Kiirkohting: Kaisa Ling

Küsis Maia Tammjärv

Foto: Patrik Tamm

Meil on hea meel tutvustada Müürilehe värskeimat kolleegiumiliiget Kaisa Lingu, vodevillbluusi kollektiivi Kaisa Ling Thing käilakuju, raadio- ja kultuuriajakirjanikku ning kirjandusteadlast.

Mis seal salata, olen päris uhke, et olen jõudnud siin elus nii palju erinevaid asju katsetada. Kinnitan endale, et niiviisi elades ei hakka kunagi igav. Ja igav polegi senimaani hakanud, ainult vahel on väsitav. Aga no tervislikud eluviisid, normaalsed inimesed minu ümber, korralik toitumine, kalendrirakendus, to-do list ja jooksev logistikakorraldus – nii on siiani õnnestunud skisofreeniat vältida. Ma olen alati arvanud, et mõistlik on noorena ära rabeleda, siis saab kunagi hiljem laialt ja ausalt molutada. Võib muidugi ka hoopis selguda, et kui alustasin rabeledes, pean seda lõpuni tegema. See oleks küll ootamatu!

Mulle meeldib eesti kultuuriajakirjandus väga. Riik on väike, samas on rohkelt kulturnikke, kes hoiavad end asjaga kursis, suhtlevad pidevalt omavahel, üritavad üksteisele ära teha jne, mistõttu kajastus on mitmekesine, tihe ja kõrgel tasemel. Kindlasti võiks olla rohkem neid n-ö kontseptuaalseid ja interdistsiplinaarseid lähenemisi ja vähem igavat kraami, aga seda räägivad ju kõik ja ega ma ei teagi, mida siis täpselt vajaka on. Alati on rõõmus meel, kui keegi suudab üllatada! Hindan seda, kui kellelgi on millegi vastu kirg ja seda kirge suudetakse ka edasi anda. Mõtlen vahel, et olemas võiks olla ka kultuuriajakirjanduse metakriitika, keegi võiks igal nädalal või kas või kord kuus anda ülevaate parimatest (ja ühtlasi ka kõige piinlikumatest) tekstidest või saatelõikudest, neid uurida ja asjalikult kritiseerida. Aga selleks oleks jälle vaja inimressurssi ja raha ja kes seda kõike veel lõpuks lugema hakkab…

Loen Müürilehte regulaarselt alates 2015. aastast. Uskuge või mitte, suur osa lehtedest on mul füüsilisel kujul praegugi alles, sest olgugi et minimalistlik elustiil sümpatiseerib mulle (vt Müürileht nr 99), ei raatsi ma neid koltunud paberipakke oma kodukontori riiuli alumiselt laudilt makulatuuri või ahju saata. Vahel mõtlen, et iga kuu võiks ilmuda kaks numbrit, aga see lööks mu mõnusa rituaali jällegi segi. Alates 2019. aasta veebruarist, mil kultuuriuudised tagumisele leheküljele küüditati, loen lehte tagurpidi, alustan uudistest ja arvustustest ning alles siis keeran ette esilehe, läbin religioosselt juhtkirja, luule ja sekseri. Seejärel jätkub lugemine eksponentsiaalselt kahanevas tempos, päris viimase otsa läbin kiirustades siis, kui uus leht on juba lauale jõudnud.

Panen südamele, et hoiaksite ikka kainet joont, samas teeksite rohkem huumorit, julgeksite koos oma lugejaskonna ja kaasautoritega vananeda, et toimetajad ei hakkaks oma isiklikke agendasid läbi suruma ega kivistuks. Minu arust on olnud just nauditav jälgida arengut ja sedagi, kuidas sisu toimetajate vahetudes muutub, hindan rubriikide voolavust ja loodan, et see jääbki alatiseks nii, mulle meeldib, et Müürileht on plastilise ülesehitusega ega alahinda oma lugejat. Kui ma millestki aru ei saa, siis guugeldan häbitundeta! Kindlasti tasub kujunduse ja kirjasuuruse puhul mõelda ka inimeste peale, kelle silmad ei ole just superheas korras nagu minul.

