Meil on hea elada (november 2019)

Meil on hea elada L E H E K O O S TA S E K S P R E S S M E E D I A E R I L A H E N D U S T E J A S I S U T U R U N D U S E O S A K O N D

1 4 . N O V E M B E R 20 19

Pärast pealinna ei alga metsik looduspark Naiskoori proovi lõppedes palusid kaaslased Kristil tulla homme proovi koos abikaasaga. „Miks?” oli naine üllatunud, aga põhjust talle ei avaldatud.

Kummaline see soov küll näis, kuid selle küla uute elanikena ei tundnud nad ka kohalikke tavasid. Nii olidki nad pisut enne lauluproovi algust koos mehega kohal. Neid võeti vastu rikkalikult kaetud laua, tervituslaulu, lillede ja õnnitlustega – Kristi ja Marko olid nädal tagasi abiellunud. Nii suurejoonelist õnnitlust poleks nad osanud oodata, sest olid nad ju selle küla rahvale sisuliselt alles võõrad – kolisid siia kuu aega tagasi. Aga õige pea mõistsid nad, et väikeses kohas ongi kogukond väga toetav ja abivalmis, jagatakse rõõme ning troostitakse mures.

Väiksemates kohtades on kindlasti rohkem kogukonna- ja

turvatunnet. Lapsed võivad siin turvaliselt õues mängida, ei pea kartma pahatahtlikke võõraid või seda, et liivakastis on kasutatud süstlad. Loodusõpetuse tunde saab maakoolis viia läbi otse sündmuskohal ehk kapsapeenra ja kartulivao ääres. Sageli on ehe maakooli elu miski, millele hiljem täiskasvanunagi heldimusega tagasi vaadatakse.

Omavalitsused teevad paljugi, et noored pered tunneksid end nende juures turvaliselt ja oodatuna. Madalad lasteaia kohamaksud, piisav valik väikeseid koole ja lasteaedu, igast piirkonnast leitavad noortekeskused või -toad, rikkalik huvitegevuste valik jne. Kui paljudes linnades on olemas motokrossi

sisehall või rulluisukattega spordiväljakud? Aga mõnes maapiirkonnas on need ja paljud muudki vaba aja veetmise võimalused iseenesestmõistetavad.

Maal elamisest unistavad eri eluetappidel paljud, ettevõtlikumad teevad selle plaani ka teoks. Üks maaelu kasuks otsustanud noor mees on öelnud, et maal elamiseks on vaja tahtejõudu, aga seda aitavat maaelu ka kasvatada.

Naljaga pooleks öeldakse, et eestlane unistab majast vaikses metsatukas, mis oleks samas mere ääres, linnas, kiviviske kaugusel koolist, lasteaiast ja kaubanduskeskusest, töökoha lähedal ning kust poleks kaugel ka teater, kino ja kontserdisaal.

Mõned kohad väljaspool pealinna ongi sellised.

Avastamisrõõmu ja toredat elu maal!

ANIJA VALLAVALITSUS

RAPLA VALLAVALITSUS

JÕGEVA VALLAVALITSUS

MUHU VALLAVALITSUS PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS

SAAREMAA VALLAVALITSUS

LUUNJA VALD KASTRE VALLAVALITSUS

VILJANDI LINNAVALITSUS OTEPÄÄ VALLAVALITSUS

VÕRU VALD

Meil on hea ealda

Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Reklaamiprojektijuht Margit Laasnurm margit.laasnurm @ekspressmeedia.ee

Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

2 M E I L

ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 14. november 2019

Rapla kirik on ainuke kahe torniga maakirik Eestis. Suviti peetakse siin Rapla kirikumuusika festivali, aga erinevaid kontserte toimub aasta läbi.

Esiplaanil 1902. aastal valminud kivisild üle Vigala jõe.

FOTO: KATRIN KRUUSIMÄGI

Kabala Lõpemetsa rippsild sai remonditud tänu aktiivsete külaelanike korraldatud talgutele. Rapla vallas on 83 küla. Aktiivselt toimetab Rapla Valla Külade ühendus.

Regulaarselt korraldatakse külade ümarlauda, kus omavalitsuse esindajad ja külavanemad saavad vastastikku muresid-rõõme ning uusi ideid jagada.

Rapla vallas on hea elada, puhata ja lapsi kasvatada

FOTO: KATRIN KRUUSIMÄGI

Tallinnast 54 km kaugusel asuv Rapla pakub rahulikku ning turvalist elupaika suurema privaatsuse eelistajatele, võimaldades samal ajal igapäevaselt pealinnas tööl käia.

Igal suvel toimub Rapla lennuväljal lennupiknik, kuhu koguneb suur osa Eesti harrastuslendureid ja lennundushuvilisi. Kogupereüritusel saab lennumasinatega lähemalt tutvust teha ja nende pilootidega juttu ajada. Toimuvad huvilennud, julgemad saavad koos instruktoriga ühise tandemvarju all langevarjuhüpet proovida.

FOTO: HERKKI OLO

Rapla vallas saab teha valikuid nii linnalise kui maalise elukeskkonna, nii talu- kui kortermajade vahel. Suurimad tööandjad on Saarioinen Eesti OÜ, Rapla Tarbijate Ühistu, RMW AS, Akzo Nobel Baltics, SA Raplamaa Haigla ning Rapla Vallavalitsus (koolid, lasteaiad, hooldekeskused).

Neli muusikakooli, spordiklubid, tervise- ja matkarajad, käsitöö- ning näiteringid annavad eneseteostusvõimaluse nii lasteaialastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Rapla linnal on ka oma moodne kinosaal ning kontserte ja kultuuriüritusi toimub regulaarselt. Vald jagab neli korda aastas toetusi kultuuri-, spordi-, noorsooja sotsiaaltööprojektidele. Kes meelepärast tegevust ei leia, sel on võimalik midagi ise luua ning sellele toetust taotleda.

Värskelt renoveeritud ruumides tegutsevad perearstid, toimetab maakonnahaigla ning võtavad vastu eriarstid. Kokku kaheksa kooli ning üheksa lasteae-

da tagavad lastele suurlinnaeluga võrdväärsed võimalused kasvamiseks ja hariduse omandamiseks.

Ligipääs igast ilmakaarest Kõige rahvarikkam asustatud punkt Rapla linnast on poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Eesti pealinn Tallinn. Vallale pääseb ligi nii raudtee kui maantee kaudu, valla piiridesse jäävad Hagudi ja Rapla raudteejaam, kust saab edasi liikuda Viljandi poole.

Müüdid ja tegelikkus Müüt: maapiirkondade ühendus linnaga on kehv.

Tegelikkus: Rapla-Tallinna vahel liigub päevas 17 rongi, peale selle toimib bussiliiklus ning autoga sõidab Tallinnasse umbes 50 minutiga.

Müüt: maal puuduvad lasteaiakohad.

Tegelikkus: Rapla vallal on pakkuda vabu lasteaiakohti.

Valla eri piirkondades on kokku üheksa lasteaeda. Haridus-

asutusi remonditakse ja kaasajastakse järjest.

Müüt: maal ei pakuta kvaliteetset haridust.

Tegelikkus. Rapla vallas on kaheksa tugevat elujõulist kooli ja maapiirkonnas toimib koolitransport. Rapla linnas on kaasaegse õpikeskkonnaga värskelt valminud riigigümnaasium.

Müüt: lastel napib kooliväliseid tegevusi.

Tegelikkus: Rapla vallas on heal tasemel muusika- ja huvikoolid ning kooristuudiod, tunnustatud lauluõpetajad Thea Paluoja ja Urve Uusberg, korvja jalgpallikool ning teisedki spordiklubid. Aktiivselt tegeletakse rahvatantsu, näitlemise ja teiste kaunite kunstidega. rapla.ee

Sügisel, enne uue hooaja algust peetakse Sadolini spordihoones Rapla korvpallipäeva. Suurel perepeol tutvutakse meeskonna ja treeneritega ning võisteldakse omavahel. Kevade Raplasse saabumise üks tunnus on korvpalliehteis linn: pallid ringteel ja lehvivad lipud majadel ning autodel.

FOTO: SIIM SOLMAN

Melupäev Rapla uuel keskväljakul. Rapla melu on Rapla vallas toimuv suurim suveüritus.

Kogu päeva jooksul leidub tegevusi igale vanuse- ja huvigrupile: avatud on ühepäevakohvikud, veel toimub laat, autosõu, tänavahoki, koertenäitus, kontserdid jne.

FOTO: KATRIN KRUUSIMÄGI

M E I L

14. november 2019 Ekspress Meedia AS

ON HEA ELADA

3

FOTO: KAAREL TUUL

Liiva keskus

Suure perspektiiviga väike Muhu vald FOTO: ELIIS PAAS

käelist osavust arendab keraamikaring, mõttesporti male- ja kabering.

Huviringid on lastele tasuta.

Igapäevane elukeskkond olgu võimalikult mitmekesine – sellisest motost lähtub oma tegemistes ja otsustes Muhu vald. Eesti ühes väikseimas omavalitsuses mõeldakse suurelt ja investeeritakse ühtviisi nii noortesse kui ka vanemaealistesse, et pakkuda kõigile elamiseks ning töötamiseks parimaid tingimusi.

Maapiirkondi seostatakse paraku tihtipeale eelkõige esmatähtsate teenuste puudumisega, rääkimata siis meelelahutusest või huvitegevusest.

Muhu vald on aga viimasel ajal oluliselt arenenud ja pingutanud ning lähemal vaatlusel on paljud kahtlused kerged kaduma.

Haridusest huvitegevuseni Muhu vallas ehk Muhu saarel tegutseb üks lasteaed ja üks põhikool. Lasteaias on neli rühma: sõimerühm ja kolm aiarühma. Koha saab ilma järjekorrata ning haruldane on ka see, et lasteaias ei ole suvel kollektiivpuhkust ning vanematel on aastaringselt võimalik laps vajadusel lasteaeda tuua. Soodne on nii kohatasu kui ka lapsevanema kaetav osa toidupäeva maksumusest. Noortele peredele on kindlasti abiks ka 500-eurone sünnitoetus.

Põhikoolis õpib sel õppeaastal 101 õpilast ning alati on ruumi ka uutele. Peale hea baashariduse toetatakse väga tugevalt igasuguses huvihariduses ja huvitegevuses osalemist. Koolis tegutseb üle küm-

ne huvialaringi ning need kõik on õpilastele tasuta. Tegevust leiab kultuuri, spordi, käsitöö ja robootika vallas. Samuti toetab vald laste osalemist maakonna huvikoolides ja huvitegevusega tegelemiseks on võimalus taotleda 160 euro ulatuses lisatoetust õppeaasta kohta.

Lähim gümnaasium asub Orissaares, aga keskharidust minnakse omandama ka Kuressaarde või mandrile. Kaugemal gümnaasiumis ja pärast põhikooli kutseõppeasutuses õppijatele on ette nähtud toetus 40 eurot kuus osaliste elamiskulude kompenseerimiseks ning mandril koolis käijatel on võimalik kord kuus saada edasi-tagasi sõidukuludeks kompensatsiooni. Kord aastas on võimalik taotleda stipendiumit kutseõppeasutuses, kõrgkoolis ning ülikoolis õppijatel, samamoodi täiskasvanud õppijatel.

2015. aasta sügisel valminud uus noortekeskus pakub mitmekesiseid võimalusi kooliväliseks tegevuseks. Maakonna kaasaegseima sisustusega heli- ja videostuudio võimaldab tegeleda nii muusika kui ka filmikunstiga,

Kõik eluks vajalik koos hea transpordiühendusega

Uued üürikorterid Muhu vallas Liiva külas

XVII Muhu Jooksu start

FOTO: KALMER SAAR

Mõistagi ei piirdu eluks pakutavad võimalused ainult laste ja noortega ning üks olulisi uuendusi on hiljutine hooldekeskuse ehk eakate kodu valmimine.

Sel sügisel valmis ka uuendatud Liiva keskuseala, kus on loodud sobiv taristu ettevõtluse hoogustamiseks ja avalike vallaürituste läbiviimiseks.

Vaatamata saarelisele asendile ning suhtelisele eraldatusele on muhulastel võimalus igapäevaselt 13–14 liiniga Tallinnasse sõita, bussiliinid võimaldavad otse sõita ka Pärnusse, Tartusse või Paidesse. Samuti on Muhu kaetud maakondliku tasuta ühistranspordiga. Nendes piirkondades, kust maakonna transport läbi ei lähe, sõidutab lapsi koolibuss.

Muhu vallas on suurepärane Coopi keti kauplus Liival, samuti on Coopi pood Hellamaa külas.

