TEISTMOODI VAHEAEG: Ida-Viru lapsed veetsid suve Pärnumaa kodudes Lk 4–5 Isegi pikalt välismaal elanud Thea Tammeleht-Abraham edendab Pärnus võõrkeelsete inimeste kogukonda
Lihulas valmivad ainulaadsed vaibad, mille kudumise üksikasju hoitakse targu salajas Lk 6–7
Lk 8–9
Ilona Must:
me ju näeme, kui õpilane pingutab oma tasemel ja anname sellele adekvaatse tagasiside Lk 10–11
www.maaleht.ee
19. august 2021 Nr 8
ON PÄRNUMAA PÄRNAKATE HOIDA!
2 U U D I S E D
PÄRNU MAALEHT Nr 8 19. AUGUST 2021
Tarbijatel tasub oma gaasitarne leping üle vaadata
Pärnus saab kohtuda elutruude tegelastega ajaloost
Juuli lõpus teatas suurele kodutarbijate turuosale maagaasi pakkuv ettevõte Eesti Gaas, et tõstab 1. septembrist oluliselt maagaasi hinda eratarbijatele, tuues põhjuseks gaasi maailmaturu hinnatõusu.
Pärnu kaupluses Maxima XXX on veel kuni 25. augustini avatud vahakujude näitus, kus avaneb erakordne võimalus näha elusuuruses kuulsusi – ajaloolisi isikuid, kultuuritegelasi ja teisi tuntud suurkujusid.
Eesti Omanike Keskliit vaatab koduomaniku seisukohalt äreval pilgul hinnatõusu, mis pikema etteteatamiseta kasvatab gaasiarvet poole võrra. “Oleme suhelnud erinevate teenusepakkujatega ja tuleb tõdeda, et lisaks kõrgele maailmaturu gaasihinnale on hinnakujundamisele aidanud kaasa ka kõrge CO2 saastekvoodi hind, samuti vähene tuuleenergia, mis on tingitud soojast suvest ning vähesest tuulest,” ütleb liidu juht Priidu Pärna. Pärna lisab, et mure Eesti koduomanike hakkamasaamise pärast on suur. Ilmaportaalid ennustavad, et soojale suvele järgneb krõbeda pakasega talv ja see hinnatõus annab koduomaniku rahakotile kõva hoobi. Gaasiturul valitsev vaba konkurents annab igale teenusepakkujale võimaluse oma hinnapoliitika üle ise otsustada. Kuna kodutarbijale on gaasiturg avatud, saame koduomanikule soovitada oma praegune gaasileping üle vaadata, tingimusi gaasimüüjate vahel võrrelda ja vajadusel teenusepakkujat vahetada. Praegu pakuvad Eestis maagaasi müüki kuus ettevõtet. Näeme ettevõtete võimalust leida uusi kliente ja pakkuda tarbijale parimat hinda väiksema marginaaliga, samuti võimalust olla paindlik. Kodutarbijale annab see valikuvõimaluse, saab valida börsihinna ja fikseeritud hinna vahel. Paljud gaasitarbijad pole teadlikud, et neil on võimalik gaasmüüjat vahetada ja see võtab 10 minutit. Gaasimüüja vahetamise protsess on lihtne, kodutarbija jaoks tasuta ja sellega ei kaasne gaasitarne katkestust. Uue müüjaga lepingu sõlmimisel lõpetab uus pakkuja vana lepingu tarbija eest. Nii nagu elektrienergia puhul, on ka maagaasi puhul tarbijatel võimalik valida endale sobiv teenusepakkuja, kuid võrguteenuse pakkujat valida ei saa, täpselt nii nagu elektrienergiagi puhul. Eestis on mitu portaali, kus üleval elektri- ja maagaasi hinnapakkujate paketid ning hinnad, näiteks www.gaasihind.ee, kus võimalik saada esmane ülevaade pakutavast. Lõpliku hinna ja sobivate tingimuste saamiseks tuleb küsida konkreetne pakkumine.
PÄRNU MAALEHT
• • • • •
Michelangelot, Leonardo da Vincit jne. Laste sektsioonis on põnev kollektsioon (multi)filmide kangelastest. Filmist “Jääaeg” saab näha legendaarset oravat ja laisklooma ning filmist “Kariibi mere piraadid” on vahasse valatud kapten Jack Sparrow. Vahakujude autoreid pole võimalik nimetada, sest ühe
kangelase figuuri teeb rohkem kui kümme meistrit. Kõik on valmistatud Euroopa selle ala juhtivate meistrite poolt ja erilist tähelepanu on pööratud ajalooliste isikute kostüümidele. Ainulaadne ja mitmel pool Euroopas menukaks osutunud väljapanek on pärit Riiast.
PÄRNU MAALEHT
Pärnu vahakujude näitusel on kohal kirev seltskond tegelasi nii ajaloost kui ka vanu tuttavaid kinolinalt.
FOTOD: EILIKI PUKK
Avalikke pakendikonteinereid valvavad kaamerad Pärnu linnavalitsus paigaldas avalike pakendikonteinerite juurde valvekaamerad, et kindlaks teha inimesed, kes pakendikonteineritesse või nende juurde muid jäätmeid toovad.
Akende pesu Veerennide puhastus Katuste pesu ja värvimistööd Fassaadide pesu ja värvimistööd Aedade värvimine ja pesu
K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994
Avalikud pakendikonteinerid kuuluvad taaskasutusorganisatsioonidele ja nendesse võib panna ainult selliseid jäätmeid, millest konteineri infosildil teada antakse. Teiste jäätmete jaoks on kodune konteiner või tuleb need viia jäätmepunktidesse või jäätmejaamadesse. Jäätmeid saab Pärnus viia Raba tn 39 asuvasse jäätmejaama ja Metsa 1 maja taga, Sauga jõe jala-
käijate silla juures ning Kalevi puiestee ja Lääne tänava nurgal asuvatesse jäätmepunktidesse. Osavaldades on võimalik jäätmeid ära anda Tõstamaal, Lavassaares, Audrus ja Põlendmaal asuvas Paikre prügilas. Sõltuvalt jäätmeliigist ja viija elukohast on jäätmete vastuvõtt kas tasuta või tasuline. Jäätmeseaduse järgi võib prügi mahapanevat füüsilist isikut väär-
LIHULA KULTUURIMAJAS Eelregistreerimine tel 5323 2454
KUI SOOVID MÜÜA OMA MAAD, SIIS MÜÜ SEE KOHALIKULE MAAHARIJALE
9. septembril alates 10.00
HEA PÕLLUMAA EEST HIND KÄTTE vähemalt 4000 €/ha
10. septembril alates 10.00
VARBLA TEENUSEKESKUSES Eelregistreerimine tel 4496 624, 5242 485
KÕMSI RAHVAMAJAS Eelregistreerimine tel 5323 2454
teo korras trahvida kuni 800 ja juriidilist isikut kuni 20 000 euroga. Aiajäätmetega täidetud rohelised biolagunevad kotid viiakse tasuta ära, kui inimene sellest ise Ragn Sellsile teada annab, kottide jäätmefirmat informeerimata tänavale viimine on väärtegu.
PÄRNU MAALEHT
ALATI SOODSAD PAKKUMISED!
SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK 8. septembril alates 10.00
Huvi korral helista tel 5666 2082, 511 2428 või võta meiega ühendust lopeagro@lopeagro.ee
Näitus on huvitav vaatamine nii täiskasvanutele kui ka lastele. Ekspositsioon on jaotatud erinevatesse sektsioonidesse: ajaloolised isikud, suured kirjanikud ja kunstnikud, populaarsed näitlejad ja muusikud ning lastefilmide ja multifilmide kangelased. Näha saab Lady Gagat, Albert Einsteini, Napoleoni,
Garaažiuksed Neli standarttooni
Sise- välisja tuletõkkeuksed 13. septembril alates 10.00
MÄRJAMAA KULTUURIMAJAS Eelregistreerimine tel 482 0075, 5656 4614
29. septembril alates 10.00
PÄRNU MAI APTEEK
Suurim valik dekoratiivkive ja seina dekoreerimise materjale
Eelregistreerimine telefonil 5323 2454 • Kuiva silma test • Rõhumõõtmine • Prillide pisiremont
SILMADE KONTROLL € prilliostjale TASUTA!
+372 5383 1733 info@vitadoors.ee
Suur-Jõe 37, Pärnu www. vitadoors.ee
U U D I S E D 3
PÄRNU MAALEHT Nr 8 19. AUGUST 2021 FOTO: MARI-LIIS VUNDER / TRILOG STUDIO
Häädemeestel käivitub taas kergkruusa tootmine Saint-Gobaini kontserni kuuluv Leca International investeerib Häädemeeste tehasesse, kus hakatakse taas kergkruusa tootma ja käivitatakse 2022. aasta lõpuks uus ahi. Pärnu uue silla kavand – vaade sillale Rääma linnaosa poolt. Parima arhitektuurse ja konstruktiivse lahenduse leidmiseks korraldati arhitektuurivõistlus, mille võitis arhitektuuribüroo Trilog Studio OÜ ja Ehitusfirma Fidele OÜ võistlustöö “Luik”.
Käib pakkumiste kogumine Pärnu uue silla ehitamiseks Pärnu linnavalitsus kuulutas välja rahvusvahelise riigihanke Raba-Lai tänavate silla, Rääma ja Laiale tänavale rajatavate ringristmike ning silda ja ringristmikke ühendavate tänavalõikude ehitamiseks.
osade vahel, liiklemisvõimalusi tekib juurde ja hajuv liikluskoormus aitab muuta kesklinna jalakäijasõbralikumaks, tuues lähemale kliimaneutraalsuse eesmärki,” rääkis Pärnu abilinnapea Meelis Kukk. Riigihanke alusdokumentide kohaselt peab võitja koostama tööprojektid ja ehitama nende alusel kolmeavalise kolme kaarega silla koos mahasõitudega. Sild hakkab toetuma neljale sambale, millest kolm asuvad maal ja üks jões. Silla tekiplaadi pikkuseks on 354,8 meetrit, mis jaguneb kolme ava vahel, millest kõige pikema ava pikkus on ligi 132,5 meetrit. Sillakaared ulatuvad jõepinnast kuni 30,5 meetri kõrgusele, kaartest teepinnani jääb ligi 20,5 meetrit. Lisaks sillal asuvale tänavavalgustusele valgustatakse ka sillakaared ja sambad. Sillal on kolm 3,25 meetri laiust sõidurada, nende mõlemas ääres 0,5 meetri laiused ohutusalad ning 4–4,5 meetri laiused jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud kõnniteed. Silla keskel asuvad jalakäijatele mõeldud väikesed puhkealad, mis on varustatud pinkidega.
Praegu toimub osa Pärnu transiitliiklusest Kesklinna silla ja Pika tänava kaudu. Südalinna serva ehitatav uus sild võimaldab linnasüdant vältida sõidukitel, kes sinna minna ei soovi, samas tekib lisavõimalus kesklinna sõitmiseks. Pärast Transpordiameti kavandatava neljarealise tee ehitamist Sauga alevikust Ehitajate teele väheneb Tallinna maantee osatähtsus ja enamik Tallinna poolt tulevatest autodest hakkab Pärnusse sõitma kas Raba-Lai või Papiniidu silla kaudu. “Oleme pika sammu võrra lähemal pärnakate ammuse unistuse täitumisele. Uus sild on oma mõjult ja tähenduselt mõneti võrreldav Rail Balticuga. Selle valmides paraneb ühendus linna-
TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA
kuni 3 tonni korraga TRANSPORT
al 37 €
58 091 823
info@parnukallur.ee
www.parnukallur.ee
Sõidurajad on muutuva suunaga, sillale pealesõit toimub ühe, mahasõit kahe sõiduraja kaudu. Parempoolsed sõidurajad on ette nähtud mahasõidul parempöörete tegemiseks kas Laiale või Rääma tänavale. Liikluse sujuvaks ühendamiseks olemasoleva tänavavõrguga rajatakse Laia tänava ja Rääma tänava ristmikele ringristmikud. Tulevikus, kui linn on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt osa vana politseimaja kinnistust omandanud, ehitatakse välja Laia ja Pikka tänavat ühendav Pargi tänava pikendus. Jalgratturid ja jalakäijad pääsevad sillale mööda kergliiklusteid. Lisaks on mõlemal pool silla otstes jalakäijatel võimalus kasutada sillale saamiseks lifti. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 9. september, siis selgub ka silla ja sellega seotud tänavavõrgu ehitamise hind. Kõik ehitusööd peavad olema lõppenud ja objekt linnale üle antud hiljemalt 25. juuliks 2023. Seejärel on ehitajal aega võimalikke puudusi kõrvaldada, vaegtöid teha ja kasutusluba taotleda kuni 25. augustini 2023, et vastuvõtuakt allkirjastada.
PÄRNU MAALEHT
Leca International teatab, et on otsustanud taasavada Häädemeestel Fibo ExClay tehases üle kümne aasta seisnud kergkruusa tootmise, sest ehitusturu kindlad väljavaated ja jätkusuutlik majanduskasv soodustavad seda. Kergkruus on keraamiline täite- ja soojustusmaterjal, mis saadakse pöördahjus savi põletusprotsessi tulemusel ja mida kasutatakse muu hulgas ka Fibo plokkide valmistamiseks. Käivitatava tehase aastaseks tootmisvõimsuseks planeeritakse 350 000 kuupmeetrit ja toodang on suunatud peamiselt Balti riikidesse, samuti ekspordiks mujale. Praegu töötab Balti riikides kaks Fibo ehitusplokkide tehast ja pöördahju taasavamine tugevdab ettevõtte positsioone Balti turul. Tehase uuendus valmib 2022. aasta lõpuks ja see toob kaasa kuni 30 töökoha loomise. Saint-Gobain Eesti juht Mart Arro märgib, et viimastel aastatel on ehitusturg olnud aktiivne ja on näha, et pikemas perspektiivis suureneb nõudlus kvaliteetsete ehitusmaterjalide jä-
Kergkruusast valmistatud Fibo plokid on ehitajate seas minev kaup. Taasavatav tehas peaks teravat nõudlust leevendama. FOTO: WEBER
Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast! Helistage tel 510 0856
Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu
rele veelgi. Seetõttu sai tehtud otsus Häädemeestel kergkruusaahju taaskäivitamiseks. Arro hinnangul võidab sellest eeskätt Eesti, aga ka Läti ja Leedu hoonete ehitusturg, sest Fibo plokkide järele on suur nõudlus. “Teine oluline suund on kergkruusa kasutamine geotehnilises ja taristu ehituses. See valdkond muutub aktuaalsemaks, kuna sildade ja viaduktide ehitamisel muutub üha olulisemaks kerge tagasitäite kasutamine,” selgitab Mart Arro. “Nii saab kandekonstruktsioonid saledamaks dimensioneerida ja vähendada armatuurterase ning betooni osa. Lisaks on väga oluline valdkond teede ehitamine väikese kandevõimega aladel, kus tihtipeale saab määravaks tee muldkeha kaal.” Fibo ExClay tehase juht Tormis Vilberg räägib, et ahju käivitamisel võetakse kasutusele kaasaegne keskkonnasõbralik tehnoloogia ja fossiilkütuste tarbimine asendatakse järk-järgult taastuvatest allikatest pärineva rohelise energiaga. Eesmärk on anda panus ka ringmajandusse ja suurendada materjalide taaskasutust. “Kergkruusa tootmine on nutikas viis anda planeedile rohkem, kui me tegelikult võtame. Ühest kuupmeetrist värskelt kaevandatud savist toodame viis kuupmeetrit kvaliteetset ehitusmaterjali ehk kergkruusa,” kinnitab Vilberg. Saint-Gobaini kontsern on pühendunud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja seadnud eesmärgiks süsinikuneutraalsuse saavutamise aastaks 2050. Kergkruusa hakati Häädemeestel tootma 1994. aastal ja kaks aastat hiljem, 1996. aastal käivitus plokitehase esimene etapp ning alustati kergkruusast ehitusplokkide tootmist. Saint-Gobain Eesti AS valmistab Eestis ehitustooteid kaubamärkide Ecophon, Glassolutions, Gyproc, Isover, Weber, Fibo ja Leca nime all. Ettevõte annab Eestis tööd 247 inimesele ja 2020. aasta müügitulu oli 54 miljonit eurot.
PÄRNU MAALEHT
Loodushoidlikud väetised
Hoolitse oma marjapõõsaste, viljapuude ja muru eest ka sügisel.
Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d... Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ
Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu
Lisaks veel palju muud kaupa! Tule ja vaata oma silmaga uuenenud kauplust. Ferex OÜ, Suur-Jõe 67,Pärnu Tel: +372 447 8477 www.alve.ee
4 S U V E V A H E A E G
PÄRNU MAALEHT Nr 8 19. AUGUST 2021
Pereõpe pakkus Pärnumaal tegusat vaheldust ja avardas õppurite silmaringi Pärnumaa pered Kihnust, Saardest, Torist, Põhja-Pärnumaalt, Häädemeestelt, Audrust ja Tõstamaalt võõrustasid sel suvel neljas vahetuses Ida-Virumaa lapsi, aidates neil praktiseerida eesti keelt, uudistada kultuuriobjekte ning veeta lõbusalt aega. SILJA JOON Sindi linnas elav Malle Viirma nägi MTÜ Meelte Kindlus reklaami Facebookis. “Mul on 8-aastane tütar ja ma küsisin temalt, kas ta tahaks omale suvel mängusõpra,” meenutab Viirma. Tütar oli nõus ja hästi põnevil. Kui perre saabus 9-aastane Anita Kulpina, võttis
ema Malle omale koguni nädalase puhkuse, et saaks mõnusasti tüdrukutega koos ringi liikuda. Ilmad olid soojad ja kolmekesi käidi mere ääres ning Sindi väliujulas suplemas, külastati Musooniku mänguruumi, Pernova loodusmaja ja Sindi muuseumi, kus Anital oli võimalus ko-
Keeltesumin tõi tänavu kümneid lapsi Pärnumaale eesti keelt õppima, lisaks avanes neile võimalus kümme päeva oma suvest teistsuguses keskkonnas veeta.
guni Sindi rahvariideid selga proovida.
