NAABRITEVAHELISED SUHTED: üle aia ulatuvad viljad võib naaber endale noppida Lk 10 Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisotsus on ammu tehtud, aga pole maad ega hüvitist
Pagaritööstusele tõi euro ja inimeste uued kombed kaasa müügimahu suure langemise Lk 4–5
Lk 6–7
Siim Talmar:
Eesti harrastussportlased keeravad omale tippvarustust hankides vindi üle Lk 8–9
www.maaleht.ee
15. juuli 2021 Nr 7
Suur valik voodipesu Bambusrätikud Pleedid Tekid Padjad Villatooted
Combitrans OÜ on Warmeston OÜ ettevõtete gruppi kuuluv hakkepuidu tootmise- ja transpordifirma. Ettevõtte põhitegevus on hakkepuidu tootmine ja transport pelletitehastesse üle Eesti ning valmistoodangu (puidugraanul) vedu tehastest erinevatesse sadamatesse. Oleme veendunud, et kvaliteetse teenuse pakkumiseks ja ka juhtide rahulolu suurendamiseks saab kasutada vaid korralikku ja värsket tehnikat. Masinapargi keskmine vanus on 2–3 aastat ja tehnikat uuendame pidevalt. Seoses Warmeston OÜ grupi kiire kasvuga oleme ka meie kiiresti kasvanud ja tänaseks on meie masinapargis juba üle 25 veoki, mitu puiduhakkurit, võsagiljotiini ja forvardrit, mis paiknevad kõikjal üle Eesti.
HAKKURI OPERAATOR Kõik hommikumantlid nüüd
44€ 55€
E-tekstiili kaupluses Port Artur 2 keskuses hinnad all kuni
45%
Esinduspoed Tallinnas Paldiski mnt 29 ja Pärnus Port Arturi keskuses.
E-pood: www.e-tekstiil.ee
TÖÖÜLESANDED: metsamaterjali purustamine hakkuriga (töö üle Eesti). NÕUDED: vajalik hakkuriga töötamise kogemus. OMALT POOLT PAKUME: • uut ja tänapäevast tehnikat, • stabiilset tööd, • kindlat töötasu.
KANDIDEERIMISE INFO: lisainfo saamiseks helistada telefonil 5340 2570. Kandideerimise tähtaeg 31.07.2021 VAJALIKUD DOKUMENDID: CV KONTAKT: Andre Osi, juhataja. E-post andre@combitrans.ee, telefon 53402570.
2 U U D I S E D
PÄRNU MAALEHT Nr 7 15. JUULI 2021
PÄRNU LINNAVALITSUS
Pärnu saab uue silla kahe aasta pärast Pärnu linnavalitsus otsustas välja anda ehitusloa Raba-Lai silla rajamiseks, silla ehitamisega on kavas alustada selle aasta sügisel ja saada sild valmis 2023. aasta suveks. “Sõnadele järgnevad teod. Oleme asjaajamistega niikaugel, et varsti saab ehitama hakata,” kinnitab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Linnavalitsus kavatseb lähinädalatel välja kuulutada riigihanke, et sügisel ehitamisega alustada. Silla tõenäoline valmimisaeg on 2023. aasta suvel. Pärast Raba-Lai silla valmimist ligikaudu viie aasta pärast on plaanis ümber ehitada Kesklinna sild. Kuigi ajakirjanduses on kõlanud väiteid, et Kesklinna sillal lõpetatakse autoliiklus, ei vasta need tõele. Sild ehitatakse ümber nii, et selle äärtes laieneb jalakäijate ja kergliiklejate ala, autotee jääb kahe sõidurea laiuseks. Kosenkraniuse sõnul on kesklinna jalakäijasõbralikumaks muutmiseks arutatud erinevaid variante, kuid seda, milline saab olema Kesklinna silla ja selle ümbruse liikluslahendus, saab otsustada pärast Raba-Lai silla valmimist. Linnavalitsus prognoosib, et Kesklinna silda hakatakse pärast RabaLai silla valmimist vähem kasutama, kuid autoliiklus jääb sinna siiski alles.
Kolm Pärnu rannapromenaadil oksjoniga ettevõtjate kasutusse antud maa-ala.
Rannapromenaad läbis uuenduskuuri
PÄRNU MAALEHT
Pärnu rannas lõppesid jaanipäevaeelsel nädalal Side tänava pikendusest promenaadi keskel asuvate puitplatvormideni ulatuva rannapromenaadi osa uuendamistööd, mis läksid maksma ligi pool miljonit eurot. Rannapromenaad valmis 2006. aastal. Selle osaline renoveerimine võeti ette selleks, et parandada promenaadi üldist väljanägemist ning pakkuda külastajatele kaasaegsemaid söömis- ja vaba aja veetmise võimalusi. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius hindab, et suvepealinna rand on esindusrand, kuhu tullakse Eestist ja kaugemaltki. “Peame igal aastal pakkuma midagi atraktiivset,” märgib linnapea. “Tänavu rõõmustab meie külastajaid uuenenud promenaad, mille ääres avavad uksed uued söögikohad.” Side tänava pikenduselt tulija märkab esmalt uut asfaltteed, mille kaudu operatiivsõidukid ja ranna teenindajad randa saavad sõita. Sellel teel võib sõita ainult linnavalitsuse kirjalikul
loal, külastajate jaoks on veerandsada autot mahutav tasuline parkla ja uued jalgrattahoidlad. Kes rannas tasuta vett juua soovib, võiks kodust tühja pudeli või topsi kaasa võtta ja selle AS Pärnu Vesi veepüstaku all puhta kraaniveega täita. Side tänava pikenduse veepüstak on enne puitplatvormidel asuvaid konteinereid, teised kaks paiknevad Lehe tänava pikendusel laste mänguväljaku ääres ja naiste randa viiva tee otsas. Peale veeanumate täitmise võib püstakute all käsi ja jalgu pesta. Uutel puitplatvormidel on konteinerehitised, millest kahes on väljakäigud ja dušid ning ühes rannateenindajatele mõeldud jäätmejaam. Väljakäikudele pääseb ligi ka ratastooliga, selleks on ehitatud kaldteed. Platvormide juurde on püstitatud 14
masti, mille otsas lehvivad sinivalged tuulelipud. Merele kõige lähemale jääval platvormil ja purskkaevu ääres kavatsevad OÜ Martensi Maja ja OÜ OKO Restoranid avada kahekorruselise U-kujulise restorani ja ühekorruselise avatud teenindus- ja istumisalaga vabaõhu-kokteilibaari. Baar asub puitplatvormil, restoran purskkaevu ääres. Söögikohtade püstitamine ei olnud AS Nordeconi võidetud rannapromenaadi hanke osa ja neid ehitavad ettevõtjad ise. Mõlema söögikoha projektijuhi Iris Abdullajevi sõnul üritavad nad puitplatvormil asuva baari avada selle nädala lõpus, kuid purskkaevu juures paikneva restorani avamine jääb juuli algusesse. Baar kannab nime Poko B ja seal pakutakse eelkõige sušit, U-kujuline restoran Poko keskendub suurele pitsavalikule. “Restoranides saab kaunist vaadet nautida ka katuseterrassil,” selgitab Abdullajev. “Restoranide vägesid juhatab alkoholivabade
BISON
Ameerikapärane toidukoht Pärnus, Rüütli 14
www.redsom.ee
UUED REHVID KÕIKIDELE MASINATELE
KLIENDIKAARDIGA SOODUSTUS 15% KOGU MENÜÜST AVATUD E 11–19, T–L 11–21, P 11–9 Tel 5382 0080
(autod, traktorid, laadurid, haagised jne) REHVIDE TRANSPORT ÜLE EESTI.
TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA
Näiteks: MTZ-82 ette/taha (130/280 €/tk); T-40AM (110/250 €/tk); T-25 (60/210 €/tk); RS09 (60/200 €/tk)
kuni 3 tonni korraga
Redsom OÜ Tel 503 9766, Rain rain@redsom.ee
TRANSPORT
al 37 €
58 091 823
info@parnukallur.ee
www.parnukallur.ee
kokteilide maailmameister Laur Ihermann.” Promenaadi lõpus olev purskkaev on saanud uue sisu ja väljanägemise ning meenutab Lehe tänava lõpus olevat purskkaevu, kus veejoad eri värvides valgustatuna erinevas rütmis tõusevad. Promenaadi sirge osa on varasemast poole laiem, liivatõkete taga asunud liiva asemel on nüüd kiviparkett. Välja on vahetatud valgustid, vanad pingid on asendatud uute lamamistoolidega. Nelja istutuskasti juurde on pandud bio-, sega- ja olmejäätmete ning segapakendite kogumiskastid. Rannapromenaadi uuendamine maksis koos käibemaksuga 545 976 eurot, sellest 349 454 eurot on riigi COVID-19 investeeringutoetus, ülejäänu tasub linn. Ehitustööde aluseks on rannapromenaadi autorilt, arhitekt Kersti Lootuselt tellitud rekonstrueerimisprojekt.
AUTOREMONT • diagnostika • lukksepatööd • kliima täitmine • sildade reguleerimine Meilt ostetud varuosadele paigaldus -10% Info ja broneerimine tel 448 1710 Tallinna mnt 82, Pärnu Tel 448 1700 www.automaailm.ee
PÄRNU MAALEHT
» » » » » »
KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID
www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818
Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed
AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.
Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d... Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ
Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu
U U D I S E D 3
PÄRNU MAALEHT Nr 7 15. JUULI 2021
Suvisel ajal naudib Pärnu peatänav oma tähetundi FOTO: TANEL MEOS
Pärnu vanalinn on kuum koht päikselistel päevadel, mil see kujuneb ligitõmbavaks võrgustikuks turistidele. Siis ei anna miski tunnistust sellest, et septembrist maini valitseb Rüütli tänaval vaikelu.
masinaid on hakatud parkima Rüütli tänavale,” leiab poodnik.
Põnevad väikesed ärid
SILJA JOON Vanalinna poepidajad tõdevad, et siseturism on suvele kohaselt hoo sisse saanud, aga välisturiste liigub endiselt vähe. Koroonakriisi tõttu aga sulgesid peatänaval uksed näiteks Ivo Nikkolo rõivapood, Baltman, Aleksi Kuld jt – ärid, mis tegutsenud Rüütli tänaval mitukümmend aastat.
Lootusrikas algus
Karin Lasn on poepidaja ja käsitööline, kes 2019. aasta augustis avas Rüütli tänaval suveniiripoekese Kräft. “Soovisin tuua Pärnusse sellist kaupa, mida siit ei leia, ning luua endale südamelähedane töökoht. Avasime poe suve lõpus, pool aastat enne pandeemia puhkemist,” räägib ta. Poepidamisel lööb kaasa teisigi pereliikmeid – Karini ema müüb ja abikaasa valmistab müügiks makrameest ehteid. Poes pakutakse käsitööd, ehteid, keraamikat, rõivaid, aksessuaare. Kuna koroonakriisist tingituna sulgesid talvel mitmed Rüütli tänaval aastaid tegutsenud ärid oma uksed, tekkis Karinil veel ühe poe avamise mõte.
“Magus aeg oma ärile kohta valida. Öeldakse, et alustada tasubki raskemal ajal. Meie teise poe kontseptsioon hõlmab disainesemeid ja rõivaid. Proovime leida vähemtuntud Eesti kaubamärke,” kirjeldab Lasn. Vabanenud Baltmani ruumid olid heas korras, uuendada oli vaja üksnes valgustust ja värvida üle seinad. Kauplus Kink ja Viik avas uksed mullu detsembris. Disaintoodete valik ulatub pilliroost tehtud joogikõrtest nahast rõivaste ja kottideni. Karin Lasn
Veel maikuus, kui koroonast tingitud piirangud olid täies jõus, valitses Rüütli tänaval tühjus, paljud ärid olid ajutiselt suletud, mõnedest aga olid senised rentnikud jäädavalt lahkunud.
“Rüütli tänaval vaitseb vaikus, sest rendid on krõbedad. On neid, kes tahaks seal poodi pidada, aga kuna müük on hooajaline, siis ei julgeta.”
on suvise äriedu suhtes lootusrikas. Ent ta on seda meelt, et pauhti ja äkki väljaspool suvitushooaega vanalinna elu ei tule. Aga sellele võiks kaasa aidata kohvikutetänavad – Pühavaimu, Nikolai ja Munga – ning festivalid ja üritused.
ANNE LAAR-ILJIN
Käsitöökaupluse AN4 pidaja Anneli Saarts kolis oma käsitööpoe Ringi tänavalt Rüütli täna-
Illusioone ei loo
vale, avades kaupluse 2019. aasta novembris. “Lõngapood muutub populaarsemaks talvel, Rüütli tänav ärkab ellu suvel,” võtab Saarts müügiteema kokku. Kui alul pakkus Saarts lõngade kõrval ka kudumeid, siis nüüd on valmistoodetest müügil üksnes kindad ja mütsid. “Olen spetsialiseerunud lõngadele. Kaup saabub otse Norra, Läti ja Leedu tootjatelt ning Läti ja Eesti riikitoojatelt,”
räägib Anneli Saarts. “Minu poest ei saa sünteetilisi lõngu. Pakkumises on 5000 lõnganimetust, eesmärk on veelgi kasvada.” Saarts nendib, et tal ei ole ideid ega illusioone, kuidas vanalinnas aastaringset melu korraldada. Piisab, kui pood paikneb peatänavast 60 meetri kaugusel – ja juba ei leita seda üles. “Parkimisega on probleeme. Kuninga tänava sulgemine autodele on loonud olukorra, kus
Stilist Anne Laar-Iljin peab Rüütli tänava lähedal vintagepoodi Zigrimigriz. “Olen seda meelt, et poe asukohast tähtsam on selle sisu. Rüütli tänaval vaitseb vaikus, sest rendid on krõbedad. On neid, kes tahaks seal poodi pidada, aga kuna müük on hooajaline, siis ei julgeta,” pakub LaarIljin. “Mina tahan olla oma poega linna visiitkaart. Mind motiveerivad inimesed, kes hindavad kvaliteetseid rõivaid ja materjale, disaini. Mugavus on võtnud võimust ja välimust ei peeta enam tähtsaks. Käiakse ringi kammimata, sättimata. Ollakse rahul, kui riided selga mahuvad.” Tema poest saab rõivaid stiilipidude tarbeks ka laenutada. Stilisti kostüümilaenutuses saab selga erinevate aastakäikude rõivaid alates 1920ndatest. Laar-Iljini jaoks pole kõrvaltänaval paiknemine probleem. Poe perenaise hinnangul pargib kaugemalt tulija oma auto jõe äärde ja jalutab randa. Teekonnal nauditakse väikeste vanalinna poodide külastamist. Laar-Iljin oli seda meelt, et linna kaarte võiks üleval olla rohkem. “Tekib ruumiline mõtlemine. Inimestel on silmamälu ja kaart aitab orienteeruda,” märgib ta.
4 T O I D U T O O T M I N E
PÄRNU MAALEHT Nr 7 15. JUULI 2021
Pagaritööstus kui ärivaldkond kulgeb viimased kümmekond aastat languse teel FOTOD: TANEL MEOS
Pagari- ja kondiitritööstus Erlandia on oma 18 tegutsemisaasta jooksul üle elanud nii häid kui ka halbu aegu, olnud vaid kolm aastat pärast moodustamist pankroti äärel, ent turgutatud 2006. aastal uuele elule ning jätkab tänaseni perefirmana, mis praegu oma veerandsaja töötajaga on Pärnumaal üks suuremaid omataolisi.
meil läks toona päevas välja kusagil 10 000 väikesaia, siis oli see iseenesest mõistetavalt päris suur kahju.” Ettevõtet juhivad tänini ema ja poeg Sirje ja Karmo Konts. Nendega kohtudes tekkib kõigepealt poleemika, milline kook või tort kellelegi kõige rohkem meeldib. Sirje ütleb enda lemmikuks olevat “Sidruniunelma”, Karmo pakub välja “Napoleoni” moositäidisega koogi ning puuvilja-marjakoogi. See viimane ja “Trühvli”-nimeline tort on ka ühed vanimad ja pikimate traditsioonidega kondiitritooted üldse. Nad on tootevalikus hoidnud mitmeid n-ö nostalgiatooteid, mida vanemad inimesed mäletavad veel nõukogude ajast, samas lisandub pidevalt ka uusi pirukaid, kooke ja torte, nii et Erlandia tootevalikusse mahub praegu erinevaid nimetusi nii palju, et nende arvu täpselt ei tea isegi tegijad.
AIN ALVELA Omal ajal, 2003. aastal, kahe firma – Rannapagar ja Charlotta ühinemisel loodud Erlandia toonased omanikud põrusid oma äriga kiiresti ning nii jõudis ettevõte paari aastaga sisuliselt pankrotti. Lõpuks seda küll ametlikult välja ei kuulutatud, sest leidus üks hakkaja perekond, kes firma üle võttis, selle ülesehitust, äriideed ja ennekõike toodangu hindasid oluliselt muutis ning üsna pea elujõulise kondiitritööstuse üles ehitas. Pooleteise aastaga saadi 1,7 miljoni euro suurune võlakoorem likvideeri-
tud ja jõuti tulude-kulude suhtes majandamisega tasakaalu. “Kõigepealt ma tegin veel enne ametlikku ülevõtmist kõik hinnad ringi. Ja muidugi muutsime ka üleüldist töökorraldust,” meenutab OÜ Erlandia juhatuse liige Sirje Konts praegu. “Kliente oli juba enne palju ja neid tuli siis muudkui juurde. Saiad tegime väiksemaks, sest poodides hakati juba ütlema, et miks teie väikesaiad ikkagi nii suured on. Ja tõepoolest – need saiad olid kaks korda raskemad kui retsept ütles. Arvestades, et
U KS ESA LO N G
Pagaritoodete tarbimine on madalseisus
Klassikalises mõistes valmivad Erlandia koogid, saiakesed ja pirukad käsitööna, kasutatakse päris mune, mitte munapulbrit, kohupiim ja või on ehtne – seda peetakse ettevõttes loomulikuks ja sellest püütakse ka edaspidi kinni pidada.
