2 minute read

Aiadisainer õpetab: kujunda hekist kasulik ja kaunis vahesein

Oled ostnud endale toreda maja või majaosa ja kõik tundub täiuslik hetkeni, mil astud õue ja avastad end olevat kui naabri peopesal. Või oled aias ja aiaga elanud juba aastaid, kuid endiselt ei ole naabri kompostiala sinu grilliala kõrvalt ära kolinud. Või tahaksid omaenda aeda veidi liigendada ja mõne vähem atraktiivse ala põhilisest vaateväljast ära kaotada?

Kuidas ja millega seda teha? Kui majas liigendavad ruume seinad, siis aias teevad sama hekid, müürid või muud vaheseinad ja sõrestikud.

Advertisement

Esimesed hekid või vaheseinad on lihtne paika panna. Need peaksid aia peamise elu ja olemise ala privaatseks, enda omaks muutma. Kõige aktiivsem elu käib terrassidel. Kaaludes läbi sellelt alalt avanevad vaated, saab ära märkida, mis kindlasti hekki või mingit piiret vajaksid. Kohe tuleks läbi mõelda piirde kõrgus, et tekiks turvaline oma aia tunne. Kõrgus peaks jääma mõistlikkuse piiridesse, et piire ei varjaks täielikult näiteks naabermaja teise või kolmanda korruse aknast avanevat vaadet.

Enamikus viimase paari aastakümne jooksul rajatud aedades on kasutatud esmase pri- vaatsuse loomiseks elupuuhekki. Elupuu on küll piisavalt vähenõudlik ja kiire kasvuga puu ning annab aastaringse roheluse, kuid ei pruugi olla ainus võimalus. Aiaelu on aktiivne ajal, mil end väljas mugavalt tunneme — hilisemast kevadest sooja sügise lõpuni. Enne ja pärast seda on terrassil viibimise aeg üürike, nii et võib-olla ei pea hekk ilmtingimata igihaljastest põõsastest olema? Võid kasutada ka heitlehiseid põõsaid, mis on pidevas muutumises, pakuvad ehk õisi, erinevaid lehevärve või ka dekoratiivseid marju.

Enne heki rajamist on oluline määrata, kui kõrgeks hekil kasvada lased. Selle järgi tuleb põõsad valida. Suhteliselt madalat, näiteks 1–1,5-meetrist hekki ei ole mõtet kõrgest kontpuust rajada, sest kontpuu tahab pigem ja korralikud taimed. Ära unusta hekki — ka kõige madalamat — õigel ajal pügada! Korraliku heki saad algusest peale õige lõikamisega. Mõni vabavormiline hekk ei pruugi lõikamist vajada, kuid enamik põõsaid tahab aeg-ajalt hekikääre näha, et tugevaks ja tihedaks sirguda. Heki- ja põõsaalad eralda murust kindlasti piirdega. See peaks olema võimalikult lai metallist või puidust piire, mis jääb maa sisse. Nii on hiljem lihtne nii hekki kui ka muru hooldada. Kasta värskelt istutatud põõsaid esimesel hooajal hoolega. Ära unusta ka igal kevadel põõsaid väetada.

Põnevama vabakujulise heki saad heitlehise õitsva või marju kandva põõsaga. Võid põõsa ette lisada rea rikkalikult õitsvaid püsikuid.

Piirdeheki puhul mõtle läbi kahe-kolme meetri kõrguseks kasvada. Ta on küll kiirekasvuline, millest on esimesel ja teisel kasvuaastal rõõmu, kuid mida aastad edasi, seda rohkem ja tõsisemalt tuleb teda pügada. Mõned põõsad on jälle väga aeglase kasvuga, näiteks pöök või jugapuu. Kui sul jätkub kannatust sellise heki kasvamist oodata, siis hiljem on ta kindlasti piisavalt eriline, et välja paista.

 Kuhu peaks hekk tulema?

Hekist rääkides tuleb esimesena silme ette pügatud, ühest taimesordist rajatud hekk, kuid võimalusi on palju rohkem. Segahekid annavad võimaluse kasutada kahte kuni kolme taime, mis lisab hekile veidi iseloomu. Taimed võivad olla eri värvi või erineva suurusega lehtedega, miks mitte ka osaliselt igihaljad.

Pügatav hekk annab konkreetsuse ja piiritleb aeda rohkem kui vabakujuline hekk. Vabakujuline hekk aga annab pehmust ja lopsakust ning mõjub näiteks looduslikumas keskkonnas loomulikumalt. Samuti annab ta hea võimaluse lindudele ja väikestele loomadele seal end mõneks ajaks sisse seada.

Hekitaime suurus vali selle järgi, kui kiiret tulemust ootad. Kui soovid kohe tajutavat hekki, vali pigem võimalikult suured

Kõrrelised saavad hoo sisse suvel, mil neist moodustub mõnus roheline kardinataoline hekk.

Sügisel värvuvad nad beežidesse ja pruunidesse toonidesse ning püsivad vormis veel pikalt läbi talve. Sirged hekiread taga on pöögist, mille lehed jäävad pruunina põõsale kuni kevadeni. Pöögihekk ei jää kunagi päris paljaks.

 Kui kõrge peaks hekk olema?

 Kas heitlehine või igihaljas hekk?

 Kas pügatav või vabavormiline hekk?

 Kas segahekk või ühest taimest rajatav hekk?

 Kui kiire kasvuga on valitud hekipõõsas, milline on tema lõplik kasvukõrgus?

 Millise vahega hekitaimed istutada?

 Kui suure taime kasuks otsustada?

 Millised taimed või tegevused tulevad heki ette? Kas hekk peaks mõjuma rahuliku taustana või hoopis ise välja paistma?

Seda viimast piirdeheki puhul ei soovita, sest piirdehekk jäägu piirama, mitte endale tähelepanu tõmbama. Pigem säragu aiasisesed hekid ja põõsakooslused — neile tasub rohkem tähelepanu tõmmata.

Lisaks teemeka kõiki kaasnevaid töid: väljakaeve, liiv- ja killustikalusteehitus, ääre- ja kõnniteekivide paigaldus, projekteerimine.

This article is from: