Meetodimess 2010
Euroopa Noored Eesti b체roo, SA Archimedes
Merle L천hmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus
Sissejuhatuseks
Õpetaja prof. Ülo Vooglaiule mõeldes
jututuba, kus saab õdusalt aega veeta ning üksteisele midagi huvitavat rääkida ühe ametialase kohustuse täitmine
sihiteadlik looming
ÕPE avastamisretk või otsing meelelahutamise ja silmaringi laiendamise vorm
tuupimine ülearuste pingete maandamise vahend
Targemaks saamise teid on mitu …
• • • • • • •
Õppimine (sh. iseõppimine) (Läbi) mängimine e. simulatsioon Reprodutseerimine e. jäljendamine Tegutsemine katse – eksituse teel Mediteerimine e. mõtisklemine Uurimine e. avastamine ….
Mida saab õpetaja õppijale anda? • Keskkonda, millest võib leida teadmisi ja soovitusi oskuste omandamiseks • Vabadust selleks, et olla iseseisev ja luua • Õigusi kasutada vabadust • Eeskuju: hoolitseda, toetada, jälgida, arvestada • Tagasisidet , millest on väärtuslik vaid tunnustus
Millest räägime? • Meetod – metoodika – metodoloogia MIS ON MIS? • Õppemeetodite valimine: KUIDAS? • Õigesti valitud meetod tagab tulemuse. ON SEE IKKA NII? • Millele peaksin mõtlema ja mida meeles pidama: abiküsimusi
KUIDAS ?
Koolitaja • Hoiak • Stiil • Esitlusviis
Õppematerjal • Tekstid • Objektid E E S M Ä KOKKU R LEPITUD G I D Keskkond • Füüsiline • Sotsiaalne
Õppija • Motivatsioon • Õpistiil • Õpiharjumused • Tähelepanu • Taju • Mälu
Koolitaja ülesanded D I Analüüsi õppijat - kes? G R Ä Püstita eesmärgid – milleks? M S E Vali õppemeetodidE– kuidas? D U– mida? Kogu materjal T I P E KoostaLajakava – millal? U • Füüsiline K Kujunda õpikeskkond K • Sotsiaalne O K • Psüühiline
Terminitest (1) Allikad: teatmeteosed (ÕS, VS, entsüklopeediad)
• MEETOD – ingl. Method - kreeka keelest
< uurimistee; μέθοδος méthodos; tulnud sõnadest metá: pärast, järele ja hodós: tee, käik, liikumine
• Meetod - järele minemine, järele uurimine, jälitamine, võrdlemine. Meetod on lahendusviis, kuidas mingit kindlalt piiritletud ülesannet täita • Meetod on tööriist plaanipärasteks ja/või järjepidevaks tegutsemiseks; asjadele lähenemiseks; objektide uurimiseks; tegutsemise ja lähenemise eriviis mingis valdkonnas
Terminitest (2) • METOODIKA (ingl. methodology) on korrastatud lähenemine suuremale tegevusele. Metoodika jaotab protsessi väikemateks osadeks, püstitab osadele eesmärgid ning võib näidata ära meetodid nende eesmärkide saavutamiseks • Metoodika on meetodite kogum; ped. aine õpetamise õpetus • On olemas üldised metoodikad tegevuste läbiviimiseks, näiteks õpetamise metoodika, tarkvaraarenduse metoodika, läbirääkimiste metoodika, turu-uuringute metoodika
Terminitest (3) • METODOLOOGIA - filosoofiline õpetus printsiipide kohta, mille kohaselt inimene tegutseb mingis valdkonnas • Metodoloogia on õpetus teadusliku uurimise meetoditest
Zoopedagoogika 3 põhimeetodit 1. jäljendamine, imiteerimine - kindlal eluperioodil nooruses, hiljem ei toimi 2. katse-eksituse meetod vanemate järelvalve all - nt. jahipidamise õpetamine 3. keelud - toimivad need keelusignaalid, mida loom mõistab; löömine ei toimi! Näiteks: • pigista lauba-silmade-ninajuure kohalt, kattes peoga silmad = „ära mitte kunagi tee niimoodi!“ • Turjast kinni ja raputa = „ära praegu niimoodi tee!“ (koerlased)
•
Karistus on kättemaks. Loomad kättemaksmisega ei tegele. Aga inimesed? Allikas: Aleksei Turovski esinemine konverentsil “Koolitaja õpirännak”. Tallinna Konverentsid 2005
Õppemeetodid Meetod on • plaanipärane tegutsemisviis; • eesmärgistatud, otstarbekas toimimisviis; • praktilise tegevuse või tunnetuse korrastamise viis Võõrsõnastik, TEA Kirjastus