Ühendatud puhkus ja keeleõpe
Malle Viirma nendib, et Anita keeleoskus on napp, aga ta on hästi õppimisvõimeline. “Sain ise ka aru, et ei oska eriti vene keelt, aga saime ilusti hakkama,” tõdeb Viirma. Kui mõnest eestikeelsest sõnast arusaamine tekitas raskusi, siis otsis pereema telefonist Sõnaveebist vaste. “Anita kordab ilusti järgi,” on ta rahul. Anneli Pihlak on 14-aastane Sillamäe tüdruk, kes sattus Keelesumina Pärnumaa projekti kaudu kümneks päevaks elama Raekülas elavasse Katrin ja Ain Alvela perre. Anneli räägib, et teises kohas ja teise pere juures on olla hoopis teistmoodi kui oma kodus. Koos käidi muuseumites, näi-
2021 SPORTSMAN 570 EFI EPS LE – 10 990€
KÜSI LISA!
OÜ Reiu Puhkekeskus, Lao 10-3, Pärnu tel 502 8005, tel 444 0424, info@polarisparts.ee
PUIT, MIS ELAB EDASI
al
al
180 € 140 €
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!
Info: tel 515 3795
www.hevo.ee
hevo@hevo.ee
S U V E V A H E A E G 5
PÄRNU MAALEHT Nr 8 19. AUGUST 2021
FOTO: SILJA JOON
teks Lavassaare raudteemuuseumis ja Pärnu muusemis, vaadati vahakujude ringnäitust, kinos uut eesti noortefilmi ja satuti virtuaalreaalsuse keskuses erinevatesse reaalsustesse. 14-aastane Kohtla-Järve noormees Mihhail Taranov viibis pereõppes teist aastat. Eelmisel aastal veetis ta kümme päeva ühes Võrumaa peres. Tänavu sattus ta Pärnumaale Saarde valda Lodja külla Veske talu peresse. Noormees elab ise korteris ning maaelu talle sobis, harjumatud olid ainult sääsed ja parmud. Aga talus, kus ta peatus, oli aias palju marju, õue peal oli batuut. Ja koer oli perel ka. “Naabriperel oli tiik, kus käisime palavaga suplemas,” räägib Taranov. Pere lastega koos sõideti ratastega ja mängiti jalgpalli, tuginoor Henri Sireliga mängiti malet. Kümnepäevaseid pereõppe vahetusi Ida-Virumaa lastele toimus Pärnumaal sel suvel neli: esimene vahetus 13.–22. juunil, teine 2.–11. juulil, kolmas 16.–25. juulil ja neljas vahetus 30. juulist 8. augustini. Lisaks peres veedetud päevadele toimusid projekti raames igas vahetuses ühisüritused. Oli tore perepäev Jõõpres Teispere talus, Pärnus Maarja-Magdaleena gildi majas õpiti toitumisnõustaja Ülle Niiliski käe all tegema Eesti toitu. Ühine sportlik päev oli igas vahetuses omanäoline ja need viidi läbi kord Pärnu spordihallis, siis Pärnu ranna jalgpallialal, üks kord Aloha
surfialal ja viimaks Pärnu sõudeklubis.
Üle pika aja taas Pärnus
Pereõppe Keelesumin Pärnumaal eesotsas on Marina Kopajev, kes 2015. aastal alustas eesti keele õpetamist võõrkeelena Pärnus ja 2019. aastal Kohtla-Järvel. “Pärnus olles tegelesin eesti keele õpetamisega võõrkeelena, olin kursis Integratsiooni Sihtasutuse projektidega, muu hulgas pereõppega,” meenutab suviti Pärnus ja talvel IdaVirumaal elav Kopajev. “Ma oleksin soovinud, et ka minu lapsed saaksid selles osaleda – oleksime saanud oma perre võtta eesti keelt õppida soovivaid lapsi, aga keegi kohapeal sellega minu teada ei tegelenud.” Hakkaja naine võttis lõpuks kätte ja lõi oma vanema pojaga kahasse mittetulundusühingu. Tallinna Majanduskoolis projektijuhtimist õppiv Gregor Mataloja jäi koroonapandeemia ajal hätta praktikakoha leidmisega, nii tuli see ise luua. Mataloja pani kokku kodulehe ja Facebooki grupi, tegeles muu hulgas lepingute sõlmise ja arvetega.
“Sain ise ka aru, et ei oska eriti vene keelt, aga saime ilusti hakkama.” MALLE VIIRMA
TA S U B T E A DA
Pereõpe jõudis taas Pärnumaale Pereõpet pakutakse eesti keelest erineva emakeelega lastele ja noortele alates 1998. aastast. Sel aastal viibis pereõppel üle Eesti kokku 200 last, aastate vältel on selles projektis osalenud 20 000 last. Pereõppe võimalust pole Pärnumaal pakutud ligemale kümme aastat ja on hea meel, et Keelesumin Pärnumaal on selle projekti edukalt käivitanud. Eesti peredel, kes kaasavad teise emakeelega lapsi oma pereellu, tekib võimalus tutvuda vene keelega või taaselustada oma vene keele oskust. JANA TONDI, Integratsiooni SA keeleõppe valdkonnajuht
Pärnumaalt leiti 26 toredat perekonda Kihnust, Saardest, Torist, Põhja-Pärnumaalt, Häädemeestelt, Pärnust, Audrust ja Tõstamaalt. Need pered olid valmis vastu võtma kokku 36 Ida-Viru noort, osa peredest osales pereõppe mitmes vahetuses. Pärnumaal viimastel aastatel nii mahukat pereõppe projekti toimunud ei ole. Eesti keele õppest Pärnumaa eesti peredes huvitusid lapsevanemad ja lapsed Narvast, Narva-Jõesuust, Sillamäelt ja Kohtla- Järvelt. Et Ida-Virumaa vanemad võiksid rahuliku südamega oma lapsed Pärnumaa peredesse saata, kaasati ettevõtmisesse omavalitsuste lastekaitsetöötajad, kes andsid kinnituse selle kohta, et pere sobib pereõppes osalema. “Osalenud laste vanemad on väljendanud suurt tänulikkust sellise projekti ellukutsumise eest,” kinnitab Kopajev. Kuidas leiti üles sõbralikud Pärnumaa pered, kes olid nõus
lapsi suvel oma kodus majutama ja nendega tegelema? Kopajev nendib, et sobivate perede leidmisel olid abiks paljude koolide, noortekeskuste ja huvikoolide juhid. Abikäe ulatas ka Pärnu linnavalitsus, kus MTÜ Meelte Kindlus põhilisteks koostööpartneriteks olid üldhariduse peaspetsialist Virve Laube ja kommunikatsioonispetsialist Anu Villmann. Kopajev räägib, et mõned pered liitusid projektiga, sest kriipsutasid koroonakevadel maha kõik suvised reisiplaanid. Kuna suvi tõotas tulla rahulik ja kodukeskne, tehtigi otsus liituda riiklikult finantseeritava pereõppe projektiga. Vastuvõtvate perede aadressil on tal öelda vaid kiidusõnu. Projekti rahastas Integratsiooni Sihtasutuse kaudu kultuuriministeerium. Laagris osalemine oli IdaVirumaa noortele tasuta.
VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad.
U KS ESALO N G
J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 Praegu oleme avatud E-R 9-16 ja L 10-14
www.vanaloomakliinik.ee
SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED
AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE
KORTERI VÄLISUKSED KUNI -20%
Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.
Pakume ka transporti ja paigaldust.
KAIMO KIVIKAS
Tel 526 9639
kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee
Mexin Baltic OÜ Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15
www.uksed.eu
6 T E K S T I I L I T Ö Ö S T U S
PÄRNU MAALEHT Nr 8 19. AUGUST 2021
PÄRNU MATUSEMAJA – KREMATOORIUM Hoolime, toetame, austame
Paide mnt 2a • Pärnu • Tel 442 2200 www.parnukrematoorium.ee
Korstnapühkija
Tegutsen Pärnu- ja Viljandimaal TASE 4 KUTSETUNNISTUSE NR 153050
tel 5844 0510 rainer010203@hot.ee www.korstnad-kolded.ee
Telli täitematerjal ja transport! Pakume mulda, liiva, kruusa, killustikke ja teisi täitematerjale
Tel 5620 8180 info@niiduladu.ee
Lihulas valmivad ainulaadsed kahepoolsed vaibad Kui mitte kogu maailmas, siis vähemalt ümberkaudsete riikide seas on Lihulas asuv Narma vaibatööstus eriline, sest valmistatakse vaipu, mille üks pool võib olla teisest täiesti erinev – tarvitseb vaid vaip ümber keerata ja ruum saab kohe teise ilme. AIN ALVELA Tõsi, kahepoolseid vaipu tehakse ka mujal, aga valdavalt seisneb nende kahepoolsus selles, et sisuliselt kootakse kaks eraldi vaipa ja õmmeldakse need siis kokku. Erinevate mustrikihtidega kokkuõmmeldud-liimitud mustrilisi kangaid leiab turult väga harva. Narma kahepoolsete vaipade erilisus peitub nende valmistamise tehnoloogias – kahepoolsete vaipade kõik kolm või neli kihti kootakse valmis ühe töökäiguga kaasaegsetel arvjuhtimisega tootmisliinidel, mida
võib vaid tinglikult nimetada kangastelgedeks. Ajalooliselt on kujunenud nii, et Balti riikides asub kaks suuremat vaibatehast ja mõlemad neist tegutsevad Pärnumaal, Vändras ja Lihulas. Pärast haldusreformi Pärnu maakonna haldusterritooriumi sattunud Lihulas on vaipu kootud juba alates sügavast nõukogude ajast, alates 1992. aastast tehakse seda Narma kaubamärgi all. Tegelikult on Narmal kogunisti kaks tehast: Lihulas, kunagises raudtee kau-
bajaamas sisseseatud tootmisüksuses valmivad peaasjalikult smartWeave’i kahepoolsed vaibad ja Haapsalu lähistel Uuemõisas plastmaterjalist vaibad. Nii kahepoolsed arvutite ja robotite abil juhitava tehnoloogilise protsessi tulemusena saavutatud koe- ja lõimelõngade omavahelise nutika põimimise teel kootud vaibad kui ka klassikalises Skandinaavia stiilis kootud plastvaibad kuuluvad Narma omatoodangu hulka, kaubamärgid on rahvusvahelisel turul registreeritud ning tootmise detaile hoitakse saladuskatte all. Kui Narma kunagine lipulaev oli tekstiilitööstuse nn servajääkidest toodetud puuvillane vaip, mida rahvakeeli ka kaltsuvaibaks nimetatakse, siis tänapäeval on selleks kahtlemata väga omapärased kahepoolsed vaibad, mille kumbagi külge ehivad teineteisest sootuks erinevad pildid või mustrid.
Ajalugu kaasa ei veeta
Asjaolu, et kaks suurt vaibatootjad tegutsevad just Pärnumaal, on lõppkokkuvõttes muidugi üks suur juhuste kokkulan-
gevus, aga kahtlemata on juba kauges ajaloos neid juhuseid teatud määral ikkagi juhtinud kohalikud inimesed. Kui Vändras sai praegune vaibatootmine alguse nõukogude ajal seal asunud Mistra vaipkatete tehasest, siis Lihulas ulatuvad vaibakudumise juured samuti aastakümnete taha, mil seal oli tugevalt välja kujunenud käsitööle, sh vaibakudumisele, keskendunud teeninduskombinaadi süsteem. Need kombinaadid olid muidugi igas rajoonikeskuses, aga Lihulasse jäi just vaibakudumise osa pärast esimest erastamisvooru alles, sest siinsed inimesed kohtusid ühe Soome vaibatööstuse inimesega. Ajendiks sai Soomes 1992. aastal valitsenud majanduskriis, mille tingimustes seal odavamat tööjõudu ja oma tööstuse vananenud tehnoloogiale rakendust otsiti. OÜ Narma juhatuse liige Janek Vipre teab rääkida, et toona tekkis Eestimaale ühtekokku oma viis-kuus väikest vaibatööstust, mis oma esimese tõuke olid kõik saanud mingil moel põhjanaabrite käest. Samas on Vipre seda meelt, et järjepidevuse ja arenguvõime
T E K S T I I L I T Ö Ö S T U S 7
PÄRNU MAALEHT Nr 8 19. AUGUST 2021
FOTO: TANEL MEOS
Narma juhataja Janek Vipre ütleb, et ettevõte keskendub vaibakudumise tehnilise oskusteabe omamisele ja arendamisele, sestap on ka toodangu jaemüük usaldatud koostööpartnerite hoolde.
rauaväärsetest tootmisseadmetest, oldi omal ajal kõigi teelistega sarnasel stardipositsioonil, ent sellest hetkest hakkasid personali kaudu erisused järjest suurenema. Nüüdseks 29 aastat tegutsenud ettevõttes ei ole tema sõnul midagi sellist, mis oleks tugevusena kaasa tulnud asutamise algusaegadest – n-ö vana Narma aeg lõppes 2000ndate alguses ning kõik, mis on praegu, on uus ja enda loodud.
Ainulaadsed kahepoolsed vaibad
annavad ettevõttele ikkagi inimesed, kes seda vankrit on aastaid visalt vedanud. Kui seda ei ole, siis ei aita ka välismaalt tulevad rahasüstid või piiritagune kapital omandisuhetes. “Ainult niimoodi on võimalik midagi tõsiselt ja püsivat luua,” ütleb ta. “Ennekõike tuleb rõhuda inimeste tahtele, kompetentsile ja püsivusele. Sealt edasi arenevad juba välja soov ja oskus teha asju teistmoodi, uuenduslikult. Narma on selles osas kindlasti teistest ettevõtetest eristuv.” Selle all peab Vipre silmas Narma arengulugu – alguse saanud koostööst soomlastega ja neilt ostetud sisuliselt vana-
Toona, majanduskriisi saabudes, sai talle selgeks, et vanaviisi jätkates ei oleks firmal pikka tulevikku ja tuleb välja mõelda midagi täiesti uut, omanäolist, sellist, mida mujal veel ei tehta. “Nii me lõime smartWeave’i – vaiba, mida sellisel kujul maailmas mitte keegi ei tooda. See vaip koosneb kahepoolsest kangast, kus ei kasutata mingisugust keemilist töötlust ega liime kangaste omavaheliseks ühendamiseks – me koome reaalselt mitmekihilise kanga,” kirjeldab Janek Vipre Narma vaipade unikaalsust. “Alguses ma ei uskunud, et me midagi unikaalset oleme korda saatnud, sest tekstiilimaailm on kestnud aastatuhandeid, seal ei sünni päevapealt revolutsiooni. Nii et ennast geeniuseks ma ei pidanud.” Tegelikult võeti meeletu risk – soetati täiesti uus tehnoloogia, mille seadmed valmistati konkreetse tehase vajadusi arvestades. Risk seisnes selles, et siis ei olnud ettevõttel veel mingeid tootenäidiseid, mida uute liinidega õigupoolest tootma hakata. Ent kui seadmed kohal ja üles seatud ning esimesed prototüübid valmis ja neid esitleti Rootsis, siis seal oldi tõsiselt ja positiivselt üllatunud ning sealt saadi esimene kindlus, et Lihulas ongi millegi uuenduslikuga hakkama saadud. Kahepoolsetes kangastes pole iseenesest midagi uuenduslikku, neid on kootud juba ammustest aegadest – kudumi ühel pool on n-ö positiiv, teisel
pool negatiiv, pilt või muster on aga iseenesest sama, ainult ümberpöördult. Narmas aga mindi teist teed ja nende vaipade nutikus peitub selles, et vaiba eri pooltel võivad olla täiesti erinevad kujutised. See võib olla analoog, aga ei pruugi. Kahepoolse vaiba idee seisneb selles, et sel pole tavapärast pahupoolt – mõlemad pooled on võrdselt kasutatavad ja nii saab ühte vaipa aeg-ajalt ringi keerates anda ruumile sootuks teise ilme. Selline mitmekihiline vaip on kootud ühel ajal, nii et põhimõtteliselt saab võtta kaks täiesti erinevat pilti, sisestada nende parameetrid kudumisseadme arvutisse ja masin koob ühe töökäiguga valmis vaiba, mille ühel poolel on üks, teisel teine pilt. “Selleks ei ole meie jaoks mingit eraldi tehnoloogiat välja mõeldud. Masin on ikka masin, aga sellega lihtsalt peab oskama teha nutikaid asju,” märgib Vipre. “Need on tõseti juba vaata et robotid, aga ikkagi – selliseid seadmeid kasutavad paljud tehased, aga nad koovad nendega nii-öelda tavalisi ühepoolseid vaipu. Või siis kahepoolseid, aga selliseid, millel on muster mõlemal pool sarnane.”
Olulise töömahu võtab disain
Eestis saab Narma vaipu osta mitmete edasimüüjate kaudu ja kui Eestit nimetab Vipre oma armsaks koduturuks, siis mastaapsemas mõistes koduturg tä-
“Meie jaoks ei ole mingit eraldi tehnoloogiat välja mõeldud. Masin on ikka masin, aga sellega lihtsalt peab oskama teha nutikaid asju.” JANEK VIPRE
Tootmise peenemaid nüansse kõrvalistele isikutele Narmas ei paljastata, aga oma põhiolemuselt kootakse ka mitmekihilisi ja kahepoolselt erinevate mustritega vaipu ikkagi ammu tuntud kudumismeetodite abil.
hendab Narma jaoks nn Finno-Baltikat ehk Soomet, Lätit ja Leedut. Teab mis suuri partiisid ei tehta ja see annab ettevõttele võimaluse omada avarat tooteportfelli, mis on Narma turundusstrateegia seisukohalt võtmetähtsusega, samuti olla tellimuste täitmisel paindlik. See turundusstrateegia näeb ette, et Narma kui tootja teeb koostööd edasimüüjatega, kelleks on online-kauplused, mööblipoed, kaubandusketid ja teised jaemüüjad. Nii ei ole Narmal ka oma tehaseega firmapoodi – kõik kliendid suunatakse koostööpartnerite juurde. Vipre räägib, et suurem osa Narma käibest tuleb siiski välisturgudelt, tooteid eksporditakse rohkem kui kümnesse riiki. “Pakume edasimüüjatele kahte võimalust: laia tootevaliku müük Narma stockLine’ist ehk püsikollektsioonist. Need vaibad on meil kiireks tarneks laoriiulitel pidevalt olemas,” selgitab Janek Vipre. “Teine variant on kaupluseketi või hulgimüüja eksklusiivne valik – need on tooted, mida toodame partiitellimustena ainult lepingulistele partneritele.” Lisaks kahepoolsetele vaipadele on Narma tootevalikus veel mitmeid erinevaid tootegruppe, mis koondatud vastavatesse kollektsioonidesse – on eraldi koridoridesse mõeldud libisemisvastased vaibad, on villased vaibad, pikakarvalised vaibad, silesidusvaibad, naturaalsed viskoosvaibad, on siidise pinnaga vaipu, üldse rohkesti erinevatest materjalidest vaipu jne. Kui ainulaadse vaiba valmiskudumine võtab suhteliselt vähe aega, siis sellele eelneb tõsine töö graafikalaua ja ekraani taga, et konkreetne muster ning mõõdud arvutiprogrammile ja selle abil ka kudumismasinale arusaadavaks teha. Masin, olgugi kõrgtehnoloogiline, järgib aga lõppeks ikkagi traditsioonilise vaibakudumise võtteid, tehes seda lihtsalt uudsel ja nutikal viisil. Janek Vipre iseloomustab oma tehases valmivaid vaipu ja üldse kodutekstiile kui äärmiselt tänuväärseid ruumide sisustamise detaile, mis on eriti vajalikud just tänapäevastes suurtes ja avatud ruumides hubasuse loojana, heli summutajana, soojuse hoidjana. Kuigi Narma vaibad võivad olla mitmekihilised, ei tähenda see siiski seda, nagu oleneks vaiba hind otseselt kihtide arvust ja neljakihiline vaip oleks ühekihilisest automaatselt neli korda kallim. “Narma vaipade hind positsioneerub kõigi tööstuslikult toodetud vaipadega sarnasele tasemele, see ei ole kallis ega odav, vaid täiesti keskmine,” kinnitab Vipre. “Kui arvestada kihtide arvu, siis jah, neljakihiline vaip on mõnevõrra kallim kui kolmekihiline, sellepärast et sinna kulub rohkem materjali.”
Meie põhitegevuseks on: • • • • • • • • •
Puitmaterjalide müük Voodrilauad Värvitud voodrilauad Sisevoodrilauad Värvitud sisevoodrilauad Tuulekastilauad Värvitud tuulekastilauad Immutatud terrassilauad Saematerjal
Vähemalt ühe tihumeetri kohalevedu üle Eesti TASUTA! www.kpuit.ee tel 5593 6326 kpuit.tellimused@gmail.com
» » » » » »
KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID
LIPUMASTID AUGUSTI LÕPUNI 10% SOODSAMALT
www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818
Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni
10 000 €/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.
Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas
Täpsem info ja personaalne pakkumine: mastid@hobesolg.ee
Tel 5565 5001
Tel: 5611 1900
www.redsom.ee
UUED REHVID KÕIKIDELE MASINATELE (autod, traktorid, laadurid, haagised jne) Nt MTZ-82-le ette/taha (140/300 €/tk), T-40AM (115/250 €/tk), T-25 (60/210 €/tk) jne. Küsida võib kõiki rehve. TRANSPORT ÜLE EESTI. Redsom OÜ Tel 503 9766, Rain rain@redsom.ee Asume Tartus.
8 K O G U K O N D
PÄRNU MAALEHT Nr 8 19. AUGUST 2021
Aastaid võõrsil elanud Thea Tammeleht-Abraham veab Pärnu rahvusvahelist maja FOTO: SILJA JOON
Thea Tammeleht-Abraham on võtnud südameasjaks aidata moel või teisel Pärnusse sattunud välismaalastel kohaneda eluga Eesti ühiskonnas.
Pärnu rahvusvahelise maja idee sündis selle aasta veebruaris ja sai ametliku staatuse aprillis, mil registreeriti MTÜ International House Of Pärnu (IHOP). SILJA JOON Ettevõtmine sündis tõdemusest, et Pärnus elab palju välismaalasi ja tagasipöördujaid, ent neil ei ole ühtset kogukonda, lausub Pärnus elav Thea Tammeleht-Abraham, kes on kogu ettevõtmise koordinaator ja hing. Thea Tammeleht-Abraham nendib, et kogukonnana hakati end tajuma mullu, siis, kui koos Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse spetsialist Toomas Tooduga loodi Facebooki grupp Expact in Pärnu. Esimene suurem kogunemine sai teoks mullu 31. oktoobril, kui Thea ja tema abikaasa Thomase Ülejõe kodus peeti maha halloween’i pidu.
Omavaheline suhtlus ja kooskäimine on sellest ajast peale muutunud tavaks. Lisaks on erineva emakeelega inimeste läbikäimist soodustanud Pärnus paari viimase aasta jooksul regulaarselt toimunud Tallinna eesti keele maja suhtlusklubi üritused.
Rahutu hingega tegutseja
Thea Tammeleht-Abraham töötab põhikohaga Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Ta on kohalik, Pärnus sündinud, kasvanud ja koolis käinud ning ütleb, et teab täpselt, mis tähendab elada teises riigis, teises kultuuriruumis. “Ma pole ennast iialgi tundnud tagasihoidliku eestlasena. Olen selleks liiga lärmakas ja iseteadlik,” märgib energiline
eestlanna. Noorena tahtis ta näitlejaks saada ja tundis rahutut igatsust maailma avastada. Selle asemel, et püsida Viljandi kultuurikolledži koolipingis, sõitis ta sõbrannaga hoopis USAsse au pair’iks. Poolteist aastat teisel mandril kasvatas reisikirge veelgi. Naases siis küll Eestisse, ent mitte kauaks. Tutvudes ühel Euroopa reisil abikaasa Thomasega, otsustas naine katsetada elu tolle sünnimaal Indias. “Olime mõlemad abielus teisel ringil,” seletab naine. Thomas on insener, kes töötas toona ühe suure LadinaAmeerikas ja Indias tegutseva IT-firma juhtkonnas. Ja kuna Amsterdam on kontinentide vahel liikujate vahepeatus, siis seal kohtutigi. Kristlaste peres kasva-
UJUMISKURSUSED LASTELE Pärnu Raja ujulas Alates 4. septembrist L kell 11.15 pärs algajad kell 11.45 algajad kell 12.15 edasijõudnud kell 12.45 eelmisel kursusel osalenud kell 13.45 suure basseini lapsed Alates 6. septembrist E ja K kell 17.30 edasijõudnud kell 18.15 eelmisel kursusel osalenud
Telli ette 44 22 933 või www.pizzakiosk.ee Kulleriga mugavalt koju www.tellitoit.ee
T ja N kell 17:00-18:30 Pärnu Vabakool (8-16 aastased) K ja R kell 15:30-17:00 Are spordisaal (8-16 aastased)
Alates 7. septembrist T ja N kell 17.45 pärs algajad kell 18.15 algajad kell 18.45 edasijõudnud kell 19.15 eelmisel kursusel osalenud Palume registreerida: marika@ujuma.ee Kirja panna: lapse nimi, vanus, päevad ja kellaaeg, oskused vees. NB! Kellaaeg võib muutuda! Info tel 5646 2253
Küsi kindlustuskaitse meilt – säästa oma aega ja raha!
PORT ARTUR 2 | Lai 11, Pärnu | Tel 4452521
info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee
• Aafrika tants (täiskasvanutele)
K O G U K O N D 9
PÄRNU MAALEHT Nr 8 19. AUGUST 2021
nud Thomas on ülirahulik, Thea tema kõrval nagu tulekera. “Mina ütlen oma mõtted välja ja liigun edasi. Thomas on mõtlev ja kalkuleeriv,” märgib naine. Indias sündis paari ühine poeg Marc Jacob. Pere elas India suurlinnas Mumbais kokku seitse aastat. Thea tütar Mia Norah õppis Mumbais rahvusvahelises lasteaias ja koolis ning Thea ise tegeles ettevõtlusega.
Vanaema martsipaniretsept
Pere pidas Mumbais ja Delhis eksklusiivset butiigiäri, kaubeldi käsitöömartsipani ja -šokolaadiga. Ettevõttes töötas 30 inimest ja alguses vedas Thea seda üksinda. “Olin Eestis tegutsenud toitlustuse vallas. Minu ema oli särtsakas ettevõtja, kes pidi üksi lapsi kasvatama ja nii olin ma harjunud maast madalast tööd tegema. Eks mul on see mitme asja tegemise pisik kogu aeg sees olnud,” kommenteerib Thea. Theal oli alles oma vanaema martsipaniretsept, mida kohandati India tavadele. Ettevõte tuli turule luksustootega, mida pakuti pulmadeks. Nimelt on Indias kombeks teha pulmakülalistele kingitusi. Seal peetakse pulmapidusid, kuhu kutsutakse 1000–5000 inimest. Thea teab, et Indias elab ülirikkaid, kel on võimekus ja huvi osta ebatavalist luksuskaupa. Valikus oli näiteks 24-karaadise kullaga või hõbedaga kaetud martsipanikommid. Sõltuvalt
PA N E TÄ H E L E
Abi ja toetus siinmail uustulnukatele n MTÜ International House of Pärnu (IHOP) eesmärk on olla sillaks uussisserändajatele Pärnusse ja Pärnumaale elama asumisel. n IHOP tugiüksuse vabatahtlikud toetavad uussisserändajaid dokumentide täitmisel, lasteaia, kooli või huviringide leidmisel, samuti vahendavad arstiabiga seotud kontakte. n Ühing teeb koostööd kohaliku omavalitsusega, olles samal ajal uussisserändajate kogukonna keskus. Allikas: IHOP
“Oleme loonud toetusgrupid, kuhu kuuluvad aktiivsemad välismaalased ja ka eestlased, et üksteist toetada ja suhelda. Meie suhtlus on inglise keeles.” THEA TAMMELEHTABRAHAM
sellest, palju briljante, kulda või hõbedat karbi kaunistuseks kasutati, võis sellise hind varieeruda 10 eurost 5000 euroni. Äri püstipanekul oli suureks abiks abikaasa Thomas, kes teadis India turgu. Ettevõtte töötajad õpetati välja kohapeal. Seal koges Thea Tammeleht ka seda, mida tähendab erinevate maade töökultuur. “Meil oli äge meeskond. Mina ei osanud hindi keelt, aga me saime üksteisest aru. Ettevõttes käis töö nagu Euroopas kombeks kella 8–18, mitte nagu Indias, kus on tavaks tööd teha lõunast õhtuni,” kirjeldab Tammeleht-Abraham. Kultuurierinevuste mõistmine ja aktsepteerimine on keeruline teema. Indias võtab mees patrooni hoiaku, kes teab, mis on naisele hea. Naise roll on hoolitseda kodu ja mehe eest. Ja muidugi kastisüsteem, mida Thea igal sammul Indias tajus ja vastuvõetamatuks pidas. Kastikuuluvus peegeldub juba inimese perenimes. Lisaks erinevate religioonide tavad. Näiteks võttis Thea tööle noore moslemist pereisa, kes tähistas kord prohvet Muhhamedi sündi ja Thea kui oma bossi kodusele peole kutsus. Sünnipäev nägi välja nii, et mehed pidasid toas pidu ja Thea ning moslemi naine ja laps istusid sel ajal magamistoas.
Elame vabal maal
“Kui õnnelikud me siin oleme. Meil on vabadus, sõnavabadus, turvalisus, saame olla need, kes oleme. Meil on väga hea haridussüsteem ja hariduse eest ei
„Ma pole ennast iialgi tundnud tagasihoidliku eestlasena. Olen selleks liiga lärmakas ja iseteadlik.“ THEA TAMMELEHTABRAHAM
oli ka see, et mees kippus pidama töökõnesid ka kell 22–23 ja nädalavahetustel. See põhjustas riidusid ja nüüd on Thomas harjunud sellega, et pärast tööaega enam töökõnesid vastu ei võta. Pärnusse elama naastes oli imeline kogeda sedagi, et kõik on kümne minuti kaugusel. See on kõige suurem vabadus. Lapsed võivad tulla ja minna, millal ise tahavad. Indias pole võimalik isegi minna parki piknikku pidama.
Õhus on palju küsimärke
ole vaja maksta raha. Meil on võimalus reisida, kanda riideid, mis meeldivad. Vanemad ei dikteeri, kellega pead abielluma. Kui olen naine, saan minna autokooli ega pea selleks kelleltki luba küsima. Võin valida elukutse, mida ise tahan,” mõtiskleb Thea Tammeleht-Abraham. Mida tähendab kooselu teise kultuuriruumi kuuluva inimesega? Millised nurgad on üksteisel maha lihvitud? Thea nendib, et räägitagu mida tahes, aga Indias on kogukondi, kus tegelik perepea on naine – ta on kodune ja otsustab pereasju ning annab korraldusi teenijatele, mees käib tööl. Nii oli Thea abikaasa Thomas arvamusel, et ta peab tegema kõik, mida naine ütleb, sest nii on lihtsam peres asju ajada. Thea on asjade läbiarutaja ja võrdse partnerluse pooldaja. Selle põhimõtte on omaks võtnud Thomaski. Mehe jaoks oli alul arusaamatu see, et naine soovib vahel minna puhkusereisile hoopis mõne sõbrannaga. Mis mõttes? Erinevus
Seitsme Indias elatud aasta järel tundis Thea endiselt, et on selles ühiskonnas võõrkeha. Oli küll sõpru, aga üritustel viibides tajus ta end valge naisena justkui alamklassi esindaja, kes peab alluma igal sammul kohalikele käskudele ja keeldudele. Indias ettevõtte juhtimine tähendas seda, et elada tuli puhkepäevadeta ja lastega tegelesid teenijad. Pooleteiseaastane poeg kiindus teenijasse sedavõrd, et nuttis, kui vanematega pidi jääma. Thea ja Thomas otsustasid aastaks aja maha võtta ja Eestisse puhkama tulla. Märkamatult on saanud ühest aastast kolm. Thea leidis töökoha Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Tütargi ei taha Eestist enam kusagile minna. Laulab, joonistab ja tegeleb kunstiga. Poeg käib lasteaias, armastab mängida jalgpalli ja ujuda. Abikaasa Thomasel oli Eestis töö leidmisega raskem. Tänaseks on tal oma IT valdkonnas tegutsev firma. Oma kogemuste najal teab Thea täpselt, mida tunneb inimene, kes
töö või eraelu tõttu ootamatult ennast Eestist leiab. “Ma olen selle kõik läbi elanud. Ma tean, mida tähendab toidupoes ringi käia ja mõistatada, mida üks või teine toit endast kujutab. Milline küsimärk on võõrsil viibija jaoks teiskeelne asjaajamine, lapsele sobiva lasteaia leidmine jmt,” kirjeldab Thea. Vähetähtis pole ka nn lost in translation teema. Eesti ja inglise keele tõlge pole kunagi üks ühele. Arusaamine ongi rahvuste kõige suurem erinevus. Kes aitaks selgitada, et eestlase napisõnalisuse või konkreetsuse taga ei maksa näha jämedust või kasvatamatust? Hea, kui igas suuremas Eesti keskuses tegutseb kogukond, kes aitab teise emakeelega uustulnukaid. “Seal, kus eestlane ei näe probleeme, meie näeme,” nendib naine. Thea teab, et Pärnu välismaalaste kogukond erineb Tallinna ja Tartu omast – Pärnusse tullakse peredega. “Oleme loonud toetusgrupid, kuhu kuuluvad aktiivsemad välismaalased ja ka eestlased, et üksteist toetada ja suhelda. Meie suhtlus on inglise keeles,” räägib Thea Tammeleht. Aktiivseid liikmeid on kogukonnas 35 ringis. Näiteks käiakse ühiselt poes või minnakse koos arsti juurde, kus perearst ei räägi sõnagi inglise keelt. Või kontrollitakse üle ametlikke kirju ja täidetud blankette. Peetakse sünnipäevi, käiakse rattaga sõitmas, laotakse tarokaarte või mängitakse lauamänge. Suvel korraldati rannapargis vahva perepiknik.
ÜLDKEHALISE ETTEVALMISTUSE TREENINGGRUPP EHK ÜKE
• Üldkehalise ettevalmistuse treeninggruppi on oodatud 6–11-aastased lapsed, et saada ettevalmistus järjepidevaks ja regulaarseks treeninguks. • ÜKE treeningud aitavad valida lapsele sobiva spordiala edasisteks spordiõpinguteks. • Treeningutele on oodatud nii lapsed, kes ei ole varem spordiga tegelenud, kui ka need, kel juba treeningkogemused, kuid kes soovivad proovida uusi alasid. • Treeninggrupid moodustatakse vanuse järgi: 6–8-aastased ja 9–11-aastased.
Härma Keskus Tallinna mnt 70, Pärnu E-R 10-18 L 10-16
ILUPUUDE JA PÕÕSASTE MÜÜK
• ÜKE õppekava kestab üldjuhul 2 aastat, kuid üleviimine Pärnu Spordikooli muu spordiala osakonda võib toimuda ka varem, kui laps on selleks valmis. • Lapsed saavad üldise kehalise ettevalmistuse ja samas tutvuda õppeperioodil Pärnu Spordikooli erinevate spordialadega.
• Konsultatsioonid • • Aedade planeerimine • • Teostustööd •
Tule tutvu trennide ja treeneritega juba augustikuus alates 17.08.2021: T kell 17.00–18.00 Raja ujula, õppebassein N kell 14.30–15.30 tegevused õues, kogunemine Pärnu Spordihallis
Tutvumistreeningud on tasuta, palume eelnevalt registreerida: erki.melts@spordikool.parnu.ee
Asume Pärnust 20 km kaugusel, Via Baltica 155. kilomeetril
Lisainfo: Maarja Tammai Pärnu Spordikooli direktor Tel 5331 4192
10 H A R I D U S
PÄRNU MAALEHT Nr 8 19. AUGUST 2021
Pärnu Vabakool õpetab lapsi õhinapõhiseid väärtusi hindama ja elu jaatama Uue õppeaasta hakul kummitab Pärnu Vabakooli tegelikult juba selle asutamise ajast pärinev probleem, kuidas kitsukestes tingimustes üheksa klassitäit lapsi ära mahutada, sest klassid paisuvad üha suuremaks ka selles koolis. AIN ALVELA Kooli ruumide teema seisab vabakooli eksisteerimise päevakorras pidevalt esikohal, praegune on nüüdseks pea veerand sajandit tegutsenud haridusasutusel juba neljas koolihoone, kus oldud kümmekond aastat ja ka see kipub väikseks kätte jääma, sest ka algaval õppeaastal on plaanis üks klassitäis lapsi juurde võtta. Nii taotleb kool hariduselu korraldamiseks oluliste ruumide jaoks linnavalitsuselt ruume juurde, ideaalis võiks kogu praegune täiskasvanute gümnaasiumi hoone olla vabakooli käsutuses, praegu ollakse vaid selle ühes tiivas, jagades hoonet veel
ka noorte vabaaajakeskusega. Ruumipuudus on sedavõrd kammitsev, et koolil pole isegi oma piisavalt suurt saali, kus pidulikke sündmusi korraldada. Nii tuli ka läinud õppeaasta lõpuaktused pidada mujal saalides, kus selleks rohkem avarust. Samas peab kooli juhtkond näiteks kasvõi lastes loovuse arendamisel äärmiselt oluliseks keskkonda, kus õppetöö ja muu koolielu toimub – nii klassiruume kui ka väliala koolimaja ümber. Ideaalis nähakse vabakoolis klassikaliste klassiruumide asemel hoopis selliseid ruume, mis oleksid paremini sobilikud rüh-
matöö tegemiseks ning muudeks loovateks ja arendavateks tegevusteks, mis väljuvad traditsioonilisest vormist, kus õpetaja seisab klassi ees ja lapsed istuvad oma kohtadel laudade taga.
Koolil terve hulk tunnustusi
Pärnu Vabakooli vaimu kolm alussammast on loodus, loovus ja inglise keel – need kolm valdkonda on läbivalt moel või teisel esindatud kogu koolipere tegemistes nii õppetöö kui ka huvihariduse vallas. Sellest, et ollakse õigel teel, annab tunnistust läinud õppeaastal saadud keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse tunnustus – rahvusvahelise roheliste koolide võrgustiku välja antav roheline lipp, mis märgib ära Pärnu Vabakooli eriliselt loodussõbraliku tegevuse terve õppeaasta vältel. Koolide seas on vabakool Pärnumaal ainus, kellele roheline lipp omistatud, küll on selle varem pälvinud mõned lasteaiad. Lipp anti kooli valdusesse kaheks aastaks. Pärnu Vabakooli direktor Ilona Must märgib, et tegelikult oli vabakoolil eelmisel õppeaas-
tal põhjust enda üle uhkust tunda, sest lisaks rohelisele lipule on tunnustusi jagunud veelgi. Nii tunnustas läinud aasta detsembris Tartu Ülikooli eetikakeskus Pärnu Vabakooli austava nimetusega “Parima väärtuskasvatusega kool 2020”. Sellist tiitlit saab korraga kanda ainult üks Eestimaa kool. Selle saamiseks tuleb koolil valida mingi endale aktuaalne teema ja see siis detailideni lahti mõtestada, analüüsida, lahendusi pakkuda. Pärnu Vabakool valis enda jaoks palavikulise tähtsusega probleemi – olemasolevate ruumide kasutamise ja ruumipuuduse teema.
“Kui pidada eliidiks seda, et panustame oskustele ja suhetele kogukonnana koos toimimiseks, siis jah, oleme eliitkool.” ILONA MUST
Pärnu Vabakooli tutvustasid Maalehele (vasakult) kooli direktor Ilona Must, kooli üks asutajatest Eha Ristimets ja koolituskeskuse juht Triin Tamme.
Mis ruumipuudusesse puutub, siis sellest teemast ei saadud üle ega ümber ka õppeaasta lõpus toimunud lasevanemate koosolekutel, samuti esimesse klassi tulijate vanemate koosolekul. Koroonaviiruse leviku valguses oli erilise tähelepanu all ka ruumide ventilatsioon, mis päevinäinud majas ja selle mitte just kuigi avarates ruumides pole teadagi kiita. “Meil on jah ühest küljest füüsiline, teisalt ka funktsionaalne ruumipuudus,” nendib Ilona Must. “Järgmisel õppeaastal, kui meil lisandub veel üks klass, peame ära kaotama raamatukogu ja arvutiklassi, et sellele klassile ruumi teha. Need olid siiani koos. Nii saavad 20 järgmisel aas-
tal viiendasse klassi siirduvat last oma nii-öelda koduklassi, mida neil siiani polnud.” Raamatud püütakse mahutada senisest poole väiksemale pinnale, lauaarvutid aga vahetatakse välja väiksemate vastu ja arvutiklass muutub mobiilseks – arvutid hakkavad liikuma klassist klassi.
Laienev kool vajab ruumi juurde
Kooli loovuskeskuse juht Eha Ristimets möönab, et linnavalitsus on küll lahkesti valmis rääkima vabakooli tähtsusest ja selle olulisest osast kogu haridusmaastikul, aga tegudes see eriti ei väljendu. Otseselt “ei” pole vabakooli ruumide taotlusele öeldud,
Vaata lisa ja kandideeri kohe: bit.ly/3ikbQ7H +372 5622 3001 peeter.simson@barona.fi
Mehhatroonik • • • • •
Töökogemus elektri-automaatika, mehhaanika, hüdraulika, pneumaatika alal Jooniste, skeemide lugemise oskus Baasteadmised tööga seonduvatest ohutusnõuetest, ohututest töövõtetest Arvuti kasutamise oskus baastasemel (Excel jms) Eesti keele oskus, soovitatavalt elementaarne vene ja inglise keele oskus
Sauga Konsum vajab
MÜÜJAID-KASSAPIDAJAID Kontakt tel: 440 1030, 518 7260 E-posti aadress: sauga@vandra.coop.ee
H A R I D U S 11
PÄRNU MAALEHT Nr 8 19. AUGUST 2021
FOTOD: TANEL MEOS
aga midagi konkreetset siiani pakutud ka pole. Praeguses seisus on linnavalitsus lubanud lahendada vabakooli ruumideprobleemi selle aasta lõpuks. Kohe algusest peale Pärnu Vabakooli elu ja arengu juures olnud Ristimets meenutab, et 1997. aastal alustas kool Tammsaare lasteaia ühes rühmaruumis üheainsa klassi, ühe klassijuhataja, kehalise kasvatuse õpetaja ja kooli direktoriga. Sellest lähtepositsioonist hakati kasvama – igal aastal tuli üks klass juurde, aegajalt koliti ühest majast teise, sest ruumi oli ju kogu aeg aina rohkem vaja. Üheksaklassiliseks sai kool kümmekond aastat tagasi, kui asuti viimast aastat VäikePosti tänava lasteaiamajas. “Praegust olukorda võib iseloomustada sedasi, et kui laps
kasvab pükstest ja pintsakust välja, siis vajab ta uusi riideid. Me oleme samamoodi – püksid on kukekad ja pintsakunööbid ei lähe enam kinni,” kirjeldab Eha Ristimets kooli ruumipuuduse pakilisust. “Kooli õpilaste arv kasvab järjepidevalt. Siiani oli kõigil üheksal klassil oma koduklass olemas, aga klassid olid väiksemad ja mahtusid niiöelda poolele tavaklassi pinnale ära. Tänavu lõpetanud 9. klassis oli 11 õpilast, 8. klassis aga juba 18. Uued klassid aga on juba 20 õpilasega.”
Kammitsevaid hindeid lapsed ei saa
Kuigi kõik alustajad ei jää tingimata koolis käima 9. klassi lõpuni, sest ikka juhtub, et pered vahetavad elukohta, siis direktor
Vabakool on viimased kümme aastat majutatud hariduskompleksi, kus vasakpoolses vanemas hoones tegutseb täiskasvanute gümnaasium, vabakooli päralt on parempoolne tiib.
kinnitab, et järjekord on pidevalt ukse taga. “Kui alguses oli väga vaja selgitada, et misasi see erakool siis ikkagi on, ja tõestada, et ka meil saab laps täisväärtusliku hariduse, siis nüüd juba mõistetakse neid väärtusi, millest vabakoolis lugu peetakse, ja neid põhimõtteid, mida siin järgitakse,” räägib Ilona Must. “Kui pidada eliidiks seda, et panustame oskustele ja suhetele kogukonnana koos toimimiseks, siis jah, oleme eliitkool. Aga mitte selles mõttes, et ajaksime taga hindeid või korraldaksime lastele pingelisi konkursse. Ootame, et laps õpiks vastavalt oma võimetele ja võrdleme tema enda tulemusi. Meie koolis ei pandagi traditsioonilisi hindeid, praegu saab ainult 9. klass tähthindeid, nii et me ei moodusta hinnete alusel mingeid pingeridasid. Me ju näeme, kui õpilane pingutab oma tasemel. Ta pole eliitkooli mõistes oivik, aga enda tasemel teeb ära supertöö. Ja saab ka selle eest adekvaatse tagasiside.” Nii välditakse nn hindehirmu, õpilase kammitsemist mingi kinnismõtte külge, kusjuures õpinguraamatusse kantav sõnaline hinnang on alati ka paindlikum kui pelk number. Näiteks mitte nii, et hüppasid klassi kuuenda tulemuse, vaid hüppasid 15 cm rohkem kui eelmisel aastal jne. Koroonaviiruse levikust tingitud kodusõppe ajal oli seda kohati keeruline saavutada. Nii tunnistab ka vabakooli loodussuuna koordinaator ja koolituskeskuse juht Triin Tamme, et kui lapsed pole ikka koos õpetajaga, siis hakkama saab, aga see pole
ikka päris õige asi. Samas märgib ta, et koolis püütakse edaspidi arendada ka nn koduõppe vormi, kus laps ei käigi füüsiliselt koolis, tema vanemad on aga sedavõrd haritud, et nad suudavad last ise õpetada nendes raamides, mida ka päris kooli õppekava ette näeb.
Õppimine toimugu pigem väljas
Valik kooli saamiseks tehakse suuresti vestluste põhjal lapsevanematega – kas nad usuvad kooli ideaalidesse ja soovivad ka ise panustada kooli eksistentsi. Must kinnitab, et sellepärast ongi Pärnu Vabakool paljuski oma lastevanemate ja õpilaste nägu. Juriidiliselt tegutseb kool seltsina, mille liikmete panus läheb haridusasutuse ülalpidamisse. Muidugi saadakse riigilt ka nn pearaha. “Ma isegi imestan, et juba kooli algusajal paika pandud ideaale ja põhimõtteid – elamus, armastus, turvatunne – ei ole siiani keegi kahtluse alla seadnud,” ütleb Eha Ristimets. “Järelikult on need hästi õnnestunud, oleme nendest aja jooksul kinni pidanud ja need lähevad inimestele korda.” Teiseks on nende kolme väärtuse kõrvale tulnud slogan “Kasulikud päevad, tähendusega elu”. Lahtiseletatult tähendab see mõtestamist, kuidas toimetada koolis nii, et päevad oleksid sisukad, kasulikud, arendavad. Selleks tuleb Ristimetsa sõnul laua tagant püsti tõusta ja minna ruumist välja, püstitada eesmärke, käia külas, uurida midagi, osaleda n-ö päris elus.
MIS ON MIS
Pärnu Vabakooli ideed ja põhimõtted Kool kuulub MTÜ Pärnu Vabakooli Seltsile, mis tähendab, et kooli omanikeks on kõik seltsi kuuluvad lapsevanemad. Kool töötab Eesti riikliku õppekava järgi. Vabakooli arengukava järgi on kooli peamine eesmärk kasvatada teadlik, eluterve, loov ja õnnelik inimene. See on avatud ja julgemeelne kool neile, kes julgevad soovida teadmistest enam. Asutamisest alates on koolis peetud tähtsaks kolme elu põhiväärtust: elamus, armastus, turvatunne. Kooli pidamiseks vajaminevad vahendid saadakse lapsevanemate tasutavast õppemaksust, seltsi liikmemaksust, omavalitsuselt, riigilt, sponsoritelt ja annetajatelt. Allikas: Pärnu Vabakool
“Minu hinnangul on kuritegelik pedagoogika istutada laps kuueks-seitsmeks tunniks lihtsalt laua taha,” leiab ta. “Laua taga ei ole kindlasti seda potentsiaali arenemiseks, kui on otse elus. Jah, teooria on ka oluline ja ka sellest tuleb aru saada, aga ainult sellest kindlasti ei piisa.”
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille ülesandeks on riigimetsa majandamine ning selle mitmekülgseks kasutamiseks võimaluste loomine. RMK üle kogu Eesti paiknevates struktuuriüksustes töötab kokku üle 700 inimese.
Vaata lisa ja kandideeri kohe: bit.ly/3zZachF +372 5622 3001 peeter.simson@barona.fi
Töödejuhataja Pärnu üksuse töödejuhataja, kelle tööülesanneteks on puidutöötlustehase tootmisseadmete korrashoiu-, hooldus- ja parendustööde planeerimine, juhtimine ja kontroll.
RMK otsib oma meeskonda
SOOMAA RAHVUSPARGI KÜLASTUSKESKUSE TEABEJUHTI kelle töö põhieesmärk on Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse loodushariduslike tegevuste arendamine ja korraldus. Peamised tööülesanded: • korraldab külastuskeskuse loodushariduslikku tööd • osaleb tööpiirkonna teavitustöö korraldamises • osaleb loodushariduslike tegevustega seonduvate materjalide ning tööpiirkonna looduses liikumise võimalusi tutvustavate teabematerjalide koostamisel ja trükiks ettevalmistamisel • korraldab külastuskeskuse üldist asjaajamist • arendab koostööd erinevate osapooltega loodusharidusliku töö paremaks korraldamiseks • korraldab külastuskeskuse taristu ja väljapanekute arendamisega seonduvat
Parimal kandidaadil on:
Veokite, autokraanade ja igasugu ehitustehnika remont ja hooldus, hüdraulika- ja elektroonikarikete avastamine.
• keskeri- või kõrgharidus (eelistatavalt loodusteadused/metsandus, kasvatusteadused/ pedagoogika) • vähemalt aastane töökogemus antud alal • loomingulisus ja koostööle orienteeritud tööstiil • teadmised ning ülevaade Kesk-Eesti ja Viljandi ümbruse loodusest ja Soomaa rahvuspargist, kultuuripärandist, vaatamisväärsustest ning kohalikest oludest • avaliku esinemise ja lastega töötamise oskus • kasuks tuleb võõrkeelte oskus (vene, inglise, soome) • autojuhiluba ja auto kasutamise võimalus
Ootused kandidaadile:
Omalt poolt pakume:
Laarmann & KO AS
otsib hüdraulika ja elektroonika lukkseppa Töö kirjeldus:
• • • •
vajalik eelnev töökogemus hea tehniline taip kohuse- ja vastutustundlik iseseisev
Kasuks tuleb: hüdroskeemide lugemise oskus ja autoelektroonika teadmised Ettevõte pakub: korralikule töömehele korralikku palka
Brutopalk: 1900–2600 € Asukoht: Pärnumaa, Sauga Lisainfo tel 520 4448
• vaheldusrikast tööd • professionaalset ja toetavat meeskonda • erinevaid koolitusi ja enesetäiendamise võimalusi Kandideerimiseks palume saata avaldus, elulookirjeldus ning oma nägemus Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse edaspidisest tööst ja arengust (nägemus maksimaalselt üks A4 lehekülg) hiljemalt 23. augustil 2021 e-posti aadressile ylle.pallo@rmk.ee märksõnaga „Soomaa külastuskeskuse teabejuht“. Lisainfo: Ülle Pällo, tel 513 9646
rmk.ee
12 R E K L A A M
PÄRNU MAALEHT Nr 8 19. AUGUST 2021