100 aastat Eesti Metsa- ja Põllumajandust (august 2019)

PIIMANDUSES TÕID EDU AUTOMATISEERIMINE JA MÜÜGITÖÖ

Kabiinita traktorist nutilahendustega varustatud efektiivse töömasinani

Metsanduses määravad efektiivsus ja turvalisus

NUTIKAD ABIVAHENDID JÄLGIVAD VILJA KVALITEETI

Lk 22

Lk 34

Lk 16

Lk 30–31 29. august 2019

0st0at 1 aa

Eesti Metsa- ja Põllumajandust

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

2 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

29. august 2019

100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

3

Gunnar 503 2632 Aarne 504 9803

OSTAME , RAIUME JA HOOLDAME METSAKINNISTUID info@starforest.ee

www.starforest.ee

Metsa- ja põllumajandus püsivate muutuste keerises Saja aasta vältel on suured muutused omased igale majandusharule ning seda kaugeltki mitte ainult tehnoloogia arengu tõttu.

Traditsioonilised majandusharud, nagu põllumajandus ja metsandus, sõltuvad alati suurel määral poliitilistest otsustest ja prioriteetidest. Muudatused toetustes, maksunduses või tollireeglites saavad lühiajaliselt esile kutsuda suurema pöörde kui pikemaajalised muudatused tehnoloogias. Läbimõeldud otsuste langetamine nõuab kursisolekut laiemaga kui vaid Maarjamaa piires toimuvaga. Igas Euroopa riigis on olukord küll mingil määral ainulaadne, kuid siiski leiab ka universaalseid suundumusi ja seaduspärasusi.

Eesti põllumajanduse jaoks oli märgiline aeg 1919. aasta, kui maareformi käigus mõisade maad, hooned ja sinna kuuluv rekvireeriti ning soovijatele jagati. 1930. aastate majanduskriisi eelselt pankrotistusid paljud talud ja maa koondus jälle suurtalunike kätte. Sellest hoolimata arenes Eesti põllumajandus jõudsalt ning

põllumajandustooteid eksporditi isegi LääneEuroopasse.

Aastatel 1944–1947 toimunud maareformi eesmärk oli juurutada ülejäänud Nõukogude Liidus juba varasemalt kehtestatud ühismajandite korda. Esimene kolhoos asutati aastal 1947 ning väikekolhoosid pidid toime tulema mitme liitmiste lainega, mis tõi kaasa nii head kui halba. Alates eelmise sajandi lõpust on põllumajanduses taas võimust võtnud suurettevõtted, tuues Eesti tagasi punkti, kus olime sada aastat tagasi. Siiski on Eesti põllumajanduse mitmekesisemaks muutmisel oma osa ka väiketootjatel.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtus 2018. a oli 856 miljonit eurot ning hiljutise Ernst & Youngi uuringu põhjal moodustab metsaja puidusektor 10% kogu Eesti tööhõivest, andes tööd umbes 59 000 inimesele. Ainuüksi need arvud annavad tunnistust nende majandusharude olulisusest. Tarku otsuseid ja majandamist ka järgnevaks sajaks aastaks!

FOT0: SHUTTERTSOCK

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Jarmo Süvaoja jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

Keeletoimetaja: Helina Koldek helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: Printall

4 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST AS Timberi metsaspetsialistid ja nõukogu esimees Toivo Asmer Tartus maamessil

29. august 2019

TA S U B T E A DA

Metsa müüja ei pea ostjaga suhtlema – seda teeb Timber.ee Timberiga on liitunud rohkem kui 200 usaldusväärset metsaettevõtet, kes on läbinud meie põhjaliku taustakontrolli. Need ettevõtted saavad osaleda raieõiguste enampakkumistel. nnKinnistuostjaid on ligi 1000. nnRaieõiguse müügi puhul vastutab Timber AS juriidiliselt ostjafirma lepinguliste kohustuste täitmise ja töö kvaliteedi eest. nnMüüja ei pea ise ostjafirmaga suhtlema ega võimalike probleemidega tegelema. nnEnampakkumise käigus pakuvad ostjad sageli kõrgemat hinda kui see, mida nad tavaolukorras otse kliendile maksaksid. nnAutomatiseeritud tegevused ja standardsed lepingud kiirendavad protsessi ja vähendavad metsaettevõtte kulutusi ning objekti eeltööle kuluvat aega ja raha. nnTimberi metsaspetsialistid tegelevad igapäevaselt sellega, et info raiete müükide kohta jõuaks võimalikult kiiresti kõikide meie partneriteni – metsa ülestöötajateni. nnTimber on ainus ettevõte, kes on kogu tegevuses metsaomaniku poolel.

TA S U B T E A DA

Nagu autoturg 25 aastat tagasi Veerand sajandit tagasi kaubeldi Tallinnas Kadaka turul ja Tartus Raadil kasutatud autodega. Seal olenes auto hind mitte sellest, mida auto väärt oli, vaid pigem müüja jutuoskusest. Metsanduses on seis praegu sarnane. Autoturul on olukord ammu normaliseerunud ja pakutav kaup internetti kolinud. Tundub aga, et metsandussektoris ei ole sarnased loogilised arengud veel kohale jõudnud ja metsaomanikud maksavad selle ebaefektiivsuse kinni. AS Timber on tulnud, et seda muuta.

Ainult oksjonil selgub iga metsa kõrgeim hind Hind, mida metsaettevõte pakub otse metsaomanikule ja sama metsa lõpphind Timber.ee metsaoksjonil võivad olla väga erinevad. Kuidas saab see võimalik olla?

Timber.ee viib info enampakkumistest metsaettevõteteni Tihti tegutseb ühes piirkonnas mitu metsaettevõtet, kes ei pruugi üksteise kohalolekust isegi teadlikud olla. Nii võib ühes piirkonnas olla lausa mitu ettevõtet, kes on ühest ja samast metsast huvitatud ning on võimelised konkurendi pakutud hinnast kõrgemat hinda maksma.

Metsaomaniku jaoks on väga oluline, et info raieõiguse või metsakinnistu enampakkumise kohta jõuaks kõigi piirkonnas tegutsevate metsaettevõteteni, et nende seast selguks ausas konkurentsis parima hinna pakkuja.

Timber.ee suhtleb tihedalt kõigi korrektselt tegutsevate metsaettevõtetega ja teavitab metsafirmasid e-kirja ja SMS-i teel kõigist uutest raieõiguste enampakkumistest. Ainult nii saab kindel olla, et õiges piirkonnas leidub õigel ajahetkel ettevõte, kes suudab enampakkumisel raieõiguse või metsakinnistu eest kõige kõrgemat hinda pakkuda.

Tõhusalt tegutsev metsaettevõte suudab leida võimalused

kogu metsast tuleva materjali realiseerimiseks. Nii tekib võimalus maksta metsaomanikule raieõiguse eest turu kõrgeimat hinda.

Raieõiguse väärtust hinnatakse väga lihtsalt: kinnistul kasvavate puude väärtus materjali kokkuostjate laoplatsil miinus metsa ülestöötamisele ja transpordile tehtavad kulutused.

Metsast saadava materjali sortiment ja maht arvestatakse kõigepealt kokku metsamajandamiskava takseerandmete alusel ja seejärel metsas kohapeal tehtud kontrollhindamise järgi.

Saadavast metsamaterjali hinnast arvutatakse maha puidu ülestöötamis-, väljaveo- ja transpordikulud, samuti ettevõtte enda kasumimarginaal. Nii saadakse teada kasvava metsa hind.

Sellise loogika ja arvutuskäigu alusel peaksid kõikide ausate metsaettevõtete hinnakalkulatsioonid jääma samasse suurusjärku. Reaalsus on aga teine.

Väga sageli leidub ettevõtteid, kellel on parasjagu kas vähe tööd või kes otsivad ise mõnda kindlat puidusortimenti või kellel on olemas hankija, kes

otsib mõnda konkreetset metsamaterjali. Tihtipeale võivad nendeks olla näiteks palkmajatootjad ja teised Eestis kohapeal materjali väärindamisega tegelevad ettevõtted, kes endale harilikke tarnekanaleid kasutades toorainet ei leia. Sellised ettevõtted on võimelised materjali eest tunduvalt kõrgemat hinda maksma kui tavapärased metsamaterjali kokkuostukohad.

Timber.ee viib info raieõiguste ja metsakinnistute enampakkumiste kohta kõigi Eestis korrektselt tegutsevate metsaettevõteteni. Nii on garanteeritud, et ettevõte, kellel on mõne kindla puu sortimendi vastu suurem huvi ja võimalik rohkem maksta, saab seeläbi omanikule enampakkumisel ka kõrgemat hinda pakkuda.

Oskuslikult tegutsev ettevõte suudab maksta kõrgemat hinda Kõigi Eesti metsaettevõtete profiil ja käekiri on erinevad.

Samuti erinevad masinapargid, mõnel firmal on masinate asemel rohkem saemehi, teisel kergemad masinad, mis sobivad märjemale pinnasele, kolmandal jällegi suuremad masinad, mis suudavad raiuda korraga suuremat mahtu. Ka logistika ja transport on erinevalt korraldatud. Samuti on erinevad metsaettevõtete võimalused metsast tuleva materjali müügiks.

Metsaettevõtte pädevusest oleneb metsast tuleva materjali

kogus ja kvaliteet. Oskuslikult tegutsev metsaettevõte oskab samast metsast lõigata tunduvalt rohkem parema kvaliteediga palki kui kehvem, hoolimatum või valet tehnikat kasutav metsaettevõte. Loomulikult on kõrgema kvaliteediga materjal tunduvalt väärtuslikum kui kehvema kvaliteediga materjal.

Seetõttu on oluline, et metsas teeks raietöid oskuslikult tegutsev ettevõte, sest tema suudab samast metsast lõigata tunduvalt rohkem väärtuslikumat materjali ja seetõttu ka omanikule kõrgemat hinda maksta.

Metsaettevõttel peab olema võimalus kogu metsast tuleva puidusortimendi realiseerimiseks. Lisaks palgile ja paberipuule peab leiduma ostja ka näiteks raiejäätmetele. Mida paremini oskab metsaettevõte kogu metsast saadavat materjali realiseerida, seda rohkem on ettevõte võimeline maksma ka metsaomanikule.

Kõike eelnevat on metsaomanikul üksi peaaegu võimatu välja selgitada. Ainult avatud ja läbipaistval enampakkumisplatvormil saab selguda metsakinnistu või raieõiguse kõrgeim hind ning selle hinna pakkuja.

Väldi vigu tehingu sõlmimisel Kindlasti peab vältima tehinguid, kus metsaettevõtte teenistus on fikseeritud tihumeetritele ehk metsast tulevale materjali mahule.

TA S U B T E A DA

Timber.ee viib info potentsiaalse ostjani Metsaomaniku jaoks on väga oluline, et info raieõiguse või metsakinnistu enampakkumise kohta jõuaks kõigi piirkonnas tegutsevate metsaettevõteteni, et nende seast selguks ausas konkurentsis parima hinna pakkuja.

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST nasega. Seda võetakse arvesse ka kinnistute hindamisel. Samal ajal on rohkem hinnas kinnistud ja raieõigused, millelt on võimalik raiet teha aastaringselt.

Tihumeetri hinda kasutades kaob automaatselt motivatsioon metsast paremat ja hinnalisemat materjali välja lõigata, sest materjali käitleja, ülestöötaja, väljavedaja ja transpordiettevõte arvestavad oma tasu tihumeetri hinnalt, mitte sortimendi kvaliteedist lähtuvast tegelikust väärtusest. See tähendab, et mitte kedagi ei huvita, et metsaomanik saaks maksimaalse tulu, sest mitte kellegi teise tulu sellest ei olene.

Miks veebis raieõiguse hind kerkib?

Kui kõik siin loetletud tegurid läbi korrutada või kokku liita, saamegi tulemuseks, et enampakkumised on tulutoovamad.

Enampakkumise võitja makstud hind on vahel olnud isegi kuni kaks korda kõrgem hinnast, mida metsaettevõte algselt omanikule pakkus.

Müües raieõigust Timber.ee enampakkumisel, võid olla kindel, et metsast saad suurima võimaliku tulu.

Kõigile nähtav enampakkumine on kõige kindlam viis, kuidas garanteerida sellele parim turuhind. Kogu metsa müügiga seonduv info on avalik, kõik algandmed on alati näha. Timber annab metsale alghinnangu ning seejärel on kõigil võimalik käia metsas olukorraga tutvumas ning oksjonil oma pakkumine teha.

Enampakkumisel on kaks olulist võlu. Esimene neist on pakkumiste tegemisel tekkiv hasart, mis muudab ka metsaettevõtjad mänguriteks. See on selgelt kasulik metsa müüjale. Teine võlu on selles, et ainult oksjonil selgub iga metsa kõrgeim hind. Seda põhjusel, et iga metsaettevõte on eri suuruse ja profiili ning väga erinevate materjali realiseerimise võimalustega.

Mõne kokkuostjale puitu ostva ettevõtte pakkumise lõpp-

Ajasta metsamüük õigesti Raieõiguse hinda mõjutab ka ostu-müügi ajastamine.

Metsaettevõttel võib mingil hetkel olla vähe tööd ja suurem huvi osta raieõigusi või metsakinnistuid. Kiirel ajal ei ole ettevõttel mahti igasse pakkumisse süveneda ning metsaomanikule pakutakse hind nii-öelda puusalt ja suure varuga.

Olukord võib aga kiirelt muutuda ja ettevõtete huvi kindla metsa järele võib tekkida vaid nädalatega. Seetõttu on enampakkumisel olevad raieõigused ja kinnistud pidevalt kõrgendatud huvi all ning tahtjaid igale kinnistule või raieõigusele mitu: alati leidub keegi, kellel on hädasti vaja metsas olevat kindlat sortimenti või kiiret rakendust tööd ootavatele masinatele ja meestele.

Metsamüügi ajastamisel on oluline jälgida ka ilma. Mõnedes kasvukohatüüpides ja märjemates kohtades ei ole raietöid võimalik teha muul ajal kui kuival suvel või talvel külmunud pin-

Hakkepuidumeister Nessie

AS-i Timber metsaspetsialistid Kristel Asmer ja Helen Savi

Eesti meister raiespordis on Helvis Koort Rakveres selgus 24. augustil raiespordis Eesti meister, kelleks on tänavu Helvis Koort.

Husqvarna võistkonda esindavale mehele oli see teine meistritiitel.

Viimati võidutses ta Eesti tähtsaimatel tiitlivõistlustel 2017. aastal. Kokkuvõttes võitis soomlane Jukka Perämäki 1658 punktiga.

23. augustil alustati Salla Kuursaali platsil langetamisega.

Perämäki tegi alustuseks kohe tugeva Koort kohe alavõiduga saeketi vahetuses saades 136 punkti. Kombineeritud järkamises kogus värske meister 182, täpsussaagimises 238 ja laasimises 432 punkti. Võistluste kogusummaks andis see 1646 punkti ja Eesti meistritiitli. Üldarvestuses oli kolmas Anto Laas (1637 punkti).

Värske Eesti meister kommenteeris pärast võitu, et emotsioonid on päris laes. “Esimene ala, langetamine, andis mulle hea tulemuse. Teine ala, ketivahetus, tuli ajaga 9.48. See on täiesti maailmaklassist tulemus ja selle pealt oli hea edasi minna. Muid alasid läksin juba rahulikult tegema,” iseloomustas Koort oma võistlust.

Viimase ala kohta kommenteeris Eesti meister, et talle ei meeldi minna rajale esimesena. “Õnneks oli soomlane ees ja ma sain minna oma tulemust tegema. Ausalt öeldes poleks mul selle vastu midagi olnud kui ka keegi teine oleks võitnud,” jäi Koort tagasihoidlikuks.

Raievõistluste sarja xCUT CUP 2019 projektijuhi Mart Kelgu sõnul pole nii palju võistlejaid varem osalenudki – tavaliselt jääb nende arv 35–40 vahele. Raievõistluste xCUT CUP 2019 viimasele etapile, mille raames selgus ka Eesti meister, olid end kirja pannud peaaegu kõik varasemad tiitlivõitjad.

Seetõttu oli juba ette oodata tihedat konkurentsi.

Kuna võistlejaid oli palju, võeti mõõtu kahel päeval.

Suuremat osa võistlusaladest – neid oli kokku viis – nägi laupäeval Rakveres kogu pere metsapäeval, ent langetusvõistlus peeti reedel Salla kuursaali juures.

5

hind on sama mis mõne teise ettevõtte, kellel on leping mõne palkmajatootjaga, pakkumise alghind. Kui iga metsatehingu kogu info on tervel metsandussektoril korraga käes, saab iga pakkuja oma infole ja lepingutele vastavalt pakkumise teha ning hinda endale sobivalt kergitada. Üks oksjon kestab enamasti kaks nädalat ning põhilised pakkumised tehakse ikka tähtaja viimastel tundidel. Enamasti tõuseb enampakkumisel metsa hind Timberi või mõne teise metsaettevõtte arvutatud alghinnast oluliselt kõrgemaks.

Oma metsa kohta objektiivse hinnangu saamiseks võta ühendust AS Timberi metsaspetsialistiga. Helista numbril 666 5050 või kirjuta meile aadressil info@timber.ee. Meie metsaspetsialistidega saad tutvuda lehel www.timber.ee.

FOTO: KERMO VAHULA

FOTO: KAAREL LANGEMETS

“Langetasime mastipuud nagu Kevadkarikalgi, mitte kasvavat puud metsas,” selgitas Kelk. Sel moel on võimalik ka suuremal hulgal pealtvaatajail ala jälgida.

Kuigi võistlusest võttis osa ka lähiriikide ehk Läti, Leedu, Soome ja Valgevene saemehi, peeti alade arvestust üksnes eestlaste kohta ehk Eesti meistriks sai tulla ainult eestlane.

Välisriikide võistlejad lisavad mõõduvõtmisele lihtsalt vürtsi ja põnevust.

Nimekad võistlejad

Kelgu sõnul astusid meistritiitli nimel võistlustulle näiteks Jarro Mihkelson, Sulev Tooming, Anto Laas ja Helvis Koort, aga ka maailmameistritiitli omanikud Taavi Ehrpais ja Andres Olesk.

Meestega koos ja võrdsetel alustel võistles kolm õrnema sugupoole esindajat: Reet Kullerkupp, Karina Riive ja Julia Kekiševa.

“Võistlus oli pingeline,” tunnistas Kelk.

Arvestust peeti kahes võistlusklassis, juunioride ja proffide omas.

Luua metsanduskoolist tuli võistlustele võimekaid noori –

näiteks Henri Tokman, kes pärjati hiljuti Ungaris noorte meistriks ning Ralf Efelbein, kes on tänavustel varasematel raievõistlustel häid tulemusi teinud.

Eesti meistrivõistlused on sarja xCUT CUP 2019 kolmandad võistlused.

Esimene võistlus Kevadkarikas peeti aprillis Tartus maamessil, kus eestlastest parimana sai teise koha kahekordne Eesti meister Anto Laas.

Juunioride arvestuses oli Kevadkarika parim Peeter Mitt.

Türi lillelaadal toimunud raievõistluste sarja xCUT CUP teise etapi esikümne parim eestlane oli teise kohaga Helvis Koort, parim juunior oli jällegi Peeter Mitt.

Eesti koondis võttis tänavu esimest korda osa ka maikuus Hannoveris toimunud Saksamaa meistrivõistlustest. Mart Kelgu sõnul üldjärjestuses poodiumikohti küll ei tulnud, kuid alade lõikes saavutati häid tulemusi.

“Jarro Mihkelson võitis saeketivahetuse 9,91 sekundiga ning jättis valitseva maailmameistri 9,99 sekundiga teiseks. Juunior Peeter Mitt sai langetamises 654 punktiga teise koha,” toob Kelk esile.

Raiesportlased, keskel Helvis Koort.

Parimad pürgivad MMile Raiespordivõistlustel võisteldakse viiel alal: langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine.

Võitja selgubki nende viie ala tulemuste järgi.

Kelk märgib, et praegu veel ei selgitata kõigi kolme võistluse põhjal välja hooaja parimat, kuid tuleval aastal on kavas seda tegema hakata.

“Et võistlejail oleks motivatsiooni kõigil kolmel etapil osaleda,” põhjendas ta.

Raiespordi maailmameistrivõistlustele pürgijail läheb tänavuste võistlusetappide põhjal arvesse ühe võistluse parim tulemus, kuid järgmisel aastal võetakse arvesse kõigi kolme võistlusetapi tulemusi.

Maailmameistrivõistlused peetakse järgmisel aastal Serbias.

6 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

Eesti Erametsaliit – metsaomanike huvide eest seisja Kui Eesti riik 1991. aastal taasiseseisvus, hakkasid kehtima turumajandusele orienteeritud omandisuhted.

Nõukogude võimu natsionaliseeritud maad tagastati nende õigusjärgsetele omanikele ja seeläbi tekkisid erametsaomanikud.

Võrreldes sõjaeelse ajaga on meie metsade pindala oluliselt suurenenud, seda peamiselt maakasutuse muutuse tagajärjel

ning endiste heina- ja karjamaade arvelt. Erametsade pindala on selle aja jooksul lausa viiekordistunud, moodustades u 1,1 mln hektariga pea neljandiku kogu Eesti maismaapinnast.

Erametsaomanikud pakuvad ühiskonnale mitmesuguseid hüvesid. Lisaks majanduslikule väärtusele on metsal täita oluline roll nii elanikonnale puhkevõimaluste loomisel kui ka muude ökosüsteemsete teenuste pakkujana. Metsi uuendades seotakse õhus olevat süsinikku ning kui uuendamine ja noore metsa hooldamine toimub sobilike puuliikidega, saab puidus

olevat süsinikku kestlike toodetena (puitehitised, mööbel) pikemaajaliselt talletada.

Koos erametsade taastekkimisega tekkisid ka metsaomanike piirkondlikud organisatsioonid, kes 1992. aastal asutasid Eesti Talumetsa Liidu – praeguse MTÜ Eesti Erametsaliit eelkäija.

Erametsaliidu eesmärk on esindada võimalikult laiapõhjaliselt üle 100 000 metsaomaniku huve metsapoliitiliste otsuste tegemisel. Säästvate ja metsanduse häid tavasid järgivate metsaomanike sõnumite viimine otsustajateni ning avalikku-

Erametsaliit korraldas juba 26. korda parimate metsamajandajate konkursi. Pildil 2019. aasta parim metsamajandaja Ardi Allikmets.

se teavitamine erametsanduses toimuvast on liidu igapäevane töö. Pingutame selle nimel, et võimalikult suur osa metsaomanikest leiaks tee kohalike metsaühistuteni ja seeläbi ka erametsaliiduni.

Eesti Erametsaliit on metsaomanike esindusorganisatsioonina seisnud üle veerand sajandi metsaomanike huvide eest, seda olenemata sellest, kas nad kuuluvad liidu liikmeskonda.

Meist on saanud arvestatav läbirääkija Euroopa Liidu, Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Lisaks teeme pidevalt koostööd erinevate huvigruppi-

dega. Meid teatakse, meie arvamust küsitakse ja sellega ka arvestatakse. Ühiskonnas käib pidev arutelu metsanduse tuleviku üle.

Erametsaliit on sellistes aruteludes metsaomanike huvide kaitsmiseks teinud ja teeb ka edaspidi kõik, et metsade majandamine oleks omanikule tasuv ja meelepärane tegevus. Alates 2010. aastast on erametsaliit ka Eesti suurima PEFC rühmasertifikaadi haldaja. See annab rühmaga liitunud metsaomanikule kindlustunde, et tema tegevus metsas on keskkonnasäästlik ja reeglipärane.

Metsasertifitseerimine kui võti jätkusuutlikku maailma

FA K T I D nnEesti riigimetsal on nii PEFC kui FSC sertifikaat (metsamaa pindalaga 1,03 milj ha). nnEesti erametsadest on PEFC sertifikaadiga 223 000 ha ning FSC sertifikaadiga 126 000 ha (seisuga 31.12.2018)

Järjest rohkem on kuulda, kuidas üha laienevas linnaühiskonnas kaheldakse, kas metsandus ja kogu metsanduse tarneahel ikka panustab jätkusuutliku keskkonna loomisesse ja hoidmisesse. Metsasertifitseerimine on aga üks võti terves võtmekimbus, mis avab ukse jätkusuutlikku maailma.

EVE REBANE Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu MTÜ tegevjuht

ÜRO kestliku arengu eesmärgid annavad meie tegemistele rahvusvaheliselt kokkulepitud suunad. Need 17 eesmärki on kõik rohkemal või vähemal määral metsandusega seotud. Milline aga siis on jätkusuutlik tootmine metsanduses ja teadlik tarbimine?

Kuidas teha kindlaks, et toode on jätkusuutlik? Üle 20 000 metsa- ja puidutööstusettevõtte tarneahelad on sertifitseeritud PEFC-skeemi järgi.

Sertifitseerimine tähendab sõltumatu kolmanda osapoole kinnitust rahvusvaheliselt seatud kriteeriumitele vastamise kohta.

Tarneahela sertifikaat tõendab, et ettevõte teeb kindlaks puidu päritolu ja jälgib puidu liikumist kogu tootmisahela vältel. Sellega kindlustatakse ainult vastutustundliku puidu kasutamine oma toodetes. Vastutustundlik puit on

legaalselt ning loodusväärtusi hoides varutud puit, mille puhul on arvestatud veel mitmete teiste, ka sotsiaalsete tingimustega. Üha rohkem metsasektori ettevõtteid on hakanud mõtlema oma tegevuse laiema mõju peale ning on seetõttu ümber vaatamas oma hanketingimusi ja lisamas ettevõtte jätkusuutlikkust kirjeldavat infot oma keskkonnaraportitesse.

Uut, eelistatult puidust maja tellides, kontorisse puidust mööblit või paberit ostes või hoopis oma toodetele pakendeid hankides uuri alati müüjalt tema toodete päritolu ja tootmise kohta ning küsi sertifikaadiga tooteid. On aeg astuda järgmised sammud jätkusuutliku maailma poole ja seada hankepoliitikates eesmärgiks osta sertifikaadiga tunnustatud ja tõendatud tooteid ning tunnustada seeläbi ka ennast põhjalikult

Heakskiidetud süsteemidega PEFC liikmesriigid Riigid, mis arendavad aktiivselt süsteeme

läbimõeldud ostuotsuste eest.

Need esialgu pisikesena tunduda võivad sammud aga käivitavad jätkusuutlikkuse ahela. Üle 1 miljoni metsaomaniku 312 miljonit hektarit metsa on sertifitseeritud PEFC säästva metsanduse kriteeriumite kohaselt, sinna hulka kuulub ka 1,3 miljonit hektarit metsa meie Eesti 2,3 miljonist hektarist metsast.

Vastutustundlikku puitu on globaalsel turul arvestatav kogus ning see on ootamas teadlikku meistrit ja lõpuks ka tarbijat.

Märka märki!

Igaüks meist saab panustada jätkusuutliku maailma loomisesse iseenda tegevuse kaudu.

Metsaomanike seisukohtadele suurema kõlapinna andmiseks kutsume kõiki metsaomanikke liituma metsaühistutega ja nende kaudu ka Eesti Erametsaliiduga. Mida suurem on meie esindatus ja liikmeskond, seda rohkem meie seisukohtadega arvestatakse!

Heakskiitmise suunas liikuvad PEFC liikmesriigid

Poelettidelt leiab üha rohkem tooteid, mida ostes annad ka sina panuse paremasse maailma.

PEFC või FSC logo tootel või pakendil on märk sellest, et see toode või pakend on tehtud puidust või puidul põhinevatest materjalidest ning on pärit jätkusuutlikult majandatud metsast ja valmistatud vastutustundlikult.

Ehk teisisõnu, uus puidust tool, millel istud, või ajaleht, mida hommikukohvi juurde loed, on tehtud ausalt kasvatatud ja toodetud materjalist, selle valmistamiseks on mets varutud seaduslikult ning loodusväärtused on alles. Kui palju oled sina valmis oma ostuotsuseid teadlikumaks muutma?

• Märka PEFC või FSC logo – vastutustundlikult toodetud tooted tunned ära vastavate märgiste järgi toodetel või nende pakenditel.

PEFC (The Programme for the Endorsement of Forest Certification) – metsasertifitseerimisskeemide tunnustamise programm FSC (Forest Stewardship Council) – Hea Metsanduse Koda Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, kelle eesmärk on aidata kaasa vastutustundliku ja säästva metsanduse põhimõtete rakendamisele

Eestis ning tõsta oma tegevusega metsaomanike, metsa- ja puidutööstuse, metsandusega seotud huvigruppide ning tarbijate teadlikkust vastutustundlikust metsandusest, tootmisest ja tarbimisest. PEFC-märgis tootel annab kindluse, et puidust toode, tootes sisalduv puit või puidul põhinev materjal on pärit säästvalt ja jätkusuutlikult majandatud metsast ning on toodetud vastutustundlikult.

Vaata lisaks: www.pefc.ee ÜRO kestliku arengu eesmärgid: www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/kestliku-arengu-eesmargid/

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

7

Mercedes-Benzi kvaliteet

ja mugavus kõige raskematesse tingimustesse

Mercedes-Benzi metsaveok Arocs 3253LK ühendab endas kõik Mercedese raskeveokitele omased tugevused, metsatööks vajaliku läbivuse ning senisest veelgi mugavama kabiini.