Muhus tegutseb apteek, oma perearstikeskus ja hambaravikabinet. Olemas on DPD ja Omniva pakiautomaadid, tankla ning sularahaautomaat. Samuti on saarel jätkuvalt Omniva postipunkt ning isegi tehnoülevaatuspunkt.

Märkimist vääriva faktina sai Muhu Delfi küsitluse tulemusena 2015. aastal mõnusaima elupaiga omavalitusse tiitli. See näitab, et muhulased on oma elukorraldusega rahul ning omaette vallana jätkamist nähakse positiivsena. Peale kohalike toetuse on olemas ka suur nn fänniklubi, kes Muhu elamisele ja toimetamisele kaasa elavad. muhu.ee

4 M E I L

ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 14. november 2019

Kagu-Eesti pärl:

nooruslik, aktiivne ja ettevõtlik Võru vald Ümber Võru linna looklev Võru vald paistab silma oma noorusliku ja ettevõtliku vaimu poolest. Tegusa meelega on aga kogu rahvas, päris eakateni välja. Pole ka mingi ime, sest sealne kogukond peab väga lugu nii spordist, seltsielust kui ka kohaliku elu arendamisest üldiselt.

Kose, Parksepa, Sõmerpalu, Vastseliina ja Väimela alevikke ühendav Võru vald on alati hoolitsenud selle eest, et noored pered tunneksid end nende juures turvaliselt ja oodatuna. Madalad lasteaia kohamaksud, piisav valik väikeseid koole ja lasteaedu, igast piirkonnast leitavad noortekeskused või -toad ning rikkalik huvitegevuse valik räägivad enda eest. Mis eriti tore, noored oskavad seda panust hinnata ning peavad Võru vallast kui elukohast igati lugu.

Väikekoolidel on võrokeste südames suur koht Kõik maal elavad lapsed ja kord väikekooli rõõme nautida saanud noored tõdevad kui ühest suust, et sealne õpikeskkond ja seltsielu on hoopis teise väärtusega kui suurtes linnakoolides.

Sageli on ehe maakooli elu miski, millele hiljem täiskasvanunagi heldimusega tagasi vaadatakse. Just see on põhjus, miks maa-

piirkondades kiputakse ikka südant valutama sealsete koolide sulgemise pärast. Seda enam teab Võru vald, et oma kuue lasteaia, nelja põhikooli, kutsehariduskeskuse ja kahe gümnaasiumi üle tuleb suurt uhkust tunda. Selleks et maaelu veelgi mugavam oleks, on kõikidesse koolidesse korraldatud transport, sellest hoolimata, et nii mõnelgi marsruudil annaks liikuda ka ühistranspordiga. See jätab kõigile valla lastele ja noortele vabad käed: kes tahab, käib piirkonnakoolis, kes tahab, sõidab linna kooli, aga mis peamine, koolitee peab olema mugav ja turvaline.

Laste- ja noortesõbralikkust õhkub valla kõigist paigust Agar töö käib valla noortekeskustes: Vastseliinas, Sõmerpalus, Kääpal ning Orava ja Puiga külas. Olgugi et ka Võru linna noortekeskusega tehakse ti-

hedat koostööd, oleks seal igapäevaselt siiski kauge ja mõnevõrra keeruline käia. Seepärast on igas piirkonnas aktiivsed ja energilised noorsootööjuhid, et täita kohalike noorte suurimat soovi – et kooliväline tegevus toimuks ikkagi koolist väljas. Erinevalt noorte koolivälistest kokkusaamistest koondub huvitegevus siiski kuigi palju ka koolide juurde, kuid selle vastu pole noortel midagi. Vastupidi, sealsete huviringide vastu tuntakse suurt huvi. Näiteks

On ju iga kogukonna suurim eesmärk arendada kohalikest lastest-noortest tegusad inimesed, kes võiksid tulevikus valla lippu kõrgel hoida ning kodukandi heaolu eest seista.

on üks viimastel aastatel noortele enim rõõmu valmistanud huviringe robootikaring, kuhu tullakse alati suure vaimustusega.

Ka noortekeskused püüavad igal sammul noorte soovidega arvestada ning neile koolivälist huvitegevust välja mõelda. Nii tegutseb Kääpa noortekeskuses parkuuritrenn, Vastseliina noored lustivad aga sealse noortekeskuse rulapargis.

Peale selle, et noortel oleks võimalikult rikkalik huvitegevuse valik, peab vald oluliseks, et igal viimasel kui lapsel oleks võimalik huviringide tegevusest ka päriselt osa saada. Selleks makstakse lapsevanematele huvitegevuse toetust kuni 30 € kuus. Toetus on märgatavalt suurendanud huviringides käimise sagedust ning vald loodab siiralt, et ka paljulapseliste perede lapsed saavad nüüd rohkem ringides käia. Seda enam, et kuuldavasti on suurpered pidanud teinekord silmitsi seisma karmi reaalsusega, kus huviringi saab saata ainult pere kaks last, mitte rohkem. Niisamuti seistakse hea ka selle eest, et andekate laste talent ei läheks kaotsi ning nad saaksid end kogu aeg proovile panna ja arendada. Seepärast maksab vald võistlustel osalemise toetust kuni 250 € aastas lapse kohta. On ju iga kogukonna suurim eesmärk arendada kohalikest lastest-noortest tegusad inimesed, kes võiksid tu-

Võru vallas asub Eestis ainulaadne rulluisukattega spordiväljak, aga ka Euroopaski eriline motokrossi sisehall. levikus valla lippu kõrgel hoida ning kodukandi heaolu eest seista.

Sport on aukohal – projektid sünnivad minutitega Sport ja tervislik eluviis on miski, millest peetakse Võru vallas väga lugu ning selle toetamine on alati olnud tähtsal kohal nii vallale endale kui ka kohalikele ettevõtlikele inimestele. Selle elavaks näiteks on Parksepa keskkooli spordikompleks, mille idee sündimiseks läks aega kümme minutit ning valmimiseks paar kuud. Uhkel palliplatsil saab nüüd harrastada nii korvpalli, võrkpalli, rahvastepalli kui ka tennist. Sellega aga valla spordilembus ei piirdu. Paistab, justkui võtaksid kohalike koolide spordiväljakud omavahel mõõtu, sest üks on tõepoolest uhkem kui teine. Vastseliina gümnaasiumil valmis näiteks mitmeotstarbeline spordiväljak, mida katab Eestis ainulaadne rulluisukate. Suvisele rulluisuhokile lisaks saab väljakul mängida näiteks korv- ja võrkpalli

ning tennist, aga ka korraldada jalgrattaõpet.

Sportimisrõõmu õhkub Võru vallast aga mujaltki kui koolide spordiväljakutelt. Näiteks Väimela tervisekeskusest, kus asub maakonna ainus ujula, aga kust leiab eest ka korraliku aeroobikasaali, täismõõtmetes squash’isaali ning jõusaali. Alla ei jää ka Adrenalin Arena, mis on tõestus sellest, et Võru vallas on ka ettevõtjatel ruumi unistusi ellu viia. 120 meetrit pikas, 60 meetrit laias ning 15 meetrit kõrges hoones peidab end Euroopa üks suuremaid motokrossi sisehalle. Eest leiab 610 m pikkuse superkrossiraja, millel võistlejatele saab kaasa elada koguni 1400 istekohalt. Näib tõesti, et lisaks vallale kannavad heade sportimisvõimaluste eest hoolt ka kohalikud ettevõtlikud elanikud ise – seda nii aktiivselt sportides kui ka sportimisvõimalustesse panustades.

Ettevõtlikkus kasvatab ettevõtlikkust Ettevõtlik meel ei kajastu aga üksnes spordiedenduses, vaid kandub üle ka teistesse valdkondadesse. Eeskätt muidugi ettevõtlusesse üldiselt. Üha enam on kohalike seas ettevõtjaid, kes oma töö ja pealehakkamisega valla heaollu panustavad. Tublisid tegijaid – väikeseid ja suuri – leiab nii puidu-, turismi- kui ka põllumajanduse valdkonnast. Kusjuures koha-

M E I L

14. november 2019 Ekspress Meedia AS

likud ettevõtjad on ühel nõul: Võrus on tõepoolest hea elada ning seepärast panustatakse kohaliku elu arendamisse suurima heameelega. Näiteks usub kohalik väikeettevõtja Annely Ots Romelina OÜ-st, et ettevõtluse teeb Võrumaal lihtsaks just see, et maal pole nii palju konkurentsi – ei pea külg külje kõrval mõõtu võtma nagu Tallinnas. Ta usub tõepoolest, kuidas tegelikult ei ole üldse raske, kui saad ja päriselt tahad oma asja ajada.

Näiteid, kuidas on kohaliku elu arendamisse panustatud, on aga teisigi. Näiteks tunneb kohalik rahvas suurimat heameelt August Teppo lõõtsamuuseumi üle. Augusti lapselapselapselaps Priidu Teppo, kes koos elukaaslasega muuseumile elu sisse puhus, on muuseumi nimetanud enda elutööks. Eesmärk üllas: hoolitseda selle eest, et Teppo lõõtsa kultuur unustusse ei vajuks. Praeguseks ongi muuseumist saanud valla au ja uhkus.

See on koht, kuhu koolid tulevad õppekäike korraldama, aga mis korraldab ka ise suuri-

Tänu muuseumirahvale ja kohalike pärimuspisikule sünnib iga aastaga juurde uusi lõõtsamängijaid ja -valmistajaid.

ON HEA ELADA

5

ma heameelega koolitusi. Eriliselt vahvaks ettevõtmiseks osutus lõõtspillide valmistamise kursus, millele koostöös Võrumaa kutsehariduskeskusega elu sisse puhuti. Kui esialgu oli plaan viia läbi ühekordne kursus, osutus huvi siiski nii suureks, et juba on avatud uus kursus. See tähendab, et tänu muuseumi eestvedajate üllale pealehakkamisele sünnib iga aastaga juurde uusi lõõtsamängijaid ja -valmistajaid. Üheskoos kantakse nii hoolt pärimuse edasikandmise eest.

Hakkajad eakad teevad endal ise elu lõbusaks Võib näida, et vald ainult aktiivsetest hakkajatest inimestest koosnebki. Tõepoolest, aktiivsuse lippu hoiavad kõrgel isegi eakad. Kohe, kui suur ühine vald loodi, kutsuti igast kandist kokku aktiivseid eakaid, kes valisid välja esinduse. Tekkis tegusate eakate seltsing, kuhu kuulub igast piirkonnast kaks-kolm liiget. Seltsing töötab igaks aastaks välja tööplaani ning vallaga üheskoos korraldatakse kohalikele eakatele huvitavaid ettevõtmisi. Väljasõidud teiste eakate ja kohalike vaatamisväärsuste juurde ning eakate festival on ainult mõned neist. Mis aga kõige tähtsam – kui juba väljasõiduks läheb, on alati mitme bussi jagu huvilisi. See näitab, et tegusad eakad oskavad enda ja teiste omaealiste soo-

vide eest seista, vald omakorda võtab neid kuulda ning abistab ideede elluviimisel nõu ja jõuga.

Kohti, kus vallarahval kokku saada, on palju teisigi. Olgu päevakeskused või raamatukogud.

Näib, et inimestele, kes elavad maal, polegi oluline, kas koht, kus kokku saadakse, on seltsimaja, raamatukogu või spordikeskus. Peaasi et oleks, kus kohtuda.

Sündmustest tulvil kultuurikalender

Võru vald uhkustab igati esindusliku kultuurikalendriga.

Mis eriti vahva, valla võiks edukalt ristida ka laadavallaks, sest kogu maakonnas on palju eriilmelisi laatu, mis ikka vallarahvast kokku kutsuvad. Suuremad neist on Vastseliina laat, Lindora laat ja Pühajõe käsitöölaat, aga igal aastal kogunetakse kauplema-ostlema ka näiteks Loo-

si mõisasse ja Orava külla. Kohalikud laadad on sündmused, mida peab ise kogema. Nendega kaasnev suur melu ja trall tagab, et peost võetakse osa ka siis, kui suuri ostuplaane pole. Nii tullakse kohale kaugematest maakondadest, aga ka isegi lõunanaabrite juurest.

Iga aasta augusti lõpus toimub Vastseliinas tulede öö, kui pimeduse saabudes sütib Vastseliina linnus küünla- ja tõrvi-

kutuledes. Vähemalt sama romantilise kui mitte romantilisema meeleolu loob Lasva järvemuusika, mis toob rahvast kokku üle Eesti. Sel aastal purustati taas pealtvaatajate rekord. See tõestab, et üha täienev kultuurikalender ei vähenda sündmustel osalejate arvu. Ikka ja jälle armastatakse siin-seal kokku saada, sest Võru vallas elab kokkuhoidev ning kohalikke algatusi toetav rahvas.

