Noortevaldkonna koolitajate enesev채ljendusoskuse koolitus 29.0630.06 2009
1
Sisukord: Koolituse idee‌ Koolitusprogramm
Ajakava I osa: suuline eneseväljendusoskus
II osa: kirjalik eneseväljendusoskus
Tagasiside osalejatelt
Osalejate nimekiri
Kutse koolitusele
Kandideerimisvorm
2
Koolituse idee… Hea eneseväljendusoskus on koolitaja töös väga olulise tähtsusega. Koolitaja poolt edastatav sõnum peab olema selge, inspireeriv, huviäratav…ja seda nii kõnes kui kirjas. Soovi enesearendamiseks antud valdkonnas on väljendanud ka noortevaldkonna koolitajate andmebaasi registreerinud koolitajad. Viimase aasta jooksul oleme Euroopa Sotsiaalfondi toetusel ja Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames võimaldanud mitmel noortevaldkonna koolitajal osaleda eneseväljendusoskust arendavatel koolitustel. Kuna vajadus antud teema käsitlemiseks on suur ja huvilisi rohkem kui seni on olnud võimalik koolitustele saata, siis otsustasime tellida Invicta koolitusfirmalt noortevaldkonna koolitajatele eraldi sisekoolituse. Kahepäevane koolitus leidis aset suvise juunikuu viimastel päevadel Pirita Kloostri seminariruumis. Järgnevalt anname lühiülevaate toimunust, et kõigil huvilistel oleks võimalus end antud raporti vahendusel käsitletud teemadega kurssi viia ☺
Kas Sina tead? Millised on kõneledes kuulaja jaoks olulised infokanalid? Mitu sõna me minutis loeme? Mitu sõna me minutis kirjutame? Mitu sõna me kõneledes lausume? Kas olulisem on lause esimene või teine pool? Mida kuulaja kõige rohkem igatseb? Milline pilt tõmbab kõige enam lugeja tähelepanu? Mille poolest erinevad trüki- ja digimeedia? Mitme tähemärgiga tuleb e-maili teemareal oluline mõte edastada?…
…otsi vastuseid siit koolitusraportist ;)
3
Koolitusprogramm… Eesmärgid: Programmi tulemusena saavad osalejad… -
teadmised ja praktilised kogemused sellest, kuidas tekib hääl
-
arusaama hääle ja keha olemuslikust seosest
-
oskuse tegeleda oma hääle „äratamisega” ja arendamisega
-
oskuse valmistada end ette kõnelemiseks
-
teadmised ja praktilised kogemused kõnelemise põhieesmärgi – mõistetavaks saamise – saavutamiseks
-
vastused küsimustele: • • • • • •
-
mis meid kõneledes väsitab? mis teeb kõnelemise raskeks? miks meist aru ei saada? mida teha, et me muutuksime mõistetavaks? kuidas muuta oma kõne mõjuvaks? kuidas jääda tööpäeva lõpuks „ellu”?
ülevaate inspireerivate ja atraktiivsete koolituskutsete koostamiseks ülevaate elektroonilise kirjavahetuse eripärast oskuse metoodiliselt õiget kirja koostada oskuse oma tööd eesmärgistada oskuse oma töö tulemusi mõõta oskused õpitud teadmisi rakendada igapäevatöös koolitajana.
Programm: I osa – suuline suuline eneseväljendus Koolitaja: Martin Veinmann Kõne kui eneseväljendamine e. kolm väärtustamist.
• Iseenda väärtustamine.