Tegelikult on praegu kondiitritoodete valmistajatele raske aeg, ütleb Sirje Konts, kes alustas selles valdkonnas tööd juba mitukümmend aastat tagasi Pärnu leivakombinaadis,
ALATI SOODSAD PAKKUMISED! Garaažiuksed Neli standarttooni
SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED
Sise- välisja tuletõkkeuksed
ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED KORTERI VÄLISUKSED
-25%
kuni
Pakume ka transporti ja paigaldust.
KEVADISED SOODUSTUSED
KASVUHOONETELE
Suurim valik dekoratiivkive ja seina dekoreerimise materjale
POLÜKARBONAATPLAAT 2100 x 6000 x 4 mm
45 €
Mexin Baltic OÜ, Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15 www.uksed.eu
Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast! Helistage tel 510 0856
Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu
+372 5383 1733 info@vitadoors.ee
Suur-Jõe 37, Pärnu www. vitadoors.ee • • • • •
Akende pesu Veerennide puhastus Katuste pesu ja värvimistööd Fassaadide pesu ja värvimistööd Aedade värvimine ja pesu
K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994
T O I D U T O O T M I N E 5
PÄRNU MAALEHT Nr 7 15. JUULI 2021
mis hiljem sai nimeks AS Cibus ja veelgi hiljem, 1999. aastal, müüdi Tartu firmale Pere Leib, mille suuromanik oli siis Rein Kilk. 2011. aasta alguses lõpetas Pere Leib Pärnus leivatootmise, koondati umbes 150 inimest. Kui varem tulid Erlandia pagarid tööle varahommikul kella seitsme-kaheksa ajal, siis nüüd algab nende tööpäev mõnel päeval kella 11 ajal, teinekord aga alles kella ühest päeval, sest pole mõtet teha küpsetisi varakult valmis, kui on ette teada, et need jäävad kuivama. “Vanasti kestis tööpäev hommikul seitsmest õhtul seitsmeni, nüüd käivad inimesed tööl poole vähem aega, sest tellimused on lihtsalt sedavõrd kokku kuivanud,” selgitab Karmo Konts. “Aga kui veel ajas tagasi minna, siis käis tsehhides töö 24/7 – oli öine vahetus ja päevane vahetus ja ka nädalavahetustel tehti tööd. See aeg jääb sinna perioodi, kui meil oli veel Eesti kroon.” Tööaja kokkutõmbamine algas 2011.–2012. aasta paiku – tellimused ja jaemüük hakkas vähenema, selle tõttu lõpetati kõigepealt järk-järgult öine tootmine, siis nädalavahetuste töö jne. Põhjus oli toona väga pragmaatiline – inimestel lihtsalt kuivasid rahalised vahendid kokku ja kui küsimus on leiva või tordi ostmises, siis loomulikult loobutakse kõigepealt maiustamisest. Sirje Kontsu mäletamist mööda toona konkurents veel väga suurt rolli ei mänginud. Tänapäeval aga juba küll, näiteks mõjutab kohalikku pagaritööstust seegi, et suured
kaupluseketid on hakanud pirukaid ja magusaid saiakesi pakkuma. Millest ehk kuigi laialt ei teata, on see, et mõned poed toovad pakutavad pirukad külmutatud peast Saksamaalt või Lätist-Leedust, siin soojendatakse need üles ja pannakse müüki suhteliselt kalli hinna eest.
Euro tulek võttis inimestelt ostujõu
“Meie langus ehk siis käibe vähenemine hakkas pihta euro tulekuga ja selle põhjuseks pean otseselt rahva ostujõu vähenemist. Kadusid ära igasugused peod, kuhu varem palju torte telliti ja niimoodi vaikselt hakkas ära vajuma,” märgib Sirje Konts. “Enne seda oli olnud umbes kuus aastat tõeliselt ilusat aega, mille vältel katsime ära suure miinuse ja teenisime ka ise kenasti kasumit.” Umbes kümne aastaga on toodangu mahus toimunud märkimisväärne langus – kui hiilgeajal tootis Erlandia, nagu märgitud, vähemalt 10 000 väi-
“Meie langus ehk siis käibe vähenemine hakkas pihta euro tulekuga ja selle põhjuseks pean otseselt rahva ostujõu vähenemist.” SIRJE KONTS
Tootevalikus on sadu erinevaid nimetusi, kui palju täpselt, ei tea tegijad isegi.
kesaia päevas, siis praegu tehakse neid paari tuhande ringis päevas. Kukkumine on viie-kuuekordne, kusjuures viimase aasta jooksul võib selles olla omajagu süüd ka koroonapuhangul, aga üldiselt leiab Sirje Konts, et peamisi põhjuseid tuleb ikkagi otsida tarbijate eelistuste ja võimaluste juurest, samuti sellest, et inimesed on mures tuleviku pärast. Lisaks on inimesed hakanud ilmselt ka ise kodus rohkem küpsetama ja kooke valmistama. Kuigi see võib tulla rahaliselt kallim, aga isetegemise emotsioon on ka oluline ja alati ei pöörata sellele omahinnale kuigi palju tähelepanu. “Pagari- ja kondiitritooteid ostab inimene siis, kui kartul, leibsai ja liha on ostetud,” iseloomustab ta tarbija ostukäitumist.
“Kooki ja torti ostetakse aga siis, kui tulemas on mingi konkreetne pidupäev. Sellepärast teeme ka suuremate tähtpäevade puhuks eripakkumisi, näiteks munapühade ajal, emadepäevaks ja koolide lõpetamise puhul teeme erikaunistusi.” Eralndia toodangust rahaliselt umbes poole moodustavad saiad-pirukad ja teise poole tordid-koogid, sinna vahele mahuvad veel erinevad küpsised, mille müügiedu üle ka väga kurta ei saa. Valiku poolest on aga kondiitritoodete portfell märksa mahukam.
Väga väikese kasumlikkusega äri
Sirje Konts räägib, et Pärnus ei mõjuta kohvikute kas kinni- või lahtiolek Erlandia kondiitritoo-
dete müüki kuigivõrd, sest paljud neist söögikohtades teevad kooke-torte ise ja inimesed eelistavad tellida ikkagi otse tootjalt, mitte vahendajate kaudu. Ka turistidest ei sõltu see äri suuremat, põhilised kondiitrivabriku tellimustoodangu kliendid on ikkagi koolid, lasteaiad, sanatooriumid, kuhu tellitakse saiakesi ja pirukaid puhvetitesse ning näiteks torte pidulike sündmuste puhul. Sel kevadel, kui koolid olid suletud, kukkus ka see osa tulubaasist ära ning kondiitriärile jäi vaid jaemüük poodides. Kõige suurem tort, mille Erlandia on teinud, oli 200 kilo kaalunud maiustus, mis telliti nondel n-ö headel aegadel Pärnus korraldatud noorte jalgpallivõistluse Summer Cup osalejatele. Transportida sellist
suurt torti ühes tükis muidugi ei saanud – tsehhis tehti valmis kahekilosed osad ja need monteeriti üheks suureks tordiks kokku juba ürituse toimumiskohas staadionil. Kõige pikema tordi, ligemale seitsme meetri pikkuse, tellis kunagi Pärnu Postimees. Aga eritellimusi oli neil aegadel üldse rohkesti, sest firmapidusid, perekondlikke sündmusi ja muid suurejoonelisi pidusid korraldati ikka palju rohkem kui nüüdisajal. Langus kondiitritoodete müügis on olnud üleüldine ning nii mõnigi ettevõte on selle survel oma tegevuse sootuks lõpetanud. Sirje Konts ütleb oma kogemusele tuginedes, et kõige üldisemalt teenib pagaritööstus oma kasumi leiva-saia pealt, kondiitritööstuse kasumimarginaal on pisikene, sest kallima hinna korral ei ostetaks kondiitritooteid enam niigi palju kui praegu. Mis ei tähenda muidugi seda, et hinnad tasahilju ikkagi ei tõuseks. Erlandia veab oma toodangut sisuliselt kõikjale üle Eesti – soomlastele kuuluvas Prisma ketis ollakse näiteks sees, kodumaises Selveris aga mitte. Omal ajal tarniti ka kolme Pärnu Selverisse, aga nüüd enam mitte. Ilmselt põhjuseks just see, et kaubanduskett hakkas ise oma pirukaid ja saiu valmistama ja müüma. Teise põhjusena märgivad Sirje ja Karmo asjaolu, et inimesed on hakanud ise kodus senisest märksa rohkem küpsetama. Mis iseenesest on ju positiivne, aga kondiitriärile mõjub laastavalt.
Aktsiaselts Tootsi Turvas on asutatud turba tootmise ettevõttena aastal 1919. AS Tootsi Turvas kuulub Soome kontserni Neova. Ettevõte tegeleb turba ja hakkepuidu tootmisega ning varustab katlamaju kütustega kogu Eestis.
AS Tootsi Turvas otsib
PUIDUHAKKURI OPERAATORIT Töö tähtajalise töölepingu alusel 4 kuud. Soovituslik CE-kategooria juhtimise õigus, metsatõstukiga töökogemuse omamine. Kontakt: AS Tootsi Turvas • www.tootsiturvas.ee Lisainfo: madis.schmidt@tootsiturvas.ee
Kanuumatkad Audru jõel Saadaval 6 kanuud. Info tel 5554 2492. Kanuumatkad Audru jõel
6 O M A N D I R E F O R M
PÄRNU MAALEHT Nr 7 15. JUULI 2021
www.katusetark.ee KATUSTE EHITUS JA RENOVEERIMINE FASSAADIDE EHITUS JA RENOVEERIMINE ÜLDEHITUSTÖÖD PROJEKTEERIMINE JÄRELEVALVE Pakume elamule või tootmishoonele väärikat ja soodsat lahendust, mille üle võite uhke olla ka aastakümnete pärast. Madis Närepile on aastate jooksul kogunenud pakkide viisi dokumente, mis tema sõnul ei jäta kahtlust, et nii tema kaks hektarit kui ka ülejäänud osa tagastamata jäänud 26 hektarist esivanemate maast tuleb talle kui pärijale omaaegse otsuse põhjal tagastada, aga ametnike ringkaitse on vankumatu ja nii ta ongi kaotamas lootust sellest müürist läbi tungida.
tel 442 5225, 518 7370 | info@katusetark.ee
al 180 € kask, okas ja tume
al 125 €
KAIMO KIVIKAS
Tel 526 9639
kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee PLATSITÖÖTAJA
Jäätmete vastu võtmine; kvaliteedikontroll ja käitluskohtadesse suunamine; pakendamine ja transpordiks ette valmistamine; klientide abistamine ja juhendamine; jäätmete nõuetepärase ja korrektse liigitamise tagamine. Tööaeg E–R 8.00–16.30, tööandjapoolne transport marsruudil Pärnu – Põlendmaa – Pärnu.
HEAKORRATÖÖLINE
Ettevõtte territooriumi ja sellega piirneva ala korrashoid, sh kraavide koristamine, niitmine jms. Tööaeg E–R 8.00–16.30, tööandjapoolne transport marsruudil Pärnu – Põlendmaa – Pärnu. Kontakt Gerli Kauge, personalijuht, tel 5389 2567, e-post gerli@paikre.ee
Teostame üldehitustöid, nii eramute, paarismajade, rida- ja korterelamute kui garaažide ehituseks ja renoveerimiseks.
Küsi pakkumist! + 372 56470174 meriferm@gmail.com meriferm.ee
Pärnumaa mees ootab aastaid õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist Pärnumaa mees Madis Närep peab viimased paarkümmend aastat võitlust kuni nõukogude võimu saabumiseni oma esivanematele kuulunud maadest kahe hektari tagasisaamise nimel. Nüüdseks juba võimatuna tunduvat võitlust, sest hiljaaegu riigikohus tema küsimust menetlusse ei võtnud. AIN ALVELA Madis Närepi ja tema sugulaste õigusvastaselt võõrandatud maade ümber aastaid toimunud saaga on ilmekas näide sellest, kuidas Eesti ametnikkond tõmbub ringkaitsesse, kuidas toodetakse mõõtmatutes kogustes dokumente, kasutatakse kodanikevastases sõna otseses mõttes võitluses kogu riigiaparaadi võimsust ning kuidas lõpuks saadaks kokku tohu-
vabohu, mis kõik alguses loogilisena tunduvad otsad hägusesse vette hajutab. Närepil jagub süüdistusi ja nördimust nii maaeluministeeriumi, rahandusministeeriumi kui ka Saarde valla ning kui veel kaugemale ajalukku vaadata, siis ka omaaegse Tali valla ametnike suhtes. Samuti pole ta olnud rahul ringkonnakohtu otsusega, mille kohta ta kassatsioonikaebuse esitas,
aga mida riigikogus menetlusse ei võtnud.
Kolmkümmend aastat kestnud saaga
Madise vanaisa ja vanaema küüditati Siberisse ja vanaisa sealt enam kodumaale ei naasnud. Küll aga õnnestus küüditamisest eluga pääseda vanaemal, kes tuli tagasi, kuid mõistagi mitte endisse talukohta, mis asus praeguse Nigula looduskaitseala lähistel, omaaegse Tali valla, nüüdse Saarde valla haldusterritooriumil. Närepite perekonna kunagised maavaldused asuvad muide umbes samas kohas, kus metsaomanik Taimo Roosma vaidleb keskkonnaametiga oma looduskaitsealuse maa, Sookuninga kaitsealal paikneva Lätimetsa 19 hektari suuruse kinnistu riigile müümise hinna üle. Vahemaa on neil maadel vaid mõni kilomeeter. Tegelikult oli Madis Närepi eellastel sealkandis maid rohkemgi – kokku kolm talu, millest kaks kuulusid kõigepealt vanaema isale, kes need siis hiljem oma kahe tütre vahel ära jagas. Ja ühe talu sai veel Madise vana-
tädi mees Vabadussõjas osalemise eest. Ka nende järeltulijad ei ole tänini toonasid maid tervenisti tagasi saanud, näiteks Madise onule tagastati saadaolevast 86 hektarist vaid 57 hektarit jne. Ainult õde sai oma üle 60 hektari suuruse maa täies ulatuses tagasi ja selles osas vaidlus puudub. Aga keskendume siinkohal Madis Närepi loole. Eesti Vabariigi taasloomise ja sellele järgnenud maareformi ajal tunnistati talumaade õigustatud subjektiks Madis Närepi isa, sest ka vanaema oli selleks ajaks juba siitilmast lahkunud. Isa esitas 1992. aastal avalduse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kohta ja kohalik maavalitsus otsustas, et maad tuleb tagastada ja hooned kompenseerida. Enne surma jagas isa oma nõudeõiguse kunagistele perekonna maadele Madise ja tema õe vahel võrdsetes osades ära. Seda otsust keegi ei vaidlustanud ja see saadeti vallavalitsusele täitmiseks. Enne surma jagas Madise isa oma nõudeõiguse Madise ja tema õe vahel. Madis Närep arvas kergeusklikult, nagu ta nüüd
O M A N D I R E F O R M 7
PÄRNU MAALEHT Nr 7 15. JUULI 2021
FOTO: TANEL MEOS
ise väidab, et onule antakse kõik 86 ha, ning kirjutas, et soovib asendusmaad. Seda talle aga ei antud. Asendusmaa andmise asemel määrasid vallaametnikud Närepile 1997. aastal kompensatsiooni, aastal 1999 aga jäeti ta ka sellest ilma, justkui polekski talle midagi määratud. Nüüd, 2019. aastal, pärast Madise ministeeriumide vahel loksutamist, määrasid juba Saarde valla ametnikud talle kompensatsiooni 412 eurot maa ja 124 eurot 2 ha metsa eest, kuigi mees soovis tagasi saada esivanemate maad või asendusmaad või kompensatsiooniks summat, mille eest olnuks võimalik soetada samas kandis samaväärne maatükk. Etteruttavalt olgu öeldud, et isegi seda piskut summat pole ta kätte saanud. Konkreetsed maatükid, mille õigusjärglaseks Närepi isa tunnistati, on praegu Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) halduses, osa metsamaad jääb Nigula looduspargi aladele, osa selle kõrvale, osa põllu- ja rohumaad on aga antud looduspargi juhatajale rendile. Metsa kohta on RMKst Närepile öeldud, et tegemist on hea boniteediga maaga ja väärtusliku metsaga, mis seal kasvab.
Ka kompensatsiooni ei maksta
Madis Närep leiab, et tema lugu pole mitte üksikjuhtum, vaid kusagil on läbi lastud süsteemne viga, mida ametnikud nüüd, aastaid hiljem enam tunnistada ei soovi – selle asemel, et oma kohustust juba 1992. aastal vastuvõetud maade tagastamise osas täita, tegid ja teevad nad kõik, et maid mitte tagastada. Oma kirjas rahandusministeeriumile, mis omal ajal talle kompensatsiooni määramist menetles, toob Madis Närep välja, et riigi reservis on ju miljoneid eurosid, mis kunagi eraldatud just õigusvastaselt võõrandatud varade, mida ühel või teisel põhjusel omanike järglastele ei tagastatud, kompenseerimiseks. Tegemist on rahaga, millest riigikogu otsustas ülemöödunud aastal eraldada kuus miljonit eurot Niguliste kogudusele, põhjenduseks toodi just nõukogudeaegsete vintsutuste hüvitamine. Samas – ükski eraisikust kahjukannataja sellest, sihtotstarbeliselt reservi pandud rahast kompensatsiooni saanud ei ole. “Kogu selle tagastamise ja kompenseerimise protsessi käigus on riigi kätte jäänud 26 hektarit maad, mille kohta on esitatud tagastamise avaldused, on
“Kogu selle tagastamise ja kompenseerimise protsessi käigus on riigi kätte jäänud 26 hektarit maad, mille kohta on esitatud tagastamise avaldused, on olemas ka tagastamise otsus ja mida teps mitte ei ole tagastatud.” MADIS NÄREP
olemas ka tagastamise otsus ja mida teps mitte ei ole tagastatud,” räägib Närep. “Lisaks sellele on jäetud välja maksmata ka kompensatsioon, mida ometi lubati teha. Vassitud on mitte ainult maadega, vaid ka rahaga ja mitte ainult minu, vaid veel kolme pärija asjus. Nii nagu mulle pangast öeldi – tagastamisele kuuluv ja kättesaadud summa ei klapi ja on saajate kahjuks.” Kui maaeluministeeriumi haldusosakonna juhataja ütles telefonivestluses 2019. aastal Närepile, et piirkonnas ei ole sellist asendusmaad, mida talle tagastada, siis RMKst kinnitati, et Närepi elukoha lähistel on olemas üle saja hektari sellist maad, mida keegi pole soovinud endale saada, mis on kirjas kui reformimata riigimaa ja kust võiks leida küll selliseid tükke, mida asendusmaana kasutada. Lisaks teatati Häädemeeste vallast, et riik on vallale eraldanud riigile mittevajalikke maid, mida sobiks just sellisteks asendusteks kasutada. Aastaid valitses Närepi maaküsimustes vaikelu, sest Saarde vald (vanasti Tali vald) omapoolset initsiatiivi maade tagastamise ehk siis maareformi lõpuleviimise osas ei ilmutanud, kuni mees lõpuks ise asjade seisu uurima hakkas ja kui kohalikust omavalitsusest selget sotti ei saanud, lõpuks kohtusse pöördus.