Mercedes-Benzi metsaveoki tugevus saab alguse pikaajalisest kogemusest: Arocs 3253LK põhineb end ammu tõestanud kallurauto raamil ning tehnikal. See tagab hästi kombineeritud sõidudünaamika, suure koormustaluvuse ning väändekindluse ka pehmel Eestimaa pinnasel. Lisaks suutlikkusele hakkama saada kõige tülikamates oludes on prioriteediks juhi heaolu.

Arocsi ergonoomilisest ja avarast kabiinist leiab parimal tasemel mugavusvarustuse

ning moodsad ühenduvusvõimalused.

Võimas mootor, suurepärane läbivus Mercedes-Benz Arocs 3253LK on varustatud teise põlvkonna OM471 12,8-liitrise mootoriga, mille võimsusest 390 kW / 530 hj piisab nii täiskoormaga järskude tõusude võtmiseks kui ka pehmeks muutunud pinnasest läbitungimiseks. Ent heal metsaveokil läheb tarvis võimsusest enamat, selle ülekandesüsteem peab suutma hobujõud ja

njuutonmeetrid tõhusalt liikumiseks ära kasutada. MercedesBenz on sellele pööranud eriti suurt tähelepanu.

Parima läbivuse tagamiseks on optimeeritud käigukasti ning lisatud mitmeid lisavõimalusi. Arocsi robotkäigukastil on sõiduprogrammid economy ja power, mis soosivad vastavalt kas säästlikku sõitu või maksimaalset suutlikkust.

Kohaltvõtu muudavad peaaegu kõikides tingimustes sujuvaks kahekettaline sidur ning veosildade planetaarsed külgülekanded. Lisaks muudab sõidu sujuvamaks ja kindlamaks kaldeandur, tänu millele väldib lülitusautomaatika asjatuid kõrgemale käigule üleminekuid, tagades kiired ja täpsed käiguvahetused.

Käigukasti ja siduri koormust aitab vähendada see, et mootori tohutu pöördemoment on saadaval väga laias pööretevahemikus. Tänu sellele saab maastikul sama käi-

ku kauem sees hoida, mistõttu väheneb käiguvahetuste ning veojõu katkestuste arv. Läbivust parandab – aga samuti lihtsustab kohaltvõttu ja manööverdamist – ka automaatselt rakenduv roomerežiim. Peaks Arocs siiski kinni jääma, on abiks „kiigutamise” funktsioon, mis võimaldab jalgsidurile sarnase „vea-ja-lahuta”-liikumise abil taas paigast saada. „Arocsiga kinnijäämiseks tuleb aga kõvasti pingutada,” muigab Mercedes-Benzi raskeveokite kliendinõustaja Urmas Salmu. „Meie klientide tagasiside ütleb, et Arocsi ronimisvõime annab paljudele teistele silmad ette ning kui teised veokid on ammu hädas, rühib Arocs ikka edasi. See on parim tõestus, et mootor, käigukast ja veosillad on väga hästi koos toimima saadud.”

Salmu sõnul on Mercedese metsaveok näidanud end ka väga vastupidavana. „Näiteks veosildade planetaarülekanne

ja kardaaniristid on arvestatud autorongi kogumassile kuni 120 tonni, siduriketaste friktsioonkatted on keraamilised, mis vähendab kuumenemist ja suurendab kestvust. Kummagi remonti ega vahetust pole seni ette tulnud. Arvestades, milliste koormustega metsaveokid töötavad, on see kahtlemata näitaja! Tegelikult on Arocsi eelis ka loogiline, sest mitmed konkurendid on tehtud maanteeauto põhjale, mis on juba algselt loodud kergemas režiimis töötamiseks.”

Mugav ja praktiline juhi töökoht „Arocsi kabiin on ühelt poolt kindlasti turul pakutavaist üks kõige avaramaid ja mugavamaid, kuid samas ka väga praktiline, sest maksimeerib veoseruumi,” sõnab Salmu. „Kui tavaliselt paikneb mootori õhukoguja kabiini taga, siis Arocsil on see integreeritud kabiini tagumisse parempoolsesse nurka, tänu

millele on kasulikku koormaruumi rohkem kui 7,3 m ja seda koos pöörava tõstukikabiiniga.”

Arocsi kabiin on toodetud 100% tsingitud plekist, metsaveokile omaselt on esimene kaitseraud kolmeosaline ja terasnurkadega. Jahuti ja mootori kaitseks on tehases paigaldatud tugev kaitseplaat.

Juhi töökoha olulise eelisena toob spetsialist välja nurgadiivani olemasolu, mis võimaldab juhil mugavalt puhata ja vajadusel öödki veeta. Lisaks kiidab Salmu ergonoomilisust: juhtelementide, joogipudelite ja topsihoidikute ning rohkete hoiukohtade läbimõeldud paigutust ja moodsat suure vär vilise puuteekraaniga multimeediasüsteemi. Multimeediavõimaluste hulka kuuluvad ka Apple CarPlay® ja MirrorLink®, paljusid formaate toetav videofunktsioon ning SD-kaardi pesa, mis lubab eri vormingus helifailide taasesitamist.

8 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

Eesti on metsade maa Mets on Eesti alal järjepidevalt kasvanud rohkem kui 6000 aastat ja selle aja jooksul on eestlane metsaga sinasõbraks saanud.

2018. aasta 13. novembril tähistas Eesti riigimetsandus oma sajandat juubelit. Vaevalt julgeti iseseisva riigi tulekuga kaasnenud eufoorias oma Eesti riigi metsandust üles ehitama asudes loota, et saja aasta pärast on Eesti Euroopa üks kõrgema metsasusega maa, et paljudes valdkondades on Eesti metsandus teistele eeskujuks või et just mets on see, mis paljuski riigi majandust kannab.

Mõningaid huvitavaid kilde Eesti riigimetsanduse saja aasta kohta: • 1920. aastal töötas riigi teenistuses 28 metsandusliku kõrgharidusega inimest, neist kaheksa olid eestlased.

• Suureks probleemiks oli salaküttimine riigimetsas, ehkki jahiloa saamine oli muudetud üsna lihtsaks. Harvad polnud metsavahtide ja salaküttide vahelised tulistamised, kus hukkus mõlema poole esindajaid.

• Ennesõjaaegse vabariigi ajal suudeti aastas rajada umbes 4000 hektarit uusi metsakul-

tuure, valdavalt istutati ja külvati mändi ning kuuske.

• Kogu iseseisvusperioodi vältel kütiti Eestis vaid üheksa karu.

Karujahiload müüdi enampakkumisel, neist kalleima eest maksti 331 krooni, mis oli metsaülema kahe kuu palk.

• Punavõimu repressioonid tabasid metsasektorit valusalt, ainuüksi 1941. aastal hukati 30 metsateenijat, paljud surid vangilaagrites ja asumisel. Metsavendade abistami-

se süüdistuse tõttu toimus 1948. aastal suur arreteerimine metsavahtide hulgas.

• Teine maailmasõda tõi kaasa metsade pindala pideva vähenemise, mis rahvamajanduse taastamise sildi all tehtud raiete tulemusel jätkus veel mõned aastad pärast sõda.

• 1951. aastal toimus nihe metsauuenduses – kui varem rajati uut metsa külvi teel, siis nüüd muutus valdavaks metsa istutamine.

• 1957.–1958. aastal alustati Permi masinatehases mootorsaag Družba seeriaviisilist tootmist. Saagi konstrueerinud töögruppi juhtis eestlasest füüsik Boris Kabur (hilisem näitekirjanik ja tõlkija).

• Sotsialistliku tootmisloogika mõjul saavutas 1960. aastatel tipu soode ja liigniiskete metsamaade kuivendamine.

Intensiivne märgalade kuivendamine seadis ohtu paljude rabade saatuse.

• Aastatel 1967 ja 1969 tabas Eestit kaks suurtormi, mille tõttu hävis üle 4% Eesti puistutest.

Tormidele järgnenud ulatuslik üraskirüüste suutis hävitada ligi 2 miljonit tihumeetrit metsa.

• 1975. aastal kuulutati Lahemaa rahvuspark looduskaitsjate nõudmisel üldise jahikeeluga alaks. Juba ülejärgmisel aastal sellest aga loobuti, sest ulukikahjustused metsades osutusid oodatust palju suuremaks.

• 1980. aastatel olid metsamajanditest saanud suured, tugevad ja prestiižsed ettevõtted, millel olid oma lasteaiad, kauplused ja puhkekodud.

• Taasiseseisvumise järel oli riigimetsanduse üheks suuremaks probleemiks ebaseaduslik raie, 1995. aastal varastati riigimetsast ligi 27 000 m³ metsa.

• 1998. aastal kaotati Eestis metsavahi ametikoht, mis oli püsinud üle 300 aasta.

• 1999. aastal loodi Riigimetsa Majandamise Keskus ehk RMK. Aastal 2010 tõusis RMK Eesti mainekaimaks tööandjaks.

• Praegu on levinuim puu riigimetsas mänd, mis moodustab 43% riigimetsa puidutagavarast. Järgnevad kask (22,8%) ja kuusk (21,3%).

• 2013. aastal jõudis Eestisse šaakal, keda praegu ei peeta enam võõrliigiks, vaid uueks liigiks meie looduses.

• 2018. aasta seisuga on 28,6 % riigimetsadest range kaitse all, 7,6% majanduspiirangutega ja 63,8% majandatav.

• Tööandjate maine pingereas hoidis RMK nii 2016. kui 2017. aastal kõrget kolmandat kohta, mis näitab, et metsamehe kutse on endiselt väga hinnatud.

2018. aasta lõpu seisuga saab riigimetsas tööd kokku 6300 inimest, kellest 693 töötab põhikohaga RMK-s.

Kasutatud on materjale Sagadi metsamuuseumi näituselt „100 sammu metsateel” ja raamatust „Sada aastat metsa lugu” (2019).

„SADA AASTAT METSA LUGU“ toob lugejani Eesti metsanduse ajaloo läbi arhiivides, muuseumites ja erakogudes leiduvate fotode. Raamatu veergudel elustub ajastu elu ja meelelaad, inimeste suhe metsaga ja mure tuleviku pärast. Kas kõigel olnul on ühist ka tänapäevaga, jääb lugeja avastada ja otsustada.

Raamat on saadaval RMK külastuskeskustes nii eesti- kui inglisekeelsena.

Tallinnas, Viimsis, Aegviidus, Ristnas, Kauksis, Elistveres, Nõval, Oandul, Lahemaal, Kiidjärvel, Kablis, Matsalus, Vilsandil, Soomaal, Pähnis ja Karulas.

1920

1930

1940

1950

1960

1970

1980

1990

2000

2010

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST TA S U B T E A DA

Puid kannatab istutada ka viiemeetriselt

Kuidas istutada suurt puud?

Istutusaeg ei lõppe jaanidega! Suurt mullapalliga puud võib istutada ka augusti-, septembri- või lausa novembrikuus!

1. Tõsta taime mullapallist, mitte tüvest!

2. Istuta puu koos palli ümbritseva võrgu ja riidega. Kui need eemaldad, ei lähe puu kasvama.

3. Kasta-kasta-kasta!

Suurele puule tuleb pärast istutamist anda 100–150 liitrit vett ja viie päeva pärast sama palju. Regulaarne kastmine algab 10–14 päeva järel (alati sama kogus).

Seega, kasta tuleb harva, aga korralikult.

4. Suur puu tahab 2–3 vaiaga toestamist.

5. Hoidu väetamisest.

Esimesel kahel aastal, kui suur puu tegeleb juurdumisega, ei tohiks anda väetist, komposti, sõnnikut vms.

6. Küsi nõu! Kui istutamise ajal või järel peaks tekkima mõni mure, võib Ignase puukooli alati helistada või kirjutada.

Kuuemeetrise puu ümberistutamine.

„Kui ikka iga juba niikaugel, et pole aega oodata, kuni maase torgatud pajuvits suureks saab, pole muud, kui tulla täiskasvanud puu järele,” naljatab Ignase puukoolis majandav Liina Tiideberg.

Kool ise on tõesti muljet avaldav, laiudes Kambja vallas Vana-Kuuste külas metsadega piiratud 20 hektaril. Ja ei tehta seal mingeid eksperimente eksootiliste liikidega! Ignase paljundab ja kasvatab üksnes Eestis pikaajaliselt kohanenud liike, sorte ja vorme, mis meie kiuslikus kliimas vastu peavad.

Firma loodi aastal 1991 ning perefirmaks sai see 2015. aastal. Siiski pole tegemist firma esimese puukooliga, varem on asi suuremalt ette võetud Tartu külje all Ihastes.

Liina sõnul on ta pea 30 aastat puukoole pidanud isa Vahuri kõrval istikutega askeldanud maast madalast. Sestap oli ka maaülikooli minek kui elukäiku sisse programmeeritud ja nüüd saab diplomeeritud magister oma teadmisi igapäevaselt rakendada Vana-Kuustes, kus sirgetes ridades saavad suureks ja viiakse mullapallidega uude elupaika kuni viiemeetrised puud.

Nelikümmend lehtpuuliiki ja teist sama palju okaspuid. Kogu töö tehakse ära ainult nelja inimese ja masinate jõul.

Teie võimekat masinaparki vaadates tekib kohe küsimus, kui palju üldse tänapäeval labidat vaja läheb?

See puu siin (näitab käega puu poole, mille otsas jõngermann

juba vaat et ronida saaks) on kasvanud 15 aastat, käsitsi ei tee selle ümberistutamise juures enam midagi ja ega ei teinud enne sedagi. Ridade vahesid niidab traktor, ümberistutaminegi käib masinaga. Mis ma siin ikka käsitsi teen? Käsitsi ei tee enam midagi. Aga loomulikult on siingi olnud ajad, kui labidale valu anti.

Veel kümme-viisteist aastat tagasi kaevati suuri puid käsitsi välja. Üks mees suutis päeva jooksul neli kuni kuus suurt puud välja kaevata. See tähendas seda, et tema ainult viskas mulda, järgmine inimene pakkis. Tänu masinatele on jõudlus nüüd hoopis teine. Kasutame kaht Ameerika ümberistutusseadet, mis töötavad koos Bobcatiga. Väiksemal on kolm, suuremal neli tera, mis surutakse nagu labidad otse puu alla ja mis tõstavad puu tükkis mullaga kenasti välja. Kui seda riistapuud ei oleks, siis sellist puukooli pidada ei saaks, sest käsitsi ei jõua selle mahu juures enam midagi teha.

Mainisid ümberistutamist.

Jah. Ignase puukoolist ei lähe välja ükski puu, mida pole siin kasvamise jooksul vähemalt kaks korda ümber istutatud.

Elujõulisuse ja uues kohas kohanemise seisukohast on see äärmiselt oluline, sest nii areneb välja tihedam juurestik ja see

9

si, et puud ei tõstetaks mitte tüvest, vaid pallist, ja muud peensused.

annab puule võimaluse kliendi juures ka ellu jääda. Esialgu laseme tal rahus kaks-kolm aastat sirguda, alles siis hakkab see ümberistutamine pihta. Kolmemeetrisel taimel peab olema selline juurelõikus juba vähemalt kaks korda tehtud.

Kuhu teie suured puud Eestis põhiliselt jõuavad?

Igale poole üle Eesti, Narvast Kuressaareni, ja nali naljaks, kadakaidki oleme Muhumaale müünud. Kuid puukooli asukoha tõttu läheb meie toodang põhiliselt ikkagi Lõuna-Eestisse.

Kuna ka me ise pakume istutusteenust, oleme viimase kahekümne aasta jooksul istutanud Tartu linna üle mitme tuhande suure puu. Näiteks oleme istutanud Emajõe kaldapealse hariliku vahtra allee, Tartu tammiku, ERM-i ja Raadi mõisa vahelisele alale üle saja suure viiemeetrise tamme ning haljastanud Idaringtee II ja III etapi. Oleme kuulnud, et linnainimesi paneb muretsema see, et puu istutatakse paika ja edasipidi keegi selle eest hoolt ei kanna. Meie nii ei tee. Kui me istutame Tartu linna puu, anname kaasa ka kaheaastase garantii. See tähendab seda, et hoolitseme puu eest, kastame seda ja tagame selle, et ta uude kohta ilusti kasvama jääks. Seega ei pea meie puude pärast muretsema.

Kuidas kujuneb välja ühe puukooli sortiment?

Teiste eest rääkida ei saa, sest käekirju ja eesmärke on erinevaid. Eks meilgi on olnud oma eksperimenteerimise aastad, aga lõpuks oleme ikkagi jõudnud välja selleni, et tegeleme ainult sellega, mis Eestis ellu jääb. Inimesele on ju oluline, et puu ta aias ikka

See pall näeb võrku ja riidesse pakituna küll üsna kummaline välja.

Isegi mõned haljastusfirmad, eraisikutest rääkimata, ehmatavad mullapalli ümbritseva võrgu ja riide peale ära ja on hirmul, et taime juured ei lähe läbi.

Tegelikult on võrgu silm suur ja ajaks, mil juur jämedaks kasvab, on riie mädanenud ja võrk ammuilma maa sees ära lagunenud. Transpordi seisukohalt on nii pakitud puu ülimugav lahendus, kuid mitte ainult. Kui harutada palli toestav armatuur lahti, siis pall laguneb ja kodumuld, millega puu harjunud, pudeneb laiali. Kompaktne ja korralik mullapall on aga taimele äärmiselt vajalik, et ta uues kohas ilusti kasvama läheks.

Välja kaevatud ja pakitud kolmemeetrine torkav kuusk.

ilusti kasvama läheks ja meie talvele vastu peaks. Eks neid pruune surmale määratud puid ja omanike õnnetuid silmi siin Eestis ikka näeb. Kui sa aga näed puukoolis ära, et üks või teine liik raske talve või pika põuaga vastu ei pea, siis seda liiki inimesele ei müü. Meie tahame pakkuda ainult kvaliteetset puud, et inimene saaks tulla ja valida endale selle kõige parema puu, mis valmistaks talle aias aastakümneid rõõmu. Muide, viimase aja märke on see, et ka jõulupuu ostetakse koju maja ette suure mullapalliga. Talvel ehitakse kenasti ära, muul ajal aga pakub elus puu niisama seltsi ja silmailu.

Kui ma nüüd homme tahaks tulla ühte sellist ostma, siis kas tõepoolest saan välja va-

lida ühe parasjagu põllul kasvava puu?

Põhimõtteliselt küll. Seda meil kindlasti ei ole, et kaevame mingid taimed välja ja paneme siis müügiplatsile kuivama, et inimene saaks poolkuivanud puu koju viia. Meil valitakse kõigepealt põllult puu ja alles siis kaevatakse see välja. Mõni käib oma puud mitu korda vaatamas, enne kui tahab seda koju viia.

Mida vähem taim siin väljakaevatuna kuivab, seda parem. Puu kaevatakse välja transportimise päeval või päev varem, mitte rohkem. Nii saab ka istutamist ilusti ette planeerida. Nii kui puu meilt välja läheb, nii ta uues kohas kohe ka maha pannakse.

Ja enne seda räägime täpselt läbi ka kogu istutamise protses-

Kui seda lugu loeb mõni linnainimene, kes iga natukese aja tagant terrassil potis kuivanud elupuude asemele uusi istutab, siis mida sa talle ütleksid, on neid üldse võimalik sedasi pidada?

See võib isegi õnnestuda, aga kindlasti on sellega palju tööd.

Võib-olla isegi rohkem kui meil Ignase puukoolis.

Aga kindlasti mõelge alati selle peale, kui suureks puud tegelikult kasvada tahavad ning palju nad ruumi ja niiskust vajavad. Sellepärast soovitame istutada terrassil potis oleva puu aeda, kus ta ennast palju rõõmsamalt tunneb. Alati tuleks valida puule õige ja sobilik kasvukoht. www.ignasepuukool.ee

10 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

FOTO: TIIT BLAAT

saja aasta lõikes siiski maksimaalne suurus, sest metsade bioloogilise vanuse tõttu hakkaks tagavara ka ilma raiumata kahanema, sest puud surevad.

Pärdi arvutuste kohaselt jõuaks raiumata jätmise korral metsade tagavara saja aasta lõikes kõige suurema määrani – 752 tihumeetrini – hoopis 50 aasta pärast, 2070. aastal.

Seejärel hakkab tagavara järjest vähenema. Arvutuste tegemiseks kasutas ta SMI 2013–2017 andmeid ning arvutused tehti eraldi tulundus-, kaitse- ja rangelt kaitstavate metsade viisi, arvestades sealjuures, et rangelt kaitstavates metsades ei raiuta üldse ning see üksnes vananeb.

Sealjuures on eeldatud, et metsamaa kogupindala, erinevate enamuspuuliikide metsamaa pindala ja erinevate metsakategooriate pindala ei muutu.

Arvutustes kaasatud metsamaa pindala on kokku 2,3 miljonit hektarit, sellest tulundusmets 1,7 miljonit, kaitsemets 287 000 ja rangelt kaitstav mets 277 000 hektarit.

Eesti metsade kaardid

Saja aasta pärast võib Eestis metsa senisest vähem olla Eesti metsade tagavara võib saja aasta pärast olla ligikaudu 80 miljoni tihumeetri võrra väiksem kui praegu, näitavad keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialisti Enn Pärdi saja aasta lõikes tehtud arvutused.

KRISTIINA VIIRON Statistilise metsainventeerimise (SMI) andmetel oli aastal 2017. siinsete metsade tagavara 486 miljonit tihumeetrit, aastaks 2120 võiks see prognoosi koha-

selt olla 403 miljonit. Seda juhul, kui majandatavaid metsi raiutakse arvestuslangi järgi, arvestades puistu vanust ja küpsusnäitajaid ning kui range kaitsega metsade

pindala püsib saja aasta jooksul praegusega sarnasel tasemel.

Senisest väiksem on arvutuste kohaselt metsade tagavara ka siis, kui järgneva saja aasta jooksul pandaks igal aastal tuhande hektari jagu metsa kasvama maale, mis praegu metsamaa ei ole.

Metsade tagavara kasvaks võrreldes praegusega üksnes siis, kui raiumine täielikult lõpetada. Sellisel puhul ulatuks aastaks 2120 metsade tagavara 680 miljoni tihumeetrini. See poleks

Metsade tagavara kasvaks võrreldes praegusega üksnes siis, kui raiumine täielikult lõpetada.

Keskmine raiemaht kuni 9,1 miljonit tm aastas

Selleks, et saaks välja arvutada metsade tagavara saja aasta pärast ja saja aasta lõikes, tuli luua saja aasta lõikes ka võimalikud uuendusraiete stsenaariumid.

Neid stsenaariume on kolm.

Arvestuslangi põhine (nii raiub praegu RMK); maksimaalne raie, mille puhul eeldatavasti raiutakse kümne aasta jooksul kõik uuendusraieküpsuse saavutanud puistud; ning ühtlane raie, mille aluseks on keskmine aastane raiemaht kogu raieringi jooksul.

“Kõik arvud on arvutuslikud ja põhinevad praegu kehtivatel uuendusraiet lubavatel näitajatel nagu küpsusvanus ja küpsusdiameeter,” täpsustas Pärt.

Missugune kolmest stsenaariumist ka ei rakenduks, jääks saja aasta keskmisena aastane raiemaht kokkuvõttes 8,4 kuni 9,1 tihumeetri vahele. Sealjuures

Kokkuvõttes saame raiuda ühepalju – kas algul rohkem ja hiljem vähem või läbi aastate ühtlasel.

ENN PÄRT

võimaldavad Eesti metsade vanus ja küpsusnäitajad järgmisel aastakümnendil (2021–2030) raiuda aastas maksimaalsena ka 17,7 miljonit tihumeetrit 56 000 hektaril, kuid järgnevatel perioodidel oluliselt vähem.

Raiu, kuidas tahes, ikka väheneb

“Kokkuvõttes saame raiuda ühepalju – kas algul rohkem ja hiljem vähem või läbi aastate ühtlaselt,” märkis Pärt.

Kõik uuendusraie stsenaariumid näitavad metsa tagavara vähenemist võrreldes praegusega. “Lähiaastakümnetel rangelt kaitstavad metsad seda protsessi mingil määral tasandavad, kuid kaugemas tulevikus hakkab vähenema ka nende tagavara ja juurdekasv – paljud puistud ületavad oma bioloogilise eluea piiri,” selgitas Pärt.

Tänapäevast erinevalt on tulevikus enam noori ja väga vanu metsi. Majandatavad metsad on praegusest keskmisest nooremad, hoiumetsad aga väga vanad. Ühtlasi rõhutas Enn Pärt, et tehtud arvutused on väga tinglikud ja neid ei saa võtta absoluutse tõena, kuivõrd pole teada, mis Eesti metsades saja aasta jooksul tegelikult toimuma hakkab.

Metsi võivad mõjutada tormid või põlengud; teada pole, milliseid otsuseid tehakse metsanduspoliitikas; millisel määral muutub kaitsealuste metsade pindala jms.

29. august 2019

100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

11

VÄÄNA PUUKOOL –

rõõm ka pärast esimest talve Vääna Puukool on üks Eesti vanemaid puukoole, kust kliendid alati asjatundlikke nõuandeid ja kvaliteetseid taimi saavad. „Meie eesmärkideks on kasvatada parima kvaliteediga taimi, olla asjakohane nõuandja oma klientidele ning pakkuda kiiret teenust. Kasvatame nii elupuude, kuuskede, mändide, kadakate kui ka nulgude erinevaid sorte ja vorme. Samuti on meil sortimendis mitmed eri perekondi esindavad lehtpõõsad: enelad, kontpuud, kukerpuu, hortensia, maranad. Esimest aastat pakume oma klientidele ka viljapuid ja marjapõõsaid, millega varustab meid Räpina Aianduskool, kes neid kasvatab,” räägib tootmisjuht Kädi Köösel.

Kööseli sõnul jagunevadki kliendid peamiselt koduaiapidajateks ja linnahaljastajateks – mõlemal juhul saavad rahuldatud ka kõige nõudlikumad ostusoovid.

20 aastat parimaid kogemusi Käesoleval aastal tähistab Vääna Puukool väärikat 20. sünnipäeva. Muu hulgas on

Vääna Puukool üks Eesti esimesi nii suures mahus tegutsevaid puukoole.

20 aastat tegutsemist tähendab võimsat kogemust nii ettevõtluse kui ka puude-põõsaste kasvatamise mõttes. Aeg on parim näitaja mõistmaks, millised sordid ja vormid Eesti oludesse kõige paremini sobivad. Vääna Puukoolile lisab kindlust klientide hea tagasiside: Kööseli sõnul on kliendid läbi aastate puukooli taimedega väga rahul olnud. „Algusaastatest alates on meie puukoolis spetsialiseerutud just okaspuude kasvatusele.

Mõned aastad tagasi lisandusid sortimenti ka erinevad lehtpõõsad. Nende aastate jooksul oleme näinud ja aru saanud, millised liigid ning sordid on võimelised meie kliimaga kohanema.

Elupuude, kuuskede, mändide, kadakate, nulgude ja lehtpõõsaste erinevaid sorte ja vorme kasvatame nii kodumaale kui ka piiri taha. Puukoolis kannavad taimede eest hoolt pikaajaliste praktiliste kogemustega töötajad,” selgitab ta. Üheskoos töötajate ja klientidega läbitud aeg on inspireerinud Vääna Puukooli töötajaid ka pidevalt sortimenti laiendama.

Ent täpselt nagu igas muuski valdkonnas, on ka puukoolis oma vääramatud läbi aegade lemmikud, mida kliendid ikka ja jälle soovivad. Vääna Puukoolis on sellisteks populaarseteks toodeteks elupuud ja harilik kuusk, samuti mägimännid.

Põhjamaadesse sobivad taimed „Vääna Puukooli hüüdlause „Meil on taimed, mis rõõmustavad klienti ka pärast esimest talve!” peab paika,” kinnitab Kädi Köösel.

Vääna Puukooli tugevus on suurim valik just Eestis kasvatatud taimi: kasvatatakse vaid neid puid, mis meie kliimasse sobivad. Just sel põhjusel eelistavad Vääna Puukooli taimi ka soomlased, sest Eesti ja Soome kliima on sarnased ning Vääna Puukooli taimed on vastupidavad. „Osa väiketaimi tuleb Vääna Puukooli Hollandist, aga on suutelised meie kliimas kohanema. Otse Hollandist tulnud taim on õrn. Nende kevad algab varem, meil on aga veel öökülmad ja terav kevadpäike, mis võib mõjuda soojast Hollandist tulnud taimele hukutavalt.

Kohalik taim alustab kasvu koos meie kevadega,” selgitab Kädi Köösel.

Klient saab ka haljastusnõu Kädi Köösel julgustab puukooli tulijaid avameelselt oma soovidest ja vajadustest rääkima, sest nii saab töötaja talle parimaid lahendusi soovitada. „Aitame oma klientidel kokku sobitada ja leida lahendusi erinevate taimede kasutamiseks haljastamisel. Tihti võib leida meie puukoolist teistest erinevaid ja eristuvaid sorte, mis rikastavad igat haljastusprojekti.