Õppemeetodi valik oleneb: Kokkulepitud õppe-eesmärgist (eesmärkidest) ……………………… .. Inimeste vajadustest ……………………… .. ja võimalustest (õppijad, koolitajad) Teemast/ainest ……………………… .. Ressurssidest ja vahenditest (ruum, aeg, IKT, raha jm) ……………………… .. Õppe printsiipidest..e. põhimõtetest ……………………… Aktiviseerimine Individualiseerimine Ülekanne Järjestamine ja struktureerimine Tagasisidestus
METODOLOOGILISED
ALUSED
Õppija on ainus, kes võib olla sel` määral aktiivne, et toimuks õppimine. Kõik, mida õpetaja võib teha, on tingimuste loomine. Kurt Gestrelius
Õpimotivatsiooni mõjutavad tegurid Õpitava seostatus tajutud tegelikkusega
Enesetõhususe ootus; usk oma võimetesse
Eksamihirm
Eesmärgi seadmine Ambitsioonikus
Õppeprotsessi kognitiivne ja emotsionaalne haaravus
õpimotivatsioon
Pere suhtumine ja toetus
Hüvitise saamise ootus Elav eeskuju
Edu lootus Sõprade ja tuttavate suhtumine
Jõukohasus
Tajutüüpide e. eelistatud meelesüsteemi lühiiseloomustus * Ameeriklastega läbiviidud katsed (Hall jt.) Tajutüüp * Fookus
Visuaalne 60% Kiire vaataja
Auditiivne 20% Süsteemne kuulaja
Kinesteetiline 20% Kogemuste otsija
Üldiseloomustus
Kiirete liigutustega, kärsitu, žestikuleeriv
Süsteemne, põhjalik, loogiline, aeglane. Rikkalik sõnavara
Naudib liikumist, (ei suuda pikalt paigal püsida); otsustab oma kogemuste alusel
Igapäevane elu
Korrastatud keskkond esteetiline välimus
Tähelepanelik kuulaja; põhjalik vastaja
Füüsiline komfort; tundlik kehaliste aistingute suhtes
Õpib kuulates. Kuulab juhendeid, suulisi selgitusi; keskendub kõnele “Kassettmälu”. Kordab kuuldut. Grupiarutelud, helisalvestised.
Õpib tegevuse käigus Tahab ise proovida. Kogemusõpe, katsetamine, rollimängud. Liikumisega seotud mnemotehnilised võtted
Õpib vaadates. Õppimine Juhendid, illustratsioonid. Filmid, slaidid, graafikud, joonised, värvikoodid, olulisima väljakirjutamine
Õpistiilid • Õpistiilid peegeldavad järjekindlat viisi, kuidas inimesed reageerivad stiimulitele ja kasutavad neid õppimise kontekstis (Claxton & Ralston, 1978) • Õpistiil väljendab kognitiivset, afektiivset ja psühholoogilist käitumist, mille suhteliselt püsivad indikaatorid näitavad, kuidas õppijad tajuvad õpikeskkonda, millisel viisil ennast sellega seostavad ja kuidas sellele reageerivad (Keefe, 1979)
Õpistiili alusel eristuvad õppijate reaktsioonid õpikeskkonna elementidele: • Füüsilisele keskkonnale (müra, valgus, temperatuur, ruumikujundus) • Emotsionaalselt (motivatsioon, vastutus, püsivus, struktureeritus) • Sotsiaalselt (üksinda või grupis õppimine, mentorlus) • Füüsiliselt (auditiivne, visuaalne, taktiilne, kinesteetiline aktiivsus; päeva-aeg, mobiilsus) • Psühholoogiliselt ( impulssiivsus-refleksiivsus, divergentsuskonvergentsus) Rita Dunn (1984)
Meetodite klassifitseerimise võimalusi • esitavad (loeng, demonstreerimine, tahvli kasutamine, AV vahendid) • interaktsioonil põhinevad (küsimusedvastused, diskussioon, rühmatöö) • uurimismeetodid (eksperiment, praktika) 3
Õppeprotsessi tulemuslikkuse seos õppija aktiivsusega loeng õpetaja
õpik
2 5
programmõpe
aine
4
6 5 õppija 6
interaktsioon (küsimusedvastused)
rühmatöö
uurimine 6 - tulemuslik õppimine 2 - vähetulemuslik õppimine
Alan Rogers, UK
Õpime tulemuslikumalt, kui saame õpitut võimalikult kohe rakendada • simulatsioonid ja harjutused, kus kasutatakse tegelikkusest toodud näiteid • laboratoorsed tööd • intervjuu • vaatlus • situatsiooni analüüs • olukorra kirjeldus (protokoll, “pildistus”) • omandatu rakendamine igapäevaelus, töös
