Nelli Jung Tartu Ăœlikooli eetikakeskus Tartus, 28. augustil 2009
NJ2
NJ13
NJ12
Eesti ühiskonna jätkusuutlikkust ohustavad moraalinormide eiramine, ühiskonna vähene sidusus, individualistliku tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine, hoolimatu suhtumine iseendasse, kaasinimestesse ja keskkonda, perekonna institutsiooni nõrgenemine, madal iive, (kooli)vägivalla levik, madal kodanikuaktiivsus, muulaste nõrk integreeritus Eesti ühiskonda ja mitmed teised tegurid. NJ17 Puudub arvestatav diskussioon, mis on need üldinimlikud, rahvuslikud ja Euroopa ühisväärtused, mis on aluseks meie erinevatele NJ3 identiteetidele.
Slide 2 NJ2
Laiapõhjalised uuringud, meedias ilmunud väärtusteemalised artiklid ja inimeste arvamusavaldused viitavad järgmistele kitsaskohtadele: Nelli Jung; 26.08.2009
NJ3
Diskussiooni vajalikkus on tingitud taasiseseisvumise järgnenud kiiresti muutuvatest oludest, mis kipuvad erinevaid pingeid süvendama (sotsiaalseid pingeid, vaenulikkust võõraste suhtes ja eesti keele kasutusvõimaluste ahenemist). Nelli Jung; 27.08.2009
NJ12
Veel üks märksõna, mis on programmi ja selle vajalikkusega tihedalt seotud, on identiteet - kuidas erinevad identiteedid kujunevad, kuidas osasid neist tugevdada ja kuidas vältida erinevate identiteetide konflikti sattumist. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ13
Tegemist on teatud valikutega ja nende valikute taga on teatud väärtused. Kuna need valikud tekitavad probleeme, siis võibki järeldada, et väärtuste osas on vaja midagi ette võtta. Nelli Jung; 26.08.2009
NJ17
Lennart Meri tõdemus “Poliitilises testamendis” (2007), et “me oleme olnud edukad kõiges peale Eesti väärtussüsteemi taasloomise”. Nelli Jung; 27.08.2009
Riiklik programm “Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013” aitab hoida ja arendada neid väärtusi, mis tagavad Eesti ühiskonna inim- ja sotsiaalse arengu. Vastavate väärtuste arendamise ja kasvatuse programm. NJ24 NJ19 Laiahaardeline programm suurejooneliste eesmärkidega.
Mida me ikkagi tä täpselt saavutada tahame? Kuidas me kavatseme seatud sihtideni jõuda?
Slide 3 NJ19
Kas väärtushoiakute teadlik suunamine on üldse võimalik? Teiste riikide kogemus näitab, et süsteemse lähenemise korral on see võimalik. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ24
Väärtuskasvatust tuleks mõista avaras tähenduses kui iseloomukasvatust, mis hõlmab inimese kõlbelise kasvatuse kõrval ka suunitlust toetada laste kujunemist aktiivseteks kodanikeks ja loovateks, analüüsivõimelisteks ning ettevõtlikeks inimesteks. Nelli Jung; 27.08.2009
innustama jõudma selgusele oma väärtustes;
panema reflekteerima omaenda ja teiste väärtuste üle;
kujundama teatud käitumiskalduvusi e iseloomuomadusi;
õpetama tegema sotsiaalselt vastutustundlikke otsustusi (mõistma tagajärgi) ning neid põhjendama.
Sõna „väärtus” tuleb ladina sõnast valere, mis tähendab „väärt olema”. NJ7
Kitsas sõnakasutus: sünonüüm sõnadele „hea” ja „väärtuslik”. Väärtused on soovide objektid, mis juhivad meie toimimist.
Öelda, et mingi asi on väärtuslik, tähendab, et seda on väärt omada, saada või teha, et asjal on mingi omadus, mis teeb ta väärtuslikuks.
Slide 5 NJ7
Lai sõnakasutus, mis võimaldab väärtusteks nimetada kõiksuguseid hinnanguid, nii positiivseid kui negatiivseid. Nelli Jung; 26.08.2009
Väärtused 1) sisaldavad uskumusi, 2) sisaldavad püüeldavaid seisundeid või käitumisi, 3) on konkreetsete situatsioonide ülesed 4) juhivad valikuid või käitumis- ja olukordade hindamist, 5) on reastatavad vastavalt suhtelisele tähtsusele.