Valmisolek kõneluseks. Enesetunne. Hea psühholoogiline enesetunne. Hea füüsiline enesetunne. Psühholoogiline ja füüsiline toetuspunkt. Harjutused
4
Millest räägib keha. Pinged ja meeled. Mida teha, kui mulle mu hääl ei meeldi? Kui mul on nõrk hääl? Kui mu hääl väsib kergesti? Harjutused Roll: Esineja
• Mõtte väärtustamine. Kõne psühholoogiline ja grammatiline teineteises-olek. Mõistmine. Mõtlemisprotsessi katkendlikkus Keele psühholoogia ja grammatika. Kõne liigendamine. Paus, tempo, rütm, rõhk. Aeg kui kõne põhiparameeter Oluline ja ebaoluline. Terviklikkus ja osadus. Tõe ja vale energia. Harjutused
• Kuulaja väärtustamine. Kõne kui suhtlemine. Suhtlustõkked Kõne kui dialoog. Omad ja võõrad. Terviklikkus ja Osadus. Peegeldamine Kujutlusest tingitud ebamugavused. Kuulajatest tingitud ebamugavused Aadress ja ruum Kaks vaatlust – mõtte „vaatlus” ja kuulaja „vaatlus” Kokkuvõte, Isiklike arenguplaanide täitmine
II osa – kirjalik eneseväljendus Koolitaja: Mihkel Lauk
Kirjaliku eneseväljendusoskuse arendamine, koolituskutsete koostamine. • Kuidas kirjutada head koolituskutset? • Käsitleme kirjutamist digitaalse meedia jaoks. • Detailsemalt tegeleme e-kirjadega.
5
Ajakava… Esimene koolituspäev, 29. juuni 2009 alates 9.45 hommikukohv 10.00 koolituse I osa algus (Martin Veinmann) 11.30-11.45 kohvipaus 11.45-13.15 treening jätkub 13.15-14.00 lõunapaus 14.00-15.30 treening jätkub 15.30-15.45 kohvipaus 15.45-17.30 treening jätkub ____________________________________________________________
Teine koolituspäev, 30. juuni 2009 9.00 treeningu algus (Martin Veinmann) 10.30-10.45 kohvipaus 10.45 – 12.00 treening jätkub 12.00-13.00 lõuna 13.00-15.00 koolituse II osa (Mihkel Lauk) 15.00-15.15 kohvipaus 15.15-17.00 koolitus jätkub
6
I osa: suuline eneseväljendusoskus Martin Veinmann Järgnevalt kokkuvõtte Martin Veinmanni koolituse ja materjalide põhjal. 1 Kõnelemisel võib olla palju eesmärke, aga on üks, milleta ülejäänud muutuvad raskesti saavutatavaks – nimelt – olla mõistetav. Mõtle hetk sellele, mis võib takistada meid kõnelemisel? See võib olla kokutamine, mõttelõnga katkemine, liiga vaikne hääl, liiga kõva hääl…kuid need kõik on sümptomid, mitte põhjused. Sümptomeid ei tasu karta, kuid tuleb küsida „Millepärast?“, „Mis neid põhjustab?“ Oluline on ISE jõuda nende põhjusteni. Pole mõtet kanda kaasas erinevaid päästerõngaid, nippe – oluline on jõuda põhjusteni ja nendega tegeleda, sest siis kaovad sümptomid iseenesest. Kõnetreeningu moto: „Ära muuda end, vabasta end! Ületa takistused, mis Sind segavad!“ Seda on kõige lihtsam kõnelemisel silmas pidada toetudes kolmele väärtustamisele: iseenda-, mõtte- ja kuulaja väärtustamisele.
1. Iseenda väärtustamine väärtustamine Iseenda väärtustamine tähendab valmisolekut kõneluseks. Iseenda väärtustamine tähendab seda, et ma ei taha tähelepanu keskpunkti sattudes olla keegi teine - parem, targem, kõlavama häälega, kui ma just olen. Valmisolek kõnelemiseks väljendub hea psüühilise ja hea füüsilise enesetunde kaudu (joonis 1 ja joonis 2).
1
Täpsemalt loe ka Martin Veinmanni raamatust „Vajadus olla mõistetav,“ mis sisaldab lisaks üldistele arutlustele ka praktilisi harjutusi ☺
Hea psüühiline enesetunne
ma valdan teemat, millest ma kõnelen
ma tean eesmärki, mida ma tahan selle kõnelusega saavutada
ma usun, et suudan seda
ma tahan seda teha
Joonis 1. Hea psüühilise enesetunde koostisosad
Hea füüsiline enesetunne väljendub…
toetuspunkti olemasolus, keha asendis, pingevabaduses
hingamise iseloomus
kõneaparaadi valmisolekus
Joonis 2. Hea füüsilise enesetunde väljendused Töö häälega algab tööst kehaga. Tuleb tundma õppida oma keha ja pidada meeles, et hääl väljub meie kehast ja see, millisena ta väljub, sõltub sellest, kas keha on selleks valmis. Unine keha, väsinud keha, pinges keha, haige keha – nende olemasolu korral ei saa loota head psüühilist enesetunnet. Pinges olles hoiame oma hinge kinni, kuid kõnelemine on väljahingamine. Pinges olles langeb inimese emotsionaalne tase ja nii oleme tuimemad. Meie emotsionaalse tasemega langeb aga ka meie intellektuaalne tase. Enda pingesolekut on hea kontrollida meelte kohalolekut kontrollides (kas suudan näha ja inimestele otsa vaadata…).