6

MEIL ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 14. november 2019

Kastre vald

FOTO: RIINA VALS

hoolib inimesest ja ümbritsevast Kastre vald laiub 472 ruutmeetril Tartu külje alt kuni Peipsi järveni. 5302 elanikuga valla suurimaks asulaks on Võnnu alevik 519 inimesega. Halduskeskus on Kurepalu küla.

Rõka kuppeltornist näeb koduvalda ja kaugemalegi.

Kollane aken metsa

FOTO: URMAS GLASE

Laias laastus võib Kastre valla jagada kolmeks: linnalähedane uusarendus, ajalooline hajaasustus ja Emajõe-Suursoo.

Viimases on püsielanikeks peamiselt loomad ja linnud. Tegu on valla idaosaga, kus suure potentsiaaliga Emajõe vulina saatel saab nautida ürgset loodust kogu selle mitmekesisuses. Nii on meil oma National Geographicu kollane aken, mis raamib Järvselja ürgmetsa maalilist võlu. Tule ja hinga seda õhku endasse!

Matkast mootorispordini

Kõik on olemas ja rohkemgi veel Hajaasustusega külad, küll siinseal põimitud paari aleviku ja mõne suurema külaga, pakuvad parasjagu privaatsust neile, kes ei soovi teada, mida naaber hommikuks sööb. See ei tähenda, et inimesed tähelepanuta jääksid.

Inimeste tagasiside põhjal on vallas hästi korraldatud lumelükkamine ja teedehooldus, mis avavad juurdepääsu kõigile vajalikele teenustele nii vallas sees kui Tartu linnas. Muu hulgas toetatakse hajaasustusprogrammis osalemist, et tagada võtmevajadused täisväärtuslikuks eluks.

Et Kastre vallas on inimesed esikohal, toetatakse nende arengut kogu elutee vältel. Nii võib mõne näitena esile tuua kopsaka sünnitoetuse, ranitsatoetuse, huvihariduses osalemise toetuse, vabaühenduste toetussüsteemi ja mitmed sotsiaaltoetused. Suuremates asulates on loodud naabrivalve piirkonnad. See ning hea koostöö kohalike vabatahtlike päästjate ja korrakaitsjatega on vaid mõned näited sellest, et Kastre vallas peetakse turvalist elukeskkonda suureks väärtuseks. Ehkki linnalähedastes valdades kipuvad paljud elanikud töötama just linnas, pakub nii omavalitsus kui erasektor küllaldaselt töökohti kodu lähedal.

taotlusi oleks uuenduslike e-keskkondade kaudu lihtne esitada.

Mõistagi ei tähenda see „valla kolimist internetti“, sest hubases vallamajas on kodanikud alati teretulnud ning peagi alustatakse ka uue Melliste keskusehoone ehitamist, mis aitab juba olemasoleva Võnnu teenuskeskusega kokku koondada vajalikke teenuseid ka valla halduskeskusest kaugemal.

Eesti lennupäevad toovad igal suvel valda viiekohalise arvu külalisi.

FOTO: RIINA VALS

FOTO: RIINA VALS

Järvselja ürgmets ja National Geographicu kollane aken.

Talviti on Vooremäe tervisespordikeskus koduks suusatajatele.

Samuti on oluline, et kvaliteetset uuenduslikku haridust pakutakse lasteaiast gümnaasiumini.

Valla soov on, et lapsed saaksid käia kohalikus lasteaias ja koolis ning nii on 2020. aastal valmimas uus lasteaiahoone Haaslava külas. Möödapääsmatud on olnud ka koolimajade juurdeehituste rajamised. Koolilapsi ootab igal argihommikul kodu juures

ritsevast keskkonnast. Sellepärast on kaasava eelarve kaudu loodud võimalus panustada just oma kodukohta ning kogukonda.

Jõudsalt areneb Vooremäe tervisespordikeskus, kuhu planeeritakse ka kunstlumetootmist, laskumisnõlva ja keskusehoonet.

Rajatud ning rajamisel on uued kergliiklusteed, mis soodustavad elanike tervislikku eluviisi ning

koolibuss. Koolid pakuvad suures mahus huvitegevusi, mis tähendab, et laps saab oma huvidega tegeleda, ilma et vanem peaks teda autoga linna viima.

Liikuv Kastre Kastre valla inimene on tegus ja aktiivne, soovib panustada kodukohta, tunneb rõõmu ühisest tegutsemisest ja hoolib end ümb-

võimaldavad turvaliselt liikuda.

Aktiivne liikuv inimene on terve ja elujõuline. Kes hoolib enda tervisest, hoolib ka ümbritseva käekäigust.

Kaasaegsed teenused Kastre valla jaoks on oluline käia ajaga kaasas. Panustame sellesse, et kiire internet jõuaks ka valla kaugematesse nurkadesse ning

Mida teha vabal ajal? Peale valla kultuuriasutuste programmi on võimalik kaasa lüüa kohalike külaseltside tegevustes, osaleda arvukates huviringides igale eale ning sporditreeningutel.

Samuti saab isiklikeks tähtpäevadeks rentida mitmeid kultuuri- ja külamaju. Kes soovib aga eredaid mälestusi, võib külastada Eesti lennundusmuuseumi või panna oma julguse proovile Lange Motokeskuse motokrossi- või kardirajal. Algaval aastal valmib ka sisekardihall, mis annab võimaluse tegeleda kardispordiga aasta ringi ja iga ilmaga. Kastre vald on üha populaarsem spordisündmuste korraldamise koht ning seda just tänu linnalähedusele ja suurepärasele loodusele.

Suvel saab rõõmu tunda kohalike veekogudega kaasnevatest võimalustest, olgu siis rannamõnusid nautides, paadiga mööda Emajõge Peipsini sõites või Ahja jõel kanuutades. Arendamisel on ka uued põnevad matkarajad, kuhu rännakuid planeerida või lihtsalt marjule-seenele sõita. kastre.ee facebook.com/kastrevv

14. november 2019

MEIL ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS

7

FOTO: MARGUS MULD

Saaremaa –

turvaline ja inspireeriv kodukoht

KOOS ON HEA: inimesed hindavad Saaremaa puhast loodust, hubast elukeskkonda ja turvatunnet.

Arengukavas seatud visiooni järgi on Saaremaa uutele tuultele avatud, traditsioone hoidev ning turvalise ja puhta elukeskkonnaga saar, mille tugev ning kasvav kogukond on ühendatud mere ja taeva kaudu.

Saaremaa vallavanem Madis Kallas tõdeb, et Eesti suurim omavalitsus on igati hea elukoht. „Tegelikult on Saaremaal ühendatud linna võimalused ja väikese koha võlud. Tooksingi esile, et elukeskkonnana on Saaremaa väga looduslähedane, puhas ja turvaline,” märgib Kallas. „Teatav eraldatus on Saaremaa puhul ikkagi plussiks. Lihtsuses peitub võlu ja meie saar ei pea tingimata teistest parem olema,” on vallavanem veendunud.

Strateegia „Eesti 2035” osana korraldati arvamuskorje põhiküsimusega, millises Eestis soovitakse aastal 2035 elada.

Saadud tagasisidest selgub, et inimesed soovivad aastal 2035 näha Eestit, mis on turvaline, vaba, looduslik, avatud ja inimesekeskne. Seejuures peetakse just turvalisust kõige olulisemaks.

See on kindlasti see miski, mis kinnitab, et Saaremaal on hea elada. Tervise Arengu Instituudi koostatud maakonna tervise ja heaolu ülevaate kohaselt peab Saare maakonda turvaliseks elukohaks 97% 15–70-aastastest elanikest ja ka statistika andmetel on tegu Eesti kõige turvalisema piirkonnaga.

Hea koht, kus kasvada Kui saarlastelt küsida, mis neid Saaremaal elamise juures enim köidab, on üks kõige sagedasem vastus, et see on suurepärane koht pere loomiseks ja laste kasvatamiseks. Samuti tuuakse välja, et kõik igapäevaeluks vajalik on käe-jala juures ning saar on piisavalt suur, et jaguks tööd ja tegemist, sa-

mal ajal parajalt väike, et mõjuda koduselt ja lähedaselt.

Mõne päeva eest saime Saaremaa valla Facebooki lehelt lugeda arvamust, mille lõppu oli lisatud väike punane süda: „Siin on imelised inimesed ja palju rahulikum, õnnelikum õhkkond.” Seda kirjutas 14-aastane Millie Virki. Millie on sündinud hoopiski Soomes, kus elati viis aastat, pärast seda asus pere elama Tallinna, kus möödus samuti viis aastat, ja seejärel otsustati Saaremaa elu kasuks. Küsimusele, kas noortel ikka on Saaremaal piisavalt tegevust ja arenemisvõimalusi, vastab Millie, et kindlasti on ja ka õppida saab igal sammul.

Nooredki hindavad kõrgelt Rahvusvahelise projekti „Islands of Innovation” raames tehti Saaremaa vallavalitsuse tellimusel küsitlusuuring, mis keskendus noorte hinnangutele Saaremaal elamise, õppimise ja töötamise kohta. Küsitluse valimiks olid Kuressaare gümnaasiumi, Saaremaa ühisgümnaasiumi, Orissaare gümnaasiumi ja Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi gümnaasiumiklasside ning Kuressaare ametikooli õpilased ja Tallinna tehnikaülikooli Saaremaa üksuse üliõpilased – kokku oli vastajaid 121.

Saaremaast kui elukohast olid noored kõrgel arvamusel. 92% noortest nimetas Saaremaad kui head kohta pereeluks ja 82% tõi esile, et Saaremaa on koht, kus noortel on hea elada.

Eraldi küsiti noortelt ka Saaremaaga seotud tulevi-

kuplaanide kohta. 31% teatas, et praegu on soov maailma näha, õppida ja kogemusi saada ning seejärel Saaremaale tagasi tulla. 34% vastajatest leidis, et suure tõenäosusega elavad ja töötavad nad tulevikus siiski kusagil mujal (peale selle üksikud, kes nentisid, et tahaksid küll lahkuda, kuid ilmselt päriselt ei saa). 11% noortest eelistaks kindlasti Saaremaale jääda, kuid avaldati kartust, et see ei õnnestu, ning 23% noortest oli kindel, et nad kavatsevad ka edaspidi Saaremaal elada ja töötada. Seega võiks teha kokkuvõtva üldistuse, et suurem osa siinsetest noortest näeb end võimalusel ka tulevikus Saaremaaga väga tihedalt seotuna – olgu siis kohe praegu või mõne aja pärast naastes.

Saarlased on ettevõtlikud Aivar Kalle tuli koos abikaasa Katrini ja poegadega Tallinnast Saaremaale Pihtlasse elama 2015. aastal. Peres on kolm poisslast – Jakob (11), Tobias (8) ja Kimmo (7), kellele hakkas siin kohe meeldima. Aivar on ametilt jurist ja tema abikaasa raamatupidaja. „Tegime mõlemad täiskohaga kontoritööd. Poolnaljaga võib öelda, et istuv eluviis ja värske õhu nappus tegid aastatega oma töö ning tuligi keskkonda vahetada. Aga eks seal olid mõned maailmavaatelised põhjused ka – maaelu roll ja koht tänapäeva ühiskonnas on minu jaoks tähtis teema,” selgitab Aivar. Pihtlas peavad nad kohvikut Nöges ja kasvatavad maasikaid. „Ettevõtlikkus on maarahva ühine joon.

Kes teab, võib-olla on see alati nii olnud. Üks rühm on maal tegutsevad ettevõtjad, aga vähemalt Saaremaal on ka palgatööl käivates maainimestes palju ettevõtlikkust,” arvab ta. „Tänapäeva linnaelu tähendab piiramatut valikut, seda nii töö, huvitegevuse kui ka tarbimise osas. Aga kas see on ka hea? Kas piiramatu vabadus on üldse enam vabadus? Maaelu annab võimaluse perspektiivi paremini tunnetada,” kir-

FOTO: MARGIT KÕRVITS

jeldab Aivar Saaremaa sügavamaid võimalusi ning lisab: „Samas ei maksa maa- ja linnaelu vastandamisega väga hoogu minna. Sisulisi erinevusi maa ja linna vahel on aina vähem, inimesed on väga liikuvad ja seda mõlemas suunas.”