NJ14
majanduslikud väärtused (raha, materiaalsed hüved) esteetilised väärtused (ilu, kunst), bioloogilis-füüsikalised väärtused (elu, tervis, keskkond, jt), sotsiaal-poliitilised väärtused (vabadus, õiglus, õiguspõhisus, võrdõiguslikkus, rahvuslus, keel, demokraatia jt), moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, töökus, väärikus, lugupidamine jt).
Slide 7 NJ14
Väärtusi võib tüüpidesse jagada mitmel moel, ent ükski võimalustest pole lõplikult õige - alati võib gruppide üle edasi vaielda. Siiski selgitavad sellised grupeerimiskatsed üldpilti. Nelli Jung; 26.08.2009
Väärtused on suhtelised s.t nad on väärtused kellegi jaoks. NJ9
Väärtuskasvatus peab toimima alt üles ja eeldab väärtustes kokkuleppimist. NJ8
Efektiivne väärtuskasvatus vajab ka selle NJ10 kokkuleppe pidevat taasloomist.
Slide 8 NJ8
Võib tekkida küsimus, kas see on võimalik? Hoolimata pluralismist on tõsi, et on teatavad väärtused, mis on meie kõigi huvides. Reflekteerimise ja arutelu tulemusena on võimalik välja sõeluda ühisosa. Nelli Jung; 25.08.2009
NJ9
Väärtuspluralism? Nelli Jung; 25.08.2009
NJ10
Väärtuskasvatus ei saa olla ülevalt alla väärtuste pealesurumine, vaid eeldab nende nn kasvatavate aktiivset osalust. Väärtuskasvatuse olemuslikuks osaks on mõtisklemine oma väärtuste ja noortes kujundatavate väärtuste üle, nö refleksioon oma tegude ja tegutsemisaluste üle. Seega peavad kõik osapooled pidevalt aktiivselt protsessis osalema. Nelli Jung; 26.08.2009
Programm peab silmas ühendavaid alusväärtusi, mida võib tinglikult jagada järgmiselt:NJ15 ◦ Moraalsed vää väärtused äärtused (nt ausus, hoolivus, õiglus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu); ◦ Sotsiaalsed vää väärtused äärtused (nt vabadus, demokraatia, õigus, solidaarsus, vastutus, rahvuslus, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, sooline võrdõiguslikkus). NJ16 NJ11
Mida me tä täpselt saavutada tahame?
Slide 9 NJ11
Esimene samm: leppida kokku, millised väärtused on esikohal, millistele väärtustele keskendutakse. Nelli Jung; 25.08.2009
NJ15
Programmi ettevalmistusfaasis peetud arutelude tulmusena sündis kokkulepe, et need on valupunktideks. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ16
Neid väärtusi väljendavad nii Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul kui ka Euroopa Liidu alusdokumendid, nii et nad ei ole sündinud sugugi tühjalt kohalt, kuid konsensus ei sündinud siiski kergelt. Nelli Jung; 27.08.2009
Riiklik programm asetab tähelepanu keskmesse laste ja noorte väärtuskasvatuse. Sellest lähtuvalt on programm suunatud laste ja noortega seotud rühmadele: lapsevanemad, õpetajad, kooli- ja huvijuhid, lasteaia- ja koolitöötajad, noorsootöötajad jne. Täiendava sihtrühma moodustavad kodanikeühendused, erasektori ettevõtted, meedia (ja avalikkus laiemalt).
Kuidas me kavatseme seatud sihtideni jõuda?
1. 2. 3. 4.