8
Hääleäratamise harjutused
Kõneleja peamised reeglid: 1. Kõneleja peab nägema kogu protsessi! – vaadake kõigepealt, kus te olete, kes on saalis teie kuulajad! 2. Kuulake! Oodake, kuni saabub vaikus, st. ootus teie kõne järele. 3. Hingake sügavalt, ükskõik kui sagedasti ja kasutades täishingamist. Hingamisest sõltub meie võime kõnelemisel mõtteid edasi anda, neid liigendada ja siduda. Nendest lihtsatest asjadest saab aluse teie „olemine“ tähelepanu keskpunktis ja teie hea enesetunne. Kõneledes on kuulajani jõudmiseks oluline, lisaks teema valdamisele ja nö „tõele“ mida soovime edastada, ka kõne toon, tämber, intonatsioon ja keha. Sest kõik need on olulised infokanalid sõnumi edastamisel, kusjuures sõna tähendus sellest ise ainult 7% ning kehal lausa 55%.
2. Mõtte väärtustamine Mõtte väärtustamine algab mõttest arusaamises, selle mõistmises ning alles siis kui suudame mõtet edasi anda, oleme seda lõplikult mõistnud. Vastasel juhul satub kõneleja tihti olukorda, kus ta teab, millest ta peab rääkima ja oskab keelt, ent ometi ilmnevad takistused, mis ei lase tal oma kavatsusi teostada. Oluline on oma mõtet vaadelda. Kõneledes tuleb olla oma mõtteruumis, seal vaadelda ja teha valikuid. Inimene, kes vaatleb on tõsiseltvõetav, intrigeeriv, usutav. Kõne põhiparameeter on aeg. Kuidas me kõnet ajas jaotame, sellest sõltub kõik. Oma kõnet liigendame me ajas pauside, tempo, intonatsiooni ja rõhutamisega. Kõne kulgeb ajas – kõne iseloom ja tulemus sõltub ajast.
9
Meie ebakindlus kõnelemisel väljendub väga sageli liigenduste puudumises (pauside puudumine, sõnarõhkude puudumine, intonatiivne monotoonsus) või nende aloogilises olemuses. Pause võib liigitada kolmeks: •
loogilised pausid, mis muudavad kõne arusaadavaks;
•
psühholoogilised pausid, mis mõjutavad öeldut teatud suunas;
•
õhkpausid, mis on vajalikud sissehingamiseks.
Kuna inimene loeb ja kõneleb erineva kiirusega, siis on oht, et kõnet maha lugedes hakkab kõneleja liialt kiirustama.
Inimene LOEB minutis keskmiselt 200-400 sõna. Inimene KIRJUTAB minutis keskmiselt 13 sõna.
Inimene KÕNELEB minutis keskmiselt 100-200 Kui kirjas me kirjutame loogiliste sõna (avalikult esinedes alla 100 sõna). üksuste kaupa, mida tavaliselt nimetatakse lauseteks, siis kõnelemine toimub üksuste kaupa, mida oleme suutelised või mida soovime ühekorraga välja öelda. Neid üksusi nimetatakse ideeüksusteks. Loogiliste ideeüksuste kaudu saavutame parima mõistmise. Selleks on oluline pidada meeles, et ideeüksuse tuumaks on selle viimane sõna. Ilma viimase sõnata öeldul mõtet.
pole
Harjutusena võid proovida lugeda pildil olevat teksti nii, et jätad lausumata ideeüksuse tuuma ehk viimase sõna (pildil allajoonitud sõnad). Vaata kas Sinu kõne suudab nii olulise teksti mõtte edasi anda?
Kõneledes on lause teine pool alati tähtsam kui esimene pool, seega tuleks lause lõpp alati ka aeglasemalt lausuda. Selleks, et meie kõne oleks hästi mõistetav on oluline arvestada kõnelemisel nii psühholoogilist kui grammatilist poolt. Tihti kiputakse pöörama rohkem tähelepanu kõne psühholoogilisele poolele, kuid oluline on meenutada, et 10
keel (sh grammatika – häälikusüsteem, lauseehitus, sõnavara) ei ole meie psüühikast või füüsikast eraldiseisev nähtus. Seetõttu võivad meie psühholoogilised taotlused kujuneda saamatuteks, kui me suhtume keelde kui pakendisse. Kui keel on pakend, siis on ta selline pakend, mis on võimeline muutma eneses oleva kinke sisu.
3. Kuulaja väärtustamine Kuna iga kõnelemine on dialoog, siis kuuluvad kuulamine ja kõnelemine kokku. Kui kõne on meie mõtete väljumine maailma, siis on ju mõttetu, kui me ei suunaks seda kellelegi, kui me ei sooviks, et keegi selle vastu võtab. Dialoog ei seisne ainult saatja ja vastuvõtja olemasolus, vaid nende pidevas vaheldumises – dialoogist osavõtjad peavad olema kord saatjad, kord vastuvõtjad. Kõnepidajana peame võimaldama kuulajal kujundada oma arvamus, st. muutuda saatjaks, kuigi keegi seda ei kuule. Kuulaja väärtustamine toimub kõneleja kaudu – kõneleja peab nägema kogu protsessi. Mida vabamalt ja täielikumalt julgeb kõneleja näha, võtta kontakti konkreetsete kuulajatega ruumi esimesest reast viimaseni ja vasakust äärest paremani, seda tõenäolisem on see, et kuulajad tunnevad end vajalike ja täisväärtuslike partneritena. Kuulajat ei ole võimalik väärtustada, tähelepanemata ruumi, milles kõnelus toimub ja kuulajate hulka, kes ruumis viibivad. Erinevad ajakasutused, erinevad liigendused, suunamuutused ja rõhuasetuste tugevused, erinev energia kulu. Selles orienteerumine on võimalik kui tajume, et kõnelemise protsess jaguneb kaheks: kogumiseks ja saatmiseks (ehk suunamine, äraandmine, suhtlemine). Saatmine toimub just viimaste sõnade kaudu (ideeüksuste tuumad), just siis tasub suunata pilk saali kuulajateni, võimaldades endal nii nendepoolset tagasisidet tajuda. Oluline ei ole niivõrd see, kui palju saatmisi toimub, vaid see, et saadetises midagi „sees“ on (st. loogiline või psühholoogiline liigendus) ja et saadetisel on aadress, mille pilk kohale toimetab. Tasub meeles pidada, et kuulaja igatseb kahte asja:
• et tema poole pöördutakse, dialoogi partneriks võetakse ja
• et ta omapead jäetakse, kus tal on aega kuuldut läbi töötada, analüüsida.
11
II osa: kirjalik eneseväljendusoskus Mihkel Lauk Järgnevalt kokkuvõtte Mihkel Lauki koolituse ja materjalide põhjal. Tekste koostades on oluline tähelepanu pöörata trüki- ja digimeedia erinevustele (Tabel 1). Kui trükimeedia (nt. ajakirjad, ajalehed) mõiste on harjumuspärane, siis digimeediana käsitletakse tekste ja pildimaterjale, mis jõuab meieni ekraani vahendusel.
TRÜKIMEEDIA
DIGIMEEDIA
•
lineaarne
•
mittelineaarne
•
autori juhitud tegevus
•
lugeja juhitud tegevus
•
jutustamine
•
pidev tegevuse jahtimine
•
tekstikillud
•
kõikehõlmavad andmed
•
laused
•
fragmendid
•
nõjatumine taha
•
nõjatumine ette
•
valikute puudus
•
valikute rohkus
Tabel 1. Trüki- ja digimeedia erinevused Oluline erisus on see, et ekraanilt inimesed ei loe tavapäraselt vaid skaneerivad teksti. Seega on oluline meeles pidada, et digitaalse meedia tekst peab olema skaneeritav, selleks on hea: • •
lisada tähendustega pealkirjad; •
kasutada loetelusid;
esitada üks mõte iga lõigu kohta;
• • •
tõsta esile märksõnu;
tuua kokkuvõte välja eespool;
kasutada tavatekstidest poole vähem sõnu.
Digimeedias on inimesed ise aktiivses rollis ja dikteerivad lugejana mida soovivad lugeda. Mina lugejana annan ise meediale juhiseid, korraldusi hiireklõpsude vahendusel. Trükimeedias on mul aga ettekirjutatud tekst ja minu ainuke valik on kas seda lugeda või mitte. Kuna digimeedias on lugejal suuremad valikuvõimalused endale vajaliku, meelepärase materjali leidmisel, siis valitseb digimeedias ka väga suur infokonkurents.
12
Väike näide selle kohta, kuidas inimesed loevad:
Cmabridge Üikololi teatsadle snõul ploe migint thästsut mis jäerjkroars teähd sanõeds enesiavd, anukie tihäts asi on, et emisnee ja viminae thät on atesutad õesigse ktoha. See teluenb selselt, et imenise aju ei loe edarli täthi viad snõu ternikuva.
Silmamunauuringute põhjal on selgunud, et inimesed loevad
F
ekraanilt tähe kujuliselt, mistõttu tasub kõige olulisem informatsioon ka selliselt paigutada. Oluline on teada ka seda, et pilt on alati pilgutõmbaja. Kõige enam äratab lugeja tähelepanu inimese nägu kujutavad pildid, eriti aga just otsavaatavad lapsenäod. Põnev fakt on ka see, et vaataja pilk liigub samasse suunda kus on pildil kujutatud inimese pilk.
E-kirjade lugemise eripärad… Inimesed töötlevad enda e-maile postkastis väga kiirest. Subjektist ja pealkirjadest loetakse 23 esimest sõna. Seetõttu peaks „subject“ real olema 11 esimese tähemärgiga peamine mõte edastatud. See on kirja kõige olulisem osa selleks, et see avatakse ja selle eesmärgiks on tõmmata tähelepanu. Kirja saates on oluline vastata järgnevatele küsimustele: • • • • • •
Mis tõmbab tähelepanu? Mis paneb kirja avama? Mis paneb kirja lugema? Kas kasutajad märkavad tegevusvõimalusi? Kui kerge on üles leida nuppu, linki või teatud sisu? Kuidas panna kirja lugeja tegutsema?
13
Semantiline väljakutse
Eesmärgipärasus
Kirjutamise sisulised reeglid…
Kirja saaja konteksti mõistmine
Sõnumi koostamine
Kirja sisuline struktuur
Semantiline väljakutse – Oluline on meeles pidada, et sõnadel võib olla erinevaid tähendusi ning samuti võib lauses sõnade järjekord muuta lause tähendust. Sellest võib kirjakeeles tekkida erinevaid möödarääkimisi ja konflikte. Eesmärgipärasus – Peamiseks reegliks kirjade ja tekstide kirjutamisel on täita kirjasaajate eesmärgid, sest siis täituvad ka teie eesmärgid. Selleks tuleb määratleda, mida te kirjutamisega taotlete ja leida see ainuke toiming, mida kirja lugeja peaks tegema. Seejärel on võimalik koostada selline sisu, mis suunaks lugeja teie soovitud tegevust tegema. Oluline on pidada meeles, et info jagamine iseenesest ei saa olla eesmärgiks. Eesmärgistada saab kirjasaaja mingi tegevuse ja seejärel panna kogu kiri toetama selle eesmärgi saavutamist. Kirja saaja konteksti mõistmine – Oluline on meeles pidada, et inimesed on internetis erinevates rollides ja harjumuspärased demograafilised profiilid ei tööta. Kirja saaja konteksti mõistmine aitab koostada õigeid sõnumeid. Kontekst tekib seoste kaudu, mis annavad asjadele tähenduse. Sõnumi koostamine – Teades oma eesmärki ja kirja saaja konteksti, oskame kasutada teksti kirjutamisel õigeid sõnu, mis tõmbavad tähelepanu ja suunavad tegevusele. Kirja sisuline struktuur – Kiri koosneb kirja subjektist ehk teemareast; põhisõnumist/ kokkuvõttest/ annotatsioonist; üleskutsest tegevusele (Call to Action); põhitekstist ja illustratsioonidest.