Oleme paljude aastate jooksul olnud püsipartner nii professionaalsetele haljastajatele kui ka hobiaednikele. Kui haljastajad soovivad suurtes kogustes ja suuri taimi, siis hobiaednikud otsivad tihti puukoolist taimi, mis ei kasva suureks või väga suureks.

Soovitakse näiteks madalamakasvulist kuuske, mis kaunistaks koduhoovi jõulude ajal ja mida saaks ka tuledega ehtida. Või kääbuskasvu taimi, mis ei kasva väga suureks, sest aias napib ruumi. Otsitakse midagi erilist, mis pilku püüaks. Samas on vaja ka koduaeda privaatsust tekitada ja sel puhul otsivad kliendid taimi, mida istutada elavaks taraks. Meie populaarseimad müügiartiklid on harilik kuusk, hariliku elupuu sordid „Brabant” ja „Smaragd” ning lookjas ja kääbusmägimänd,” räägib Kädi Köösel.

12 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

Kaugmetsaomanike liit aitab linnamehel metsa majandada Kuna kõige rohkem erametsaomanikke elab Tallinnas, on ka ühistegevuse võimalusi pealinlastel ja harjumaalastel teistega võrreldes rohkem. Üks variant on liituda Eesti kaugmetsaomanike liiduga.

MERLE RIPS Mõelda võib ka nii, et mis sel vahet on, millise ühistu, seltsi või liidu liige olla, kõik pakuvad üldjoontest üht ja sama teenust.

Kaugmetsaomanike liidu juht Aivar Pedaspuu vangutab sellise jutu peale pead ja selgitab, et kõik oleneb ikka inimeste omavahelisest läbisaamisest ja eelkõige neist, kes on juhatuses: kas nad mõtlevad nii-öelda vana malli järgi või uut moodi.

See oli ka põhjus, miks osa liikmeid Tallinna metsaomanike seltsist lahkus ja asutas 2016. aastal kaugmetsaomanike liidu.

Olulisem erinevus kahe ühenduse vahel on see, et liidus liikmemaks puudub ja liikmeks võetakse vastu ka suuremaid äriühinguid.

Praegu on ligi kolmesaja liitunu hulgas siiski vaid üks ju-

riidiline isik, kel metsamaad üle viiesaja ja kahel eraomanikul üle paarisaja hektari, ülejäänutel tunduvalt vähem.

Kodu ja mets üksteisest kaugel

Kaugmetsaomanike liit, nagu teisedki metsaühistud, tegeleb peamiselt metsaomanike nõustamise (õppepäevad, toetused) ja aitamisega (taimed, tulumaksudeklaratsioon, metsa hindamine, metsa hooldamine ja uuendamine).

Liitu kuuluvate linnaelanike mets ei asu nii-öelda maja taga, sageli jääb see kuni mitmesaja kilomeetri kaugusele, juhatuse liikmetel näiteks Võru- ja Pärnumaale. Suurem osa omanikest saavad vajalike metsa-

töödega ise hakkama, aga Aivar Pedaspuu sõnul on ka neid, kes ei taha, ei oska või vanuse tõttu enam ei jaksa oma metsa majandada. Noorendike hooldamiseks on ühistul koostööpartnerid olemas, välja arvatud Põhja-Eestis, kuhu loodetavasti õnnestub peagi oma meeskond luua.

Istutamisega on lihtsam, vajalikud inimesed, kes seda teha oskavad, on teada.

“Aga kui suur häda käes, võtame nurgast istutustorud või labidad ja teeme ise selle töö ära,” naerab Pedaspuu. “Sel kevadel näiteks korraldasime 23 000 taime istutamistöid, mina isiklikult pani maha umbes 1500.”

Kuigi istutusmaterjali (vahatatud kuusk) sooviavaldusi võeti vastu juba novembris ja teist korda jaanuaris, “ärkasid” mitmed tükk aega hiljem ning tulid küsima kase- ja kuusetaimi.

Möödunud aastal telliti umbes 30 000 taime, tänavu ligi kaks korda rohkem. Osa neist tuleb Pärnumaalt, suurem jagu ühishankega Lätist ja Leedust ning mingi ports väidetavalt isegi Saksamaalt. Õppepäevadel, mida korraldatakse peamiselt nii-öelda aasta pimedamal ajal, kui väljas

tööd vähem, käsitletakse huvipakkuvaid, aga mitte ainult otseselt metsaga seotud küsimusi põhjalikumalt. Näiteks eelmisel aastal pühendati terve päev arvutiõppele ja märtsis järgnes samalaadne tasuta koolitus.

Vanematel inimestel on arvutiga kokkupuuteid vähe, kuid arvestades seda, et järjest enam on inimene sunnitud suhtlema e-riigiga, tuleb ennast harima hakata.

“Mina olen Luua metsanduskooli lõpetanud suhteliselt hiljuti, tegelikult isegi kaks korda: 2015 metsuri ja 2016 metsanduse spetsialisti erialal. Mõni aeg tagasi tegin ära ka konsulendieksami. Mul on värskemalt meeles õpitud asjad ja ma saan arvutiga paremini hakkama kui varasemalt koolis käinud, kuid samas sain nendelt koolitustelt ka ise palju uut teada,” peab Pedaspuu väga oluliseks just arvutiõppe osa, mille vastu liidu liikmed suurt huvi tunnevad.

Tänu piisavale arvutioskusele sai ta aidata Viljandist pärit metsaomanikul vaadata, kas temale kuuluva kinnistu andmed pärast maa-ameti kaardiandmete korrastamist jäid samaks või tuli neis ette kõlvikute ja/

või pindalaga seotud muudatusi. Samuti seda, kui kaugele jääb tema maast liivamaardla ja Rail Balticu trass. Oma ühistu konsulendi käest, kes on vanema kooli inimene ja kel arvutiga suhtlemine pole just igapäevane asi, ta sellist kasulikku infot ei saanud.

Samas julgeb Pedaspuu tunnistada, et kui ta seaduste ja toetustega seotut teab väga hästi ning saab hakkama vajaliku “paberimäärimisega”, siis praktiliste küsimuste korral tuleb tal nii mõnigi kord Toomas Härmilt abi paluda, sest kogemusi pole siiski piisavalt. Selles suhtes on teiste ühistute nii-öelda vanema kooli mehed sageli targemad, möönab ta.

Rühmanõustamiseks annab SA Erametsakeskus ühistule 2000 eurot aastas, selle eest saab neli-viis õppepäeva korraldada.

Kui aga tahta enamat, tuleb leida lisavahendeid ja -võimalusi.

Valimiste eel olid parlamenti pürgijad lahkesti nõus esinema, näiteks Artur Talvik ja Rainer Kuuba lahkasid metsa majandamise, Janek Mäggi EstForiga seotud teemasid. Muul ajal hangitakse riigitoetusele lisa teenustasudega, kui aidatakse vormistada toetusi ja tellitakse metsa-

Margus Kümmel, Toomas Härm ja Aivar Pedaspuu

majanduskava (viis protsenti toetuste summadest).

Korraldatakse veel enampakkumisi, käiakse metsa hindamas või organiseeritakse erinevaid metsatöid. Ühtlasi mõeldakse muidugi liikmete arvu suurendamise peale, sest mida rohkem metsaomanikke, seda enam on metsaühistu teenuse kasutajaid.

Juhatuse liikmed hoiavad end kursis üldise metsapoliitikaga ja võimaluse korral ütlevad ka sõna sekka selle kujundamisel.

Näiteks mais osalesid nad kuuel päeval erametsaomanike esindajatena koos erametsaliidu oma-

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

13

FOTO: JÜRI PERE

on kahjurid laastamistöö ette võtnud.

Omanikku survestatakse mitmelt poolt

dega metsanduse arengukava (MAK 2030) aruteludes.

Raha tuleb osata lugeda

“Mõned majandavad oma metsa firmana, aga maa on eraisiku nimel, mõned on maad oma osaühingule üle andnud või müünud,” räägib Toomas Härm sellest, kuidas liidu liikmed metsas toimetavad. Maa andmine enda firmale majandada on igati kasulik, see aitab tulude-kulude vahel mõistlikku tasakaalu hoida ja päästab tulumaksu maksmisest juhul, kui metsas raiet tehakse. Aga ka metsamaa müü-

gi korral ei tule kahtekümmet protsenti ära anda, kui tegemist on tagastatud maaga.

“Metsatulu maksustamine on aastatega tippteaduseks muudetud ja isegi kõrgharidusega inimene ei saa deklareerimisega hakkama, maksuametis on väidetavalt ainult üks ametnik, kes teab, kuidas see kõik täpselt käib,” muigab Härm mõrult.

“Seda süsteemi oleks tulnud juba ammu muuta ja lihtsustada ning ka firmad peaksid oma metsatulult midagi riigile maksma.”

Et veidi leevendada maksukoormust, soovitavad nad tulu

ja kulud kindlasti jagada kolme aasta peale, mitte anda kakskümmend protsenti kohe ära, kui raha arvele laekub.

See on ka seaduslik võimalus saada protsendita laenu. Kui juhtub, et tähtaja möödudes on arve nullis, aga võlg veel üleval, saab maksuametilt paluda veel maksu ajatamist. Olulisem raha odavnemisest on siiski see, et tekkida võivad ootamatud kulud, näiteks tuleb metsas uuendust täiendada, sest taimed on hukkunud (meenutagem eelmise suve põuaaega) või metsloomad on need nahka pistnud või

Toomas Härm on kindel, et tavaline inimene raiub metsa ikka ainult juhul, kui tal on raha vaja.

“Aga raiuda saab siis, kui on raieküps mets, kui seda ei ole, ongi ainus võimalus raha saamiseks maa ära müüa,” nendib ta. “Skandinaavia pangad, Eesti omad samuti, ei anna veel laenu metsamaa tagatisel. Kusjuures suurtele firmadele, kui nad on ostu vormistanud, tekivad kohe kinnistutele hüpoteegid. Seda on panga inimesed ise ka öelnud, et väikestele ei anna, aga suurtele anname. Neil on isegi tabelid olemas, millega laenutaotluste juures metsa juurdekasvu hinnatakse.”

Metsade sertifitseerimise surve on viinud selleni, et paljud firmad ei taha enam nõuetele mittevastavat puitu osta. Härmi teada saab küll kõik lõpuks müüdud, selleks kombineeritakse paberitega, aga kannatajaks on metsaomanik, kes saab vähem raha.

“See on üks paras maffiavärk, aga kuna olukord läheb aina hullemaks, siis tuleb ka meil aidata oma liikmetel mets sertifitseerida,” võtab ta teema kokku.

Sertifitseerimisega seotu on üks paljudest väikemetsaomaniku tegutsemist piiravaid takistusi, lisaks on veel potentsiaalsed vääriselupaigad, loodus- ja keskkonnakaitselised piirangud, ka maksusüsteem, mis sunnib FIE-ks ja OÜ-ks hakkama, ning

KESKLIIGENDIGA LAADURID www.norcar.ee

nõue ühistuga liitumiseks, kui on soov toetusi saada. Näiteks metsamajandamiskava toetust saab taotleda ainult ühistu kaudu. Mitteliitunud metsaomanikule antakse praegu veel uuendustoetust pooles ulatuses, peagi enam üldse mitte. Aga toetused on niigi kuluka majandamise juures oluliseks abiks.

Küsimusi seinast seina

Kuigi kõige rohkem teeb metsaomanikele muret ikkagi maksustamine, siis tullakse nõu küsima ja abi otsima teistelgi teemadel.

Näiteks käis Aivar Pedaspuu jutul vanahärra, kes kaalub oma maale loodusraja tegemist, et meelitada nooremat põlvkonda metsa vastu huvi tundma. Teine jälle kurtis, et kevadel ei tule istutamisest midagi välja, sest firma jättis langi koristamata, kuigi lepingus oli see punkt kirjas.

Kui ühistu kaudu oleks raie tellitud, siis poleks sellist asja juhtuda saanud.

Lageraiega on probleeme siiski vähem, teab Toomas Härm, hoopis keerulisem on lugu harvendusraietega. Mingit kriitikat ei kannata tema meelest firmade ilus jutt, et me tuleme ja võtame suured puud välja, et väiksed saaksid kasvada.

“Nemad saavad oma tulu kätte, aga metsaomanik ei saa peaaegu midagi ja ei saa ka tulevikus, sest valesti ja suurte masinatega tehtud harvendusraiega rikutakse mets ära,” on ta kindel.

Liidu lihtliige Margus Kümmel aga väidab oma kogemustele tuginedes, et kui väikse harvesteri-

ga metsa minna, siis saab head tööd teha küll. Kõige õigemini oskab metsas toimetada muidugi saemees, kuid neid jääb järjest vähemaks ning parimatel on järjekord taga ja hind kõrge.

Levinud mure on seotud metsamajandamiskavadega, mida tehakse pehmelt öeldes pealiskaudselt. Kui suuremal metsakinnistul üldjuhul taksaator käib, siis väiksemal tihti mitte, nende kavad valmivad laua taga. “Ülevalt näeme, mis puit ja kui kõrge see on, aga ei näe metsakahjustusi,” selgitab Aivar Pedaspuu vahet ja toob konkreetse näite. “Äi tellis talvel oma kuuele hektarile uue kava. Kui sai teate, et see on valmis, imestas ta, et millal siis metsas käidi, lumel jälgi ju ei ole! Uus oli tehtud vana kava ja aerofoto järgi.”

Kui kasvava metsa raie või kogu maa müük plaanis, siis ei soovita ta mingil juhul nõustuda ostja pakutava tasuta metsakorralduskavaga, see võib olla “kallutatud” ja ikka metsaomaniku kahjuks. Pedaspuu on koostööd teinud näiteks osaühinguga Metsabüroo ja veel mõnega, keda tema arvates võiks usaldada.

Kaugmetsaomanike liidu kontori uks on kõigile metsaomanikele avatud, kuid enne Mustamäe tee 4 asuvasse Talleksi majja tulekut on hea telefoni teel aeg kokku leppida.

Ja kui metsatöödeks partnerit valida, soovitab Aivar Pedaspuu meeles pidada, et metsaühistu on metsaomaniku sõber ja alati temaga samal poolel.

Artikkel on ilmunud ajakirjas Eesti Mets 2/2019.

Ostame

KÖÖMNESEEMNEID Tel +370 6059 4757 Lae omale uus Mascuse mobiilirakendus!

MÜÜ oma vana ning OSTA uuem ja parem!

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

mascus.ee KA RENDIMASINAD!

Norcar BSB Eesti AS • Rebase 16, 79702 Prillimäe, Raplamaa +372 526 7524 • info@norcar.ee

14 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

Teadmised taimekasvatusest ja aiailust vajavad edasiandmist Kõikehõlmavad taimekasvatusteenused

Kuigi Eestis jagub rikkalikke teadmisi taimevaliku, -kasvatuse ja -istutamise ning aiakujunduse kohta, on järelkasvu hetkeseisu vaadates oht, et need teadmised jäävad piisaval määral edasi andmata. Erinevalt viljakasvatusest on dekoratiivtaimede kasvatamine ja puukoolimajandus jäänud rohkem tagaplaanile, kuid just nende elustamisse soovib anda oma jõulise panuse Igavere Puukool.

Lihtsalt kauba müümine on alati palju lihtsam kui selle olemuse tabamine ja hingeelu laiem mõistmine. Teadmised taimede kasvatamisest ning sobiva kasvualuse ettevalmistamisest ei tule lihtsalt õpikust ega koolipingist, vaid reaalsest pikaajalisest praktikast ja enesetäiendamisest. Inimesed, kes rajavad endale aeda ja otsivad sobilikke taimi, leiavad ennast ühtäkki silmitsi vajadusega saada lisainfot taimede valimise ning kasvatamise kohta ehk erialaspetsialisti teadmisi. Need inimesed on Eestis olemas – tuleb vaid teada, kust neid leida.

Puukoolis koolitatakse puu valmis Sarnaselt esimesse klassi minevale lapsele, kes kaheteistkümnendas klassis suurema ja targemana koolist väljub, on ka taime elutsüklis olulised faasid ja arenguetapid, mille käigus sirgub istutamiseks sobiv taim.

Seemnest või pistikust kasvatatakse ja koolitatakse dekoratiivtaimi aastaid, lõigates nende juuri ja oksi ning hoides puude tüved sirgena. Puukoolis suuna-

takse taimede kasvu ehk koolitatakse taimi samamoodi, nagu lapsi koolis ellu astumiseks ette valmistatakse. Eesti keerukates kasvutingimustes võib aga taime koolitamine lapse koolitamisest kauem aega võtta.

Optimistlik algus ning pidev õppimine Dekoratiivtaimi kasvatavate puukoolide ja aiandite eluspüsimine on riikliku toetuse puudumise tõttu pidev väljakutse ning selleks on suutelised vaid nutikamad. Tuleb leida uusi tooteid ja põnevaid, kuid meie kasvutingimustesse sobivaid taimi, ning pakkuda klientidele vajalikke teenuseid. Lisaks taimede kasvatamisele on järjest rohkem vaja panustada tootearendusse, turundusse, klendisuhetesse ning koostöösse.

Esimesed taimed istutas Igavere Puukool juba 1999. aasta kevadel, kasvatades sellest ajast alates dekoratiivseid lehtpõõsaid, püsililli, okas- ja lehtpuid.

Alustati põllul kasvatamisega, kuid juba esimesel aastal sai selgeks, et pinnase eripära

ja rabade läheduse tõttu on tegemist keerulise ettevõtmisega. Asukoha tõttu on põld oma pinnaselt väga eripalgeline.

Mõnesentimeetrise mullakihiga kruusasest pinnasest kuni savi ja turbani. Varane sügis ja hiline kevad muudavad taimede kasvuks sobiva vegetatiivperioodi eriti lühikeseks. Just keeruliste kasvutingimuste tõttu on aja

jooksul põldudel kasvatamist vähendatud ja liigutud konteinertaimede kasvatamise suunas.

Igavere Puukool soovib ja suudab jagada aastate jooksul Eesti pädevatelt aednikelt saadud taimekasvatusalaseid teadmisi ja ise kogutud hinnalisi kogemusi kõigi oma praeguste ja tulevaste klientidega ning on

valmis kõike seda edasi andma ka huvilistele, kes tahaksid dekoratiivtaimi kasvatada.

Igavere Puukoolis ollakse huvitatud juba unustuste hõlma vajuvast dekoratiivtaimede kasvatuskultuuri taaselustamisest, Eestis kasutatud dekoratiivtaimede säilitamisest ja paljundamisest, kuid miks mitte ka sordiaretusest.

Igavere Puukool pakub lisaks puudele, põõsastele ja püsililledele ka aia kujundmiseks, rajamiseks ja hooldamiseks vajalikke nõuandeid. Suhtumisega, et toome taimed lihtsalt õuele ja vaadaku ise, kuidas hakkama saavad, kaugele ei jõua.

Selle asemel pakutakse täislahendust. Kuid Igavere Puukooli moto järgi ei peaks ilmtingimata eelistama eestimaist taime, vaid eestimaist taimetundjat-kasvatajat, kes tunneb meie kliimat, kasvupinnast, mujal Euroopa puukoolides tomuvat ja taimestandardeid.

Puukooli taimed on leidnud endale kasvamiseks ilusaid paiku üle Eesti – neid leidub aedades, kortermajade hoovides, parkides ja linnaväljakutel. Kasuliku nõu ja jõuga ollakse abiks eraaia rajajale, ehitusfirmale, kinnisvaraarendajale ja projekteerijale.

Lisaks taimedele, konsultatsioonile ja aiakujundusplaani koostamisele on Igavere Puukooli pädevuses ka kalkulatsioonide ning eelarvete koostamine, aia rajamine koos kõikide vajalike töödega, istutustööd, aia hooldus, haljastuse hooldusjuhendi koostamine ja vajaduse korral ka haljastustööde projektijuhtimine suuremahuslistes heakorraprojektides.

Pikaajaline projekteerimise, taimekasvatuse, haljastuse rajamise ning hooldamise kogemus annab julguse nõu anda vägagi erinevatel aianduse ja aedade kujundamise ning rajamisega seotud teemadel.

Igavere Puukool Igavere küla, Laiasöödi talu Raasiku vald, 75208 Harju maakond +372 5665 1115 www.igaverepuukool.ee facebook.com/igaverepuukool

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Uuring: metsa- ja puidusektor annab tööd ligi 59 000 inimesele

GRAAFIK A: EY ARVUTUSED

Metsasektori panus Eesti erinevate piirkondade tööhõivesse FOTO: TERJE LEPP

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellitud ja Ernst & Young Baltic AS-i tehtud puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju uuringust selgus, et metsa- ja puidusektor moodustab 10% kogu Eesti tööhõivest. Metsaja puidusektor andis 2017. aastal tööd ligikaudu 59 000 inimesele, teatas liit.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Jaak Niguli sõnul avaldub metsa- ja puidusektori olulisus tööandjana eriti tugevalt Eesti maapiirkondades. Ta märgib, et metsaja puidusektor on üks väheseid tööandjaid väljaspool Harju- ja Tartumaa tõmbekeskusi, mis suudab pakkuda rahvusvahelise haardega tööd keskmisest kõrgema palgatasemega. Nigul tunnistab, et metsa- ja puidutööstuse sektoris on nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele suur. “Usume, et sektori tugev panustamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooni aitab valdkonna juurde tuua ka noori. Töö metsan-

15

dus- ja puidusektoris nõuab aina rohkem teadmisi infotehnoloogiast, mehhatroonikast ja robootikast, mis on kindlasti tulevikualad,” märkis Nigul.

Ta lisas, et metsadel ja puidutööstusel on aina olulisem roll ka tänaste kliimaprobleemidega tegelemisel, sest tegemist on pea ainsa tööstusharuga, kellel

on pakkuda lahendusi. Üha suurem on nende teadlaste hulk, kes soovitavad vanad puud langetada ja nende asemel uued istutada, sest õhust seovad aktiivselt süsinikku noored kasvavad puud. “Asendades naftapõhised tooted mahavõetud puudest valmistatutega, on võit keskkonnale mitmekordne. Seega peitub

puidus tohutu potentsiaal kliimaprobleemide lahendamisel,” kirjeldas Nigul.

2017. aastal töötas metsa- ja puidusektoris kokku ligikaudu 28 000 inimest. Lisaks panustas sektor kaudse ja kaasneva mõju kaudu tööhõivesse 31 000 töökoha loomisega. Uuringust selgus, et kaudne ning kaasnev

mõju tööhõivele avaldus enim maismaatranspordi-, hulgimüügi- ning jaemüügivaldkondades. Niguli sõnul on oluline, et inimesed näeksid metsandust laiemalt. “Metsa- ja puidusektor panustab Eesti majandusse ja seeläbi inimeste üldise heaolu kasvu erinevate valdkondade kaudu,” sõnas ta.

Metsa- ja puidusektor on eriti oluline tööandja Kesk- ja Lõuna-Eestis, panustades märkimisväärselt kohalike elanike toimetulekusse ja seeläbi regionaalsesse arengusse. 2017. aastal moodustas metsandussektor vastavalt 19,7% ja 15,4% mainitud piirkondade tööhõivest.

Seejuures võeti uuringus arvesse otsest, kaudset ja kaasnevat mõju. “Töökoha olemasolu on üks olulisemaid tegureid, mis seob inimese ühe või teise elupaigaga. Uuringutulemused annavad kindlust väita, et metsandussektoril on täita suur roll elu säilimisel Eesti maapiirkondades,” ütles Nigul.

Sõltumatu hindamise jõud – Metsaekspert FOTO: SHUTTERSTOCK

Metsaekspert OÜ juht Peep Põntson rõhutab, et ettevõte pole seotud hinnatava vara, selle omaniku ega haldajaga.

Mida see kliendile annab?

Teadmise, et hindamine on aus ja objektiivne. Aga praktilises plaanis? Teadmise, et keskkonnaameti, politsei või kohtuvaidluste pärast pole vaja muretseda. „Sellised idealistid me olemegi, juba 22 aastat,” märgib Peep Põntson ning jutustab mõned kurioossed lood. Näiteks kuidas temalt on üritatud hindamisteenust tellida „lahke” klausliga, et „teil pole vaja isegi metsa kohale tulla, tehke lihtsalt ära,” või kuidas matustejärgses peielauaski on üritatud temalt teenust tellida. „Erinevalt arstist võin ma õnneks sellises olukorras öelda, et tegeleme selle teemaga järgmisel nädalal,” märgib Peep Põntson.

Metsamajandamiskava aitab säästlikult majandada Metsaekspert OÜ pakub võimalust saada kõik metsaomanikule vajalikud kavad, hinnangud, projektid jms, tööde kontroll ja vajalik metsanduslik teave ühest firmast. „Et metsaomanikud saaksid ülevaatliku pildi oma met-

TA S U B T E A DA

Metsaekspert OÜ teenused nnMetsa inventeerimine nnMetsamajandamiskavad nnMetsanduslike (sh kavade) toetuste vahendamine nnMetsa hindamine nnMetsanduslik nõustamine nnEkspertiisid nnKaardistamine nnGPS-mõõdistamine nnLepingute koostamine nnMaaparandusprojektid

Metsa hindamisteenus

sade seisukorrast, senise majandamise iseloomust ja mahust ning tulevikuperspektiivi silmas pidades ka vajalikest töödest, koostame metsaomanikele metsamajandamiskavasid,” selgitab Peep Põntson.

M e t s a m aj a n d a m i s k a v a d e koostamine ongi üks ettevõtte kõige sagedamini tellitud teenuseid.

Selline kava koosneb neljast põhikomponendist: inventeerimisandmetest, teemakaartidest (metsaplaan, puistuplaan, kavandatud tööde plaan), vajalike metsamajanduslike tööde kirjeldustest ja kokkuvõttest metsa olukorra kohta ning

terminite ja lühendite selgitusest.

Töö toimub nii kliendi metsas kui ka teenusepakkuja kontoris.

Metsakorraldaja teostab metsainventeerimise välitööd. Sinna hulka kuulub näiteks puuliikide määramine, puude diameetri ja kõrguse mõõtmine, puude mahu ja kvaliteedi hindamine.

Taksaator paneb kirja andmed ning vajalikud tööd.

Kontoritöödeks on andmete sisestamine arvutisse, kaartide joonestamine ja kava saatmine omanikule, et ta saaks veenduda kava sobivuses. Lõpptoode, mille klient saab, on köidetud metsamajandamiskava.

Peep Põntson rõhutab, et ettevõte laiendab elektrooniliste mõõteriistade kasutamist metsas ning täiustab tehnoloogiaid ja andmetöötluse vahendeid, mis kokkuvõttes tagavad kiirema töö ja täpsemad tulemused. Metsaeksperdi töötajad on metsandusliku hariduse ja eriväljaõppega spetsialistid.

Metsa hindamine on vajalik otsuste tegemiseks. Eesmärgid on väga erinevad, turuväärtusest kuni tootlikkuseni. Hinnang aitab omanikul otsustada, kas majandada metsa ise, panna see tagatiseks, vahetada, müüa või jätta ootele.

Ehkki metsamajandamiskavad ja nõustamine on Metsaekspert OÜ kõige sagedasemad teenused, pakutakse muudki.

Hindamistest enamlevinud on turuväärtuse määramine, täpsete raiemahtude hindamine ning raietega tekitatud kahjude hindamine.

Turuväärtuse määrmaine on on omanikule vajalik põhimõtteliste otsuste tegemiseks, kas majandada ise, lasta majandada, panna tagatiseks, vahetada, müüa või jätta ootama otsuste tegemist.

Selle täienduse tõttu jätta HINDAMISE lõigust välja lause: “Teenuse tellimise sagedasemad põhjused on täpsete raiemahtude hindamine ning raiega tekitatud kahju hindamine.”

Metsa ja metsamaterjali hindamisteenust vajavad nii metsaomanikud kui ka riigiasutused, kinnisvarafirmad ning paljud teised. Teenuse tellimise sagedasemad põhjused on täpsete raiemahtude hindamine ning raiumisega tekitatud kahju hindamine.

Metsaekspert OÜ on abiks ka GPS-mõõdistamisel, metsanduslike lepingute koostamisel, koolituste korraldamisel, tehtud tööde kvaliteedi kontrollimisel ja paljudel muudel metsa majandamisega seotud juhtudel.

Nõustamine aitab probleeme ennetada ja lahendada Tänapäeval on kõikjal, ka metsanduses prioriteediks kvaliteet. Kvaliteedi saavutamiseks tuleb metsa majandada säästlikult ja efektiivselt. Tihtipeale tekib metsaomanikel seoses oma metsa majandamisega hulgaliselt küsimusi ja probleeme, kuid kõigile neile ei suuda omanik ise vastuseid leida. Siin tulevadki appi Metsaeksperdi spetsialistid, kes pakuvad asjatundlikku ja erapooletut nõu kõigis metsanduslikes küsimustes. „Mida varem omanik mõistab, et metsa majandamine eeldab oma metsa tundmist ning korralikult läbimõeldud äriplaani, seda parem on tulemus nii omanikule kui ka metsale,” selgitab Peep Põntson.

16 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

FOTO: LUUA METSANDUSKOOL

pide ja elukohtade rajamisega ning jõudes sammhaaval välja tänapäevase metsamajandamiseni.

Kirves, saag ja hobune

Metsanduses määravad efektiivsus ja turvalisus Sada viimast aastat on metsatööde olemust tundmatuseni muutnud. Sae- ja kirvemeeste asemel langetavad puid harvesterid, hobuste asemel veavad puitu välja forvarderid.

Metsanduse ajalugu on kindel peatükk Eesti ajaloost – meie alad ja inimesed on metsaga seotud olnud aegade hämarusest saati.

Sada viimast aastat on tegelikult selle ajaloo väga väike lõik, ent see on kaasa toonud nii kiireid muutusi, et neid võiks nimetada suisa murrangulisteks.

Varasemad arengud olid tükk maad aeglasemad. Teada on, et mets oma praegusel kujul hak-

kas arenema juba pärast jääaega, kui tundrailmeline taimestik asendus kaasikute ja männikutega. Hiljem, kliima edasi soojenedes, hakkasid siin kasvama ka laialehelised puud: pärnad, jalakad, künnapuud ning tammed.

Inimene on oma algusaegadest saati metsa jälgi jätnud.

Alates peaaegu märkamatutest kütiradadest, jätkates põllulap-

Pea sajandijagu usaldusväärset taimekasvatust 1925. aasta 18. mail ostis aednik Jüri Peeterson Tallinnas Kristiine heinamaadel, täpselt Linnu tee keskpaigas hektari maad, kus kasvatati juurvilju, puuvilju, marju ja lilli. 2000. aastal, kui loodi Kristiine Puukool, võeti Peetersoni Pereaiandi asemel kasutusele ärinimi Kristiine Aiakeskus. See koosneb aiandist, kus müüakse suvelilli ja köögiviljataimi, ning puukoolist, kus müüakse mitmeaastaseid puid, põõsaid, istikuid jne. Kõik need aastad on aiand olnud ühe perekonna ainuvalduses.

Kõik aiandushuvilised ja rohenäpud on oodatud uudistama ja ostlema. Kristiine Puukool on suurepärane aiand ning eristub teistest selle poolest, et enamik taimi kasvatatakse kohapeal. Aiandis kasvatatud taimed on vastupidavamad ning külmakindlamad.

Suurem osa taimedest talvituvad

siinsamas puukooli õuealal. Ka asukohalt on see huvilistele mugavalt Tallinna südames, Kännu ja Linnu tee nurgal.

Kristiine Puukool tegeleb istikute ja taimede paljundamise, kasvatamise ja müümisega.

Kohapeal kasvatatakse seemnetest püsililli, aroonia, läikiva

tuhkpuu, viirpuu, magesõstra, toompihlaka, hariliku ja ungari sireli taimi. Pistikutest sirguvad liguster ning palju erinevaid kontpuu, marjapõõsaste, ilupõõsaste ja viinapuude liike ja sorte.

Alates märtsi lõpust rõõmustab puukooli rahvas teid võõrasemade ja sarvkannikeste müü-

“Aiateivaski on sügiseks mädand, kui sital ajal raiud.”

EESTI VANASÕNA

giga, aprillist lisanduvad maitsetaimed, marjapõõsad, õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuud, maasika- ja vaarikataimed, mustikaistikud, rododendronid, samas ka hekitaimed ning okaspuuistikud. Aktiivne suvelillede, püsilillede, roosiistikute, köögiviljataimede, ronitaimede jne müük lisandub maikuust.

Taimede maailmas on ka omad trendid ja moed, näiteks praegu on teistest popimad roosiistikud, aedhortensiad, naistenõgesed, metssalveid, lavendlid, päevakübarad, siilkübarad ja Davidi budleiad.

Müügiperiood algab märtsi lõpus ja kestab novembrini.

Kolm talvekuud on puukool suletud, see aeg kulub uueks aiandushooajaks ettevalmistamiseks.

Silvia Parktal ja Anneli Kalbre Kristiine Puukoolist soovitavad sügisel aias ette võtta alljärgnevad tööd Rooside sügisene lõikus tehakse püsivate jahedate ilmade saabudes. Kõigepealt tuleb ära lõigata haiged ja nõrgad oksad. Oktoobris eemaldatakse 1/3 nõrgematest võrsetest.

Korjatakse kokku kõik mahavarisenud lehed ja õied ning põ-

Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiline tööriist metsalangetamisel kirves. Sae üldisem kasutamine puulangetamisvahendina algas Lääne-Euroopas 1830. aastail, meile jõudis saag arvatavasti sama sajandi keskel.

Vanimateks Eestis kasutatud saagideks olid kahemehesaed, mida rahvasuu ka sulle-mullesaagideks hüüdis.

Eesti vanasõna ütleb: “Aiateivaski on sügiseks mädand, kui sital ajal raiud.”

Metsatööd tehti põhiliselt talvel, kui puud olid “surnud” ja toitainete liikumine puudes oli lakanud. Samuti oli talvel talutöid vähem ja talu meesperel aega metsatööd teha. Talve jooksul raiuti ning veeti välja tarbe- ja põletuspuid kogu aastaks.

1688. aastal välja antud Guberti päevaraamatus soovitatakse metsatöid alustada novembris küttepuude raiumisega. Metsatööde haripunkt oli jaanuaris, veebruaris algas väljavedu, mis kestis lumeminekuni.

Väike meenutus A. H. Tammsaare “Tõest ja õigusest”: “Jälle kulus Vargamäe Andresel üks talv, kus polnud öö ega päeva vahet: ta vedas materjali, et uut rehetuba ja rehealust ehitada. Vara-vara hommikul mindi kodust välja, ilma et oleks pakasest või sajust hoolitud.

Valgehakul jõuti metsa, pandi seal koormad peale ja alles hilja õhtul jõuti koju tagasi.”

letatakse ära. Sügisväetis pannakse roosidele augustis-septembris.

Haiguste ennetamiseks pritsitakse roose raud- või vasksulfaadilahusega. Kasutamisnormid on tootja infolehel. Enne püsivate külmade saabumist on hea roosid 20 cm kõrguselt liiva, turba ja mulla seguga üles mullata.

Püsivate külmade saabumisel katke roosid kuuseokstega või pakasekangaga. Võib panna ka väikese „katuse” vihma kaitseks, aga nii, et õhk läbi käib.

Okaspuud puhastatakse pruunidest ja kuivanud okastest ning need põletatakse. Seda selleks, et mädanevad okkad ei tekitaks seenhaigusi ja õhk puu okste vahel liiguks. Sügisel on viimane aeg anda okaspuudele sügisväetist. Kui vihma ei ole piisavalt sadanud, peaks okaspuid ka korralikult kastma, nii väheneb talvekahjustuste oht. Kui maapind ei ole veel külmunud, on hea panna varjutuskangaste jaoks tokid valmis, siis saab jaanuaris-veebruaris varjutust vajavatele taimedele varjutuskanga peale panna.

Püsililli ei ole soovitav lõigata otse maapinnalt, vaid kuni 5

Edasi jutustab Tammsaare, kui ränk oli see töö hobustele: kõrvad vajusid lonti ja kaelad nõkku, otsekui sööksid hobust seestpoolt mõned ohtlikud satikad.

Tänapäevane rasketehnika

Tänapäeval metsas hobust enam ei kohta. Metsameeste tööjõudu on mõnel langil siiski vaja – kõiki töid rasketehnikaga ei tehta. Saag ja kirves on siiski asendunud märksa tõhusamate töövahenditega ning metsatööde tegijail on reeglina ka erialane ettevalmistus või lausa metsandusalane haridus.

Suurematel lankidel tegutsevad siiski rohkem harvesterid ehk langetustraktorid. Luua metsanduskooli metsamasinaõppeüksuse juht Meelis Kall hindab, et tänapäevane harvester teeb kindlasti ära 15–20 saemehe töö. Mida parem operaator masinat juhib ning mida paremas korras on harvester, seda suurem on ka töö efektiivsus.

Väike võrdlus: tubli saemees langetab, laasib ja järkab üht kuuske kümneid minuteid, harvester aga teeb sama töö ära sekunditega. Tänapäeval maksab kiirus kõikides valdkondades, metsandus pole siin erand ja kõiki protsesse püütakse võimalikult palju automatiseerida.

Meelis Kall rõhutab, et rasketehnika kasutamine säästab ka metsameeste tervist ning suurendab tööde turvalisust.

Metsamasinal töötades on metsamees oluliselt paremini kaitstud tööst tulenevate ohtude ja ilmastikutingimuste eest.

cm kõrguselt. Püsililli on väga hea väetada kaaliumi-fosforirikka väetisega, et nad talvele paremini vastu peaksid ja järgmisel suvel meile silmarõõmu pakuksid. Madalad igihaljad püsililled võiks hilissügisel päikesepõletuse vältimiseks katta kuuseokstega.

Kõrrelisi sügisel üldjuhul ei lõigata. Nad on kaunistuseks aias ka talvel. Seda tehakse varakevadel.

Tulbisibulaid võib maha panna alates septembrist ja nii kaua kui labidas maasse läheb.

Maasikatel eemaldatakse haiged lehed ja kobestatakse maapinda. Vaarikatel lõigatakse vanad ja haiged varred ära, võimaluse korral võib neid puutuhaga tolmutada.

Sügis on sobiv aeg marjapõõsaste lõikuseks, põõsastealuse maa kaevamiseks ja väetamiseks.

Samuti hekipõõsaste (näiteks läikiva tuhkpuu, aroonia, sireli), marjapõõsaste, maasikate, vaarikate, viljapuude ja elupuude istutamiseks.

Kristiine Puukool OÜ Kännu 49a, Tallinn www.kristiineaiakeskus.ee tel 506 7799

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Metsatehnika otse Eesti südamest

dus- ja harvendusraiemasinate järele, sest Eesti mets on noorem ja vajab hooldust.” Nii on Siimussaare sõnul oluline nõudmiste ja turumuutustega kaasas käia. „Oleme aidanud turule tuua erinevaid metsamasinate mudeleid,” märgib ta, lisades, et Sampo-Rosenlew’ mudelite arv on suurenenud, et kliendil oleks võimalik valida talle optimaalne masin.

Eesmärk ei ole koguda autasusid, olulisem kliendi heaolu

Järvamaalt Türi vallast Villevere külast leiab metsatehnika müüja ja hooldaja TS-Hydraulicu, kes on teenindanud firmasid üle Eesti ja Euroopa juba alates 2008. aasta aprillist. Vestlesime ettevõtte arengust selle asutaja Tiit Siimussaarega.

Nii nagu ettevõtluse edulugudes sageli ette tuleb, sai TS-Hydraulic alguse puhtselgest vajadusest. „Esialgu pakkusin metsamasinate diagnostikat ja remonti, sest nägin, et Eesti turul on selle järele vajadus,” meenutab Siimussaare päris algusaegu, milleks tuleb tagasi minna 2008. aastasse.

Asukohaks sai valitud Kesk-Eesti.

Olgugi et oma osa oli sellel, et Siimussaare on ise sealtkandi mees, sai määravaks kahtlemata seegi, et Kesk-Eesti on parim paik, kus pakkuda klientidele mugavat teenindust. „Igale poole on sama palju maad,” tõdeb ta.

Kõvasti enesetõestamist ja rasket tööd Mõistagi ei ole kõik tulnud nii roosiliselt, kui ehk arvata võiks, ning edu taga on palju eneseületusi. Üheks suureks murdepunktiks peab Siimussaare Sampo-Rosenlew’ metsamasina-

te edasimüüja lepingut, mille sai nende kodutehasest Soomest. „Töötasin omal ajal seal tehases masinate koolitajana. Seotud olen Sampo-Rosenlew’ tehasega olnud juba 2000. aastate algusest,” meenutab ta, kuidas edasmüügilepinguni jõuti, kuid rõhutab, et kindlasti ei ole miski päris niisama kätte tulnud: „Loomulikult oli vaja ennast kõvasti tõestada ja tööd teha, et sellist ettepanekut saada.”

Algusaastatesse tagasi vaadates tõdeb Siimussaare, et esialgu oli ilmselt kõige raskem klientide leidmine ja enda tõestamine neile. „Kuna ettevõte on alati hakkama saanud laenu võtmata – nii ka algusaastatel –, siis esialgu oli raske finantseerida,” tõdeb ta, et siis tuli hoopis rohkem panustada just teenindusse. „Alguses, kui ettevõte pakkus ainult varuosi, diagnostikat ja remonti, siis oli teenindus 75% ja müük 25%.

Nüüd, kui müüme põhitegevusena metsamasinaid, siis on vastupidi – müük 75% ja teenindus 25%.”

Raskusi, mida alustavatel ettevõtetel ette tuleb, oli teisigi. „Ettevõtte alguses ja metsamasinate müümise algusaastatel tegelesin kõigega ise – müüsin masinaid ning tegelesin masinate hoolduse ja remondiga,” meenutab Siimussaare, kuid tõdeb, et nüüdseks on maht kõvasti suurenenud ning klientide kiire ja mugava teenindamise nimel hooldatakse masinaid koostöös nende partnerettevõttega. „Kasutatud metsamasinate järele on nõudlus suur, eriti harvendusraiemasinate järele,” on

Siimussaare veendunud, et nähtud vaev on end ära tasunud, sest nõudlust jagub. „Nõudlus on just välisriikides, põhiliselt Ida-Euroopa riikides.”

Masinatele üha suuremad nõudmised, millega tootjad peavad kaasa minema Siimussaare tõdeb, et kümne tegutsemisaasta jooksul on metsatehnika märgatavalt arenenud. „Metsanduses üldse on toimunud suur IT-areng,” lisab ta, täpsustades, et masinatele on üha suuremad nõudmised, millega masinatootjad peavad kaasa minema. „Masinad on muutunud keskkonnasäästlikumaks ja tootlikumaks – see kajastub ka nende hinnas.” Kui küsida

MÜÜME LAO TÜHJAKS!

Iv Pluss TALLINN Pärnu mnt 556, Laagri 677 9060 myyk@ivpluss.ee

17

Iv Pluss TARTU Ringtee 56a, 51014 Tartu 740 90 66 tartu@ivpluss.ee

www.ivpluss.ee

Siimussaarelt, millist masinat siis Eesti metsafirmad soovivad, ütleb ta, et eks ikka ökonoomset, töökindlat ja kvaliteetset. „Hinna koha pealt ollakse siiski tundlikud,” ei tee ta saladust. „Kui siiamaani kasutati rohkem suuremaid metsamasinaid, sest lõppraie tegemist oli metsade vanuse tõttu rohkem, siis nüüd on suurem nõudlus pigem hool-

TS-Hydraulic on pälvinud Euroopa Liidu sertifitseerimisühingult kõrgema klassi ettevõtte sertifikaadi, Krediidiinfo AS-ilt aga reitingu hea (A). „Tunnustused tekitavad meie suhtes kindlasti usaldust, kuid meie eesmärk ei ole koguda autasusid, vaid töötame ise kõvasti kliendi heaolu nimel ega jää lootma tunnustuste peale,” tõdeb Siimussaare tagasihoidlikult. Olgugi et tunnustused on toredad, on esikohal siiski kliendi heaolu. „Meie kümne aasta perspektiiv on pakkuda klientidele parimaid lahendusi ning käia kaasas muutustega, et meie tooted ja teenused oleksid kliendi jaoks mugavad.”

TA S U B T E A DA

Mida TS-Hydraulic peale metsamasinate veel müüb?

Hüdrotõstukid, hüdrosüsteemide komponendid, lõikepead, ketid, lindid, elektrisüsteemi ja arvuti osad, andurid erinevatele lõikepeadele, tõstuki- ja mootoriosad, juhtimissüsteemid, lisavarustus.

üüd eriti n d o t u a o La adega! d n i h e d a he

18 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Õnnelik koduaed

algab Päidre Puukoolist Päidre Puukooli iseloomustab kliendikesksus ja suur valik erinevaid sorte, mis on ka Eesti oludes vastupidavad. Puukooli ajaloost ja pakutavatest taimedest annab ülevaate peremees Hillar Nassar, kes tutvustab ka puukooli tunnuslauset: „Istutades taime, kingid loodusele elu!”

Kuidas Päidre Puukool alguse sai?

Päidre Puukool sai alguse 1997. aastal pärast seda, kui lagunes Õisu aiand, kus puukooli peremees Hillar (hariduselt traktoristmasinist) ja puukooli perenaine Lea (hariduselt agronoom) otsustasid lagunenud Nõukogude Liidu järgselt oma erialast tööd edasi teha. Eelnevalt töötati Õisu aiandis alates 1985. aastast. Nii saigi rajatud esimene tootmispõld ning alguse sai kollektsioonaed.

Lisaks on üles kasvatatud kolm last, kes kõik alates lapsepõlvest kuni tänase päevani pereettevõttes nõu ja jõuga kaasa aidanud.

Alustasime 200 marjapõõsaga. Aastaste jooksul oleme järjepidevalt puukoolis sortimenti suurendanud.

Läbi aja oleme tootnud eestlastele teada-tuntud talvekindlaid viljapuude sorte, nagu „Liivi kuldrenett”, „Antonovka”, „Valge klaar”, „Martsipan”, „Sügisdessert”, „Läti-Leedu madalkirss”, „Meelika”, „Arthur”, „Leningradi must”, „Pepi”, „Ave”, „Emma Leppermann” jne. Paljunduses on pidevalt u 100–150 erinevat viljapuu- ja marjapõõsa sorti, kuid Päidre Puukooli kollektsioonaias kasvab üle 250 eri sordi.

Kuidas puukool buumi ja masu üle elas?

Buumi ajal oli tootmine veel väike, kuid nõudlus tänu uute ma-

jade kerkimisele suur. Masu andis tugevalt tunda ning tuli kõvasti pingutada, sest istikuid tuli müüa praktiliselt nullkasumiga ja investeeringuid oli tootmisse väga raske teha.

Kuidas on aiandus Eestis arenenud? Kas saab välja tuua mingeid trende, seaduspärasid, muutusi ja arenguid? Üha rohkem tööd tehakse tänapäeval masinatega. Algaastatel kasvatasime ja müüsime paljasjuurseid istikuid, mida oli võimalik turustada kevaditi ja sügiseti.

Seejärel hakkasime käsitsi taimi istutuspottidesse panema, tänu millele on võimalik neid müüa varakevadest hilissügiseni.

Hiljem oleme suutnud investeerida potitusmasina soetamisse. Kasvatame Eesti kliimasse sobivaid sorte ning võtame arvesse klientide sordieelistusi.

Eestis on järjepidevalt aretatud palju uusi sorte, mis on suuremate viljadega ning haigus- ja talvekindlamad. Soojeneva kliima tõttu katsetame oma kollektsioonaias aprikooside ja virsikute vastupidavust meie kliimas.

Varasemalt olid meie põhikliendid hobiaednikud, kuid nüüd leiab nende hulgast ka tootmisaedade rajajaid.

Lisaks hooldati varasemalt tulevaste müügitaimede reavahesid käsitsi, millesse andsid oma panuse peres kasvavad lap-

sed, kuid nüüd saab seda teha motoplokiga.

Mida Päidre Puukoolist praegusel ajal leiab?

Meilt leiab suure valiku viljapuid ja marjapõõsaid koos kliendikeskse teenindusega. Tänaseks päevaks on Päidre Puukoolist välja kasvanud pereettevõtte, kes on Eesti turul eestimaist toodangut kasvatanud ja müünud 22 aastat. Nende aastate jooksul oleme tundma õppinud klientide soove.

Tänu isiklikule kollektsioonaiale, kus kasvab üle 250 erineva sordi viljapuid ja marjapõõsaid, oskame oma klientidele soovitusi jagada. Kuna Päidre Puukool turustab oma taimed ise, siis iseloomustab meid eelkõige kliendikeskne lähenemine. Iga klient saab vastuse oma küsimusele ning sageli räägime juurde soovitusi, mille peale klient ehk tullagi ei osanud. Oma taimi turustame puukoolis kohapeal ja suurematel laatadel ning üritustel üle Eesti.

Meie puukool keskendub vilja-

TA S U B T E A DA

Päidre Puukooli valikusse kuuluvad nnsammasõunapuud, nnõunapuud, nnpirnipuud, nnploomipuud, nnhapukirsipuud, nnmaguskirsipuud ehk murelid, nnsõstrapõõsad, nnkultuurmustikataimed, nnkarusmarjataimed, nnaedvaarikataimed, nnmaasikataimed.

puude ja marjapõõsaste kasvatamisele ning müümisele.

Sügishooaeg on ukse ees.

Millele tuleks just nüüd tähelepanu pöörata?

Seoses läheneva sügisega soovitame kindlasti aias avatud pilguga ringi vaadata. Meilt ostetud istikud hakkavad reeglina varakult

29. august 2019

vilju kandma ning seetõttu võivad noored taimed toestust vajada.

Vastasel korral on oht, et oksad võivad viljade raskuse all murduda. Hea õnne korral saab veel taime tagasilõikusega päästa, halvema stsenaariumi korral tuleb taim välja vahetada. Kõikvõimalikud kahjustused (igaüks, kes on trimmerdanud, tunneb ära murutrimmeriga kahjustada saanud koore), mis taime tüvele ja okstele tekkinud, on mõistlik katta pookevaha või õlivärviga. Seda oleks arukas teha kohe, kui kahjustus tekib, kuid viimane aeg seda teha on vastu sügist. Siis on niiskust rohkem ning kaitseta jäänud haavand võib taimele halvasti lõppeda. Sügisel tuleks viljapuude alt ära koristada alla kukkunud ja riknenud viljad, et aias oleks vähem haigusetekitajaid. Sügisel tuleks üksikutele puudele või kogu viljapuuaiale võrgud ümber panna, et metsloomad talvel kahju ei teeks.

Mis on kõige armastatumad taimed? Mis peaks ühes õnnelikus koduaias kindlasti olemas olema? Ühes koduaias peaks ruumi olemasolul kindlasti olema kõiki liiki viljapuid. Näiteks õunapuudest sobiksid koduaeda suvesortidest väga varajane „Pirja” või legendaarne magusa viljaga „Martsipan”, sügissortidest magusa viljaga „Tiina”, vürtsikas lauaõun „Krista”, traditsiooniline „Liivi kuldrenett”, mahlaõunaks sobiv „Auksis”, head säilitusõunad on „Liivika” ja „Katre”. Pirnipuudest sobivad aeda saagikas „Pepi” ja säilituseks sobiv „Belarusskaja Pozdnaja”. Isetolmlevatest ploomisortidest on hea valik väga varajane „Suhkruploom” ja suureviljaline „Renklod Haritonovoi”.

Murelitest soovitame „Meelikat”, „Arthurit”, „Jukut”, hapukirsipuudest aga väga madalakasvulist (kuni 1,5 m) „Turgenevkat” ja saagikat „Shokoladnitsat”.

Mustadest sõstardest võiks koduaiast leida uue suureviljalise Eesti sordi „Karri”, vanematest sortidest on head „Lentjai” ja „Titania”.

Kultuurmustikatest on hea sort väga külmakindel „North Blue” ning aedmaasikatest legendaarne „Polka” ja hiline „Malwina”, aedvaarikatest suureviljalised „Glen Ample”, „Laszka” ning hilistest taasviljuv „Polka”, mis kannab lume tulekuni.

Millele tuleks puukooli külastades kindlasti mõelda, mida märgata?

Eestis jaguneb istutushooaeg istutusmeetodi järgi kaheks: vabajuurega istikute istutamise hooaeg (aprill, mai ja september, oktoober) ning konteineriga istikute istutamise hooaeg (aprillist läbi suve kuni oktoobrini).

Istikud, mille juured on konteineris, annavad võimaluse paindlikumalt oma aeda planeerida, kuid sealjuures tuleb istutamisel silmas pidada, et mullapalli ei tohi juure ümbert ära võtta.

Selliselt taim närbub ja võib ära kuivada. Samuti on mõnel taimel mullapalli ümber võrk. Olenevalt materjalist võib selle ära võtta, aga ka alles jätta. Seda, mida võrguga teha, räägime alati lisaks.

Meie puukoolis on kasutusel biolagunevad mullapalli ümbritsevad võrgud ning need kõdunevad ise ära.

Lisaks ei tohi ära unustada, et taim on elusolend ja vajab kuivemal perioodil kastmist. Hiljemalt oktoobris soovitame noored taimed, millele metsloomad ligi pääsevad, katta. Katted tasub eemaldada märtsi lõpus, aprilli alguses. Oleme saanud klientidelt tagasisidet, et liiga vara (veebruari lõpus, märtsi alguses) eemaldatud katted on metsloomad siiski aeda meelitanud.

Miks on Päidre Puukool parim koht, kuhu ostma tulla ja seda sõpradelegi soovitada?

Klientide tagasiside kohaselt on Päidre Puukool väike, aga tubli ettevõte, kus on hea hinna ja kvaliteedi suhe. Lisaks suurele valikule ja meie kliimas vastupidavatele taimedele saab meie ettevõttest teemakohast nõustamist ning soovitusi eri teemadel alates istutamisest kuni taimede lõikamise ja väetamiseni.

Päidre Puukool kasutab logo „Eestis kasvatatud”, mis on kohaliku toodangu kvaliteedi ja sordi ehtsuse tunnus.

Soovitame külastada kodulehte www.paidrepuukool.ee.

Tartu ja Tallinna suunale jäävatele klientidele pakume taimede kohaletoimetamise võimalust.

Kõik meie vanad ja uued kliendid on meile külla oodatud.

Kontakt: paidrepuukool@hot.ee, +372 515 6069

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

19

Tootsi tootmishoonest maailma metsadesse Balmec Forest OÜ lugu hõlmab nii regionaalset arengut kui maailma vallutavaid ekspordilahendusi.

Balmec Forest OÜ on spetsialiseerunud metsanduse rasketehnika varuosade tootmisele.

Kliendid jõuavad ettevõtte toodeteni erinevaid teid pidi: mõnel on juba varasemast kokkupuude olemas, teised aga alles otsivad vajaliku varuosaga seoses mõnele probleemile lahendust.

Just oma klientide ärakuulamine ja masinate igapäevases töös esinevate probleemide lahendamine on aidanud aastaaastalt Eesti väikeettevõttel oma tootevalikut kasvatada.

Balmeci pikaajalisemad kliendid soovivad näiteks masinaparki välja vahetades oma uuele harvesterile just Balmeci veorulle.

Põhjuseid on mitu. Neist peamine kindlasti see, et Balmec Forestist on võimalik tellida just oma vajadustele vastav toode, aga vähem tähtis ei ole ka asjaolu, et mitmed nüüdseks väljatöötatud tehnilised lahendused vähendavad suurte masinate kütusekulu ning suurendavad tootlikkust.

Metsatöö taustaga juht Ettevõtte tegevjuht Siim Soomägi tunneb metsanduse rasketehnika hingeelu kõige peenemate nüanssideni. Enne kui temast sai varuosi tootva metallitööstuse juht, oli ta hoopis metsamees ning töötas ise nii forvarderi- kui ka harvesterioperaatorina.

Vastavalt siis väljaveo- ja langetustraktoritel töötanuna omab Soomägi põhjalikku ülevaadet sellest, mida nende võimsate masinate juures tähele tasub panna ning kuidas muuta töö nendel operaatori jaoks tõhusamaks, kvaliteetsemaks ja mugavamaks. Just see metsanduslik taust eristab Balmec Foresti toodangut paljude teiste maailmas märksa kuulsamate kaubamärkide toodangust, kus insenerid tunnevad küll hästi oma arvutit, kuid mitte nii hästi metsatehnikat.

Siim Soomägi meenutab, et esmalt sai ta metsatehniku kutsehariduse Tihemetsast, hiljem aga õppis Luua metsanduskoolis forvarderijuhiks, praktiseeris mõne aasta ja jätkas harvesterioperaatorina. „Julgen öelda, et mul on päris hea ettekujutus, kuidas töö metsas käib,” märgib Balmec Foresti juht.

Sujuvast koostööst suurimate konkurentideni Aastate jooksul on Balmec Forest teinud koostööd mitme maailmas väga tuntud tootjaga.

Ent nii mõnelgi korral on juhtunud nii, et koostööst on aastatega välja kasvanud tihe konkurents.

Siim Soomägi meenutab sel teemal John Deere’i juhtumit.

Võimas Ameerika kontsern müüs aastaid Balmeci kaubamärgiga varuosi üle terve Euroopa.

Koostöö toimis igati hästi, kuni Ameerika börsifirma avastas, et John Deere’i enda toodetud varuosi osteti oluliselt vähem kui Balmec Foresti kaubamärgiga osi. Põhjused olid lihtsad: soodsam hind, kordades pikem garantii ja suurem töökindlus.

Siim Soomägi ei pane seda suurtootjatele pahaks, vaid põhjendab tiheda konkurentsiga: varuosa, mis Balmec Forestilt ostetakse, jääb ju teistel müümata.

Samas olid algusaastate koostöökogemused suurte tehnikahiidudega väikesele Eesti ettevõttele väärtuslik õppetund: vaja on päris oma edasimüüjate võrgustikku.

Balmeci enimmüüdud varuosade hulka kuuluv SC-tüüpi pikkusemõõduratas, mis tagab täpse materjali mõõdu ka lahtise koorega puutüvedel.

