100 aastat Eesti Põllu-ja Metsamajandust (august 2021)

METSAS TÖÖ KÄIB – METSATEHNIKATOOTJA NÄEB EES KASVUAASTAT

Heiki Hepner:

Lk 14

Lk 16–17

me ei vaja kõike purustavat revolutsiooni, vaid jätkusuutlikku evolutsioonilist arengut

Kaja Piirfeldt:

toit ei saa olla ega pea olema odav

KOROONAAASTA MÕJUTAS PIIMATÖÖSTUSTE TULEMIT

Lk 26–29

Lk 34–36 26. august 2021

0st0at 1 aa

Eesti Metsa- ja Põllumajandust

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

2 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

26. august 2021

100

26. august 2021

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Põud viib suured saagid

3

FOTO: KENNO SOO

Põllu- ja metsamajanduse tänavust hooaega kokku võttes saab nentida, et selle aasta märksõnaks on ilm.

Siin ei tundu olevat midagi uut – ilm on ju üheks peamiseks teguriks saakide saamisel. Aga jah, kui minna teemasse süvitsi, siis selgub, et tänavune kuiv ja põuane vegetatsiooniperiood seab ohtu meie saagid.

Nii kurdavad teraviljakasvatajad, et kuldsetelt viljapõldudelt saadi küll kena saak, kui tegu oli taliviljaga, aga siiski oli tera väike ja kokku tippsaake tänavu ei tule.

Suvivili sel hooajal pigem ebaõnnestus. Samas on motivatsiooniks teravilja ja rapsi hea kokkuostuhind meil ja maailmas. Ja siin on taas üks murekoht – meie loomasööda omahind sõltub ju viljahinnast ning see omakorda tõstab liha ja piima omahinda.

Aiaviljakasvatajad kurdavad, et põud hävitab viimasegi lootuse saada salve kor-

raliku kvaliteediga tooted.

Marjakasvatus kannatas tänavu eriti – kevad oli jahe ja siis tuli suur kuumus, marjad valmisid korraga ja seda kõike turustada oli keeruline.

Kapsakasvatajad aga toovad välja selle, et sel hooajal oli erakordselt palju kahjurputukaid, sama nendivad ka herne- ja oakasvatajad. Juurvilja kahjustas kuivus nagu teisigi kultuure, nende puhul on sajusem sügis veel see, mis olukorra võiks päästa.

Kui aga vaatame metsamajanduse suunas, siis selgub tõsiasi, et puidu hinnad on laes. See rõõmustab metsamajandajaid. Selle aasta teise kvartali põhimärksõnaks on niigi kõrgete okaspuupalkide hindade veelgi kiirem tõus – hinnad püstitasid kõigi nelja sortimendi lõikes absoluutse rekordi. Kvartaliga kasvas

hind männipalkidel, männipeenpalkidel, kuusepalkidel ja kuusepeenpalkidel. Aga roosiline ei ole ka metsamajandajate elu – üraskid, kes meie metsi rüüstavad, neile tänavune kliima sobis ja nii on neid ühe põlvkonna asemel tänavu mitu.

Tundub viril jutt – aga see paneb meid kõiki mõtlema, kui palju meie maamajandus tegelikult ilmast sõltub.

Nii peab iga põllu- ja metsamajandaja mõtlema, kui loodustsäästev ta on ja kui palju on tema tegevuses vaja rõhku panna järjest karmistuvatele keskkonnatingmustele.

Jõudu ja edu oma tegemiste planeerimisel!

MEELIKA SANDER-SÕRMUS ajakirjanik

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Kadi-Liis Maidla kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

Keeletoimetaja: Helina Koldek helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: Printall

4 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

26. august 2021

FOTO: SHUTTERSTOCK

TA S U B T E A DA

Võeti vastu Euroopa Liidu uus metsastrateegia Euroopa Komisjon võttis 16. juulil vastu ELi uue metsastrateegia aastani 2030. See on üks Euroopa rohelise kokkuleppe juhtalgatusi, mis põhineb ELi elurikkuse strateegial. Metsastrateegia aitab saavutada eesmärki vähendada ELis 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55% ja muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

Me ei vaja kõike purustavat revolutsiooni, vaid jätkusuutlikku evolutsioonilist arengut FOTO: SVEN ARBET

Euroopa Liidu esitatud kliimapakett on oma tähtaegade ja eesmärkidega tervikuna võttes utopistlik. Meenutab kunagi lubatud kommunismi. Vahendid ülla eesmärgi – peatada kliima soojenemine – saavutamiseks on paljudel juhtudel vägagi küsitavad.

Samas ei saa ütelda, et kõik, mis kliimapaketis kirjas on, oleks saatanast. Sealt leiab ka terasid, mis väärivad elluviimist. Selleks aga ei vaja me kõike purustavat revolutsiooni, vaid jätkusuutlikku evolutsioonilist arengut.

HEIKI HEPNER,

Kliimapakett koosneb tuhandetest detailidest, mis kõik ühte- või teistpidi mõjutavad meie igapäevast elu ja kõigil neil detailidel peaks peatuma.

Arusaadavalt ei ole see ühe ega isegi mitte kolme-nelja artikli teema. Kliimapakett vajab usutavat selgitust iga oma kavandatud tegevuse kohta. Praegu on veel hästi palju küsimusi ja vähe vastuseid.

Paketist rääkides peame otsa vaatama konkurentsitingimustele. Kuidas me tagame muudatusi tehes, et Eesti ei kaotaks konkurentsis teiste riikidega ega Euroopa Liit teiste regioonidega.

Kliimapakett Fit for 55 Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil meetmete paketi, mille olulisemad eesmärgid on vähendada süsinikdioksiidi heitekoguseid ja suurendada taastuvenergia kasutamist.

Maalehe koverents METS Noblessneri Valukoja Nobe saalis

Riigikogu liige, Isamaa fraktsioon

ELi algatusega kaasa minemiseks ei ole teised regioonid eriti suurt vaimustust näidanud. Et nn odava süsinikuga kaubad ELi turgu ära ei solgiks, on Euroopa Komisjonil kavas luua alates 2023. aastast süsiniku piirimehhanism ehk maakeeli süsiniku tollimaks. Sellega tekiks kolmandate riikide ettevõtjatel kauba importimisel ELi turule heitkoguste eest maksmise kohustus. Vastuseta on ainult küsimus, miks peaksid näiteks USA, Hiina, Venemaa, Austraalia, Iraan ja paljud teised riigid sellega nõus olema ilma vastutolle kehtestamata. Kuidas vältida kaubandussõda, sellel pakett ei peatu, aga

TA S U B T E A DA

peaks. Kuidas kavatseb EL kontrollida, kas Hiinas, Venemaal, Iraanis ja teistes mittedemokraatlikes autokraatlikes riikides esitatud süsinikustatistika on usaldusväärne? ELi välispoliitikal on kliimapaketis palju suurem roll, kui esmapilgul paistab.

Vaatame ühte detaili maakasutuse ja metsanduse paketis, et aru saada probleemi keerukusest. Esialgsel hinnangul on püstitatud Eesti 2030. aasta eesmärgiks saavutada 1,4 miljoni tonni CO2 sidumine aastas. Et jõuda keskmiselt 1,4 miljoni tonni sidumiseni, tuleb metsasektoris kasutusele võtta mitmeid meetmeid,

Eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 protsenti võrreldes aastaga 1990.

Ettepanekud puudutavad kaheksat kehtivat direktiivi ja teevad viis uut algatust, puudutades kõiki peamisi ELi kliima- ja energiaalase seadusandluse dokumente.

Kliimapakett mõjutab oluliselt kõiki majandusharusid, eriti tööstust, transporti (sh lennundus ja merendus), põllumajandust ja metsandust.

Paketi eesmärk on tagada kliimaneutraalsuse saavutamine ELis aastaks 2050.

Metsandust mõjutavate ettepanekute hulgas on taastuvenergia osakaalu suurendamine. Aastaks 2030 peaks taastuvenergia osakaal kasvama 40 protsendini.

Kliimapakett mõjutab ka maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust ehk niinimetatud LULUCFi sektorit. Kui siiani oli eesmärk hoida sektori süsinikuheidet ja sidumist tasakaalus, siis aastaks 2030 peab sidumine ületama heidet 2,5 megatonni CO2 ekvivalendi võrra.

Strateegias esitatakse konkreetsed meetmed, et suurendada ELis metsade hulka ja parandada nende kvaliteeti ning tugevdada nende kaitset, taastamist ja vastupanuvõimet. Kavandatud meetmed suurendavad süsiniku sidumist paremate sidujate ja varude kaudu ning aitavad seega leevendada kliimamuutusi. Strateegias võetakse kohustus rangelt kaitsta põlis- ja vanu metsi, taastada halvenenud seisundiga metsi ning tagada, et neid majandatakse säästvalt, st säilitades olulised ökosüsteemiteenused, mida metsad tagavad ja millest ühiskond sõltub. Lisaks edendatakse strateegiaga võimalikult kliima- ja elurikkusesõbralikke metsamajandamistavasid, toonitatakse vajadust kasutada puitbiomassi kestlikult ning kutsutakse üles kasutama puitu ressursitõhusalt.

“Metsades asub suur osa meie planeedi elurikkusest. Et vesi oleks puhas ja muld viljakas, peavad metsad olema heas seisundis. Euroopa metsad on ohus. Seepärast töötame selle nimel, et neid kaitsta ja taastada, parandada metsamajandamist ning toetada metsandusspetsialiste ja metsade hooldajaid. Oleme ju kõik osa loodusest.

Mida me teeme kliima- ja elurikkuse kriisi vastu võitlemiseks, seda teeme omaenda tervise ja tuleviku heaks,” märkis Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans.

Strateegia kohaselt on kavas arendada välja maksesüsteemid, et tasuda metsaomanikele ja -majandajatele selle eest, et nad tagavad muid ökosüsteemiteenuseid, näiteks hoides osa oma metsast puutumatuna. Uus ühine põllumajanduspoliitika annab võimaluse toetada sihipärasemalt metsandusspetsialiste ja metsade kestlikku arengut.

Metsastrateegia näeb samuti ette õigusakti ettepaneku, et tugevdada ELis metsade seiret ning nendega seotud aruandlust ja andmekogumist. Ühtne ELi andmekogumissüsteem võimaldab saada põhjaliku ülevaate ELi metsade seisundist, arengust ja nende jaoks kavandatud arengusuundadest. Strateegiale lisatakse ka tegevuskava, mille alusel on kavas istutada ELis 2030. aastaks kolm miljardit lisapuud, järgides hoolikalt ökoloogilisi põhimõtteid, st istutada sobivad puud sobivasse kohta sobivaks otstarbeks.

sh maade metsastamine ja metsa raadamise kompenseerimine. Maad, kus praegu veel Eestis mets ei kasva, muidugi leidub, aga kas seda tasub või tohib metsastada, on omaette küsimus.

Möödunud kümnendite jooksul on looduse jõul või inimese abiga väga palju endisi põllumajandusmaid ja liigniiskeid sooalasid kas metsastunud või metsastatud. Põllumajandusmaad metsastuvad aja jooksul ka inimese abita, kui nad jäetakse kasutusest välja. 20. sajandi alguses oli Eestis poollooduslike rohumaade pindala ligi 1,8 miljonit hektarit. Arvatakse, et praeguseks on neist säilinud umbes 100 000 hektarit ehk pisut üle viie protsendi kunagisest pindalast, sealjuures majandatakse sellest praegu ligi 40 000 hektarit, ülejäänud 60 000 hektarit on metsastunud ja vajab raadamist, mida jõudumööda ka tehakse.

Seega looduslikelt rohumaade arvelt midagi lisaks võtta ei ole.

Sama lugu soodega. Neid pigem taastatakse metsa raadates. Metsa raadatakse ka taristu ehituseks jm otstarbeks. Ühe kilomeetri Rail Balticu või 2 + 2 maantee trassi rajamiseks läbi metsa tuleb raadata umbes 7 hektarit metsa. Iga-aastane raadatud metsamaa pindala jääb 2–4 tuhande hektari vahele.

Protsess peaks olema aga teistpidi. Metsamaa pindala peaks iga aasta kasvama 10 000–15 000 hektari võrra. Metsarikastel riikidel ongi keeruline niigi suure metsamaa suhtarvu juures seda veelgi kasvatada. Küll aga võiksime seada reegliks, et iga raadatud metsamaa hektar

saab kusagil mujal metsastatud. Vastasel juhul raadamiseks luba ei anta. ELis tervikuna kavandatakse süsiniku sidumiseks istutada aastaks 2030 kolm miljardit puud. Ümmarguselt tähendaks see umbes 2–3 miljonit hektarit täiendavat metsamaad. ELi metsasus kasvaks seeläbi umbes poole protsendi jagu ja see ei tohiks üle jõu käia, kui selleks tõesti soovi on. Huviga jään ootama, kui palju kasvab metsavaeste Taani, Hollandi või Iirimaa metsasus aastaks 2030?

Eeltoodu oli ainult üks detail suures kliimapaketis. Siit peaksime jätkama muude maakasutusega seotud probleemidega (raiemaht, turvasmuldade ja jääksoode kasutamine jne), puidukasutusega, bioenergeetikaga, suure elurikkusega metsade kaitsega, keskkonnamuutustest tingitud probleemidega metsades jne. On suur oht, et riigid, kus metsandus ei moodusta olulist kaalu ei majanduses ega looduskeskkonnas, suruvad peale piiranguid, mis neid mõjutavad minimaalselt, aga võivad totaalselt uppi lüüa meie majanduse ja maaelu laiemalt. Mitte väiksem oht ei ole meie enda soov olla paavstist püham ja keerata omaalgatuslikult vint üle.

Me peame jälgima, et suures tuhinas oma lipulaeval metsandusel masti maha ei raiu. Kindlasti peaks Eesti tegema koostööd ELiga läbirääkimisel meie metsanduse kestlikkuse tagamiseks tõeliste metsariikide Soome ja Rootsiga, liitlasi tasuks otsida ka teistest Balti riikidest. Kuid oma rahvuslikke huvisid peame me eelkõige kaitsma ikka ise.

26. august 2021

100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Ostame metsamaad ja mahepõlde Eesti metsikus looduses.

Me ei tee lageraiet.

Mitte kunagi.

Põhineme 100% Eesti kapitalil.

Metsik Loodus OÜ Loe lähemalt www.metsikloodus.ee Helista +372 514 3205 Kirjuta info@metsikloodus.ee

5

6 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Toivo Asmer: viis suurimat probleemkohta Eesti metsanduses Eesti metsad pakuvad järjest enam tuliseid vaidlusi ja pinge erinevate huvigruppide vahel on tõusnud plahvatusohtlikule tasemele. Võib öelda, et see ärevus, närvilisus ja mure Eesti metsade saatuse pärast on suurem kui kunagi varem.

Metsaoksjoneid korraldav portaal timber.ee on praeguseks aktiivselt tegutsenud natuke enam kui kuus aastat. Selle aja jooksul on ettevõte võitnud usalduse märkimisväärse arvu metsaomanike, metsafirmade ja investeerimisfondide ridades. Edukalt on läbi viidud üle 1600 oksjoni enam kui 50 mil-

joni euro väärtuses. See on olnud aeg, mis on pakkunud ASi Timber meeskonnale lähivaadet metsasektori siseellu koos oma kõigi rõõmude ja muredega.

ASi Timber asutaja Toivo Asmer märgib, et mets on pakkunud kõneainet igal ajal ning probleemid sektoris tulevad ja lähevad, kuid põhiprobleemid,

mis on viinud olukorrani, kus erinevad pooled on niivõrd polariseerunud kui praegu, on ikka need samad, mis alati. Ent tõenäoliselt on need jõudnud oma haripunkti.

1. Loogiliselt mõistetamatud rünnakud metsasektori vastu Keskkonnaaktivistide ja metsakaitsjate surve kogu sektorile on viimasel ajal selle korralikult uppi löönud – seisma on pandud lugematu arv raieid, suurprojekte, kus metsa raiumine on vajalik. Ette on võetud juba ka kohtuteid, mis tõenäoliselt on lähitulevikus pretsedenti loovad. Tegemist on mitmetahulise probleemiga, kus ühel pool aktivistid ja teisel pool metsasektoris töötavad inimesed ja ettevõt-

ted ning kus põhilise relvana teineteise vastu kasutatakse emotsionaalseid hinnanguid.

Asmer märgib, et mets vajab ja ootab majandamist, sest ühel hetkel muutuvad vanad puud väärtusetuks ning sellest ei võida mitte keegi. “Riigitulud vähenevad, töökohad maapiirkondades kaovad, pered ja metsaomanikud jäävad sissetulekuta. Siinkohal ei anna me kuidagi mõista, et kõige õigem tee on alati lageraie, sest see toob kõige rohkem ja kiiremini raha sisse.

Vastupidi! Meie metsaspetsialistid annavad oma klientidele alati nõu, kuidas oma metsa jätkusuutlikult majandada,” kinnitab Asmer, kelle hinnangul mõjub hoopis aktivistide poolt tulev surve metsasektorile laastavalt ja paneb metsaomanikke oma

Timber.ee

metsa kiiremas korras raiuma.

Kuidas nii?

“Iga kord, kui meediast on läbi jooksnud teema, kus on teravalt pihtide vahele võetud metsaomanikud ja metsafirmad, kes metsa raiuvad, saavad meie metsaspetsialistid kordades enam murelikke telefonikõnesid, kus metsaomanikud väljendavad oma hirmu ja teadmatust tuleviku ees ja soovivad kiiremas korras oma metsa raiuma asuda,” nendib Asmer, kes selgitab, et need on sammud, mida võetakse ette riskide maandamiseks, sest keegi ei tea, mida toob homne päev, millised raied taas seisma pannakse või milliseid kaitsealasid üleöö laiendatakse. Looduskaitseliste piirangute seadmine jääb metsaomanikule aga õiglases mahus ja õigel ajal kompenseerimata. Riik võtab omanikul maa kasutamise õiguse käest ja midagi vastu ei anna.

Selline situatsioon on lubamatu!

Toivo Asmeri hinnangul on metsakaitsmise vahendid praegu ilmselgelt ebaproportsionaalsed ja emotsionaalsed ning met-

Jah, me peame kaitsma oma loodust, puid, linde ja loomi, kuid kõike tuleb teha tasakaalustatult ning arvestada sellega, et igal mündil on kaks poolt.

26. august 2021

sasektori töö halvamine tuleb lõpetada. “Jah, me peame kaitsma oma loodust, puid, linde ja loomi, kuid kõike tuleb teha tasakaalustatult ning arvestada sellega, et igal mündil on kaks poolt.”

2. Tekkinud segadust kasutavad ära kährikud Paraku on keerulise kommunikatsiooni ja kergesti manipuleeritavate sõnumite keskmesse tõmmatud lihtsad metsaomanikud, keda püüavad lohku tõmmata kelmid, kes noolivad vaid võõrast vara. Hea jutuga n-ö müügimehi ehk siseringis kährikuteks kutsutud kelme leidub paraku jätkuvalt, olgugi et nende jalgealune on viimasel ajal tuliseks tehtud. Ent tegemist on juba mitu aastakümmet tegutsevate grupeeringutega, kelle võrgustikku niisama lihtsalt ei lõhu ja kelle käekirja sõrmenipsust eeskujulikuks ei muuda.

Teadaolevalt pommitavad nad metsaomanikke andmebaaside abil, mis on peamiselt kokku kogutud perioodil 2006–2012. Metsamaid ja raieõigusi ostetakse kokku 30–50% turuhinnaga, paremal juhul 50–70% turuhinnaga. Kui metsaomanik suudab ühele neist telefoniterrorit teinud isikutest ära öelda, saadetakse kontaktid edasi juba järgmisele, kes jätkab metsaomaniku töötlemist.

Lõpuks jääb metsaomanikule mulje, et pakkumised muutuvad järjest paremaks ja tehinguga, mis paraku jääb siiski kõvasti alla õiglase hinna, tuleb nõusse jääda, sest ega mujalt ju ikka paremat ei saa.

26. august 2021

100

Timber.ee

Pealtnäha on kõik need vahendusfirmad korralikud ettevõtted: kodulehed on üles ehitatud, nagu töötaks seal kümneid inimesi, pakutakse metsaomanikele vajalikke teenuseidki ja näib nagu ulatuks “korporatsioonide” haare ka lähiriikidesse. Tegelikkuses on aga ärimudel lihtne – saada võimalikult odavalt metsaomanikult maa või raieõigus kätte, et see järgmisel päeval priske vaheltkasuga mõnele tõsisele metsafirmale edasi müüa.

Tunduvalt turvalisem ja soodsam on oma mets müüa enampakkumisel. Timber.ee oksjonikeskkonnas on metsakinnistud ja erinevad raieõigused kaubaks läinud 10–40% kõrgema hinnaga, kui seda on olnud müüja soovitud hind või varem turult saadud kõrgeim hinnapakkumine.

3. Metsateatiste register on siiani loomata Metsateatiste register lahendaks enamiku Eesti metsanduse probleemidest, kuid paraku on see siiani loomata, samas kui tegelikult on selle tegemine keskkonnaministeeriumi haldusalasse väga lihtne. Metsateatiste registrisse, sarnaselt kinnistusraamatuga või ARK-iga, oleks kantud iga metsateatise ehk raieõiguse omanik sel ajahetkel. “See idee on jõudnud kahe keskkonnaministri lauale, kuid asjatundmatusest või muul põhjusel ei ole teema kuhugi jõudnud. On vaid spekulatsioonid, miks seda ettepanekut tõsiselt võetud pole,” ütleb Asmer.

Asmer toob välja, et metsateatiste register võimaldaks elimineerida pettused, nagu hiljuti oli võltsitud volitusega metsateatiste võtmine, ning lisaks annaks register täpse ülevaate tegelikest raiemahtudest ja kõigest sellega seonduvast. Siis lõppeks ka debatt teemal “palju meil Eestis ikkagi raiutakse”. Samuti annaks register reaalajas infot raiete ja raha liikumise kohta ning võimaldaks keskkonnainspektsioonil vajadusel sekkuda kohe, kui miski tundub hämar. See kõik kaitseks metsaomanikku igasuguste jamade eest.

Registrist oleks palju kasu ka maksu-ja tolliametile, kes praeguses situatsioonis teeb sageli lihtsalt tühja tööd selleks, et uurida, kas mõni raie on tehtud või mitte, et maksud kätte saada.

Hetkel näevad nad vaid seda, kui mõnele metsale on peale

Registrist oleks palju kasu ka maksu-ja tolliametile, kes praeguses situatsioonis teeb sageli lihtsalt tühja tööd selleks, et uurida, kas mõni raie on tehtud või mitte, et maksud kätte saada.

võetud metsateatis. Register pakuks head ülevaadet, kui raiepilet on suletud ja selle eest õige aeg maksu küsida. “Praegu näiteks hoitakse metsateatisi peal metsadel, kus pole plaaniski lähiajal töid teostada, ja neid lihtsalt pidevalt pikendatakse ning ametil pole mingit ülevaadet, milline mets läheb raiesse ja milline mitte. Kontrollkõnesid aga tehakse,” selgitab Asmer, kelle sõnul oleks registri abil näha ka see, kellele metsateatis näiteks edasi müüakse. “Täna seda ei näe. Omanik võtab teatise, aga raiet saab mitu korda ka edasi müüa lihtkirjaliku lepinguga, millel pole kuskil registris kontrollitavat omanikku ehk seda dokumenti saab ka lihtsalt võltsida ja metsaomanikku ei kaitse miski.”

Asmer toob aga välja, et register poleks vahend kellegi järele nuhkimiseks. Sellest võidaks kogu sektor, isegi need, kes praegu seisavad pimesi Eesti metsa säilimise ja säilitamise eest, omamata korrektset ülevaadet faktidest. “Kõik saaks selgemaks: kui täpsed on koostatud kavad, kes tegeleb pettusega, kus ja kui palju raiutakse jne.”

4. Metsamajandamiskavadega manipuleerimine Raieõigust müües, vahet ei ole kas oksjonil või otse, on metsateatisel märgitud maht hinnanguline, sest metsateatised põhinevad metsamajandamiskaval, kuid viimasega annab seaduse piires jõhkralt manipuleerida.

