroopa Liidu, Eesti riigi ja Tartu regiooni rahaliste vahendite ja investeeringute sidusal ja kooskõlastatud kasutamisel ning avaliku sektori ja ettevõtete ühistegevuse baasil. On loogiline ja tõenäoline, et välja pakutud meetmete nimekiri täieneb strateegia elluviimise käigus uutega ja olemasolevad meetmed võivad teiseneda vastavalt olukorra muutumisele.
1
seisab ettevõtja
Olukord praegu
lootustandev Innovatsiooni lähtepositsioon on lootustandev
Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia aitab kaasa regiooni ettevõtete konkurentsivõime kasvule
Tartu regioon on Eestis esirinnas innovatiivsete ettevõtete osakaalu ja uuenduslikkuse üldise taseme poolest. Paljude majandusnäitajate poolest, nagu investeeringud, tööviljakus ja tööhõive, jääme aga alla Eesti keskmise. Innovatsioon ei ole veel Tartu regiooni konkurentsivõime peamine komponent, selleks peab ta alles saama. Konkurentsivõime tõstmiseks on vaja: • liikuda allhankeahelas ülespoole, • arendada ja tõhustada tootmisprotsesse ning juhtimist, • laiendada kompetentsibaasi ja tehnoloogiasiiret, • arendada majandusklastreid ja koostöövõrgustikke, • teha töötajatele pidevalt täiend- ja ümberõpet, • kasvatada uuenduslikku ja ettevõtlikku mõtteviisi.
Innovatsioonikulutused
regionaalse paiknemise järgi, 2000
Kogu Eesti Tallinn Jõgeva Põlva Tartu Valga Viljandi Võru
%
tuhat krooni
suhe käibesse
2161453
1,4
1083070 10387 16100 243926 59975 17830 23709
1,2 1,2 1,4 2,5 4,9 0,5 1,4
Allikas: Innovatiivne tegevus Eesti ettevõtets 1998–2000
Tartu regiooni Innovatsioonisüsteem Ettevõtete konkurentsivõimet aitab suurendada hästi toimiv regionaalne innovatsioonisüsteem. Tartu regiooni innovatsioonisüsteemi keskmes on nii tegutsevad kui alustavad ettevõtted. Olulist rolli mängivad innovatsioonisüsteemis ühelt poolt teadus- ja haridusasutused ja teiselt poolt avaliku ning erasektori tugiorganisatsioonid. Innovatsioonisüsteem toimib kultuurilises ja õiguslikus raamistikus, mida kujundavad kohalikud omavalitused, maakonnad ja Eesti riik tervikuna.
2
Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia
Strateegiline eesmärk
Strateegiline eesmärk on konkurentsivõimelisemad ettevõtted Regiooni konkurentsivõimet väljendavad tööjõu tootlikkus, tööhõive määr, loodav lisaväärtus, ekspordi maht, tulude tase, maksubaas ja paljud teised majandusnäitajad. Ettevõtete, riikide ja regioonide konkurentsivõime seisneb suuresti suutlikkuses olla innovatiivne ehk õppida kasutama uusi võimalusi, ehitades samal ajal üles kohaliku tööstuse, mis on läbilöögivõimeline eksportturgudel. Innovatiivsete ettevõtete osakaal tegevusalati 2000
16% kaubandus ja vahendus
1% kaevandamine 1% finantsvahendus 2% elektri-, gaasi- ja veevarustus
19% puidu- ja paberitööstus
Innovatsiooniks on vaja tagada inimkapitali, võrgustumise, võtmesektorite ja infrastruktuuri areng
5% transport ja side 5% arvutite ja T&A-ga seotud tegevus
12% keemiatööstus 12% toiduainetööstus
6% metallitööstus 6% mööbli- ja mujal liigitamata tootmine 7% tekstiili- ja rõivatööstus 8% masinate ja seadmete tootmine
Allikas: Innovatiivne tegevus Eesti ettevõtets 1998–2000
Tartu regiooni konkurentsivõime mudel Innovatsioon on ettevõtete konkurentsivõime peamine võtmetegur. Innovatsiooni soodustamiseks on käesolevas strateegias välja pakutud neli tegevussuunda: inimkapitali arendamine, võrgustumise toetamine, võtmesektorite arendamine ja infrastruktuuri parandamine.