Luksus, mis on lähedal MTÜ Visit Saaremaa tegevjuht Margit Kõrvits ja turundusjuht Riine Rander tuletavad meelde, et Lääne-Eesti saared on juba 29 aastat kuulunud üleilmsesse UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär”. Sajandeid hoitud elukeskkond, traditsioonid ning siinsed töökad ja humoorikad inimesed on pälvinud erilise tunnustuse just seetõttu, et on osanud siin elada kooskõlas loodusega. „Saaremaa on meretagune luksus – siin on rahulik ja vaikne, samas teater, kultuuri- ja rahvamajad, kinod ning teisedki asutused pakuvad piisavalt palju meelelahutust. Kui küsida endalt, mida teha pealinnas pärast tööpäeva, siis neid samu tegevusi saab ette võtta ka Kuressaares ja Saaremaal,” leiavad nad. „Siin on turvaline elukeskkond, puhas õhk ja avatud inimesed. Elamiseks loovad paremaid tingimusi ka vallapoolsed investeeringud, näiteks äsja läbis täieliku uuenduskuuri Kuressaare kesklinn,” viitab turundusjuht Riine. „Saaremaal ei ole ummikuid, liikumine on kiire ja muretu, vahemaad on väikesed,” loetleb ta teisigi Saaremaa plusse. Palju on neid, kes on palgatöö ja meelepärase elupaiga ühildamiseks leidnud hea kompromissi, elades Saaremaal ja tehes kaugtööd. „Ja kui on vaja saarelt ära käia, siis ühendused on ju head: praamid sõidavad 16 korda päevas, lennuk lendab 12 korda nädalas,” teatab Riine. Muide, lennukiga jõuab Kuressaarest Tallinna 30 minutiga – Saaremaa on lähedal.

Tere tulemast!

KRISTIINA MARIPUU

Riigi Ilmateenistuse andmetel on Saaremaa Eesti kõige päikesepaistelisem koht.

TA S U B T E A DA

Mis seostub Saaremaaga?

MTÜ Visit Saaremaa korraldas tänavu suvel Saaremaa külastajauuringu. Eestlasi oli vastanute hulgas kokku 857 ja neist veidi vähem kui pooled (47%) olid Saaremaal käinud kümme või enam korda. Peamiselt külastatakse Saaremaad seoses perekonna ja suguvõsaga, kuid palju käiakse ka spaapuhkusel, kontsertidel ning festivalidel. Üle poole vastanutest (58%) reisivad Saaremaale koos perekonnaga. Kõige rohkem meeldib Saaremaa külalistele siinne rahulikkus, kaunis ja puhas loodus, sõbralikud inimesed, meri ja saarel kogetud atmosfäär.

S A A R E M A A VA L D A R V U D E S

Saaremaa vald on suurima territooriumiga omavalitsusüksus ja suurima elanike arvuga vald Eestis.  2718 km2  1276 km rannikut  1 linn: Kuressaare  9 alevikku: Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme ja Valjala  427 küla  31 520 elanikku (seisuga 1.11.2019)  Saaremaal on 1 säär ja 10 jalga: Sõrve säär ning Anijala, Ansjala, Hakjala, Kõljala, Laadjala, Laimjala, Mustjala, Mändjala, Nõmjala ja Valjala  www.saaremaavald.ee, www.visitsaaremaa.ee, www.minusaaremaa.ee, www.sundmused.saaremaavald.ee

8 M E I L

ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 14. november 2019

Liblikakujuline Tartumaa aasta küla 2018 Luunja vallas asuvat Lohkva küla pärjati 29. novembril Tartumaa kodanikeühenduste tänuüritusel Tartumaa aasta küla 2018 tiitliga.

Aasta küla konkursil osalemisega seoses käis külas põnev ja vilgas tegevus ja juhtus nii mõndagi eriti ägedat. Näiteks selgus lõbusate koosolemiste tulemusena, et Lohkva küla on liblikakujuline ja just hästi kirju liblika, sest küla on suur ning väga paljude eriilmeliste kohtade ja ettevõtjatega.

KAIRE VAHEJÕE, MTÜ Lohkva Külaselts Lohkva küla asub küll kohe Tartu linna kõrval, kuid sellele vaatamata oleme suutnud hoida oma küla tunnet. Meie küla on aktiivne ja nooruslik ning meil elab palju tahtejõudu täis elanikke. Näiteks elab Lohkva külas 2017. aastal Luunja mõisapäevadel välja valitud Luunja valla vägevaim peremees ja meie raamatukogus töötab aasta maaraamatukoguhoidja 2016. Meie külas on edukad ja abivalmis ettevõtted, mida tõestab ka see, et üks ettevõte on saanud Tartumaa kodanikuühenduse tegevuse toetaja 2015 nominendiks (Grüne Fee Eesti AS). Tänu sellele ettevõttele paistab Lohkvas alati päike. Lohkva päikesest, mis kunagi ei looju, on saanud omaette huvitav nähtus. Luunja kurgi kasvuhooned kiirgavad juba mitu aastakümmet öösiti palju valgust ja kohalikud elanikud on sellega harjunud ning võtavad oluliselt valgemaid öid juba iseenesestmõistetavana.

Naljatledes oleme isekeskis arvanud, et ju see kurgivalguse all kasvamine ongi see, mis meile Lohkvas nii palju jõudu ja jaksu annab, et jõuame tegeleda nii paljude toredate asjadega.

Lohkva küla on üks Eesti kõige kiiremini kasvava rahvaarvuga külasid, mis on ka üheks põhjuseks kogukonna aktiviseerimisel. Soovime, et elanikel oleks võimalus tegeleda kodu lähedal huvitegevustega ja keskkond oleks turvaline ning kodune. Lohkvas ei ole küll veel eriti palju võimalusi ja kooskäimise kohtasid, kuid püüame ise seltside tegevuse kaudu piirkonda võimalikult palju lisaväärtust luua. Koos arvukate koostööpartneritega pakutakse Lohkvas lastele ja täiskasvanutele huviringe, korraldatakse küla elanikele mõeldud sündmusi ja mõeldakse ka laiemalt kogu valla hea käekäigu ja silma paistmise peale. Kevaditi korraldatakse koristustalguid ning ulatatak-

se koostöös ettevõtjatega abikäsi Lohkva lasteaia ja raamatukogu õueala korrastamisele. Peale külaseltsi ja aktiivsete elanike toimetamiste on Lohkvaga seonduvatel tegemistel oluline panus ka elukeskkonna kvaliteedi parandamisse. Osaletakse aktiivselt avalikus elus ja valla tegevustes, loomulikult seistakse ka valla iseseisvuse eest.

MTÜ Lohkva Külaselts on nüüdseks toimetanud juba üle kuue aasta ja selle ajaga on Lohkvas palju muutunud. Näiteks on välja kujunenud mitu traditsioonilist üritust. Iga-aastaselt toimub Luunja valla kodukohvikute päev, mida korraldavad Luunja vallas tegutsevad mittetulundusühendused MTÜ Lohkva Külaselts, MTÜ Luunja Maanaiste Selts, MTÜ Sirgu küla selts ja MTÜ Luunja Aidarahvas koostöös Luunja vallaga. Meie kodukohvikute päev on eriline, sest kõik valla kohvikud kogunevad ühele platsile kokku, et pakkuda koos parimaid palasid, lustakat teenindust ja etteasteid. Mõte sai alguse sellest, et kohvikupidajad soovisid näha, mida teised kohvikud pakuvad, ja nii saigi alguse ühise suure kohvikute festivali korraldamine. Sellel aastal korraldati aga hoopis kodukohvikute öö, mis osutus väga populaarseks ja tõi kohvikutesse külalisi kogu Eestist. Kodukohvikute ööl oli erakordne võimalus maitsta 2019. aastal koduveinide konkursil siidrite kategoorias esimese koha saavutanud siidrit Talvenauding. Suurepärase vei-

ni meister ise elab samuti Tartumaa aasta külas Lohkvas. Teiseks suureks ürituseks on koolialguse pidu, mida korraldab MTÜ Lohkva Külaselts koostöös Luunja kultuuri- ja vabaajakeskusega. Tegemist on suure sündmusega, kus osalevad külalistena ka naaberomavalitsuste elanikud. Esinejatena astuvad üles Luunja valla lapsed ja noored ning alati esineb ka vähemalt üks Eesti staar (Getter Jaani, Grete Paia, Taukar, Daniel Levi, Renate, Inger, Stefan jt). Üritust aitavad läbi viia teised Luunja valla vabaühendused ja piirkonna ettevõtjad. Üks põnevamaid ja suurimaid ettevõtmisi on Lohkva kogukonna huvikeskuse renoveerimine. Nimelt sai külaselts 2017. aastal Luunja vallalt kasutusse kümme aastat kasutuseta seisnud Luunja vallale kuuluva hoonete kompleksi, mis pidi esialgu saama Lohkva raamatukoguks ja noortekeskuseks, kuid eri põhjustel jäi see seisma. Lohkva Külaselts võttis aastal 2017 selle teema üles ja alustas esialgu omal käel, kohalike elanike ja seltsi liikmete ning ettevõtjate abiga hoone renoveerimist. Praeguseks on Luunja valla ja eri projektide rahastuste toel 2/3 hoonest renoveeritud. Majas toimuvad mitmed üritused, viiakse läbi erinevaid huvitegevusi ja avatakse noortekeskus.

Peale selle valmis 2019. aasta kevadel TAS-i LEADER-meetme projektikonkursi abiga Lohkva külla SPINE-miniramp. Mini-

Luunja kultuuri- ja vabaajakeskus – kohtumispaik valla südames KADI KALMUS Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuse direktor

Luunja kultuuri- ja vabaajakeskus, kes tähistab 2020. aastal 35. sünnipäeva, vastutab valla kultuuri-, spordi- ja noorsootöövaldkonna eest. Tegevus ei mahu enam ammu ära vanasse viljaaita, mille Luunja sovhoos 1985. aastal kultuurima-

ja tarbeks renoveeris. Vallarahvale ja kaugematelegi külalistele pakutakse teenuseid veel kooli võimlas ja peagi kahes noortekeskuses. Vast renoveeritud saalis asub ka Eesti riikliku klaverimuuseumi Ernst Hiisi nimeline filiaal ning maja keldris kõrts nimega Kapteni Kelder.

Keskuse pakutavatest huviringidest ja treeningutest võtab osa 400 igas vanuses huvilist.

Igal aastal toimub umbes 120 eriilmelist sündmust. Tuntumad neist augustis toimuvad mõisapäevad ja Luunja triatlon, Tartumaa taidlejate päev, minirock-festival Luunja Luupaine ning üks võimsamaid jaanipidusid Tartumaal. Noorsootöö valdkonnas pannakse rõhku bändiõppele, populaarsed on igasuvised lastelaagrid ja õpilasmaleva rühmad.

Luunja kultuuri- ja vabaajakeskusesse on oodatud ka need, kes soovivad korraldada umbes 250-ruutmeetrises saalis mõnd tähtpäeva, olgu see juubel, pulm või asutuse pidu. Samuti ollakse varmad koostööd tegema erinevate kultuurisündmuste pakkujatega, et publiku ette jõuaks palju mitmekesist ja kvaliteetset kultuuri.

rambi valmimisele aitasid kaasa Luunja valla tegevustoetus ja Aivar Koka ettepanekul riigieelarveline toetus. Skatepark on hea võimalus sportlikuks tegevuseks ja annab lisaväärtust piirkonna noorte tegevustele.

Vahva ettevõtmine on olnud ka KÜSK-i ja EV100 kingituste vooru projekt „Luunja roosiaia uus rosaarium ja roos „Luunja““. Projekt viidi ellu 2018. aastal. Luunja roosiaia rosaarium sai uue väljanägemise, uuendati kogu rosaariumi osa, istutati uued roosisordid ja täiesti uus sort nimega „Luunja“ sai istutatud eraldi peenrasse. Projekti elluviimisesse oli kaasatud palju erinevaid organisatsioone ja ettevõtteid ning lisaks kohalikke elanikke. Projekti kogumaksumus oli u 60 000 eurot, millest projektirahad olid 15 000 eurot, ülejäänud osa oli Luunja valla panus. Projektis osalesid Lohkva Külaseltsi eestvedamisel mitmed teised Luunja valla organisatsioonid, vabaühendused, ettevõtjad, Luunja vald ning rooside aretaja Mart Ojasalu. Uuendatud on Eestis ainulaadne rosaarium, kust avaneb võrratult ilus vaade otse Emajõele. Ainulaadsus tuleneb veel sellest, et roosiaeda ja selles paiknevale rosaariumile saab läheneda nii vett (Emajõgi) kui maismaad mööda. Väärtustades kaunist ja pika ajalooga roosiaeda, võttis jumet mõte leida „Luunja“ nimeline roos, mis loob ühtekuuluvustunnet ja väärtustab pika ajalooga roosiaeda.