Ametnikud vassivad ega tunnista vigu
Maaeluministeeriumi seisukoht oli kindel – mingit asendusmaad ei määrata, ja Närepil soovitati pöörduda rahandusministeeriumi kompensatsiooni saamiseks. Järgnes pikk perioodi, mille vältel räägiti palju telefonitsi ja saadeti üksteisele suur hulk kirju, kusjuures ametnikud püüdsid maksku mis maksab Närepile selgeks teha, et tal pole enam midagi saada, et tema õde on juba maad tagasi saanud, et kõik maad anti hoopis tema onule jmt. Nagu mees ise leiab, pääses tol ajal just rahandusministeeriumi kaudu liikvele mitu teadvalt võltsitud dokumenti, mis seejärel juba ka näiteks Saarde vallas oma elu elama hakkasid ning asjaloost hoopis vale pilti püüdsid maalida. “Sel ajal koostati ja saadeti laiali vähemalt neli teadvalt võltsitud kirja, mille nüüdseks oleks esitanud ka kohtusse,” märgib Madis Närep. “Esimese astme kohus leidiski muu hulgas, et kehtiv on siiski isa esitatud maade tagastamise avaldus, mida ei saa ametnike suva kohaselt ümber hinnata kompensatsiooni saamise avalduseks. Samas olin ma nõus, et kui maad pole anda, määrake siis kompensatsioon, mille eest ma saan turuhinnaga osta samaväärse maa. Aga mitte nii, et kompensatsioon tehakse 1996. aasta hindade järgi, maa aga pean ostma 2021. aasta hinnaga.” Närep küsib ametnikelt, miks Niguliste koguduse puhul tehti teisiti ja kas Eestis on riik ainult ametnikele. Kohalik omavalitsus ei olnud asjaga nii- ega naapidi nõus ja kaebas kohtuotsuse edasi ringkonnakohtusse. Viimane võttis vastu otsuse, et maakohtu otsus Madis Närepile maade tagastamise kohustuse kohta tuleb tühistada. Kusjuures ei riik ega ko-
Kohus: maa eest on õigustatud kompensatsiooni määramine Kuigi Pärnu Maalehe tehtud asjakohase järelepärimise peale Saarde vallavalitsus ei vastanud, toome siinkohal ära argumendid, millele toetudes esitas vald apellatsioonikaebuse Tallinna halduskohtule.
• HALUMASINATEENUS • KÜTTEPUUDE MÜÜK JA VEDU • METSAMAJANDUSLIKUD TEENUSED
Esna Talu OÜ, tel 5620 8231
Nimelt vaidlustas Saarde vallavalitsus oma läinud aasta 8. mail kohtule saadetud avalduses Tallinna Halduskohtu samal päeval tehtud otsuse. Viimasega kohustati Saarde vallavalitsust lahendama Madis Närepi 14.05.1994 pärinev avaldus õigusvastaselt võõrandatud Uue-Paru talu maa nr 19-a asendamiseks. Sisuliselt tähendas esimese astme kohtu otsus seda, et Madis Närepile tuleb anda kas asendusmaa Häädemeeste vallas või kompenseerida maa analoogselt Rail Balticu trassi aluste maade ja metsa kompenseerimisega. Nüüd leiab Saarde vald, et õigusvastaselt võõrandatud maast on 2 ha loovutatud maa asendamise eesmärgil. Madis Närep, kellele nimetatud õigus loovutati, ei ole oma õigust kasutanud ning temale kuuluvate ehitiste juurde on maa ostueesõigusega erastamise menetlused lõpule viidud. Õigustatud subjektiks tunnistatud Erich Närep on aga loovutanud kogu oma ülejäänud osa tütar Ann Närepile, kellele on tagastamisele kuuluv maa tagastatud nõudeõigusest suuremas osas ehk teisisõnu kogu Erich Närepile tagastamisele kuulunud maa osas (1/3 osas) on maareform lõpule viidud. Saarde vallavalitsus leiab, et halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning asus seetõttu ebaõigele seisukohale, et Saarde vallal tuleb hinnata, kas Madis Närepil oleks tema avalduse menetlemise korral (14.05.1994 kuni 07.06.1996) olnud õigus saada asendusmaad. Madis Närep soovis asendusmaad Häädemeeste vallas, kus asusid temale kuuluvad hooned ning maakasutus. MaaRS § 15 lõike 1 kohaselt otsustab maa tagastamise ja kompenseerimise kohalik omavalitsus. Saarde vallal aga puudub pädevus kaaluda ja hinnata, kas Häädemeeste vallas oli õigus ja võimalik kaebajal asendusmaad saada. Saarde vallavalitsus selgitas maa kompenseerimise menetluse käigus, et Madis Närep on Häädemeeste vallas temale kuuluvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastanud. “Maa ostueesõigusega erastamise menetluses on isik esitanud mitmeid avaldusi, kuid ei ole üheski avalduses avaldanud soovi kasutada maa asendamise võimalust. Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamiseks oli vajalik lisaks nõudeõiguse loovutamisele ka isiku, kes asendusmaana maad soovis saada, kirjalik vormikohane avaldus,” seisab apellatsioonikaebuses. “Reaalselt kujutas asendusmaa protsess maa kompenseerimist ning seejärel maa ostueesõigusega erastamist. Kuna kaebaja ei oma vallasasjana ehitisi Saarde valla territooriumil, siis ei ole Saarde valla territooriumil võimalik maad kaebaja ehitiste juurde ostueesõigusega erastada. Endise Uue-Paru talu maa nr 19-a osas on maareform läbi viidud, kaebaja lahendamata nõuet on võimalik rahuldada 2 ha maa eest kompensatsiooni määramisega.” Kokkuvõtvalt – kohus andis õiguse Saarde vallale, mis tähendab, et asendusmaale Madis Närepil õigust ei ole. Riigikohus tema kassatsioonikaebust menetlusse ei võtnud.
VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad. J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 Praegu oleme avatud E-R 9-16 ja L 10-14
www.vanaloomakliinik.ee
KUI SOOVID MÜÜA OMA MAAD, SIIS MÜÜ SEE KOHALIKULE MAAHARIJALE HEA PÕLLUMAA EEST HIND KÄTTE vähemalt 4000 €/ha Huvi korral helista tel 5666 2082, 511 2428 või võta meiega ühendust lopeagro@lopeagro.ee
PÄRNU MAALEHT hus põhjenda, miks omal ajal tagastamisele määratud 26 hektarit õigusjärgsele omanikule ikkagi tagastamata jäeti. Kohtumenetlusest oli talle siiski kasu, sest selle käigus tulid välja mitmed dokumendid, mida kohalik omavalitsus ja mõned riigiasutused ei olnud talle varem väljastanud. “Riigiasutustele, kes minu asjaga on tegelenud, et sobi ükski lahenduse variant – ei ametlik asjaajamine, minupoolsed kokkuleppeettepanekud ega tegeli-
kult ka seadustest tulenevate nõuete täitmine,” on Närep nördinud. “Seejuures ei ole mina seadnud mingeid eritingimusi ega ka mingisuguseid erilisi nõudeid. Asi seisab tahtmise taga. Kui ametnikud on võtnud sihiks enda juurde jääda, siis seda rida aetakse ka lõpuni. Ja ma võin kihla vedada, et nad ei maksa mulle ka seda 500 eurot, küll leitakse põhjus, et seda mitte teha.”
Hakkpuidu ost-müük, tootmine Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee
Küsi kindlustuskaitse meilt – säästa oma aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee
8 P U I D U T Ö Ö
Otsime oma meeskonda BUSSIJUHTI
Korstnad ja
korstnapitsid Tel 5595 7096
Töö kirjeldus: • bussiliinide teenindamine, • tellimusvedude teostamine. Võimalik ka osaline tööaeg. Ootused kandidaadile: • d-kategooria juhtimisõigus, • reisijateveo kutsetunnistus, • kehtiv tervisetõend, • digikaart, • eesti keele oskus sõnas ja kirjas. Ettevõte pakub: stabiilset tööd graafiku alusel. Kontakt: e-post info@mkautobuss.ee, tel 510 1872.