Seda paraku ka tehakse. Nimelt

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST võivad kavades olevad andmed kõikuda kuni 20% mõlemas suunas, mis on ilmselgelt liiga suur vahemik ja kuna seadus annab võimaluse arvudega nii laial skaalal mängida, jääb kaotajaks ikka metsaomanik.

“Praegu oleme olukorras, kus tegelikult mitte keegi ei usalda kavas või teatisel märgitut ning seega tekib õigustatud küsimus, miks meile seda dokumenti siis sellisel kujul vaja on. Probleem peitub aga selles, et vaja on seda ikka, sest see loob algpildi sellest, mida ja kui palju metsakinnistul kasvab. Lootma peab aga hetkel vaid sellele, et seda kava tellides teostab selle inimene, kes on ja jääb lõpuni ausaks,” sõnab Asmer, kelle sõnul peaks olema nende tegijate üle suurem kontroll ja ülevaade. “Meie jah teame oma kogemusele tuginedes, kes teeb häid kavasid ja kes mitte, kuid metsaomanik seda üldjuhul ei tea.”

5. Statistika meelevaldne tõlgendamine ja kajastamine Öeldakse ju, et numbrid räägivad enda eest. Kuid kas ikka räägivad? Mis tegelikult toimub ja milles pole ühtlasi midagi uut ega üllatavat, on see, et statistikat tõlgendades jääb pahatihti üks osa sellest välja või tõlgendatakse numbreid meelevaldselt. Peamiselt tehakse seda põhjusel, et levitada populistlikku agendat ja saavutada laiemat kõlapinda meedias. Samas juhtub ka nii, et statistikat tõlgendatakse ekslikult põhjusel, et numbritesse pandud sõnumit

Lisaks veel kõik langid, mis on looduslikult uuenenud.

Meie eesmärk on pakkuda metsaomanikule igakülgset tuge ja abi metsamajandamist puudutavates küsimustes. ei osata lihtsalt mõista teadmiste puudumise tõttu, mistõttu on asetatud informatsioon täiesti valesse konteksti.

Ent nii tundliku teema kajastamine, kui seda on Eesti metsad ja seda puudutava statistika vale tõlgendamine, võib kaasa tuua laviini, mida peatada on raske.

“Meie nägemuses on, et kajastamist vajavad lood, mis räägivad päriselust ja metsaomanike muredest ja rõõmudest ning oleksid õpetlikud. Lisaks tuleks siiski metsade raiumise temaatika tasakaalustamiseks rääkida ka sellest, kui palju tublid metsaomanikud igal aastal metsa istutavad,” toob ASi Timber asutaja välja.

Näiteks 2019. aastal istutati Eesti metsadesse ligi 38,6 miljonit taime, millest erametsadesse pandi kasvama 16,5 miljonit.

Ka möödunud aasta oli metsaistutamise aasta, sest ainuüksi RMK tegi metsade uuendamisega viimase aja rekordi – maha pandi 22,4 miljonit taime. Seda on rohkem kui kunagi varem.

AS Timber seisab metsaomaniku heaolu ja hea nime säilimise eest!

Timber.ee oksjonikeskkond on end viimase kuue tegevusaastaga tublisti tõestanud ja andnud oma panuse metsamajandamise jätkusuutlikusse. Tegemist pole pelgalt metsa ostu-müügi platvormiga, kus kiirelt, mugavalt ja hea raha eest oma metsast “lahti saada”.

“Meie eesmärk on pakkuda metsaomanikule igakülgset tuge ja abi metsamajandamist puudutavates küsimustes.

Kuna meie metsaspetsialistide laualt jookseb igapäevaselt läbi metsasektori kõige uuem informatsioon, siis me ei hoia seda enda teada. On hea tõdeda, et seda teavad juba ka metsaomanikud, kes järjest enam ja enam pöörduvad meie poole hea nõu saamiseks küsimustes, mil viisil oleks kõige mõistlikum oma metsa korrastada, millal tasub teha näiteks harvendusraiet, millal aegjärkset, millal ette võtta lageraie ja mis kohustused kaasnevad pärast seda. Samuti on meil väärt informatsiooni metsa hinna kohta ning oskame anda nõu, millal ja milline mets kõige paremini kaubaks läheb,” ütleb Toivo Asmer.

Timber AS www.timber.ee tel 666 5050 info@timber.ee Narva mnt 36 10120 Tallinn, Eesti

Tõnis Türna, metsaomanik Tartumaalt: Väikesele erametsaomanikule pakub raietööde kavandamine alati parasjagu peavalu. Kuigi turg on teenusepakkujatest pungil, on valiku tegemine justkui loosiratta keerutamine. Alati leidub libeda müügijutuga huvilisi, kes ilma kohapeal käimata ümmarguste summadega pakkumisi teevad.

–

metsavaht Sinu metsas Metsakasvatuse protsess on pikk ja mitmekesine ning parimad tulemused saavutatakse läbimõeldud lahenduste ja tulevikku suunatud visioonide koosmõjul.

Oskuslik majandamine nõuab metsanduslike teadmiste olemasolu ja ülevaadet metsandussektoris toimuvast.

Piisavate teadmiste ja aja puudusel on sobilik pöörduda spetsialistide poole, kes saaksid olla metsaomanikule abiks nõustamisel ning ka vajalike tööde organiseerimisel.

Siinkohal tuleks appi HD Forest ASi uus metsahaldusteenus METSAlahendused. Pikaajalise kogemuste pagasi ja koostööpartnerite võrgustikuga suudetakse tagada kvaliteetne teenus üle Eesti.

MIDA ME TEEME? METSAlahenduste eesmärk on pakkuda Eesti metsaomanikele personaalset, kvaliteetset ja läbip a i s t va t m e t s a h a l d u s te e n u s t .

Tegemist on teenusega, mis tagab metsaomanikule selle, et tema mets oleks hooldatud ja tööd planeeritud ning teostatud parimal võimalikul viisil. Tööde planeerimisel ning aruandlusel kasutatakse tänapäe-

Kristi Nigul HD Forest AS Client Relation Manager METSAlahendused Manager

vaseid infotehnoloogilisi vahendeid, mis tagavad kiirema ja parema ülevaate tehtavatest töödest ning metsa seisundist. METSAlahendused ei soovi osta metsakinnistuid ega raieõigust.

www.metsalahendused.ee

7

Positiivse üllatusena oli METSAlahendused esimene firma, kes tuli ka päriselt kohale metsa vaatama ning ei pakkunud mulle suvalist summat, vaid tasu tegeliku väljatuleku pealt: täpselt nii palju, kui minu mets müügi hetkel turul väärt on. Jutt oli veenev, kaup tundus aus ja vahendustasu mõistlik. Nii otsustasingi võtta riski, lükkasin varasemad pimedad pakkumised kõrvale ja lõin METSAlahendustega käed.

Järgnes koostöö, mida ma ei olnud oma metsa majandamisel veel seni kogenud: minuga räägiti juba alguses läbi kõik sammud, kooskõlastati täpne tööde ajakava, pandi paika väljaveoteed ja lepiti kokku sortimendid. Kõik kokkulepped pidasid ja asjaajamine oli lõpuni läbipaistev. Kogu ettevõtmist saatis tihe suhtlus ja regulaarne aruandlus materjali ülestöötamise ning turustamise seisu kohta. Mõtlesin tükk aega, et kus on konks. Selgus, et konksu ei olnudki. Selle asemel sain endale hea partneri ja abimehe ka tulevaste metsatööde jaoks. Soovitan METSAlahendust kõigile, kes peavad lugu ausast mängust ja läbipaistvast asjaajamisest.

Kui soovid professionaalset metsandusalast nõu ja abi oma metsa eest hoolitsemisel, siis võta ühendust METSAlahendustega: www.metsalahendused.ee nigul@metsalahendused.ee

8 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

26. august 2021

professionaalseks kasutamiseks -

Kasutus Uus Pro Moto ketiõli on aastaringseks kasutamiseks ja sisaldab hoolikalt valitud lisandeid, mis on loodud taluma suuri koormusi.

Toode on mõeldud ja arendatud kasutamiseks kõrgetel kiirustel ja ketipööretel kõigil uutel ja vanadel harvesteri mudelitel. Valitud lisaained ja suurepärane määritavus tagab sujuva töö keti ja juhtplaadi vahel.

-

Omadused

Toode sisaldab metallihooldusainet X-1R , mis drastiliselt vähendab hõõrdumist ja kulumist metallipindade vahel, pikendades keti, juhtplaadi ning otsatähiku eluiga oluliselt. Õli tagab suurepärase määritavuse ning vähendab oluliselt kulumist. Õli tarvet on võimalik vähendada kuni 40% võrreldes traditsiooniliste määrdeõlidega. Õli hoiab määritavat pinnad puhtana ning tagab suurepärase korrosiooni-kindluse.

Külmadel temperatuuridel säilib õli voolavus ning pumbatavus. Külmakindlus on > - 30 °C. Õlil on suurepärane oksüdatsiooni-kindlus.

Täielikult biolagunev glükooli baasil puidu märkimisvärv, on spetsiaalselt mõeldud harvesterile.

Tähelepanu kasutamisel! Toodet ei tohi lahjendada (korrosioonikaitse ja külmakindlus vähenevad).

Kui märkimismasinat ei kasutata pikka aega, täidab paagid kas markeerimisvärvi või kütteõliga.

(Pihusti-süsteemi metallosad hakkavad oksüdeeruma, kui ei kasutata kaitseainet!

Külmakindlus -30 °C.

Tootja: NextOil Oy

Info: +372 51 56 39 aimar@baltoil.ee

Pakendid - 10 L 200 L 1000 L

100

26. august 2021

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

9

Puidutööstuste edukas aasta

FOTO: SHUTTERSTOCK

Augusti alul rabas Eesti puidutööstussektorit uudis – pelletitootja Graanul Investi omanikud müüvad suurema osa oma firmast New Yorgi börsil noteeritud rahvusvahelisele varahaldusettevõttele Apollo Global Management. Meie ei lahka, miks nad seda teevad, vaid vaatame hoopis, kuidas on läinud neil ja teistel meie puidutööstuse lipulaevadel majandusaasta 2020.

MEELIKA SANDER-SÕRMUS, ajakirjanik Pea kõik artiklis mainitud puidutööstused toovad oma 2020. aasta majandusaasta aruannetes välja, et see aasta läheb maailma ajalukku kui aasta, mis oli kõikjal mõjutatud COVID-19 viirusest ja rahvusvahelist äri ajades oli aasta selgelt keerulisem.

“Epideemia põhjustas märkimisväärselt majanduslikku kah-

ju, kuid veel enam ebakindlust ja ebamäärasust tuleviku osas,” toob oma aruandes välja ka Graanul Invest.

Graanul Invest on üks maailma suurimatest puidugraanulite tootjatest, nende graanulitehased asuvad Eestis, Lätis, Leedus ja Ameerika Ühendriikides. Ettevõtte energiatootmisüksused asuvad suu-

remate graanulitehaste kõrval, varustades neid soojus- ja elektrienergiaga.

Graanul Invest grupp tootis 2020. aastal 2 651 713 tonni puidugraanuleid, kusjuures tootmismaht kasvas 6,4% võrreldes aasta varasemaga. Kasvust andis olulise osa uue tehase lisandumine Ameerikas. Soojusenergiat toodeti kokku 920 GWh ja elektrienergiat 337 GWh. “Puidugraanulite nõudlus 2020. aastal oli hinnanguliselt 40 miljonit tonni ja see kasvas aastaga ligi 12%. Nõudluse kasvust tuli suurem osa Aasiast, Euroopa turg ei kasvanud niivõrd. Puidugraanulite turuhinnad sel aastal aga langesid, sest vaatamata nõudluse konjunktuuri madalseisule pakkumine järjest suurenes. Oma roll oli siin ka Kesk-Euroopa metsade ulatulikel üraskikahjustustel, mille tõttu oli odava biomassi pakkumine suur,” kirjeldavad nad turuolukorda.

Siiski saab aastat edukaks pidada, sest grupi käive kasvas üle 9% ja küündis 2020. aastal 438,9 miljoni euroni. Müügimahust moodustas suurema osa puidugraanulite müük. Suurem osa graanulitest eksporditi väl-

japoole Balti riike, peamiselt Suurbritanniasse, Taani, Hollandisse ja Itaaliasse.

Elektri- ja soojusenergia müük aasta varasemaga võrreldes aga vähenes seoses energiahindade olulise langusega – elektrienergia hinnad langesid ligi 25%.

Grupi ärikasum kasvas 82 miljoni euroni, aastal 2019 oli nende ärikasumiks 53 miljonit eurot. “Kasumlikkus kasvas eelkõige tänu USA Woodville’i tehase lisandumisega gruppi ja üldise kulubaasi langusega,” seisab aruandes.

See aasta läheb maailma ajalukku kui aasta, mis oli kõikjal mõjutatud COVID-19 viirusest ja rahvusvahelist äri ajades oli aasta selgelt keerulisem.

Aasta viimastel päevadel toimus grupi 2020. aasta olulisim sündmus, kui jagunemise teel eraldusid grupi struktuurist metsanduse ja biokeemia ettevõtted. Graanul Mets OÜ koos oma metsanduse valdkonna sidus- ja tütarettevõtetega moodustasid omaette uue kontserni, mille valdusettevõtteks sai uus ettevõte Graanul Assets OÜ. Graanul Biotech OÜ, biokeemia start-up-ettevõte, eraldus jagunemise käigus samuti ning selle valdusettevõtteks asutati uus ettevõte Graanul Tehnoloogia OÜ.

Höövelpuidu tootja Rait AS toob oma majandusaruandes välja, et vaatamata koroonaviiruse levikule oli 2020. aastal puiduturg vägagi aktiivne.

“Seoses COVID-19 levikuga seatud riikidevahelistele ajutistele transpordipiirangutele oli mõningane ekspordi mahu vähenemine aprilli- ja maikuus.

Osaliselt asendas eksporti aktiivne kodumaine ja lähiriikide nõudlus,” ütlevad nad.

Rait AS teenis 2020. aastal 47,28 miljoni eurose käibe juures 2,74 miljonit eurot tegevuskasumit. Mullusega võrreldes ettevõtte müügitulu kasvas 11% – 2019. aastal oli ettevõt-

te müügitulu 42,56 miljonit ja tegevuskasum 1,82 miljonit eurot.

Maailma suurimale termopuidutootjale Thermory ASile möödus aasta 2020 laienemise tähe all

“2020. aasta mais sai Thermory ettevõtte Siparila OY omanikuks ja aasta lõpus ühendas Siparila OY endaga Suomen Lämpöpuu OY. Siparila toodab peamiselt kuusepuust valmistatud värviga kaetud sise- ja välisvoodrilaudu ning paneele. 2020. aasta suvel ühendas Thermory endaga ettevõtted Loo Haldus OÜ ja Roovlimae Holding OÜ.

Septembris omandas Thermory 100% osaluse valdusettevõttes Millwise OÜ, millele kuulub 50% osalus Läti saeveskis SIA VMS Timber. Aasta viimasel päeval asutas Thermory AS Saksamaal uue 100% osalusega tütarettevõtte Thermory Deutschland GmbH, mille tegevuseks on Thermory grupi toodangu edasimüügi korraldamine Saksamaal, Austrias ja Šveitsis,” kirjeldavad nad omi laienemisi aruandes.

Ettevõtte tootepor tfelli kuuluvad termotöödeldud

10 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

täispuidust terrassi-, voodri- ja põrandalauad ning saunamaterjal ja valmissaunad.

Thermory AS ekspordib üle 90% oma toodangust enam kui 50 riiki: Soome, Ameerikasse, Hollandisse, Ta a n i ja Saksamaale. Kaugeimad sihtriigid on Uus-Meremaa, Jaapan, Tšiili, Lõuna-Aafrika Vabariik.

USA ja Kanada turul müüb ettevõtte toodangut tütarettevõte Thermory USA LLC. Ettevõtte peakontor asub Tallinnas Ülemiste linnakus ning tootmisüksused Harjumaal, Tartumaal ja viies erinevas piirkonnas Soomes Kajaanis, Vaajakoskis, Myllykoskis, Parkanos ja Teuvas. Lisaks kuuluvad ettevõttele saeveskid Eestis ja Valgevenes, mis varustavad emaettevõtet lehtpuu toormega.

Kasvas nii käive kui ka kasum. Thermory müügitulu 2020. aastal oli 109 miljonit eurot, aasta varem oli nende käive 75,8 miljonit eurot. Kontserni puhaskasumiks kujunes möödunud aastal 6,2 miljonit eurot, 2019. aastal oli nende kasuminumbriks 3,4 miljonit.

Ka saematerjali tootja Toftan AS suutis müügitulu ja kasumit kasvatada, teenides 2020. aastal 64 miljoni eurose käibe juures 4,36 miljonit eurot tegevuskasumit. Mullusega võrreldes ettevõtte müügitulu kasvas pea 4% – 2019. aastal oli nende müügitulu 62 miljonit ja tegevuskasum 1,34 miljonit eurot.

“2020. aasta müügitulust moodustas 54% eksport ja

26. august 2021

FOTO: SHUTTERSTOCK

Koroona-aastal aga ei läinud kõikidel puidutööstustel nii hiilgavalt.

46% müük Eestisse. Suurimad ekspordi sihtriigid olid Hiina ja Jaapan. Oodatult oli ekspordikäibes suur osa Lätil, Suurbritannial ja Saksamaal,” kirjutavad nad majandusaasta aruandes.

Peetri Puit OÜ, kes tegeleb peamiselt erikujuliste liimpuitkonstruktsioonide ja ristkihtliimpuidu CLT tootmi-

sega, näitas samuti eelmisel aastal head tulemust. 2020. aastal toodeti kontsernis kogumahuna 40 547 m³ liimpuittooteid, tootmismahu kasv oli 19,2%. Müügikäibeks kujunes 16,99 miljonit ja kasumit teeniti 1,8 miljonit.

Aasta varem olid samad näitajad vastavalt 15,64 miljonit ja 1,42 miljonit eurot.

Stora Enso Eesti ASi eelmine aasta sarnanes tunamullusega Stora Enso Eesti ASil on puidutöötlusüksused Imaveres ja Näpil, samuti metsavarumisüksused kontoritega Pärnus, Imaveres, Tartus, Kuressaares ja Näpil. Lisaks tootmis- ja varumisüksustele tegutseb Stora Enso Eesti ASi koosseisus

Globaalne Tugiteenuste Keskus, mille koosseisu kuuluvad finants-, värbamis-, IT, hankimisja logistikaüksused, teenindades Stora Enso Grupi ettevõtteid üle maailma.

“Puidutoodete müügimaht 2020. aastal oli 427 600 m³, graanuleid müüdi 92 900 tonni ja metsamaterjali 398 900 m³.

Aruandeaasta müügitulu oli 170,5 miljonit eurot ja aruandeaasta puhaskasum 7,2 miljonit eurot. Mullusega võrreldes ettevõtte müügitulu kahanes 10%,” toovad nad olulisemad näitajad aruandes välja.

Koroona-aastal aga ei läinud kõikidel puidutööstustel nii hiilgavalt. Näiteks haavapuitmassi tootja Estonian Cell ASi käive kukkus võrreldes 2019. aastaga 13%. “2020. aasta tulemus oli enim mõjutatud COVID-19 pandeemiast ja selle negatiivsest mõjust tarbimisele üldiselt. Ettevõtet mõjutas spetsiifiliselt ja enim trükipaberi nõudluse vähenemine,” selgitavad nad aruandes ja lisavad, et regulaarklientide tellimuste vähenemise ja vahepealse puitmassi erakordselt suurte laovarude tõttu oli ettevõte sunnitud suunama osa toodangust madalate hindadega spot-turgudele.

Siiski suudeti toota 2020. aastal rekordiliselt 173 599 tonni haavapuitmassi. Ettevõte müügituluks kujunes 69,9 miljonit eurot ja puhaskasumiks saadi 9,3 miljonit eurot.

OSTAME: METSAKINNISTUID (KA HÜPOTEEGIGA) RAIEÕIGUST KASVAVAT VÕSA

Metsamaade ost

üle Eesti

Kasvava metsa ost Erametsade majandamine Tel 505 0375 | magnar@mapomets.ee | www.mapomets.ee

PAKUME: METSARAIE KOMPLEKSTEENUST METSA HOOLDUSLEPINGUID METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMIST

www.gryngrupp.ee

Tel 513 1240 • info@gryngrupp.ee

100

26. august 2021

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

11

Raiemaht kahaneb ja mets kasvab FOTO: SVEN ARBET

Keskkonnaagentuuri viimati läbi viidud statistilise metsainventuuri tulemustest võib järeldada, et eelmisel kümnendil oma tipu saavutanud raiemaht edaspidi pigem väheneb.

AIN ALVELA Valikuuringu (SMI) andmetel oli selle sajandi kõrgeim raiemaht Eestis 2018. aastal, mil see ulatus 12,7 miljoni tihumeetrini, aasta varem oli see 12,5 mln tm.

Pärast seda on raiemaht juba üksjagu langenud – 2019. aastal jäi see 11,25 miljoni tihumeetri juurde, eelmise aasta kohta täpseid andmeid veel pole, aga eksperthinnangu kohaselt on see tunamullusest seitsme miljoni tihumeetri võrra väiksem, jäädes 10,6 mln tm kanti. Viimase kümnendi keskmine raiemaht oli 10,5 mln tm.

Metsamaa pindala suureneb

Pindala poolest on viimased andmed 2019. aasta teostatud raiete kohta, mil tehti uuendusraieid 1,5% metsamaast, mis hõlmas 34 800 hektarit.

Hooldusraieid tehti 44 500, muid raieid 6300 hektaril.

Kuigi viimastel aastatel on rohkesti avaldatud arvamust, et intensiivsete uuendusraiete tõttu jääb meil metsa järjest vähemaks, siis SMI seda ei kinnita ning väidab pigem vastupidist. Näiteks kui 1958. aastal oli Eesti Akadeemilise Metsaseltsi andmetel Eestis metsamaad 1,42 miljonit hektarit, siis SMI näitab, et mullu laius metsamaa meil 2,33 miljonil hektaril. Ka kaitse all on meil üha rohkem metsa – 2000. aastal 22% metsamaast, 2020. aastal 25,6%, sellest range kaitse all 14,2%.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks kinnitab, et kuigi raiemahud kasvasid viimastel aastatel enneolematult suureks, jäi nii metsa üldine kui ka majandusmetsa juurdekasv sellest siiski märksa suuremaks. Nii hindab SMI metsa üldiseks aastaseks juurdekasvuks 2020. aastal 16,17 mln tm, majandusmetsa juurde-

kasv moodustas sel ajal 13,98 mln tm.

Kui raiemaht oli 2019. aastal 11,25 miljonit tihumeetrit, siis raieliikide lõikes moodustas lageraie sellest 8,32, harvendusraie 1,42 ja aegjärkne raie 0,82 mln tm. See arv on muide üsna sarnane aasta tagasi välja käidud tunamulluse raiemahu eksperthinnanguga, mis oli 11,3 mln tm. Raietest saadud puit tuli 1/3 ulatuses riigimetsast

(3,9 mln tm) ja 2/3 (7,3 mln tm) saadi eraomanike maadelt.

Denks märgib, et saamaks kiiremat teadmist raiete kohta, antakse sellele eksperthinnang enne n-ö ametliku SMI läbiviimist. 2020. aasta kohta prognoositakse raiemahuks 10,6 mln tm. Üldiselt on need eksperthinnangud olnud suhteliselt täpsed, päris kõvasti alt mindi sellega 2013. aastal, kui raiemahuks pakuti 9 mln tm, tegelikult

ulatus see aga üle 10 mln tm, samuti 2017. aastal, kui eksperthinnang ütles 11 mln tm, tegelik raiemaht oli aga 12,5 mln tm.

“Mets ei ole Eestimaalt otsa saanud ja pole karta, et ka tulevikus saaks,” märgib ta.