Oktoobrikuus näidatakse Theatrumis veel Eva ja Indrek Koffi kirjutatud ning Lembit Petersoni lavastatud lugu „Tagasi”. See on pöördepunktidest ja otsustamisest, vanast heast edasipüüu- ja alalhoiutungi konfliktist. Ja igatsusest. Info: theatrum.ee

Theatrumi „Tagasi”. Fotod: Ülar Mändmets

Kuna 2020. aasta on Fotomuuseumis pühendatud üldse portreežanrile, algab seal 1. oktoobrist just selleteemaline loengusari. Kohtume tunnustatud fotokunstnike Birgit Püve, Tanja Muravskaja, Elina Kostabi, Maria Kapajeva ja Annika Haasiga, kelle kõigi loomingus on portreefotožanr olulisel kohal. Iga kunstnik käsitleb enda ülesastumises portree tähendust lähtuvalt isiklikust seisukohast ja tunnetusest, seega tõstab loengusari esile žanri väljendusviiside erinevaid vaateid. Loengute täpne ajakava: linnamuuseum.ee/fotomuuseum

LGBT+ filmifestival Festheart alustab 2.–4. oktoobril Tartus, et rullida kinolina seejärel lahti 9.–11. oktoobrini kodulinnas Rakveres. Näidatakse filme eneseleidmisest („Suvi 85”), kohanemisest maailma avardumisega („Täiesti normaalne perekond”, „Päeva printsess”), sisemistest ja välistest konfliktidest („5 minutit”) ja lahkumisest („Meiega on lõpp”), aga see pole muidugi veel kõik. Lisaks toimub Tartus mh heameeleavaldus kõigi õiguse nimel abielluda, Rakveres vestlusringid „Kapist välja!? LGBT+ suhted perekonnas” ning „Millest me räägime, kui me räägime filmi(kriitika)st?”! Silm peale: festheart.ee Kaader filmist „Suvi 85”

04.10. SÕNADETA VIHMAVARJU ALL

„Kui kõrgel olid lauad ja laed, / kui lähedal oli päike, / kui lähedal taevas, / kui kaugel aed / ma olin väike.” Betti Alveri „Tulipunase vihmavarju” põhjal tehtud samanimeline Karl Sakritsa lavastus on ise aga hoopis sõnadeta. Vihmavarju all mängivad Laura Nõlvak ja Kaisa Selde. Eesti Noorsooteatri uus lavateos on mõeldud ja mõistetav vaatajatele alates kolmandast eluaastast. Vaata lähemalt: eestinoorsooteater.ee

05.10. KÕIK LÄHEVAD KUHUGILE

Peeter Sauteri 1990. aastal välja antud legendaarne raamat „Indigo” on saanud märkamatult 30-aastaseks! Nii ongi nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) kutsunud kokku sarja „Etüüde nüüdiskultuurist” 14. konverentsi, mis stardib 5. oktoobril kell 11 Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis. Sõna saavad teiste seas Piret Viires, Rein Veidemann, Joosep Susi ja Andrus Laansalu. Info: ekl.ee

Kogukonnakeskus Siin & Sääl (Liivalaia 28, Tallinn) kutsub 7. oktoobril kell 18–20 kultuuriõhtule „Süüria maitsed & jutud”. Maiustamiseks on laual traditsioonilised toidud, nagu hummus, baba ganoush, falafelid ja maqluba, süüria kultuuri ja kombeid tutvustavad Siin & Sääli kokk ning keeleõpetaja Shereen ja Süüriast pärit Alaa. Õhtusöögil saab nautida araabia rütme, kõhutantsu ning teha väikse tasu eest hennamaalinguid. Tulijatel palutakse ette registreerida, osalustasu on täiskasvanutele 20 eurot. Lähem teave: siinjasaal.ee