Kogemusele järgneb üks kolmest: 1. mitte-õppimine ( enesekindlus, mittearvestamine, tagasilükkamine e. eitamine) 2. mitte-refleksiivne õppimine (õppimine tavatähenduses: päheõppimine, mehaaniline oskuste omandamine) 3. refleksiivne õppimine (kogemuse läbimõtestamine, katsetamine ja hindamine) Allikas: Jarvis, P. 1998 Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Teooria ja praktika. Tallinn: SE&JS
Aktiivne õppimine põhineb tähendusliku kogemuse omandamisel Peter Jarvis RÄÄKIMINE
KUULAMINE Aktiivne kuulamine Refleksiivne dramatiseerimine KOGEMINE
DRAMATISEERIMINE
REFLEKTSIOON
Refleksiivne rääkimine KOMMUNIKATSIOON INTERAKTSIOON
Tähenduslik lugemine
LUGEMINE
Eesmärgistatud kirjutamine
VAATLEMINE
Fokusseeritud vaatlus KIRJUTAMINE
Aktiivõppe meetodite kasutamist raskendab:
Raske protsessi kulgemist ja tulemusi täpselt ette prognoosida Aeganõudev ettevalmistustöö Osalejate isikliku huvi, valmisoleku, vastutustunde ja aktiivsuse suur osakaal õppe õnnestumises ….
Aktiivõppe meetodite kasutamise plussid Tagab protsessi õppijakesksuse Võimaldab saada ühist kogemust, mis liidab õpperühma nii tegevuslikult kui ka emotsionaalselt Võimaldab kasutada õppijates enestes peituvat potentsiaali (kogemused, varasemad teadmised, sotsiaalsed oskused) Tõstab osalejate huvi ja õpimotivatsiooni Mõjutab osalejate hoiakuid ja suhtumisi Arendab kommunikatiivseid ja koostöö oskusi Lubab jagada vastutust õppe tulemuslikkuse eest
Aktiivõppe meetodite kasutamisel peaks koolitaja (1) valdama käsitletavat teemat sellisel tasemel, et ta vajadusel oleks suuteline paindlikult sisse viima muudatusi käsitlusviisis ja tegevustes jälgima, et kasutatav meetod vastaks koolituse eesmärkidele ja selle tehniline teostus oleks jõukohane kõigile osalejatele olema paindlik: suutma muuta, ümber struktureerida, täiendada või kohandada harjutust/ülesannet vastavalt koolitatava eripärale ja vajadustele
Aktiivõppe meetodite kasutamisel peaks koolitaja (2) oskama prognoosida ka mitteplaneeritud tulemusi ja ootamatusi valdama meetodit selle tehnilisest küljest (teostus!) suutma läbi viia tehtu analüüsi ja käivitama ning ohjama arutelu andma tagasisidet nii töö tulemuste kui ka protsessi kohta
Meetodi valimisel küsi endalt (1) 1. kas need meetodid sobivad sellega, mida ma tahan saavutada, st kas need on eesmärgipärased? – kas need meetodid on efektiivsed õppimise tulemuslikkuse seisukohalt? 2. kas need meetodid arvestavad õppimise seaduspärasusi? millised meetodid motiveerivad õppima? 3. kas need meetodid sobivad selle rühma liikmetele? kas ma olen küsinud grupilt, milliseid meetodeid nemad eelistavad? 11
Meetodi valimisel kĂźsi endalt (2) 4. mida ma pean tegema nende meetodite efektiivsuse tagamiseks? kas mul on olemas nende meetodite rakendamiseks vajalikud oskused? millised protsessi juhtimisele esitatavad nĂľuded tulenevad nende meetodite kasutamisest grupis? kas nende meetodite kasutamine sobib minu stiiliga? kas on olemas tingimused nende meetodite kasutamiseks?
Mõned kuldreeglid (Ü. Vooglaiu põhjal)
•
Ära tee ühtki liigutust, mida võiksid teha õppijad; ära räägi õpilastele seda, mida nad võiksid avastada ise - aita neid tunnetusteele ja rõõmusta koos õppijatega leidmiste üle!
• • •
Ära kahjusta kedagi ega midagi! Ole õiglane ja usaldav! Ära suhtu kellessegi ega millessegi üleolevalt!
•
Arvesta, et mitte keegi ei saa ennast targaks õppida; targaks saab kasvada. Vaja oleks teada, millistel eeldustel see võib juhtuda.