Regiooni konkurentsivõime
Infrastruktuur
Võrgustumine
Võtmesektorid
Inimkapital
Innovatsioon
3
Inimkapital
peamisi tegureid Inimkapitali arendamine
Haridus- ja teadussüsteemist sõltub inimkapitali kvaliteet, mis on ettevõtete innovatsioonivõime peamisi tegureid
Uuringud näitavad, et innovatsioon ettevõttes sõltub kõigi seal töötavate inimeste teadmistest, oskustest ja uuendusvalmidusest. Tervele meeskonnale toetuv arendustegevus annab parimaid tulemusi. Teisalt on innovatsioon Tartu regiooni ettevõtetes enamasti otseselt seotud juhi teadmiste ja isikuomadustega, mistõttu on väga oluline inimkapitali arendamine nii tippjuhtide kui töötajate seas.
Nii kõrg- kui keskeriharidusega tehnoloogid ei ole ettevõtjate arvates kooli lõpetades valmis töötama oma erialal. Põhjuseks on koolide nõrk tehnikabaas ning napid praktikavõimalused. Soodustama peab koostööd ettevõtetega; praegused edukad näited toetuvad põhiliselt ettevõtjate missioonitundele. Parima tulemuse saavutamiseks investeeringute kasutamisel tuleb soodustada era- ja avaliku sektori pikaajalist partnerlust.
Ainult kaasaegne haridus- ja teadussüsteem loob eeldused tipptasemel inimressursi tekkeks ning kõrge lisaväärtusega eksporttööstuse arenguks. Tartu ülikoolid on regiooni inimkapitali oluline tegur, kuid ei suuda siiski tööjõuvajadust täielikult rahuldada, eriti tehnilistel erialadel. Suuremad tööstusettevõtted nentisid, et enim on puudus tehnoloogidest – nii erialatehnoloogidest kui tehnilise baasharidusega inimestest. Inseneride puudus pärsib uuendus- ja arendustegevust, mistõttu tuleb leida võimalusi rakendusliku tehnoloogilise kõrghariduse arendamiseks.
Tipp- ja keskastmejuhtide puhul tuleks suuremat tähelepanu pöörata kvaliteedijuhtimise koolitusele. Vaid vähestel Tartu regiooni ettevõtetel on ISO standardite vastavussertifikaat, mis annab olulisi eeliseid Euroopa Liidu ühisturu tihedas konkurentsis. T&A-ga seotud personal regionaalse paiknemise järgi, %, innovaatorid, 2000
%
T&A-ga seotud personal
Kogu Eesti Tallinn Jõgeva Põlva Tartu Valga Viljandi Võru
2,96 3,71 2,30 0,98 5,07 1,19 0,90 2,64
Allikas: Innovatiivne tegevus Eesti ettevõtets 1998–2000
4
Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia
pea
Inimkapital
Meede 1.
• Kohalike ettevõtjate ergutamine pakkuma õppetoetusi • Oskustööliste õppe vastavusse viimine regiooni vajadustega • Kutse- ja kõrghariduse omandajate praktikavõimaluste parandamine Meede 2.
Juhtimiskvaliteedi parandamine regiooni ettevõtetes • Innovatiivsete juhtimismeetodite ja parimate kogemuste tutvustamine, kvaliteediauhindade propageerimine • Keskkonna- ja terviklike juhtimissüsteemide alane nõustamine • Tartu regiooni ettevõtlusauhindade välja andmine Meede 3.
Tööjõu kvaliteedi parandamine • Välisriikides õppimise soodustamine • Täiend- ja ümberõppe võimaluste laiendamine • Riiklikele kutsestandarditele vastavate kutseeksamite sooritamise soodustamine Meede 4.
Polütehnilise kõrghariduse toetamine ja inseneride vajaduse leevendamine • Inseneride vajaduse uuring Tartu regioonis erinevatel erialadel • Inseneriõppe õppekavade arendamine Meede 5.
Tehnoloogiliste erialade ja neid pakkuvate koolide populariseerimine • Põhi- ja keskkooliõpilaste ekskursioonid ettevõtetesse ning kutse- ja kõrgkoolidesse • Teaduskeskus AHHAA toetamine
amine
peamine pea mine
Kutseõppe sidumine regiooni vajadustega
5
Võrgustumine
strateegiline tegevus Võrgustumise toetamine
Klastrid ja võrgustumine toetavad innovatsiooni ettevõtetes
Klaster on ühes piirkonnas asuvate omavahel seotud ettevõtete, haridus- ja teadusasutuste ning tugiorganisatsioonide kobar, milles erinevad osapooled toetavad üksteise arengut. Taoline sünergia suurendab ettevõtete suutlikkust luua uusi tooteid ja teenuseid ja viia neid edukalt välisturgudele. Täiemahuliste klastrite tekkimiseni Tartu regioonis läheb veel aega. Ettevõtete omavaheline võrgustumine ja koostöö ülikoolide ning tugistruktuuridega on alles hoogu võtmas. Klastrite toetamine on seetõttu teine oluline innovatsiooni edendav tegevus. Avalik sektor saab anda sellesse arvestatava panuse, luues ja toetades koostöövõrgustikke. Regioonis ei ole kõiki võimalusi võrgustumiseks ära kasutatud; samas ei ole delegeerinud regionaalsele tasandile arvestatavat osa arendustegevusest. Tugistruktuuride teenused kattuvad osaliselt, puudus on rahast ja inimestest. Ollakse keskendunud organisatsioonisisesele tegevusele, mitte selle tulemustele ja klientidele; puudub otsene seos töötulemuste ja eelarve vahel.
Hinnang koostööle
üli- ja kõrgkoolide, nende allasutuste ja instituutidega, %, 1998-2000 100
koostööd ei toimunud
6
80
60
madal
40
keskmine
20
kõrge 0
Tartu linn
Tallinn
Lõuna -Eesti
Eesti
Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia
Formaalsed ettevõtlusvõrgustikud, nagu ettevõtlus- ja erialaliidud, täidavad oma kitsast rolli, kuid nende üldisem mõju ettevõtete arengule jääb väikeseks – eriti väiksemate ettevõtete jaoks, kelle ootused on suuremad. Väikeettevõtted ei tunneta liitudesse astumisest kasu ja jäävad seetõttu ilma võrgustumise pakutavast lisaväärtusest. Seepärast võiks suurema tööhõive või kogutoodanguga harudes kavandada avaliku sektori algatusel spetsiaalseid võrgustikke, nt ühiseks turunduseks. Nii võiks näiteks tuua väiksemate puiduettevõteteni otsekontaktid välispartneritega, vähendada nende kulusid vahendajatele ja säästa lisaraha innovatsioonile. Ülikoolide ja ettevõtete lepingulise koostöö maht on suhteliselt väike. Tõenäoliselt peegeldavad ametlikud lepingud siiski vaid väikest osa tegelikust koostööst, mis toimub paljus mitteametlikult. Ettevõtete hinnangul on ülikoolid nende jaoks üsna suletud; kõrgelt hinnatakse EPMÜ panust regiooni ettevõtluse arengusse. Puudub süsteemne teave, millistes valdkondades võiks ülikoolidega koostööd teha; eriti on puudus nn vahemehest, kes viiks kokku probleemid ja võimalikud lahendused. Ettevõtlusega koostöö arendamisele on suunatud 2001. a juunis loodud TÜ tehnoloogiainstituut.
ette tte
Meede 1.
Ettevõtete ekspordi ja turundustegevuse toetamine • Ettevõtete turunduskonsultatsioonide toetamine • Uutele sihtturgudele sisenemise toetamine Meede 2.
ettevõtted võ tted võrku
Võrgustumine
Võrgustike loomisele suunatud tegevused ja erialaliitude tugevdamine • Võtmesektorite erialaliitude toetamine regioonis, et võimaldada neil propageerida innovatiivset tegevust • Valdkondlike ja temaatiliste võrgustike toetamine Meede 3.
Ülikoolide ja ettevõtete koostöö arendamine • TÜ ja EPMÜ võimaluste tutvustamine ja võimalike koostööprojektide algatamine ettevõtjatega • Ülikoolide teadus- ja arendustegevuses regiooni vajadustega arvestamine Meede 4.