10. oktoobril esietendub Tartu Uues Teatris Kadri Noormetsa lavastus „ÜMARLAUD”. ÜMARLAUD on üks saar, kus seltskond inimesi soovib teada tõtt. Neid huvitab, mis tegelikult toimus ja kuidas see juhtus. Tõe teadasaamiseks võetakse eri meetmeid: kord uuritakse kasutatud esemeid, siis jälle küsitakse otse, kord proovitakse süüdlast lõksu meelitada, siis jälle tunnis-

tatakse ise kõik üles. Info: uusteater.ee Foto: press

ROMEO & JULIA #5

eˉlektron esitleb: 12., 15., 16. ja 17. oktoobril saab näha Kanuti Gildi SAALis ja voogedastusena (elektron.live) lavastust „Romeo & Julia #5”. Nii nagu Romeo ja Julia käekäiku mõjutasid protsessid, mis olid nende kontrolli alt väljas, mõjutavad meidki siin ja praegu nähtamatud protsessid, mis on peidus pimeduses meie sees. Kui palju siin on Shakespeare’ist ja kui palju ikkagi meist endist, selgub aga alles kohapeal (või internetis). Info: elektron.art

Esialgu märtsis toimuma pidanud Üle Heli festival tuleb nüüd natuke siiski. Nii tasub seada sammud näiteks 22. oktoobril kell 18 Tartu Elektriteatrisse, kus rullub lahti audiovisuaalne kontserdiõhtu „Eksperimendid horisondiga”, mis keskendub heli ja ruumi seostele kujutluste tasandil. Ulmelised helid, akustilised instrumendid, ootamatud sekkumised. Kavas Wondering O (Mihkel Tomberg), Sander Saaremets, Ekke Västrik, Ulmer, Jaanus Siniväli & Maria Jönsson. Visuaalid: Tencu. Vaata: facebook.com/uleheli

Oktoober on üleilmne vaimse tervise kuu. Sel puhul toob psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus koostöös kinoga Sõprus sellegi aasta oktoobrikuu kolmapäevadel vaatajate ette vaimse tervise teemale pühendatud linateoseid. 7. oktoobril saab näha Babis Makridise filmi „Haletsus”, 21. oktoober lubab Michael Idovi „Humoristi” ning 28. oktoobril näidatakse Jessica Hausneri „Väikest Joe’d”. Enne ja pärast seansse vaimse tervise teemalised arutelud spetsialistidega. Info: kinosoprus.ee

Kuni 17. oktoobrini saab Tartus Kogo galeriis näha prantsuse-eesti ühisprojekti „Bagage Cabine”. Nagu nimi vihjab, pidid kunstnikud ja kuraator tulema kohale näitust paigaldama ning avama, võttes teosed kaasa käsipagasis. Aga kuidas tulla, kui lennud on tühistatud? Nii oligi vaja kõik viimasel hetkel ümber teha. See on nagu eluski. Kunstnik takerdub, katsetab, liigub edasi, peatub ja alustab uuesti. Kuraatorid: Elodie Bernard ja Liina Raus. Kunstnikud: Jean Baptiste Bonhomme, Émilie Brout & Maxime Marion, Julien Des Monstiers jt. Info: kogogallery.ee

Telliskivi Loomelinnak avas septembri lõpus oma kahel poetänaval uue galerii – eesmärgiga tuua kunst külastajateni igapäevases keskkonnas ja mängulises võtmes. Telliskivi Loomelinnaku galerii avanäituseks sai noore filmi- ja muidu kunstniku Triin Valvase „Huvitavad ajad”. Muu hulgas avab väljapanek eesti meeste hingeelu, meenutab vanu nostalgilisi action-filme ja portreteerib turistide kurbnaljakat elu kuurortides. Vaata: telliskivi.cc

Möödunud aastal Liisi Ojamaa mälestuseks loodud Väikese Hipi fond ootab tänavu 1. detsembrini noorte luuletajate debüütkäsikirju ja taotlusi. Välja antakse 800-eurone toetusstipendium, mille eesmärk on aidata katta esimese raamatu väljaandmisega seotud kulusid, et noorel – antud juhul kuni 30-aastasel – luuletajal oleks kergem mõne kirjastajaga kaubale saada. Detailsem informatsioon: väikesehipifond.ee