Koolieelne väärtuskasvatus Väärtuskasvatus koolis Mitteformaalne väärtuskasvatus Avalikkusele suunatud väärtusarendus Nimetatud tegevussuundadele vastavad põhitäitjad on: 1. Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika osakond 2. Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus 3. Avatud Eesti Fond 4. Tartu Ülikooli eetikakeskus
1.1. Uuringud ◦ 1.1.1. Laiapõhjaline väärtusteteemaline uuring NJ29
1.2. Koolitused ◦ 1.2.1. Õpetajate esma- ja täiendkoolitus NJ30 ◦ 1.2.2. Õppeasutuste juhtide ja töötajate koolitamine ◦ 1.2.3. Lastevanemate koolitamine
1.3. Tugimaterjalid
Slide 12 NJ29
Senised uuringud on tegelenud sihtrühmadega eraldi ja eri alustelt ning seetõttu pole nende tulemused alati võrreldavad. Väärtuskasvatuse läbiviimise seisukohalt on eriti problemaatiline olukord, kus eri sihtrühmade väärtuste vahel valitseb lõhe. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ30
Nn väärtuskasvatajad peavad ise oma väärtusi märkama ning teadvustama oma rolli väärtuste edastajana (olles oma käitumisega jäljendamisväärseks eeskujuks ja väärtusalase diskussiooni ja refleksiooni käivitajaks). Sageli jääb nn väärtuskasvatajatel praegu puudu sotsiaalsetest oskustest (kuulamisoskus, konflikti lahendamise oskus, väärtusalase refleksiooni juhtimise oskus). Nelli Jung; 27.08.2009
NJ25
2.1. Väärtuskasvatus tunnis ◦ 2.1.1. Õppekava arendustöö ◦ 2.1.2. Õpetaja esma- ja täiendkoolitus ◦ 2.1.3. Metoodika ja õppevara
2.2. Väärtuskasvatus õpi- ja õpetamiskeskkonnas
NJ26
◦ 2.2.1. Tugimaterjalid ja koolitused
NJ43
NJ32
NJ36
◦ 2.2.2 Koolide terviklik väärtuskasvatuse programm
Slide 13 NJ25
1. Uuringud on näidanud, et Eesti koolid on väga erinevad selliste näitajate osas nagu koolikliima, õpilaste subjektiivne heaolu, õpilaste koolihinded, koolinõuetele vastav/mittevastav käitumine ja toimetulek. 2. Eesti lasteaedades ja koolides toimuv väärtuskasvatus senini olnud pigem juhuslik ja ebateadlik kui süstemaatiline ja järjepidev. 3. Riikliku programmi eesmärgiks on koolituste, tugimaterjalide, õppevara jms väljatöötamisega luua mitmekesised võimalused selleks, et väärtuskasvatus saaks koolides ja lasteaedades toimida ning muuta head algatused jätkusuutlikuks, neid levitades, tutvustades ja toetades. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ26
Tähelepanu keskmes on haridusasutuste sotsiaalne kliima (ehk koolikultuur, õpikeskkond) – see, millistest väärtustest lähtub kool oma eesmärke seades, millised on koolis valitsevad inimsuhted ja kooli stabiilsust ning uuenduslikkust iseloomustavad näitajad. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ32
Eesti laste koolimeeldivus on üks madalamaid Euroopas. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ36
Koolituse üks eesmärke: Iga noortega kokku puutuv inimene peab teadvustama, et ta tegeleb väärtuskasvatusega. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ43
Nelli Jung 27.08.2009 Seetõttu on programmi raames äärmiselt oluline luua keskkond, mis väärtustaks inimest ning toetaks positiivsete väärtuste esiletulekut koolis. Üheks sihiks peaks olema õpilase rollipildi mitmekesistamine – üha enam tuleb rõhutada õpilase võimalust ja vältimatust teatud asju algatada, valida, otsustada, luua, aga ka eksida ning võtta selle kõige eest vastutus. Nelli Jung; 27.08.2009
3.1. Kodanikeühendustelt lastele ja noortele suunatud väärtusarendus
3.2. Kodanikeühenduste ja lasteaedade/koolide koostööprojektid
3.3. Kodanikeühenduste ja/või lasteaedade/koolide ning erasektori koostööprojektid NJ37
Slide 14 NJ37
Erinevates väärtusarenduse valdkondades tegeleb põhikirjalisel alusel Eestis ligikaudu 70 suuremat kodanikeühendust. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja andmetel kasvab Eesti ettevõtete huvi sotsiaalse vastutuse osas, sest ettevõtte eetiline pale omab tarbijate silmis üha suuremat tähtsust. 1. toetada kodanikeühenduste senini peamiselt projektipõhist ja omaalgatuslikku väärtusarendusalast tegevust, muuta see jätkusuutlikuks 2. viia see kompetents haridussüsteemi, et seeläbi toetada ja rikastada väärtuskasvatust lasteaedades ja koolides ning edendada haridusasutuste ja kodanikeühenduste koostööd. 3. eesmärk on kaasata väärtusarendusse erasektor, võimaldades ettevõtetel arendada välja koostöö mõne MTÜga ja/või kooli või lasteaiaga. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ38
4.1. Väärusarendusalase info koondamine ja vahendamine
4.2. Väärtusalased konverentsid, üritused ja NJ40 trükised
4.3. Väärtusalane tegevus meedias
www.eetika.ee
NJ39
NJ41
Slide 15 NJ38
Väärtuskasvatuse edukaks rakendumiseks on äärmiselt oluline, et väärtuskasvatuse rolli ja vajalikkust mõistaks ja hindaks mitte ainult asjatundjad, vaid ka laiem avalikkus. On vaja tekitada pidev ning konstruktiivne diskussioon ühiskonna jaoks oluliste eetiliste normide, ühisväärtuste arendamise ja hoidmise võimaluste ning väärtuskasvatuse rolli üle. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ39
Portaali eesmärk on levitada eetikaalaseid teadmisi, edendada ühiskonnas arutelu väärtuste ja moraalsete valikute üle, koondada ja vahendada teavet eetikaga seotud asutuste ja veebilehtede, eetikaalaste uudiste, arutelude ja ürituste kohta. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ40
et suunata Eesti ühiskonda aktiivsemalt reflekteerima väärtusküsimuste üle, tuleb korraldada laiemale avalikkusele mõeldud interdistsiplinaarseid konverentse, seminare, kollokviume ja töötubasid. Järjepideva ja konstruktiivse diskussiooni tekitamiseks ja käigus hoidmiseks on oluline, et väärtusalased konverentsid muutuksid traditsiooniks Nelli Jung; 27.08.2009
NJ41
RISK: töö meediaga võib piiratud ressursside tõttu osutuda puudulikuks ning väärtusarendusteemaline sõnum upub infomaastikku, enne kui tekib tõsiseltvõetav diskussioon Nelli Jung; 27.08.2009
Noorsoo väärtusarendusele suunatud programm, mis haarab enda alla suure osa identiteedi tugevdamise ja parendamisega seotud küsimustest. NJ34
Koolieelne
väärtuskasvatus Väärtuskasvatus koolis Mitteformaalne väärtuskasvatus Avalikkusele suunatud väärtusarendus NJ31
KOOSTÖÖ KOOSTÖÖ ja SÜ SÜNERGIA NJ42 SÜSTEEMSUS ja JÄ JÄRJEPIDEVUS
NJ33
Slide 16 NJ31
Oluline on saavutada olukord, kus erinevate osapoolte vahel toimuks tihe koostöö ning kõik suudaksid efektiivselt toetada sarnaste põhiväärtuste kujundamist. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ33
Maailmapilt kujuneb ja püsib ühtse infovälja ja ühtse haridussüsteemi toel, juhul kui need koordineeritult osalevad grupi ühisteadvuse ja väärtussüsteemi kujunemises ja arenemises. Tänapäeva avatud maailmas on inimene erineva tugevusega gruppide infoväljades, mis sageli esindavad osaliselt erinevaid väärtussüsteeme ja maailmapilte. Ilma hästi toimiva strateegilise väärtusarenduse programmita on ideoloogilise ja kultuurilise vaba konkurentsi tingimustes inimestel ja rahvastel üha raskem kujundada oma terviklikku maailmapilti ja jagatud väärtuste süsteemi. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ34
Maailmapilt kujuneb ja püsib ühtse infovälja ja ühtse haridussüsteemi toel, juhul kui need koordineeritult osalevad grupi ühisteadvuse ja väärtussüsteemi kujunemises ja arenemises. Tänapäeva avatud maailmas on inimene erineva tugevusega gruppide infoväljades, mis sageli esindavad osaliselt erinevaid väärtussüsteeme ja maailmapilte. Ilma hästi toimiva strateegilise väärtusarenduse programmita on ideoloogilise ja kultuurilise vaba konkurentsi tingimustes inimestel ja rahvastel üha raskem kujundada oma terviklikku maailmapilti ja jagatud väärtuste süsteemi. Nelli Jung; 27.08.2009
NJ42
Programm toetab juba olemasolevaid tegevusi, uute tekkimist ja eelkõige taotleb sünergia tekitamist, seni tehtu kokkukoondamisega ja kättesaadavaks tegemisega. Nelli Jung; 27.08.2009
Suur tänu tähelepanu eest! Laste ja noorte väärtuskasvatus peab saama kogu ühiskonna asjaks! www.eetika.ee