Ettevõtlusteadlikkuse ja -aktiivsuse tõstmine üliõpilaste ning akadeemilise personali seas • Akadeemilise uurimistöö toetamine koostöös kohalike ettevõtetega Meede 5.
Riiklike toetusmeetmete arendamine • Omavalitsuste ja nende liitude ning ettevõtjate osalemine riiklike toetusmeetmete väljatöötamisel ja otsustusprotsessis
evõtted tted
7
Võtmesektorid
kasvu mootorid Võtmesektorite tugevdamine
Tartu regiooni võtmesektoriteks on puidu-metsamööblitööstus, toiduainete tööstus, õmblustööstus, metallija masinatööstus, infotehnoloogia ja biotehnoloogia
Kolmas tegevussuund keskendub nendele valdkondadele, mis on regiooni majanduskasvu peamiseks mootoriks. Määratledes sektoreid, mis on praegu ja tulevikus regiooni konkurentsivõime mootoriks või hoopis arengupiduriks, on väga oluline teha õiged strateegilised valikud. Käesolevas strateegias on võtmesektoriteks tööstusharud, millel on regiooni tööhõives ja/või ekspordis oluline osakaal praegu ja lähitulevikus. Eelkõige on võtmesektoriteks praegu metsa-, puidu- ja mööblitööstus, toidutööstus, õmblustööstus ning metallija masinatööstus. Hea tulevikuväljavaade on infotehnoloogial ja biotehnoloogial. Konkreetsete meetmete valikul piirdutakse käesolevas strateegias nelja sektoriga: traditsioonilistest tööstusharudest puidusektor ja metallisektor ning uutest valdkondadest infotehnoloogia ja biotehnoloogia. Metsa-puidu-mööblisektor annab hetkel kuni poole regiooni ekspordist ja siia panustamine võimaldab enim tulu majanduskasvu näol. Innovatsioonivajadused on selles sektoris seotud eelkõige uute (eksport)toodete välja arendamisega ja liikumisega väärtusahelas ülespoole ehk tooraine suuremale väärindamisele. Selleks on vaja laiemalt juurutada tehnoloogiate ja disaini uusi võimalusi.
8
Metalli- ja masinatööstus on arenenud regiooni kõigis kuues maakonnas. Paljud tugevamad ettevõtted ekspordivad kuni 90% toodangust, sealjuures ka lõpptooteid. EASi tootearendustoetuse saajate hulgas on ettevõtteid nii Viljandi, Tartu, Valga kui Jõgeva maakonnast. Innovaatiline potentsiaal on suhteliselt kõrge, kuid olemasolevad ressursid ei ole kaugeltki täies mahus kasutatud. Edasine kasv saab toimuda uute tehnoloogiate
Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia
rakendamise, infotehnoloogilise arengu ja eksporditurgude hõivamiseks tehtava koostöö kaudu. Vastavalt tulevikuseire uuringutele on infoja biotehnoloogia suure tõenäosusega need sektorid, mille areng tagab Eesti tulevase majanduskasvu. Nende potentsiaali oskuslik kasutamine ja sidumine teiste sektoritega võimaldab pikemas perspektiivis ka Tartu regiooni lisaväärtuse olulist kasvu. Seepärast on info- ja biotehnoloogial keskne osa kogu riigi ja regiooni konkurentsivõimes ning arengus. Innovatsiooni tugimeetmete erinevus nendes sektorites tuleneb eelkõige tehnoloogiate ja sihtturgude erinevusest. K õ i g i va a d e l d u d v õ t m e s e k t o r i t e ühiseks innovatsioonivajaduseks oli (ekspordi)turunduse arendamine ja laiemalt maine kujundamine. Tutvustamist vajavad nii tootmisharu kui tootmismaa Eesti üldse, seepärast oodatakse toetust avalikult sektorilt. Kindlasti vajavad tutvustamist ka ettevõtted, nende tooted ja teenused – eriti arvestades tootmisharude sünergia tekkimise võimalust.
Võtmesektorid
Meede 1.