“Möödasõitjale autoaknast paistvad lageraielangid võivad jätta mulje, et kohati raiutakse liialt palju, aga asja süstemaatiliselt hinnates selgub, et paanikaks ei ole põhjust.”

Eesti kuulub metsarikaste põhjamaade hulka Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala kinnitab, et Eesti kuulub hiljuti avaldatud Euroopa riikide võrdlevas statistikas metsarikaste põhjamaade hulka.

“Eesti on suutnud oma koha metsarikaste riikide tabeli eesotsas säilitada ning rangelt kaitstava metsa osakaalu poolest oleme 35 Euroopa riigi seas lausa kolmandal positsioonil pärast Liechtensteini ja Itaaliat,” märgib Ala, viidates selle aasta alguses avaldatud Euroopa metsade raportile. “Eesti metsa osakaal ja liigirikkus on kindlasti eelmiste aastatega võrreldaval tasemel säilinud, raiemaht aga näitab ootuspäraselt langust.”

Taimar Ala sõnul on SMI alusel saadud teadmine meie metsade seisukorrast fakti- ja teadmistepõhine ega ole mõjutatud emotsioonidest.

“Ei saa eirata tõsiasja, et emotsioone on metsanduse teemasse väga palju n-ö sisse köetud nõnda, nagu kõigisse keskkonda puudutavatesse sõnavõttudesse,” ütleb ta. “Meie kõigi ülesanne selles sõnumite virvarris on aru saada, mis on nn fake news ehk libauudis ja mis päriselt tõene uudis. Või teisisõnu – kus lõpeb tõeline soov keskkonda kaitsta ja algab rohepesu.”

Allikas: Maaleht, juuni 2021

12 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

ERAMETSAKESKUS

26. august 2021

Noore metsa hooldamine on kvaliteetse tulevikumetsa tagatis Oma järeltulevatele põlvedele terve ja tugeva metsa pärandamise seisukohalt on noore metsa hooldamine kriitilise tähtsusega, isegi kui see alguses suuremaid kulutusi tähendab.

Hooldusraie tagab head tulevikuväljavaated, hoolitseb metsa tervisliku seisundi eest ja suurendab selle majanduslikku väärtust.

Hooldusraie on metsakasvatuslik võte, millega kujundatakse puistu koosseis ja parandatakse puistu kasvutingimusi.

Hooldusraie jaguneb vastavalt metsa vanusele ja tervislikule seisundile valgustusraieks, harvendusraieks ning sanitaarraieks.

Hooldusraie edukuse tagab toimimine loodusega kooskõlas.

Selle peamised ülesanded on puistu liigilise koosseisu reguleerimine, puuliigisiseselt väärtuslikele eksemplaridele kasvuruumi andmine, jämedamate puidusortide kasvatamise kiirendamine, metsa sanitaarse seisundi parandamine, metsa tormikindluse suurendamine, lumevaalimise ohu vähendamine, puhkemetsade esteetilise väärtuse suurendamine ja metsa loodusliku uuenemise tingimuste parandamine.

Läänemaa Metsaühistu metsameister Jarro Mihkelson selgitab noore metsa hooldamise vajalikkust ja sellega seonduvat.

Miks on noore metsa hooldamine vajalik ja milliseid töid selleks tehakse? Kas selle hooldamine on ainult kulu?

Noore metsa hooldamine hakkab pihta uue taime mulda istutamisest ja ka siis, kui omanikul on metsas pärast lageraiet loodusliku uuendusega tekkinud metsanoorendikke. Esmalt tagatakse noortele taimedele valgus- ja toitainetingimused ning parandatakse nende kasvukonkurentsi. Sama eesmärk on ka looduslikult uuenenud metsaga – vähendada konkurentsi, jättes tervemad ja tugevamad puud alles.

See on kõige algus, edasi tulevad juba hooldamised, nagu

valgustusraie ja harvendusraie, mis annavad võimaluse liigilist koosseisu kujundada, sest puud on piisavalt suured ning annavad aimu, missugused neist suudavad tuleviku mõistes ellu jääda ja lõppraieni välja konkureerida.

See näitab ka tõenäosust olukorrale, kus ühe metsaeraldise peal võib liigiline koosseis muutuda 90% või isegi 100%. Kõik oleneb sellest, milline mets on kõrval, milline mets seal enne oli ja millised puud on seemnepuud. Ei ole harvad olukorrad, kus hall-lepikust harvendatakse välja korralik kuusik.

Mis puudutab kulude ja tulude poolt, siis on selge, et igasugune kasvatamine või mingi asja hooldamine on kulu. Kuigi kulu on suur, ei saa sellest üle ega ümber. Siiski tuleb arvestada, et õige hoolduse korral tuleb kulu hilisemas tulevikus suure tuluna tagasi. Kui aga esimeses kasvuhoos midagi ei tehta, on saabuv tulu palju väiksem. Õige hooldus toob tulevikus kordi rohkem tulu, samuti avaneb selle tegevuse käigus väga palju erinevaid võimalusi oma metsa kasvatamiseks.

Tulu teenimise võimalus tekib alates umbes kolmekümneaastasest metsast. Kui metsast saab juba mingisugustki materjali välja lõigata, on võimalik sealt tekitada juba mingisugust müüki ja materjali väljavedu metsast. Esimesed umbes kakskümmend aastat tuleb kindlasti arvestada kulutustega. Küsimus on lihtsalt selles, kui targalt omanik neid töid teostab ja millistel aegadel. Võib ka juhtuda, et ta suudab vajalikke hooldusi minimeerida ja saada ikka täpselt sama tulemuse, kui teine metsa-

Kuidas ja milliste tegevustega saab metsaühistu metsaomanikule abiks olla?

Sisuliselt saab metsaühistu olla abiks absoluutselt kõikide metsa puudutavate tegevustega.

Teinekord saame abi pakkuda ka küsimustes, mis metsandusega ainult väga minimaalselt seostuvad. Sisuliselt suudame korraldada metsaomanikule kõik raied, puidumüügid ja metsauuendused ning sellega seonduva töö haldamise. Lisaks saame aidata ja abistada ka erinevate metsakuivenduse töödega ning erinevate dokumentatsiooni puudutavate küsimustega.

Erametsaomanikele mõeldud toetusi saab samuti metsaühistu abil Erametsakeskuselt taotleda.

Läänemaa metsaühistu metsameistri Jarro Mihkelsoni sõnul vajab nii istutatud kui ka looduslikult uuenenud tulevikupuistu järjepidevat hooldust, et sellest kasvaks kvaliteetne mets.

omanik neid rohkem tehes saab.

Erametsaomanikele on abiks ka mitmesugused toetused nii metsa uuendamiseks kui uuenduse ja noore metsa hooldamiseks, mis aitavad tehtavaid kulutusi osaliselt kompenseerida.

Millistele tegevustele võiks metsaomanik suve lõpus ja sügisel tähelepanu pöörata? Kas suvine pikk põuaperiood ja tugevad tormid on metsale tänavu kuidagi eriliselt kahju teinud?

Suve lõpus ja sügisel tasub kõik oma noored taimed üle vaadata ning sügisene tegevus paika panna. Kindlasti tasub põuase, aga ka kohati väga tormise ja tuulise suve puhul hinnata üle erinevad tormikahjustused. Kui omanikul on plaan teha talviseid raieid, tasub ka need plaanid juba sügisel teha. Samas, paljud metsaomanikud teevad metsas sellist järelevalvet nagunii aastaringselt.

Noore metsa puhul aga on sügisene kultuurihooldus põhiline töö.

TA S U B T E A DA

Mis on metsaühistu?

Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel. See on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ning erinevaid metsamajanduslikke teenuseid.

Metsaseadusega on määratud, et metsaühistu on mittetulundusühing ja tulundusühistu, mille põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.

Eestis on ligi 30 aktiivselt tegutsevat metsaühistut. Metsaühistute kontaktid leiab erametsaportaalist eramets.ee/metsauhistud.

Metsameede Taotluse saab esitada 22.09.–6.10.2021. Vooru eelarve on 1 913 000 eurot. Toetust saab taotleda metsaühistu, mikroettevõtja (sh FIE) ja füüsiline isik.

Milliseid töid tehakse? n Hooldusraie kuni 30-aastases puistus n Kasvavate puude laasimine n Ulukikahjustuste ennetamine n Tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamine n Männikärsaka ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamine ja kasutamine Toetustaotluse koostamisel aitavad erametsaomanikke metsaühistud. Metsameetme toetuse kohta saab lähemalt lugeda aadressil eramets.ee/toetused/metsameede.

Üraskikahjustuste ennetamine Taotluse esitamise tähtpäev on 13.09.2021. Vooru eelarve on 70 000 eurot.

Toetuse eesmärk on ennetada üraskite tekitatavaid kahjustusi erametsades. Toetatakse püünispuude kasutamist, feromoonpüüniste soetamist ja paigaldamist ning värske tormikahjustuse likvideerimist. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist.

Toetust saab taotleda metsaühistu ja erametsaomanik.

Püünispuude kasutamiseks võib toetust küsida vaid metsaühistu.

Toetuse kohta saab lähemalt lugeda aadressil eramets.ee/toetused/uraskikahjustuste-ennetamine.

Gruppidena kuivanud kuused on märk, et metsas on tõenäoliselt probleem kuuse-kooreüraskiga.

Üks metsameetmete toetuse osa käsitleb ka ulukikahjustusi metsas – kuidas neid ennetada ja ära tunda ning millised loomad teevad enim kahju?

Kindlasti on ulukikahjud paljusid metsaomanikke puudutav osa.

Tuleb muidugi aru saada, et uluki elupaigaks ongi mets. Küsimus on selles, kuidas kahjusid ennetada ja minimeerida, eriti kui metsaomanikud elavad ise linnas ega saa nii tihti oma metsa külastada ega ole nii teadlikud. Täna näeme ikkagi väga palju omanikke, kes on üpris metsavõõrad. Hooldatud haavikute, männi- ja kuusenoorendike puhul peab arvestama, et need meeldivad väga erinevatele sõralistele eesotsas põtrade, hirvede ja kitsedega. Ei saa unustada ka kobrast. Kahjusid saab aga minimeerida ja kuna iga loom peab ju kusagil sööma, saab inimene suunata ulukid sööma seda liiki puid, mis talle nii olulised ei ole.

Asjale tuleb targalt ja strateegiliselt läheneda ning erinevaid noorendikke õigesti rajada ja hooldada. Kindlasti tasub koostööd teha kohalike jahiseltside ja jahimeestega, kes on piirkonnaga hästi kursis. Samuti on ulukite tõrjumiseks olemas erinevaid repellente, laialt levinud on näiteks Trico, mis on täiesti loodussõbralik vahend.

Milline oli tänavune seis kuuse-kooreüraskiga ja millised on parimad meetmed nende ennetamiseks?

Kuival põuasel suvel tuli kindlasti üraskikoldeid Eestis väga palju juurde. Lisaks on tormid andnud puitu, mis on üraskitele väga heaks nii-öelda elupaigaks ja kasvulavaks. Üks võimalus on kasutada feromoonpüüniseid, mis meelitavad kuuse-kooreüraskeid ligi. Oluline on ka püsivalt oma metsa jälgida. Kui naabermetsas on toimunud raie sinu metsaga külgneval piiril, on kindel, et avatud servast murrab tuul mõned meetrid kuuski maha. Seda tasub jälgida ja ei tohiks lasta nendel kuuskedel seal aastaringselt olla, et üraskid ei saaks seda kasvulavana kasutada. Kaval on antud puud välja vedada siis, kui üraskid on puud asustanud.

100

26. august 2021

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Combitrans OÜ on alates 2005. aastast tegutsev ettevõte, mis pakub erinevaid metsatöödega seotud teenuseid!

www.combitrans.ee

Tartu tn 7d, Viljandi Tel 523 8332 • silver@combitrans.ee

13

14 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

26. august 2021

Metsas töö käib – metsatehnikatootja näeb ees kasvuaastat FOTOD: AUTOR PONSSE

Metsamasinate turg jätkas 2021. aasta teises kvartalis väga positiivset arengut, nendib metsatehnikatootja Ponsse tegevjuht Juho Nummela.

Seda kinnitavad ka ettevõtte müüginumbrid – selle aasta esimese poolaasta käibeks kujunes 350,8 miljonit eurot. Ärikasum sellest on kümne protsendi kanti, 35,9 miljonit eurot.

Valmis Ponsse 17 000. metsamasin

MEELIKA SANDER-SÕRMUS, ajakirjanik

Hea olukord metsatööstuses kajastus soodsalt kõigis Ponsse ärivaldkondades.

Tootmisplaanides mingeid muudatusi ei tehtud, tehas töötas tõhusalt ja plaanipäraselt valmisid tootmisprogrammi kuuluvad Ponsse metsamasinad.

“Nõudlus metsamasinate järele on püsinud vaatamata maailmas valitsevale koroonapandeemiale. Teise kvartali jooksul kasvasime jõudsalt ja kõik meie ärivaldkonnad arenesid positiivselt – teise kvartali müügitulu oli 236,3 miljonit eurot. Meie klientide püsivat töist olukorda on tõestanud hooldusteenuste tugev kasv. Ka varuosade pool on olnud arengus,” rääkis metsatehnika turul toimuvast Nummela.

Ta mainib, et masinaosade ja komponentide kättesaadavus on jätkuvalt väljakutse, seda masinate ja seadmete tootmise suure nõudluse tõttu. Siin on suur roll koostööl tarnijatega ja Nummela sõnul on ettevõtte meeskond teinud ses osas väga head tööd.

Küll aga toob Ponsse tegevjuht välja, et probleeme on kulude juhtimisega. “Nimelt tehakse metsamasinate tellimused pikaajaliselt ette, lepitakse kokku masinate hinnad ja kliendid on pakkumised kinnitanud. Vahepeal kahjuks sisseostetavad komponendid kallinevad. Kui aga osade ja komponentide kulude suurendamisega seotud surve on jätkuvalt suur, siis Ponsse jaoks teeb asja keeruliseks see, et neid suurenenud kulusid ei saa tervikuna otse klientidele üle kanda, see aga vähendab meie marginaale. Seega otsime koos tarnijatega jätkusuutlikke lahendusi kulude tõusu piiramiseks,” selgitas ta.

Enamiku metsamasinaid turustab Ponsse PõhjaEuroopas, müügid on head ka mujal Euroopas, Ameerikas, Venemaal ja Aasias. Siiski saadakse üle 35 protsendi müügitulust Põhja-Euroopast.

COVID-pandeemia mõjutab äri

Ponsse harvester võitis maineka auhinna

Ponsse kontoritöötajad on pärast koroonaviiruse puhangut töötanud kaugtööl, välja arvatud tootmis-, müügi- ja hooldustöötajad, nemad jätkavad tavapäraselt. Oluline on hoida oma töötajad terved, et teenindada kliente täiel määral, rõhutab Juho Nummela ja lisab, et igapäevaselt on koroonaviirus pannud juhtkonna tõsisemalt otsuseid ja töökorraldust üle vaatama, aga jälgitakse ka laiemalt maailmamajanduses toimuvat.

“Ebakindlus maailmamajanduses võib kaasa tuua metsamasinate nõudluse ja komponentide kättesaadavuse vähenemise. Maailma majanduse ootamatult kiire taastumine ja nõudluse kiire kasv on toonud kaasa teatud komponentide rühmade kättesaadavuse probleemid. Kiire majanduslik kõikumine võib mõjutada saadavust, kuid põhjustada ka kiiret inflatsiooni komponentide turul. Ebakindlust võib suurendada ka arengumaade valuutaturgude volatiilsus,” rääkis Ponsse tegevjuht.

Vaatamata keerulistele aegadele maailmamajanduses on metsatehnikatootja veendunud, et selle aasta äritulemus peaks olema veidi kõrgem kui 2020. aastal.

Ponsse harvester võitis maineka auhinna

2021. aasta veebruaris turule tulnud uus PONSSE Scorpion võitis rahvusvaheliselt tunnustatud disainikonkursil Red Dot tootedisaini auhinna.

Kõnealune auhind oli tootedisaini kategoorias parimatest parimale antav auhind, mis anti välja kabiini innovaatilise disaini eest. Tegemist on suurima tunnustusega, mida konkursil oli võimalik saavutada ja mis anti erinevates auhinnakategooriates parimatele toodetele.

Veebruaris tõi Ponsse turule põhjalikult kaasajastatud

niauhind, mis on kujunenud tunnustatud kvaliteedimärgiks. Lisaks tootedisainile antakse auhinda välja ka tootekujunduse, kommunikatsioonikujunduse ja disainikontseptsioonide eest.

Valmis Ponsse 17 000. metsamasin

Scorpioni harvesteride tootesarja, mis vastab kõikidele tänapäevaste metsatööde nõuetele. Scorpioni omaduste hulka kuuluvad selle suurepärane nähtavus ja juhitavus. Üks kõige silmapaistvamaid muudatusi on uus kabiini katusele ulatuv üheosaline esiklaas, mis pakub kõikides tingimustes paremat nähtavust ja tööohutust. Samuti pakub ainulaadne poomilahendus igas suunas suurepärast nähtavust.

Uus Scorpion tõstab tootlikkuse ja ergonoomika veel kõrgemale tasemele ja seab operaatori töökeskkonnale uue standardi.

“Uue Scorpioni kabiini väljatöötamise lähtekohaks olid taas metsamasinate operaatorid ja nende tagasiside. See arutelu on meile äärmiselt oluline ja me tegeleme sellega oma igapäevatöös pidevalt. Kabiini salongi muudeti, et teha see praktilisemaks ja luua sellest vaikne töökoht, pidades silmas operaatori mugavust ja heaolu.

Operaatori heaolu töö tegemise ajal on masina tootliku töö võtmeks. On suurepärane, et kabiin on saanud ka innovaatilise disaini eest niivõrd hinnatud auhinna. Täname selle auhinna eest oma kliente, partnereid ja kõiki Ponsse töötajaid,” ütles Ponsse tehnoloogia- ning teadus- ja arendusdirektor Juha Inberg.

Disainikonkurss Red Dot on üks tunnustatumaid disainikonkursse maailmas, mille ajalugu ulatub juba rohkem kui 60 aasta taha. See oli teine kord, mil Ponsse hinnatud tootedisaini auhinna pälvis: eelmise põlvkonna Ponsse Scorpioni harvester sai 2015. aastal samas kategoorias auhinna.

Red Doti tootedisaini auhinnaga tunnustatakse aasta parimaid tooteid alates 1955. aastast, moest kuni olmeelektroonika, sõidukite, meditsiinitehnika ja mööblini.

Saksamaal loodud Red Dot on maailma prestiižseim disai-

Soomes Vieremäl asuvas tehases valmis augusti keskpaigas 17 000. Ponsse metsamasin, Ponsse Elk leidis oma uueks koduks Kuusmoto Oy. “On eriline privileeg anda 17 000. Ponsse masin üle Soome Kuusmoto Oy-le. Soovin tänada Kuusmotot usalduse ja fantastilise koostöö eest, jätkame oma teekonda koos,” ütleb Ponsse müügi-, teenindus- ja turundusdirektor Marko Mattila.

2014. aastal asutatud ja Soomes Posiost pärit Kuusmoto Oy annab praegu tööd 17 inimesele. Nad tegutsevad seitsmes Soome Lapimaa omavalitsuses. Ettevõttel on kokku üheksa Ponsse masinat.

“Meil on hea meel selle suurepärase masina üle. Meie praegune plaan on sünnipäevalaps Posiosse või Ranuasse tööle panna. See on suurepärane täiendus meie laevastikule,” ütleb Kuusmoto Oy tegevdirektor Tomi Kuusela.

Ponsse 17 000. metsamasin ehitati lõpuni COVID-19 pandeemia kõrghetkel, mida kimbutasid komponentide kättesaadavuse ja tarnimise ülemaailmsed väljakutsed. Ettevõtte tegevus ja kasv on erakordsetest asjaoludest hoolimata edukalt jätkunud. Ponsse eesmärk on alati olnud koostöö, mis on rasketel aegadel ja töökeskkondades edu aluseks.

TA S U B T E A DA

Ponsse kontserni kuuluvad tütarettevõtted on: n Ponsse AB, Rootsi; n Ponsse AS, Norra; n Ponssé S.A.S., Prantsusmaa; n Ponsse UK Ltd, Ühendkuningriik; n Ponsse Machines Ireland Ltd, Iirimaa; n Ponsse North America, Inc., Ameerika Ühendriigid; n Ponsse Ladina-Ameerika Ltda, Brasiilia; n Ponsse Uruguay S.A., Uruguay; n OOO Ponsse, Venemaa; n Ponsse Asia-Pacific Ltd, Hongkong; n Ponsse China Ltd, Hiina; n Epec Oy, Soome. n Kontserni kuulub ka kinnisvarafirma Ponsse Center (Venemaa) ja Sunit Oy (Soome) on sidusettevõte, milles Ponsse Plc omab 34% osalust.

26. august 2021

100

BIGBANK

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

15

FOTO: RED ZEPPELIN / UNSPLASH

Hea uudis:

TA S U B T E A DA n Eesti põllu- ja metsamaa väärtus kasvab. n Bigbank suurendas hüppeliselt põllu- ja metsamajanduslaenude mahtusid. n Bigbank langetas intresside marginaali ja andis esimesel poolaastal sektorile rekordilised 25 miljonit eurot laenusid.

põllumajandus- ja metsaettevõtjate vara väärtus kasvab kiiresti Eesti põllu- ja metsamaade väärtus on kordades kasvanud. Suurenenud konkurentsi tõttu on pankade laenuintressid rekordiliselt madalad ja tingimused paindlikud. Varasse investeerimise väljavaade on soodne.

Bigbank Grupi ettevõtete panganduse valdkonna juht

INGO PÕDER

Eesti on metsanduseks ja ka põllumajandustootmiseks väga heade eelduste ning pika ajalooga riik. Maaettevõtlus on aga keeruline valdkond – vajadusel tehakse tööd kella või päeva vaatamata. Samuti on maaettevõtluseks vaja palju kapitali. Põllu- ja metsamehel või loomakasvatajal on vaja põldu, rohumaad või metsa, loomi, rajatisi, tehnikat, töötajaid ning muid tootmisvahendeid.

Maaettevõtjatele on ka häid uudiseid. Majandusseis on investeerimiseks soodne ja märgid näitavad, et mida kauem ettevõtluses jätkata, seda rohkem jõukus kasvab ning tõenäoliselt olete ettevõtjana juba homme rikkam kui täna.

Praegu tasub varadesse investeerida Nii ettevõtluses laiemalt kui ka maaettevõtluses kehtib põhimõte, et piisava hulga varadeta ei ole võimalik toota piisavalt, te-

kitada müügikäivet ega teenida kasumit.

Maailmas on toimumas tohutu varade inflatsioon – see tähendab, et varade hinnad on kiiresti tõusnud. Ka kaupade ja teenuste hinnatase kasvab, mis viitab raha reaalse ostujõu vähenemisele. Seepärast – kui praegu valida, kas hoida raha või füüsilisi varasid, siis tasub eelistada viimast.

Varade hinnad on tõusnud soodsate intressimäärade, säästude ja rahapakkumise kasvu tulemusena. Eeldusel, et laenukoormus ei käi ettevõttele üle jõu, võimaldab tootvate varade soetamiseks ja arendamiseks laenu kasutamine jõukust suurendada.

Põllu- ja metsamaa turuväärtusest saab laenu kuni 80 protsendi ulatuses Maaettevõtete arengu üks peamisi takistusi on rahastus – ja see, et pangad on koos oma töötajatega linnas ega mõista põllumajanduse ning loomakasvatuse tsüklilisust ja eripärasid. Laenu ei anta või ei võeta piisavalt ja kui omavahenditest

ei piisa, siis jäävad investeeringud tegemata. Tootmist ainuüksi oma rahaga arendada või käigus hoida ei ole enamikule maaettevõtjatest aga jõukohane.

Bigbank moodustas eraldi põllumajandus- ja metsanduslaenude osakonna. See võimaldab meil olla kindla valdkonna eksperdid ning näiteks hindame ka ise laenu tagatiseks tulevat põllu- ja metsamaad. Sealjuures ei vaata me turuväärtust n-ö Harju keskmise metsa või põlluna, vaid teame, palju just see metsa- ja põllumaa kinnistu võiks väärt olla ning võime seetõttu teha suurema laenupakkumise – kuni 80 protsenti laenu tagatise turuväärtusest, mis on pankade pakutavast kõige suurem võimenduse määr.