PÄRNU MAALEHT Nr 7 15. JUULI 2021
Falco vibud on maailmas juba vaata et sama kuulsad kui omaaegsed Visu suusad Kunagisest kuulsast Pärnu suusa- ja hokikepivabrikust arenes pärast erastamisbuumi välja tänaseks üleilmse maine saavutanud vibude, ambude, nende noolte ja muu varustuse tootja Falco, kes siiani püüab inimkonna üht vanimat relva aina täiuslikumaks muuta. AIN ALVELA
PORT ARTUR 2 | Lai 11, Pärnu | Tel 4452521
Iga klient on meile oluline!
Lõvi Vundament OÜ pakub klientidele kvaliteetset ehitusteenust. MÜÜRI- JA BETOONITÖÖD FASSAADI JA SOKLI EHITUS KATUSETÖÖD SISETÖÖD, VIIMISTLUS Kui vajad abi ehitustöödel nii hoones sees kui ka väljas, siis võta meiega ühendust tel 5381 9121 või kirjuta: lovi.ehitus@gmail.com.
Ega keegi väga täpselt ei tea, kas meie eellased leiutasid vibu endale toidu hankimise lihtsamaks muutmiseks või oli seda vaja vaenalsega võitlemise tõhustamiseks, aga kindel on see, et esimesed vibukütid kümneid tuhandeid aastaid tagasi seda niisama ajaviiteks märki laskmiseks ei kasutanud – vibul oli toona ikka märksa praktilisem, võib-olla isegi inimkonna ellujäämise seisukohalt otsustav roll täita. Vibu võidukäik sai läbi umbes 500 aastat tagasi, veidi enne Dumas’ musketärilugudest tuntud ajajärku, mil tulid kasutusele esimesed tulirelvad, näiteks musketid, mille järgi musketäridki ju oma nime saanud, kuigi raamatutes pidasid nad oma võitlusi ikka põhiliselt mõõgaga. Kuulide igas mõttes efektiivsus noolte ees tõrjus aga vibu kui tapariista tähtsuselt tagaplaanile. Tänapäeval on vibu kui lahingurelv oma tähtsuse ammu minetanud, olenevalt riigist ja kultuurist kasutatakse seda aga veel üsna agaralt jahipidamiseks. Ent põhiline eesmärk, milleks entusiastid endale Falcost vibu soetavad, on ikkagi vaba aja veetmine ja vibuspordi harrastamine.
Vibude liike on seinast seina
Siinmail üsna haruldast, tulundusühistu ettevõtlusvormi kasutava vibu- ja ammuvarustuse tootja ja müüja Falco tegevjuht ja omanik Siim Talmar selgitab vibu tänapäevast funktsiooni ikkagi kahest võrdselt aktsepteeritavast aspektist: jahipidamine, mis paljudes riikides, sh Ees-
tis, on lubatud ja näiteks USAs vägagi populaarne, ning vaba aja veetmise vahend nii hobina kui harrastus-, aga ka tippspordina. “Vibu võib tänapäeval olla väga eripalgeline, nende skaala on tohutult lai. See, mida meie teeme, on n-ö pikkvibu, mis on traditsiooniline vibu, ja juba sellelgi on igasuguseid variatsioone – see on ühest küljest klassikaline nn Robin Hoodi vibu, teisalt läheneb see ka kaarjaks tehtud profiiliga vastukaaluga vibule,” kirjeldab Siim Talmar vibumaailma põhitõdesid. “Traditsiooniliste vibude kategooriasse kuulub hulk ajaloolisi vibusid, näiteks mongoli, ungari ja inglise vanad sõjavibud jne. Indiaanlastel omad, aafriklastel omad ja aborigeenidel veel omamoodi. Neid spetsiifilisi liike on hästi palju.” No ja eraldi kategooria on sport- ehk olümpiavibu, mis erineb harrastaja vibust juba nii väljanägemiselt kui ka selle kasutamise eripäralt, sel on küljes kõikvõimalikud stabilisaatorid, sihikud ja muud vidinad, mis võimaldavad sellise vibuga lasta ülitäpselt. Puitu võib lugeda vibude valmistamisel tänini peamiseks materjaliks. Vanasti neid tehtigi ainult puidust, ent 1950. aastatel hakkas materjalina peale tulema klaas- ehk fiiberplast (pikisuunas asetsevad klaasniidid, mis immutatud EPO-vaiguga) ja umbes sel ajal hakati ka puidust vibusid valmistama mitmekihilistena, sest kasutusele võeti EPO-liimid. Hiljem lisandusid süsinikkiumaterjalid ja siis muutus vibude valmistamise tehnoloogia kardinaalselt.
Need on materjalid, mis säilitavad vibu kuju ja annavad sellele otseselt täispuiduga võrreldes suurema efektiivsuse – noolele antav energia on lihtsalt palju suurem. Aga on juba ka olümpiavibusid, mil pole enam üldse puitu sees.
Ühe komplekti nooled peavad olema sarnased
Falco vibudel on puidust kindlasti käepidemed ja kaarte sisemised liistud. Tänu oma mitmekihilisele konstruktsioonile säilitab vibu paremini oma kuju ka siis, kui sel on nöör peal, vibu on efektiivsem ja selle noole lend on kiirem. Ent üldiselt on üks vibu hooldamise ja pika kestvuse tagamise põhimõtteid ikkagi see, et kui vibu kasutamine lõpetatakse ning see pannakse hoiukohta, siis tuleb nöör maha võtta. Siim Talmar võrdleb vibude valmistamise tehnoloogia
“Tänapäevane vibu, ka meie toodang, on kokku liimitud erinevatest kihtidest ja nendega varieerimine võimaldab vibu omadusi täispuiduga võrreldes palju paremaks timmida.” SIIM TALMAR
arengut suuskade arenguteega – kuni 1970. aastateni tehti suuski ka valdavalt vaid n-ö puhtast puidust, seejärel hakkas nende koostisse üha enam lisanduma plasti – algul vaid tallamaterjalina, hiljem hakati arendama juba mitmekihilisi konstruktsioone, mis tähendas juba suurt hüpet arengus. “Tänapäevane vibu, ka meie toodang, on kokku liimitud erinevatest kihtidest ja nendega varieerimine võimaldab vibu omadusi täispuiduga võrreldes palju paremaks timmida,” kirjeldab Talmar. “Võimalikult väikese kaalu saavutamine ei ole vibu juures kõige olulisem argument uute materjalide kasutuselevõtuks, kuigi tõsi on see, et kui võrrelda klaasplasti ja süsinikniitidest plasti, siis viimase kaal on palju kergem, lisaks on süsinikmaterjali elastsus kordades parem. Vibu puhul on just need näitajad, mis annavad talle kasuteguri tõusu. “ Aga kui vibu, olgu see siis mõeldud harrastajale või tehtud mingite eriliste nõudmiste järgi, jääb oma põhiolemuselt ikkagi vibuks, siis vibuspordi juures on isegi tähtsam koht täita nooltel. Eeldab ju vibusport enamasti ikka võimalikult täpselt märgi tabamist, aga kui nooled on üksteisest erinevad, siis olgu see vibu milline tahes, tulemus on ikka erinev, kusjuures see tulemus sõltub ennekõike just nooltest. Sestap valitakse ühte komplekti nooli väga hoolikalt, need peavad olema ühesuguse kaaluga, raskuskeskmega ja sirged. Ennekõike kehtib see puidust noolte kohta. Lisaks vibudele ongi puidust nooled Falco teine põhitoodang, nende valmistamiseks kasutataks seed-
P U I D U T Ö Ö 9
PÄRNU MAALEHT Nr 7 15. JUULI 2021
FOTO: TANEL MEOS
Falco juht Siim Talmar soovitab pärast kasutamist vibult nööri maha võtta, siis säilib vibu vajalik profiil kauem.
laatadel, turismitaludes ja nii see harrastus rahva sekka läks. No ja kuna ümberkaudsetes riikides ju ühtegi vibude tootmisega tegelevat ettevõtet polnud, siis oli vibulaskmise menukus loomulikult ka vesi Falco tootmise hoogustumise veskile.
Falco toodang tuntud üle laia ilma
Nool on lasketäpsuse seisukohalt tähtsamgi kui vibu ise – heas komplektis on kõik nooled sarnase kaalu ja raskuskeskmega ning lennustabiilsust tagavad suled on ehtsad linnusuled, mitte plastmassist tehtud.
ripuitu, mida tarnitakse PõhjaAmeerikast.