Metsa-puidu-mööblisektori tugevdamine • Infotehnoloogia laialdasem juurutamine • Disaini laialdasem juurutamine eelkõige mööblisektoris • Puidutoodete ekspordi toetamine ja puiduettevõtjate maine tõstmine nii Eestis kui välismaal Meede 2.
Metallisektori tugevdamine • Ühised eksporditegevused • Uudsete tehnoloogiliste lahenduste laialdasem juurutamine • Lõpptootele suunatuse toetamine Meede 3.
Infotehnoloogia sektori arendamine ja kompetentsibaasi tugevdamine • Ekspordile suunatud tootearenduse toetamine • IT-ettevõtete klastri arendamine • IT-sektori ettevõtete ekspordiplaanide toetamine Meede 4.
Biotehnoloogia sektori arendamine • Biotehnoloogia välisinvesteeringute regiooni toomine • Biotehnoloogia ettevõtete klastri arendamine • Eesti biotehnosektori ettevõtete ja võimaluste tutvustamine ning ekspordiplaanide toetamine Üldeksport maakondade kaupa 2003 juuli
Puidutööstus Masinaehitus Kergetööstus Keemiatööstus Mineraalsed tooted Metallid ja metalltooted Plast- ja kummitooted Valmistoiduained Kivist, kipsist, tsemendist jms tooted Elusloomad, loomsed tooted Loomsed ja taimsed rasvad ning õlid jms Taimsed tooted Muu
9
Infrastruktuur
vundamendiks Ettevõtluse tugiinfrastruktuuri arendamine
Infrastruktuur on strateegia ülejäänud tegevussuundade elluviimiseks eelduseks
Eeltoodud tegevussuundade ja meetmete teostamise eelduseks on korralik füüsiline ja institutsionaalne infrastruktuur. Ilma selleta võivad tegevused jääda vähetulemuslikuks ja lühiealiseks nagu korraliku vundamendita maja. Teatud tehnovõrgud, nagu transpordija sidekanalid, ei ole küll käesoleva strateegia objektid, kuid nende areng on kogu regiooni arengu eelduseks pikemas perspektiivis. Näiteks võib tuua Tartu lennuvälja, TartuTallinn kiirtee või raudtee arendamise. Mitmed alljärgnevad meetmed võib ühendada Tartu tehnoloogialinnaku (TTL) või nn virtuaalse teaduspargi koondnimetuse alla.
10
TTL on keskkond loodus- ja arstiteadustel põhineva teadmismahuka tootmise aluste loomiseks – tehnosiirde tagamiseks ning arendustööks ettevõtluses ja meditsiinis. TTL toetab uute teadmiste loomist ning uuenduslike lahenduste juurutamist ettevõtluses, avalikus ja mittetulundussektoris. Eesmärgiks on suurendada kõrgtehnoloogilisele tööstusele vajalike spetsialistide koolitamist, et tugevdada nii teadmistepõhise Eesti konkurentsivõimet. Oluline on ka tööstusparkide ja tööstuslade arendamine, et luua võimalused olemasolevate ettevõtete laienemiseks ja uute tulekuks regiooni.
innova nnova nnovat t infrast Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia
Meede 1.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi arendamine • Hoonete ehitamine ja laborite sisustamine Meede 2.
Tartu Teaduspargi arendamine • Teaduspargi teenusepakettide täiemahuline väljaarendamine • Territooriumi ja ruumide laiendamine, sobivate kinnistute soetamine Meede 3.
Tööstusparkide ja tööstusalade arendamine • • • •
Tööstusparkide ja tööstusalade rajamise lähteülesanne ja tasuvusuuringud Tööstusparkide ja tööstusalade rajamine Tööstusparkide ja tööstusalade teenusepakettide väljaarendamine Tööstusparkide ja tööstusalade ühisturunduse ja koostöö arendamine
Meede 4.
Katselaborite ja pooltööstuslike laborite loomine • Sobivate testimiskeskuste ja pooltööstuslike laborite leidmine väljaspool Eestit ning nende teenuste kasutamise toetamine • Testimiskeskuste ja pooltööstuslike laborite vajaduse selgitamine ja vastavate keskuste ja laborite tasuvusanalüüs • Katse- ja pooltööstuslike laborite rajamise toetamine Meede 5.