14
Kirja tehniline struktuur
Kirjutamise tehnilised reeglid…
Kirja saatmine
Monitooring ja analüüs
Kirja tehniline struktuur – • • •
Korrektsel kirjal on mitu osa - kujundatud ja kujundamata. Saaja näeb ainult ühte neist. Manused - vältige failide lisamist kirjale, pigem lisage linke. Personaalsed komponendid - iga kirja saab teha personaalseks spetsiaalsete töövahendite ja näiteks Wordi Mail Merge kasutades.
Kirja saatmine – •
• •
Kui on vaja saata rohkem kui 200 kirja, kasutage eritarkvara, et kirjad jõuaksid kohale, sest vastasel juhul ohustavad spämmifiltrid ja mustad nimekirjad, mis kirja kohalejõudmist takistavad. Ärge pange kunagi adressaate ühele reale. Kasutage meililisti aadressi või bcc rida. Kujundatud kirjade korral võtke arvesse, et kasutatakse 6-7 erinevat lugemisprogrammi, millel on erinevad tehnilised nõuded.
Monitooring ja analüüs – Monitooring ja analüüs annab tulemusele põhjuslikkuse. Edu mõõtmiseks ja sihtgrupi tundmaõppimiseks kasutage spetsiaalset tarkvara (nt Youhavemail.eu - 20 000 kirja kuus tasuta; Mail2Market.net).
Kontrollküsimused koolituskutse saatmisel:
•
• Kirja saajate kirjeldamine - kes nad on? Konteksti kirjeldamine - mis neile võiks korda minna seoses koolitusega? • Sisulise struktuuri koostamine. • Tekstide kirjutamine. • Saatmine?
15
Tagasiside osalejatelt…
Tagasiside koolitusele on positiivne, meeldivana on väljatoodud koolituse põhjalikkus, professionaalsus ning laia raamistiku edasiandmine. Välja on toodud, et terviklik teemade käsitlus võimaldas õppida tundma tervet süsteemi ja nii tekkis kogu taust taha nii „Kaks meest, kes teadsid väga kõnelemisele kui kirjutamisele.
põhjalikult teemasid (spetsiifilisi). Rääkisid teemades, mis on meile kõigile olulised. Mida enamat koolituselt tahta.“
Samuti andis koolitus palju praktilisi nippe ja uusi ideid, mida edaspidi kasutada. Koolitajate osas on hinnatud kõrgelt mõlema professionaalsust ja asjatundlikkust koolitatavas valdkonnas.
„Sain palju uusi ideid ja praktilisi nippe, mida kasutada edaspidi.“
Martin Veinmanni puhul on meeldinud osalejatele tema karismaatilisus, humoorikus, esinemisoskus ning põnevad ideed ja läbiviidud vahvad harjutused.
Mihkel Lauki puhul hinnati tema konstruktiivsust, tarkust ja kogemusi oma erialal ning suutlikust vastata ka kõige keerulisematele küsimustele. Paar osalejat oleksid soovinud alguses mõnevõrra tempokamat teemakäsitlust ning rohkem praktilisi harjutusi, treeningut.. Valik mõtteid, mida osalejad enda jaoks kaasa võtsid…
„Liigenda enda teksti ja ära kiirusta.“
„Väärtusta ennast, oma sõnumit ja eelkõige kuulajat.“ „Räägin rahulikult, lasen sõnadel mõjuda“ „Kõnelemine on hingamine.“ „Kõnet lugedes oluline silmside mitte alles lõpus.“
„Mõtle hoolega läbi kuidas sa asju ütled, veebis väljendad.“ „Eesmärgistan oma kirjad ja vaatan alati konteksti.“ 16
Osalejate nimekiri…
Osaleja nimi
Organisatsioon
Anu Leps
Eesti Seksuaaltervise Liit, Justiitsministeerium
Argo Bachfeldt
Noorte Kotkaste Alutaguse Malev, ENEB, Jõhvi Noortekeskus
Ele Priidik
Paide Gümnaasium; MTÜ T.O.R.E.
