Seadusemuudatus tõi kitsendusi, mis mõjutavad nii tarbijat kui ka ettevõtjat

Eelmisel aastal hakkas kehtima tarbijakaitseseaduse muudatus, mis teeb kaupmeestele edaspidi kohustuslikuks kuvada hinnaalanduskampaaniates ka toote varasem hind. Varasemaks hinnaks loetakse seejuures alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul kohaldatud madalaim hind.

Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid üle direktiivi, millega muudeti nelja kehtivat direktiivi, mis on Eesti õigusesse üle võetud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseadusega. Muudatuse peamine eesmärk oli muuta ostlemine tarbijatele selgemaks ja läbipaistvamaks. See puudutab ka internetipõhiseid kauplemiskohti, mille all mõeldakse keskkondi, mis vahendavad teiste ettevõtete pakkumisi – näiteks kaup24.ee, osta.ee, Amazon, eBay, booking.com ja paljud teised. See korrastas ühtlasi nii veebipõhiste otsinguvõimalus- te kasutamist kui ka tarbijatele pakkumiste kuvamise ja hinnaalanduskampaaniate loogikat. Millised on olulisemad muudatused?

Internetipõhise kauplemiskoha pidaja kohustub esitama teavet pakkujaks oleva isiku kohta –kas pakkuja on kaupleja või teine tarbija. Näiteks osta.ee peab selgelt välja tooma, kas pakkuja on kaupleja/ettevõtja või tavatarbija ehk eraisik. Veebipõhise otsingufunktsiooni pakkujale tekkis kohustus esitada teave peamiste parameetrite kohta, mille alusel kujuneb tarbija otsingu tulemusena esitatav pakkumiste järjestus. Näiteks kui eespool kuvatakse makstud positsioone, tuleb tarbijat sellest teavitada.

Keeld on müüa edasi internetirobotite abil hangitud pileteid ja jätta mulje, et kauba kohta esitatud arvustused on kirjutanud tegelik tarbija või toote varem ostnud isik. Samuti tuleb avalikustada, kui on makstud reklaami või kõrgema koha eest otsingutulemuste järjestuses. Avalikustamine peab olema selge, nähtav, mitte peidetud müügitingimustesse. Muudatus puudutab kõiki ettevõtjaid, kes pakuvad võimalust otsida veebis tooteid. Sellisteks ettevõtjateks on näiteks internetipõhised kauplemiskohad, otsingumootorid ja võrdlussaidid. Kui müüakse aga enda toodetud, nii-öelda oma kaupu, siis võib neid eespool kuvada. Üks oluline muudatus on, et hinnaalanduskampaaniates tuleb kuvada ka varasem toote hind. Varasemaks hinnaks on alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul kohaldatud madalaim hind. Uute kaupade ja kiiresti riknevate kaupade puhul, mis on alles müüki võetud, tuleb aga kuvada eelneva seitsme päeva madalaim hind.

Kauba hinda alandades peab kaupleja seega ära märkima alandamisele eelnenud varasema hinna, milleks on vähemalt 30 päeva jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind. Sooduskampaaniate arvule ei ole piirangut, lubatud on teha

Populaarne E-smaspäev toimub nüüd neli korda aastas

Eesti veebipoodide ühiskampaania toimub sel aastal esmakordselt neli korda, märtsikuine esimene

E-smaspäev tõi kokku 280 e-poe eripakkumised.

„E-smaspäev on kasvanud riigi suurimaks ühiskampaaniaks, kus lööb aktiivselt kaasa müstiliselt suur hulk osalejaid. Nii on loogiliseks arenguks, et oleme tihendanud kampaaniapäevi ja laiendanud nii osalejate kui ka tootevalikut, et vastata ostjate ootustele ning soovidele,“ ütles E-smaspäeva korraldava Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät.

„E-smaspäeval kasvab e-poodide käive lausa 2,5–3 korda võrreldes tavapäevaga, mis näitab, et tarbijale võimaldatakse tõeliselt isuäratavaid eripakkumisi.“

Väät lisas, et kaubanduses on konkurents väga tihe ja tarbija arvestab aina enam peale hinna ka kauba kiire kättetoimetamise, sujuva tagastuse võimaluste ning mugava ostukogemusega. „Siin ongi meie e-poodidel rahvusvaheliste tegijate kõrval

30 päeva jooksul kasvõi mitu kampaaniat, arvestama peab aga sellega, et iga kord tuleb soodushinda märkides välja tuua ja aluseks võtta eelneva 30 päeva madalaim hind. Arvesse lähevad kõik allahindlused sel perioodil, olenemata kampaania pikkusest või eesmärgist. Samas saab tõenäoliselt erandi teha koguselise piiranguga. Näiteks ostes kaks reha, saad kolmanda tasuta. Samuti on erandiks püsikliendi pakkumine või kauba omaduste halvenemisest tingitud allahindlus – näiteks banaani realiseerimistähtaja tõttu müüakse seda 50% soodustusega. Neid hindu ei pea järgmise üldkampaania ajal arvestama varasema soodushinna hulka.

Kõrged trahvimäärad

Direktiiv kohustab liikmesriike kehtestama karistusnormid, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Laiaulatusliku rikkumise korral, kus kahjustatakse tarbijate kollektiivseid huve mitmes liikmesriigis, peab trahvi maksimumsuurus olema vähemalt 4% kaupleja aastakäibest või vähemalt kaks miljonit eurot. Näiteks tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise eest ja teatud võlaõigusseaduses sätestatud nõuete rikkumise korral. Lepingueelse teabe andmise kohustuse rikkumise puhul, ka teabe mitteandmise korral, võib ettevõtjat trahvida kuni 400 000 euroga. Ka väärteo eest on ülemmäärade karistussummad krõbedad: kehtiva 50 000 euro asemel 400 000 eurot.

Eraisikute maksed liiguvad mobiiliäppidesse

Eraisikud eelistavad üha rohkem teha makseid mobiiliäppides. Mobiilis ja internetipangas algatatud maksete suhe oli lõppenud aasta detsembris juba 56%/44% mobiili kasuks. Aasta varem algatasid eraisikud samas võrdluses 45% maksetest mobiilis.

Eestis välja antud pangakaartidega maksti füüsilistes müügikohtades ja e-poodides neljandas kvartalis 8% võrra sagedamini kui aasta tagasi. Kaarditehingute käive kasvas samas võrdluses 11% – ajal, mil hinnad kasvasid pea 20%. See on märk ostetavate koguste vähenemisest. Hinnanguliselt 55% kaardimaksetest tehakse esmavajalike kaupade ja teenuste hankimiseks (toit, esmatarbekaubad, kütus, ravimid, raviteenused).

Kuigi Eesti elanike kaardimaksete käive kasvab, siis põhjus on pigem (kohalike) kaupade ja teenuste kõrgemates hindades. Välismaal tehtud ostude käive ei ole koroonaeelsele tasemele veel jõudnud.

Eesti pankade välja antud kaartidega tehti neljandas kvartalis müügikohtades keskmiselt 29,7 miljonit kaardimakset kuus, kaardi vastuvõtja poolelt raporteerisid Eesti pangad mahuks 25,4 miljonit tehingut ehk hinnanguliselt 15% tehingute puhul oli kaardimakse vastuvõtjaks piiriülene pank. Kaardiga tehtud e-ostude puhul on käärid veelgi suuremad – vaid 19% vastuvõtmise poolest on Eesti pankade käes (selle taga on peamiselt Bolt ja Wolt).

E-ostude arv ja käive oli neljandas kvartalis ajaloo kõrgeim. Eriti hoogsalt on kasvanud just Eesti e-poodidest tehtud ostud. Täpsustuseks – e-ostudeks liigituvad selles ülevaates ka maksed, mida tehakse toidu tellimiseks või taksoga sõitmiseks (nt Wolt ja Bolt). Piltlikult võib öelda, et e-ostude mahud teevad uusi rekordeid ja käibenumbrid on 2019. aastaga võrreldes kolmekordistunud ning 2020. aastaga võrreldes kahekordistunud.

viisid eestlased välismaistesse e-poodidesse 1,37 miljardit eurot, 2,17 miljardi euro eest osteti aga siinsetest e-poodidest. Eestlased tellisid möödunud aastal pakiautomaatidesse kokku ligi 12,4 miljonit pakki, mis on samuti 2,3% rohkem kui aasta varem.

E-smaspäev on Eesti

E-kaubanduse Liidu korraldatav e-ostlemise päev, kus erinevad veebipoed teevad tarbijatele 24 tunni jooksul sooduspakkumisi. Kampaania eesmärk on tutvustada Eesti e-poodide kasutajasõbralikke ja turvalisi lahendusi.

Tarbijakaitse: päringud on põhiliselt seotud lennureisijate õigustega

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kaubandusvaldkonna 2022. aasta ülevaatest selgus, et tarbijate pöördumised – kaebused, nõustamine ja piiriülesed vaidlused – on küll tõusutrendis, kuid suurem osa neist olid seotud lennureisijate õigustega.

2022. aastal lahendas TTJA üle 3500 tarbijavaidluse. Lisaks lahendati 734 piiriülest tarbijakaebust, millest 414 olid välismaa kaupleja vastu. Peamine vaidluste valdkond oli lennureisijate õigused. Kõige sagedasemad vaidluste valdkonnad e-kaubanduses olid mööbel ja aiakaubad, seejärel kodumasinad ning tervise- ja ilutooted.

oma trumbid ja tugevused, mis puudutab näiteks kiiret komplekteerimist ning tarnet, eestikeelset vahetut ja operatiivset kliendisuhtlust ning kaupa, mida juba samal päeval postitada.“

Eelmisel aastal oli Eestis e-ostlemise käive 3,54 miljardit eurot, mis tähendab aastaga 34% suurust kasvu. Seejuures

Eesti E-kaubanduse Liit on kontrollinud kõikide osalevate epoodide tausta, mis tagab ausa, turvalise ja mugava ostlemise. Eesti e-poodide ühiskampaania

E-smaspäev toimub nüüd neli korda aastas – märtsis, mais, septembris ja novembris.

Vaata lisaks: www.e-smaspaev.ee

Järelevalves pöörati suuremat tähelepanu elektritõukerataste müügile. Kontrolliti 62 ettevõtet ja tuvastati 16 rikkumist, millest suurem osa puudutas lubatust võimsamate elektritõukerataste müümist.

Seoses möödunud aastal kehtima hakanud seadusemuudatusega soodushinna avaldamise osas on TTJA pööranud rohkem tähelepanu ka hinna avaldamise reeglite järelevalvele. Hinna avaldamisega seoses on menetletud 146 erinevat rikkumist. Allahindluste puhul on kõige enam levinud probleem, et ei teadvustata, et väikeste vahedega allahindluste puhul tuleb soodushinda näidata viimase 30 päeva soodsaimast hinnast.