Aasta küla konkursi lõpuürituse osana osales Lohkva küla juulis Räpinas peetud maapäeval. Maapäeva ehk külade parlamendi eesmärk on koondada kõik maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistele mõttetalgutele maaelu arendamise teemal. Maapäevad toimuvad iga kahe aasta tagant ja korraldajaks on igal aastal erinev maakond. Maapäev 2019 juhtmõte oli „Tugev küla = tugev Eesti!“.

Peale maaeluminister Mart Järvikule edasi antud uuendatud maapäeva manifesti jääb maapäevadelt meelde president Kersti Kaljulaidi ütlus maapäevalistele, et külainimesed saavad enda ümber teha sellist Eestit, nagu nad soovivad, ning hädasti on vaja lõpetada olukord, kus Tallinn saab rohkem eurotoetusi kui teised Eesti piirkonnad.

Lohkva küla jaoks jätkuvad Tartumaa aasta küla tiitliga seotud kohustused ja tegevused veel kuni 2020. aasta sügiseni.

Tiitli kandmise esimene aasta on olnud meile ääretult töökas, kuid samas väga põnev ja arendav. Eestimaa aasta küla konkursil osalemine on olnud ääretult huvitav ja komisjoniga kohtumine on toonud meile palju uusi tutvusi, sõpru ning kuhjaga uusi ideid ja mõtteid. Ühest külast teevad aktiivse ja tegusa küla just seal elavad vahvad, lahked, positiivsed, toetavad ja ettevõtlikud inimesed.

M E I L

14. november 2019 Ekspress Meedia AS

ON HEA ELADA

9

Kui eesmärgiks on võetud tasakaal

elektri tarbimises. Oleme juba mitu aastat tegutsenud selles suunas, et vähendada lasteaia asjaajamises paberikulu. Oleme järk-järgult liikunud digitaalse infovahetuse ja dokumendihalduse suunas. Kasutusel on lasteaedadele mõeldud nn e-lasteaia keskkond ELIIS, oleme üks väheseid lasteaedu, kellel õnnestus ühineda Google Educationi keskkonnaga, mis võimaldab suhelda ja teha dokumenditööd mistahes maailma punk-

tist. Hindame seda keskkonda just turvalisuse seisukohast, sest ligipääs sellele on võimalik ainult töötajatel töömeilide kaudu. Praeguseks oleme leidnud ka meile sobiva dokumendihaldus- ja arhiveerimiskeskkonna, mis võimaldab ära lõpetada paberarhiiviga toimetamise.

Keskkonnateadlik saab olla ainult siis, kui mõistame, et oleme osa loodusest ja oskame meid ümbritsevas keskkonnas käituda. Asume tööstuspiirkonnas ja

seetõttu oleme püüdnud kujundada oma õueala selliselt, et tekitada lastele kohti, mis võimaldavad looduse tundmaõppimist lasteaia aiast lahkumata. Eriti uhked oleme meie ökoehitusena valminud õuesõppemajakese üle, mille valmimisel osalesid ehitaja juhendamisel-koolitamisel lasteaia töötajad, lapsed ja lapsevanemad. Sellel aastal õppisime koos lastega tundma seenemaailma nii metsas, meie toidus kui ka elukeskkonnas. Aga mitte ainult – teame nüüd ka seda, kuidas käituda ohutult ning ennast ja loodust säästvalt nii metsas kui metsaande suhu pistes.

Sellel retkel on meil olnud mitmeid abilisi, nende hulgas tublid kodutütred, kes oma koolivaheaja arvelt olid valmis kõigi meie lasteaia lastega Ihaste metsas ellujäämisnippe jagama. Aga kõige rohkem pakkus lastele põnevust seenemets Tammeluhal Kaiu järve ääres, kus ka kõige pisemad lapsed tundsid siirast rõõmu iga leitud kukeseene üle. Saime tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusele soetada selle projekti raames hulgaliselt digiseadmeid, mida lapsed metsas looduse uurimisel usinasti kasutasid. Kui oleme seadnud eesmärgiks, et lapsed õpivad looduskeskkonda tundma ja sellest hoolima, siis parim tulemus meie püüdlustele on siin: poiss läheb koos isaga lasteaiast üle muru koju ja ütleb isale „Vaata hoolega, kuhu sa astud, sest siin võib keegi elada!“ Innovaatilisuse ja keskkonnateadlikkuse ühendajaks on loovus, sest nii robootiliste seadmetega kui ka metsas tegutsedes saavad lapsed ise toimetada, oma mõtteid ja ideid rakendada ning olla loovad. Täiskasvanute ülesanne on jälgida, et lapsed digimaailma või metsa ära ei kaoks.

kas on meie tervise- ning loodusnädalate traditsioon. 29 nädala tegevusideed sünnivad ühistes ümarlaudades, toetame tervislikke eluviise ja rohelise kooli põhimõtteid. Kogemuste saamiseks osaleme ka eri konkurssidel, palju käiakse

teistest lasteaedadest meie majas õppimas, jagame oma teadmisi ka tulevastele õpetajatele – oleme Tartu ülikooli praktikabaas. 21. sajandi oskuste õpet toetavad meie laste igapäevased kaaslased – robootilised vahendid.

Südames elamine ja südamest tegutsemine tähendab pidevat koostööd. Koostegemine on väärtus, mis õpetab jagama ning üksteist kuulama. Midrimaa laste nõukogu tõdes ühiselt: koos on palju lõbusam ja põnevam!

TEA PENDLA Lohkva lasteaia direktor

Lasteaial on suur ülesanne luua võimalused tulevikuinimese arendamiseks, teadmata, milliseid oskusi vajavad meie lapsed 20–30 aasta pärast. Arvestades meie elu ja ühiskonna kiiret arengutempot, võime seda ainult oletada.

Lohkva lasteaia meeskond on teinud järjepidevalt tööd selle nimel, et välja töötada need väärtused, oskused ja omadused, mis võiksid olla tulevikus meie praegustele lasteaialastele vajalikud, aga ka need, mille võiks tänapäevast tulevikku kaasa võtta. Nii ongi meie lasteaia eripära kantud kolmest põhimõttest: uuenduslikkus, keskkonnateadlikkus ja loovus. Igal õppeaastal tegevuskava koostades jälgime, et kõik need kolm suunda oleksid tasakaalus ja omavahel seotud.

Lohkva lasteaed on töötajate ja laste digipädevuste arendamise poolest tuntud nii Eestis kui kaugemal maailmas. Meie õppejuht Anneli Mõtsmees võttis oma südameasjaks kõigi Eesti lasteaedade toetamise ja oli üks Eesti Alushariduse Haridustehnoloogia Innovaatorite liikumise algatajatest.

Anneli ütleb, et tema eesmärk on jagada AHI kaudu haridustehnoloogilisi teadmisi alushariduse valdkonnas, sest leiab, et meil lasub vastutus laste ettevalmistamisel tehnoloogiarikkas keskkonnas hakkama saamiseks. Anneli käis selle aasta juunis Jaapanis rahvusvahelisel konverentsil tutvustamas meie lasteaia tegevust laste digipädevuste arendamisel ja tuli tagasi tõdemusega, et oleme oma laste arendamisel selles valdkonnas maailmas esirinnas.

2018. aastal saime Eesti Kvaliteediühingult auhinna haridusvaldkonna innovatsiooni valdkonnas

ja olime ka üks rahvusvahelise innovatsioonikonkursi nominente.

Loomulikult on kõik eelnev igapäevase suure töö ja õnnestunud personalivaliku tulemus, sest juhina võivad sul olla vägevad plaanid ja uhked ideed, aga kui inimesed ei ole valmis kaasa tulema, siis ei realiseeru need plaanid ja ideed kunagi. Üsna kindlalt võib väita ka seda, et võrreldes teiste Eesti lasteaedadega on meie lasteaia robootiliste õppevahendite valik üks mitmekesisemaid. Olime esimesed Eestis, kes tõid maale Dashi ja Doti robotid – leidsime ja soetasime need Prantsusmaalt. Koostöö tulemusel firmaga Insplay on need robotid nüüd kõigile soovijatele kättesaadavad. Robootilised õppevahendid on kallid, aga oleme seadnud oma eelarve prioriteedid selliselt, et saaksime igal aastal uusi vahendeid juurde osta.

Kindlasti on suur rahaline abi olnud ka HITSA projektitoetustest.

Robootiliste vahenditega tegutsemise kaudu saab arendada kõiki

lapsele vajalikke oskusi – õpetajal tuleb lihtsalt nutikas olla. Eks ole ju üsna inimlik, et kui mingi asi on võõras ja sa ei oska sellega midagi peale hakata, siis ei taha seda ka kasutada. Seetõttu organiseerib Anneli enne iga uue seadme kasutuselevõttu nii õpetajatele kui õpetaja abidele õpitubasid ja abistab-juhendab vajaduse korral ka personaalselt.

Keskkonnateadlikkus ei seisne meie meelest ainult prügi sorteerimises või säästvas vee-

Luunja lasteaed Midrimaa UUVE JAKIMAINEN Luunja lasteaia Midrimaa direktor

Üle õue vaatame keskkooli maja, teiselt poolt aeda näeme üht valla uhkustest – Luunja roosiaeda.

Ka Luunja hobuse taies on just meie tänava väravas, peaaegu kõrval lookleb Emajõgi. Meid on lihtne üles leida!

Meie asukoht ja naabrid on meie jaoks olulised. Oleme tervist edendava lasteaiana loonud kogukonna abiga tegutsemisrohke õueala, kus laste lemmikuteks on Tarzani rada, tegevusseinad, kunstmuruga mäeke ja tunnetusrada. Lasteaia põnevad koridorid kutsuvad lapsi liikuma, siin asub ka 58-meetrine siseterviserada „Rõõmsa ratsu rada”.

Hetkel on Midrimaa lasteaed väärtuste raamatu tegemise tuhinas. Raamatu tegelased on meie oma Midrimaa loomad, kes õpetavad lastele lugude kaudu lihtsaid, kuid väga olulisi koosolemise oskuseid. Laste-

aia väärtuste lugusid kirjutasid koolilapsed, vanemad ning lasteaia vilistlased. Meie oma lapsed joonistavad illustratsioone ja maalivad raamatusse pilte aastaaegadest. Raamatu lugude ettelugemine toimub jõulukuu teisel nädalal meie õuemaja lugemistoas.

Jõuluaja sokipeol on võimalus taas selga panna meie piirkonna ehk Tartu-Maarja rahvarõivad. Neid on meil nii väiksematele kui suurematele poistele-tüdrukutele. Laste rahvarõivad valmisid koostöös vanematega ja Luunja Maanaiste Seltsiga. Koos seltsi eestvedajatega oleme saanud mitmeid kaasrahastusi eri projektide jaoks: rahvarõivakoolitused, valla lõikuspeo ja tuuleristipeo korraldamine. Suve hakul toimunud kogukonnapidu „Avatud talude päev“ oli meie piirkonna perede, talunike ja ettevõtjate kokkusaamiskoht. PRIA projekti toel tutvustasime lastele tänapäeva põlluma-

jandusharusid: hobuse-, mee-, marja-, vilja, lamba- ja veisekasvatust. Selline koostegemine jätab hea tunde nii korraldajatele kui osalejatele ning liidab kogukonda.

Kõik need eelpool loetletud toimetamised on vaid laste maailmapildi rikastamiseks.

Igapäevaselt tegeleme kõigis seitsmes rühmas loomulikult laste sotsiaalsete oskuste võimestamisega ja hooliva, avastushimulise, rõõmsameelse, koostöise ja suhtleva lapse arendamisega. Seda märkis ka Tartu ülikooli eetikakeskuse tunnustus „Hea lasteaia edendaja 2018”. Meie rühmad töötavad projektõppe põhimõttel, lapsed on kaasatud planeerimisse. Keskkonnakäpp 2018 tiitel targa tarbija valdkonnas näitab, et oleme teel väiksema jalajälje jätmise poole. KIK-i projektide toel toimuvad igaaastaselt meie keskkonnategemised ja õuesõpe. Pikk ja sisu-

10 M E I L

ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 14. november 2019

Tule ja arenda oma ettevõtet –

kõik muu mõnusaks elamiseks on olemas Kõpust Kõoni ehk seltsis segasem.

21. oktoobril 2017 said üheks Põhja-Sakala vallaks neli eriilmelist omavalitsust: Suure-Jaani vald, Võhma linn, Kõo vald ja Kõpu vald. 1153 ruutkilomeetril asub kaks linna, kaks alevikku ning 70 küla, sh Sandra küla, mis on oma 173-ruutkilomeetrise pindalaga Eesti suurim.

