Kanalisatsioon pole lihtsalt auk, kuhu kõik kaob

from Vesi ja kanalisatsioon (veebruar 2023)

ehitamisel

Hajaasustusega piirkondades koduse reovee käitlemise valikud pole võrdväärselt keskkonnasõbralikud.

TOIMETAS SVEN SULA

Kui tekib vajadus oma krundil reovett käidelda, pole pääsu kanalisatsioonisüsteemi loomisest. Võimalusi selleks on kaks: paakautoga perioodiliselt tühjendatava kogumismahuti paigaldamine või oma reovee töötlemise süsteemi ehk puhasti rajamine. Üle paarikümne aasta vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisega tegelenud Monoliit OÜ juhatuse liikme Reedik Reinmetsa sõnul peaks tulevikule mõtlev kodumajapidamine kaaluma hoolega, missuguse kanalisatsioonisüsteemi valib. „Vesi meie majapidamistes ei ole kraani ja äravoolu vahel eraldiseisev mugavus. Igasugusel veetarbimisel on oma jalajälg, mida õige käitlemise puhul saab oluliselt vähendada,“ ütles ta.

Kogumismahuti.

Loodussõbralik, kuid kulukas

Kõige lihtsam võimalus kanalisatsiooni rajamiseks on vana hea kogumiskaev ehk kogumismahuti, mis on meil levinumaid reovee käitlemise viise. Väga heaks lahenduseks peetakse seda kaitsmata põhjaveega piirkondades, eriti juhul, kui majapidamine kulutab vähem vett. „Kogumismahuti on reeglipärasel kasutamisel kahtlemata väga loodussõbralik, kuna heitvesi toimetatakse sealt kindla kontrolli all olevasse reoveepuhastisse. Arvestama peab aga sellega, et olenevalt vee kasutamise intensiivsusest lisandub püsikulu mahutit tühjendamas käivale paakautole ja see võib olla lõpuks üsna suur,“ rääkis Reedik Reinmets, lisades, et mahuti täitub seetõttu kiiresti, et sinna jõuab kogu majapidamises kasutatav vesi.

Kompaktpuhasti puhul on väga tähtis pidev elektritoide. Selle puudumine võib puhastusprotsessi tõsiselt häirida.

Kuigi kogumismahutil põhinev kanalisatsioon ei ole odav ega perspektiivne, on see mõnes piirkonnas (nt tiheasustusalal vm) ainuke lubatud või ka ainuvõimalik reovee käitlemise viis. Kasutamise vaates on tegu väga mugava süsteemiga, sest võrreldes teistega on hooldamise vajadus palju väiksem.

Kompaktpuhasti vajab hoolt nagu koduloom Kui juhtub, et pinnaspuhastit ei ole millegipärast võimalik rajada, on üks võimalusi paigaldada krundile oma valmispuhasti. Nende pakkujaid on palju ja seadme valimisel on soovitatav küsida nõu tunnustatud asjatundjalt, müüja soovitustest ei pruugi piisata. Müügil on selliseid, mis puhastavad reovett nii bioloogiliselt kui ka vähendavad fosfori- ja lämmastikusisaldust. Kindlasti tuleb põhjalikult uurida, kuidas puhasti talub väikeobjektidele iseloomulikku koormuse kõikumist ja kuidas peab soetatavat puhastit hooldama – kas see on valdajale jõukohane või peab seda teenust ostma.

Pinnaspuhasti tööeaks loetakse umbes 10–15 aastat.

„Kompaktpuhasti on korrapärase kasutamise ja hooldamise korral hea lahendus,“ räägib Reinmets. „Ekslik on aga arvata, et tegemist on seadmega, mille ühendad süsteemi ja kõik toimib iseenesest. Pigem peaks temasse suhtuma kui kasulikku kodulooma, kelle eest on vaja ka hoolitseda. Arvestama, et seal elavatel ja puhastustööd tegevatel mikroorganismidel oleks piisavalt süüa ja sõltuvalt puhasti tüübist ka elamiseks ning töötamiseks vajalikud tingimused. Sest muidu, nagu koduloomgi, muutub puhasti probleemiks – ei tee seda, milleks soetatud sai.“ Kindlasti on problemaatiline biopuhastusseadme kasutamine suvekodudes, kus suuremal osast aastast reovett puhastisse ei juhita. Sellisel juhul algab iga sulnis suvepuhkus suvilas reoveepuhastiga tegeledes.

Meeles tuleb pidada, et väga tähtis on pidev elektritoide, mille katkemine võib puhastusprotsessi tõsiselt häirida. Valmispuhastit pole ka otstarbekas soetada, kui puhastamist vajab vaid hallvesi (majapidamis- ja saunavesi).

Pinnaspuhastil on omad agad Pinnaspuhastisse jõuab heitvesi pärast kompaktpuhasti või siis septiku (settekaev) läbimist. Pinnaspuhastid jagunevad imbkraavide või imbväljakute ja pinnasfiltritega reoveesüsteemideks. Mõlemal on jaotuskaev, jaotustorustik ja immutus- või filterkiht, pinnasfiltril aga peale nende drenaaž ning väljavoolutorustik. Imbsüsteemi läbinud vesi vajub maasse, pinnasfiltri läbinud vesi aga juhitakse kraavi, dreeni või otse veekogusse. Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel, kus on olemas ühiskanalisatsioon, on heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Imbsüsteem ei sobi ka kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondadesse ega sinna, kus põhjaveetase on aasta ringi kõrge ning immutuskihi ja kõrgeima põhjavee taseme kõrguste vahe ei ole aasta ringi vähemalt 1,2 meetrit.

Bioväljak pole imbväljakust palju kallim.

Võrreldes imbsüsteemiga ohustab pinnasfilter keskkonda vähem. Pinnaspuhasti tööeaks loetakse umbes 10–15 aastat. Pärast seda lähevad immutuskihi või filtritäidise poorid umbe ja immutus- või filterkihti tuleb uuendada. Pinnaspuhasti peale ei tohi istutada puid ega põõsaid, sest juured tungivad jaotustorustikku ja dreenidesse. Lisaks peab pinnaspuhastite tõhusaks tööks setet septikust korrapäraselt välja vedama.

Imbväljaku asemele keskkonnasõbralikum bioväljak

Imbväljaku suhtes on Reinmets skeptiline. „Tarbime joogiveena vett, mis jõuab maapinda sademetena ja muul viisil. Immutades vaid osaliselt puhastatud reovee pinnasesse, rikume sellega aja jooksul tahes-tahtmata ka põhjavett. Jah, filtrina toimib ka pinnas, mis jääb imbväljaku ja kaevu vahele, kuid me immu- n Kogumismahuti ehita kohta, kuhu aasta ringi paakautoga ligi pääseb. n Paigalda täitumisandur, mis alarmeerib mahuti üleajamise ohust. n Kogumismahutit tuleb tühjenda regulaarselt, siis ei ole karta ebameeldivat lõhna ega reovee laialivalgumist. n Kontrolli mahuti lekkekindlust korrapäraselt. tame sinna ju reovett pikki aastaid. Paljude joogivee puhastamise süsteemide müüjad kurdavad, et järjest rohkem majapidamisi on hädas oma kaevuvee puhtusega, lisades, et probleemi ei pea kunagi kaugelt otsima. Sageli on põhjuseks enda või naabri aastaid töötanud imbväljakuga reoveepuhastussüsteem.“

Seetõttu soovitab Reinmets tõsiselt kaaluda alternatiivina oma bioväljaku rajamist, mille hind pole imbväljakust just palju kallim. Peamine erinevus kahe vahel seisneb selles, et pärast esmast puhastust suunatakse heitvesi muust pinnasest isoleeritud alale, kuhu on istutatud taimed, kes reovees olevad ained lihtsalt oma tarbeks ära kasutavad. „Hästi sobib bioväljakule kasvama näiteks paju, mille saab hiljem kasvõi hakkepuiduks müüa. Rajatis teenib omanikku kaua, säästes põhjaveele lisaks ka maapinnast, mida immutamine rikub. Bioväljakul aga tarbivad taimed pea kogu vee ära. Sealt edasi lendub niiskus atmosfääri, kust sademetena taas alla sajab, nagu 5. klassi loodusõpetuse tundides vee loomulikku ringlust seletades meile räägiti,“ meenutab Reinmets. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et ükski puhasti ei tööta hästi ilma korrapärase hoolduseta. Puhasti toime sõltub suuresti hooldaja väljaõppest ning valdaja kohusetundest ja asjatundlikkusest, aga ka oskusest väiksemaid remonditöid ise ära teha. Kindlasti tuleb enne oma kanalisatsiooni projekteerimist pidada peale spetsialistide nõu ka kohaliku omavalitsusega.

Allikas: villagewaters.eu

SOOVID RAJADA KANALISATSIOONI HAJAASUSTUSALALE?

KÜSI SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE, MAHUTITE PAKKUMIST MEILT!

WWW.PLASTEKOR.EE