Bigbank pakub esimese pangana Eestis põllumajandus- ja metsaettevõtjatele ka pikaajalist erigraafikuga laenu, mille puhul

Ingo Põder peab oma Võrumaal asuvas talus mesilasi

tuleb jooksvalt tasuda ainult laenuintressi ning põhiosa saab tagastada kas ühe või mitme osamaksena alles aastate pärast.

Eesti pangana saab Bigbank ise otsustada ja teha paindliku ning igale ettevõttele sobiva pakkumise ja laenugraafiku.

Läbimõeldud plaaniga põllu- ja metsamaa omanik on Bigbanki jaoks madala riskiga klient ja sellised laenupakkumised sünnivad kiiresti, keskmiselt 1–3 tööpäeva jooksul. Kuna meie jaoks on tegemist perspektiivse

TA S U B T E A DA

Bigbank andis Põltsamaa piimatootjale investeeringuteks mahuka laenu Suur Põltsamaa piimatootja Viraito OÜ investeerib loomade heaolu parandamisse ja tootmise uuendamisse, milleks kasutatakse Bigbankist võetud laenu.

Viraito finantsjuhi Ingrid Luige sõnul avas Bigbank ettevõttele ka liisingu- ja krediidiliini, mida saab vastavalt vajadusele kasutada. “Näiteks kui mõni omanik pakub põllumaad müüa, siis on meil selleks vahendid kohe kiirelt olemas,” sõnas Luik.

“Bigbankis on valdkonna teadmistega inimesed, mistõttu tõstsime ka olemasolevad laenud sinna ümber,” lisas Ingrid Luik.

ja soodsa tulevikuväljavaatega valdkonnaga, siis on ka põlluja metsamajanduslaenude intressid rekordmadalad.

Kui tavaliselt on pangad harjunud hindama laenusaaja hetkeseisu kvartalitulemuste põhjal, siis metsanduses ja põllumajanduses ei ole rangete laenutingimuste täitmine aasta ringi alati võimalik. Isegi aastane finantstulemuste vaatlusperiood ei pruugi olla piisav, et hinnata ettevõtmise elujõulisust. Seetõttu arvestame sektori ettevõtte omapära – kulud tekivad ka ajal, kui tulusid ei ole, või on tulud planeeritust madalamad ega sõltu tootjast.

Seetõttu on finantssuhtes eriti oluline paindlikkus ja valdkonna mõistmine.

Laenude tagasimaksmisega on mõistlik oodata Arvestades madalaid intressimäärasid ja varade kallinemist, ei tasu ka investeerimislaenude tagasimaksmisega kiirustada.

Pika tähtaja või põhiosa maksepuhkusega maksegraafikuga saab vähendada igakuise laenumakse suurust. Väiksemate kuumaksete arvelt saab säästa

lisaraha käibevahenditeks. Ja just käibevahendite nappus on maaettevõtluses liiga tihti põhjuseks, miks mõni projekt ellu viimata jääb või ollakse sunnitud soetama tootmissisendeid kallima hinnaga, sest kasutatakse müüja krediiti või hoopis bartertehingut.

Seetõttu valib järjest rohkem laenuvõtjaid pika tähtajaga maksegraafiku. Bigbank hakkas esimese pangana Eestis pakkuma põllumajandus- ja metsaettevõtjatele ka pikaajalist erigraafikuga laenu, mille puhul tuleb jooksvalt tasuda ainult laenuintressi ning põhiosa saab tagastada kas ühe või mitme osamaksena alles aastate pärast.

Põllu- ja metsamaa hinnad on kordades kasvanud Bigbanki analüüsi kohaselt on põllu- ja metsamaa väärtus Eestis jõudsalt kasvanud.

Viimase kümne aasta jooksul on viljaka ja hästi haritava põllumaa hinnad tõusnud vähemalt neli ning püsirohumaa hinnad vähemalt kaks korda.

Viljandi, Lääne-Viru ja Tartu maakonna viljakamad põllud on eriti kõrge hektarihinnaga.

5000–6000-eurone haritava maa hektarihind on normaalsus, haruldane ei ole ka 7000 eurot hektari kohta. Ülemaailmselt kasvanud nõudlus saematerjali järele on tõstnud okaspuupalgi ja kvaliteetse jämesortimendi hindu, mis on toonud kaasa ka metsamaa hindade mitmekordse tõusu.

Eesti kliima on väga sobiv põllumajanduslikuks tootmiseks ja metsakasvatuseks. Hästi haritavaid põllumaid ja piirangutevabu metsamaid kusagilt olulises mahus juurde tulemas ei ole. Lisaks toetavad ka madalad laenuintressid maa hindade jätkuvat kasvu.

16 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

26. august 2021

Ulvar Kaubi: puit on 21. sajandi materjal Eestlane on alati olnud väga uhke fakti üle, et Eestis on palju metsa ning see mets on vaba kõikidele jalutamiseks ja nautimiseks.

Samuti oleme uhked, et meie metsast, seal leiduvast erinevast puidust, saab toota suurt ringi tooteid nii kohalikule kui ka kaugematele turgudele. Kuid paljudel ei ole aimugi, kuhu kõik võib meil kasvanud puit jõuda.

mentideks, kasevineeripakust valmistatav spetsiaalsete pealistatud kihtidega niiskuskindel vineer, mida kasutatakse veeldatud maagaasi tankerite mahutite seinte ehitamisel. Kaasaegsetes ehituskonstruktsioonides kasutatakse aga katuse ja lagede kandetaladena okaspuuliimpuitferme (näiteks Tondiraba jäähallis).

Ristkihtpuitu kasutatakse väikese süsinikujalajäljega mitmekorruseliste hoonete ehitamisel, sellest ehitati ka möödunud aastal valminud RMK Tartu kontorihoone.

MARTIN HANSON RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi

RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi ütleb alustuseks, et puitu ei saa kuidagi vaadelda muul moel kui 21. sajandi materjalina.

Küsimus on enamasti selles, kuidas majandatakse metsa, milline on selle raiumise loogika ja peamiselt, mida oskab inimene puiduga peale hakata.

21. sajandi materjaliks muudabki puidu asjaolu, et me oskame teha sellega palju enamat kui vaid kütteks põletada või sellest piltlikult öeldes hernekeppe valmistada.

Ulvar, kui palju metsa RMK aastas keskmiselt raiub ja kuhu see puit läheb?

Aastas raiub ja müüb RMK ligi 4 miljonit tihumeetrit. Kogus sõltub raieküpsesse ikka jõudnud metsa tagavarast ning kehtivatest reeglitest ja piirangutest.

Veidi rohkem kasvab majandatavat metsa igal aastal juurde, lisaks kasvab midagi juurde looduskaitse all olevas metsas.

RMK müüb 99 protsenti puidust Eestis registreeritud ettevõtetele ja 1 protsendi välisfirmadele. Müüdud ümarpuidust

pool läheb sae- ja vineeritööstusele, kolmandik tselluloosija paberitööstusele ning umbes 17 protsenti erineval kujul kütteks.

Mida RMK raiutud puidust peamiselt tehakse?

RMK okaspuupalkidest tehakse kuivatatud sae- ja höövelmaterjali, liimpuitplaate, puittalasid, akna- ja uksetööstuse komponente, puit- ja palkmaju, sideliiniposte, aiaelemente, laste mänguväljakuid, terrassimaterjali. Lehtpuupalkidest

FOTO: ARNO MIKKOR

tehakse mööblispooni, vineeri, täispuitmööblit, saunamaterjali, sisevoodrilaudu ja puitliiste, liimpuitplaate. Paberipuit läheb enamasti eksporti ja sellest valmistatakse tooteid Põhjala riikides.

Mis on need põnevamad, unikaalsemad tooted, kus meie ühisest metsast võetud puitu kasutatakse?

Unikaalsemad tooted on kasespoonipakust tehtavad spoonilehed, mida kasutatakse muu hulgas autode interjööri ele-

Kui suure lisandväärtuse annavad tootjad Eesti puidule?

Ernst & Young Balticu 2020. aastal tehtud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt luuakse 1 tihumeetri puidu töötlemisel 175 eurot lisandväärtust, mis on viis korda rohkem kui eksporditava paberipuidu tihumeetri keskmine hind 35 eurot. Puidu väärindamine saab toimuda neljal astmel: energeetiline, mehaaniline, keemiline ja molekulaarne. Igal järgmisel astmel loodav lisandväärtus ületab oluliselt eelmist.

Eesti ettevõtted katavad edukalt ära energeetilise ja mehaanilise astme ning kaks tehast tegelevad ka keemilise väärindamisega, kuid molekulaarset meil veel pole.

Kas puit on mineviku, oleviku või tuleviku materjal?

Puit on 21. sajandi materjal, mis pakub sisulisi lahendusi praegustele keskkonna väljakutsetele. Puit on looduses isetaastuv, kuid inimkonna vajadus puidu järele tõi minevikus kaasa metsakasvatamise vajaduse – tekkis metsamajandus, et kiiremini ja rohkem hea kvaliteediga ehituspuitu saada.

Tööstusrevolutsioon tõi kaasa fossiilsete materjalide uurimise ja kasutusele võtmise, kuid nüüd on ühiskond aru saamas, et tulevikus on ainuvõimalik ja vajalik naftast toodetav plast ning muud suure keskkonnajalajäljega materjalid asendada puidust toodetava “plastiga”. Üha rohkem tehakse teadusarendustöid puidu keemilise ja molekulaarse kasutamise võimaluste uurimiseks. Tagasiteed ei ole!

Milline on puidu tulevik materjalina?

Süsinikuneutraalse tuleviku saavutamisel on võtmetähtsusega asendada praegune konventsionaalne energiavajadus taastuvenergiaga. Ehituses tähendab see vajadust liikuda väikese energiakuluga tehnoloogialt energiapositiivse kontseptsiooni juurde. Hetkel on see kallim, kuid samm-sammult kogu tootmise ümberkorralda-

100

26. august 2021

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

17

FOTOD: RMK

Vineerpakk

Kasepaberipuit

Küttepuit

mise käigus muutub soodsamaks. Ehk siis tulevikuehitised peaksid vajaliku energia ise tootma – tuulest, päikesest või mõnel muul loodust säästval viisil.

Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad puidust toota kõikvõimalikus mõõdus elemente, mis omakorda annab arhitektuurselt palju võimalusi.

Milline on kaasaegne puidukasutus?

Kaasaegse puidukasutuse ehe näide on Soome ettevõtte Ioncelli (ioncell.fi/research) poolt kasepuidu kiududest valmistatud kangas, millest tehti 2018. aasta iseseisvuspäeva vastuvõtul Soome Vabariigi presidendiproua kleit. Kommertskasutusse soovitakse kangaste tootmisega jõuda 2025. aastaks.

Kaasaegse puidukasutuse arendamisega tegeletakse aktiivselt ka Eestis rahvusvahelises projektis Sweetwoods (sweetwoods.eu/project), mis tegeleb madalakvaliteedilise puidu fraktsioneerimisega puidusuhkruteks ja ligniiniks, mida edaspidi kasutatakse biokomposiitmaterjalide tootmisel.

Kuidas on muutunud puidu kui materjali kasutamine läbi aegade?

Suurema osa ajast on inimkond kasutanud puitu energia saamiseks ja ka tänapäeval maailmas raiutavast puidust umbes pool põletatakse.

Enamik teisest poolest kulub ehituseks ja tselluloosi ning paberi tootmiseks. Keemiline töötlemine algas möödunud sajandi alguses ja molekulaarne töötlemine alles sellel sajandil.

Puit muutub majaehituses aina enam populaarseks, just mõtlevate inimeste hulgas.

Kuidas see on puidutootmist mõjutanud?

Inimeste teadlikkuse kasv on andnud tõuke puidust mitmekorruseliste tehasemajade tootmiseks. See on kiiresti arenev valdkond ja uusi CLT (ristkihtpuidu) tootmisüksuseid aina lisandub maailmas. Eestis on tuntuim tegija Arcwood (arcwood.ee).

Kas liigume rohkem tagasi puidu juurde või ikka eemaldume?

Oleme puidukasutamises uuele tasemele alles jõudmas.

Maailma rahvastiku kasv ei peatu ja kõik me vajame igas mõttes energiat. See peab olema taastuv ja taaskasutatav, et elu Maal saaks meile harjumuspärasel kujul kesta.

Majandus peab üle minema fossiilselt süsinikutsüklilt biogeensele. Meil ei ole tulevikumaterjalide osas muid alternatiive peale puidu.

Lugu ilmus RMK väljaandes Metsataibu mais 2021. Pikemat intervjuud Ulvar Kaubiga loe RMK kodulehelt www.rmk.ee!

Teises kvartalis jätkus okaspuupalkide kiire hinnatõus FOTO: ANNI ÕNNELEID

Erametsakeskuse puidu hinnainfo järgi kujunes käesoleva aasta teise kvartali põhimärksõnaks niigi kõrgete okaspuupalkide hindade veelgi kiirem tõus – hinnad püstitasid kõigi nelja sortimendi lõikes absoluutse rekordi.

Kvartaliga kasvas hind männipalkidel 17,7%, männipeenpalkidel 15,7%, kuusepalkidel 25% ja kuusepeenpalkidel 22,4%. 2021. aasta teise kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind Erametsakeskuse hinnastatistika alusel männipalgil 104,01 €/tm, männipeenpalgil 93,72 €/tm, kuusepalgil 99,77 €/tm ja kuusepeenpalgil 91,65 €/tm.

Lehtpuu jämesortimentide hinnad on valdavalt möödunud kvartaliga langenud (kasepalk 1,5%, haavapalk 2,9% ja lepapalk 0,8%).

Ainsana pole muutunud kasepaku hind.

Paberipuiduturul oli aasta esimeses kvartalis hinnatrendid puuliigigruppide osas erisuunalised – okaspuit kallines, lehtpuit odavnes, ja see on täpselt risti vastupidi eelmise kvartali olukorraga.

Männi- ja kuusepuit kallinesid vastavalt 1,3% ja 4,8% ning kase- ja haavapuit odavnesid vastavalt 0,7% ja 5,7%.

Küttepuidu hinnatrend keeras aasta teises kvartalis tõusule ning hind kasvas märtsiga võrreldes 5,6%.

Rohkem infot: jaak.raid@timberston.ee, tel 5362 8043 www.timberston.ee

18 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

26. august 2021

Mendex OÜ Tel

optimax.ee

5360 0014

info@optimax.ee

Optimax

 RASKETEHNIKA CHIPTUNING  LAHENDUSED EGR, ADBLUE, DPF, VGT PROBLEEMIDELE

Oniar OÜ l Pargi 16 l Märjamaa l Tel: +372 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu l www.youtube.com/user/oniarchannel

KOITMAA METSAKORRALDUS • Metsakorraldus • Metsamajanduskavade koostamine Tel 5561 9004 | oliverkoitmaa@gmail.com www.koitmaa.ee

VALMA SAEVESKI OÜ

Royal Auto Ostame

TEIE SEISMA JÄÄNUD SÕIDUKI UTILISEERIMISE EESMÄRGIL, vajadusel arvelt kustutamine.

Tel 5629 9667, 5618 8671

Metsa ülestöötamine Metsamaa ja raieõiguste ost

tel 527 8119 | E-post: valmasv@gmail.com |

Valma Saeveski OÜ

OÜ Selmet Invest pakub järgmisi teenuseid:    

hakkepuidu tootmine ja müük puitjäätmete vastuvõtt ja purustamine kasvava ja ladustatud võsa ning raiejäätmete ost üle Eesti pakume transporditeenust ja multiliftkonteinerite renti

www.selmet.ee

e-post: info@selmet.ee tel 512 2361, 504 9032 tel 736 2900

26. august 2021

SB KESKKÜTTESEADMED

100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

19

Mitte ainult soodne kodusoe Pelletid seostuvad tavaliselt soodsa kodusoojusega, väikestesse kottidesse pakitud puidust graanulitega, mida kord nädalas punkrisse valada, et tuba oleks soe ja kraanist tuleks sooja vett.

Alatihti on pelletid ka kirumise objektiks, sest nad saavad otsa alati täiesti valel hetkel – jõululaupäeval või vähemasti nädalavahetusel. Nii lihtsalt on.

Me oleme väga pikalt täiustanud oma koduseid kütteseadmeid, et selliseid probleeme vältida või vähemalt viia sellised juhtumid miinimumini. Varsti on ainus asi, mida ei saa üle neti teha, pelletite juurdekallamine.

Aga me töötame selle kallal.

Suurtes küttesüsteemides on see juba lahendatud: automaatselt puhastatakse nii põleti kui ka katel, tuhk viiakse transportööriga tuhakonteinerisse, pelletikulul hoitakse silma peal ja teavitatakse omanikku, kui punkris on tase langenud kriitilise piirini. Praegu veel peab omanik pärast sellist teavitust ise pelleteid juurde tellima, aga õige pea teavitab katel ise pelletitootjat, et ole kena ja planeeri oma järgmise nädala ringi ka minu punkri täitmine. Suurteks süsteemideks nimetame me selliseid, millel on suur, puhurautoga täidetav punker. Katla võimsus võib sealjuures ka väiksem olla.

Suurtest seadmetest rääkides ei kasutata pelleteid vaid küttesüsteemides. Mitmed meie suure võimsusega katladpõletid kütavad näiteks puidukuivateid, piimatööstusi, viljakuivateid, kasvuhooneid ja ka

vad põlemisprotsessi ja põlemise kvaliteeti. Seepärast saadakse parimad tulemused seal, kus on kasutusel kõige parem tehnoloogia nii kütuse hoiustamise, etteandesüsteemide, põlemise kontrolli kui ka suitsugaaside puhastamise osas. Tänu sellele on hea hakkekatlamaja ka kallis.

Väikeste, koduste katlamajaseadmete ja suurte katlamajade vahele jääb veel suur hulk elualasid, kus on vaja soojusenergiat – tavaliselt võimalikult soodsalt ning väheste hoolduskuludega. Kuivatid, nii puidu- kui ka teraviljakuivatid, kasvuhooned, meiereid, remondihallid, tehnoloogilise auru tootmine, näituse- ja kontserditelgid, pooleliolevad ehitused, spordihallid, värvikambrid – kõik ei tule kohe meeldegi. Kõigis sellistes kohtades tuleks kaaluda ka pelletite kasutamist.

Pelletitega köetavatel seadmetel on palju häid omadusi: n mõistlik hind; n täisautomaatsus; n neti kaudu jälgitavad ja juhitavad; n efektiivsus; n väga puhta põlemisega; n ei nõua suuri investeeringuid suitsu puhastamiseks; n ei nõua suuri investeeringuid hoidlale; n väga väike elektrienergia vajadus; n suurepärane kütuse saadavus; n väga hea pelletite tarnesüsteem. terveid tööstusettevõtteid ning aleveid.

Kõige eksootilisemad ülesanded, mida meie pelletipõletid täidavad, on vahtrasiirupi aurutamine Kanadas ning tee ja mate kuivatamine Brasiilias.

Vahtrametsi Eestis ei ole ja ka teed ei kasvatata. Mis siis oleks siin sellised kohad, kus pelleteid kasutada, ning miks kasutada pelleteid, kui on olemas elekter, õli, maagaas, LPG ja ka hakkpuit?

Igal kütusel on omad eelised ja ka omad puudused. Fossiilsetesse kütustesse – õli, maagaas ja LPG –

suhtumine on viimase kümne aasta jooksul drastiliselt muutunud.

Need on küll kõige lihtsamad kasutada ja ka seadmed on soodsad, aga kes meist tahaks olla otsene süüdlane kliima soojendamisel ning ka soojusenergia hind on küllalt kallis.

Hakkpuit on parim lahendus suurte, ma mõtlen tõesti suurte katlamajade kütusena, sest hakkpuit on oma omadustelt väga varieeruv, tema niiskusesisaldus, tüki suurus, puidu liik, mulla ja liiva olemasolu ning veel palju omadusi mõjuta-

Pellet on biokütus, see on kodumaine, see on taastuv ja CO2-neutraalne, see on soodne ja …. – aga seda te olete juba tuhat korda lugenud. Põhiline on, et enne kui te millegi kasuks otsustate, kaaluge ka pelletite kasutamist. Mugavuse ja hinna suhe on liiga hea, et seda mitte kaaluda.

Welcome on board!

Pelletikeskus Sära tee 3, Mõigu Tehnopark, Peetri www.pelletikeskus.ee

20 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

26. august 2021

FOTOD: ARTVERTISE GBR

See tähendab, et ettevõttel on õnnestunud vaid kahe aasta jooksul uuendada peaaegu kogu oma teraviljakombainide valikut. Ülimoodne TRIONi mudelisari hõlmab peale viie ja kuue puisturiga masinate veel ühe või kahe rootoriga hübriidkombaine. Saadaval on ka mitu TERRA TRACi ja MONTANA versiooni.

Uus TRION on välja töötatud käsikäes maailma peamiste põllumajanduspiirkondade talunike, töövõtjate ja edasimüüjatega. TRION sobib igale turule – asugu see siis Euroopas, PõhjaAmeerikas või Lõuna-Aafrikas.

Olenemata põllu suurusest, reljeefist või kasvatatavatest kultuuridest sobib TRION kõikjale.

CLAAS toob turule teraviljakombainide keskmise klassi uue lipulaeva Tuues turule TRIONi mudelisarja 20 uut teraviljakombaini, astub CLAAS järjekordse sammu 2019. aastal alanud saagikoristusmasinate mudeliuuenduses.

Miks eelistada uut TRIONit?

Uus TRION on erakordse kohanemisvõime sünonüüm, kuna ta sobitub saagikoristuse ajal konkreetse ettevõtte ja põllukultuuri nõuete järgi: ühelt põllukultuurilt teisele üleminek käib kiiresti, lihtsalt ja tööriistadeta.

TRIONi jõudlus mis tahes koristusoludes tähendab seda, et kompromissi tõhususe ja jõudluse vahel pole enam tarvis teha. Ennast tõestanud APSpeksutehnoloogia koos JET STREAMi puhastuslahenduse, mahuka terapunkri ja suure väljalaadimiskiirusega tagab suure efektiivsuse. Lihtne, tõhus ja vähese hooldusvajadusega jõuülekanne koos DYNAMIC POWERi nutika mootoritehnoloogiaga minimeerib kütusekulu.

TRIONi täpsus, mille taga on uusimad tehnoloogiad ja abisüs-

teemid, näiteks automatiseeritud saagikoristust võimaldav CEMOS AUTOMATIC, tagab optimeeritud jõudluse ning juhi kõrgetasemelise mugavuse.

TRIONi töökindluse garanteerivad ülemaailmsed katsetused. Kliendile lihtsad ja ajasäästlikud hooldustoimingud koos töökindla jõuülekande, pikemate hooldusvälpade ja jõuülekande suurepärase jälgimisega säästavad aega ning muudavad kulud paremini prognoositavaks.

Lai valik ratasmasinaid ning TERRA TRACi ja MONTANA mudeleid koos mitmekesise heedrivalikuga võimaldab teha igal ettevõttel, olenemata tema tegevusprofiilist, õigeid ja kompromissituid valikuid.

Kaks eralduslahendust ja kolm mudelirühma

Kolm uut TRIONi sarja rühma, mille spekter ulatub 258 hj ja viie puisturiga mudelist kuni 435 hj ja kahe rootoriga hübriidkombainini, loovad enneolematult mitmekesise valiku. Need 20 uut mudelit sisaldavad paljusid uusimaid abisüsteeme, pakuvad parimat sõidu- ja kasutusmugavust ning on silmapaistvalt tõhusad.

TRIONi sari koosneb kolmest mudelirühmast, kuhu kuuluvad kahe erineva peksukanali laiusega puistur- ja hübriidkombainid: TRION 500: viie puisturiga APS WALKERi peksusüsteem, kanali laius 1420 mm; TRION 600: kuue puisturiga APS WALKERi peksusüsteem, kanali laius 1700 mm;

TRION 700: APS HYBRIDi peksusüsteem (mudelitel TRION 710–730 üks ROTO PLUSi rootor, mudelil TRION 750 kaks ROTO PLUSi rootorit), kanali laius 1420 mm.

Lisaks asjaolule, et saadaval on uus ja lai valik sellele võimsusklassile mõeldud eralduslahendusi, saab kõigi nende mudelirühmade masinaid varustada kõige ajakohasemate funktsioonidega. See tähendab, et valik sisaldab peale kuue TERRA TRACi roomikutega versiooni ka kuut MONTANA külgkalde tasakaalustusega masinat. Lisaks on kõigil TRIONi mudelitel uus esmaklassiline kabiin.

Täidab kõige rangemad jõudlusnõuded. Esmane terade eraldamine toimub kõigis TRIONi mudelites APSpeksuagregaadiga, millel on kiirendustrummel (läbimõõt 450 mm) ning suur peksutrummel (läbimõõt 600 mm), mis hoolitsevad pideva ja kiire materjalivoo eest ning lubavad teha pikki tööpäevi. Selles algetapis pekstakse saagimaterjalist õrnalt välja umbes 90% teradest. Kõigi kolme trumli kiirust saab kabiinist CEBISe kaudu sünkroonselt kohandada.

CEBISt kasutatakse ka eelkorvi ja peksukorvi paralleelseks ning sünkroonseks reguleerimiseks.

Hüdrauliline ülekoormuskaitse laseb sõita jõudluspiiril, väldib ummistusi ja kaitseb seejuures kahjustuste eest, mille võiksid tekitada võõrkehad. Vajaduse korral saab MULTICROPi eelkorvi kolme segmenti, mis on loodud erinevate peksuvilja-

KÜSI PAKKUMIST!

Uus kütuse- ja veemahutite pakkuja Eesti turul!

TOOTEGRUPID

Plastist transportmahutid 220l ja 430l

Metallist mahutid (lekkevanniga ja topeltkestaga)

Metallist transportmahutid 710l ja 990l

Veemahutid (maapealsed ja maa-alused)

KMA GRUPP OÜ • + 372 529 1045 • info@kmagrupp.ee • Ringtee 27, Tartu, 50105

Metallist väiketanklad (lekkevanniga ja topeltkestaga)

AVAMISE PUHUL AVAMISHINNAD!

100

26. august 2021

de ja peksuolude jaoks, hõlpsalt kivitasku kaudu vahetada.

Põhikorvi on võimalik vajadust mööda varustada erinevate korvi segmentidega, seejuures on lisavarustuse korral üks korvi segment kavandatud hõlpsalt vahetatava üksusena.

TRION 500 ja 600 puhul tegelevad järelsepareerimisega viis või kuus põhupuisturit, mille eraldusala on 7,48 või 6,25 m2.

Nende mudelite standardvarustuses on MULTIFINGER SEPARATION SYSTEM (MSS), mis kohendab põhumassi ühtlaselt, suurendades seeläbi oluliselt eraldusvõimet, eriti kui tegemist on põhu suure niiskustaseme või isekülvanud taimedega. Mudelite TRION 720 ja 730 puhul tegeleb järelsepareerimisega üks rootor. Seevastu selle mudelirühma lipulaev TRION 750 kasutab järelsepareerimiseks kaht rootorit. Kõigil TRIONi mudelitel, millel on APS HYBRID ja ROTO PLUS, saab rootorite pöörlemiskiirust kabiinist astmevabalt ning APSpeksuagregaadi pöörlemiskiirusest sõltumatult muuta.

Puhastuslahendus JET STREAM, millel on kalde 3Dja 4D-tasakaalustus. Selleks et toime tulla suure läbilaskemahuga, on kõigil TRIONi mudelitel ülitõhus JET STREAMi puhastussüsteem. Ülemise ja alumise sõela kogupindala on TRION 500 ja 700 puhul 5,1 m2 ning TRION 600 puhul 5,8 m2.

Tänu aktiivse põikjuhtimisega 3D-puhastusele toimub puhastus täisjõudlusel kuni 20% külgkalde korral. Üles- ja allamäge

sõidul toimuva viljapeksu ajal reguleerib AUTO SLOPE ventilaatori kiirust automaatselt.

Vajaduspõhised CEMOSe abisüsteemid. Kõiki TRIONi mudeleid saab vajadust mööda varustada mitmesuguste CEMOS AUTOMATICu ja CEMOS DIALOGi automaatsüsteemide ning juhi abistamise süsteemidega, mis suurendavad jõudlust, optimeerivad efektiivsust ja viljapeksu kvaliteeti ning vähendavad seejuures masinajuhi töökoormust.

12 000 l terapunker. Suur läbilaskevõime nõuab väljalaadimisel sama suurt jõudlust – ja ka vastava mahuga terapunkrit. Olenevalt mudelist ja konstruktsioonist on terapunkri maht 8000, 9000, 10 500, 11 000 või 12 000 l. Väljalaadimiskiirus jääb vahemikku 90 kuni 130 l/s.

Tugev põhuhekseldi. Kui põhk jäetakse põllule, siis teevad saada olevad põhuhekseldid ja -laoturid suurepärast tööd. Alternatiivina standardvarustusse kuuluvale STANDARD CUTile, millel on kitsa peksukanaliga mudelite TRION 400 ja 700 puhul 52 nuga ning laia peksukanaliga TRION 600 pu-

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST hul 64 nuga, saab TRIONi mudeleid varustada SPECIAL CUTi põhuhekseldiga, millel on vastavalt 72 või 88 nuga.

Suure töölaiuse jaoks saada olev radiaallaotur laotab põhu ja aganad usaldusväärselt ning ühtlaselt kogu töölaiuse ulatuses.

Uus mootor ja tuntud tõhusus. Kõigil TRIONi masinatel on uusima põlvkonna Cumminsi kuuesilindriline mootor. Nende jõuseadmete nimipöörlemiskiirus on vaid 1900 p/min, maanteesõit toimub vaiksel ja kütusesäästlikul pöörlemiskiirusel 1650 p/min. Kõigil mootoritel on automaatne võimsuse reguleerimise süsteem DYNAMIC POWER. Mudelite TRION 500 ja 600 diislikütuse paagi maht on vastavalt 600 ja 800 l, TRION 700 puhul saab aga valida 800 või 1000 l kütusepaagi vahel.

Seejuures on heitgaasipuhastuseks vajaliku AdBlue paagi maht 80 või 100 l.

Kuus MONTANA ja TERRA TRACi versiooni

Nende mudelite valik, millel on MONTANA külgkalde tasakaalustus ja TERRA TRACi roomikud, on TRIONi puhul suurem kui kunagi varem. TRION MONTANA masinate šassii tasakaalustab kuni 18% külgkallet ja kuni 6% pikikallet. Lisaks on TRION MONTANA masinatel POWER TRACi nelikvedu, puhastust reguleeriv AUTO SLOPE ja lisavarustusse kuuluv elektriliselt lülitatav esirataste diferentsiaalilukk.

21

Uue TRIONi sarja kuue mudeli jaoks on saadaval kolme laiusega – 635 kuni 890 mm – TERRA TRACi roomikud, nende seas ka viie puisturiga TRION 530 TERRA TRAC. Lai valik esiseadmeid.

TRIONi mudeleid saab kasutada koos paljude CLAASi esiseadmetega. Peale fikseeritud lauaga CERIO tiguheedrite on valikus VARIO heedrid, CONVIO lintheedrid ja klapitavad heedrid. Madalakasvuliste põllukultuuride koristuseks on valikus sissevõtuteoga MAXFLEXi heeder ja CONVIO FLEXi lintheeder, millel mõlemal on elastne laud. Heedrivalikut täiendavad teramaisi kogurid CORIO ja CORIO CONSPEED ning päevalillede koristamiseks mõeldud SUNSPEED. Moodne kabiin. TRIONi mudelisarja teine tipplahendus on uus kabiin. See pakub rohkem pea- ja jalaruumi ning sinna kabiini saab lisavarustusena paigaldada nahkistme, mis pöörab mõlemale poole 30 kraadi, et tagada alati optimaalne isteasend.

Neli roolimissüsteemi.

Kliendil on valida nelja automaatroolimissüsteemi vahel.

Täielikult saadaval alates 2022. aasta koristushooajast.

Kõik TRIONi mudelid on nüüdsest Euroopa turgude CLAASi tootekonfiguraatoris olemas ja neid saab tellida 2022. aasta koristushooajaks. PõhjaAmeerikas ja Venemaal kavatsetakse see mudelivalik turule tuua 2023. aasta koristushooajaks.

22 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

BASF

FOTOD: ARDO KALJUVEE

BASF – teekond parema saagini Suuri verstaposte põllumajanduses oleme viimastel aastatel tähistanud mitmeid. Eelmisel aastal loeti täis 100 aastat põllumajandustegevuse algusest Eesti peremeestega asundustaludes.

Sel aastal täitus 100 aastat taimekaitselise tegevuse alustamisest riigis.

Põllumajandustootmine ja taimekaitse on ikka käinud käsikäes ning BASF-i meeskonnal on hea meel olla juba ligi kümme aastat aktiivne abiline Eesti põllumeestele.

Rahvusvaheline korporatsioon BASF-i rahvusvahelises organisatsioonis ulatuvad põllumajandusega seotud tooted samuti juba 100 aasta taha. Esimeseks tähiseks sellel teekonnal loetakse 1914. aastat ja ammoniaagi tööstuslikku sünteesimist BASF-i Saksamaale Limburgerhofi rajatud tehases (tuntud kui HaberBoschi protsess), mis andis põllumajandustootmisele hoopis uued perspektiivid ja pani aluse selle valdkonna revolutsioonilisele arengule. Mineraalväetiste edasine uurimine ja arendamine ergutasid teadlasi leidma uuenduslikke lahendusi ka sordiaretuses ning taimekaitses, eesmärgiks suurendada toodangu saake ja kvaliteeti.

1940ndate lõpul sündis esimene herbitsiid ning 1950ndatel keemilised haigus- ja putukatõrje lahendused. Mahuka teadus- ja arendustöö tulemusel oli BASF-i tooteportfell põllumajanduses kasvanud enneole-

matule tasemele, ulatudes lämmastikväetistest ja taimekaitselahendustest laia valiku seemneteni välja.

Turgude areng BASF-i välja töötatud efektiivsed toimeained olid olulised märgid taimekaitse ajaloos. Valdkonna areng ja põllumajandustoodangu turu muutumine rahvusvaheliseks tõid kaasa uued väljakutsed. Et leida lokaalselt sobivaid lahendusi, loodi BASF-i uurimisjaamade võrgustik üle kogu maailma. Uute toimeainete välja töötamiseks tegelesid teadlased kohalike tootmis- ja klimaatiliste tingimuste uurimisega. 1974. aastal tuli turule siiani tuttav herbitsiid Basagran®, mille toimeaine on bentasoon.

Kogu tegevusajaloo jooksul on BASF käinud käsikäes põllumajanduse ja ühiskonna arengu trendidega ning alati juhtinud oma uurimistöid suundades, mis aitavad hetkel vajalikke lahendusi leida. Nii lisandusid 1990ndatel tegevused biotehnoloogiate valdkonnas, mis on nüüd Limburgerhofi põllumajanduskeskuses väga suure osakaaluga haru. Üle maailma on BASF-il praeguseks 26 kõrgeimal tasemel teaduskeskust ja

28 tootmistehast. Tooteid kasutatakse 140 riigis ja kogu grupis töötab üle 12 500 inimese.

BASF Eestis Eesti põllumajanduses on BASF-i tooteid kasutatud juba paarkümmend aastat, mil need on olnud suurimate sisendimüüjate portfellides.

Põllumehed hindasid tooteid kõrgelt ja huvi kasvas, mis viis BASF-i oma meeskonna loomiseni Eestis 2014. aastal.

Praeguseks ühest inimesest viie töötajani kasvanud tiim tegutseb igapäevaselt eesmärgiga varustada tootjaid vajaliku infoga toodete kohta. Samuti hoitakse tihedat kontakti edasimüüjatega, et kindlustada olulise teabe olemasolu taimekaitsevahendite kasutamisest. Koostööst sündinud ühised eduelamused on kinnituseks, et tehtud pingutused on vaeva väärt.

Väljakutsed põllumajanduses Põllumajandus on täis väljakutseid, mis muutuvad ajas. BASF-i areng näitab, kuidas ettevõte on alati proovinud nendega sammu pidada või pigem olla aste eespoolgi. Viimaste aastate uudissõnad põllumajanduses on säästlik tootmine ja jätkusuutlikkus, mida silmas pidades on valitud ka BASF-i teadus- ja arendustöö suunad. Pikaajaliseks eesmärgiks on pakkuda tooteid, mis võimaldavad põllumajandustootmises ressursside kokkuhoidu ja taimede stressi vähendamist. Siinkohal on taimekaitse kõrval saanud BASF-i tooteportfelli oluliseks osaks seemned. Sordiaretajate täppistöö tulemusena saavad sündida uuenduslikud, terved ja tugevad

sordid, mis vajavad kasvatamiseks vähem erinevate preparaatide tuge. Ühtlasi on praegu teemaks digitaalsed lahendused.

Loodud on mitmeid elektroonilisi abivahendeid, mis aitavad põllumeestel orienteeruda toodete hulgas, leida nutitelefonis kiirelt vastuseid põllu ääres tekkivatele küsimustele või arvuti taga süvenedes mängida läbi kogu oma põllumajandusaasta plaanid. Tagasiside maastikult näitab, et IT-tehnilised lahendused on üks asjaolu, mis aitab hoida põllumajandust atraktiivse tegevusalana nooremate põlvkondade jaoks. See annab BASF-i jaoks kindlust digilahenduste väljatöötamisele veel rohkem aega ja investeeringuid panustada.

Toidutootmise tulevik

Globaalse põllumajanduse mõjutajatest on palju räägitud – maailma rahvastiku kasv ning eelistuste muutus proteiini- ja kaloririkkama toidu suunas, tootmismaa vähenemine ja kliimamuutused.

Ekspertide sõnul tuleb tuleval aastakümnendil maailmas toota toitu rohkem kui eales varem inimkonna teadaolevas ajaloos ja seda aina ebasoodsamates kliimatingimustes. Eestis tunnetame ilmamuutuste mõju taimekasvatusele juba vahetult ja ootamas on kohanemised Euroopa kliimakokkuleppe eesmärkidega. Tarbijad soovivad näha läbipaistvust toidutootmisel, jätkusuutlikkust ka selles vallas, selgust, kuidas toit jõuab talust taldrikule.

Tootmises tähendab see esmapilgul unenäolisena tunduvat eesmärki – tootlikkus peab kasvama 50%, samal ajal keskkonda välja kurnamata, võttes kontrolli alla süsinikujalajälje ja säilitades bioloogilise mitmekesisuse. BASF-i eesmärk on aidata edumeelsetel põllumeestel nende sihtide poole püüelda.

Tootlikkuse suurendamiseks nendel tingimustel on ainus võimalus hea kvaliteediga seemnete ja taimekaitsevahendite kasutamine, mida toetab täppisviljeluse rakendamine digitaalsete vahendite abiga.

BASF-i panus põllumajandusalasesse teadus- ja arendustöösse 2021. aastal on üle 900 miljoni euro ning edaspidi liiguvad need investeeringud kindlalt tõusvas joones. Edu võti peitub oma tööle pühendunud teadlastes, keda BASF-i grupis leidub rohkem kui 3000 inimest üle kogu maailma. Nii võib põllumajandustootja igas maailma nurgas saada osa innovatsioonist ja BASF keskenduda kõikjal kohalike olude vajadustele.

Uued toimeained Uue taimekaitsevahendi välja töötamine on väga pikk protsess, mis võib kesta üle 12 aasta.

Esimene kolmandik sellest ajast kulub intensiivsele teadustööle, väga paljude erinevate toimeainete sünteesimisele, katsetamisele, hindamisele, jälgimisele. Kui sadade variantide hulgast jõutakse üheni, mis toimib kõige paremal moel, järgneb tootearendus, mis hõlmab mitmeaastaseid põldkatseid, keskkonnamõjude hin-

26. august 2021

damist, toodete formuleerimist.

Taimekaitsevahendi ametlik registreerimine ja turule vajaliku koguse tootmine võib seejärel samuti võtta veel mitu aastat, kuni uus toode lõpuks esimest korda põllumehe kätte jõuab.

Taimekaitsetööstus peab preparaatide registreerimiseks vajalikke nõudeid väga täpselt silmas, lisaks otsitakse alati täiendavaid võimalusi inimeste ja keskkonna heaolu tagamiseks. Omades tohutul hulgal sellealast teadusinfot, on tööstus reguleerivatest asutustest siin samm eespool ega võta seda vastutust kergekäeliselt.

Jätkusuutlike praktikate levitamise ja taimekaitsevahendite vastutustundliku kasutamise nimel toimib tööstuses konkurentide vahel hea koostöö – taimekaitse ettevõtted Euroopas on ühinenud assotsiatsiooni CropLife International, kus teabevahetuse ja partnerluse kaudu luua täiendavat lisaväärtust kogu põllumajandusmaastikule.

Innovatsiooni märgiks taimekaitsetööstuses on toimeained, mille kasutusspekter oleks võimalikult lai. See pakub põllumehele võimaluse ressursside kokkuhoiuks nii aja-, tööjõu- kui ka veekulult ja on hinna poolest mõistlik lahendus. Nii oli BASF-i uue, revolutsioonilise toimeaine Revysol®-i välja töötamisel eraldi eesmärgiks võetud sobivus väga paljude erinevate põllukultuuridega ja toimimine erinevates kasvutingimustes, samal ajal kooskõla rangete regulatiivsete standarditega. Revysol®-i uuenduslik ülesehitus võimaldab ühel preparaadil ära teha kolme-nelja varem tuntud toote töö.

2021. aasta kevadel sai Eesti põllumeeste käsutusse kaks esimest Revysol®-i põhist fungitsiidi: Revytrex® ja Balaya®, mis näitasid suurepäraseid tulemusi. Esimeste aastate kogemused Revysol®-iga Eestis ja mujal annavad kindlust selle toimeainega edasi minna.

Kuidas edasi?

BASF-i pikaealisuse saladus on alati olnud probleemi täpne tuvastamine, et leida sellele innovaatiline lahendus, ja nii jätkub see kindlasti ka tulevikus. Kõrgel tasemel teadustöö toetusel saab kindlustada õige tasakaalu looduse, põllumajanduse ja ühiskonna ootuste vahel.

26. august 2021

FLEET COMPLETE EESTI

100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST FOTO: SHUTTERSTOCK

23

ti ühendada andmed põlluraamatu ja tööajaarvestusega. Nad näevad kõigis pigem partnerit kui konkurenti,” lisab Kasuk.

Ajavõit ja igapäevane tööde selgus

Fleet Complete tuleb alati põllumehele vastu Ajalukku jäävad paberil koostatud tööplaanid või igahommikused koosolekud nende tutvustamiseks töötajatele. Nende töötajate tööaja arvestus või iga traktori, veoauto või kombaini töö füüsiline jälgimine, kütusekulu arvestamine. Kõike seda saab mugavalt teha läbi maailma juhtivat sõidukipargi haldamise lahendust pakkuva Fleet Complete’i teenuse.

Töötaja võib öelda, et “suur vend” jälgib neid liialt, kuid tööandjale on ettevõtte Fleet Complete lahendused asendamatuks abimeheks oma igapäevase töö juhtimises ja planeerimises. Aja ja raha kokkuhoid ühelt poolt, mugavus töö tegemisel teiselt on põhjused, miks aina enam ka põllumajanduses tegutsevaid ettevõtteid just seda lahendust eelistavad.

“Suhtumine oli see, mis meid Fleet Complete’i valima pani, kui uut teenusepakkujat valisime. Nende reageerimine meie soovidele ja probleemide lahendamisele on see, mis aitab meid oma tööd paremini teha. Pole olnud sellist probleemi, mis ei oleks kohe lahendust leidnud, mida ei oleks operatiivselt fookusesse võetud. Kui inimesed vaatavad tulevikku ja soovivad areneda, siis nende inimestega tasub ja on väga hea koostööd teha,” räägib mõne aasta Fleet Complete’i teenust kasutanud

Männiku Agrofarmi juht Alari Kutsar.

Ahja Teenusel on teenusega ühendatud hetkel 13 masinat, see number aga kasvab talveks 30-ni – siis liituvad masinapargiga lumekoristajad. Ettevõtte juht Hainer Kaine ütleb, et nemad on olnud teenuse kasutajad juba kümme aastat ja väga rahul, et pidevalt arendatakse teenust ning tehakse kõike lihtsamaks.

“Mina sain Fleet Complete’i inimestega kokku messil. Sellest ajast olen olnud kasutaja ja kindlasti rahul, sest aja ja ka raha kokkuhoid on suur, lisaks mugavus. Mul jääb aega tegeleda muude asjadega kui pidevalt masinapargi tööde jälgimine,” selgitab Kaine.

Fleet Complete nägi juba kümme aastat tagasi põllumajanduses potentsiaali ja nad olid abivalmid oma teenust vastavalt sellele kohandama, lisab kõigele eelmainitule kolmaski pikaajali-

ne klient, Kaska-Luiga OÜ juht Marek Kasuk. Seda ajal, kui kõik teised GPS-jälgimisteenust pakkunud firmad soovisid vaid logistikavaldkonnas tegutseda ja suhtusid põllumeeste küsimustesse külmalt.

“Fleet Complete on kõige innovaatilisem ja vastutulelikum teenus, mis turul saadaval. Kui meil oli vaja 2012. aastal, kui teenust kasutama hakkasime, joonida nende süsteemi oma põllud, lisada sinna ka katastri kaardikihid, siis leiti alati lahendus,” selgitab valikut Kasuk.

Tööjuhised ja tööplaneerimine läbi äpi Männiku Agrofarmis on Fleet Complete’i süsteemi ühendatud 27 masinat ja peamiselt kasutatakse masinate positsioneeringut ning liikumise jälgimist. Kutsar ütleb, et lisaks jälgimisele on neile oluline, et Fleet Complete’i süsteemis on lihtne ühendus ka ühe põllumajanduses enim kasutatud programmi ehk tööajaarvestuseks kasutatava Terakesega.

“Igal töötajal on telefonis äpp, kust on alati näha masinate asukohta ja liikumist. Äpis on ka täpsed kaardid, mille järgi mugav orienteeruda. Nii jälgime reaalajas, millisel põllul milline masin parasjagu tööd teeb. Pange tähele, et meil on kokku hallata 7000 hektarit põlde, mis on maht, mida enamik inimesi ei suuda vist ette kujutadagi. Nii saame probleemide korral väga operatiivselt leida üles kindla masina, kui on vaja seda remontida või kui on vaja masin suunata kas õi-

gele põllule või anda sellele kätte uus töölõik. Samuti, kui on vaja leida üles mehed, et neile lõunasöök viia. Samuti saame süsteemis jälgida iga töötaja ja masina tööaega,” selgitab Kutsar. Mees lisab, et süsteem on abiks ka töötajatele, kes näevad pidevalt, kus parasjagu töötavad ja kuhu järgmisena lähevad.

“Hommikul tulevad mehed tööle ja nende päevatöö on äpi kaudu kätte antud. Sealt on näha, millisele põllule on vaja minna ja mis tööd teha, töötajad leiavad kiiresti, aega ja kütust säästvalt oma töölõigu üles ning saavad pihta hakata. Väga lihtne näide, kuid vanasti pidid väetist laotav traktor ja väetist juurde toov auto teineteist põldude vahel otsima. Nüüd leiavad nad teineteist hetkega üles,” lisab Männiku Agrofarmi juht.

Lisaks tööajale ja masina liikumisele saab Fleet Complete’i süsteemis jälgida ka seda, milline on masina koormus ja kütusekulu. Kui Männiku Agrofarmi masinatel on endal see sensor peal, siis Ahja Teenused jälgivad ühtses süsteemis, mis toimub masinate kütusepaagis.

“Alustasimegi ju kunagi kütuse jälgimisega, toona kui kütuse kadumine oli suureks probleemiks. Nüüdseks on see valdkond fookusest väljas ja muud võimalused peale tulnud. Näiteks meil on Fleet Complete’i süsteemis koormalugemise lahendus, kus oleme joonistanud maha endale vajalikud piirid ja iga kord kui kindel masin sealt

sisse-välja sõidab, läheb koorem kirja. Mugav, kiire ja vigadeta lahendus. Meie jaoks asendamatu teenus!” ütleb Kaine.

Fleet Complete ei hoia oma andmeid kinni, mis tähendab, et teenusega saab liita palju erinevaid kõrvallahendusi. See on üks põhiline lisandväärtus, mida näeb teenuses Kasuk.

“Me jälgime oma sõidukeid reaalajas, nüüd on plaanis hakata mahtude kasvust tulenevalt ka kütusekulu seirama.

Hetkel juurutame oma töösse ka Terakese tööajaarvestusprogrammi ja see sulandub kenasti olemasolevasse süsteemi.

Nii saame koondada kõik ühte kohta ja näha Fleet Complete’i kaudu nii masinate mototunde kui ka telemeetriat, samu-

Kolme põllumajandusettevõtte juhid ütlevad kui ühest suust, et suurim kasutegur, mida Fleet Complete pakub, on mugavus – farmis toimuvat on võimalik tervikuna paremini hoomata, seda tööd paremini planeerida ja juhtida. Sealt edasi mainitakse suurt ajalist kokkuhoidu ja need kaks kokku annavad lõppkokkuvõttes ka rahalise kokkuhoiu.

“Kokkuhoid tuleb kütuse ja aja arvelt. Ei pea enam minema kontrollima füüsiliselt, mis põllul toimub, vaid saan seda näha netist – kui osa põldu on jäänud mingil põhjusel tegemata, saan operatiivselt anda kohe juhised asi ära klaarida,” leiab Kutsar.

Ahja Teenuste juht lisab, et tema jaoks on oluline, et asjad oleksid lihtsad ja mugavad, automatiseeritud. “Võtame põllul töötava mehe, kellel on nüüd palju rohkem aega keskenduda oma konkreetsele tööle – muldamisele, väetamisele, kündmisele, koristamisele – ja selle efektiivsusele. Äpp annab võimaluse oma õige tööpõld muretult üles leida ja lasta siis jooniste järgi masinal ise seda joont hoida. Kokkuhoid ajas on kokkuhoid rahas,” ütleb Kaine.

Tööajaarvestuse kasutuselevõtt tekitas Kaska-Luiga OÜ-le Kasuki sõnul kohe umbes 20% suuruse võidu, mis on märkimisväärne ajaline kokkuhoid.

Kasuk lisab, et teine kokkuhoid tuli kohe näiteks mototundide arvestuses, sest Fleet Complete’i süsteemis on kohe näha, kui masina mootor töötab, kuid tööd sellega samal ajal ei tehta.

“Mulle on oluline, mis on meie masinate mototunni hind.

Kui masin töötab, aga selle operaator sööb lõunat, siis on see meile kulu. Masin kulub töötades, kuid tööd sellega ei tehta.

Ma näen seda ja saan kohe lasta mootori seisata. See on lõppkokkuvõttes suur kokkuhoid,” räägib Kaska-Luiga OÜ juht.

Veel ühe nüansina toob Kasuk välja Fleet Complete’i süsteemi kasuteguri, kui ettevõttes on võõrtööjõudu: keele- või kultuuribarjääri ei teki, kuna kõik saavad oma igahommikused tööülesanded kätte äpi kaudu.

Koduleht: www.fleetcomplete.ee

PIIA NARUSBERG +372 5620 0000 piia.narusberg@fleetcomplete.com

24 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT

26. august 2021

Uuenduste tuules Eesti Taimekasvatuse Instituut värbab teadustöötajaid ja IT-inimesi Jõgevamaal asuv Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ja selle eelkäijad on Eesti põllumajanduse arengu eest seisnud juba enam kui 100 aastat. Viimastel aastatel on instituudis puhumas värsked tuuled: rajatud ja rajamisel on kaasaegsed hooned, uuendatud on katsetehnikat, avatud erinevad teadusteemad ning värvatud hulk noori. See kõik selleks, et aidata Eesti taimekasvatajatel olla muutuvas maailmas konkurentsivõimelised.

“Meie suurim prioriteet on inimesed, sest nemad toovad uued teadmised ja tulemused.

Soovime leida oma ala spetsialiste ning töötame selle kallal, kuidas neid hoida, arendada ja motiveerida töötama teadusasutuses. Oleme värvanud labori ja uute hoonete valmimisega seoses juba omajagu personali, samuti oleme avatud neile, kellel on põllumajanduse, keskkonnakaitse või infotehnoloogia taust,” ütleb ETKI direktor Andre Veskioja. “Kogu põllumajandussektorile on väljakutseks põlvkondade vahetumine nii tootmises, nõuandeteenistuses kui ka teaduses. Järelkasvu tagamiseks oleme juba alustanud koostööd Eesti Maaülikooliga, loodame varsti jõuda Tartu Ülikooli ja TalTechi rektoraatide jutule. Kui noorel on ambitsiooni, leiame rahastuse ja teadusteema, et saata ta õppima ka Eestist väljapoole.

Septembri algul alustab üks töötaja magistri teise aasta õpinguid Uppsala ülikoolis, millele loodetavasti järgneb samas ka doktoriõppe läbimine.”

Ta lisab, et üheks suureks motivaatoriks ETKI-sse tööle asuda on praktilistele lahenduste suunatud teadus ja akadeemiline vabadus. Nagu igas teadusasutuses, annab juhtkond oma teaduritele vabad käed luua ja arendada oma valdkonda enda kõige parema äranägemise järgi. “Meie inimesed on pühendunud ja teevad oma tööd missioonitundega.

Pingutame, et neil oleks sära silmis. Me ei pane ette piire, kuidas peab oma tööd tegema. Loome tingimused ning oleme abiks.

Suured lahendamist vajavad teemad on näiteks keskkonnasäästlik taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine, roheleppega seonduv, uute konkurentsivõimeliste ja kliimamuutustele vastupidavate sortide aretamine, põllumajanduse digitaliseerimine ja toodangu väärindamine.”

Mitmed instituudi töötajad täiendavad ennast põhitöö kõrvalt magistri- ja doktoriõpingutes ning asutus soodustab seda omalt poolt igati. Samuti on ETKI-sse asunud tööle mitmed

DNA eraldus taimebiotehnoloogia laboris

Vaneminsener Anti Konsap valmistub drooni lennutamiseks

seni erasektoris töötanud inimesed, kellel on kogemusi näiteks seemnete müügitöös, kuid nüüd tahaksid lähemalt näha, kuidas käib sordiaretus ja seemnekasvatus.

“Peame oluliseks era- ja avaliku sektori vahelist sünergiat ning olen veendunud, et kasvõi mõneks aastaks meile tööle tulevad inimesed saavad siit hindamatuid teadmisi oma edasiseks karjääriks. Samuti mõistame meie sel viisil paremini eraettevõtete praktilisi soove ja vajadusi. ETKI ülesanne on aidata Eesti põllumajandustootjatel olla konkurentsivõimeline, aga me ei suuda kõike üksi lahendada, vaid otsime sarnaste huvidega koostööpartnereid nii Eestist kui ka rahvusvaheliselt,” räägib Veskioja.

“Põllumajandustootmine on viimasel paaril aastakümnel läbi teinud suure hüppe ja loodetavasti jätkub hoogne areng ka edaspidi. Liigume suurte sammudega sinnapoole, et saaksime arendada kiiremini kliimamuutustele vastupidavaid sorte, kasutaksime vähem väetist ning tekitaksime vähem reostust. Droonid ja IT on siin üheks võimaluseks.”

TA S U B T E A DA

Infrastruktuur on hoogsas muutumises Tänu mitmetele positiivsetele maaeluministeeriumi ja Riigi Kinnisvara rahastamisotsustele alustab ETKI tänavu sügisel uue viilhalli ehitust, kuhu tulevad hoiuruumid taimedele, tehnikale, autodele, soojad tööruumid töötajatele, uus katsekuivati jne. Samuti rekonstrueeritakse kasvuhooned, ehitatakse kunstlik põua ja liigniiskuse katseala ning alustatakse Aretuskeskus II ehitust. Köögivilja, heintaimede, agrotehnoloogia ja osa biotehnoloogia osakonnast saavad Aretuskeskuses II alustada tööd 2024. aasta alguses. Lisaks planeeritakse uue peamaja ehitust. 2024. aasta kevadeks võiks kogu ETKI infrastruktuur olla 21. sajandi tipptasemel. Asutus on 100% valmis roheleppega seotud teemadele vastuste leidmiseks ja sektori arendamiseks.

Sordiaretuse osakonna juhataja, vanemteadur Ilmar Tamm lisab, et ETKI on suurepärane koht, kus end arendada ja oma tulemustest rõõmu tunda. “Meil toimub laiahaardeline ja kiire areng – katse- ja laboritehnika uueneb, uurimistemaatikad kaasajastuvad, ehitame hooneid ja palkame tööle uusi inimesi.

Sisuliselt rajame praegu sama koha peale uut asutust.”

ETKI-s töötab praegu 140 inimest, kellest 40 on teadustöötajad. Instituudi juhtkonna hinnangul peaks teadurite hulk lähiaastatel kasvama, sest lisandub uusi uurimisvaldkondi, millega on vaja tegeleda.

Igal aastal külvatakse 18 000–20 000 katselappi ETKI kasutuses on umbes 1300 hektarit maad, millest teaduskatsete all on 50–60 hektarit.

Katselappide suurused varieeruvad enamasti 1–10 m², kokku külvatakse neid aastas 18 000 kuni 20 000. “Sordiaretus on väga täpne töö. Kõik katselapid külvatakse ja koristatakse üksteisest eraldi. Selleks kasutatakse spetsiaalseid katsekülvikuid ja kombaine, mis võimaldavad vältida lappide vilja segunemist.

Igal katselapil hinnatakse kasvu ajal haiguskindlust, lamandumist, taimede pikkust jt omadusi, pärast koristamist aga saagi suurust ja kvaliteeti,” selgitab Tamm.

Ta nendib, et pidevalt käib uute meetodite otsing, et muuta sordiaretust efektiivsemaks.

“Näiteks katsetame katselappide hindamist pildistamisega, tehes põldudest nii tava- kui ka erine-

vate valgusspektrikaameratega droonifotosid. Teine meetod on katselappide lähedalt pildistamine selleks spetsiaalselt konstrueeritud seadme – fenomobiiliga. Pildianalüüsiga püütakse täpsemalt mõõta mitmeid seni vaatluse teel hinnatud näitajaid, nagu lamandumine, pinnase katvus, taimede pikkus jt.

Nendele lisaks otsitakse võimalusi uute karakteristikute kasutamiseks, näiteks taimede fotosünteesi efektiivsus, mida silma järgi hinnata ei õnnestu.

Kõik ühel eesmärgil, et leida aretusmaterjali uute, senistest paremate, kliimamuutustele vastupidavamate omadustega sortide loomiseks.”

Põnevaks väljakutseks on täppisaretuse meetod CRISPR-Cas, mille abil saab teha taimede geonoomis valikulisi parandusi, muutes need niimoodi näiteks taimehaigustele vastupidavamaks ja saagikamaks. Hetkel liigitatakse küll CRISPR paraku GMO alla, kuigi seal ei integreerita võõraid geene, vaid sama kultuuri erinevate sortide kasulikke geene. “Loodame, et selle meetodi kasutamist lubatakse varsti USA kõrval ka Euroopas, mis võimaldaks muuta sordiaretust kindlasti efektiivsemaks,” selgitab Tamm. “Täppisarenduse meetodiga ühendaksime näiteks ühe sordi hea haiguskindluse ja teise head maitseomadused, loomata seejuures loodusele võõraste geenikombinatsioonidega taimi. See meetod võiks aidata kaasa ka roheleppe eesmärkide saavutamisel.”

Katsete osas on instituudil veel palju põnevaid plaane.

Näiteks kavandatakse katseala

rajamist, kus saab kunstlikult luua erinevaid niiskusrežiime alates üleujutustest kuni põuani. Sellise katseala kasutuselevõtt aitab kaasa ekstreemsetele ilmastikutingimustele – nagu oli käesoleva aasta põuaperiood – vastupidavamate sortide aretamisele. Samuti õnnestus ETKI-l saada veerand miljoni suurune ASTRA programmi rahastus, kus ühe teemana katsetatakse põldude kohal lendava drooni abil umbrohtumise avastamist võimalikult varases staadiumis. “See on sarnane koroonale – kui kolde varakult avastame, saame selle hävitada ja ei pea nii palju taimekaitsevahendeid kasutama. Ehk – kas paneme baaris nakatunud seltskonna isolatsiooni või paar kuud hiljem kogu ühiskonna,” toob Veskioja paralleeli.

Ta lisab, et Eesti taimekasvatusteadus ei tohi mingil tingimusel unustada oma põllumehi. “Senisest veelgi enam peab põllumees tundma, et ETKI-st võib kõigile aktuaalseks osutunud probleemidele lahendust ja eestikeelset abi leida. ETKI-l on võimalik pakkuda teraviljaja köögiviljakasvatajatele teaduspõhist konsultatsiooni ja nõustamist erinevate tootmises ette tulnud probleemide lahendamiseks. Kohapeal aretatud Eesti tingimustega kohastunud saagikad sordid, nende kasvatamise agrotehnoloogia, keskkonda säästev väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine peaksid olema need märksõnad, mis ka edaspidi võiksid olla siinsete teadlaste ja tootjate omavahelise suhtlemise teemad.”

26. august 2021

JATIINA.EU

100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

25

26 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST FOTO: ERAKOGU

26. august 2021

Kaja Piirfeldt:

toit ei saa olla ega pea olema odav

Arutelus tänavuse aasta põllumehe, piimakarjakasvataja Kaja Piirfeldtiga selgub kurb tõsiasi – meie toit on liiga odav, selle tootmine ei too tulu ei looma- ega taimekasvatajale. Siiski võib hoomata paremat tulevikku, sest järgmise seitsme aasta põllumajandustoetused on seatud toetama just väiketootjaid.

MEELIKA SANDER-SÕRMUS, ajakirjanik “Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada” – see on meie riigi sõnum üldsusele. Küsimusele, mida see sõnum meie tänavusele aasta põllumehe tiitlit kandvale Kaja Piirfeldtile tähendab, saime vastuseks, et siinkohal on oluliseks märksõnaks tasakaal. “Selleks, et maal hea elada oleks, vajame me sinna infrastruktuuri, töökohti, hooldatud maastikke ja keskkonda, ettevõtlikke ja haritud inimesi, kes oma kodukohast hoolivad ja

selle arengusse panustada soovivad. Just need märksõnad iseloomustavad tänast põllumajandusega tegelevat ettevõtjat maapiirkonnas,” ütles Piirfeldt.

Ta selgitas, et põllumajandusettevõtja töö on kirev, selle juurde käivad maade majandamisega seotud tööd, töö põllutehnikaga, loomade pidamine, karjatamine, ajamine ja vahel ööpäev läbi kestvad tööd. Samas ta rõhutas, et maal peab hea olema mitte ainult elada, aga ka ette-

võtja peab seal saama end toetatult tunda. “Oluline on siinjuures meeles pidada, et maapiirkondade elamiskõlbliku ja korrashoituna püsimisel on võtmeroll just nendel inimestel.”

Absurdselt madalad hinnad

Me räägime, et me hindame kodumaist toitu. Kas see on ikka nii, kui jaekaubandusest saab piimaliitri kätte 35 sendiga ja kilo sealiha 3,5 euroga. Sellised hinnad ei taga seda, et meie toidutootjad

100

26. august 2021

saaks tegelikult ka oma toodetu eest väärt hinda. Kaja Piirfeldti sõnul on ühe liitri piima tootmise kulu põllumehele keskmiselt 30 senti. Sellest pool on otseselt söödakulu lehmale ja ülejäänud poolega tuleb väga lihtsustatult öeldes ära katta tööjõukulud, tehnoloogia- ja üldkulud.

Teoreetiliselt ka investeeringud.

Lisades sellele 30 sendile käibemaksu, mis poes piimahinna sisse on arvestatud, saame liitrihinnaks juba 36 senti: sendi võrra enamgi kui piima letihind.

“On absoluutselt tõsi, et toidu hind poes ei ole proportsioonis selle tootmise tegelike kuludega. Suures plaanis saab selle taandada mõnele olulisele näitajale, ehk küsiksin siinkohal näiteks sellise küsimuse: kas see toit, mille me saame kätte hinnaga, mis ilmselgelt selle tootmiseks tehtavaid otseseid kulutusi ei kata, saab olla kvaliteetne ja toodetud jätkusuutlikult ning häid tavasid kasutades,” tõstatab Piirfeldt küsimuse. “Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika väiketootjate kaitseks on loodud ja kasutusel selline kokkulepe, mida tähistatakse terminiga fairtrade ehk õiglase kaubanduse mõiste ja kaubamärk. Kuigi nimetatud süsteem on loodud just selgelt vähemuses olevate tootjate kaitseks ja toetamiseks arengumaades, on mul kohati tunne, et ka Eesti toidutootja vajaks ellujäämiseks oma fairtrade’i.”

Ehk kui poes on piimaliiter müügis 35 sendiga, siis selleks, et tootjal saaks olla tuleviku suhtes mingigi kindlus jätkusuutli-

kult majandada, oleks ka siin vajalik süsteem, mis sarnaselt eelpoolmainituga aitaks meiegi tootjatel majanduslikku elujõulisust tagada, sh maksta õiglast töötasu mitte ainult töötajatele, aga ka näiteks väiketootjale endale peaks olema tagatud mõistlik sissetulek ja võimalus töötada mõistliku koormusega.

Paraku tuleb madalam piimahind praegu just tootjate enda tervise ja pere arvelt, nentis Piirfeldt.

Fairtrade’i põhimõtet kohaldatakse toidukaupadele, millele on loodud rahvusvahelised standardid. “Sama kehtib aga ju ka paljude meie toodete kohta.

Näiteks piimatoodetele kehtivad kvaliteedinõuded on ülikõrged ja Euroopa Liidu ülesed. Eesti tootjad saavad statistikaameti andmete põhjal praktiliselt kõige madalamat piimahinda Euroopa Liidus. Meist kehvemal tasemel on ainult Läti tootjad, samas kui naaberriigis Soomes saavad tootjad 25% võrra kõrgemat ja ELis keskmisena 15% suuremat hinda kui meie põllumehed. Ka ühtse põllumajanduspoliitika raames toiduhinna tarbija jaoks mõistlikul tasemel hoidmiseks mõeldud põllumajanduse otsetoetused on meil teadupoolest senini jäänud allapoole kui 75% keskmisest ELi tasemest,” rääkis Piirfeldt.

Tema arvates ei pea olema majandusteadlane, et aru saada, kui keerulistes oludes meie tootjad tegelikult majandama peavad. Samas on puhas ja kvaliteetne toit meie kõigi ühine huvi ning igapäevane vajadus.

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27 FOTO: ERAKOGU

Elu sunnib tegema valikuid Me kõik armastame kvaliteetset toitu, aga iga kord ei saa seda endale lubada. Väga suur osa meist peab vaatamata kodumaise eelistamisele valima riiulilt odavama toote, sest majanduslik olukord ei võimalda paremat.

Seega on oluline, et meil oleks müügil just seesama, odav toit, kus iganes maalt see siis sisse on toodud. Ja tundub, et siin ei saagi midagi muuta – või siiski?

“Kahjuks on tõesti nii, et Eestis on palju vaesuses elavaid inimesi. Miks, seda ma aga ei tea. Põllumajanduses otsitakse tööjõudu tikutulega, palgatase on hea, elamispindki tihti kohapeal olemas, aga inimesi tööle leida on, oleme ausad, väga raske. Loomulikult on see väga lihtsustatud näide, aga küllap on siinkohal arengupotentsiaal igati olemas,” lausus Piirfeldt.

Nii vähe on vaja, et meie piimakari säiliks

Ta nendib, et samas on meil kindlasti väga suur grupp tarbijaid, kes teeksid teistsuguse valiku ehk oleksid nõus kodumaise toodangu eest maksma mõne sendi rohkem, kui nad teaksid, kui suurt rolli see valik tegelikult meie kõikide elukvaliteedis mängib. Just nimelt – mõne sendi!

“Rääkides piima liitrihinnast, siis meie piimakarjade säilimisse annaks arvestava panuses juba 3 sendi võrra kõrgem liitrihind.

Seda muidugi juhul, kui see täiendavad 3 senti tõesti tootjani jõuaks. Küsin retooriliselt vastu: kas Eestis on tõesti inimesi, kes

Põllumeeste koolitaja, noortalunike eestvedaja, Remmelgamaa talu perenaine Kaja Piirfeldt

35 sendi asemel piimaliitri eest 38 senti ei sooviks või ei saaks maksta, kui see tagab neile toidu garanteeritud kvaliteedi ja maapiirkondades elu säilimise, toidujulgeoleku ehk kättesaadavuse mõistliku hinnaga pikas plaanis? Ma usun, et neid inimesi on siiski omajagu, kes oleks nõus seda tegema,” ütles Piirfeldt ja täiendas, et muidugi on siinkohal ebaõiglane panna kogu vastutus tarbijale. “Kuid täna on see ebaproportsionaalselt suures osas põllumeeste kanda. See on sama loogiline ja jätkusuutlik kui eeldus, et kool kasvatab üles lapsed või arst teeb patsien-

di terveks. Oma vastutus on igas aspektis oluline ja ühine vastutus on arenenud ja sidusa ühiskonna tunnus.”

Meie trump on puhas toit

Eesti toit on oma puhtuselt Euroopas Soome toidu järel teisel kohal. Meie toidus on kümme korda vähem taimekaitsejääke kui Euroopa Liidu välistes riikides ja kolm korda vähem kui mujal Euroopas. See on meie tugevus, aga kuidas see enda jaoks tööle panna?

“Eeskätt on see tõsiasi, mis võiks olla kvaliteedimärgiks kohaliku tarbija jaoks, aga ka si-

send põllumajanduspoliitika kujundamisel, seda eriti kõikvõimalikest kliimaeesmärkidest lähtuvalt. Me oleme juba täna seal, kuhu enamik intensiivse põllumajandustootmisega tegelevaid riike peab (tagasi) jõudma. Seega tundub mulle isiklikult kohatu kulutada väga ebaproportsionaalselt palju energiat rääkimaks võõrastest muredest. Ehk me ei peaks liigselt keskenduma põllumajandusmaa vähendamisele ja muule säärasele, mis tegelikult meie riigis akuutne probleem ei ole.

Seda mitte sellepärast, et keskkonnahoid poleks ülioluline

Tänavalegaalne ATV CFORCE 1000 OVERLAND Baa Baasvarustus: elektrooniline roolivõimendi, vints, konks, kärukonks, geelaku, 600W generaator, pakiraamid ees ja taga, esimene lisa põrkeraua komplekt, tagumine lisa põrkeraua komplekt, käekaitsmed juhtraual, tuuleklaas, kohver kaasreisija istme asemel, kohver tagumisel pakiraamil, õõtshoobade kaitsmed 5mm HDPE (plastik), põhjakaitse 8mm HDPE (plastik), 14 tolli beadlock veljed.

Baashind 10 990€

Tänavalegaalne UTV UFORCE 600 Praktiline abimees nii väiketootmises, kui eratarbimises.

Mahukas kabiin ja kallutav kast, roolivõimendi, nelikvedu, vints ning haakekonks standardvarustuses.

Baashind 10 290€ Rohkem infot leiad: https://motohobi.ee

28 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

– selles pole küsimustki –, aga sama oluline peaks olema Eesti inimeste, sealhulgas Eesti põllumehe vaimne tervis ja motivatsioon elu maal ja toidutootmist elus hoida. Just sellega aitab ta kaasa mitte ainult keskkonna, aga ka kogukonna säilimisele maapiirkonnas, just selles vajab ta abi ja kaasamõtlemist, kuidas jätkuvalt karmistuvates tingimustes ellu jääda. Klimaatilised iseärasused, tööjõukulude hüppeline kasv ja väga järsud suunamuutused põllumajanduspoliitikas nõrgestavad just kohalikku tootjat,” rääkis tänavune aasta põllumees.

Oma roll on Kaja Piirfeldti sõnul ka selles, et toetused meie põllumeestele on madalamad kui ametivendadel Euroopas ja ka meie töötlemisvõimekus ei ole nii hea. “Hiljutises vestluses maaeluministriga tõi ta välja, et kohati tundub, et paremas positsioonis on need naaberriigid, kus toidutootmissektoris alustati investeerimist just tööstustesse ja tootmise pool jäi esialgu maha. Meie oleme palju panustanud ettevõtetesse – ühe 100-pealise piimafarmi ülesehitamiseks on investeering keskmiselt 3 miljonit, mina ise olen oma samas suurusjärgus farmi elushoidmiseks pidanud viimastel aastatel ettevõttese leidma vahendeid 1,2 miljoni eest.

Need on väga suured summad ja need on täna põllumeestel juba välja käidud. Siia lisanduvad lisaks tootjate omavahenditele ning krediidiasutuste poolt väljalaenatule ka sadade miljonite ulatuses ELi toetusrahasid.

“Toit, mis on on toodetud, arvestades kõiki kvaliteedinõudeid ja jätkusuutlikke majandamispõhimõtteid, pöörates rõhku loomade heaolule, makstes õiglast töötasu Eesti inimestele ja makse riigile, sealjuures hoides ka ettevõtja enda igapäevase koormuse tervislikes piirides, ei saa olla odav.

Kui toidu hind on väga madal, tuleb see alati millegi arvelt. Olgu selleks väärtused, riik või tegelik kvaliteet.

Tihtipeale kõik kolm.”

26. august 2021

See investeering tuleb täna elus hoida, see on kõikide ühine huvi – nii riigi, tarbija kui ettevõtja.

Ilmselgelt ei ole see aga pikas plaanis võimalik, kui toidu eest makstav hind on sõna otseses mõttes odav. Toit ei saa olla ega pea olema odav, vaid kättesaadava ja õiglase hinnaga. Seda nii tarbija kui tootja jaoks,” rõhutas ta.

Koolitoit peab olema kodumaine

Lapsed on meie tulevik.

Võrumaa maakoolides oli projekt, kus koolitoiduks kasutati kohalikku, mahedalt kasvatatud toitu, kasutades laste koolitoidus oma maakonna tootjate toodangut. Kui mahepiima ja maheda lihaveise või lambalihaga veel saame hakkama, siis kodumaisest maheaiaviljast on puudus. Ka ei ole seda saada koolisööklatesse sobivas pakendis ehk puhastatud, kooritud, tükeldatud kujul ning seda mahtudes, mis suudaks koole varustada. Ka koolilõuna hind seab omad piirangud. Kuidas võiks meie riik jõuda sinnamaale, et lapsed saaks head, toitaineterikast koolitoitu, mis on kasvatatud nende kodu lähedal – see on küsimus meile kõigile.

“Kindlasti peaksime me selleni jõudma ja mitte ainult soovides, vaid tegudes, ja seda väga kiiresti. Praegu on paljud mahetootjad oma tegevust lõpetamas, sest nad ei suuda enam missioonitundest majandades meie kõikide huve kinni maksta. On arusaadav, et kõikidel eelarvetel on piirid ja kõike doteerida ei saa,

või on see võimalik mingis ulatuses. Seega on absoluutselt iga kaudne võimalus, mis aitab meie tootmist, eriti mahetootmist, alal hoida, väga vajalik.

Tean, et maaeluminister on selles osas juba ka haridusministriga kohtunud ja esmased kokkulepped selles osas on sõlmitud.

Kogused ei ole küll suured, kuid see näitab eeskätt mentaliteedi muutust, olukorra olulisuse

teadvustamist ja mõlemapoolset tahet. Loota tahaks, et projekt õnnestub hästi ja on heaks sisendiks selle ettevõtmise kasvamiseks uueks normaalsuseks,” lausus Piirfeldt.

Ta on veendunud, et meie lapsed võiksid ja peaksidki kohalikku ja puhast toitu sööma. “Usun, et see on kõikide põllumeeste tööle parim otsene väljund kohalikul tasandil.

Vaadates ise lapsevanemana vahel eelarvepõhiseid toidupakke koolist või ka lasteaedade menüüd, on see kohati ahastamapanev vaatepilt. Ja siin ei ole küsimus mitte ainult toidu hinnas, aga just nimelt soovis või soovimatuses lahendusi leida ja teadvustamises, kui mitmekülgselt oluline on leida selliseid lahendusi, mis tagaksid samaaegselt meie laste tervise, väikeettevõt-

TRAKTORIRASKUSTE MÜÜK JA VALMISTAMINE

Talinisu BOHEMIA C2 Keskvalmiv, kõrge saagipotentsiaali ja kvaliteediga toidunisu sort, millel on suur 1000 tera mass ja mahukaal. Kasvukõrgus pigem kõrge ja vajab kasvureguleerimist.Reageerib kasvuregulaatoritele hästi.

Vähevastuvõtlik jahukastele, hea helelaiksuse ja DTR-i kindlusega.

Sobib varajane kuni hilisem külviaeg.

Talinisu ADA C2 Keskvalmiv, stabiilsete kõrgema kategooria toidunisu näitajatega.

Keskmise saagipotentsiaaliga „vana hea“ sort. Keskmine kuni kõrge kõrrepikkus. Suure mahukaalu ja keskmise langemisarvuga. Hea seisukindlus. Väga hea talvekindlusega. Külviaja suhtes paindlik.

Idanevus 93-98%. 1000 tera mass keskmiselt 36g.

Soovi korral seemnete puhtimine preparaadiga Celest Trio 50 €/t.

Info tel +372 5647 2901 | puidetalu@gmail.com

100

26. august 2021

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

FOTO: ERAKOGU

luse toimimise maapiirkonnas, aga ka keskkonna säästlikkuse ja väärtushinnangute väljakujundamise,” rõhutas ta.

Kuidas saadakse hakkama?

Tänavune aasta põllumees on piimatootja ja kursis piimatootmise telgitagustega. Uurisime talt, kuidas saadakse hakkama, kui sisendite hinnad kasvavad,

aga toorpiima kokkuostu hind järele ei tule, ja kas piima toota on veel tasuv, seda siis, kui sa ei oma tuhandet ja enamat lehma.

Kaja Piirfeldt tõi välja selle, et omas suurusgrupis, kus hooldada on kuni 100 lehma, on ta majandades üks ettevõtjatest, kes on rakendanud kõik võimalikud meetodid, et majanduslikult jätkusuulik olla: laut on ehitatud maksimaalselt lihtne, tööjõudu kulub teiste sama suurte tootmistega võrreldes tänu väga hoolikalt läbi kalkuleeritud töö- ja tehnoloogia kasutamise korraldusele pea poole vähem, seemendused jm kulukamad tööd teeb ta ise ning suur panus on ka tublil meeskonnal, töötajad on äärmiselt efektiivsed, tublid ja panustavad kogu protsessi nii nõu, jõu kui ka südamega.

“Kasutan tööjõukulude optimeerimiseks nii praktikante kui asendustaluniku teenust.

Väljalüpsilt valiti meie kari eelmise aasta tulemuste põhjal omasuuruste hulgas Eesti parimaks ja meie tõumullikaid ostetakse meelsasti nii Eesti kui välismaa farmidesse. Teenustöid kasutame minimaalselt, paljud hooldused teeme ise, rohumaad on täielikult uuendatud,” loetles ta. “Fakt on aga see, et sellest kõigest täna tõesti enam ei piisa, et tootmise oluliselt kõrgenenud kulusid keskmiselt kehva piima kokkuostuhinna juures jooksvalt kontrolli all hoida ja tehtud investeeringuid plaanipäraselt teenindada. Vaadates järgmist

eelarveperioodi toetuste osas, on küll mitmeid rõõmustavaid muudatusi plaanis, mis ka väiksemate ettevõtjate konkurentsivõimet hoida aitavad, kuid jätkusuutlik ja loomulik oleks siiski saada tootmiseks tehtavad kulutused kaetud toodangu müügist. Tänase piimahinna juures see tõesti reaalne ei ole.”

Piima väärindamist, vähemalt mitte ettevõttes kohapeal, Kaja Piirfeldt võimalusena ei näe. “Seda juba seetõttu, et mul puudub erialane ettevalmistus ja ka ambitsioon toiduainete töötlemiseks – minu spetsialiteet on siiski loomakasvatus. Samuti eeldab see turundusalaseid teadmisi ja oskusi, täiendava sobiva tööjõu kaasamist, mis teadupoolest on kõikide ettevõtjate suurim väljakutse. Koostöökohta mõne väiksema töötlejaga näeksin küll ja selles suunas ka vaikselt mõtlen. Siiski ei ole see Eesti piimatootmise päästmise seisukohalt mingi terviklahendus ja olen huvitatud kaasamõtlemisest ja lahenduste leidmisest ka suuremas plaanis,” mõtiskles ta.

Järgmine eelarveperiood soosib väiketootjaid

Toetused toidutootmisele on ülemaailmne nähtus. Uue rahastusperioodi valguses – kas kodumaine toidutootmine saab elujõudu juurde? Mis on siin sinu jaoks suurimaks probleemkohaks?

“Minu arvates on uue eelarveperioodi senistes suundades palju positiivset just väiksema-

te tootjate jaoks. See on, ütleksin, uus trend ja siinkohal tuleb kindlasti esile tõsta Taluliidu panust ja maaeluministeeriumi avatust. Esimene on valdkonna mitmekesisuse ja peretalude säilitamise vajalikkust väga arusaadavalt ja põhjalikult selgitanud ning minu arusaamist mööda on need ka hästi vastu ja arvesse võetud.

Samas teeb muret pindalatoetuste baasmäära alanemine ja kogu süsteemi keerukus – hetkel on raske aru saada, kes võrreldes eelmise eelarveperioodiga kui palju kaotab või võidab.

Samuti, millised meetmed on omavahel seotud, millised üksteist välistavad jne. Enne kui sellekohane tervikpilt valmis ei ole, on kindlasti kohatu midagi põhjapanevat järeldada,” selgitas Piirfeldt. “Kordan iseennast nii antud teksti kui varem öeldu kontekstiks, kuid suuremat tähelepanu tuleb pöörata juba sissetöötatud ettevõtete konkurentsivõime säilitamisele, ettevõtjate motivatsiooni tõstmisele läbi nende töö väärtustamise ja tegeliku sisu ning eesmärgi mõistmise. Siin tuleb pingeliselt ja tähelepanuga töötada kõikidel osapooltel: tootjad peavad andma adekvaatse ja põhjendatud sisendi, ametnikud leidma paindlikke ja maksimaalselt nii sektoriüleseid kui valdkonnapõhiselt häid lahendusi pakkuvaid skeeme. Töö selle nimel käib ja usun siiralt, et eelarve jaotus saab valdkonna üleüldist jätkusuutlikkust silmas pidades parem kui eelmisel perioodil.”

29

30 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

26. august 2021

Uus tegija turul: GRI kvaliteetsed rehvid põllumajandus-, ehitusja tõstemasinatele

Põllumajandus- ja metsatehnika üheks väga oluliseks kuluosaks on rehvid, mis võiksid olla võimalikult kulumiskindlad, pikaealised, mugavad ja turvalised.

Just nendele kriteeriumitele vastavad juhtiva erirehvide tootja GRI kvaliteetsed põllumajandus-, ehitus- ja tõstemasinatele valmistatud rehvid, mida Eestis müüb GRI gruppi kuuluv Nortire OÜ.

Eesti turul on tegemist suhteliselt uue tegijaga, kuid tegelikult on GRI Sri Lanka juhtiv ja suurim erirehvide tootja, kellel on teeninduskeskused 6 riigis ja kes müüb toodangut 50 riiki üle kogu maailma. Hiljuti liitus GRI grupiga Eesti ettevõte Nortire. millel on ka üks haru Lätis ja kaks Leedus. Selle sammuga laiendas GRI globaalset rehvimüügi võrgustikku, saavutades olulise positsiooni PõhjaEuroopa rehviturul.

GRI on tõestanud end organisatsioonina, kes võtab kirglikult ette strateegilisi arendusi, näidates ühtlasi üles suurt pühendumust kvaliteetsete erirehvide tootmisele. Tööstusrehvide tootmisega alustas GRI aastal 2002, seejärel laiendati erirehvide valikut põllumajandus- ja ehitusmasinate tarbeks.

Ettevõtte tooteportfell on muljet avaldavalt lai.

GRI andmetel on põllumajandusettevõtete rehvide üle-

maailmne turg viimastel aastatel kasvanud umbes 4,1 protsenti aastas ja kuni aastani 2024 oodatakse veel umbes 4,5 protsendi suurust kasvu aastas.

Nõudlus arenenud ja uuenduslike toodete järele kasvab turul kiiresti. Väiksem veeretakistus, suurem kulumiskindlus, sõidumugavus, vastupidavus, pikem eluiga, suuremad koormused ja kiirused on need rehvide omadused, mida tulevikus üha enam vaja läheb.

Seejuures teeb rehvitööstus tohutuid pingutusi, et vähendada rehvide massi ja nende tootmisel kasutatud naftatoodete kogust, sest ühiskonnas pööratakse iga aastaga ühe rohkem tähelepanu looduskaitsele ja taastuvatele allikatele.

GRI on panustanud palju keskkonnasõbralikule tootmisele: suurem osa elektrienergiast toodetakse tehase katusele paigaldatud päikesemoodulite abil ja vihmavesi kogutakse kokku

ning kasutatakse tootmiseks ja kommunaalteenusteks. GRI toetab ka Sri Lanka kohalikke põllumajandustootjaid. GRI rehvides kasutatakse Sri Lanka erakordse kvaliteediga looduslikku kautšukit ning ettevõte töötab ISO9001:2015 kvaliteedijuhtimise, ISO50001:2011 energiajuhtimise ja ISO14001:2004 keskkonnajuhtimise standardite alusel.

2000. aastal loodud Nortire on tõstukite, tööstus- ja ehitus-

masinate rehvide ja velgede, kummiroomikute, polüuretaanrataste/rullikute juhtiv turustaja. Ettevõte tegutseb Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja LääneVenemaal. Nortire esindab ka rehvitootjaid Camso, Solideal, Ceat, Techking ja Maxam, roomikutootjaid Camso, Minitop, Traxter ja McLaren ning polüuretaanrataste/rullikute tootjaid Räder-Vogel ja Wicke. www.nortire.ee

PÕLLUMAJANDUSHOONETE PROJEKTEERIMINE JA EHITUS

EHITUS JA BETOON. NUTIKALT.

Laudad Sõnnikuhoidlad Ümarmahutid Silohoidlad Söödahoidlad Viljakompleksid Kalakasvatushooned

TUGITEENUSED PRIA TOETUSTE TAOTLUSEKS: Eelprojekti koostamine Ehitusloa hankimine Põhiprojekti koostamine Hinnapakkumise koostamine

SILVER KLEMMER PÕLLUMAJANDUSVALDKONNA MÜÜGIJUHT

silver.klemmer@nobe.ee +372 5819 4267

nobe.ee

26. august 2021

100

IGUS

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

31

Määrdevabad igliduri liuglaagrid

vähendavad kulumist nõudlikes seadmetes Kulumiskindel ja määrdevaba: uus iglidur TX2 säästab kuludelt ning pikendab ehitus- ja põllumajandusmasinate tööiga. ALLIKAS: IGUS GMBH

Hooldamist mittevajav ja ülivastupidav materjal iglidur TX2 on katsetes näidanud 3,5 korda paremat kulumiskindlust.

Iguse tootevalikus on nüüd uus tribo-materjal iglidur TX2, mis töötab ilma määrimiseta ning on mõeldud raskekasutuseks eriti ehitusmasinates ja põllumajanduses. Sest isegi väikesed ekskavaatorid vajavad igal aastal 50 liitrit määret. Kiuga tugevdatud liuglaagrid taluvad väga suuri jõude ja suurendavad kulumiskindlust 3,5 korda koormusvahemikes, kus pindsurve on üle 100 MPa.

Masinad ja põllumajandussõidukid: ehitus- või kaevandustööstuses tuleb iga päev kokku puutuda keeruliste keskkonnatingimustega.

Külmus, kuumus, tolm ja muld mõjuvad laagrisüsteemidele tugevalt. Liikumisplastide asjatundja igus pakub oma liuglaagrite tehnoloogiaga alternatiivi paljukasutatavatele metallist lahendustele. Laagrite teistsugune materjalikombi-

natsioon täiendab raskekasutuseks mõeldud survevalulaagrite valikut.

Suur koormus, vähene kulumine Ülimalt vastupidavast kiudmaterjalist valmistatud liuglaagreid kasutatakse kõikjal, kus esineb väga suuri koormusi. Äärmiselt tugev ja spetsiaalselt läbipõimitud kiudmaterjal tagab siin maksimaalse vastupidavuse ning võimaldab maksimaalset survetugevust kuni 400 MPa. Äsja välja töötatud materjali katsetati iguse 3800-ruutmeetrises katselaboris ulatuslikult nii sise- kui ka väliplatvormidel.

Pöördekatsed kroomitud võllidel näitasid, et iglidur TX2

on umbes 3,5 korda kulumiskindlam kui standardne iglidur TX1. Nagu kõik igliduri liuglaagrid on ka iglidur TX2 isemääriv ja töötab kuivalt.

See väldib mustuse kinnijäämist laagrisüsteemidesse. Mis omakorda vähendab hooldusja paranduskulusid, samuti ebapiisavast määrimisest tekkinud masinarikkeid. Kuna materjal talub väga hästi ka erinevaid temperatuure ja kemikaale ning niiskust, saab materjalist iglidur TX2 valmistatud liuglaagreid kasutada ka paljudes muudes valdkondades. Kuna pole muret korrosiooni ega mereveekindlusega, saab neid kasutada ka näiteks merendussektori liikuvlahendustes.

Kuna iglidur TX2 laagrid ei vaja määrimist, on sääst kolmekordne klient säästab õlivõi määrdekuludelt ning ka hooldusaega, lisaks säästetakse ka keskkonda sinna sattunud määrde eest.

Võimalik on läbimõõt kuni 2800 millimeetrit. Igal juhul võtab iglidur TX2 arvesse suurenenud kestlikkusnõudeid, seda nii vee all kui ka maismaal.

“Kasutajate sõnul vajab näiteks isegi väike ekskavaator aastas 50 kuni 60 liitrit määret,” selgitab Stefan Loockmann-Rittich, iguse igliduri liuglaagrite tehnoloogia äriüksuse juht. “Kuna iglidur TX2 laagrid ei vaja määrimist, on sääst kolmekordne: klient säästab õli- või määrdekuludelt ning ka hooldusaega, lisaks säästetakse ka keskkonda sinna sattunud määrde eest.”

Iglidur TX2 on saadaval alates maikuust standardses tootevalikus, läbimõõdud 20 kuni 80 millimeetrit on laovalikus olemas.

32 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

26. august 2021

26. august 2021

100

DeLaval

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

33

DeLavali piimavoolupõhine lüpsmine Lüpsiplatsidel ja -karussellidel kasutatav tehnoloogia on püsinud aastakümneid samasugusena.

DeLaval on välja töötanud uudse piimavoolupõhise lüpsmise tehnoloogia Flow-Responsive™ Milking, mis arvestab lüpsmisel iga lehma eripäraga.

Tänapäeval tuntud ja levinud vaakumiga toimivate lüpsimasinate tööpõhimõttele pani DeLaval aluse juba rohkem kui 100 aastat tagasi, täpsemalt nende leiutamisest alates 1917. aastal. Praegu igapäevaselt kasutatavate ja maailmas levinud lüpsiseadmete standardiseeritud tööparameetrid ja nende rakendamise viisid on pärit möödunud sajandi kuuekümnendate aastate lõpust. Samal ajal on lüpsiveiste anatoomia ja füsioloogia nende aastate jooksul tänu tõuaretusele ja söötmisele märkimisväärselt muutunud, tuues kaasa oluliselt suurema piimatoodangu.

Nii olemegi jõudnud kahe parajat peamurdmist põhjustava asjaoluni Esmalt tuleb tõdeda, et tavapärase lüpsiaegse püsivaakumi rakendamisel on suur võimalus, et konkreetse lehma lüpsmisel ei järgita tegelikku piimavoolu.

Nii on lüpsi kestel vaakum enamasti kas liiga kõrge või liiga madal. Tulemuseks on asjatult pikk lüpsiaeg ning nisade kahjustamise oht, seda eeskätt lüpsi alguses ja lõpus, eriti siis, kui sõõrdumiseks vajalik stimuleerimine ja lüpsiks ettevalmistamine jätavad soovida.

Teiseks pähkliks on asjaolu, et siiani ei arvestata lüpsmisel erinevate lehmade sõõrdumise eripäraga, vaid rakendatakse samu lüpsivõtteid ja -masi-

na seadistusi, mis tuginevad karja keskmisele lüpsikiirusele ning oksütotsiini eritumisele.

Sõõrdumiseks vajaliku oksütotsiini eritumine ja lüpsikiirus on igal lehmal erinevad ja talle ainuomased nagu sõrmejäljed inimestel. Karja keskmistel andmetel põhineva eelseatud ja püsiva lüpsivaakumi rakendamine karja kõigile lehmadele ühtmoodi on liigne kompromiss.

Seda saab ja tuleb tänapäevastes oludes vältida, kui soovime saavutada parimat loomade heaolu ning lüpsiseadme jõudlust.

Eelnevale tuginedes on DeLaval välja töötanud piimavoolupõhise lüpsmise tehnoloogia Flow-Responsive™ Milking, mis järgib lehma piimavooluhulka igal lüpsil ning kohandab sellest sõltuvalt põhilisi lüpsiparameetreid, nagu vaakum ja pulsisuhe. Piimavoolupõhine lüpsmine hõlmab endas kahte erinevat rakendust – piimavoolupõhine stimuleerimine ja piimavoolupõhine lüpsivaakum –, mida saab kasutada teineteisest sõltumatult või soovi korral ka koos samal lüpsiplatsil või -karusellil.

Piimavoolupõhine stimuleerimine Tavalüpsiseadmes on lüpsivaakumi ja pulsisuhte aluseks võetud nende optimaalsed väärtused maksimaalse piimavoolu korral.

Nii tuleb alati kinni pidada sobivast ajavahemikust lüpsi alguses toimuva stimuleerimise ja lüpsi-

riista allapaneku vahel. See on vajalik selleks, et vältida nisade kahjustamist fikseeritud lüpsivaakumi poolt, enne kui oksütotsiin eraldub ja sõõrdumine algab.

Piimavoolupõhise stimuleerimise puhul pole selline ooteaeg enam vajalik. Nii saab lüpsiriista lehmale alla panna varem ja vajalik stimuleerimine jätta lüpsimasina hooleks, mis vähendab võimalikke mitme piimavoolu tipuga lüpse, aidates kaasa paremale udaratervisele ning lubades paljudel juhtudel tööga toime tulla vaid ühel lüpsjal korraga.

Piimavoolupõhine stimuleerimine sobib nii uutele kui ka olemasolevatele lüpsiseadmetele ja toimib hästi nii lüpsiplatsidel kui ka -karussellidel.

Stimuleerimine toimub allapandud nisakannudega, võimaldades kiiremat lüpsmist, otstarbekamat töökorraldust, väiksemat töökoormust ja suuremat tööaja kokkuhoidu.

Piimavoolupõhine stimuleerimine

Piimavoolupõhine stimuleerimine n Kuni 10% lühem lüpsi kogukestus n Keskmiselt 15 sekundit lühem lüpsiaeg lehma kohta n 24% lühem lüpsjapoolne udara ettevalmistusaeg n 40% võrra vähem mitme piimavoolu tipuga lüpse n Kuni 66% lühem kõndimismaa paralleellüpsiplatsil

Piimavoolupõhine vaakum n Kuni 7% lühem lüpsi kogukestus n 9% võrra suurem piimavoolu maksimaalne kiirus n 5% võrra suurem piimavoolu keskmine kiirus n Vähem lüpsiriista käsitsi eemaldamisi

Piimavoolupõhine lüpsivaakum Teiseks uudseks rakenduseks on piimavoolupõhine lüpsivaakum, mis tänu põhilüpsivaakumi tõstmisele pärast tulemuslikku stimuleerimist ja suurenenud piimavooluhulga korral

Piimavoolupõhine lüpsivaakum

Püsivaakaum Piimavoolupõhine stimuleerimine

Mitme piimavoolu tipuga lüpsid peaaegu puuduvad

Piimavoolu kiirus (g/min)

Püsivaakaum Piimavoolupõhine vaakum Kuni 5% võrra suurem maksimaalne piimavool [1]

Piimavoolu kiirus (g/min)

lubab lehmi kiiremini lüpsta.

Piimavooluhulga vähenemisel lüpsi lõpus rakendatakse taas algset madalamat lüpsivaakumit. Selline võimalus kasutada põhilüpsi ajal mitut erinevat vaakumitaset aitab suurendada lüpsijõudlust, hoides samal ajal

korras udaratervise. Lisaks õnnestub vältida püsivaakumi puhul esinevat olukorda, kus lüpsivaakum ei arvesta piimavooluhulgaga ja on seetõttu kas liialt madal või kõrge.

Piimavoolupõhine lüpsivaakum sobib hästi suurematele farmidele, kus tänu kiiremale lüpsile optimaalsemale töökorraldusele saab parandada lüpsijõudlust. Nii saab sama suure lüpsiplatsiga lüpsta rohkem lehmi.

Lüpsiseadmel, millel puudub võimalus järgida lehmade lüpsikiirust, ei saa suurendada lüpsijõudlust ja samas kindlustada head udaratervist ning loomade heaolu. DeLavali piimavoolupõhine lüpsmine on tehnoloogia, kus esimest korda võetakse lüpsi käigus aluseks lehmade lüpsikiirus ja sellest sõltuvalt rakendatakse lüpsiks kõige sobivamaid põhiparameetreid.

Kuni  9% võrra suurem maksimaalne piimavool [1]

 8–10% võrra lühem lüpsiaeg [1]

Ettevalmistusja ooteaeg

Lüpsi kestus (s)

Lüpsi kestus (s)

i

Stimuleerimise ajal rakendatud lüpsivaakum on vaid 34 kPa, pulsisuhe 30 : 70 ja pulsisagedus 50 p/min. Põhilüpsivaakum on 42–44 kPa, pulsisuhe 65 : 35 ja pulsisagedus 60 p/min.

Piimavoolu kiirus lüpsiriista eemaldamisel jääb vahemikku 300–1000 g/min.

i

Lüpsi alguses pärast nõuetekohast stimuleerimist on lüpsivaakum 42 kPa, pulsisuhe 65 : 35 ja pulsisagedus 60 p/min. Piimavoolu kiirusel üle 2 kg/min rakendub põhilüpsivaakum 47–49 kPa pulsisuhtega 65 : 35 ja pulsisagedusega 60 p/min.

[1] Antud tulemused põhinevad katsefamide andmetel. Tulemused teistes farmides võivad erineda sõltuvalt lüpsikordade arvust päevas või muudest tingimustest ning võivad olla katsefarmidest erinevad.

34 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

26. august 2021

Koroona-aasta mõjutas piimatööstuste tulemit FOTO: ARGO INGVER

COVID-pandeemia on mõjutanud pea kõikide meie suuremate piimatööstuste tulemit, mõnel suuremal, teisel vähemal määral. 2020. majandusaastat saavad töösturid aga pidada siiski edukaks – vaatamata keerulistele oludele suudeti majandada kasumlikult.

Vaatame, kuidas läks 2020. majandusaastal neljal Eesti piimatööstusel: E-Piimal, Valiol, Estoveril ja Saaremaa Piimatööstusel. Ühistuline piimatööstus E-Piim Tootmine töötles 2020. aastal 109,8 tuhat tonni toorainet, millest valmistati 8884 tonni juustu, 8063 tonni piimapulbreid, võid 1233 tonni ja külmutatud koort 225 tonni. Piima varub ettevõte Eestist ja Lätist.

Tooteid eksporditi 39 miljoni euro eest, sellest väljapoole Euroopa Liitu läks tooteid 3,7 miljoni euro eest.

Ettevõte teenis 2020. aastal 52,4 miljoni eurose käibe juures 0,9 miljonit eurot tegevuskasumit. Mullusega võrreldes ettevõtte müügitulu kasvas veidi üle 6% – 2019. aastal oli ettevõtte

müügitulu 49,13 miljonit ja tegevuskasum 1,28 miljonit eurot.

Majandusaasta aruandes toovad nad välja 2020. aasta kohta kaks märksõna. Esimene on globaalne tervisekriis ja teine rohepööre.

“2020. aasta oli globaalse tervisekriisi ja sellest tingitud majanduskriisi aasta. Nagu me kõik teame on piimandus kriiside suhtes väga tundlik ning muutustele koheselt reageeriv, vahest isegi ülereageeriv.

Optimistlikult alanud aasta jõudis märtsi keskel veel suurenenud jaekaubanduse nõudlusest rõõmu tunda, kui järsult märtsi lõpus globaalne nõudlus tingituna riikide kehtestatud piirangutest vähenes ning piimatoodete hinnad sattusid vabalangusesse alates aprillist ja stabiliseerusid

Hea meel on nentida, et meie ettevõte on uusi suundumisi varakult teadvustanud ja rohepöörde enda jaoks lahti mõtestanud ning eesmärgid ja tegevused fikseerinud.

E-PIIM TOOTMINE Estoveri piimatööstuse biogaasijaam

JATIINA.EU

100

26. august 2021

alles sügisel. Siseturul toimub hinnalangus ja ka hinnatõus alati ajalise viivitusega võrreldes ekspordi trendidega ja nii toimus see ka eelmisel aastal,” kirjeldavad nad koroonaviiruse mõju aruandes.

Rohepööre on suund, mis järjest enam mõjutab ka meie toidutööstusi. Aruandeaastal jätkus E-Piim Tootmine ASis sisuline intensiivne töö rohepöörde juurutamiseks. “Rahvusvaheliselt seaduste tasandil järjest suurenev fookus kliimaneutraalsuse saavutamisel ei jäta võimalust sellest mööda vaadata.

Hea meel on nentida, et meie ettevõte on uusi suundumisi varakult teadvustanud ja rohepöörde enda jaoks lahti mõtestanud ning eesmärgid ja tegevused fikseerinud,” toovad nad aruandes välja. “Aruandeaasta lõpus kinnitas E-Piima nõukogu jätkusuutlikkuse programmi “Hooliv farm” tingimused ja suunad. Programm “Hooliv farm” on oma mastaapsuse ja sisu poolest leidnud positiivset tähelepanu meie partneritelt, kuna oleme juba jõudnud väga konkreetsete tegevusteni, nagu süsiniku koguse arvutused ühe kilogrammi piima ja toodangu kohta, rohegaasil sõitvate piimaautode soetamine, meie liikmete poolt farmidesse päikesepaneelide paigaldamine jne.”

Keskkonnasäästlik majandamine on E-Piimas tavaks olnud juba aastaid. Näiteks nende Järva-Jaani meiereis töötab Eesti kõige uuem ja innovaatilisem pulbrite tootmistehnoloogia. Uued seadmed tagavad

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

FOTO: ARGO INGVER

35 FOTO: SVEN ARBET

Piimatoodete ja laiemalt toiduainete turul on tihe konkurents, seetõttu plaanime 2021. aastal tähtsustada tootmise planeerimist, tootmisprotsessi, tootearendust ja investeerida energiasäästulahendustesse.

ESTOVER PIIMATÖÖSTUS Valio

E-Piim, juustu CO2-neutraalsed tootmisprotsessid

Kuigi aasta oli heitlik, suudeti säilitada eelneva, 2019. aastaga sarnased mahud ja müügikäive.

VALIO EESTI

märgatava energia kokkuhoiu ja välisõhu saaste vähenemise.

2015. aastal valmis sealsamas Järva-Jaani tehases hakkepuidu katlamaja, mis asendas põlevkiviõliga töötava katlamaja.

Uus katlamaja kasutab energiaallikana taastuvat loodusvara, olles seega märgatavalt keskkonnasäästlikum. 2019. aastal aga investeeriti uude keskkonnasäästlikumasse juusturiiviliini, mis sai 200 000 eurot toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuse ressursitõhususe meetmest. Uus riiviliin tarbib võrreldes vanaga tooteühiku koh-

ta kordades vähem energiat ja kulutab ka vähem pakendit läbi väiksema praakpakendite hulga.

Lisaks rohepöörde juurutamisele ettevõttes jätkus aastal 2020 Paidesse rajatava uue piimatööstuse projekti arendamine, seda koos välisinvestoritega.

“Põhitehnoloogia kordushange osutus tulemuslikuks ja aasta lõpuga selgusid hanke võitjad ning ka projekti lõplik eelarve.

Vastavalt ajagraafikule peab ehitustegevus algama 2021. aasta suvel ja tehas peab valmima

juunis 2023. aastal,” kirjutavad nad aruandes.

Valio Eesti AS toob samuti 2020. aasta aruandes välja koroonaviiruse mõju nende tootmisprotsessidele. “2020. aastat iseloomustavad COVID-19 viirusest tingitud keerulised olud ja täiendavad kulud, tööjõukulude suurenemine ja konkurentsi tugevnemine. Kuigi aasta oli heitlik, suudeti säilitada eelneva, 2019. aastaga sarnased mahud ja müügikäive,” kirjeldavad nad eelmist aastat.

Valio Eesti on praegu suurim kohalik piimatööstusettevõte,

kes toodab ja turustab peamiselt Lõuna-Eesti farmide piimast valmistatud värskeid piimatooteid ja juustusid. Eelmisel aastal varus Valio farmidest ligikaudu 221 000 tonni toorpiima, toorpiima eest maksavad nad farmeritele enam kui Eesti keskmist hinda.

“2020. aastal oli toorpiima hind Eestis võrreldes eelneva aastaga küll mõnevõrra madalam, aga kõrgem teiste Baltikumi riikide hinnatasemest. Eesti Statistikaameti andmetel kujunes toorpiima keskmiseks kokkuostuhinnaks

KESKLIIGENDIGA LAADURID

heitmenorm EURO

6

garantii 150

3 aastat

tugeval täisraamil

hooldusvälp 20

tagasilla blokeer

3-7 kohta

000 km või

kaubaruum kuni 13,5

m3

kandevõime kuni

1545 kg

info@rebella.ee tel. 749 4231

000 km väga lai valik eritehnikat

Norcar BSB Eesti AS • Rebase 16, 79702 Prillimäe, Raplamaa tel +372 526 7524 • info@norcar.ee

www.gaz.ee

www.norcar.ee

36 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

ALPHAGIS

26. august 2021

FOTO: SVEN ARBET

Saaremaa Piimatööstus

293,27 eurot tonni kohta, mis oli mõnevõrra madalam Valio Eesti makstavast keskmisest hinnast,” selgitavad nad aruandes toorpiima hinnastatistikat.

Valio piimatooteid leiab Eestist, Lätist, Leedust, Ameerika Ühendriikidest,

Itaaliast ja muudest Euroopa riikidest. Eesti turul ollakse esindatud kõikides olulisemates tootekategooriates: piimad, keefirid, koored, jogurtid, kohupiimakreemid, pudingud, hapupiimad, juustud, rasvad ja määrded. Eestist väljaspool te-

gutsetakse peamiselt juustu, aga ka funktsionaalsete ja tervist tugevdavate värskete piimatoodete segmentides, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ning uued tootmismeetodid. Valio kontsernis tehtud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Piimatooted valmivad kahes Lõuna-Eestis paiknevas tehases – Valio Laeva Meiereis ja Valio Võru juustutehases.

Valio Eesti AS teenis 2020. aastal 125,25 miljoni eurose käibe juures 5,29 miljonit eurot tegevuskasumit.

Viimastel aastatel on Valio alati suutnud ka investeerida, nii ka 2020. aastal, kui investeeriti 5,1 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest tehti ettevõtte efektiivsuse parandamiseks ja kulude optimeerimiseks, et tagada kulubaasi tasakaal ja konkurentsivõime.

Estover Piimatööstus OÜ teenis 2020. aastal 28,02 miljoni eurose käibe juures 0,26 miljonit eurot tegevuskasumit.

Mullusega võrreldes ettevõtte müügitulu veidi kahanes – 2019. aastal oli nende käive 30,07 miljonit.

2020. aasta majandustulemused on ettevõtte juhtkonna hinnangul, arvestades toorpiimahindade muutust, head.

“Suutsime tagada äritegevuse stabiilsuse. Konkurents piimatoodete turul on tihe ja hinnad volatiilsed. Möödunud aastat iseloomustas nii toorpiima kui ka toodete hindade stabiliseerumine, isegi kohatine langus, kuid surve lõpptoodete hinna

languseks. Konkurentsis püsimiseks oli määrava tähtsusega ettevõtte tootmisvõimsuste efektiivsem planeerimine, paindlik ja operatiivne hinnakujunduspoliitika ning tootmisressursside efektiivne kasutamine, muu hulgas ka energiasäästu meetmete aktiivne rakendamine,” on nad tulemusega rahul.

Estoveri põhilisteks tootmisartikliteks on juust, või, kodujuust, toorjuust, ricotta kohupiim ja mozzarella. Nende tooteid müüakse lisaks Eesti turule ka Itaalia, Belgia, Saksamaa, Ungari, Läti ja Leedu turgudel.

Ka Estover on viimastel aastatel kõvasti investeerinud.

Aruandeaastal investeeriti

REGISTREERI END KASUTAJAKS NING TEENI IGALT OSTULT 5% RAHA TAGASI!

Kindlasti oli 2020. aasta märkimisväärseim investeering uude EloPaki liini, millega pakendada mahepiima, ehtsast võipetist hapendatud petti ja ehtsat saaremaist täispiima.

SAAREMAA PIIMATÖÖSTUS

peamiselt juustutootmise seadmetesse ja tootmishoonetesse ning energia kasutuse tõhustamisse. Alustati piimatööstust energiaga varustava biogaasijaama rajamist, mis hakkab toorainena kasutama vadaku ja reovee kääritamisel tekkivat gaasi.

Elva valda Kaarlijärve meierei juurde rajatavas biogaasijaamas saadakse gaas piimatööstuse reovee ja vadaku anaeroobse kääritamisega, teatas ettevõte pressiteate vahendusel aprillis, kui biogaasijaamale pandi nurgakivi. Biogaasi hakatakse põlevkiviõli asemel kasutama tööstuses vajamineva auru tootmiseks.

“Saadame piimatööstusesse rajatava biogaasijaamaga põlevkiviõli minevikku ja jätame nurgakivi pannes tulevastele põlvedele õlikanistri mälestuseks. Me teeme pöörde ringmajanduse suunas ja hakkame juustu tootma “piima energial”, oodates uuelt tehnoloogialt üheaegselt keskkonnasäästu ja majanduslikku kasu,” ütles toona Estover Piimatööstuse juhatuse esimees Ago Teder.

Kaarlijärve biogaasijaam on valmis vastu võtma kuni 1200 kuupmeetrit reovett ja 250 kuupmeetrit vadakut päevas, arvestuslikult saab nii kaetud suurem osa tootmise soojusenergia vajadusest. Biogaasijaam läheb maksma üle 6 miljoni euro, millest Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus on 1,96 miljonit.

Investeerida plaanivad nad ka tänavu. “Piimatoodete ja laiemalt toiduainete turul on

tihe konkurents, seetõttu plaanime 2021. aastal tähtsustada tootmise planeerimist, tootmisprotsessi, tootearendust ja investeerida energiasäästulahendustesse.”

Saaremaa Piimatööstus AS teenis 2020. aastal 22,72 miljoni eurose käibe juures 0,59 miljonit eurot tegevuskahjumit.

“2020. aasta teises kvartalis sai ettevõte tõsiselt pihta COVID-19 esimesest lainest, mis tekitas 2/3 kogu aasta kahjumist.

Ettevõtte eksportturud olid eelnevalt väga Lõuna-Euroopakesksed, mis negatiivses mõttes tabas kümnesse,” selgitavad nad aruandes.

2020. aastal varus Saaremaa Piimatööstus toorpiima kokku enam kui 48 000 tonni, mis on ligi 2% vähem kui 2019. aastal, ja mahepiima 2644 tonni, mis on võrreldes 2019. aastaga 7% vähem.

Mullu tegeleti ka tootearendusega ja investeeriti uude pakkeliini. “Turule sai toodud paarkümmend uut toodet: uudsed kissellid, saaremaine jogurt, toorpudrud ning kohupiimad.

Uue näo said ka vanad tooted, nagu juust ja või, ning seni plastkanistris müüdud mahepiima hakkasime 2020. aasta märtsikuus müüma keskkonnasõbralikus EloPakis. Kindlasti oli 2020. aasta märkimisväärseim investeering uude EloPaki liini, millega pakendada mahepiima, ehtsast võipetist hapendatud petti ja ehtsat saaremaist täispiima.

Investeeringute mahuks 2020. aastal kujunes ligi 0,7 miljonit eurot,” kommenteerivad nad.

KÕIK VAJALIK HOBI- JA PROFITALUNIKULE! • • • • • • • • •

Loomakasvatustarvikud Farmitehnika Lõastus Söödakorvid, söödad Jooturid Farmi ventilatsioon Tööriided Rulluksed ja palju muud!

6 kuud 0% intress, 0 € lepingutasu ja 0 € sissemakse 2021. aasta lõpuni!

Kontakt: info@farm24.ee | +372 54005620 | Farm24 OÜ | Pikk 37b, Ambla, Järva vald, Järvamaa 73502

26. august 2021

RAPOOL-RING GMBH REPR. IN THE BALTIC STATES

100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

37

38 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

26. august 2021

Seakatku vastu võitlemisega on vaja aktiivselt tegeleda FOTO: ANNI ÕNNELEID

Sigade Aafrika katku (SAK) Eestisse jõudmisest on möödunud seitse aastat, mille jooksul on tehtud suuri jõupingutusi ja saavutatud mitmeid olulisi võite. Sellest hoolimata pole katk veel seljatatud ja laiema leviku vältimiseks tuleb katkutõrjega endiselt aktiivselt tegeleda.

MARGUS PUUST, Eesti Jahimeeste Seltsi president Alates 2014. aastast, mil sigade Aafrika katk Eestis esimest korda diagnoositi, on möödunud seitse aastat. Selle tõrjumiseks on teinud suuri jõupingutusi nii riik, seakasvatajad kui ka jahimehed.

Olgugi et sõda on veel võitmata, on meil kirjas mitmeid lahingute võite. Need võidud on saavutatud tänu heale koostööle. Oleme olnud uhked õnnestumiste üle, kui meie metsad olid poolteist aastat aktiivsest viirusest priid või kui suutsime kõik farmid hoida neli aastat katkuvabad. Selle eest suur tänu kõigile jahimeestele, seakasvatajatele ja veterinaaridele!

Viirus aga on salakaval: leiab meie nõrgad kohad üles, kasutab

otsekohe ära meie tähelepanematuse. Eelmisel aastal metssigade populatsioonis puhkenud kolded Raplamaal ja Lääne-Virumaal annavad tunnistust sellest, et SAK pole kuhugi kadunud, vaid ohustab meid endiselt.

Selle aasta juulis toimunud puhang Kiili farmis mõjus meile šokina ja kinnitas viiruse salakavalust veelgi. Ehkki seda viirust uuritakse aktiivselt, on küsimusi endiselt rohkem kui vastuseid. Ent erinevalt SAKi algusaastatest on meil olemas meie oma kogemus, mida jahimehed on ka Euroopas kolleegidele jagamas käinud.

Just selle kogemuse põhjalt saame edasi minna. See kogemus kõ-

TA S U B T E A DA

Pihlaka farmi juhtum Sigade Aafrika katku nakatumine tuvastati juulis ligi 2000 seaga OÜ Pihlaka Farmis.

Vahetult enne juhtumit oli PTA teinud kahel korral, 28. juunil ja 12. juulil, passiivset seiret ja 8. juulil ka müügiloomade uuringut (müügini ei jõutud), kus võetud vereproovid olid negatiivsed. 14. juulil tuli VTList uurimisteade SAK-positiivse leiu kohta, mille peale kinnitati ametlik diagnoos, kehtestati karantiin ja pandi paika tsoonid. 15. juulil algasid taudipunktis erinevad tegevused: epidemioloogiline uuring, hindamised, hukkamise ja desinfektsiooni planeerimine.

Sead hukati 16.–17. juulil Vireenis, kokku hukati 1769 siga kogukaaluga 102 tonni. Farmi söödad ja allapanu komposteeritakse taudipunkti territooriumil. Järgneb farmihoone puhastus ja deso.

Farm on kinni septembri lõpuni.

neleb meile, et on endiselt tähelepanelikult vaja täita kõiki bioturvalisuse nõudeid nii metsas, farmides kui ka mujal, kus SAKi leviku oht võib olemas olla. Tuletame siinkohal meelde, et Põllumajandusja Toiduameti kohalikes esindustest saavad jahimeeste esindajad vajalikke desovahendeid. Neid väljastatakse tasuta jahiseltside B-kaardil kirjas olevatele isikutele.

Keskustest saab ka vajalikke juhiseid, kuidas neid kasutada.

Jahimeeste väljakutse on endiselt aktiivne küttimine ja eesmärk tagada küttimisperioodi lõppedes arvukus kuni üks metssiga tuhande hektari kohta. Praegu ei ole veel õige aeg metssigu n-ö hoida. Hoidmine võib kaasa aidata SAKi levikule ja tulemus võib olla meie soovitule vastupidine. Rakendame endiselt põhimõtet, et ära tuleb küttida kõik nähtavad metssead.

Väljakutse on seda raskem, et seoses koroonaviiruse levikuga võib olla takistatud ühisjahtide korraldamine. Peame metssea arvukuse reguleerimise korraldama sellisel moel ja viisil, et SAKi tõrjumise eesmärgid oleksid täidetud ning meie lähedaste ja kogukonna ohutus tagatud. See on suur väljakutse, aga eelnev kogemus on näidanud, et jahimehed saavad ka sellega hakkama.

SAK on kogu ühiskonnale meedia abil ilmekalt näidanud, kes on kaasaegne jahimees ja milline on tema roll tänapäeva ühiskonnas.

Moodsa aja jahimees on ühiskonna teenistuses ja täidab meie kõikide elu mõjutavaid tellimusi. See omakorda näitab ilmekalt, et jahinduse roll mitte ei kahane, vaid suureneb. SAKi-vastases võitluses osalemine on jahimeestele ja jahindusele väga oluline ka suures plaanis ja sellele saab iga jahimees oma hindamatu panuse anda.

Lugupeetud jahimehed, pöördume ühiselt teie poole palvega. Ühendame taas oma jõud, et ühiselt vastu seista meid ründavale SAKile. Jahimeestel lasub oluline vastutus hoida metssigade arvukus vajalikul tasemel ja täita sealjuures bioturvalisuse nõudeid.

Neid meetmeid on vaja rakendada nii SAKi uutes kolletes kui ka igal pool mujal üle Eesti. SAK on tõsine viirus ning nõuab meilt kõigilt täit tähelepanu ja tõsist suhtumist. Kui seakasvatajad annavad informatsiooni metssigade kohta farmide läheduses, siis tuleb need esimesel võimalusel sealt ära küttida.

Tegutsedes ühiselt nii riigi-, äri- kui ka mittetulundussektoris, suudame sellele viirusele vastu seista, seda kontrolli all hoida ja mõne aja möödudes ka edukalt seljatada.

26. august 2021

100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

39

WWW.VINTS.EE MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641

25 AASTAT KOGEMUST, USALDUSVÄÄRSUST JA VASTUTUSTUNNET EESTI METSADES

Tel 50 83 731, 53 33 0641

Tel 50 83 731, 53 33 0641

40 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

26. august 2021