Regionaalse arengu võti Olles ise pärnakas, rajas Siim Soomägi oma esimese ettevõtte just Pärnusse. Aasta oli siis 2007 ning praeguse Balmec Foresti eelkäija tegeles peamiselt erinevate metsamasinate hoolduse ja remondiga. Algusaastatel tegutseti kahel rendipinnal, mõlemal oli nii plusse kui ka miinuseid, ent nendesse suuremate investeeringute tegemine oli küll tehniliselt vajalik, kuid mitte majanduslikult mõistlik.

Esimese ettevõtte kiire areng ning toimetulek isegi keerulistel kriisiaastatel viisid 2010. aastal siiani tegutseva Balmec Forest OÜ loomiseni. Uus nimi ja registreeritud kaubamärk olid ennekõike suunatud välisturgudele ja seni Eestis pakutavad hooldusteenused kadusid peagi ajalukku.

Ettevõtte ees avanesid uued võimalused siis, kui Tootsi alevis aastakümneid tegutsenud turbatööstus 2014. aastal lõplikult uksed sulges ning kogu tehnika ja hooned müüki pani.

Tootsi aleviku jaoks oli turbatööstuse kadumine kohaliku tähtsusega katastroof. Läbi aastakümnete oli enamik selle piirkonna inimesi seal tööd saanud, tehasel oli oma elektritootmine, kool, lasteaed, ujula ... Just endise turbatööstuse masinaehituslik osa oli see, mis hakkajate pärnakate tähelepanu tõmbas, sest tekkis võimalus rajada päris oma tehas.

Investeeringute valu ja võlu Balmec Foresti inimesi, kes esialgu Tootsi vanu metallitöömasinaid ostma läksid, inspireeris aga vana ja suur masinaehitustsehh ootamatult tugevalt.

Kohas, kus paljud nägid üksnes probleemi, nähti uusi võimalusi edasiarenemiseks.

Kliendid kiidavad - Aarman Puit OÜ langetustraktorile eritellimusena valmistatud veorullid langetasid märkimisväärselt võimsa metsalangetustraktori kütusekulu ja suurendasid tootlikkust.

Esialgu küll üksinda, sest kodupank, kus aastaid arveldati, ei tahtnud tootmisettevõtte Tootsi kolimisest kuuldagi. Ega ka mitte teine ja kolmas pank.

Mõtted ühtisid alles neljandaga, kuhu läbirääkimisteks pöörduti. Tänane kodupank lähtuski pigem Balmec Foresti tegevuskavast kui renoveeritava hoone lagunevast katusest ning vanades tootmissaalides lendavatest tuvidest.

Praeguseks on katus pea kohal kindel ning uksed-aknad kenasti ees. Siim Soomägi märgib, et maja tehakse jõudumööda paremaks igal aastal.

Selleaastaseks suurimaks muutuseks on 400 ruutmeetrit uut betoonpõrandat, mis võimaldab rasked CNC-töötlemiskeskused hoones paremini ümber paigutada ja teha ruumi uutele.

Balmec Forest OÜ tootmise Tootsi alevisse kolimine on andnud võimaluse ka nii mõnelegi töö kaotanud heale töömehele, kes oli valmis uusi asju õppima. „Meile vajaliku spetsiifikaga töötajaid on terves Eestis raske leida, seega on täiesti tavapärane, et peame nad ise välja õpetama,” lisab Soomägi.

Seosed maailma majandusega Selleks et oma investeeringuid teenindada ning ettevõttena edasi areneda, on vaid üks tee: tuleb toota ja müüa.

Balmec Forest OÜ toodangust jääb Eestisse paar protsenti, kõik ülejäänu läheb ekspordiks.

Siim Soomägi hoiab maailma majanduse arengutel pilku peal – nii mõnigi esmapilgul metsakauge areng võib tähendada

suuremat vajadust ka tänapäevaste metsalangetustraktorite varuosade järele.

Näiteks asjaolu, et Indias ja Hiinas elab 2,5 miljardit inimest, kelle elatustase on jõudnud selleni, et üha rohkem inimesi kasutab tualettpaberit. See tähendab, et vastavat paberit on vaja toota, selleks on aga vaja puitu ning see puit on vaja maha võtta ning metsast välja vedada. Lisaks tualettpaberile läheb aina rohkem vaja ka pappi ja kartongi, sest suur osa kaubandusest käib tänapäeval interneti vahendusel ning kogu e-poodides müüdav kaup on vaja ju millessegi pakkida.

Et rahuldada üha kasvavat globaalset vajadust madalama kvaliteediga paberi ja kartongi järele, laiuvad Aasias eukalüptipuude istandused. Puud istutatakse tööstuslikult maha, las-

takse 7–8 aastat kasvada ning saadetakse siis harvesterid-forvarderid peale.

Aasia pole ainus kauge kant, kus Balmec Foresti toodang järjest rohkem kasutust leiab. Ka Austraalias, kus laiuvad sageli suured eukalüptiistandused, kasutatakse järjest rohkem Eestis valmistatud spetsiaalseid veorulle ning mõõdurattaid. Kauba tarne käib lennukiga ning Tootsist Sidney lennuväljale jõuab tellimus keskmiselt nelja päevaga.

Oma toodangut tutvustab Balmec Forest paljuski messidel, mida aastas külastatakse rohkem kui kümnel korral. Väärib ka märkimist, et oma toote- ja ekspordiarenduskulud kaetakse ise.

Läbi aastate on toetust saadud üks kord 4000 euro jagu. „Ei ole aega selle bürokraatiaga tegeleda,” muigab Siim Soomägi.

20 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Uus Fendt 900 Vario.

Suurem efektiivsus. Rohkem haarduvust.

Mitmekülgsem. Ohutum ning veelgi mugavam.

Vaata lisa: 900.fendt.com

Fendt – sest meie mõistame põllumajandust!

Tartus: Mihkel Timmermann Tel 552 8670 mihkels@agriland.ee

Tõnis Suits Tel 5802 7240 tonis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe Tel 5886 6677 alos@agriland.ee

Johannes Haasma Tel 507 4527 johannes@agriland.ee

29. august 2019

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

21

Fendt edendab Fendti lipulaev 1000 Vario on nüüd juba paari aasta jagu päevi kogu maailma põllumeeste käsutuses.

FOTO: AIN ALVELA

MIS ON MIS

Põllumajandustraktor Fendt 1000 Vario nnTootja: AGCO Grupp, Saksamaa nnMootor: 6-silindriline 12,4-liitrine turbodiisel nnMaksimaalne pöördemoment: 2400 Nm / 1100 p/min nnMaksimaalne võimsus: 380 kW / 517 hj nnJõuülekanne: astmevaba VarioDrive eralditöötavate sildadega nnMaksimaalne kiirus: 60 km/h nnTühimass: 14 000 kg nnLubatud täismass: 21 000 kg nnVõimalik tellida erineva jõudlusega hüdropumpasid, mille hüdroõli etteande kiirus on 169 l/min või 228 l/min, või kaks pumpa koguvõimsusega 430 l/min. nnHüdroväljavõtted: taga kuus, ees kaks nnFunktsionaalne joystick-juhtkang, puutetundlik Vario terminal, tööagregaatide juhtimissüsteem ISOBUS, GPS, paralleelsõidusüsteem, põlluotsa automaatika, dokumenteerimissüsteem jm nnTagurpidisõidu süsteem (lisana) nnRehvirõhu reguleerimise süsteem Allikas: Fendt, Agriland

MIS ON MIS

Iseliikuv taimekaitseprits Fendt Rogator 665 nnTootja: Saksamaa nnMootor: 6-silindriline Agco Power 7,4 l Tier V nnMaksimaalne võimsus: 307 hj nnKütusepaagi maht: 310 l, AdBlue paak 50 l nnMaksimaalne kiirus: 40 km/h nnRataste vahekaugus reguleeritav: 1,85 ja 2,25 m nnPoom: alumiiniumist, laiusega 24–36 meetrit nnMürgipaagi maht: 4000, 5000 või 6000 liitrit nnTsentrifugaalpumba jõudlus: 785 l/min Allikas: www.fendt.com

traktorite ja kombainide kõrval võimsalt ka muu põllutehnika tootmist Saksamaa ettevõte Fendt, mis on juba aastaid tuntud kui väga kvaliteetsete ja kasutajasõbralike traktorite tootja, teeb jõulisi samme, et saada juba märksa mahukama tooteportfelliga põllumajandustehnika valmistajaks.

AGCO GmbH kontserni kuuluvat Fendti Eestis esindav Agriland on staažikaimate tehnikadiileritega võrreldes natuke noorem ettevõte, mis nüüdseks turul olnud 18 aastat. Ent niivõrd prestiižse masinatootja, nagu seda on Fendt, esindajana on areng olnud edukas: juba aastaid korraldatakse müüdavat tehnikat ja uuenduslikke põlluharimisvõtteid tutvustavaid põllupäevi, 2013. aastal avati Tartu külje all Tõrvandis uus, nii seest kui väljast avar ja kaasaegne esindus, mis täiendab juba olemasolevat Märjamaa esindust.

Seega Agriland areneb ning on selle eest suuresti tänu võlgu Fendtile, mis samuti areneb, kusjuures see üleilmne areng väljendub eelkõige uute tootegruppide tootmisse juurutamises.

Agrilandi müügijuht Mihkel Timmermann märgib, et Fendt on ametlikult teatanud, et muutub üha rohkem nn full-line põllumajandustehnika tootjaks.

Traktorile lisandub hulk muud tehnikat

Iseliikuv taimekaitsevahendi prits Rogator 665 on endistest Challengeridest tubli samm edasi kemikaali pihustamise täpsuse, automaatika ja võimsama mootori poolest.

FOTOD: AGCO GRUPP / FENDT / AGRILAND

MIS ON MIS

Ruloonpress Fendt Rotana 130 F Xtra nnTootja: Saksamaa nn18 ülitugevat pallimoodustamise rullikut nnFikseeritud lukustiga kamber nnKuni 25 nuga nnVõimalik ka kombineerituna kiletajaga nnwww.agriland.ee Allikas: www.fendt.com

Fendti uued ruloonpressid sobivad nii silo, kuiva heina kui põhu pressimiseks.

Nii kannavad Fendti kaubamärki nüüd lisaks traktoritele ja kombainidele juba ka ruloonpressid, taimekaitsepritsid, rohuhekseldid, kaarutajad, vaalutajad, niidukid ja haagiskogurid, mida kõiki toodetakse Euroopas – valdavalt on tehased Saksamaal, kombaine valmistatakse Itaalias. Lisaks toodab AGCO Grupp Ameerika Ühendriikides roomiktraktoreid, nelikantpresse ja teraviljapunkreid. Kogu grupi arengut iseloomustab kas või tõsiasi, et kui veel kolm-neli aastat tagasi oli Fendtil oma kodumaal vaid kaks tehast, siis nüüdseks on neid kokku juba kuus: Hohenmölseni silokombainitehasele ja Marktoberdorfi traktoritehasele on lisandunud rohutehnika, eelkõige presside tootmisüksus Wolfenbüttelis, Feuchti linnas asuv niidukite ja vaalutite tehas, Waldstetteni haagiskogurite tehas, lisaks valmistatakse AsbachBäumenheimis Fendti iseliikuvale tehnikale kabiine.

Aastas müüb Agriland Eestis keskmiselt poolsada Fendti traktorit, 2018. aastal oligi neid täpselt 50, sh kõige rohkem os-

teti keskmise võimsusklassi 287-hobujõulist mudelit 828 Vario – 16 tükki.

Fendt on sõnastanud oma visiooni veendumusena, et soovitakse mitte ainult täita, vaid pidevalt ületada põllumeeste nõudmisi väärt põllutehnika – traktorite ja koristusmasinate osas. Niisiis soovib Fendt toota masinaid, mis loodud aina tõhusamaks, kasumlikumaks ja säästvamaks põllumajanduslikuks toidu- ja söödatootmiseks, unustamata samas ära looduslike toorainete ja energia säästlikku kasutamist.

Vähem pöördeid, suurem jõudlus Traditsioonilisest Fendti tootesektorist, traktorite hulgast on praegu teerajajaks uus Fendt 900 Vario, mille 9-liitrine kuuesilindriline MAN-i mootor arendab täisvõimsusel mudelist olenevalt 296–415 hobujõudu.

Traktori mootori kõigi osade hooldusintervall on 1000 töötundi. Seda uut mudelit saab peagi näha ka Eestis Agrilandi põllupäeval, mis toimub selle aasta septembri lõpus.

Kahe aasta eest loodud ja turule saadetud Fendti võimsaim traktor on 1000 Vario, mida võib õigusega tootja lipulaevaks pidada. Ka sel traktoril on MAN-i mootor, 6-silindriline 12,4-liitrine turbodiisel, mille maksimaalne pöördemoment on 2400 Nm / 1100 p/min ja maksimaalne võimsus 380 kW / 517 hj.

Nii traktorite, kombainide, hekseldite kui taimekaitsepritside mootori, jõuülekande, ventilaatorite ja hüdraulika kombineerimisel on seatud eesmärgiks, et kõik need sõlmed saavutaksid oma tõhusaima töö juba võimalikult madalatel mootori pööretel. Nii on Fendt 900 Vario püsiv pöördemoment vahemikus 1150–1350 p/min, mis tähendab lisaks ökonoomsuse kasvule ka kütusekulu vähenemist ehk teisisõnu, mida pikemat aega järjest töötada, seda suhteliselt väiksem on kütusekulu.

Fendt VarioDrive’i käigukast pakub astmevaba ja dünaamilist sõitu kiirusel 0,02–60 km/h, kusjuures nutika juhtimisega nelikveosiduriga jaotatakse pöördemoment esi- ja tagatelje

vahel vastavalt vajadusele ning võimsust rakendatakse automaatselt teljele, mis kõige rohkem maapinnaga haardub.

Täiesti uus, n-ö rohujuuretasandilt välja töötatud teraviljakombain on Fendt Ideal, millel ainulaadne andurite süsteem, mis võimaldab kombaini tööd kõigis viljakoristamise ja -peksu ning põhueralduse etappides automaatselt juhtida.

Fendt Ideal töötati välja AGCO viljakoristustehnoloogia arenduskeskuses, kusjuures sadadelt ja tuhandetelt viljakasvatajatelt üle ilma küsiti, millisena nad näeksid oma vajadustele vastavat ideaalset teraviljakombaini. Nii sündis maailma üks moodsamaid ja uuenduslikumaid kombaine, mida on juba katsetatud ning katsetatakse edasi maailma erinevates piirkondades ja kõige eripalgelisemates tingimustes.

Nõnda see kombain ka täiustub pidevalt vastavalt lisanduvatele nõudmistele.

Uued söödakombainid ja pressid Mõne aasta eest sai Fendti Saksamaal paiknev Katana silokombaine tootev tehas valmis uue masina margitunnusega Katana 85, millel võimsust 850 hj.

Mihkel Timmermann selgitab, et tegemist on kalli ja töövõimeka masinaga ja nii ilmneb ka selle efektiivsus ennekõike just suure töömahu juures.

Sestap sobib Katana silokombain ettevõttele, kus peetakse suuremat kui 700-pealist piimakarja – silokombaini eelis pääseb maksma intensiivse töö ja suurte koguste puhul.

Silokombainidega turuletulekut põhjendab Timmermann sellega, et sellise sammuga muudab Fendt üldsust üha teadlikumaks asjaolust, et tegemist pole vaid traktoritootja, vaid laiemalt põllumajandustehnika tootjaga.

Seda ideed kannab endas ka siirdumine teiste söödavarumismasinate tootmise juurde.

Fendti üha laienevast profiilist annavad tunnistust ka pressid.

Nüüdseks on tootmises nii rulloon- kui nelikantpresse. Siiani olid nüüd Fendti kaubamärki kandvad pressid Eestis tuntud Welgeri nime all. Kaubamärgi üleminekuga toimusid muutused loomulikult ka pressimistehnoloogias.

Kvaliteetse pressi eesmärk on täiuslikult kokkusurutud taimematerjal, mis omakorda tähendab, et palli mahub rohkem sööta, kaod on väiksemad ja veole kulub vähem aega.

Fendti ruloonpressidega saab pressida silomaterjali, kuiva heina ja põhku, presside pallimistehnoloogia sobib ideaalselt

Fendti traktorite ja koristusmasinatega, aga on kasutatavad ka teist marki ja värvi traktorite haakes.

Kollane taimekaitseprits muutus roheliseks Nii hakkavad senini Challengeri kaubamärgi all ja kollastes toonides tuntud pritsid kandma Fendti kaubamärki ning need värvitakse Fendtile iseloomulikult roheliseks. Euroopa turule mõeldud pritside tootmine koliti senisest AGCO Hollandi tehasest Saksamaale.

Iseliikuva pritsi puhul säästavad taimi lisaks kõrgele kliirensile neli pööravat ratast, kusjuures tagumised järgivad ka teravate pöördenurkade korral täpselt esimeste rada. Seega tavalise traktoriga läbi kultuuri sõites tuleb tahes-tahtmata taimi rohkem tallata. Ühtlaseks pritsimiseks vajaliku täpse kiiruse seadistamiseks on masinal olemas kaks töörežiimi püsikiiruse valikut.

Lisaks manööverdab iseliikuv taimekaitseprits paremini kui haakes olev ning töö sellega on juba kas või tänu sellelegi jõudsam.

Rogotor 300 seeria taimekaitseprits on saanud uuendusliku iga ratta kohta sõltumatu vedrustuse, täiustatud on ka pritsimise hajutussüsteemi, mil nimeks Opti Nozzle. Poomi laius on kuni 36 meetrit.

Uute Rogator 600 seeria iseliikuvate taimekaitsepritside mootor annab võimsust kuni 307 hj. Need konkreetsed uuendused jõuavad turule alates 2020. aastast. Siis saavad kõik Rogotor 600 seeria mudelid varustusse 6-silindrilise mootori, millel töömahtu 7,4 liitrit ja mis vastavad Tier V nõuetele. Opti Nozzle võimaldab senisest täpsemat pritsimist, millega kaasneb vähem kemikaali lendumist keskkonda, automaatika aitab valida konkreetsetele tingimustele vastava liikumiskiiruse ning kasutada just antud oludesse sobilikke düüse.

AIN ALVELA MIS ON MIS

OÜ Agriland nnAsutatud 2001. aastal nnAlates 2007. aastast Fendti tehase otseesindaja Eestis nn2013. aastal avati Tartu maakonnas Tõrvandis uus 4300 m² suuruse pinnaga es indus nnJärelteeninduseks 10 hooldusbussi üle Eesti nnTasemel teenindustöökojad nii Tartus kui Märjamaal nn30 koolitatud töötajat

22 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

Piimanduses tõid edu automatiseerimine ja müügitöö FOTO: EESTI PIIMANDUSMUUSEUM

Sada aastat on korraga pikk ja lühike aeg. Seda ka Eesti piimanduse ajaloos, kus siiski juba sajand tagasi peeti lugu ühistulisest tööst ning eeldati, et kõik piimaga kokku puutuv on väga puhas.

ANNE-MARI ALVER Lehm oli austatud loom igas talus, kus pererahvas enesele vähegi lehma lubada sai. Kui kasvava tütre perekonnal oli võimalik lehm lapsele kaasavaraks anda, võis neiuhakatis loota märksa paremat “partiid” kui tema lehmata naabritüdruk.

Ametlikult loetakse meie piimanduse ajaloo alguseks siiski mitte erinevate talude lüpsiloomi, vaid aastat 1894, mil Paides asutati Eesti esimene erapiimatööstus. Kolm aastat hiljem ehitati ja sisustati Restus eestlaste esimene ühistegevuslik meierei, mis renditi erameiereile.

Veel kolm aastat hiljem, aastal 1900 asutas K. Happich Tartus piimamajanduse bakterioloogilise laboratooriumi, mis valmistas ja müüs üle Venemaa piimhappebakterite puhaskultuuride juuretist.

Sangaste krahv Berg pälvis 1909. aastal Põhja-Liivimaa näi-

tusel omaleiutatud piimajahuti eest kuldmedali.

Aastal 1912 asutati esimene piimaühistute keskasutus Piimatalituste Keskühisus “Estonia”. Eestis tegutses 91 piimatööstust.

Ja täpselt sada aastat tagasi, aastal 1919 asutati Eesti Ühistegeline Liit, tegutses 76 ühispiimatalitust ja 11 erameiereid, kokku 87 piimatööstust.

Aastal 1921 kehtestas noore Eesti Vabariigi põllutööministeerium piimasaaduste väljaveo kontrolli, arendamaks piimatoodete eksporti.

Eesti või oli maailmas kõva sõna

Aasta-aastalt edenes piimandus Eestis edasi. Aastal 1937 asutati Õisu piimandusinstituut, mille ülesanne oli piimanduse arendamine peamiselt katseasjandusliku tegevuse ja piimandus-

nes tänu riigikorra muutusele on “meie tsehhides külluses kuuma ja külma vett” ning et “põrandaid, seinu ja seadmeid puhastatakse ja pestakse sageli ja hoolikalt.”

Lisaks saame teada, et “Sotsialism vabastas meie rahva kapitalismi kiskjalikest seadustest, näljast ja viletsusest ...”

Otsekui suurt imet valgustatakse piimatööstuses toimuvat: “Piimakombinaadid on varustatud kõige eesrindlikuma tehnikaga, neis töötavad masinadautomaadid ...”

Sellised seisukohad ilmusid aastal 1955 ja aastakümned “viljastavat sotsialismisaega” seisid veel ees ...

Talud, buum, masu ja uus tõus Eesti piimandusmuuseumis saab meie piimatootmise ajaloost huvitava ja põhjaliku ülevaate.

alase kutsehariduse korraldamise kaudu.

Berliinis toimus siis XI rahvusvaheline piimanduskongress. Eestist esines kongressil viis referenti (kokku oli kongressile saadetud üle 450 teadusliku referaadi 31 riigist). Ühenduses kongressiga peeti ka esimene rahvusvaheline või- ja juustuvõistlus. Eesti juustuvõistlusest osa ei võtnud.

Võivõistlusest võttis osa 19 riiki (kokku 340 võitünniga): Eesti,

Soome, Rootsi, Taani, Norra, Leedu, Ungari, Austria, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhoslovakkia, Austraalia, USA, Lõuna-Aafrika, Lõuna-LääneAafrika, Poola ja Saksamaa.

Võivõistlus toimus kahes osas, hinnati seisnud võid ehk laovõid, mis oli seisnud 60 päeva temperatuuril –4 °C, ning värsket võid, mis oli seisnud 2 nädalat temperatuuril +10 °C. Eesti võistles mõlemas grupis kümne võiprooviga, saavutades

esimeses grupis neljanda koha 18,1 punktiga ja teises grupis teise koha 19,4 punktiga 20 võimalikust.

Sotsialism tõi hügieeni?

Eelkirjutatu valguses tuleb lugeda häbematuks valeks nõukogude aega kirjeldavad ülistused mahukas teoses “Raamat maitsvast ja tervislikust toidust”, kus seostatakse piimanduse arengust Nõukogude Liidu tulekuga, väites, et üks-

Taastatud Eesti Vabariigis on piimandus jõudnud läbida nii tõuse kui ka mõõnu. Oli retrospektiivile kummardust tegev uus väiketalude buum, kus siiski – nagu ka eelmise Eesti Vabariigi ajal – suutsid ellu jääda ja edasi areneda need, kes valisid automatiseerimise ja ühistegevuse ning panustasid võimalikult suurele turuosa hõivamisele nii Eestis kui ka kaugemal.

Oli buum, kui tuli üksnes toota ja toota. Ja masu, mis jättis majanduslikus mõttes ellu need, kes olid valmis piimamüügilt kiiresti ümber orienteeruma juustule ja piimapulbrile ehk siis toodetele, mis säilisid kauem ning võimaldasid ettevõtjatele ja riigile pisut aega ekspordi ümberkorralduste tegemiseks.

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

23

Farmiseadmed ja lüpsisüsteemid kogemustega tootjatelt

IMPULSA

FABDEC

JOZ

JOZ

SCHURR

EURO-P

EURO-P

EURO-P

Lüpsiplatsid, lüpsikarussellid, Multilactor

Piimajahutid

Sügamisharjad

Sõnniku- ja lägaeemaldusseadmed, söödasättija

Lägapumbad, lägamikserid, lägaseparaatorid

Lisainfo saamiseks külastage veebilehekülge

WWW.KAREDOR.COM

Karedor OÜ | Paala tee 37, 71014 Viljandi | info@kardeor.com

24 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

REKLAAMTEKST

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

25

Põllumajandus on mõjutatud poliitilistest otsustest FOTO: PIXABAY

Põllumajandus on Eesti traditsiooniline majandusharu, millele kogu Eesti majandus pikka aega toetunud on. Siiski on Eesti põllumajanduse areng läbi ajaloo mõjutatud olnud just poliitilistest pööretest.

SIGRID SÕRMUS Majanduskriisile vaatamata jõudne areng Üheks märgiliseks aastaks Eesti põllumajanduse ajaloos saab pidada Vabadussõja järgset 1919. aastat, kui maareformi käigus mõisade maad, hooned ja kõik sinna kuuluv rekvireeriti ning soovijatele jagati. Selgus aga, et selline suurmajandite jagamine end tegelikkuses ära ei tasunudki. Ees oli 1930. aastate majanduskriis, paljud talud pankrotistusid ja maa koondus jälle suurtalunike kätte. Vaatamata sellele võib aga tõdeda, et Eesti põllumajandus arenes jõudsalt ja põllumajandustooted said üha tähtsamateks ekspordiartikliteks, mida viidi isegi LääneEuroopasse. Üheks põllumajanduse arengu alustalaks oli toorsaaduste väärindamine toiduainetööstuses, enim edenes piimakarjakasvatus. Lisaks aretati sel ajal mitmeid uusi taimesor-

Ringiga tagasi algusesse

te ja loomatõuge ning arenes ka põllumajanduslik ühistegevus.

Intensiivpõllumajanduse head ja vead

Teise maailmasõja järel toimus aastatel 1944–1947 taas maareform, mille põhiülesanne oli juurutada Eestis samasugust ühismajandite korda, nagu oli ülejäänud Nõukogude Liidus varasemalt juba kehtestatud.

Esimene kolhoos asutati aastal 1947 ning algsed väikekolhoosid elasid üle mitu liitmiste lainet ja üleliidulistest kampaaniatest tulenevalt nii head kui ka halba. Nõukogude põllumajanduse ideoloogiline alus oli küll tootmise intensiivistamine, kuid samas ei olnud selline intensiivpõllumajandus kahjuks loodussäästlik.

1980ndateks oli Eesti NSVst saanud üks toiduainete ekspordipiirkondi, levinud oli

nii sea- kui piimakarjakasvatus, taimekultuuridest peamiselt nisu ja rukis ning üldiselt arenes põllumajandusteadus Eestis hoogsalt: tegeleti sordiaretuse, tõuparanduse ja muude põllumajanduskatsetega.

TA S U B T E A DA

Eesti põllumajandus praegu nnPõllumajandusmaastik moodustab Eesti kogupindalast ligi 1/3 (haritav maa + rohumaad). nnEestis mõjutab põllumajandusmaastikke kõige rohkem Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika ja selle raames makstavad toetused. nnEestis on ligi 950 000 hektarit PRIA registris olevat põllumajandusmaad. Võib eeldada, et aastaks 2020 ületab toetusalune pindala 1 miljoni hektari piiri. nnVõrreldes eelmise sajandi algusega on kasutuses oleva maa pindala kõvasti vähenenud ning suur osa endistest rohumaadest on metsastunud.

Allikas: keskkonnaministeerium

Üheksakümnendate alguses lammutati olemasolev suurtootmine ja maa anti tagasi õigusjärgsetele omanikele.

Suurtootjaid jäi Eestisse alles vaid poolsada, küll aga tekkis üle 50 tuhande maaomaniku.

1990. aastate lõpust alates on põllumajanduses hakanud aga taas valitsema suurettevõtted, mis tähendab, et oleme jõudnud tagasi punkti, kus olime 100 aastat tagasi. Samas ei tasu unustada ka väiketootjaid, kes agaralt Eesti põllumajandust ja toodangut mitmekesistavad.

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga kehtib siin ka liidu ühine agraarpoliitika, millega püütakse muuta põllumajandust keskkonnasõbralikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning võideldakse kliima- ja keskkonnamuutustega.

TA S U B T E A DA

Mis on toidu- ja joogitööstust viimase saja aasta jooksul enim mõjutanud?

Janek Kalvi, AS Liviko juhatuse esimees Tooksin viimase saja aasta jooksul toidu- ja joogitööstust enim mõjutanud aspektidena välja tehnoloogiliste lahenduste ning seadmete hüppelise arengu ja kättesaadavuse paranemise. Samas, sada aastat on nii pikk periood, et siia sisse jääb ka mitmeid poliitilise paradigma muutuseid, mis omakorda on mõjutanud turgude ja tööstuste arenguid väga suures ulatuses. Kolmas suur mõjutegur on globaliseerumine. Meil on privileeg elada ajal, kui saame kombineerida parimaid kõrgtehnoloogilisi seadmeid ja vanu järeleproovitud tootmismeetodeid ning luua sellest sünergiast midagi uut, väga kvaliteetset ja tänapäevast paljude maailma turgude jaoks.

Traditsioonid ja kvaliteetne tooraine käsikäes Eesti toit peegeldab kõige rohkem siinset puhast loodust ning toidu nägu on läbi aegade kujundanud elanike peamised tegevusalad: põllundus ja karjakasvatus. Praegu on toiduainetööstus üks olulisem haru Eesti töötlevas tööstuses, andes ligikaudu 15% Eesti töötleva tööstuse toodangust.

SIGRID SÕRMUS Tähtsal kohal kvaliteetne tooraine Eestis tegutseb ühtekokku ligi 500 toidutööstusettevõtet (sh joogitööstus), mis annavad tööd ligi 15 000 inimesele. Ligi 70% toidutööstuste toodangust

jõuab eestimaalaste toidulauale, kolmandik aga eksporditakse naaberriikidesse ja kaugematesse sihtkohtadesse.

Kvaliteetse toidu teekond algab hoolikalt valitud toorainest – olgu selleks siis värske ja

100% antibiootikumivaba toorpiim, kvaliteetse kohaliku söödaga toidetud loomade liha või lähedal asuval põllul kasvav vili.

Toidutootjad kannavad hoolt ka selle eest, et tooraine päritolu oleks võimalikult hästi tuvastatav, tootmine kiire, automatiseeritud, hügieeniline ja keskkonnasõbralik.

Eesti tarbija on terviseteadlik

Kuigi toidutööstuste peamine eesmärk on tagada kvaliteetsete põhitoiduainete kättesaadavus taskukohase hinnaga, siis üha rohkem pööratakse tä-

Rauno Viljas, AS-i Tartu Mill ostujuht

helepanu ka toidu kõrgele toiteväärtusele, kasulikkusele ja Eesti perede toidumenüü mitmekülgsusele. Eesti tarbija on väga terviseteadlik, mistõttu püüdlevad toidutööstused selle poole, et toit oleks võimalikult naturaalne, kunstlike lisaaineteta ning ei sisaldaks ülemäära palju soola ega suhkrut, et toidu toorainesisaldus oleks võimalikult kõrge.

Eesti toidutööstused jälgivad mitmeid riiklikke standardeid, millest paljud on seotud pakendimärgistusega – nimelt peab pakend andma tarbijale loetaval ja arusaadaval moel informatsiooni toote koostise ja päritolu kohta. Lisaks kasutavad tootjad mitmeid toidumärgiseid, mis aitavad tarbijal toidukaupades paremini orienteeruda.

Allikas: www.eestitoit.ee

Rahva tarbimisharjumused on suurim toiduainetööstusi suunav tegur, kuid meie jaoks mängib rolli ka ilmastik, sest oleme vahetult sõltuvuses põllumeeste kasvatava vilja kvaliteedist ja saagikusest. Tehnoloogia ja veskid on sajandiga palju muutunud. Ligi 100 aastat tagasi olid kasutusel aurujõul töötavad veskid, mis olid oma olemuselt suured ning tootluselt tagasihoidlikud. Tarbijast rääkides usume, et tänu riiklikule Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvele ning pidevale Eesti Toiduainetööstuse Liidu teavitustööle on tarbijaskond üha teadlikum toidu mõjust tervisele, pöörab tähelepanu toiduohutusele ja hindab Eestis toodetud toidu kvaliteeti kõrgelt.

TA S U B T E A DA

Fakte Eesti toiduainetööstuse 2018. aasta I poolaastast nn2018. aasta esimese kuue kuuga tootsid toiduainetööstuse ettevõtted kokku ~770 mln euro eest toodangut, millest kolmandik (~270 mln €) eksporditi. nnTööjõumahukamad tegevusalad toiduainetööstuses on lihaja pagaritööstus, kus tegutses 2018. a I poolaasta seisuga vastavalt 20,8% ja 19,9% toiduainetööstuses tööga hõivatud inimestest.

Allikas: maaeluministeerium

26 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

Mulla omaduste jälgimine aitab teha õigeid otsuseid Mullaniiskuse mõõtmiseks ning mullavee hindamiseks on välja töötatud andurid, mis põhinevad mulla elektriliste omaduste ja temperatuuri mõõtmisel.

TIIT PLAKK Mullas sisalduv vesi on valguse kõrval kõige olulisem ressurss taimede kasvuks.

Mullaniiskuse pidevaks mõõtmiseks ning mulla veevarude hindamiseks olen töötanud välja andurid, mis põhinevad mulla elektriliste omaduste ja temperatuuri mõõtmisel.

Selliseid andureid nimetatakse perkoanduriteks.

Andur mõõdab mulla mõlemat põhilist elektrilist näitajat, elektrijuhtivust ning dielektrilist läbitavust. Nendest parameetritest arvutatakse mulla mahuline niiskus (veevaru), hinnatakse mullavee produktiivsust (vee defitsiit, optimaalne niiskus või liigniiskus) ning ka mullalahuses sisalduvat lahustunud soolade kogust ehk mulla soolsust.

Liigsoolsusega Eesti muldadel probleemi ei ole ning mullalahuse elektrijuhtivus (EC) on suures osas tingitud seal lahustunud taimetoitainetest. Lisaks eeltoodule on uurimused näidanud, et perkoanduri otse mul-

Andurid näitavad põllu veevaru.

las mõõdetud elektrilised suurused aitavad hinnata nii mullavee kvaliteeti kui ka pinnase kandevõimet.

Mulla elektriandurid on olnud Soomes pinnase omaduste mõõtmiseks edukalt kasutusel juba paarkümmend aastat.

Neid on kasutatud statsionaarsete mõõtejaamadena teematerjalide omaduste mõõtmiseks ja kandevõime hindamiseks.

Süsteem võimaldab ennustada kevadist teede lagunemist ning paigaldada täpselt õigeaegsed raskuspiirangud.

Sellised mõõtejaamad on võrdlemisi mahukad (ja kallid) seadmed, kuid aastatepikkuse tööea tõttu end igati majanduslikult õigustanud.

FOTO: SVEN ARBET

Eesti Maaülikoolis ja Eesti Taimekasvatuse Insti­t uudis (ETKI) ning paljudes riikides kasutatakse põllumajandusuuringutes samal põhimõttel toimivat käsimõõteriista percometer. Viimased arengud andmeside- ning IT-valdkonnas on teinud mullaseire tehnoloogia kättesaadavaks ka otse põllumeestele ning sellist arendust pakub firma Paul-Tech.

Kuidas mõõturid töötavad?

Põllule paigaldatakse mõõtesüsteem, mis koosneb ühest või mitmest mulda paigaldatavast andurist ning andmehõivesüsteemist. Lisaks perkoandurile on andmehõiveplokis sisseehitatud välisõhu temperatuuri ja

niiskuse andur ning soovi korral ka mullaprofiili temperatuuri andurid, mis koosnevad üksikanduritest kõrgustel +10 cm, 0 (mullapind), –10, –20 ja –30 cm. Kõik mõõdetud andmed edastatakse andmebaasi ning on kasutatavad veebilehe Paul-Tech.com kaudu. Üle korrates: mulla elektriandureid kasutades on põllumehel pidevalt käepärast teave mulla mahulise niiskuse, toitainete summaarse sisalduse, mulla ja õhu temperatuuri, mullavee kvaliteedi ja pinnase kandevõime, talvel ka külmumise-sulamise tsüklite kohta.

Kohalikud õhutemperatuuriandurid lubavad mugavalt ja täpselt määrata taimede kasvuks

efektiivsete temperatuuride summa.

Mõõtesüsteem on kergelt ümberpaigutatav – andurit on tänu tema torukujulisele konstruktsioonile mugav ja lihtne mullas eri sügavustele paigutada.

Mullas valitseva olukorra täpne teadmine lubab vastu võtta paremaid otsuseid tööde tegemise aja kohta, õppida täpsemalt tundma mulla omadusi (näiteks seda, kui kaua läheb pärast sadu aega mulla niiskuse suurenemiseks juurte sügavusel), hinnata mulla kandevõimet masinatega töötamiseks, valida väetamiseks sobiv mullaniiskus, jälgida toitainete kasutamist, saada ülevaade sulamise-külmumise tsüklitest talvel, ennustada haiguste teket ja levikut jms.

Pikemaajalised mõõtmised võimaldavad koostada aegridu tulevikus paremaks majandamiseks. Sügavamatesse mullakihtidesse paigutatud andurid võimaldavad mõõta ja jälgida toitainete leostumist loodusesse.

ETKI katsetas andureid

Näiteks osales Eesti Taime­kas­ va­tuse Instituut lägamajandu­ sega seotud BSA projektis (Baltic Slurry Acidification) ning tegi demokatse aktiivsest kasutusest väljas olnud rohumaal Jõgeval.

Katse käigus laotati 16. oktoobril 2018 rohumaale katse-

lappidele 30 tonni hektari kohta hapestamata vedelsõnnikut ja samas koguses väävelhappega hapestatud vedelsõnnikut ning mõõtesüsteemi eesmärk oli jälgida toitainete üldise sisalduse muutust ning nende liikumist ajas ja mullas.

Kümne päeva pärast paigaldati katsele kaks mõõtejaama kokku kaheksa anduriga sügavustel 5, 15 ja 25 cm. Katse tulemused näitavad, et mulla soolsus ECe (lahustuvate toitainete üldsisaldust iseloomustav suurus) suurenes sõnniku laotamise tagajärjel 8–10 korda võrreldes kontroll-lapiga; seejuures hapestatud sõnniku näidud olid 10–20 protsenti kõrgemad hapestamata vedelsõnniku näitudest.

Osa kiirelt liikuvatest toitainetest oli juba kümne päevaga jõudnud liikuda mulla sügavamatesse kihtidesse; kahe kuu jooksul oli enamik toitaineid liikunud 15 cm sügavusse ning kevadeks olid sisuliselt kõik lisatud toitained leostunud sügavamale kui 25 cm. Mullaniiskus kogu katseperioodi jooksul oli stabiilselt kõrge, sisuliselt oli tegu vesiküllastunud savise mullaga.

Katse näitab ilmekalt, et hilissügisese väetamise korral leostub enamik toitaineid isegi savimullas mõne kuu jooksul ning teame, et kergemate muldade korral on toitainete liikumine oluliselt kiirem.

Oleme spetsialiseerunud · TOOTMISHOONETE, · VIILHALLIDE, · SÖÖDAHOIDLATE, · LAUTADE, · GARAAŽIDE ja muude sarnaste hoonete püstitamisele

Tel 508 4497 | info@morgander.ee | www.morgander.ee

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27

Tehnoloogiline täppisteadus

traditsioonilise majandusharu rakenduses Tarkvaralahenduste ja tööstusautomaatika arenemisel on igati ootuspärane, et need jõuavad ühel või teisel viisil kõikidesse töövaldkondadesse, parandades märkimisväärselt tööprotsesside ajakulu ja efektiivsust. IoT (internet of things) lahendused on suutnud viia traditsioonilise majandusharu – põllumajanduse – tootlikkuse ja ajasäästlikkuse täiesti uuele tasandile ning loonud seeläbi uue standardi.

IoT-lahenduste kasutamine on tänapäeval peaaegu kõikehõlmav. Üldistavalt võib öelda, et kõike tehnika ja liikumisega seonduvat on võimalik IoT-seadmetega tootlikumaks, tõhusamaks ning ajasäästlikumaks muuta. Üheks selliseks seadmeks on näiteks GPSkontroller. GPS-i puhul on asukoha ja aja määramine ainult väike osa selle funktsioonidest, ent seadme täpsemad kasutusvõimalused iga kindla tegevusala kontekstis suudavad püsivalt üllatada ning aja jooksul end ka ületada.

Eesti ei ole selles osas mingi erand ning IoT-lahendusi kasutavad muu hulgas teedehooldusfirmad, hulgikaubandusettevõtted, bussi- ja rendiautofirmad, automüüjad, turvafirmad, aga ka näiteks kutselised kalurid. IoT-seadmega ei ole võimalik mitte üksnes sõiduki asukohta ja liikumissuunda jälgida, vaid seda kasutatakse ka auto- ja bussijuhtide oskuste kontrollimiseks. Liiklusnõuete ja kiirusepiirangute jälgimine, mootoripöörded, kiirendused ja pidurdused, agressiivne või rahulik sõidustiil – kõike seda on

võimalik GPS-süsteemiga täpselt mõõta.

Põllumajandust mõjutavad tegurid ja võimalused Põllumajandus on läbi põimunud laiemalt ühiskonnas toimuvatest protsessidest, mida mõjutavad nii looduslikud, majanduslikud, sotsiaalsed kui ka poliitilised tegurid. Kõik algab kliimast ja mullast, kuid lõpeb poliitika ja tehnoloogiaga. Riigil on ainuüksi maksunduse ja tollireeglite reguleerimisega suur roll põllumajanduse protsesside suunamises. Selle kõige kõrval võib ka väga soodsatel riigipoolsetel tingimustel eri põllumajandusettevõtete tootlikkus kordades erineda, seda olenevalt sellest, kui suurel määral kasutatakse ära tööprotsesside automatiseerimise võimalusi ning rakendatakse inimkapitali asemel uusi tehnoloogiaid.

Targad inimesed ja targad põllumajandusmasinad Viis või kümme aastat tagasi kalli ja kaugena tundunud tehnoloogia on nüüdseks juba märgatavalt odavam, inimlähedasem ja ka tunduvalt targem. Nii nagu ini-

Männiku Agrofarmi traktor ja kaks kombaini vilja koristamas.

mesed, nii suhtlevad omavahel ka tehnoloogilised lahendused, mis sarnaselt inimesele ajas püsivalt arenevad. Tõeliselt „tark” tehnoloogia toimib koostöös teiste lahendustega, mitte eraldiseisvalt.

Põllumajandustegevuse protsesside juhtimine, masinapargi ja masinate tegevuse reaalajas jälgimine, piirkondade määratlemine, haagiste jälgimine, varade kaitse, lisaseadmete tööaja ja kütusekulu mõõtmine on vaid mõned võimalused, kuidas tänapäeval põllumajanduses inimtööjõu asemel tehnoloogiat enda kasuks rakendada. Ühe lüli seiskumine mõjutab kogu tööprotsessi ning ainuüksi kombaini punkri täitumisel võib suurel alal ilma „kompassita” opereerimine ja sobiva mahalaadimise võimaluse otsimine võtta tarbetult aega.

Raske hüpe nullist sajani Uued võimalused põllumajanduses on pealtnäha keerulisest tehnikast olenemata loogilised ja inimlähedased ning nende rakendamisel tööprotsessides leiavad kasutegurid kiiresti tõestust.

Teatud määral on iga põllumajandusega tegelev ettevõte praegu-

seks tehnoloogiliste võimalustega kaasa läinud ning avastanud, et tegu pole hirmkallite, kaugete ega võõraste, vaid vägagi pragmaatiliste lahendustega. Samas ei ole endiselt puudu ka nendest, kellele need võimalused ühel või teisel põhjusel võõraks on jäänud. Tööprotsesside ja -lahenduste püsivas muutuses on oluline mõista, et nullist sajani hüpata on väga raske. Tasa ja targu lahendustega kohanedes on ettetulevad probleemid väiksemad ja arusaadavamad. Numbriline pool räägib paraku selget keelt: mida edukam põllumees ja põllumajandusega tegelev ettevõte, seda rohkem uudseid lahendusi ta kasutab ning seda rohkem tähtsustab ta tööprotsesside ja kulude optimeerimisel analüüsi. Selle asemel, et küsida, kuidas teenida teatud suurt summat, on põllumajanduse segmendis paslik küsida hoopis, kuidas optimeerida oma kulusid nii, et selline summa üle jääks.

IoT-tehnoloogia viimane sõna põllumeestele 2000. aastal asutatud rahvusvaheline tarkvaraettevõte Fleet Complete on juhtiv masinaparki-

de, varade ja liikuva tööjõu haldamise IoT-lahenduste pakkuja, hallates ülemaailmselt üle 500 000 liikuva objekti ja üle 40 000 ettevõtte. Firma võtmepartnerid on mobiilsidepakkujad AT&T Ameerika Ühendriikides, Telus Kanadas, Telstra Austraalias ja T-Mobile Euroopas, aga ka näiteks juhtiv diiselmootorite tootja Cummins. Fleet Complete on oma sektoris maailmas kõige kiiremini kasvav ettevõte. Nende peamine arenduskeskus asub muuseas siinsamas Tartus.

Eestis keskendub Fleet Compete eelkõige masina- ja meeskonnahaldamise lahendustele ning autopargi ja töövoogude optimeerimisele, mis on aidanud loendamatu hulga klientide kulusid vähendada ning tulusid suurendada. Tootevalikus on sobilikke standardlahendusi kõikidele masinaparkidele ning soovi korral pakutakse ka erilahendusi. Iga kliendi teenuse tagalaks on tugev spetsialistidest koosnev meeskond,

pidev arendustöö, kvaliteetne paigaldus ning kliendikesksus. Lai ampluaa pakub lahendusi põllumajandus-, logistika-, transpordi-, energia-, telekommunikatsiooni-, teenindus-, ehitus-, pääste-, järelevalve-, meelelahutus- ning finantsvaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele ja organisatsioonidele.

Iga kliendi äri on mitmes mõttes ainulaadne ning teraviljatalu ja loomakasvatustalu vajadused on erinevad. Stamplahenduste pakkumisega tänapäeval kaugele ei jõua ning Fleet Complete’i senised kogemused lubavad sobiva lahenduse välja töötada igale põllumajandusega tegelevale ettevõtjale, olgu tegu väikse talu või oluliselt suurema haardega ettevõttega.

Firma laialdased kogemused ootavad klientidega jagamist.

Männiku Agrofarmi juhiabi Anne Uibopuu: „Fleet Complete’i lahendus on mugavalt kättesaadav nii arvutis kui ka äpina. Tänu sellele võimaldab see agronoomil, juhatajal ja muudel töötajatel kiiresti näha, millisel põllul keegi parajasti on.

Lihtsamaks on muutunud põlluraamatu täitmine, sest ajas on võimalik tagasi vaadata. Näiteks saab vaadata, millisel põllul oli töötaja 2 või 30 päeva tagasi.

Kokkuvõttes on Fleet Complete’i kasutamine muutnud meie töö palju ühtlasemaks ja logistilises mõttes mugavamaks.”

Fleet Complete Eesti OÜ Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn +372 682 9500 fleetcomplete.ee eesti@fleetcomplete.eu facebook.com/FleetCompleteEesti

28 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

Ligi veerand sajandit

loomasööda müügikogemust FOTO: SHUTTERSTOCK

Mikroelementide vase, tsingi, mangaani, joodi, koobalti ja seleeni kättesaadavus mäletsejatele ei ole üldjuhul piisav. Nende lisamine söödale on seega eriti oluline. Kasutades orgaaniliselt seotud mikroelemente, on võimalik oluliselt tõsta loomade viljakust, udara ja sõrgade tervist ning immuunsust. Aminotrace on tulevikule suunatud turvaline lahendus piimakarja söötmisel.

Suvine söötmislahendus piimalehmadele

Eesti firma TeknEst alustas 90ndatel oma tegevust söödavalmistus-, farmi- ja sigalaseadmete müügiga. Kohalikul turul ollakse nüüdseks tegutsenud juba peaaegu 20 aastat. Tänaseks on aga TeknEst seadnud oma tegutsemisfookuse täielikult uuele suunale: tegeletakse farmiseadmete, loomade jälgimisseadmete, loomakaalude ja söödalisandite müügiga.

Tänu firma partnerite laialdastele teadmistele ja pikaajalistele kogemustele suudab TeknEst pakkuda Eesti farmeritele ühemõtteliselt vaid edule suunatud kvaliteetseid tootelahendusi.

Eriti tihedat koostööd tehakse Kesk-Euroopa ühe mainekaima ja üle 80-aastase ajalooga loomasöötade ning silokindlustuslisandite tootjafirmaga Schaumann. Ühised kliendikülastused Saksamaale ja Austriasse on loonud viljaka pinnase veiste ning sigade söötmislahenduste pakkumiseks ja Eesti farmerite igapäevaseks nõustamiseks.

Schaumanni mitmekülgses tootevalikus on eriti rikkalik valik spetsiaalsöötasid – vitamiinija mineraalsöötasid – nii veistele, sigadele, lammastele, kitsedele, hobustele kui ka kanadele. Kogu teadustöö ja tootearendus toimub Saksamaal asuva firma enda teaduskeskuses ISF Schaumann Forschung. Kõik nende müüdavad tooted läbivad pikaajalised praktikakatsed Hülsenbergi tootmisfarmis. Hülsenbergi farmis on kokku umbes 210 lehma ja keskmine piimatoodang aastas on 11 500 kg lehma kohta.

Mida me siis täpsemalt 80-aastase ajalooga loomasöötade ja silokindlustuslisandite tootjafirma Schaumann toodetest pakume?

KALBI tootesari edukaks vasikakasvatuseks Kõik KALBI tootesarja tooted sisaldavad pro- ja prebiootikume, mis aitavad noorel organismil kiiremini, kuid samas tervislikult kasvada. Kasutades vasika esimestel elutundidel, päevadel ja nädalatel KALBI tootesarja tooteid koos soolestiku tervist toetava toimeainetekompleksiga SGW, aitame vasikal immuunpuudulikkuse lünka täita ning organismi vastupanuvõimet keskkonnamõjudele märgatavalt tõsta.

Mikroniseeritud tsinkoksiid vasika- ja põrsakasvatuses Suur päevane juurdekasv ja elujõulisus on vasika kasvatamise peamised eesmärgid.

Schaumanni uus toimeaine MiZi on mikroniseeritud tsinkoksiid, mis parandab vasikate juurdekasvu jootmisperioodil ning vähendab kõhulahtisuse ja hingamisteede haigustesse haigestumise riski. Kõik Schaumanni piimapulbrid ja piimatäiendajad ning vasikate lisasöödad sisaldavad MiZi lisandit.

MiZi toetab ka vasikate immuunsüsteemi. Juba esimestest elupäevadest paraneb söödaväärindus ja juurdekasv.

Peale selle leiab MiZi kasutust ka sigade prestarterites ja söö-

dalisandites. MiZi kasutamine söödaseaduses lubatud koguses on avaldanud soole tervisele tõhusat mõju ka näiteks põrsaste kolibakterist tingitud kõhulahtisuse korral.

Põrsa seedesüsteemi stabiliseerimine koos raskmetallide keskkonda sattumise vähendamisega on loomade heaolu ja keskkonnakaitse tähtsad aspektid. MiZiga on esimese kümne päeva jooksul pärast võõrutamist oluliselt vähem kõhulahtisust ja põrsaste päevane juurdekasv esimesel kahel võõrutusjärgsel nädalal on 25% kõrgem. MiZi on oluline alternatiiv tavalisele tsinkoksiidile.

Ratsiooni optimeerimine Rumivitaliga Ensüümtoode Rumivital toetab vatsas kiufraktsioonide seedet ja kiudu lagundavate mikroobide kõrget aktiivsust.

Olenevalt ratsiooni koostisest tõhustab Rumivital kas kiudude lahustumist või parandab märgatavalt kogu ratsiooni orgaanilise aine seeduvust.

Uuringud on näidanud, et Rumivitali kasutamisega saab orgaanilise aine seeduvust suurendada keskmiselt 2,0–2,5 % võrra. Lüpsilehma tervisliku söötmise ning parema tasuvuse seisukohast on mõistlik rat-

sioonis põhisööda osakaalu suurendada ja jõusöödakoguseid vähendada.

Praktikas on tõestust leidnud fakt, et toorkiu seeduvus silodes kõigub suuresti ja on osaliselt ebapiisav. Rumivitali kasutamisel ratsioonis toetame vatsa kiuseedet, mis võimaldab põhisööda söödaväärtust veelgi paremini ära kasutada ning vähendada ratsioonis jõusöödakoguseid oluliselt.

Aminotrace – orgaaniliselt seotud mikroelementide uus tase Aminotrace on Schaumanni valmistatud suure efektiivsusega orgaaniliselt seotud mikroelemendid. Looma organismi jaoks on mikroelemendid tsink, vask, mangaan, seleen, koobalt, raud ja jood väga olulised eluks vajalikud toitained. Kas individuaalselt või koos on need ühendid seotud paljude funktsioonidega. Nad avaldavad toimet ainevahetusele, paljunemisele, immuunsüsteemile, kasvule, arengule ja erinevate kudede uuenemisele. Väga aktiivsed vask-, tsink-, mangaanja raudbiklütsiinkelaat-hüdraadid on kaitstud seedetraktis teiste mikroelementide kõrvaltoime eest ning see garanteerib nende parema omastatavuse.

Aminotrace’i mineraale söödetakse loomadele vastavalt toodangule ning tänu nende paremale omastatavusele on võimalik lisada 25–50% vähem vaske, tsinki, mangaani ja rauda. Veiste söötmisel on üks suuremaid raskusi pakkuda optimaalses koguses mikroelemente, vältides sealjuures ülesöötmist. Ühelt poolt avaldab mõju põhisööda varieeruvus ja kvaliteet ning teiselt poolt toime vatsas.

Et hoida ära kuumastressi tekkimist lehmadel ja sellega kaasnevaid mõjusid lehmade tervisele, tootlikkusele ning viljakusele, kasutage loomasöödaks erinevate söödalisandite kombinatsiooni. Kuumastressi olukorras suurenenud hingamissagedus ja tugevam süljevool põhjustavad märkimisväärset karbonaatide kadu, mis vähendavad vatsa ja vere pH-d.

Lisades söödale Schumanni toodet Rindamin BP, mis on spetsiaalne puhverainete segu vere ja vatsa jaoks, stabiliseerite vere ja vatsa pH-d.

Toimeainetesegu aitab ennetada atsidoosi juhtumeid ja lisaks püsivad piima kvaliteedinäitajad valk ning rasv kõrgel tasemel. Söötes suvel suuri jõusöödakoguseid, suurendame söödaratsiooni energiasisaldust, kuid oluliselt suureneb ka atsidooside risk. Ratsiooni energiatiheduse tõstmisel on alternatiiviks kaitstud söödarasvade lisamine söödaratsiooni. Toode Schaumann Energy tõstab eesmärgipäraselt ratsiooni energiasisaldust ilma vatsa liigselt koormamata ja ebavajalikku ainevahetussoojust tootmata. Ratsiooni järelkuumenemine vähendab maitseomadusi ja halvendab söömust oluliselt.

Silostar TMR Protect stabiliseerib ratsioone, mis kipuvad järelkuumenema ning see vähendab oluliselt kahjulike pärmide sisaldust ratsioonis ning tõstab energiasisaldust ja maitseomadusi. Silostar TMR Protect on mittekorrodeeriv graanul, mida on kerge lisada nii miksersöödasegusse kui ka kohapeal valmistatud söödasegusse. Et sinu lehmade piimatoodang ja viljakus ei kannataks, siis võta kasutusele Schumanni tootelahendused suviseks söötmisperioodiks. Selleks, et hoida lehmad kuumastressi eest optimaalselt kaitstuna, kasuta suvel toodet Rindaspezial RV BP Energy.

Tänapäeval peavad söötmislahendused olema teadlikult suunatud ennetavale toimele, sest ennetamine on pikemas perspektiivis ainuõige lahendus. Halbade otsuste tegemisest ning töökorralduslikest vigadest tekkinud terviseprobleemidega, millega kaasnevad erinevad jalahaigused, viljakuse või toodangu langus, võitlemine on väga kulukas.

Viimastel aastatel on inimeste teadlikkus puhtast ning kvali-

teetselt toodetud toidust märgatavalt tõusnud ning tarbijad soovivad täpselt teada, kuidas ning milliste vahenditega on nende toidulaual olev toit toodetud. See seab uued „tegutsemisraamid” kõikidele toidutootmise ahelas osalejatele: põllumajandustootjatele, söödalisandite maaletoojatele, söötmisnõustajatele, veterinaaridele jne.

Põhisööt peab olema parima kvaliteediga Lisaks söödalisanditele kuulub meie tootevalikusse ka Euroopas enim müüdud bioloogiline silokindlustuslisand Bonsilage.

Tõhusa ja kasumliku piimatootmise alustala on kõrge toiteväärtusega kvaliteetne silo.

Meie tootevalikust müüakse kõige rohkem silokindlustuslisandit Bonsilage Forte, millel on bioloogilistest silokindlustuslisanditest ainsana tõestatud ja DLG antud klostriididevastase toime hinnang.

Uuenduslikkus on edukuse võti Kogu Eesti põllumajandussektor on viimastel aastakümnetel läbinud tohutult kiire arengu, eriti märkimisäärselt on tõusnud lehmade piimatoodang.

Praegu kuuluvad Eesti piimatootjad lehmade keskmise väljalüpsi poolest Euroopa tipptegijate hulka. Hea on tõdeda, et Eesti farmid on võtnud edukalt kasutusele kõige kaasaegsemad tootmistehnoloogiad. Üheks neist on Smartbow’ loomade jälgimissüsteem.

Intelligentne Smartbow’ jälgimissüsteem salvestab loomade aktiivsust ja mäletsemist ööpäevaringselt ning võimaldab määrata ka looma asukoha farmis.