Vana asi küll, ent areneb pidevalt
Siim Talmar alustas koos paari töökaaslasest sõbraga esimeste vibude valmistamist 1988. aastal Pärnu suusavabrikus Viisnurk ekspordi ja müügiga seotud põhitöö kõrvalt pärast seda, kui oli Tallinnas toonases polütehnilises instituudis lõpetanud õpingud puidutöötlemise erialal. Nagu märgitud, on suusa ja vibu konstruktsioon ja valmistamise tehnoloogia suhteliselt sarnane, kui jätta suusaspetsiifiline libisemist tagav kiht kõrvale. Muus osas on ka suusad tänini kihiliselt kokku liimitud ja nende sees sisalduvad nii klaas- kui ka süsinikplastid. Ka
liimimise protseduur on suhteliselt sarnane, sest nii suusk kui ka vibu pannakse kiht kihi haaval kokku, selle profiil saab pressi all EPO-liimide kõvenemise käigus oma kuju ning hiljem toimub järeltöötlemine ja viimistlemine. “Sel ajal oli spordivarustusega kitsas käes, Pärnus aga olid olemas vibuvalmistamise traditsioonid – siinne metsakombinaat tegi 1970ndatel siin üpris korralikke vibusid, siis tundus loogiline seda teed jätkata,” meenutab ta. “Asutasime kooperatiivi ja hakkasime tegema, ent mitte selliseid vibusid, nagu praegu teeme, vaid hoopis olümpiavibusid. Sisuliselt esimese kümmekonna aasta vältel põhiliselt vaid neid tegimegi. Ja märksa väiksemas ma-
hus, kui praegu vibusid toodame, sest siis veel üldse polnudki meil levinud harrastuslikku vibulaskmist. Olid vibuklubid, aga see, millega nendes tegeldi, oli ikka puhtalt sport.” Pika vibu valmistamine võeti ette 1990ndate lõpus, mille esimesed prototüübid tehti hoopis ühe Soome tellimuse ajel ja siis juba valmistati vibud Vanemuise teatri Robin Hoodi etenduse tarbeks. Praeguseks on pikkvibusid tehtud juba üle paarikümne aasta, kollektsioonis on neid kümmekond erinevat mudelit. Eestis muutus vibu n-ö laiatarbekaubaks ja vibulaskmine hobiks alles selle sajandi algusaastatel. Vibulaskmist hakati meelelahutusliku atraktsioonina pakkuma vabaõhuüritustel,
Talmaril on siiamaani alles mõned sidemed tooraine ja materjali tarnijatega, kellega esimesed kontaktid tekkisid juba Viisnurga ajal ja oma ettevõttega alustades oli nendest mõistagi palju kasu. Oma hiilgeajal varustas Viisnurk ju umbes kolmandikku kogu maailma murdmaasuuskade turust, tegemist oli üleilmses mõistes ainulaadse ettevõttega, millega oma ainulaadsuses suudaks tänapäeval ehk mingil moel konkureerida vaid haruldasi muldmetalle töötlev ja tootev Silmet. Ning loomulikult vajas selline tehas ka üüratus koguses toorainet. Suusavabrik on juba aastaid hingusel, aga nii mõnigi endisaegne tarnija varustab praegu toormaterjalidega Falco vibutootmist. Falco teeb umbes 2000 vibu aastas. Aga ega vibude valmistamine ole maailmas ja muide ka Eestimaal mingi jalgratta leiutamine või teab mis suur haruldus. Näiteks Põlvamaal tegutseb üks Lõuna-Aafrikast tulnud mees, kes teeb väikeses mahus ülimalt filigraanselt viimistletud vibusid, ka Soomes on väiksemaid tootjaid. Lähim Falcoga võrreldavas mahus tootja on Tšehhis. Populaarseimad nn viburiigid, kus seda spordiala laialdaselt harrastatakse, on Saksamaa, Austria, Hispaania, Itaalia, Taani ja Prantsusmaa. Aga Siim Talmar pakub, et vähemalt üks vibu on Pärnust müüdud kõigisse Euroopa riikidesse ja muidugi üle maailma veel paljudesse. Falco pikkvibud on valdavalt harrastuslaskmiseks, olümpiavibudest juba rääkisime, jahipidamiseks aga kasutatakse peaasjalikult plokkvibusid, kus vibunöör liigub plokisüsteemil, mis võimaldab tõmbeenergiat n-ö salvestada ja sel moel noolele suuremat algkiirust anda. Talmar on seda meelt, et Eestis on millegipärast kogu harrastustegevusel teatud mõttes vint üle keeratud, olgu tegu harrastuskalastaja, -jalgratturi või mõne muu tegevuse viljelejaga, ja kuigi seda tehakse amatöörtasemel, peab kõigil neil olema ilmtingimata kõige kallim ja igas muus mõttes kõigekõigem tippvarustus. Mujal maailmas see nii ei ole, põhiline on ikkagi tegevus, mitte see, milliste vahenditega sa seda teed. Nii kinnitab Siim Talmar, et väga hea vibuvarustuse saab praegu igaüks endale soetada 300 euro eest ja selle sisse kuulub vibu, peotäis nooli ja veel üht-teist vajalikku. Vibuspordi olümiavarustuse aga saab kätte umbes 3000 euro eest.
Paikuse KONSUM vajab
VAHETUSEVANEMAT (nõutav töökogemus kaubanduses) ja
MÜÜJAT-KASSAPIDAJAT (suveperioodil sobivad ka vähemalt 18 a õpilased)
KONTAKT vändra.ty@vandra.coop.ee | Tel 513 4340
10 K I N N I S V A R A
PÄRNU MAALEHT Nr 7 15. JUULI 2021
Naabri õigused omandile lõpevad üldjuhul kinnistu piiriga FOTO: ANNI ÕNNELEID
Viljapuud ja -põõsad kasvavad teinekord nii suureks, et oksad ulatuvad ka naabri aeda. Mida naaber peaks tegema – vihastama, minema oksi lõikuma või asuma hoopis aiasaadusi korjama?
kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti.
Kallasrada jäägu vabaks
PIRET RONDO, Domus Kinnisvara Pärnu hindaja-konsultant Sellele küsimusele annab vastuse asjaõigusseadus. Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.
Kinnistu piir on püha
Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses. Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt. Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaas-
omandis. Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades. Kust jookseb piir? Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Kui sa nüüd arvad, et sinu krundi kohal olevad tähed ja pilved kuuluvad sulle, siis nii see kahjuks ei ole. Kinnisomand ulatub maapinnale ja õhuruumile ülalpool ning maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kui sulle näiteks ei meeldi lendavad lennukid taevas, siis kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema
Üldjuhul on nii, et kõik, mis üle aia naaberkinnistule ulatab, on ka naabri oma.
huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Samuti ei ulatu kinnisomand põhjaveele ega maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses.
Piir kindlalt paika
Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Kinnisasja omanik võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades.
Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Kui piiri kindlaks määramine annab tulemuse, mis on vastuolus kindlaks tehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades. Piiri kindlaks tegemise kulud kannavad naabrid võrdselt,
Kui sa nüüd soovid hommikul karastada end naabri järves, siis tea, et ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule. Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ja sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kuivanud jõesäng
“Kinnisasja omanik võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist.”
või jões tekkinud saar on lähemate kallaste omanike omandis. Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule. Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir. On grillimise hooaeg. Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kui nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. Lugu ilmus ka kinnisvaraportaalis Adaur.
Varbla kool ootab 2021/2022. õppeaastast oma meeskonda:
ABIÕPETAJAT (0,4 kohta) Kelle tööülesandeks on klassiõpetaja abistamine õppetöö läbiviimisel 1. klassis ja vajadusel aidata lapsi individuaalselt. Kandidaadilt ootame väga head meeskonna- ja koostööoskust, pingetaluvust, tahet töötada lastega. Kasuks tuleb inglise keele oskus ja töökogemus koolis.
Kehalise kasvatuse õpetajat (0,3 kohta) Inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat (0,14 kohta) Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad palume saata hiljemalt 15. juuliks aadressil Varbla küla, Lääneranna vald, 88201 Pärnumaa või varblakool@laaneranna.ee
VA T
A KAUNEIM 0. AASTA IA VÕITJA 2 0 2 A J KODUKIR AIA PEAPREEM
Suve- ja püsilillede kasvatus ning müük Iluaiandus Ilupuude ja -põõsaste kasvatus ning müük
Ringkäik marjaaias ja marjade kaasa noppimine. Toodangu degusteerimine, võimalus kaasa osta. Ootame teid Pärnumaal Kilksama külas.
UTSUB! UK ALUS JA -TOOTED
SÕ
ASUME IMAVERES, KESK-EESTIS
RenTer Aed ∙ Kaare tee 11, Imavere, Järva maakond Telefon 5645 4193 ∙ www.renteraed.ee
Lisainfo telefonil 523 3755
UKÄ KASRTRAKASPA T
Tule meile avatud talude päeval külla!
Reet Karukäpp, tel 5299931 E-post reetkarukapp@gmail.com
MÜÜME ELUPUUDE ’SMARAGD’ JA ’BRABANT’ POTITAIMI Lisaks valikus 50 erinevat taimeliiki Pakume ka kuuse- ja männiistikuid Tel 5194 3567 • Palgisalu OÜ
MÄEOTSA HOBITALU OOTAB KÕIKI VAHVAID PERESID KOOS LASTEGA KÜLLA 24.-25. JUULIL KELL 10–17.
Näha saab palju erinevaid linnuliike ja loomi (erinevat tõugu kanad, vutid, pardid, haned, faasanid, paabulinnud, erinevad papagoid, küülikud, śoti mägiveised). Külastada saab kodukohvikut, teeme grilli ja küpsetame pannkooke. Müüme kana-, pardi- ja vutitibusid, angoora- ja reksküülikuid, kodulindude söötureid ja jootureid. Toimub kodus pargitud karusnahkade näitus (saab ka kaasa osta), munaviktoriin, talukauba ja taimede ning jäätise ja suhkruvati müük, õnneloos jne. • Iluaiandus, ravim- või maitsetaimede kasvatus, • käsitöö (metallitöö, puutöö, looduskosmeetika, küünlad vms), • köögiviljakasvatus,
• • • •
linnukasvatus, loomakasvatus, maaturism, puuvilja- ja marjakasvatus.