Põhja-Sakala vald on pikkade kultuuritraditsioonidega kaunis ja turvaline elupaik. Piirkonda iseloomustab suurepärane looduskeskkond, heas korras taristu, tugevad kogukonnad ning head tingimused vaba aja veetmiseks. Meil on üheksa lasteaeda, kuus põhikooli, kaks huvikooli, gümnaasium, kümme raamatukogu, kuus rahvaja kultuurimaja, muusikakool ning huvikool, noortekeskused ja -toad, kaheksa spordisaali ning rohkelt muid spordirajatisi. Kutseharidust pakub Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.

metsaonni, metsavahi metsamaja ning neli vaatetorni. Peale selle läbib rahvusparki RMK Oandu-Ikla matkatee. Tihe jõgedevõrgustik ja aeg-ajalt esinevad üleujutused pakuvad suurepäraseid võimalusi veematkadeks. Üleujutus on Soomaal viies aastaaeg, mis tavaliselt kaasneb kevadise jääminekuga, aga võib ette tulla ka vihmasel suvel-sügisel või soojal talvel. Talvel on Soomaa jõed kaane all ning rabad külmunud.

Huvitav viis, kuidas suvel ligipääsmatute paikadega tutvust teha, on suusamatkad ja lumeräätsamatkad.

Spordi ja lõõgastu!

Kultuur ja kogukonnad käsikäes

Vallas on väga head sportimisvõimalused. Valla hallata on kuus võimlat, peale selle on meie territooriumil Lahmuse kooli ning Olustvere teenindusja maamajanduskooli võimlad.

Piirkonnas on kokku 55 spordirajatist, tegutseb kuusteist spordiklubi. Suure-Jaanis on vast valminud valgustusega kunstmuruväljak, mitmetes paikades asuvad välijõusaalid. Kõpust Kõoni leiab sportimisvõimalusi nii noor kui vana. Populaarsed alad on jalg-, korv- ja võrkpall, lauatennis, sulgpall ja veel palju muud huvitavat.

Käesoleva aasta algul valmis vallakeskuses Suure-Jaanis Tervisekoda, kus on peale tervisekeskuse, politsei, kiirabi, apteegi, kohviku, jõusaali ja muu ka veekeskus. Veekeskuse sisekujunduses on lähtutud läheduses paikneva Soomaa viiendast aastaajast ja nii suuri kui väikeseid külalisi ootavad kolme 25 meetri pikkuse rajaga bassein, lõõgastusbassein, perebassein liutoru ja vastuvoolubasseiniga, beebibassein, külmaveebassein, mullivann, eri temperatuuridega Soome saunad, soola-aurusaun ning sanaarium.

On, mida hoida!

Suuresti Põhja-Sakala valla territooriumil asetseb Soomaa rahvuspark, mille erinevate loodusja kultuuriväärtustega tutvumiseks ning matkamiseks on rajatud üheksa õpperada, üksteist lõkke- ja telkimiskohta, neli

Üle valla veavad kultuurivedurit valla hallatavad kultuuriasutused, kuid hindamatu panuse annavad kohalikud külaseltsid.

Huviringe ja erinevaid sündmusi jagub igasse valla kanti. Esindusürituseks on kujunenud järgmisel suvel 23. korda toimuv SuureJaani muusikafestival – kummardus omakandi heliloojatele Artur, Villem ja Eugen Kapile ning Mart Saarele. Festivali üks menukamaid kontserte toimub aasta kõige lühemal ööl päikesetõusu ajal Hüpassaare rabasaarel.

Kandes edasi maailma vaimset kultuuripärandit, laulu- ja tantsupidude traditsiooni ning jätkates Suure-Jaani piirkonna tava, toimub sellel aastal Põhja-Sakala valla II laulu- ja tantsupidu. Jätku saavad Võhma linna päevad, Kõpu Pizzafest, Olustvere pargipidu, erinevad laadad ning hulgaliselt väiksemaid piirkondlikke sündmusi.

Kuigi Põhja-Sakala vallas on kokku saanud neli omanäolist ja eriilmelist piirkonda, siis igas neist on hulgaliselt särainimesi ja tegusaid külaseltse, kes viivad meie elu edasi. Head näited on külateatrite festivali korraldaja ja kogukonna edendaja MTÜ Kuhjavere Küla Selts, aktiivne kogukonna eestvedaja MTÜ Kildu Külade Ühendus, menuka külalaada korraldaja ja kogukonna siduja Sürgavere Külaselts ning palju teisi kogukonnaühendusi, kes on uutele tulijatele igati toeks.

Suure-Jaani tööstusala

Kontsert Suure-Jaani kooli suures saalis

Päikesetõusukontsert

Põhja-Sakala valla I laulu- ja tantsupidu

Tervisekoja veekeskus

Päikesetõus Hüpassaares

Too oma ettevõte Põhja-Sakala valda Oleme vallas uhked oma ettevõtjate üle. Meie suurimad tööandajad on OÜ Eesti Höövelliist, Combimill Sakala OÜ, VinCom OÜ, SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus, OÜ Mangeni PM ja OÜ Kõpu PM. Ettevõtluseks soodsate tingimuste loomiseks on koha-

lik omavalitsus Euroopa Regionaalarengu Fondi toel viinud ellu projekti „Suure-Jaani tööstuspargi arendamine”. Tööstuspargi loomise eesmärk on suurendada ettevõtlusaktiivsust ja töökohtade arvu Põhja-Sakala vallas ning Viljandimaal laiemalt. Meie eelised on logistiline asukoht, kus on tihe transpordi-

ühendus keskuste ja elamupiirkondadega, heas korras tugiteede võrgustik ning vahetu lähedus suurematele maanteedele.

Suure-Jaani tööstuspark pakub ettevõtetele vajaliku infrastruktuuriga varustatud kuutteist tootmis- ja nelja ärimaakrunti, kus on olemas kõik vajalik tootmise alustamiseks või laien-

damiseks, sealhulgas liitumiste valmidus. Ettevõtja, tule ja arenda ettevõtlust meil – kõik muu mõnusaks elamiseks on olemas!

Põhja-Sakala vallas on imeline looduskeskkond, heas korras taristu, tugevad kogukonnad ning hulgaliselt eriilmelisi võimalusi vaba aja veetmiseks.

Tule meile, jää meile!

M E I L

14. november 2019 Ekspress Meedia AS

ON HEA ELADA

dele saavad noored osaleda valla üheksa noortekeskuse tegevuses, mis hõlmab ka kaasalöömist rahvusvahelistes noorsooprojektides.

6.

Sajand teaduskaardil – Jõgeva sordiaretajad on hoidnud Eesti põllumajanduslikku aretustööd maailma teaduskaardil juba terve sajandi. Esimesena seostub paljudele Jõgevaga kartulisort „Jõgeva kollane“, ent kartuliaretus pole ainus, millega Jõgeva alevikus asuv Eesti Taimekasvatuse Instituut endale nime on teinud. Septembris avati instituudi uus teraviljade aretuskeskus.

Teraviljaaretajad said nüüdisaegsed töötingimused, et võtta vastu nüüdisaegseid väljakutseid. Üheks selliseks on näiteks kliimamuutustele vastavate sortide aretamine.

Kuremaa järve rand meelitab suvel kohale rohkesti puhkajaid.

Kümme põhjust, miks elada Jõgeva vallas Kui suures linnas on palju rapsimist ning logistika on keeruline – alates laste kooli, trenni ja koju viimisest kuni asjaajamiseni ametiasutustes, poesabas ja liiklusummikus seismiseni –, siis Jõgeva vallas seda muret ei ole. Elu on stressivaba, kõik on käe-jala juures.

1.

Keskel ja mugavalt kõikjale – Jõgeva linna hingeks ja sümboliks on raudtee. Tartu asub siit poole- ja Tallinn pooleteisttunnise rongisõidu kaugusel ning „porgandite“ sõidugraafik on üpris tihe. Jõgeval elades on võimalik käia mugavalt Tartusse ülikooli või tööle. Jõgeva valla küladest ning alevikest saab linna ja maale tasuta bussiga.

2.

Kodu akude laadimiseks – Jõgeva on mõnus paik kodu rajamiseks. Siin on kõik eluks vajalik. Korterite üüriturg on küll tagasihoidlik, ent mõistliku hinna eest on võimalik soetada Jõgeva valda kas korter või maamaja.

3.

Rikkaliku kultuuri- ja ajalooga piirkond – põnevat avastamist ja vaatamisväärsusi jagub turistidele, puhkajatele, ajaloo- ning loodushuvilistele. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi. Sammud tasub seada ka Endla looduskaitsealale, Laiuse ordulinnuse varemetesse, Kuremaa lossi ning veskisse, Kassinurme mägedesse, Kärde rahumajakesse, Palamuse muuseumisse, Betti Alveri muuseumisse Jõgeval ja Alo Mattiiseni muusikaklassi Jõgeva muusikakoolis. Muide, Oskar Lutsu teostest teada-tuntud punsli eli saab Palamuse apteegist osta siiani. Nagu proviisorid teavad, aitab see kõigi hädade vastu.

4.

Tasemel haridus – Jõgeva vallas tegutseb 11 lasteaeda, üheksa üldhariduskooli, riigigümnaasium, täiskasvanute keskkool, erivajadustega õpilastele mõeldud Kiigemetsa kool ning metsandusharidust pakkuv kutseõppeasutus Luua metsanduskool. Käesoleva aasta septembris alustati õppetööd uhiuues Jõgeva põhikooli õppehoones. Palamuse lasteaiale Nukitsamees valmis uus hoone 2018. aastal. Maja uhkuseks on 12 meetri pikkune bassein, mille tõstetav põhi võimaldab vee sügavuse eri vanuses lastele parajaks reguleerida. Lasteaiakoht Jõgeva vallas maksab 30 eurot kuus. Kui ühest perest käib lasteaias kaks

või enam last, kehtivad soodustused: teise lasteaias käiva lapse eest peab vanem maksma poole osalustasust ning kolmanda, neljanda ja enama lapse eest osalustasu ei ole. Et soodustada koolieelikute lasteaias käimist, on ka koolieelseks aastaks kehtestatud soodushind – 60% tavalisest osalustasust.

Kõigis valla hallatavates lasteaedades saavad lapsed tasuta hommikusööki. Vald tuleb appi ka esimesse klassi mineva lapse vanematele. Jõgeva vallas on Eestis üks suurimaid ranitsatoetusi, 260 eurot.

5.

Tahan tantsida ja laulda … – Jõgeva vallas pakutav huviharidus võimaldab tegevusi igas vanuses, huvide ja võimetega lastele ning noortele. Vallas tegutsevad muusika-, kunsti- ja spordikool. Erahuvikoolidena pakuvad valla noortele tegevust Palamuse laulustuudio, kus saab õppida soololaulmist ja pillimängu (kitarr, basskitarr, trummid, klaver), JJ-Street tantsukool, K-tantsukool ning tantsustuudio Cestants. Lisaks huvikooli-

Palamusel septembrikuus peetava suure Paunvere väljanäituse ja laada üheks tõmbenumbriks on nn nunnunäitus.

Jõgeva linn on tuntud külmalinnana, sest 1940. aasta 17. jaanuaril registreeriti Jõgeva ilmajaamas Eesti külmarekord -43,5 °C, mis on püsinud praeguseni.

Traditsiooniliselt peetakse külmalinnas jaanuari keskpaiku talvetralli ning kasvatatakse või sulatatakse jääpurikaid.

7.

Saalihoki au sees – Jõgeval on üks populaarsemaid spordialasid saalihoki.

Pole ka imestada, sest just siin tegutseb Tähe saalihokimeeskond, kes on 11-kordne Eesti meister. Silmapaistvaid tulemusi on saavutatud ka Eesti ja Euroopa karikavõistlustel. Jõgeva valla olulisemad spordirajatised on Kuremaa ujula ja spordikompleks, Jõgeva spordikeskus Virtus ning Torma spordihoone.

Kuremaal tegutsevad ka ujula ja minispaa. Jõgeva spordikeskuses on aeroobika- ja maadlussaal, pallimängude ning jõusaal.

Sportida saab ka linnastaadionil, tenniseväljakutel ja Jõgeva linna aasta teo vääriliseks tunnistatud kettagolfi pargis. Vaimastvere külas asub Jõgevamaa ainuke täismõõtmetes kunstmurukatte ja valgustusega jalgpalliväljak koos kuulitõukeringi, kaugushüppekasti ning jooksurajaga. Tervisejooksuks ja -kõnniks kasutatakse Kuremaa, Jõgeva ning Siimusti terviseradu.

Jõgeval ja Kuremaal on ka valgustatud suusarajad.

8.

Tegevusi igaks aastaajaks – Jõgeva valla neli piirkonda on jagatud nelja aastaaja vahel. Talvekeskuse tiitlit kannab külmalinn Jõgeva. Siin toimub kolmandal advendil traditsiooniline üle-eestiline jõulurahu väljakuulutamine ning taliharjapäeva paiku talvetrall, kus vastavalt ilmale sulatatakse või kasvatatakse jääpurikaid. Märtsis jõuab rändkarikas kevadkeskusesse Tormasse. Seal tervitatakse kevadet Anna Raudkatsi-

11

le pühendatud tantsuõhtuga, C. R. Jakobsoni koolinoorte kõnevõistlusega ning Jakobsoni talupäevaga. Suvekeskus on Kuremaa, mille ilus mõisapark ja rand kutsuvad suvemõnusid nautima. Suvekeskuse märksõnad on ülevallaline jaanipäev, Jõgeva MC korraldatav rahvusvaheline motomatkajate kokkutulek Jõgevatreff ning küüslaugufestival, mis toob huvilisi kokku nii Eestist kui ka välismaalt.

Palamusel peetav Suur Paunvere väljanäitus ja laat on sügise lahutamatu osa. Väljanäitusel võtab Palamuse üle ka sügiskeskuse tiitli.

9.

Ettevõtjale perspektiivikas piirkond – Jõgeva vald on ettevõtlussõbralik ja panustab ettevõtluse kestvasse arengusse. Jõgeval on väärt tööandjad, kes ootavad oma ettevõtetesse aktiivseid ja töökaid inimesi. Ettevõtluse arendamiseks on olemas hea logistika, ligipääsetavus, taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Valla ettevõtete hulgas on enim selliseid, mis tegelevad põllumajandusliku tootmisega, ent olulisel määral on esindatud ka teenindus-, kaubandus-, metsandus- ja ehitussfäär. Suurima töötajate arvuga ettevõtted on kaubandusega tegelev Jõgeva Majandusühistu, Jõgeva haigla, saematerjali tootja AS MO-Puit, mööblitootja osaühing Softcom, puitehitiste tootja AS Valmeco ja põllumajandusettevõte Laiuse põllumajanduse osaühing.

10.

Väärikas eneseteostus igas eas inimestele – peale laste ja noorte pakutakse Jõgeva vallas mitmesuguseid huvitegevuse võimalusi täiskasvanutele ning seenioridele. Mitmel pool toimivad aktiivsed eakate ühendused, Jõgeval aga ka sadakonda inimest ühendav Arukate Akadeemia. „Akadeemikute“ igakuistel kokkusaamistel kuulatakse huvitavaid loenguid, et nüüdisaegse eluga kodumaal ja kogu maailmas hästi kursis olla.

Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla ühinemisel moodustus uus haldusüksus Jõgeva vald 24. oktoobril 2017. Peale nelja omavalitsuse kuuluvad Jõgeva valla koosseisu ka endise Pajusi valla Kaave küla ja endise Puurmani valla Jõune, Härjanurme, Pööra ja Saduküla külad. Ühinenud omavalitsuse territoorium on 1040 km².

12 M E I L

ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 14. november 2019

Enne Pariisi käi ära Nuustakul Otepää vald pakub nii kauneid looduselamusi kui ka tänapäevast ja kvaliteetset elukeskkonda.

Tuntud kõnekäänd soovitab enne Pariisi minekut ära käia Nuustakul. Kunagine Nuustaku on tänapäeval Otepää ning tõepoolest, kes selle kauni paiga enese jaoks avastanud on, võib sealt küll Pariisi sõita, kuid suure tõenäosusega soovib peatselt tagasi tulla.

Otepää vald pakub palju avastamis- ja imetlemisväärset.

Kauneid elamusi kogevad nii need, kes on valla enesele elukohaks valinud, kui ka need, kes siiakanti puhkama või Eestimaa turismiaaretega tutvuma sõidavad.

Otepää on nii lähemalt kui ka kaugemalt pärit külalistele armastatuimaks puhkekohaks, siin asuvad majutusasutused ja mitmed kõrgete auhindadega pärjatud toitlustuskohad.

Palju vaatamisväärsusi Pärast haldusreformi on Otepää vald laienenud. Siia kuuluvad endine Sangaste vald, samuti osa Puka ja Palupera valdadest.

Kõik endised vallad, mis Otepääga ühinesid, tõid kaasavaraks oma vaatamisväärsused.

Otepää linna tuntakse kui Eestimaa talvepealinna ja spordimekat, ent peale selle on vallas ka palju muid lahedaid kohti.

Praeguseks juba ununema kippuv lause „Täis nagu Puka pritsimees” on seotud endise Puka vallaga. Puka pritsimehed said kuulda, et Eesti endisaegne president Päts sõidab Puka jaamast läbi ja seadsid end kiiruga perroonile rivvi. Vaskkiivrid, pasunad ja pandlad kiiskamas, pealikul isegi paraadmõõk vööl. Eelmisel ööl

oli tulevase sündmuse tähistamine nii väsitav, et pealik unustas kiiruga pikkadele valgetele aluspükstele paraadpüksid peale tõmmata. Juhtunu sai mõõdupuuks, mis võeti kokku lausega: „Täis nagu Puka pritsimees!”

Sangastes asub näiteks kuulus Sangaste loss, kus tegutses Eesti üks tuntumaid sordiaretaja, Sangaste rukki aretaja – krahv Berg. Tema pärand on siiamaani see, mis inimesi Sangastesse tõmbab. Sellel suvel avati Sangaste lossi ringtallis põnev kogu perele mõeldud väljanäitus „Rukkikrahv ja ilmaimed” krahv Bergi ajastust. Sangastes asub ka Eesti ühe kõige omanäolisema kirjaniku – August Gailiti sünnikodu. Siin on elanud ka kirjanik Richard Roht.

Nõuni kandis asub legendaarne Leigo talu, kus kõlavad igal augustikuul nõiduslikud kontserdihelid.

Variatsiooniderohke loodus Põllumajandusliku Sangaste foonil kerkib esile Otepää piirkond oma kurvilise maastiku ning maalilise Pühajärvega, mida teavad vist küll kõik eestlased ning mida 1991. aastal on õnnistanud ka dalai-laama.

Pühajärve kauneid vaateid ilmestavad viis saart: kahest saarest liitunud Sõsarsaared, Kloostrisaar, Suur-Lepasaar ja Väike-Lepasaar. Kaladest elutsevad Pühajärves särg, ahven, latikas ja haug. Esineb ka koha, kiiska, lutsu, kokre ja angerjat. Lindudest elavad Pühajärve piirkonnas ning mujalgi Ote-

pää ümbruses metsvint, lehe- ja põõsaslinnud, hallhaigur, musttoonekurg, sookurg, kodukakk, väike-konnakotkas, kalakotkas ja värbkakk. Loomadest liiguvad selle kandi metsades mäger, rebane, mink, metskits, põder, kobras, saarmas ja halljänes.

Otepäält Tartu poole minnes jääb tee peale Nõuni oma kauni järvega, kus Nõuni Purjeklubi liikmed purjetamas käivad. See koht ootab kindlasti taasavastamist.

Erinevad töövõimalused Palgatase on Otepää vallas natuke kõrgem kui mujal Valga maakonnas. Suuremad tööandjad vallas on UPM-Kymmene vineeritehas ja Pühajärve Spa & Puhkekeskus.

Paljudel on oma pereettevõtted eri valdkondades, millest üks eelistatumaid on turism.

Paljud vallakodanikud käivad tööl suuremates keskustes: Tartus, Valgas ja Võrus. Toimiv bussi- ja rongiühendus teeb mugavaks nii töised liikumised kui ka vaba aja veetmise.

Otepää gümnaasium linnulennult FOTO: RAGNAR VUTT

Hea keskkond peredele Otepää vald on elukeskkonnana rahulik, roheline ja sagimist täis. Seda nii talvel kui ka suvel, sest mõlemal aastaajal toimub hulgaliselt erinevaid spordi- ja kultuurisündmusi. Imepärane maastik ja rahu võluvad kõiki, kes sellesse kaunisse Lõuna-Eesti piirkonda satuvad.

Otepääl on head puhkamisja vaba aja veetmise võimalused, vallas on nii bussi- kui ka rongiühendus.

Otepää – Eesti lipu häll

FOTO: MONIKA OTROKOVA

Seisuga 01.01.2019 elab Otepää vallas 6567 elanikku. Loodud on head võimalused saada kvaliteetset haridust kodu lähedal. Vallas on üks gümnaasium, kolm põhikooli, muusikakool, kunstikool ja neli lasteaeda.

Otepää gümnaasium on aastaid olnud oma eksamitulemuste põhjal Valga maakonnas üks parimatest koolidest.

Lastega peredele pööratakse vallas palju tähelepanu – Otepää valla sünnitoetus on 600 eurot.

Peale selle makstakse toetust esimesse klassi astujatele ja koolilõpetajatele.

Kolme- ja enamalapselised pered on lasteaia toiduraha maksmisest priid. Laste spordiklubiline tegevus on samuti valla rahastatud.

Sport ja kultuur

Lumine Tehvandi FOTO: ANDREAS NIGOL

Otepää on Eesti talvepealinn ning kes räägib tasemel talispordialadest, nimetab kindlasti ka Otepääd kui Eesti tuntuimat talispordimekat. Kindlasti on Otepää talvepealinna tiitel valla arengule kaasa aidanud. Siin on mäesuusakeskused Väikesel Munamäel ja Kuutsemäel ning kogupere lumepark Otepää Winterplace. Siit käivad läbi Tartu maratoni suusa- ja rattavõistlused ning toimub legendaarne saunaorienteerumine Euroopa Saunamaraton Otepääl. FIS-i MK-etappidest ja rahvusvahelistest IBU laskesuusatamisvõistlustest rääkimata. Suvel on toimumas IRONMAN Otepää triatlon ning juba terve Baltikumi suursündmuseks saanud Rally Estonia.

Just siin asuvad kuulsad Tehvandi ja Kääriku spordikeskused, mis tõenäoliselt pikemat

M E I L

14. november 2019 Ekspress Meedia AS

ON HEA ELADA

13

Looklev Pühajärv FOTO: TIMO ARBEITER

tutvustust ei vaja. Tänu Kääriku spordikompleksi arengule ning juurdeehitustele on aga esile kerkimas kergejõustik ja noortesport. Tänu neile on Otepääl oma spordilaagreid pidamas mitmed sportlased nii kodukui ka välismaalt. Spordi poole pealt on avastamisrõõmu rohkesti!

Otepää pole mitte ainult sportlik vald, vaid ka väga kultuurilembeline ja pika ning rikkaliku ajaloolise minevikuga piirkond. Pühajärve rannas toimuvad kõigile tuntud muusikafestivalid Pühajärve jaanituli ja retromuusikaaustajate lemmiküritus Retrobest.

Tegutsemist ja avastamist jagub nii valgeteks suvepäevadeks kui ka pikkadeks pimedateks talveõhtuteks. Spordisõber võib suusad alla panna ja minna liuglema suusaradadele, kultuurisõpru ootavad kontserdid valla kultuurimajades, külades ja mujal.

Kohalikud hindavad kõrgelt

Kui Otepää vallas elavatelt inimestelt uurida, miks nende kodukant hea on, pole vastuste puudust karta.

Otepää vallas on hea elada, sest tegemist on looduskauni kohaga, kus kõik on praktiliselt lühikese autosõidu kaugusel.

Hästi arenenud haridusvõrgustik annab võimaluse valida, kuhu haridusasutusse oma laps panna. Siin on olemas igakülgsed võimalused nii sportimiseks kui ka vaba aja veetmiseks, kultuurimajades toimuvad erinevad kontserdid ja muud sündmused.

Otepää vallas on aktiivsed kogukonnad, kes korraldavad ühiselt igasuguseid toredaid üritusi. Tuntuimad on ehk Vidrike, Pedajamäe ja Arula küla.

Kohaliku seltsielu ja kolmanda sektori tegevuse jaoks on võimalik vallast erinevaid toetusi saada.

Kohalikud ja need, kes pealinnast siia on tulnud, kiidavad rahu ja vaikust. Otepää valda

on elama ja oma ettevõttega tegutsema tulnud näiteks Jüri Makarov, kes peab oma maakodus lambaid.

Väärikas ajalugu Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets, kus pähkleid korjamas käidi. Nii olevatki Nuustaku nimi tekkinud saksakeelsest sõnas Nusstag – pähklipäev. Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, õnnistati sedagi Nuustaku nimega, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922).

Linna nimetust kannab Otepää alates 1. aprillist 1936.

