Koolitusraport
„Väärtuste väärtuslikkus“ 16.16.-17. detsember 2009
Noortevaldkonna koolitajatele suunatud koolitus „Väärtuste väärtuslikkus.“
Eellugu… Meie väärtustest sõltuvad meie valikud ja otsused. Meie tegevus peegeldab meie väärtuseid. Selleks, et olla oma valikutes ja tegevuses teadlikum on oluline õppida tundma iseenda väärtuseid ja teadvustada, kuidas oma igapäevaelus ja töös neid väärtuseid kanname. Et pakkuda noortevaldkonna koolitajatele võimalus väärtuste teemaliseks eneserefleksiooniks ning ühiseks aruteluks noortevaldkonna koolitaja väärtuste teemal, kutsus Sihtasutus Archimedes, Euroopa Noored Eesti büroo ESF „Noorsootöö kvaliteedi arendamise“ programmi raames noortevaldkonna koolitajad Pärnusse ühisele väärtuste teemalisele seminarile. Seminari vedas NLP Instituudi kogenud koolitaja Viive Einfeldt. Järgnevas raportis lühiülevaade koolituse ülesehitusest ja sisust.
*** Osalejate ootused…
Sooviksin välja selgitada, millised on minu peamised
väärtused ja kuidas need mõjutavad minu igapäeva elu ja tööd. Samuti tahaksin teada, kuidas oleks neid väärtusi võimalik teadlikult arendada, et teha elus õigeid valikuid ja otsuseid ning olla seeläbi õnnelikum inimene. Palju uusi mõtteid, ideid, näpunäiteid,
mida omandada. Väärtuste kujunemine ja väljakujunenud väärtuste muutumine/muutmine. Mind huvitab väga NLP ja sellega seonduv. Ootan praktilist suunamist, kuidas väärtuste teemat igapäevatöös noortega käsitleda. Loodan avastada enda jaoks selliseid
väärtusi,
mis
aitaksid
mul
edaspidi
areneda.
Väärtustest (ja väärtushinnangutest) algab kogu „mäng“ pihta. Ei ole võimalik planeerida (strateegiliselt), alustamata väärtustega seonduvast. Ükski visioon, missioon jne pole väärtusi käsitlemata adekvaatne. Mõista paremini lastega
(noortega) töös väärtuste loomise ja suunamise spetsiifikat. Õppida noortega töös väärtuste pingerida paremini välja selgitama ning seda koolituses, elus kasutama. Kuidas luua tingimusi väärtuste teadvustamiseks ja kuidas luua tingimusi uute väärtuste vastuvõtmiseks ja vanade ümberhindamiseks. Kust väärtused kui fenomen tulevad ja kuidas on lood väärtustega normaalsuse ebanormaalsuse kontekstis.
Koolituse programm… Esimene koolituspäev, 16. detsember 2009 Sissejuhatus, ootused ja eesmärgid • Süsteemse ja ühise lähtealuse loomine • Mõtteviis, tõekspidamised ja selle tagajärjed elus • Mõtteviisi arendamisvõimalused väärtusi kandvate printsiipide kaudu Indiviidi isiklikud väärtused ja nende mõju elus valikutele ja otsustele, käitumisele ja reageeringutele • Väärtuste hierarhia väljaselgitamise võimalused • Isiklike väärtuste teadliku arendamise võimalused •
•
Teine koolituspäev, 17. detsember 2009 SCORE analüüsimudeli kasutamine hetkeolukorra kaardistamiseks • Eesmärk, olukorra põhjused, ressursid põhjuste muutmiseks • Ühise eesmärgi vajalikkus ja selgitamine • Eesmärgini jõudmiseks vajalike väärtuste leidmine • Põhiväärtused tööks noorte- ja noorsootöötajatega • Kokkulepped või reeglid keskkonna loomiseks, kus väärtuste järgimine on võimalik • Meetodid nende väärtuste väljendamiseks • Kriteeriumite kui mõõdikväärtuste kasutamine millegi toimimise või sobivuse hindamiseks • Võimalused ja meetodid väärtuste arendamiseks noorsootöös • Kokkuvõte ja tagasiside •
Koolituse sisu …ehk lühidalt väärtustest ________________________________ ________________________________________________________________ ____________________________________________________________ Lühikokkuvõte põhineb Viive Einfeldt’i „Väärtuste väärtuslikkuse“ koolituse materjalidel ja loengul (2009, Eesti NLP Instituut). ___________________________________________________________________________ Mõtlemise kvaliteet määrab elukvaliteedi. Meie elu on meie ainestunud väärtused, tõekspidamised. Inimese mõtlemine määrab selle, kuidas inimene elab. Mõtted on nagu magnetid, mis tõmbavad ligi tagajärgi. See, mida me ühes või teises elusituatsioonis kogeme, on vastavuses meie uskumuste ja ootustega. Meie elukvaliteet sõltub meie mõtete kvaliteedist. Põhimõtted, millesse tingimusteta usume, kontrollivad meie reaalsust ja asjadest arusaamist. Põhimõte muutub meie väärtuseks siis, kui otsustame selle järgi käituda.
Inimväärtused on iseloomu alus, need ongi iseloom – see, kes me tegelikult oleme, meie tegelik loomus.
Väärtused on inimese individuaalsed uskumused sellest, mis on tema jaoks kõige tähtsam, mis on õige, mis vale, mis on hea, mis halb. Selleks, et tõeliselt muutuda, areneda ja edeneda, on vaja teada väärtusi, millest me oma elus juhindume. Väärtused on meie sisemiseks mõõdupuuks, mille abil otsustame oma tegevustulemuste üle. Paljude inimeste jaoks eksisteerivad väärtused alateadvuse tasandil. Me ei tea sageli, miks me teeme teatud asju, lihtsalt tunneme, et peame neid tegema. Mistahes alal on võimalik tegelikku edu saavutada ainult siis, kui see on kooskõlas meie baasväärtustega. Meil kõigil on üks kõrgeim väärtus, mida me igas situatsioonis kõige enam soovime. Väärtus on midagi sellist, mis inimest tõeliselt motiveerib. Selleks, et mõista paremini, mis inimene sa tegelikult oled, on Sul vaja aru saada, millised on väärtused ja põhimõtted, mis sinu olemist juhivad. Selleks on vaja tunda oma väärtushierarhiat. Näiteks Anatoli Nekrassovi käsitluse põhjal on inimese loomulik hierarhia: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7.
Mina ISE PAAR = mina ja tema Lapsed Vanemad Suguvõsa, juured, kodumaa Töö, tegevus, eneseteostus Kõik muu – sõbrad, hobid, lemmikloomad jne.
Anatoli Nekrassovi käsitlusega saad tutvuda tema raamatu „Elavad mõtted“ (2007) vahendusel.
Lihtne väärtuste väärtuste harjutus 1. Mõtle oma elu kolmele kõige tähtsamale sündmusele. Meenuta neid sündmuseid kordamööda ja küsi endalt, mida see sündmus Sulle andis, et sai Sinu jaoks nii tähtsaks. Tee iga sündmuse läbivaatamise puhul kõige tähtsamatest sõnadest või väljenditest nimekiri, mida kasutasid küsimusele vastamisel. 2. Jätkates sündmuste läbivaatamist leia 5 sõna, mis nimetavad Sinu kõige tähtsamaid väärtusi ja korduvad neis erinevates tähtsates sündmustes. 3. Neist viiest sõnast vali 1, millest võid loobuda. Tõmba see sõna maha ja märgi numbriga 5. Korda sedasama allesjäänutega, kuni jääb alles kõige tähtsam – number 1. Nii koostasid Sa oma väärtuste hierarhia. Oluline on teadlik lähenemine oma väärtustele. Väärtused on väga tihedalt seotud uskumustega. Väärtused ja uskumused asuvad õppimise ja muutuste loogilisel tasandil samal astmel, mõlemad vastavad küsimusele „Miks?“ Väärtused muutuvad vastavalt sellele, kuidas muutuvad arusaamad. Arusaamad muutuvad siis, kui soovid muutuvad, kui muutuvad asjad, mida tahame muuta või muutub meie maailmavaade, vaimsus. ***
Kuidas toetada väärtuste arengut? 1. Teadvustada väärtuste olulisus pikaajalise ühise eesmärgi saavutamisel. Ka eesmärk on selgelt väljendatud väärtus. Et teha koostööd ja koos jõuda eesmärgini, on meil vaja „tugiposte“ – ühiselt tunnustatavaid väärtusi. Koostöö aluseks on kohelda teist kui partnerit. 2. Luua sobiv keskkond, kus kokkulepitud väärtuste järgi tegutsemine on võimalik ja mis seda toetab. 3. Olla eeskujuks. Igapäevaste valikute ja otsuste aluseks on kokkulepitud väärtused ning igapäevane käitumine kannab kokkulepitud väärtusi. 4. Tegutseda järjekindlalt. Väärtuskasvatuses on oluline nii käitumishoiakute kujundamine kui ka reeglite ja printsiipide teadvustamine.
Tegevuste aluseks on põhimõtted, mida valitakse järgida ja mille järgimist nõutakse ja tunnustatakse, see toetab ka iseloomujoonte arendamist. Järjekindel ja ühtne piiride seadmine ja järgimine kokkulepitud väärtusi arvestades. Tegevuses peetakse silmas ja arendatakse valitsevaid suhteid ja võimaldatakse isetegemist ja iseotsustamist. Elu poolt pakutud võimalusi kasutatakse reflekteerimiseks ja arutlemiseks enda ja teiste väärtuste ning valikute tagajärgede üle. Pidev tagasiside andmine – positiivse tagasiside ja vajadusel korrigeeriv tagasiside. Tekkivate vastuolude lahendamise aluseks on väärtused. Väärtuskasvatus peaks olema suunatud sellele, et (Margit Sutrop): õpetada enda ja teiste väärtusi ära tundma, märkama; reflekteerida väärtuste üle (kas need on head väärtused, millised võivad olla nende väärtuste järgi tegutsemise tagajärjed?) võimaldada voorusi praktiseerida (harjutades kujuneb iseloom); anda tagasisidet, toimides kui peegel (toetades moraalset arengut).
Kuula ka Viive Einfeldti ja Margit Sutorpi ettekandeid 28.08.09 , Tartus toimunud seminarilt „Noorsootöö väärtus ja väärtused noorsootöös.“ Audifaili leiad mitteformaalse õppimise veebist: http://www.mitteformaalne.ee/index.php?id=1164
Mina noortevaldkonna koolitajana – väärtuste teemaline eneserefleksioon: 1. Loetle väärtused, mis on sinu jaoks olulised nii elus elus üldiselt kui ka koolitajana. Järgmise sammuna pane need väärtused pingeritta, selle alusel kui olulised need väärtused sinu jaoks on. Millised neist on sellised, mida kindlasti rikkuda ei tohiks? Millised on soovitatavad, kuid mitte kohustuslikud? Kas mõnede väärtuste puhul sõltub neist kinnipidamine mingist kindlast olukorrast? 2. Meenuta mõnda olukorda oma isiklikus elus, kus sinu väärtused omavahel vastuollu sattusid. Kuidas sa selle konflikti lahendasid? Kas ja mil määral sa tulemustega rahule jäid? 3. Meenuta mõnda olukorda, kui sulle su väärtustest kinnipidamise suhtes survet avaldati. Mil määral sa surve all olles oma väärtustest taganesid? Milliste ressursside poole sa surve all olles pöördusid? Mida sa teistmoodi teeksid, kui sul tuleks sama olukord uuesti läbi elada? 4. Loetle oma põhimõtted, mida teiste koolitamisel kasutad (või soovid kasutada). Vaata need üle ja pane pingeritta, võttes aluseks selle, mis sulle kõige tähtsam on. 5. Nimeta eetilised piirid, millest sa kunagi üle ei astu. Pane need enda jaoks tähtsuse järjekorda. 6. Meenuta mõnda olukorda, kus sa eesmärgi saavutamise nimel oma tõelise suuna silmist kaotasid ning olulistest väärtustest kõrvale kaldusid. Kui sa tulevikus sellisesse situatsiooni sattuma peaksid, kuidas sa siis käituksid? Kuidas tajud, et oled vähem tähtsate kõrvalekaldumiste „libedal teel“, mis viib hiljem suurte
eksimusteni? Kuidas avastad, et sind üritatakse tõelise suuna kursilt kõrvale kallutada? Kuidas leiad taas õige tee?