Elina Kivinukk
EMSL
Georg Merilo
One Life OÜ
Harald Lepisk
Victory Trainings OÜ / MTÜ JCI Estonia
Jaanika Jelistratov
EÕEL koolitajate koolitus
Lii Lilleoja
Tallinna Pedagoogiline Seminar
Tatjana Gromonova
Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium
Uku Visnapuu
MTÜ Clarus
Mari-Liis Tikerperi
MTÜ JustMind
Uku Vainik
Vabakutseline
Edvin Aedma
Tartu Tarbijainfo- ja nõustamiskeskus
Uku Talmar
MTÜ Tegusad Eesti Noored; MTÜ PinkTool
Maarja Dahl
Tartu Ülikool
Jaana Ojakäär
Euroopa Noored Eesti Büroo, SA Archimedes
17
Kutse koolitusele… Noortevaldkonna koolitajate suvine ENESEVÄLJENDUSOSKUSE arendamise koolitus 29. – 30. juunil 2009 Tallinnas, Pirita Kloostri seminariruumis Koolitaja töös on väga oluline hea eneseväljendusoskus, sest meie sõnum peab olema selge, arusaadav, inspireeriv ja huviäratav… Kahepäevase koolituse raames arendame koos tõeliste spetsialistidega oma suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust. Koolitaja Martin Veinmanni juhendamisel… • saame lähemalt teada hääle ja keha olemuslikest seostest, • arendame oskust tegeleda oma hääle „äratamise“ ja arendamisega, • läheneme kõnelemisele kui eneseväljendusele läbi iseenda, mõtte ja kuulaja väärtustamise. Koolitaja Mihkel Lauki juhendamisel… • arendame oma kirjalikku eneseväljendusoskust inspireerivate ja apetiitsete koolituskutsete koostamiseks ☺ Koolituse ajakava: Esimesel koolituspäeval alustame eneseväljendusoskuse treeninguga Martin Veinmanni juhendamisel kell 10.00 ja koolituspäeva orienteeruv lõpp on 17.30 Teisel koolituspäeval jätkame treeninguga kella 9.00-st hommikul, alates 13.00 alustame kirjaliku eneseväljendusoskuse arendamisega Mihkel Lauki juhendamisel. Teisel päeval lõpetame kell 17.00 Koolituse kandideerimisvorm on lisatud kirjale. Koolitusele kandideerimiseks palun saada täidetud vorm, hiljemalt 15. juunil 2009 aadressile jaana@noored.ee Koolitusele saavad osaleda ainult koolitajate andmebaasi registreerunud koolitajad. Julget kandideerimist ☺ Koolitus on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidavast programmist „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“
18
Kandideerimisvorm… Noortevaldkonna koolitajate eneseväljendusoskuse arendamise koolitus 29. – 30. juunil 2009 Tallinnas, Pirita Kloostri seminariruumis Palun saada kandideerimisvorm hiljemalt 15. juunil 2009 aadressile: jaana@noored.ee Eesnimi: Perekonnanimi: Organisatsioon: Amet: Aadress: E-post: Telefon: Palun tooge välja enda ootused ja huvid seoses eneseväljendusoskuse koolitusega: Palun kirjeldage, kuidas antud koolitus on kasulik Teie tööks noortevaldkonna koolitajana: Kas soovite majutust Tallinnas 29. juunil? Erisoovid (nt. toitlustuse osas jt) Palun kinnitage, et võimalik osaleda koolituspäeval 100%
Teil on mõlemal
Koolitusel osalemisega seotud kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ ressurssidest. 2008 – 2013 viiakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Eesti Vabariigi kaasrahastusel ellu programm „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“. Programmi eesmärgiks on tõsta noorsootöö teenuste kvaliteeti, et seeläbi suurendada noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks. Programmi tegevussuuna „Noorsootöö-alaste koolituste korraldamine ja noorsootöötaja kutse väärtustamine“ raames toetatakse muuhulgas noortevaldkonnas tegutsevate koolitajate arendamist, võrgustikke ja rahvusvahelist koostööd.
19
Koolitus oli rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidavast programmist „Noorsootöö kvaliteedi arendamine.“
Koolitusraporti koostas: Jaana Ojakäär ESF programmi "Noorsootöö kvaliteedi arendamine" koolituste kättesaadavuse koordinaator SA Archimedes Euroopa Noored Eesti Büroo
2009
20