Taluloomade külastus: 2 €/inimene (kuni 2-aastastele tasuta) Vaali küla, Mäeotsa talu, Järvamaa | Tel 56621505, Maarja
Tule avasta Tamme talu maitsete ja lõhnade imepärane maailm avatud talude nädalavahetusel 24.-25. juulil. Päevakava leiad www.tammetalu.eu. Tamme talu, Malda küla, 88314 Pärnu linn Tel 5625 3075
R E K L A A M 11
PÄRNU MAALEHT Nr 7 15. JUULI 2021
AVATUD TALUD OOTAVAD! Annuse talu kutsub
mahlametsa
(Puuvilja- või marjakasvatus)
MUSTIKAKASVATUS, MARJA- JA PUUVILJAKRÕPSUD. Saad näha elustiilitalu. Kuivatan marjadest, puuviljadest ja köögiviljadest krõpsusid. Oma talutoodete tutvustus, müük, kell 12 väike matk mustikapõllule. Lastenurk, kodukohvik. Kohtumiseni!
ILUPUUD KONTAKT: Pitsalu küla, Pärnumaa Taimi Markson | Tel 5228315 | E-post taimi.markson@mail.ee
MESILA TALU KUTSUB Iga täistund räägime mesindusest, mesilastest, kõnnime ringi koduaias, vastame küsimustele ja vaatleme erinevaid kodulinde. Võimalik maitsta mett ja meesaadusi, meepõhiseid tooteid, soovikorral võimalus ka kaasa osta. Sööme pannkooke meega. Muti küla, Pärnumaa � Ülle Talimaa � tel 5268643 � ylle.talimaa@mail.ee
E J A P Õ Õ SA S T E M Ü Ü • Konsultatsioonid • • Aedade planeerimine • • Teostustööd •
K
GIIDIGA TUUR TOOTMISES, JÄÄTISE DEGUSTATSIOONIGA
24. JA 25. JUULIL
OOTAME TEID AVATUD TALUDE PÄEVALE!
kell 11, 13, 15, 17.
• Toimuvad ringkäigud aias ja keldris. • Konsultatsioonid ja nõustamine. • Taimede ja hoidiste kaasaostu võimalus.
Erinevate puuvilja-, köögivilja-, ravimtaimede-, marjamahlade ja Rosenberry käsitöö pulgajäätiste tuvustus ja degustatsioon. Mahlaviktoriin „Tunne maitseid“. Kodukohvik ja jäätisekokteili baar. Maitseelamusi pakub „Rändav kokk“. Lastele ponisõit õunaaias.
Mõlemal päeval on avatud õuekohvik (traditsiooniliselt hapukapsasupp ja angerjasupp ning praad). Aed avatud iga päev 10-18, Riia mnt 33, Võistes, Via Baltica 155 kilomeetril. Tel 5650 0581 RIINALUIKHaljastus Google/luige puukool
tel 5663 5669
e-post mahlad@mahlametsa.ee
Rokkiva Rebase lastepeod.
Kaasa saab osta suitsukana väga nõutud kaup!
Avatud saavad taaskord meie vanatehnika kuuri uksed, kus leidub tehnikat ja vanavara alates käsikivist ning rehepeksumasinast. Lisaks on kokku kogutud uhke Riia portselani näitus.
Telli täitematerjal ja transport!
Tutvust saab teha kodulindude ning kelgukoertega.
Pakume mulda, liiva, kruusa, killustikke ja teisi täitematerjale
Avatud on Rokkiva Rebase kohvik. Sepa, Elbu küla, Tori vald, Pärnumaa Lisainfo: Marko tel 5843 6624
Sillaotsa talu (Rokkiv Rebane), Reiu, Pärnumaa Ege Altmart | Tel 520 4633 | E-post egealtmart@gmail.coms
Takkasaare talu Teraviljakasvatus ja piimatootmine
Põldmaa Talumuna OÜ MUNAKANADE KASVATUS, TERAVILJAKASVATUS, ŠOTI MÄGIVEISED PROGRAMM:
• kodukohvik ja talupood – oma toodangut pakuvad ka teised ümberkaudsed väiketootjad, • kohaliku jahiseltsi jahituba – trofeede näitus. Põldmaa talu, Põhara küla, Pärnumaa | Tel 506 2246 | E-post pjaanus@hot.ee
Püsilillede ja kõrreliste kasvatamine ja müük maist septembrini. Kaks pikemat aiaringkäiku toimuvad kell 12 ja 15.
Põldmaa Talumuna
• talu ja kasutatavate põllutöömasinate tutvustus,
Nõrga talu
Avatud väike kodukohvik.
Programm: Talukohvik, saab näha loomi ja masinaid, lastele meisterdamine.
Takkasaare talu, Karjaküla küla 72242 Kontakt Aivi Kuutok Tel 56649560 E-post arvo.kuutok@neti.ee
Krista Kukk – Nõrga talu perenaine Metsküla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa E-post krista.kukk.001@mail.ee Tel 515 0248
Tel 5620 8180 info@niiduladu.ee
12 R E K L A A M
PÄRNU MAALEHT Nr 7 15. JUULI 2021
TÄISKASVANU PILET 10€
PÄRNU CRUISES KUTSUB SÕITMA Korraldame Pärnu jõel ja lahel huvilistele meeldejäävaid regulaar- ja tellimusreise suvisel hooajal reisilaevadel M/S Pärnu, mis mahutab sise- ja välistekkidele kokku kuni 80 reisijat ning M/S Katamaraan, mis mahutab kuni 25 reisijat.
LAEVA ASUKOHA LEIAD SIIT: Pärnu Cruises, Lai 2, Pärnu, Pärnu maakond
10 väljumist päevas!
SUVISTE SÜNDMUSTE KAVA 2021 15. JUULI kell 21-22 Tori vallamaja aas Kontsert „Peeter Rebane ise“
Kell 12 Sindi linn Sindi suvemuusika: Ervin Lillepea ans. Kruiis
22. JUULI kell 19 Sauga Musta Maja esine Pirnipuude kontsert: „Kõhukesed“ & „Nõianeitsid“
Kell 18-22 Tori ümbrus TORI KODUKOHVIKUTE ÖÖ
24. JUULI kell 20-24 Tori rahvamaja Tantsuõhtu: Mait, Mikko&Jakko Maltis 25. JUULI kell 10-14 Tori keskväljak Tori suvelaat & toredate laste päev 28. JUULI kell 23 Tori vallamaja aas FILMIÖÖ 1. AUGUST Tammiste külas ja Are piirkonnas Tori valla kodukohvikute päev. Kell 20 Tammiste Lasteaia juures kõigile TASUTA kontsert, esinevad Kaire Vilgats ja Paul Neitsov 7. AUGUST kell 6-7 Riisa raba Haldi Välimäe päikesetõusukontsert
12. AUGUST kell 21-23 Sindi laululava Tori valla laulupidu „Oma saar“ 14.-15. AUGUST Sindi kärestik Nordic CUP Estonia In Canoe Slalom
Tule naudi loodust ja kodumaa ajalugu Lavassaares, Eesti Muuseumraudtees!
21. AUGUST kell 10-20 Sindi linn Sindi hoovimüügipäev Kell 12 Sindi linn Sindi suvemuusika, ans Šal-lallaa & rahvatantsurühm Kuu 27.-28. AUGUST Tori Hobusekasvandus Tori Hobusekasvandus 165
Meeleolukad aurupäevad toimuvad juba 17.-18. juulil ning 14.-15. august tähistame 120 aasta juubelit.
Sindi Muuseum-igal pühapäeval kell 14 on võimalik koos muuseumitöötajatega jalutada Sindi tänavail, kuulata lugusid ja imetleda kauneid vaateid.
Tegevust jätkub nii suurtele kui ka väikestele!
KIHNUS METSAMAA PÄRIMUSTALUS TOIMUVAD: LAAGRID
RUUMIDE RENT
ÕPITOAD
SUITSUSAUNA RENT METSAMAA KOHVIK JA TOITLUSTAMINE
kudumislaager, naivistliku kunsti laager, pillilaager ja viiulilaager. Korraldame 2-3-päevaseid Kihnu pärimuslaagreid mandrirahvale. käsitöö, toidukultuur, laul ja tants!
ÜRITUSED
tantsuõhtud, kontserdid, kohvikuja filmiõhtud, rihalusõ ja toa seintel saab näha foto- ja käsitöönäitusi.
FOLKLOORIKONTSERDID Kihnu kultuuri tutvusmine läbi pillimängu, laulu ja tantsu.
isiklike sündmuste (sünnipäevad, pulmad, laste ristimine vms) tähistamine. Samuti seminarid ja suvepäevad ning laagrid
kohvikuruumi mahub korraga sööma kuni 25 inimest. Toitlustame gruppe ettetellimisel, menüü ja hinnad kokkuleppel. kultuuriruum@kihnu.ee www.kultuuriruum.ee kihnukultuuriruum metsamaa
Võta pere ja sõbrad kampa ning vuhise täie auruga Lavassaarde! www.museumrailway.ee