Grupitöö SCORE analüüsi meetodil
Mis on SCORE analüüsimudel?
SCORE on efektiivselt organiseeritud informatsiooni kogumise mudel. Symtops – sümptomid. Need on situatsiooni/olukorra kõige enam silma torkavad ja teadvustatavad aspektid, mis käesoleval hetkel eksisteerivad. Causes – põhjused. Need on mingid kogemused minevikust, mis on viinud käesoleva olukorrani, midagi, mis on sügavamal ja mitte niivõrd teadvustatud, kuid on antud sümptomis loonud ja neid edasi arendanud. Outcomes – soovitav tulemus ehk eesmärk. Muutuste eesmärk või olukord, mida soovitakse praeguse asemel. Resources – ressursid. Vahendid, kogemused, oskused, mis võimaldavad muuta käesolevat olukorda, teevad muutuse ja tulemuse saavutamise võimalikuks. Effects – mõjud/kaugemad tagajärjed. Tulemuste saavutamise kaugemad tagajärjed. Oodatav efekt võib tugevdada motivatsiooni tulemuse saavutamiseks.
Grupitöö eesmärgiks oli õppida olukorda süsteemselt analüüsima. Selleks valisime ühe probleemi, mis oleks oluline kõikidele osalejatele. Grupitöös tegelesime probleemküsimusega:
Milline peaks olema noortekoolitaja spetsiifiline ettevalmistus? Esimeseks sammuks on hetkeolukorra sümptomite struktuuri selgitamine – nähtav, kuuldav, tunnetatav olukord. See on oluline reaalsete muutuste hindamiseks edaspidi. 1. PRAEGUSE OLUKORRA SÜMPTOMID Grupp 1 Koolitajad on erineva ettevalmistusega. Koolitajatel ei ole ühtset arusaama, kuidas arvestada ealiste iseärasustega. Kahtlus, et alati ei arvestata koolitatavate ealiste iseärasustega. Ebaselgus täiendõppe vajadustes. Võimalus korraldada vajalikke koolitusi. Mõned noortevaldkonna koolitajad ei ole saanud vajalikke koolitusi. Ei ole kirjeldatud noortevaldkonna koolitajate kutse(baas)oskusi (kutsestandard). Süsteem on stiihiline, kõik ei saa anda oma panust. Juhuslikkus koolitajate leidmisel. Ühiskonna tellimus puudub.
Grupp 2 Noorte koolitajatel puudub süsteemne väljaõpe. Kvaliteet on erinev. Noortekoolitajatel on erinevad väärtused, põhimõtted. Süsteemsust ei ole, kontrolli ei ole. Igaüks tegutseb individuaalselt/mitmekesine pilt. Väga erineva taustaga inimesed kes koolitavad. Ebaselgus koolitajate pädevustes ja minimaalsetest pädevustest. Ebaselgus koolitajate arenguvajadustes. Koolitajatel ebaselgus noorest ja koolituse eesmärgist. Ei ole karjäärivõimalusi. Raske on anda oma panust. Grupp 3 Andmebaas olemas ja entusiastid kohtuvad iga poole aasta tagant. Ei eristata noorte ja täiskasvanute koolitajat. Noor on mõjutatav. Puuduvad nõudmised koolitajale. Igaüks võib olla noortevaldkonna koolitaja, sõltumata taustast (puudub kontroll). Puuduvad ettevalmistuskoolitused. Puudub register, ülevaate koolitajatest. Ealiste gruppide järgud puuduvad. Juhuslikkus - noor pole tellija ja ei räägita läbi. Puudub vastav pedagoogiline ettevalmistus lähtuvalt noorte east. Koolitaja pole prestiižne, meelelahutaja. Grupp 4 Segadus - keegi pole korda loonud, pole tuntud vajadust. Puudub vajaduste analüüs – noored ei tea, mida tahavad ja tellijad ei tea, mida tahavad. Prestiiž nõrk – valdkonda ei ole promotod, uuringud puuduvad või ei kasutata, koolituse mõjusse ei usuta (tulemust ei nähta). Madal tasu – noortevaldkonnas vähe raha, ebaühtlane tase, koolitust ei väärtustata. Identiteedi puudumine – puudub järjepidevus, koolitajad on „kõigesööjad“, koolitajad ei ole iseseisvad. Ebaühtlane tase – koolitajatel ei ole spetsiaalset ettevalmistust, ülejala suhtumine (loodetakse, et alati tuleb teine võimalus). Kvaliteedi kriteeriumid ebaselged – puudub selgus, mis on kvaliteet, mõisted ei ole ühesed ja ei ühti teiste riigis käibelolevate seaduste ja põhimõtetega, keelekasutus raske. 2. SOOVITUD OLUKORD, TULEMUS Grupp 1 On olemas nägemus noortevaldkonna koolitajate olulisusest, erinevate eagruppide iseärasustest ja vastavatest koolitajate baasoskustest (ped.psühholoogia ja arengupsühholoogia). Süsteem võimaldab pädevust tõsta. Andmebaasi täiustumine: koolitajate võrgustik. Mentorlus ja supervisioon.
Grupp 2 On arusaam koolitaja miinimumpädevustest ning sellele rajanev/arvestav koolitussüsteem (sertifikaat? kogemusembleem andmbaasi profiili juurde?). On kujunenud koolitajate võrgustik. Ühtne andmebaas, mis on teatud ja aktsepteeritud. Grupp 3 Kutsestandardi süsteem eksisteerib 2010 detsembriks. Andmebaas (tsunft ja e-foorum). Õiglane tasu. Enesetäiendamist kohustus. Grupp 4 Arusaadavus – kes on koolitaja. Koolituse eesmärk on arusaadav. Prestiiž on olemas ja töö on väärtustatud. Tasud on võrreldavad. Tase ja kvaliteet on kõrge. Mõju ja tulemus on maksimaalne (ei ole üle jala tegemist). Koolitajad mõtlevad kriitiliselt ja süsteemselt, näevad tulevikku, saavad mentorlust ja supervisiooni. 3. SOOVITUD TULEMUSE KAUGEMAD TAGAJÄRJED Grupp 1 Koolitused ei kahjusta noorte arengut vaid toetab noorte arengut. Koolitaja kvaliteet on tagatud. Uuel koolitajal on toimiv arenemissüsteem, toimuvad arenguseminarid. Grupp 2 Ühiskonnatasand: koolitajate arvamus omab suuremat kõlapinda; mitteformaalne õpe on laialdasemalt levinud ja tunnustatud. Noore jaoks: noore silmad särvad ja nad tulevad hästi toime, kvaliteet. Noorsootöötaja saab anda endast parima, koolitaja toetab. Koolitaja omab tunnustatud kohta ühiskonnas: arendav koostöö. Grupp 3 Mitteformaalne on osa formaalsest haridusest --> VÕTA. Väärtustatakse. Tasustamine, kvaliteet, uute koolitajate arengusüsteem. Pädevuspass. Iseseisvad noored. Grupp 4 Iseseisvad noored. Analüüs, refleksioon. Enese väärtuste leidmine, enese leidmine. Iga noore personaalse tugevuse arendamine. Laiendab silmaringi.
4. SÜMPTOMITE PÕHJUSED Grupp 1 Koolitajad on erineva ettevalmistusega: - osaliselt paratamatu, sest koolitajad on erinevatelt elualadelt - ei olegi ühtlast haridusnõuet - ei ole piisavat täienkoolituse võimalust, avatud ülikool on kallis - koolitaja ei oska hinnata oma kompetentsust ega täiendkoolituse vajadust Ei ole ühtset arusaama, kuidas arvestada ealiste iseärasustega - ühtse ettevalmistuse vajadust ei ole tõstatatud - ei ole olnud ühist konteksti, kus eelmist probleemi tõstatada Võimalus korraldada NT valdkonna koolitajate koolitusi - rahalised võimalused - võrgustiku tekkimine - masu Grupp 2 Puuduvad väljaõppe miinimumnõuded: huvigrupp alles teadvustab vajadusi; liiga kallis, pole olnud ressursse; eestvedaja ja initsiatiivgrupp alles kujunemas. Ei ole toimunud ühtlustust: koosolekuid, noortevaldkonna koolitaja identiteet uus, roll uus. Konkurents. Ei ole piisavalt tegeletud noorte uuringutega. Grupp 3 Olemas konkreetne vastutaja / Pole olnud eraldi eesmärgiks siiani. Ühiskonnas puudub baasarusaam (7-26 on noor, mitte 10-17 vm); ei teata, mis loom see koolitaja on. Ebaküpsus, arengufaas. Pooleli on protsess aga pole lõpuni jõudnud, draftid olemas. Pole nähtud ohtu ühiskonnas, olla tänulikud nende vähestegi noortega töötajate eest. Suur nõudlus ja madal sisenemislävi. Pole selleni jõutud, alles teadvustatakse vajadust, pole olnud suurt avalikku skandaali. Reeglistiku koostamise keerulisus ja kas initsiaatorid on kompetentsed; pole küsitud välist abi. Nagu punkt 1, pole ressurssi välja selgitatud. Tähelepanu puudumine, kuni 16 aastasteni tundub süsteem olevat hea (igasugused laagrid jne) aga edasi on voolav ja juhuslik. Pole ühte keskset usaldusplatvormi/vastutajat.
5. PÕHJUSI VÄHENDAVAD RESSURSID Grupp 1 Põhjus Ei ole ühtset haridusnõuet. Ei ole piisvat täiendkoolitust.
Ebaselgus koolitusvajdustes. Vajadust ei ole tõstatatud.
Ressurss = võimalus Valmisolek haridusnõude püstitamiseks ja olemasolev mitmekülgne ekspertiis. Finantsiline ja praktiline võimalus laiendada täiendkoolituste diapasooni, infot ja kättesaadavust, laborid meetodite läbitegemiseks. Interaktiivne metoodiline materjal eneseanalüüsiks nt internetis. Seni pole olnud eestvedajaid, uuringuid.
Grupp 3 Nõukoda – erineva kompetentsiga spetsialistid (5-7 inimest), sh üks inimene, kes suunab protsessi ja on ühendavaks lüliks nõukoja, koolitajate ja erinevate huvigruppide vahel. Vastutaja – üks kindel organisatsioon. E-foorum – võimalus arutada ja mõtteid vahetada. Kogemused – praeguseks palju erinevaid kogemusi, mis tuleks koondada. Kogumik – koostatud noortekoolitajate poolt, mis annaks ülevaate, mis seisus noortekoolitus praegu on. Uuringud – uuringud, mis nt käsitleks erinevaid mõisted, nt mis seostub sõnaga „koolitaja“ jne. Strateegia – töötada välja strateegia, kuidas teha noortekoolitus vastuvõetavaks noortele, lapsevanematele, ühiskonnale jne. Grupp 4 Tuleb leida eestvedaja e. korrastaja (Tsunft). Selgitada sihtgrupi vajadused, kompetents. Tagada regulaarne positiivse uudise avalikkusele nähtavaks tegemine. Tuua välja uuringute statistilisi andmeid tulemuste näitamiseks. Kasutada uuringuteandmeid šokireklaamiks ja tuleviku parandamiseks. Spetsialiseerumine ehk „oma kingade juurde jäämine.“ Kokkuleppimine kvaliteedikriteeriumides. 6. TULEMUSE SAAVUTAMIST TOETAVAD RESSURSID Grupp 1 Innustunud ja teadlikud inimesed.
Osalejate tagasiside… 1.) Koolituse vastavus Sinu ootustele ja vajadustele: 4,5 (5-palli süsteemis). Kommentaarid – - Toetas grupi protsessi, aitas vaadata enda sisse ja panustada ühisasja. - Koolitaja töös väga hea, mõistsin ka, et mitmed vajadused pean enda jaoks selgeks mõtlema ise. - Ma sain kinnitust sellele, et ma teen seda, mida oluliseks pean. - Vajalik teema isiklikus elus kasutamiseks ja noortele edastamiseks. - Sügav ja põhjalik väärtuste ja uskumuste teema teoreetiline ja praktiline käsitlus. - Oli see, mida otsima tulin. - Sain uut ja puhata ka. 2.) Koolitusel õpitu/kogetu kasutatavus oma igapäevatöös: 4,4 (5-palli süsteemis) Kommentaarid - Töös koolitajana omajagu, aga enda mõtestamisel (sh töös) üsna palju. Oluline tunnetada, mis tasandil ma ühel või teisel koolitusel sekkumist plaanin. - Oskan ka teistele paremini selgitada, mis põhimõttele tuginedes ma inimestega suhtlen. - Head olulised näited, mis vajalikud kõigile. - Kuna olen suhtlemise õpetaja, saan kasutada palju. - Meetodid, mudelid aitavad väga hästi ennast ja teisi erinevates käitumistes, valikutes mõista. - Saan teistele edasi anda. - Teen ise koolitusi ka väärtuste teemal. 3.) Tagasiside koolitaja tööle -
Esinemisoskus ja selgituste arusaadavus: Väga hea (nii arvas 11 osalejat); Hea (nii arvas 3 osalejat) Arvestamine iga osalejaga: Väga hea (nii arvas 10 osalejat); Hea (nii arvas 3 osalejat) Oskus huvi üleval hoida ja arutelu juhtida: Väga hea (nii arvas 10 osalejat); Hea (nii arvas 4 osalejat) Tuginemine praktilisele kogemustele ja näidete sobivus: Väga hea (nii arvas 10 osalejat); Hea (nii arvas 2 osalejat); Keskmine (nii arvas 2 osalejat)
Kommentaarid - Empaatiline, rahulik ja austav arutelu juhtimine ja siiras huvi meie mõtete suhtes. Professionaalsus! - Väga hästi oskab tähelepanu hoida, s.t. panna osalejaid ennast kuulama. - Elulised näited olid huvitavad. - Mõnus ja rahulik, väga head elulised näited. - Läbi mõeldud ja tunnetatud. 4.) Mis oli Sinu jaoks koolitusel kõige väärtuslikum? -
Täpsustavate küsimuste harjutus.
-
Ülesannete seos noortevaldkonnaga. Sisuline arutelu. Võimalus jätkata vitaalselt tähtsaid teemasid. Erinevad praktilised harjutused. Iseendas rohkem selgusele jõudmine. Esimese päeva teemad. Hea seltskond ja suurepärane koolitaja, huvitav teema. „Te mõjutate alati inimesi – Tehke seda teadlikult“ Vaba „ruum“ ja võimalus olla omas rütmis. Koolitaja võime mõista erinevaid kontekste. Teave, isiklik võimalus õpitavat läbi elada, ühistulemus. Vahva grupp. Teine päev.
5.) Kuidas koolituse läbiviimise tingimused Sulle sobisid? -
Toetasid positiivselt – nii arvas 10 osalejat Sobisid hästi – nii arvas 1 osaleja Enam-vähem - nii arvas 1 osaleja
Kommentaarid - Ruum natsa külm ja eelnevalt buss väga külm. - Mugav ruum ja keskkond. - Koolituse ja puhketingimused, toitlustus olid ideaalilähedased. - Täiendasid ja laiendasid. - Väga hästi korraldatud. - Eriti ruumi valgustus ja toolid. 6.) Kuidas hindad läbiviidud koolitust tervikuna? -
Väga hea – nii arvas 9 osalejat Hea - nii arvas 5 osalejat
Kommentaarid - Näha teisi koolitajaid ja kuulata arvamusi, palju noori uusi lahedaid tegijaid! - Tasakaalus. Tugev motivatsioon õpitut rakendada. - Õige grupp, õige pinge ja julge koolitaja.
Lisa 1: Osalejate nimekiri
Osaleja nimi… nimi…
1. Astrid Sinisalu
Organisatsioon… Organisatsioon… Pärnumaa Kutsehariduskeskus
2. Erki Kaikkonen
MTÜ Avatudmaailm
3. Ester Väljaots
OÜ EGO-Koolitus
4. Georg Merilo
OneLife OÜ
5. Gerli Tiido
Sauga ANK
6. Jaana Ojakäär
SA Archimedes, ENEB
7. Kadi Niggulis
Clarus; AIESEC
8. Kristina Papsejeva
Pärnumaa Kutsehariduskeskus
9. Lii Lilleoja
Tallinna Pedagoogiline Seminar
10. Madis Masing
SA Archimedes, ENEB
11. Margus-Tarmo Pihlakas 12. Pille Soome
OÜ Avarda
13. Sander Ševtšenko
Tallinna 37. Keskkool
14. Toomas Roolaid
Gateway to Colours OÜ
15. Triin Lääne
SA TÜK Lastefond
16. Tõnu Talimaa
MTÜ Terviklik Maailm
Eesti Noorsootöö Keskus
Lisa 2: Koolituskutse Hea noortevaldkonna koolitaja! Kutsume Sind osalema koolitusele:
VÄÄRTUSTE VÄÄRTUSLIKKUS Väärtuste ülesanne on reguleerida inimestevahelisi suhteid nii, et igaühe elus eraldi võiks olla nii palju head kui võimalik. Ja see ülesanne nõuab, et me kõigepealt mõtleksime järele, mida me peame heaks enda elus. Tuleks rohkem arutleda oma soovide üle ja mõelda, mis on see, mida me tõeliselt tahame. Õnnelikel inimestel on õnne tagavad harjumused.
Koolitus toimub 16.-17. detsembril 2009 Pärnus, Villa Wessetis Koolitusel „Väärtuste väärtuslikkus“ analüüsime enda väärtuseid ja ennast kui noortevaldkonna koolitajat väärtuste kandjana.
Koolitusprogramm *programmi saame täpsustada Sinu ootuste põhjal Esimene koolituspäev, 16. detsember 2009 • Sissejuhatus, ootused ja eesmärgid • Süsteemse ja ühise lähtealuse loomine • Mõtteviis, tõekspidamised ja selle tagajärjed elus • Mõtteviisi arendamisvõimalused väärtusi kandvate printsiipide kaudu • Indiviidi isiklikud väärtused ja nende mõju elus valikutele ja otsustele, käitumisele ja reageeringutele • Väärtuste hierarhia väljaselgitamise võimalused • Isiklike väärtuste teadliku arendamise võimalused Teine koolituspäev, 17. detsember 2009 • SCORE analüüsimudeli kasutamine hetkeolukorra kaardistamiseks • Eesmärk, olukorra põhjused, ressursid põhjuste muutmiseks • Ühise eesmärgi vajalikkus ja selgitamine • Eesmärgini jõudmiseks vajalike väärtuste leidmine • Põhiväärtused tööks noorte- ja noorsootöötajatega • Kokkulepped või reeglid keskkonna loomiseks, kus väärtuste järgimine on võimalik • Meetodid nende väärtuste väljendamiseks • Kriteeriumite kui mõõdikväärtuste kasutamine millegi toimimise või sobivuse hindamiseks • Võimalused ja meetodid väärtuste arendamiseks noorsootöös • Kokkuvõte ja tagasiside
Koolitust viib läbi Viive Einfeldt, MTÜ Eesti NLP Instituut
Registreeri end: http://kalender.mitteformaalne.ee/?id=regform&pid=52&date= * Kõikide väljade täitmine on kohustuslik Registreerimistähtajaks on 23. november 2009* *Kui huvilisi on rohkem, kui kohti koolitusel, siis eelistame koolitajaid, kes on täitnud põhjalikult koolitajate andmebaasis oma profiili; kirjeldanud registreerimisankeedis oma ootuseid koolitusele ja on viimase aasta jooksul viinud läbi noortevaldkonnas koolitusi. Osalemiskinnituse ja ajakava saadame hiljemalt 25. novembriks 2009! Koolitusele saavad osaleda ainult koolitajate andmebaasi registreerunud koolitajad.
Koolitusel osalemine (sh toitlustus, majutus) on osaleja jaoks tasuta. Vajadusel kompenseeritakse ka ühistranspordikulud, vastava avalduse ja piletite alusel (avaldus tuleb saata 5 päeva jooksul peale koolituse toimumist). Koolitus on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidavast programmist „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“
Koolitus oli rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidavast programmist „Noorsootöö kvaliteedi arendamine.“
Koolitusraporti koostas: Jaana Ojakäär - ESF programmi "Noorsootöö kvaliteedi arendamine" koolituste kättesaadavuse koordinaator
SA Archimedes Euroopa Noored Eesti Büroo 2010