Uuenduslik kõrvamärk edastab info farmi paigaldatud vastuvõtjate kaudu lokaalsesse serverisse, kus andmeid töödeldakse iseõppivate algoritmidega.

Süsteem teavitab kasutajat automaatselt, kui esineb kõrvalekaldeid looma tavapärasest käitumisest, võimaldades seeläbi varakult tegutseda. Kasutajate teavitamine toimub e-posti või SMS-i teel, mistõttu on võimalik ka farmist eemal olles loomade tegevusega kursis olla.

TeknEsti strateegia on pakkuda farmidele mitmekülgset tootevalikut koos edule suunatud söötmisnõustamisega. Meie meeskonda iseloomustab avatus, uuenduslikkus ja arengumeelsus. Eduka ja järjepideva koostöö tulemus on rahulolevad kliendid.

Informatsioon ja müük: OÜ TeknEst Luige Baas, Luige küla, Kiili vald, 75404 Harjumaa Tel 604 6224, Mobiil 506 1500, e-mail: teknest@teknest.ee, www.teknest.ee

29. august 2019

100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29

30 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

Nutikad abivahendid jälgivad vilja kvaliteeti Vilja hind sõltub mitmest tegurist.

Kvaliteedi ja puhtuse kõrval on üks olulisemaid niiskus, mida on kasulik võimalikult täpselt teada.

AIN ALVELA Ennekõike jaotavad kokkuostjad vastu võetava vilja kvaliteedikategooriatesse ehk sortidesse. Õlikultuuride puhul on määrav seemne õlisisaldus ja iga lisaprotsent toob raha juurde.

Niiskuse ja kvaliteedi näitajate määramiseks on kõikidel suurematel teravilja kokkuostjatel varumispunktis spetsiaalsed kaalukojad, kus ka labor, milles taadeldud seadmetega määratakse vilja kvaliteedinäitajad. Puhuks kui teravili mingitele kriteeriumidele ei vasta, on kokkuostjatel eri lahendusi.

Vilja niiskust tasub mõõta ka põllul

Viljakoorem võidakse üldse tagasi saata, aga üldiselt pakutakse nn hinnakorrektsiooni ehk siis makstakse vähem. Uue

hinna arvutamiseks on valemeid ja metoodikaid ning sellisel juhul jääb juba vilja tooja otsustada, kas nendega nõus olla või mitte.

Näiteks lubatud niiskusetaset ületava vilja võtab kokkuostja tavaliselt küll vastu, kuid viidates vajadusele see veel kord üle kuivatada, soostub maksma selle eest näiteks 10% vähem kui normikohase niiskusega vilja eest.

Seetõttu on põllumehel mõistlik oma vilja olulisemaid kriteeriume ise juba enne teada. Selleks on välja mõeldud mitmeid abivahendeid, näiteks selliseid, mis aitavad vilja niiskusesisaldust määrata.

OÜ Agri Partner juhataja Argo Kukk kirjeldab üht Taanis toodetud uudset teraviljade niiskusemõõtjat kui käepärast vahendit, millega

Portatiivne kohvrisse pakitav niiskusemõõtja annab põllumehele indikatiivse näitaja, mida on vaja teravilja käitlemisel teada, aga mis siiski ei ole pädev tulemus kokkuostja juures.

kiiresti oma vilja niiskusesisalduse põhilised parameetrid teada saab.

“See on purustava kambriga niiskusemõõtja. Kambrisse pandud terad muljutakse puruks ja niiskust mõõdetakse nende terade elektrijuhtivuse kaudu.

Eri kultuuride niiskusesisalduse mõõtmiseks tuleb seade vastavalt kalibreerida,” selgitab Argo Kukk. “On olemas ka tera-

sid muljuv niiskusemõõtja, aga purustava variandi puhul on mõõtmistulemus täpsem.”

Terasid purustava mõõtmisseadme mõningane miinus on see, et selle kambrisse mahub vaid üliväike kogus teri, 8–11 ml, ja kui vili on väga prahine, siis ei pruugi seade terade niiskust kõige täpsemini kätte saada.

Teraviljakasvataja peab ikka oma vilja niiskusesisaldust mõõt-

ma. Isegi siis, kui suvi on lõikusperioodil nii kuiv nagu mullune, tuleb veenduda, et vili on kokkuostu saatmiseks normis.

Tavapärane on vilja niiskuse mõõtmine siis, kui see jõuab kuivatisse. Uuemad uuringud soovitavad aga mõõta terade niiskust juba põllul. Nii saab teha täpsemaid otsuseid.

“Ennekõike on terade niiskust vaja mõõta põllul, et otsus-

tada, millises järjestuses lõikama hakata, sest kultuurid valmivad eri ajal. Eks põllumees püüabki erinevaid kultuure külvata nii, et koristusperiood saaks hakata pihta, ütleme juuli keskpaigast või lõpust, ja sedamööda, kuidas viljad põldudel valmivad, saab neid järjest koristada. Niiskust mõõtmas võib käia aga juba ajal, kui vili veel nii-öelda püsti on. Nõnda saab

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

31

FOTO: RAIVO TASSO

Vilja niiskusesisaldust on tavaks mõõta siis, kui koorem on põllult kuivatisse jõudnud, ent seda tasub teha ka muul ajal.

TA S U B T E A DA

Teravilja vastuvõtu tingimused nn Toiduvili jaotatakse sortide järgi kvaliteedigruppidesse (I–V kategooria), söödavili jagatakse sortide kaupa, eraldi kvaliteedigruppe ei määrata. nnEraldi võetakse vastu ja hinnatakse mahevilja. nnOstu korral müüja laost arvestatakse teravilja hinnast maha transpordikulu. nnKokkuostuhinnad sõltuvad teraviljade börsihindadest. nn Lepingulistele klientidele makstakse toodud vilja eest üldiselt nädala jooksul, mittelepinguliste klientide maksetähtaeg võib ulatuda 60 päevani.

Toiduvili nnVili peab vastama minimaalsetele toiduvilja kvaliteedinõuetele, ei tohi sisaldada väliste haigustunnustega, riknenud ega mädanenud seemneid, peab olema teraviljale iseloomuliku värvuse ja lõhnaga. nnLubatud niiskusesisaldus 11–14%. nnToiduvilja lubatud prügilisand kuni 2%, prügi alates 1% arvestatakse hinnast maha.

teada, millisele põllule on paras minna esimesena, kuhu veidi hiljem jne.”

Pärast seda, kui vili on kuivatisse jõudnud, tuleb ka seal niiskust mõõta. Kokkuostja ei taha liiga niisket ega liiga kuiva vilja.

Purustavatel mõõtjatel on lisaks konkreetse viljakoguse niiskuse näidule ka keskmine näit, mis kuvab seda niiskust, mis on tuletatud ühel põllul

näiteks kolmest-neljast kohast võetud proovide keskmisest tule­musest.

Mõõtjas olev terade kogus on väike ja tulemuse muutmiseks piisab mõnest rohelisest terast selles proovikoguses. Argo Kukk soovitabki võtta ühelt põllult vähemalt kolm proovi eri kohtadest, et saada nende keskmine näit ja selle järgi otsuseid teha.

nnToidunisu I kategooria proteiinisisaldus peab olema minimaalselt 14%, mahukaal 770 g/l, kleepvalk min 28% ja teralisand maksimaalselt 5%, sh peentera maksimaalselt 3%. Peenteraks liigitatakse läbiminek 2,0 × 20 mm sõelast. nn Toidurukki I kategooria mahukaal 720 g/l, teralisand kuni 4%, sh peentera kuni 3%, peentera läbiminek 1,8 × 20 mm sõelast. nnToidukaera I kategooria vili peab olema mahukaaluga vähemalt 540 g/l, kestata nn võõrtera osakaal maksimaalselt 5%. Peentera läbiminek 1,7 × 20 mm sõelast.

Söödavili nn Teralisandite (muud teraviljad, kahjustatud või rohelised terad) osakaal 5–7%, söödaodra puhul kuni 12%. nnLubatud niiskus kuni 14%. nnMahukaal: nisu 720, rukis 680, oder 620, kaer 520 g/l. nnPrügilisandid maksimaalselt 3%, märja vilja puhul kuni 4%.

Käsikombain ja teised abivahendid Viljaproovide võtmise abivahendiks on välja mõeldud käes kantav miniatuurne kombain, mis lõikab vilja analoogselt päriskombainiga, hekseldab terad välja ja kogub punkrisse, nagu see ikka käib. Sellest käsikombainist läbi käinud vili on suhteliselt sarnane sellega, mis tuleb päris kombai-

Alari Sukamägi

nnKasvama läinud terade osakaal maksimaalselt 2,5–6%. nnFusarioossed terad maksimaalselt 0,1%. nnSöödavilja puhul loetakse peenteraks (kiduraks teraks) nisu puhul läbiminek 2,0 × 20 mm sõelast, odral 2,2 × 20 mm sõelast. Õlikultuurid nnLubatud niiskus 6–9%. nnPrügilisandid 2–4%. nnÜlekuumutatud terad kuni 5%. nnÕli baasiline sisaldus vähemalt 40%.

Kaunviljad nnNiiskus maksimaalselt 14%. nnPrügilisand kuni 2%. nnSöödavilja puhul eraldi kvaliteedinõudeid pole, toiduherne ja oa puhul on lubatud kuni 4% laigulisus (rohelisedpruunikad-mustad täpid, pruunikad-kollased laigud, plekid), kahjuri­kahjustusi kuni 3% ja vigastatud seemnete osakaal kuni 5%.

Allikas: Oilseeds, Scandagra, Eesti Taluvili, Tartu Mill, Eesti Vili, Agritel International

nist. Ehk üksjagu ehedam, kui lihtsalt sõrmedega terasid viljapeast välja pudistades. Argo Kukk kinnitab, et sellise riistaga proovivilja võttes saab agronoom kohe aru, kas suurel kombainil on õige aeg põllule sõita või on veel vara.

Muidugi on võimalik enne koristust niiskuseproovi üldse mitte võtta või teha seda põlise kombe kohaselt tera hamba all

5664 0889

proovides. Kel selline omaenese tarkusest lähtuv kõhutunne töötab, siis ega peagi selleks mingeid tehnilisi, 350–500 eurot maksvaid abivahendeid soetama. Samas on mõõtmisseadmed tänapäeval väga täpseks läinud, kogu viljapartii hinna määramisel võib küsimus olla 0,5–1% niiskuses ja seda vahet ei pruugi pelgalt hambaga katsudes ära tunda.

alari@agriland.ee

Argo Kukk rõhutab, et kõik sellist tüüpi portatiivsed niiskuse- või mõne muu analüüsi tegemise vahendid on indikaatorvahendid ega konkureeri laborianalüüside tulemusega selles mõttes, et laborile jääb alati n-ö viimane sõna.

Kui niiskus võiks olla konkreetse mõõtühikuna üheselt mõistetav, siis Kuke jutust tuleb välja, et see ei ole seda mitte.

Vanasti mõõdeti vilja niiskusesisaldust ahjus viljaproovist niiskuse väljaaurutamise teel, nüüd aga on kõikides kokkuostupunktides olemas spetsiaalne infrapunaseade, mis peab vastama nõuetele, olema pädeval instantsil kontrollitud ja mille näit on kokkuostjale nagu aamen kirikus.

Samas on mitmed kogemustega teraviljakasvatajad öelnud, et ühe kokkuostja juures näitab üks ja sama viljapartii üht tulemust, teise juures hoopis teist, kuigi mõlemal on ühesugune laboriseade. Samuti ei aktsepteeri kokkuostjad neid niiskusenäite, mille põllumees ise oma indikaatorvahendiga mõõtnud on ja eks infrapunamõõtja peakski andma täpsema tulemuse.

“Oleme soovitanud teraviljakasvatajatele, et kui esimene partii vilja on kokkuostu viidud, siis võetaks sellest viljast, mis on juba laborianalüüsi läbinud ja mille tulemus on teada, kotike endale kaasa,” räägib Argo Kukk. “Siis saab juba proovitud vilja põhjal ära kalibreerida oma koduse niiskusemõõtja, et seadistustes oleks kogu aeg näha ka labori näit.”

32 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

Bayer – pikaajaline kogemus, teadmised ja professionaalsus Bayer on üle 150-aastase ajalooga uuenduslik ettevõte, mille peamised tegevusvaldkonnad on tervishoid ja põllumajandus. Oma uuenduslike toodetega leitakse lahendusi tänapäeva suurematele väljakutsetele. Üha suureneval ja vananeval maailma rahvastikul on vaja paremat tervishoidu ning piisavat toiduvaru. Bayer aitab tagada küllaldase varu usaldusväärseid kvaliteetseid toiduaineid, loomasööta ja taimseid tooraineid.

Bayeri põllumajandusele keskenduv osakond CropScience on praegu maailmas juhtpositsioonil taimekaitse ja mittepõllumajandusliku kahjuritõrje valdkondades tänu tõhusatele toodetele, teedrajavatele innovatsioonidele ning kliendikesksusele.

Kaasaegne põllumajandus tähendab järjepidevat uuenduste kasutuselevõttu ja põllumajandustavade pidevat täiustamist, aga selleks, et jõuda nii modernsete lähenemisteni, on läbi käidud pikk teekond.

Kuldsed viljapead ja tuules lainetavad kuldkollased viljapõllud – see on olnud iga ajastu põllumehe unistus. Paljude sajandite vältel oli reaalsus unistusest väga erinev: terved väljad muutusid mustaks, viljapead tuhmu-

sid ja terad kuivasid. Probleem on sama vana kui Piibel. Vanas Testamendis on vähemalt kaks viidet „ära neetud” teraviljakultuuridele. Varasematel aegadel peeti seda isegi jumalikuks karistuseks õelatele põllumeestele. Niipea, kui teadlased olid 19. sajandil saanud jaole, et taolise kahju tekitajad on seenhaigused, asuti kasutama kõikvõimalikke meetodeid võitlemaks ikalduse vastu. Tuhk, soolavesi, vedelsõnnik, naatriumsulfaat, isegi arseen – võis ainult võimaluse nimetada ja kohe prooviti see järele.

1914. aasta oli teraviljakasvatuses uue ajastu algus, kui Bayer tutvustas maailmale esimest seemnete puhtimisvahendit Uspulun – revolutsioon, mis

tähistas võitu teraviljakasvatuse iidse needuse vastu. Uspulun sisaldas elavhõbedat, mis oli väga tõhus, kuid kui mitmed tolle aja parimad analüüsimeetodid tõestasid elavhõbeda ohutust, siis nüüd ei suudaks me sellisele toimeainele enam mõeldagi. Praegusel ajal kontrollitakse taimekaitsevahendeid intensiivselt ja rangelt regulatsioone järgides. Kõike seda tehakse eesmärgiga pakkuda ohutuid ja kvaliteetseid tooteid, mis aitavad kaasa säästvale põllumajan-

dusele. Taimekaitse areng läheb kiirete sammudega edasi ning just seepärast tuleb ka tänapäeval hüvasti jätta paljude tuntud toimeainetega, mis on tegelikult „ajale jalgu jäänud”.

Pikaaegse teadusuuringute ja erinevate lahenduste pakkumise kogemusega Bayeri taimekaitse tooteportfell hõlmab kõike, mida põllumees putukate, umbrohtude ja haiguste tõrjeks vajab. Portfell sisaldab ka loodusest pärinevaid lahendusi, näiteks bioloogilisi tooteid,

mis kasutavad põllukultuuride kaitsmiseks looduse enda kaitsemehhanisme.

Kõik meie ümber muutub ja pidevas muutumises on ka põllul taimi kahjustavad ja saaki vähendavad kahjurid. Taimedel on olemas saagipotentsiaal, mille realiseerimine õigete otsuste kaudu ongi põllumehe kõige keerulisem ülesanne.

Taimekaitsel on tähtis roll saagi kojutoomisel ning just seepärast, et kahjustajad on ajas niivõrd palju muutunud, on sama

teinud ka taimekaitse. Õigemini, taimekaitsevahendid peavad olema samm või isegi kaks eespool.

Eesti põllumajanduses on selgelt näha, kui palju oleme koos arenenud. Bayer on tutvustanud turule pidevalt uusi vahendeid, mis sobivad meie tingimustesse ning mis tänu põllumeeste pädevusele ja toodete õigele kasutamisele on aidanud põldude saagipotentsiaali ellu viia.

Tänapäeval ei räägita enam ühekomponendilistest taimekaitsevahenditest, vaid taimekaitsevaldkonna hüppelise edu taga on see, et üks toode sisaldab eri toimeaineid, mis annavad tulemuse juba ühe pritsimisega.

Bayer on Eesti põllumehe tugev ja usaldusväärne partner ning seda juba aastakümneid.

Bayeri kollektiiv teeb igapäevaselt tihedat koostööd põllumeestega ning töötab usalduse hoidmise meetodil. Bayeri esindajad mõtlevad kui põllumehed – lahendus põllul tuleneb alati konkreetsetest eesmärkidest ja soovidest. Soovime pikaajalist koostööd ja oleme kindlad, et kui võidab põllumees, võidame ka meie.

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

33

PAKUME VENEMAAL TOODETUD KVALITEETSET PÕLLUMAJANDUSTEHNIKAT Teh Agro OÜ on suunatud Venemaal toodetud põllumajandustehnika müügile Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Meie pakutava tehnika hulgas leidub mitmeid mullaharimismasinaid, külvikuid, haagiseid, söödavarumistehnikat ja ka metsatehnikat. Püüame leida individuaalselt sobivaima lahenduse igale tõsisele põllumehele. Kuna tegeleme ka ise põllumajandusliku tootmisega, siis esmalt katsetame pakutavaid masinaid ise ja seejärel valime parima saadaoleva tehnika seast.

Teravilja koristusjärgsel perioodil on kõige aktuaalsem kvaliteetne ja kiire mullaharimine.

Kõige populaarsem meie poolt pakutavatest masinatest on raske randaal DOMINANTA. Masin on enda suurepäraseid tööomadusi tõestanud juba 3 aastat, mil alustas tööd esimene w D520. Masin on konstrueeritud professionaalseks põlluharimiseks. Tööorganiks olev 610 mm ketas on paigutatud agressiivse nurga alla ja see koostöös tugeva keerdvedru kivikaitse ja masina piisava kaaluga (üle 1000 kg

meetri kohta) tagab ühtlase töösügavuse ja orgaanilise massi ühtlase segamise mullaga ka rasketes tingimustes. Töösügavus on kuni 18 cm.

Masina tööorganite ja pakkeri laagrid on hooldevabad. Saadaval on 3–7,2 m töölaiusega masinad.

Kogu meie pakutava tehnikaga on võimalik tutvuda kodulehel. Samuti organiseerime huvilistele masinate töö demonstratsioone põllul.

Tõsisematele huvilistele organiseerime külastuse Prom Agro OOO mullaharimismasinate ja Jaroslavets haagiste valmistamise tehastesse.

Pikalt kasutusest väljas olnud ja võsastunud põldude esmaseks hoolduseks sobib kännufrees – multšer.

Masin on võimeline purustama puitu tüveläbimõõduga kuni 30 cm ja segama seda pinnasega kuni 15 cm sügavuselt.

Randaal Dominanta

Haagistest populaarseim on GIGANT universaalhaagis mahutavusega kuni 65 m3.

2–3teljelised. Valikus tsingitud või roostevabast terasest portedega. Mahalaadimine toimub eesmise lükandseina abil kuni 3 minuti jooksul. Universaalseks teevad haagise tema erinevad kasutusvõimalused. Haagisele on võimalik lisada hüdrauliline tagaluuk, viljatigu või sõnnikulaotur. See võimaldab haagise aastaringse kasutuse.

Pakume ka soodsa hinnaga, lihtsalt kasutatavat ja vähest tööjõudu vajavat pneumokülvikut BÕSTRITSA 3, 6 ja 7,2 m töölaiusega.

Külvik on lihtsa ehitusega ja kiiresti seadistatav.

Puudub keeruline elektroonika, pult kontrollib vaid sõlmede tööd ja seemnetaset punkris.

Külvinormi seadistus toimub käsitsi ja võtab aega vaid mõne minuti. Külvik sobib kõigi enamlevinud seemnete külviks. Samaaegselt seemnetega on võimalik külvata stardiväetist või maheväetist.

www.tehagro.eu Müük ja konsultatsioon: tel 5567 8618 | E-post: tehagroou@gmail.com

34 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

Kabiinita traktorist nutilahendustega varustatud efektiivse töömasinani Sarnaselt teistele masinatele on ka traktorid muutunud aja jooksul järjest võimsamaks, vastupidavamaks ja kasutajasõbralikumaks. Samuti ei ole traktorid jäänud puutumata nutilahendustest ja seda mitte moeilmingute, vaid reaalsete vajaduste pärast – seeläbi saavad põllutööd tehtud üha kiiremini ja tõhusamalt.

UKU ADRIAN ILVES FOTO: ATELIER BUSCHE

John Deere’i traktor Waterloo Boy

FOTO: ERAKOGU

Tänapäeva masina CommandPRO juhtimiskonsool koos puutetundliku ekraaniga

John Deere’i traktor A 1938

FOTO: ERAKOGU

John Deere’i traktor 4020

FOTO: ERAKOGU

Kui rääkida viimase saja aasta jooksul toimunud traktorite innovatsioonist, siis uuenduste väljatoomise asemel oleks lihtsam küsida, mis ei ole muutunud ega täienenud. Arengud masinaehituses, eletroonikas ja infotehnoloogias on nõudmisi ning standardeid järjest tõstnud. Traktor peab iga oma kilo kohta sisaldama maksimaalselt võimsust ja olema samas võimalikult ökonoomne. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli traktori puhul märkimisväärne juba asjaolu, kui see suutis oma oluliselt väiksemast funktsionaalsusest hoolimata stabiilselt hommikust õhtuni tõrgeteta töötada.

Algselt puudusid traktoritel näiteks tänapäeval täiesti elementaarseks peetavad osad – kabiinid. Baltic Agro traktorite tootejuht Kristjan Ruusamäe toob välja, et alles 1950-ndatel tutvustati lahendust ROPS (Roll Over Protection System), mis kaitses operaatorit traktori võimaliku ümbermineku ja muude ohtude korral. Hiljem lisandus sellele juba kinnine juhikabiin, mis nüüdseks on muudetud võimalikult mugavaks. Igati ootuspäraselt on koos traktorite töövõimekusega kasvanud ka traktorite tootmise võimekus. John Deere’i Mannheimi traktoritehases toodetakse umbes 200 traktorit päevas.

Viimastel kümnenditel on Ruusamäe sõnul üha rohkem rõhku pandud traktorite keskkonnasõbralikkusele, vähendades kütusekulu ja karmistades heitgaasi saastenorme.

Infotehnoloogia arengu tõttu on traktorid varustatud rohkemate nutilahendustega kui aastaid tagasi. Tänapäeva traktorid

on ühendatud internetiga, mille abiga on võimalik jälgida masina tööd, efektiivsust, võimalikke rikkeid ja muud olulist.

Samuti annavad võrguühenduses traktorid edasimüüjale hea võimaluse masinaid kaughalduse teel jälgida ning vajadusel tarkvarauuendusi teha või lihtsamaid rikkeid kõrvaldada.

Kaughaldus säästab oluliselt kliendi aega, sest annab masinast esmase ülevaate ilma kohale sõitmata. Korralist hooldust tehakse endiselt kliendi juures kohapeal, kasutades selleks kõige vajaminevaga varustatud hooldusbusse.

Suurenevad nõudmised

Ruusamäe toob välja, et koos põllumajandusettevõtete suurenemisega on aja jooksul kasvanud ka kasutajate ootused traktoritele. Müüdud traktorite keskmine võimsus on kasvanud 150 hobujõult võimsusklassini 200–250 hj. Praegu on enamik müüdavatest traktoritest võimsusklassis 200–250 hj. Kasutajad ootavad ja otsivad traktorilt eelkõige kasutusmugavust, et pikad tööpäevad kabiinis mööduksid võimalikult ergonoomiliselt ja operaatorid suudaksid seeläbi päevas rohkem tööd teha.

Kindlasti tasub Ruusamäe sõnul arengutest välja tuua erinevad automatiseeritud lahendused, nagu automaatroolimine ja automaatsed põlluotsapöörded.

Traktorit automaatselt juhtiv GPS-iga roolimissüsteem laseb operaatoril samal ajal tööprotsessi jälgimisele keskenduda.

Automaatroolimissüsteemile on lisandunud automaatsed põlluotsapöörded, mille puhul operaator valib põllu otsas ainult

suuna, kummale poole masin keerab, ning traktor sooritab pöörde koos pööramiseks vajalike funktsioonidega (haakeseadme tõstmine/langetamine, käiguvahetus, kiiruse muutus).

“Lisaks on suuremad põllumajandustraktorid modemi abil internetiga ühendatud, mis annab võimaluse masina tööd mistahes internetiga ühendatud seadmest jälgida. Jälgida saab töö efektiivsust, kütusekulu andmeid, võimalikke rikkekoode ning põllul tehtava töö andmeid, nagu saagikaart, külvikaart ja väetamiskaart. Eri marki traktorite omavahel ühildamisel on vaja veel suuri samme astuda, et andmed oleksid ilma liigseid lisaseadistusi tegemata lihtsasti ühest masinast teise imporditavad,” mainib Ruusamäe ning lisab muutumatuks jäänud aspektide kohta naljatades, et endiselt on enamikul traktoritel suuremad rattad taga ning väiksemad rattad eespool.

Viimastel aastatel ei ole traktorite turuosades iseenesest suuri muutusi toimunud. Kõige rohkem traktoreid müüb endiselt John Deere. Eestisse müüdavad masinad on Ruusamäe sõnul lähiriikide traktoritega võrreldes kõrgema varustustasemega. “Lätis ja Leedus müüdavad masinad on reeglina madalama varustusastmega. Eesti põllumees teeb keskmiselt rohkem töötunde ning masinat kasutatakse universaalsemalt. See tingib kõrgema varustustaseme. Samuti tehakse Eestis aastas ühe traktori kohta keskmiselt rohkem töötunde kui näiteks Soomes või Skandinaavia riikides.”

29. august 2019

100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

35

36 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

Tark tehnoloogia hoiab

välitöötajad ja juhid samas infoväljas Ajad, kui info oli mahukates kaustades või knopkaga seinale kinnitatud paberil, on saamas ajalooks.

Tänapäeval on oluline, et vajalik info oleks mugavalt kättesaadav ja kasutatav igal ajal, igas kohas ja mistahes digiseadmest.

Valdav osa meid ümbritsevast infost on seotud asukohaga.

GIS-rakendustega saame töötada asukohaandmetega ning vastavatesse tarkvaradesse lisandub aina rohkem uusi võimalusi üha suuremate andmehulkade töötlemiseks ja vajaliku info kiireks edastamiseks.

Universaalse sisu ja võimalustega geoinfosüsteemide (GIS) ja vastavate tehnoloogiate kasutamine muutub nii organisatsioonide spetsialistide kui ka juhtide töö üha asendamatumaks osaks, aidates teha igapäevaseid toiminguid senisest tõhusamalt ja mugavamalt. „Geograafilist kirjaoskust targasti kasutades muutub näiteks algselt mahukatest aruannetest või tabelitesse talletatud kirjetest pärit info kasutamine kordades efektiivsemaks, täpsemaks ja läbipaistvamaks, sest GIS-iga on lihtne siduda ja töödelda samaaegselt erinevatest algallikatest pärinevaid asukohapõhiseid ning muid andmeid,” räägib AlphaGIS OÜ müügiosakonna juhataja Ranel Suurna.

AlphaGIS OÜ pakub Eesti juhtiva geoinformaatikaettevõttena eri profiiliga organisatsioonidele juba 50 aastat tegutsenud GIS-tarkvara tootja Esri maailma populaarseimat ja levinuimat ArcGIS platvormi ja vastavatel lahendustel põhinevaid tooteid.

Tegemist on tervikliku GISlahendusega, mis pakub tipptasemel professionaalseid vahendeid erineva sisuga (geo)andmete haldamiseks, kvaliteetsete trükiste ja kaartide koostamiseks, suurandmete töötluseks jne. Olenemata ülesandest saab nii spetsialist, juht kui ka tavakodanik vajalikud töövahendid nii välitöödel info kogumiseks, töökäskude koostamiseks kui ka projektide planeerimiseks, samuti liidestused erinevate registritega jne. ArcGIS on GIS-ülesannete teenistuses olev ökosüsteem, mis sisaldab kümneid kasutusvalmis tooteid, mille hulgast saab valida

valt täienevasse geoportaali (vt bit.ly/2KrTt0C).

Info ühendamine

ArcGIS platvorm – maailma kõige populaarsemad asukohapõhised tarkvaravahendid ettevõtte juhtimiseks

ettevõtte juhtimiseks ja igapäevatööks vajalikud.

Asukohapõhise infoga seotud ülesanded ArcGIS platvormi saab kasutada väga paljudes valdkondades, millest metsandus, põllumajandus, keskkonnakaitse ja kartograafia on vaid mõned näited. Eestis kasutavad neid võimalusi edukalt sajad geoandmeid tootvad, analüüsivad ja haldavad riiklikud organisatsioonid (nt Maa-amet, Veeteede Amet, Maanteeamet, Eesti Geoloogiateenistus jt), kohalikud omavalitsused, kõrg- ja üldhariduskoolid, põllumajandusasutused, metsandusettevõtted, planeeringu- ja konsultatsioonifirmad jpt. Nii näiteks annab Keskkonnaagentuuri koostatud riikliku keskkonnaseire kaardirakendus igale inimesele võimaluse ise jälgida, kas tema kodukoha lähedal võetakse mingisuguseid proove või tehakse vaatlusi (vt bit.ly/2w5rydV).

Eesti Taimekasvatuse Instituut aga kaardistab iga-aastaselt taimehaiguste ja -kahjurite levikut ning avalikustab kogutud (kaardi)andmed (vtmonitooring.etki.ee/). Veeteede Ameti rakendus Nutimeri aadressil gis.vta.ee/nutimeri/ kuvab Veeteede Ameti ametlikke elektroonilisi navigatsioonikaarte jne.

Ranel Suurna kirjeldab mitmeid olukordi, kus reaalajas jagatav ja kättesaadav info geograafilises ruumis toimuva ja tehtava kohta on hädavajalik.

Nii näevad näiteks kõik asjaosalised samaaegselt, mis toimub kalmistuplatsil või kuhu langenud puu ligipääsutee on sulgenud. Põllumaadel ja metsalankidel tehtavate tööde puhul peaks välitööde info jõudma kiiresti kontoris olevate juhtide-

GISpõhine töölaud välitöödel objektide kaardistamiseks ja info jälgimiseks.

ni, et töid oleks võimalik efektiivselt koordineerida ja juhendada. Tänu GIS-lahendustele saab kiiresti edastada teavet ka selle kohta, millised põllumaad on teatud sordi all või kui kaugel on metsatööd ühel või teisel raielangil. Sama info on korraga kättesaadav nii töö tegijatele, spetsialistidele kui ka juhtidele või tellijatele.

Sidepidamiseks ja kaardimaterjali kasutamiseks sobivad kõik moodsad digiseadmed: mobiiltelefonid, tahvelarvutid, süle- ja lauaarvutid. Täpselt nii nagu Facebooki ja teiste pilvepõhiste rakenduste puhul, pole ka siin vahet, millises seadmes seda kasutatakse – kaart koos vajalike andmetega näeb nendes kõigis samasugune välja ja toimib sarnaselt nii Androidi, iOS-i kui ka Windowsi seadmetes, nii brauserit kasutades kui ka eraldiseisvate rakenduste/äppidena. „Piltlikult öeldes pakume tööriistakasti, milles leiduvate instrumentidega saab muuta tegevuse ökonoomsemaks ning laiahaardelisemaks,” selgitab Ranel Suurna. Olukorras, kus geoinfo (kaardikihid, tabeland-

med, manustena objektide külge lisatud dokumendid jms) on üha rohkem veebiteenustepõhine, on see ka ArcGIS-i puhul iseenesestmõistetav. Nõnda saab näiteks välitöödel kogutavad andmed otse pilve salvestada ning kasutajad saavad rollide kaudu neile vajalikud juurdepääsud/õigused määrata. Eesti kontekstis lihtsustab GIS-i juurutamist ka asjaolu, et järjest rohkem vajalikku sisu on kvaliteetsete ja ajakohastatud avaandmetena (nt halduspiirid, katastriüksused, põllumassiivid, metsaeraldised jpm) kättesaadav. Väga suur roll selles on lisaks Maa-ametile ka teistel riigi- ja kohalikel omavalitsustel.

GIS-lahendused kohalikes omavalitsustes Pärast haldusreformi on riigihalduses toimunud suured ja olulised muudatused, mille tulemusena muutus paljude omavalitsuste suurus ja senine töökorraldus. Kohaliku omavalitsuse seisukohast on elutähtsateks märksõnadeks kiire infovahetus ja koostöö elanikega, mitmesuguste kodanikuühen-

dustega ning riigi- ja erasektoris tegutsevate partnerite vahel.

Ranel Suurna selgitab: „Esmalt vajab iga kohalik omavalitsus ja selle allasutused igapäevaste otsuste tegemisel täpset ja ajakohast infot oma territooriumil toimuva ja juhtuva kohta. See on vajalik, et pakkuda inimestele aina paremaid teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasv ning täita neile seadusega pandud ülesandeid.

Teisalt on aktuaalne targa omavalitsuse kontseptsioon, millega suunatakse sihtrühmale avalikke teenuseid IKT-lahenduste ning kaasava valitsemise kaudu, et tagada jätkusuutlikumat majanduslikku arengut ja paremat elukvaliteeti.” Omavalitsused koondavad järjest rohkem vajalikku (kaardi)materjali nende kodulehtedelt leitavasse kesksesse geoportaali, mistõttu väheneb ka kodanike ja partnerite ajakulu vajaliku teabe saamisel.

Näiteks on Saaremaa vald kaardimaterjalidega seotud teabe koondatud pide-

Ranel Suurna sõnul on GIStehnoloogial täita oluline roll – ühendada efektiivselt omavalitsuses ja sellega seotud osakondades või asutustes tekkiv info ja erineva sisuga andmestikud (tehnovõrgud, keskkond, maakorraldus, ruumiline planeerimine, sotsiaalabi, haridus, veevarustus ja kanalisatsioon, jäätmekorraldus ja heakord, teed ja tänavad, elamu- ja kommunaalmajandus, järelevalve, ühistransport, teenuste kättesaadavus, rahvastiku paiknemine ja mobiilsuse kaardistamine jpm), andes neile geograafilise konteksti ning platvormi koostööks ja innovatsiooniks.

GIS-lahendused aitavad ka omavalitsuse territooriumil elavate inimestega suhtlemisel. Kui on vaja korraldada näiteks ideekorje, saab omavalitsuse spetsialist kiiresti ise atraktiivse kujunduse ja funktsionaalsusega rakenduse kokku panna ning vahendada erinevate kanalite kaudu infot nii partneritele kui kodanikele.

Heaks näiteks on siin Valga Vallavalitsuses praegu koostamisel oleva üldplaneeringu ideekorje rakendus (vt www.valga.ee/kaardid).

Vajaduste kaardistamisest koolituste ja nõustamiseni Organisatsioonidele, kes soovivad juurutada moodsaimat GIS-tehnoloogiat, on AlphaGIS usaldusväärne partner. Tihti vajab võimalik klient esmalt nõustamist teemal, milliseid kitsaskohti saaks digitaliseerimise teel operatiivsemalt ja hõlpsamini lahendada. Seejärel saab valida töövahendid ning vaadata, millised neist konkreetsete ülesannete lahendamiseks kõige paremini sobivad.

AlphaGIS OÜ aitab kasutajaid kõigis sisulistes ja tehnilistes küsimustes, nagu paigaldus, seadistamine, koolitus ning vajaduse korral ka võimalik arendus ning täiendav nõustamine.

TA S U B T E A DA

Millega AlphaGIS OÜ tegeleb?

Esri (Environmental Systems Research Institute, Inc) on 1969. aastal asutatud maailma juhtivaim GIS- ja kaarditarkvara ettevõte, kelle erinevaid tooteid kasutab igapäevaselt ligi 400 000 organisatsiooni üle maailma. Teiste hulgas on Esri ametlik GIS-platvorm NATO-s, Euroopa Komisjonis ning seda kasutatakse laialdaselt ka paljudes Euroopa Liiduga seotud instantsides (sh Euroopa Liidu Satelliitide Keskus jpt). Esri pakub terviklikke GIS-lahendusi töökohaarvutites, mobiilsetes seadmetes, serverites ja veebikeskkonnas (sh pilves). Eestis kasutavad Esri erinevaid GIS tarkvaratooteid ja lahendusi kõik suuremad ja olulisemad kartograafia ja kaardiandmete tootmisega tegelevad firmad, õppeasutused, keskkonna- ja tehnovõrkude ettevõtted, kohalikud omavalitsused ning paljude muude eluvaldkondade spetsialistid. AlphaGIS OÜ on Esri toodete ametlik edasimüüja ja koolitaja Eestis.

Allikas: www.alphagis.ee

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

37

Milliste toidutootjate seast valitakse tänavune aasta põllumees?

Tänavusele konkursile on maamajanduse organisatsioonid esitanud üheksa väärikat kandidaati. Seni on Maalehe veergudel tutvustamiseks rahva palge ette astunud kartulikasvataja Gustav Põldmaa, mesinik Mart Kullamaa, talupidajad Dagmar ja Endel Lindre, seakasvataja Aare Kalson ja siidrifarmi pidaja Alvar Roosimaa.

Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe on neilt korjanud inspireerivaid mõtteid selle kohta, kuidas kõik alguse sai. Jagame neid siingi.

Maaleht ja Eesti PõllumajandusKaubanduskoda korraldavad 19. aastat konkurssi “Aasta põllumees”. Tunnustatakse neid, tänu kellele jõuab meie lauale kodumaine toit. Soov on esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.

IRMELI KARJA

Mart Kullamaa alustas mesindusega 12-aastaselt

Mart Kullamaa rajas koos mõttekaaslastega osaühingu Muhe Mesi, kus mesilaste korjealad on Pandivere kõrgustiku liigirikkas looduses ja meesõpradele vurritatakse igal aastal Ebavere tootmiskeskuses umbes 30 tonni mett.

Hobimesindusega alustas Kullamaa 12-aastaselt. Alguses sai ta kingiks neli mesilasperet, kellega tegelemine oli nii paeluv ja tore, et viis kutselise mesinduseni.

Ligi kümme aastat tagasi ostis mees kunagise Väike-Maarja kolhoosi söökla ja rajas sinna moodsa meekeskuse. Kõigis ettevõtmistes on tal abiks sõb-

rad ja koostööpartnerid Sander Sulane, Harro Rannamets ja abikaasa Els-Maria. Meeliin ja tarukomplektid on soetatud investeeringutoetuste abiga.

“Juba lähitulevikus tahame registreerida mesinike tootmisühistu, et koostöös edukamalt mee tootmise, pakendamise ja turustamisega tegeleda,” avaldas Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse esimees Mart Kullamaa.

Ka plaanib ta järgneva paari aasta jooksul tootmispinda laiendada ja ehitada uue tootmishoone.

Eestimaa parim talu alustas ühe lehmaga

Vainu talu pererahvas Dagmar ja Endel Lindre on rajanud eeskujuliku talumajapidamise, tõestades peretalude elujõulisust. Nii nad pälvisidki talupidajate keskliidult kõrge tunnustuse “Parim talu 2018”.

Pere peab koos laste firmadega üle 400 lihaveise ja harib 600– 700 hektari suurust maad.

Lindre talupere on aastakümnetega kõigist raskustest läbi murdnud ja pinnal püsinud.

“Me suutsime soetada masinaid ja traktoreid, et maad harida, muidu poleks olnud võimalik laieneda,” tõi esile perenaine.

“Ellu on aidanud jääda mitmekesisus,” lisas peremees. Siin talus on peetud lehmi ja kasva-

GEOGRAAFILISED INFOSÜSTEEMID

Sinu GIS-tarkvara partner ArcGIS platvorm • ArcGIS Pro – universaalne desktop-GIS tarkvara • ArcGIS Online – pilvepõhine GIS-lahendus • ArcGIS Enterprise – server-lahendus enda või partneri IT-taristus • ArcGIS Apps – kasutusvalmis rakendused välitöödeks, kodanike kaasamiseks jm • ArcGIS for Developers – mitmekülgsed arendusvahendid

Droonid mõõdistamiseks ja inspekteerimiseks • eBee

GNSS-seadmed ja tarkvara • KäsiGNSS seadmed • GNSS-vastuvõtjad • Väliarvutid • Tarkvara

ALPHAGIS OÜ. Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn. Telefon 656 4228, alphagis@alphagis.ee, www.alphagis.ee

tatud sigu. Viimasel ajal on neist loobutud. Nüüd on tulu toonud teraviljakasvatus ja lihaveised.

Seakasvataja Aare Kalsoni lihapoed koguvad kuulsust

Mitu kriisi üle elanud seakasvataja Aare Kalson on rajanud oma tootmisahela laudast lauale. Aastas töödeldakse erisugusteks lihatoodeteks 16 000 omakasvatatud siga.

“Olen terve elu tegelnud seakasvatusega,” teatab seakasvataja ja Rotaksi lihapoodide omanik Aare Kalson, kel EPA veterinaari diplom taskus ja töökogemust seafarmides juba alates 1980. aastate algusest.

“Oleme erandlik firma. Mitte keegi teine ei tee seakasvatuses seemendusest müügini täies mahus kõiki tsükleid ise,” teatab Kalson.

Juba lähitulevikus algab koostöö maaülikooli veterinaariateaduskonna tudengitega.

“Tartumaa Kisla farmi poegimislaudas hakkavad tudengid praktiseerima ja kätt proovima,” räägib Aare Kalson plaanidest põllumajandusharidusse panustada.

Jaanihanso talu siidrid vallutavad maailma tipprestorane

Puuviljade ja marjade kasvatamise ning töötlemisega tegelev

Alvar Roosimaa Jaanihanso talust Pärnumaalt on viinud oma talutoodangu – käsitöösiidrid – maailmaturule.

Roosimaa tegutseb Kaelase külas juba aastaid ja valmistab siidrit ainult Eesti õuntest kohapeal pressitud mahlast.

Bränd Jaanihanso on võetud talu järgi, mille Roosimaa ostis maakoduks 2000. aastal. Alles 2013. aastal tuli mõte hakata maaettevõtlust arendama.

Kuna tema talumajast paarisaja meetri kaugusel lagunesid kunagise kolhoosi remonditöökoda ja masinahoidla, ostis ta need ära.

“Need hooned rikkusid mul taluaknast avaneva vaate,” meenutab peremees ettevõtluse algusaegu. Nüüd on Roosimaa hooned renoveerinud ja neisse nii siidritööstuse kui toodete degusteerimiseks ja turistide vastuvõtuks avara siidrimaja rajanud.

Gustav Põldmaa põllul kasvavad kuninglikud kartulisordid

Tuntud kartulikasvataja ja Talu­ kartuli juhatuse esimees Gustav Põldmaa kasvatab tänavu kartulit 101 hektaril.

Peale oma firma, kus Põld­ maa tegeleb koos vend Kullega kartuli- ja teraviljakasvatuse-

ga, juhib ta tulundusühistut Talukartul. Ta on kursis kõigi kartulisortide ja suundumustega ning tarbijate rõõmuks on siit põldudelt aastatega tulnud üle 20 kartulisordi.

“Sel aastal soetasime uue kartulikombaini, mis maksab pool miljonit,” teatas Gustav Põldmaa. Ta lisas, et varem on soetatud kartuli mahapaneku tehnoloogia ja igal aastal tehtud investeeringuid.

“Ostame ka uusi sorte sisse, igal aastal umbes 20–30 tonni eliitseemet,” nimetas Põldmaa.

“Kui suudame investeerida ja toodangu müügist vee peale jääda, siis suudame ka väliskapitali survele vastu pidada.”

Ta meenutas oma ettevõtmiste algusaega. “Kui Vene aeg lõppes, sain ma 30 ha põllumaad tagasi. Vend sai tagasi vanaisa maad, panime talumaad kokku, kasvatasime kartuleid ja pidasime 60–70 lüpsilehma.”

Praeguseks on sellest välja kasvanud üle tuhande hektari maid hariv firma, kus teine põhiline tootmisharu kartulikasvatuse kõrval on teraviljakasvatus.

AS Selver on tänavuse konkursi “Aasta põllumees 2019” peasponsor.

38 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019

FOTO: MAILA KUKK

Tori hobused näitavad vallaüritusel “Tori ööd ja päevad”, kui kenasti nad oskavad kadrilli tantsida.

Eesti Maaelumuuseumis toimuvad läbi aasta erinevad suursündmused.

Maaelumuuseumid pakuvad elamusi kõigile meeltele Klaasvitriinide taga seismise ajad on ajalugu.

Tänapäevane muuseum on põnev paik, kus kõigele huvitavale ligi pääseb.

Maaelumuuseumides saab luua vahetu kontakti loomadega: tutvuda hobuste ja ponidega, vaadata tegutsevaid kanu ja vutte, teha tutvust küülikute, kitsede ja lammastega, panna seeme mulda, õsuda sirbiga rukist ning osaleda aktiivselt protsessis „põllult leivaahjuni”. Tegelikult on see murdosa kõigest sellest, mida muuseumides maaelu kohta teada saab.

Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid koosneb kolmest eriilmelisest muuseumist: C. R. Jakobsoni talumuuseum Kurgjal, Eesti põllumajandusmuuseum Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisas ja Tori hobusekasvandus,

kus tegeletakse eesti ja tori tõugu hobuste kasvatamise ning aretamisega ja pakutakse ratsutamistreeninguid ning hobusõitu. Ühise nimetaja SA Eesti Maaelumuuseumid alla koonduti 2017. aastal. Tegu on elava muuseumiga, kus inimesed saavad kogeda maaelu kogu tema eheduses. Siin on koht, kus saab tutvuda Eesti ohustatud tõugu hobuste ja teiste loomatõugudega ning süüa ehtsat talutoitu.

Uudishimu saab alguse lapsepõlvest ...

Sihtasutuse juhatuse liige Merli Sild on veendunud, et armastus

uute teadmiste ja meie ühise ajaloo vastu saab alguse lapsepõlvest. Just seepärast julgustab ta nii lapsevanemaid kui ka koolijuhte koos lastega kindlasti maaeluga seotud muuseumeid külastama ning erinevatest õppeprogrammidest osa võtma.

Väga hea koostöönäitena toob ta välja Tori valla ja Tori põhikooliga Tori hobusekasvanduses läbiviidavat 4.–6. klasside õpilastele mõeldud õppeprogrammi „Saa tuttavaks Tori hobune”. Õppeprogrammis tutvuvad õpilased hobuse hooldamisega, saades esimesed kogemused ratsutamises ning hobusõidus.

Alates 1. septembrist alustavad Ülenurme gümnaasiumi 9. klasside õpilased tööõpetuse

tunde põllumajandusmuuseumis muuseumitöötajate juhendamisel.

Maaelumuuseumites jagub tegevust ja uudistamist väga erinevas vanuses külalistele. Alates kõige väiksematest, kes saavad mõnele loomale pai teha ning ahjusooja leiba maitsta. Loomulikult ei piirdu tutvus lambaga ainult imetlemise ja pai tegemisega – ühiselt kraasides saadakse teada, kuidas villast lõng valmib ning mida lõngast edasi tehakse.

Programmide valikus on väga palju avastamisväärset ka suurematele lastele, kellel on võimalus talutöödel käed külge panna ning niimoodi aimu saada, kuidas esivanemate elu-olu toimis ning milliste tööde tulemusena toit lauale jõudis.

Algava sügise septembris ja oktoobris on maaelmuuseumites tulemas Eesti toidu kuu programmid.

Põllumajandusmuuseumis toimuvad „Sangaste” rukki külvamine muuseumipõllul koos kooliõpilastega ja rukkileiva küpsetamine, kokakoolid „Tervise maitsed”, taimetoidu ja lõkketoitude õpitoad, LõunaEesti vanaemade retseptide kogumine ja nende järgi koos kokkamine, kartuli, lina ja linnukasvatuse tutvustamine ning palju muudki huvitavat.

Kurgjas asuva talumuuseumi programmides „Eesti toidu aastaring talus” ning „Sügis talus” tutvustatakse sügisesi töid ja tegemisi talus ning teraviljade töötlemist ja kasutamist, jahvatatakse käsikivil jahu, küpsetatakse leiba ja maitstakse maapiima.

Maaelumuuseumid peavad koostama ka uusi mõtestatud programme, et asjatundlikkus ja uuendusmeelsus looksid võimaluse sihtgruppide laiendamiseks, olles sillaks mineviku ja tuleviku vahel.

... ja jõuab teadusliku mõtlemiseni Huvitavaid ja kaasahaaravaid teemasid jagub aga ka täiskasvanud muuseumihuvilistele.

Lisaks püsiekspositsioonidele korraldatakse maaelumuuseumites pidevalt uusi näitusi.

Näiteks põllumajandusmuuseumis avatakse peatselt maaülikooli teadlastega koostöös näitus „Veterinaaria ajalugu ja veterinaaria meditsiini areng Eestis”, mis tutvustab maaülikooli rahvusvaheliselt tunnustatud teadussaavutusi embrüotehnoloogiate ja transgeensete loomade kloonimise valdkondades.

Uusi näitusi kavandatakse ka C. R. Jakobsoni talumuuseumis ja Tori hobusekasvanduses.

Kõikide sihtasutuse muuseumite ajaloolised ja teaduslikud kogud on muljet avaldavad ning säilivad muuseumites ka järeltulevate põlvede teadushuvilistele.

Lähem info SA Eesti Maaelumuuseumide tohutute võimaluste maailma kohta on leitav aadressilt maaelumuuseumid.ee

100

29. august 2019

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Põllumajandusuuringute Keskus – kindel partner!

Praegune Põllumajandusuuringute Keskus on Eesti põllumajandust ja maaelu arengut toetav maaeluministeeriumi hallatav riigiasutus, mis ühendab erinevaid laboreid ja katsekeskusi ning põllumajanduskeskkonna seire, maamajanduse analüüsi ja maaelu võrgustikutööga tegelevaid osakondi.

Rukkikatse koristus 1932. aastal.

Põllumajandusuuringute Keskuse üksuste ajalugu ulatub eelmise sajandi algusesse Eestis on maaviljelusega tegeldud juba aastatuhandeid, alustades alepõllundusega ja lõpetades tänapäevaste mitmeväljasüsteemidega. Eelmine sajand oli pöördeline ka meie põllumajanduses: hakati kasvatama kartulit, loomasöödana kasutama ristikut ning esmakordselt hakati tegelema teadusliku sordiaretuse ja tõuparandusega.

Esimesed katsejaamad Eestis rajati 19. sajandi lõpus Eesti Põllumeeste Seltsi juurde. Eesti riigi iseseisvumisel oli vaja viia põllumajanduse edendamine võimalikult kiiresti teaduslikult põhjendatud alustele. Selleks oli vaja luua oma katsejaamade võrk, mis uuriks Eesti olusid.

Esimesed mullaharimise katsed viidi Kuusikul läbi juba 1909. aastal, kui Kuusikule toodi auruader. Aktiivne tegevus toimus kuni 1919. a maareformini.

Pärast maareformi rajati Kuusikule riigimõis, kus jätkus laiaulatuslik ümbruskonna põllumeeste õpetamine ja koolitamine, näitamaks neile uusi maaharimisvõtteid.

Pärast Eesti iseseisvumist oli vaja sõdades laokile jäänud põllumajandus taas tõusuteele viia just teaduse uuemaid saavutusi kasutades. Selleks oli vaja luua oma katsejaamade võrgustik, et uurimustes saaks lähtuda Eesti tingimustest. Nii loodigi 1920. a riigi põllutöö katsejaam Harjumaale Arukülla ning riiklik seemnekontrollijaam.

FOTO: ERAKOGU

Need katsejaamad on ka praeguse Põllumajandusuuringute Keskuse esivanemad – meie katsekeskused asuvad Kuusikul, Viljandis ja Võrus ning laborid Harjumaal Sakus.

Proovide puhastamine ja kaalumine 1927. aastal.

Põllumajandusuuringute Keskuse teenused Keskusel on välja arendatud kaasaegne laboratoorne baas, mis on võimeline tegema suuremat osa põllumajandussektoris vajalikest analüüsidest.

• Selgitame välja muldades toitainete sisalduse ja mullareaktsiooni • Määrame teravilja jm põllumajanduskultuuride seemnete kvaliteeti.

• Hindame söötade toiteväärtust.

• Määrame taimses põllumajandustoodangus saasteained.

• Määrame taimekaitsevahendite jäägid, mükotoksiinid jm.

• Diagnoosime taimekahjustajaid ja taimehaiguseid.

Põldkatsete tegemine toimub Põllumajandusuuringute Keskuses kolmes katsekeskuses: Kuusiku katsekeskuses, Viljandi katsekeskuses ja Võru katsejaamas. Katsete tulemused on kergesti leitavad ka veebipõhise andmebaasi kaudu.

Katsete tulemused leiad siit: pmk.agri.ee/viljandi/katseandmed/ Meie mullaseire ja uuringute büroos välja töötatud muldade kasutussobivuse kaardirakenduse kaudu saab põllumajandustootja aga ise oma põldude maakasutust paremini planeerida.

FOTO: ERAKOGU

FOTO: ERAKOGU

Luisa ema kirjutas meile Kuusiku põllupargi külastusest:

„Tere! Sõitsime lapsega täna ringi ja otsisime erinevaid teravilju, sest tal on nende vastu suur huvi. Kuidas ikka kaerahelbepudru on kaerast ja sai nisust? Keerasime teie tee otsast sisse ja võtsime kummaltki poolt põldu kolm viljapead. Tahtsin teile kirjutada, et meil ei olnud halbu kavatsusi ning need viljapead sai võetud õppeeesmärgil.

Viisime need ka teistele lasteaeda näha.“

39

Luisa käsitöö teraviljade määramiseks. Luisa lõpetas Rapla Kellukese lasteaia ja asub sügisest õppima Rapla kesklinna kooli.

Meie vastus: „Väga ilus pilt, meeleldi jagame seda ka teistega. Kuusiku põllumajanduspark ongi selleks loodud, et nii väikesed kui ka suured saaksid taimi vaadelda ja sellisest huvist on tore lugeda. See mõni kõrs ei teinud põldu oluliselt vaesemaks. Põllumajanduspargi lõpetab roheline värav ja sealpool väravat on tõesti katselapid ning need on rajatud juba teistel eesmärkidel.

Aga pildist – pruuni põhja peal on teraviljad sellises järjekorras: oder, nisu, jälle oder ja kaer. Väikesel huvilisel oli vist määramisega natuke raskusi? Põllumajanduspargis on kõikidel liikidel seletavad sildid juures. Siltidel on huvitavat infot ka emale-isale ja vanavanamatelegi. Minge julgelt parki ja leidke pildilt puuduv rukis!“

FOTO: PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS

Taimetervise ja mikrobioloogia laboris 2019. aastal. Parasjagu on pooleli ploomirõugete võrdluskatsed.

FOTO: PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS

Põllumajandusuuringute Keskus korraldas 2019. a juuni põllumajanduse suurandmete konverentsi. (fotol) Suurandmete projekti viib ellu Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Maaülikooli, EesFOTO: PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS ti Taimekasvatuse Instituudi, Tieto Estonia AS-i ja E-Agronom OÜ-ga.

Alates 2009. aastast korraldab põllumajandusseire ja uuringute osakonna kimalaste seiret. Üks arvukaim on aedkimalane (fotol). Kokku on loendatud 21 liiki kimalasi.

Kaardirakendus arvestab mullastiku iseärasustega ning sellest tuleneva muldade kasutussobivusega põllumajanduskultuuride kasvatamiseks. Koostame põllumehele ka väetise- ja lubjatarbekaarte. Koostame põllumehele ka väetus- ja lubjatarbekaarte.

Kaardirakenduse leiad siit: pmk.agri.ee/muldade-kasutussobivuse-kaardirakendus Tunned huvi Eesti põllumajanduskeskkonna vastu?

Aastast 2005 tegeleme Eesti maaelu arengukava keskkonnameetmete seire ja mõju hindamisega. Erinevad artiklid ja aruanded leiad meie veebilehelt pmk.agri.ee/mak/avaleht.

2003. aastal hakati Kuusikule rajama põllumajandusparki.

Alustati põõsasriba istutamise ja kiviaia ehitamisega. Tänaseks on 5 hektari suurune põllupark külalistele avatud. Tutvuda saab põllukultuuride, dekoratiivtaimede, vilja- ja marjakultuuride kollektsioonidega ning näha saab ka kuueväljalist külvikorra näidiskatset.

Anname iga-aastaselt e-raamatuna välja kattetulu arvestusi taime- ja loomakasvatuses.

Kattetulu metoodika on abiks põllumajandustootmise sissetu-

lekute planeerimisel. Kuna iga põllumajanduslooma ja taimekasvatuskultuuri kohta on välja töötatud ühikupõhised kuluarvestused, siis aitab see ka meeles pidada, milliste kulutustega peab kindlasti arvestama kultuuride viljelemisel või loomaliigi kasvatamisel.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö aga aitab kindlasti kaasa Eesti maapiirkonna arengule ja annab innustust nii maa- kui linnainimestele.

Vaata ringi lahtise pilguga ja „Märka LEADERit“.

P õ l l u m aj a n d u s u u r i n g u t e Keskus teeb LEADER-meetme projektidega tutvumise kergemaks. Vaata lähemalt: maainfo.ee/nahtavleader 2019. a tehti üle-eestilisel avatud talude päeval ligi 190 000 külastust. Avatud oli üle 300 talu. Põllumajandusuuringute Keskus on avatud talude päeva kaaskorraldaja. Aita kaasa päeva korraldamisele! Ava oma talu juba järgmisel, 2020. aastal ja mine taludele külla!

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus

FOTO: PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS

Viljandi katsekeskuses on 2019. a üle 4,6 tuhande katselapi ja 900 katsete pearea.

40 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

29. august 2019