Lisaks talvepealinnaks olemisele on Otepää ka Eesti sinimustvalge rahvuslipu häll, sest just Otepää kirikus õnnistati 1884. aastal esimene rahvuslipp Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna. Üks kange kants on Otepää läbi aegade olnud: keset linna

asub karupeakujuline Linnamägi, mille järgi Otepää – Oti pea, on oma nimegi saanud.

Muistse vabadusvõitluse ajal on Otepää Ugandi maakonna keskusena olnud Tartu kõrval üks tähtsamaid keskusi.

Linnamäel asus piiskop Hermanni loss, mis rõhutab veel kord Otepää tähtsust kaubanduskeskusena. On ju siin üks teede ristumiskoht: Pihkvasse on siit 140 km, Riiga 208 km, Tallinna 220 km.

Kohalike kangus ja eesrindlikkus paistab kaugele välja – Otepääl tegutses vaimulik ja eesti keele ning rahvaluuleteadlane Jakob Hurt, kes oli üks juhtivaid ärkamisaja tegelasi.

Otepää gümnaasium oli aga esimene emakeelne maagümnaasium. Otepäält on pärit teisigi tuntud inimesi: skulptor Ferdinand Sannamees, telemees Urmas Ott, ajakirjanik Mart Juur, laulja Marju Länik, kirjanik Mats Traat jpt.

14 M E I L

ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 14. november 2019

Kompaktne, kultuurne ja turvaline Viljandi Öeldakse, et eestlane unistab majast vaikses metsatukas, mis oleks samas mere ääres, linnas, kiviviske kaugusel koolist, lasteaiast ja kaubanduskeskusest, töökoha lähedal ning kust oleks mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel teater, kino ja kontserdisaal.

Selline koht on tegelikult ka olemas. See on Viljandi!

Kauni järve kaldal asuv LõunaEesti linn on oma 17 000 elanikuga täpselt paraja suurusega, et pakkuda kõike, mida ühelt linnalt oodata, ja samas olla eemal suurlinnale omasest kärast ja sagimisest.

Lisaks üle maailma tuntud pärimusmuusika festivalile on sellel Tallinnast 160 ja Tartust 80 kilomeetri kaugusel asuval linnal pakkuda veel ootamatult palju.

Innovatsioon Viljandis Viljandis on suurepärased koolid, teater, kino, kontserdisaalid, galeriid, õdusad kohvikud ja tipptasemel restoranid. Tänu linnas tegutsevatele asutustele ja ettevõtetele on tööpõld lai väga erinevate erialade spetsialistidele. Viimastel aastatel terves maailmas laineid löönud Cleveron on kasvanud üheks linna suurimaks tööandjaks ning ettevõtte kasvuhoog ei näita raugemismärke. Sellest viimase miili logistikalahendusi arendavast ettevõttest on saanud Viljandi ja terve Eesti innovatsiooni lipulaev.

Kuid Cleveroni pakirobotid on kõigest üks viljandlaste nutikuse ja ärivaistu näitaja. Kõige tõenäolisemalt võib viljandlaste kätetööga kokku puutuda hoopiski magamistoas. Nimelt on igast neljast Euroopas toodetud padjast kolm valmistatud Viljandis, kas Deluxi, Toom Tekstiili või Mivar Viva tehases. Peale selle võib Deluxi ja Bed Factory Swedeni tooteid leida mitmetest maailma tipphotellidest.

Tuntumatest Viljandi kaubaartiklitest tasub veel välja tuua Hansa Candle’i küünlad ning Viljandi Akna ja Ukse valmistatud … arvasid õigesti, aknad ja uksed.

Suur rõhk kvaliteetsel haridusel Viljandlaste edu on rajatud haridusele. Linnas loodi esimesena Eestis riigigümnaasium.

2012. aastal asutatud Viljandi gümnaasiumist on saanud üks kohaliku kogukonna eestvedajaid ning kooli ja selle õpilaste positiivne energia on tunda üle kogu linna. Tänavu kevadel va-

liti Viljandi gümnaasium Eesti aasta kooliks.

Peale kesklinnas asuva gümnaasiumi on Viljandi igas piirkonnas oma põhikool. Tänu sellele on Viljandis tavaline, et lapsed lähevad kooli jala, sest teekonnad on lühikesed ja sõpru, kellega ühes minna, palju.

Pärast koolitundide lõppu ootavad lapsi ja noori huvikoolid, kus igaüks saab endale meeldiva hobi või spordialaga tegeleda. Kunstikoolis pakutakse võimalust maalida, meisterdada, kalligraafiat õppida või fotograafiaga tegeleda. Muusikakoolis on esindatud pea kõik pillid, mida meie maal tuntakse, ning sealsed muusikakollektiivid annavad võimaluse õpitud oskusi koos teistega üheskoos rakendada.

Spordikoolis haaratakse kinni suurepärastest võimalustest, mida Viljandi loodus sportimiseks pakub. Siit on sirgunud nii tipptasemel sõudjaid, vibusportlasi, võrkpallureid kui ka kergejõustiklasi. Huvikoolis ootavad lapsi erinevad tantsuja etenduskunstide ringid, aga ka mehhatroonika, laevamudelismi ja motoring. Kõik need on vaid väike osa huvikoolides pakutavatest võimalustest.

Peale selle tegutseb linnas jalgpalliklubi Tulevik, kes on enda kanda võtnud noorte pallivõlurite koolitamise – seda võimalust kasutavad Viljandi poisid ja tüdrukud agaralt ära. Lisaks saab käia tennise-, jalgratta- ja hokitrennis.

Lastekasvatamine on Viljandis tänu suurepärastele haridusvõimalustele ja linna rahulikkusele-turvalisusele väga eriline.

On täiesti tavaline, et vabal päeval või koolivaheajal veedavad lapsed terve päeva õues. Oma salaonn ja mängumaa kuulub iga Viljandis kasvanu lapsepõlvemälestuste hulka.

Kirev kultuurielu Kõrgkultuur pole Viljandis kunagi 15-minutilisest jalutuskäigust kaugemal. 100. hooaega tähistav Ugala teater hoolitseb selle eest, et teatrielamused jõuaksid igas vanuses ja erineva maitsega publikuni. Laste- ja noortelavastused, muusikal, kodumaine ja maailma teatriklassika on

Ugala repertuaaris alati esindatud.

Eesti üks moodsamaid kinosid on Forum Cinemas Centrumi kino, mis toob värsked linateosed nii Eestist kui välismaalt Viljandi rahva ette.

Pärimusmuusika ait on ilmselt kõige rohkem tuntud kui Viljandi pärimusmuusika festivali tuiksoon. Kuid peale igasuvise muusikapeo korraldab Eesti pärimusmuusika keskus oma majas kontserte, õpitubasid ja muid üritusi aasta läbi. Aida lavale jõuab muu hulgas palju džässkontserte ja stand-up-komöödiaetendusi.

Viljandi kunstielu on tõeliselt rikas. Seda juhib Kondase keskus, mis on keskendunud naivistliku Viljandi kunstniku Paul Kondase loomingule.

Lisaks Kondase tööde püsinäitusele näeb keskuses vahelduvaid näitusi kodu- ja välismaistelt loojatelt. Kondase keskus tegeleb ka autsaiderkunsti uurimisega – see on looming, mis jääb väljapoole tavapäraseid kunstivoolusid.

Peale Kondase keskuse asub Viljandis veel vanameister Enn Põldroosi eramuuseum. Hiljuti asus Viljandis tegutsema kunstnik Ave Nahkur. Üks põnevamaid galeriisid on antropoloogi ja kunstikoguja Paul Firnhaberi kodugalerii, kus Ameerika vanahärra eksponeerib oma pika karjääri jooksul kogutud kunstiväärtusi ja jutustab nende kõrvale kordumatuid lugusid.

Hiljuti avati Viljandis Rüki galerii, mis keskendub kaasaegsele kunstile. Galeriis korraldatakse koos Eesti Jazzliidu ja vinoteegiga Mulks ka džässkontserte.

Peale selle tegutsevad Viljandis ka linnagalerii ja Sakala keskuse galerii.

Viljandi linn seisab järve ürgoru kõrgel kaldal ja paljude majade akendest avanevad kaunid vaated ümbritsevale maastikule.

Viljandis saab sumedaid suveõhtuid nautida sõpradega pinksi mängides.

Viljandis toimub peale Folgi ka teisi festivale Viljandi pärimusmuusika festival, rahvasuus lihtsalt Folk, on ilmselt Eesti populaarseim festival. Iga aasta juulikuu viimasel nädalavahetusel kasvab Viljandi rahvaarv mitmekordseks, kui 30 000 inimest nelja päeva jooksul maailma parimat pärimusmuusikat naudivad. Festival on eesmärgiks võtnud jätkusuutlikku-

Hansapäevade ajal saab vanalinn erilise ilme ja käib tihe kauplemine.

M E I L

14. november 2019 Ekspress Meedia AS

ON HEA ELADA

15

FOTOD: SILVER TÕNISSON

Lossimäegedest avanevad unustamatud vaated järvele.

Linna sünnipäeva tähistatakse ühise piknikuga.

Vana veetorn on Viljandi tuntuim maamärk.

Viljandlasi seob tugev kogukonnatunne.

Talvine järvejää pakub mõnusat ajaveetmise võimalust.

Jõulude ajal muutub Viljandi vanalinn muinasjutumaaks.

se ja nii ei kasutata muusikapeo ajal ühekordseid nõusid ning tekkiv prügi sorteeritakse, et jätta maha võimalikult väike ökoloogiline jalajälg.

Peale Folgi mahub Viljandi kultuurikalendrisse veel mitmeid festivale. Suve algust märgivad Viljandis hansapäevad, mis on kohalike pidu, kus näidatakse oma parimat kokakunsti, tehakse koos muusikat, sporti ja loomingut, kaubeldakse hansalinnale vääriliselt ning pidutsetakse aasta valgeimatele öödele kohaselt.

Viljandi vanamuusika festival toob igal suvel linna palju tippmuusikuid ning festival Notafe pakub osalejatele uusi kogemusi, kohtumisi ja sündmusi etenduskunstide valdkonnas. Suve lõppu tähistab septembri keskel toimuv linna sünnipäev.

Sügise tippsündmus on Viljandi kitarrifestival, mis pakub nädala jooksul esitusi maailma tippkitarristidelt ja parimatelt kodumaistelt interpreetidelt.

Päeval sport, õhtul melu Lisaks vaimule hoiavad viljandlased ka oma keha heas toonuses. Veebruaris, kui Viljandi järv on paksu jääkihi all, vallutavad selle uisutajad ja toimub Mulgi uisumaraton. 1. mai suurjooks ümber Viljandi järve on Eesti pikimate traditsioonidega spordisündmus. Järsud tänavad toovad Viljandisse mitmeid jalgrattavõitlusi. Peale selle toimub linna tänavatel aasta läbi mitmeid jooksuvõitlusi.

Viljandlased peavad lugu heast toidust ja mõnusast äraolemisest. Restoranid Ormisson ja Harmoonia ning kohvik

Fellin pakuvad hõrke à la carte maitseelamusi. Kohvik Amrita pakub aga paljude arvates Eesti parimat pitsat. Rohelisest Majast möödudes võib tunda sealse kohviku röstikojast tulevat värske kohvi lõhna ja värskete saiakeste hõngu. Õhtuste elamuste otsijad leiavad kesklinnast kohviku Legend, klubi Pööning ja vinoteegi Mulks. Lisaks on linnas veel palju kohvikuid, pubisid ja restorane.

Viljandi teevad eriliseks kauni keskkonna, ettevõtlike inimeste ja aktiivse kultuurielu koosmõju. Selles linnas tekib tõeline kogukonnatunne. Põnevaid üritusi, toredaid kohvikuid ja kultuuri leidub paljudes linnades, kuid Viljandis on see kõik kompaktselt koos, käejala juures. Viljandis pole kiire,

sest ühest linna otsast teise minnes ei pea ummikus istuma, autole ei pea parkimiskohta otsima ning kui tuleb mõte, et võiks päeva looduses veeta, ei pea minema kaugemale kui ümber Viljandi järve kulgevale matkarajale. Viljandi pakub sulle aega, kogukonda ja kodutunnet. Haara võimalusest kinni!

Pärimusmuusika aidas toimuvad kontserdid aasta läbi.

Loe Viljandi kohta lähemalt: www.visitviljandi.ee

Miski ei maitse hommikul paremini kui värsked saiakesed.

16 M E I L

ON HEA ELADA

UNISTAD OMA MAJAST? Ehitame Sulle maja 5 kuuga!

Tellides maja on projekteerimine ja ehitusluba TASUTA!

Ekspress Meedia AS 14. november 2019