Riski- ja seemnekapitali kättesaadavamaks muutmine regiooni ettevõtjatele • Riskikapitali projektide nõustaja palkamine kohaliku ettevõtluse tugistruktuuri juurde • Kohaliku seemnekapitali fondi loomine Meede 6.
Biotehnoloogia inkubatsiooni ja arenduskeskuse arendamine
IInnovatsiooni Innova nnovatsiooni
Infrastruktuur
tsiooni truktuur • Hoonete ehitus või renoveerimine ja laborite sisustamine
11
metoodika Strateegia koostajad Käesoleva strateegia koostamine toimus Euroopa Liidu kuuenda raamprogrammi toetusel ja järgis Euroopa Liidu programmi „Innovating Regions in Europe“ metoodilist raamistikku ja lähtealuseid (vaata www. innovating-regions.org). Strateegia koostamine jagunes kolme peamisesse etappi. Esimene ettevalmistav etapp keskendus konsensuse saavutamisele strateegia lähtekohtade ja eesmärkide osas ning hõlmas ajurünnakuid kõigi Tartu regiooni kuue maakonna ettevõtjatega ning temaatiliste töögruppide tööd valitud võtmevaldkondades. Teine etapp sisaldas uuringute läbiviimist ja strateegia koostamist. Strateegia koostamise lähtekohaks olid eelnenud nelja uuringu tulemused, milles analüüsiti, millist rolli mängib innovatsioon hetkel regiooni ettevõtetes ja millised on peamised takistused ning vajadused ettevõtte innovatsiooniprotsessis (vaata tris. tartu.ee/taustmaterjalid.php). Strateegia koostasid töögrupid, kes keskendusid peamiselt konkreetsete tegevussuundade ja meetmete välja töötamisele. Kolmas etapp sisaldas strateegia heakskiitmist, valitud piloottegevuste elluviimist ning ettevalmistusi strateegia rakendamiseks.
12
Strateegia väljatöötamisel osalesid aktiivselt väga mitmed organisatsioonid ja eksperdid. Esile tõstmist väärivad Tartu Linnavalitsus, Tartu Ülikool, Tartu Maavalitsus, teised Lõuna-Eesti maavalitsused ja Tartu Teaduspark. Eraldi märkimist vajab projekti välispartnerite roll – regionaalarengu agentuur „Shannon Development“ Iirimaalt ja Uppsala Läänivalitsus Rootsist, kes kaasasid TRIS projekti oma regioonis sarnaste strateegiate koostamisel saadud kogemusi ja teadmisi ning aitasid teha strateegilisi valikuid Tartu regiooni jaoks. Strateegia koostamisel kasutati ka 2003. aastal toimunud Eesti bio- ja infotehnoloogia tulevikuseire tulemusi ja järeldusi. Kokkuvõttes andsid hindamatu panuse strateegia valmimisele üle saja ettevõtja, ametniku ja eksperdi.
Projekti koordinaator:
Projekti juht:
Sven Illing Tartu Linnavalitsus Raekoda, 51089 Tartu
Rene Tõnnisson Tartu Teaduspark Riia 185, 51014 Tartu
Tel: 736 1222 Email: sven.illing@raad.tartu.ee
Tel: 738 3005 Email: rene@park.tartu.ee
Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia
2004. Trükitud ümbertöödeldud paberil looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värvidega. Trükk: Triip. Kujundus ja fotomontaž: Emajõe Disain. Fotod: Meelis Lokk, Malev Toome, Margus Hanson, Lenne-Ann Savila. Kasutatud materjalid: Tartu Linnavalitsus, Tartu Maavalitsus, Tartu Teaduspark.
Koostajad
TRIS
regiooni Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia innovatsioonistrateegia
Innovatsioonivõime Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia
on tänapäeval ettevõtete, regioonide ja riikide konkurentsivõime ja seeläbi edukuse ja arengu võtmetegur.
www.tris.tartu.ee
13
Tartu regiooni innovatsioonistrateegia Inimkapital
Võrgustumine
Võtmesektorid
peamine inimene ettevõtted võrku
sünergia
TRIS innovatsiooni infrastruktuur
Tartu Tarturegiooni Regiooni Innovatsioonistrateegia innovatsioonistrateegia
Infrastruktuur
Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia