LINNARUUM/KIIRKOHTING
JAANUAR 2021 : 17
KIIRKOHTING KAI LOBJAKAS Küsis Mariliis Mõttus
Detsembris avati Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis uus püsinäitus „Sissejuhatus Eesti disaini”. Selle kuraator Kai Lobjakas räägib, mis tegurid on kohalikku disaini vorminud. 2016. aastal oli võimalik näha Tartmusis väljapanekut „Tunne Eesti disaini”. Kuidas „Sissejuhatus Eesti disaini” sellest erineb? Oma loomult on need sarnased ülevaatenäitused, üks väiksemas ja teine ulatuslikumas mahus, mille kaudu joonistub välja eesti disaini lugu ja seda mõjutanud tegurid. Tartus toimunu oli rändnäitusena planeerituna omamoodi proov. Praegune on muidugi laiem ja põhjalikum vaade sellesse mitmekihilisse maailma. Mis sündmused või ajad on eesti disaini kõige enam mõjutanud? Kuidas on varasemad perioodid tuntavad praeguses disainis? Disaini olemuse määravad paljud tegurid. Nagu kõik muu, on ka selle areng sõltunud otseselt ajastu eripäradest. Möödunud sajandi ja nüüdisaja kontekstis on selleks kindlasti olnud näiteks sajandialguse tahe olla moodne, nõukogudeaegne standardiseeritus, püüd sellest eksperimenteerimisega välja murda ning tänapäevane disaini n-ö taasavastamine, konventsioonide ümbermõtestamine ja aina laienev uute praktikate väli. Mis on eesti disainis sellele ainuomast ning kuidas see suhestub maailmas toimuvaga? Eks meid eristab laiemas disainipildis muidugi nõukogudeaegne taust ja Eesti selles ajalises kontekstis, aga kindlasti ka võime olla väga paindlik ja reageerida kiiresti. Varem oli rahvusvaheliselt edukas ja tuntud näiteks Eduard Taska oma nahkehistööd kavandava ning tootva töökojaga, aga ka mõned teised algatused. Praegu on maailmas kõnekas olla aina keerulisem, aga eesti disain suhestub maailmas toimuvaga kindlasti iga päev.
Tallinna kesklinna maakasutus tüüpide alusel: autode hõivatud tänavaala (lilla), jalakäijatele ja kergliiklusele eraldatud ala (kollane) ning muud liikumist võimaldavad alad, nagu parkimisplatsid jne (sinine). Allikas: Tallinna ruumiandmete register / SPIN Unit
vaade eri piirkondade võimalustest ja probleemidest ning linnaelanike eelistustest. Kõik uuringud püüdlevad pikemaajaliste strateegiliste muutuste saavutamise poole – uued üldplaneeringud ja valdkondlikud strateegiad (nt seoses parkimise või rohealadega). Linnad üle maailma on astunud selles kriisis uute avaliku ruumi projektide katsetamisel ja tutvustamisel julgeid samme. Ka Eesti linnades pole põhjust vanale rajale tagasi pöörduda, vaid õppida andmetest, toetada uusi ruumipraktikaid ning luua üheskoos elanikega inimnäolist linna. SPIN Unit on teinud linnaruumi ja -liikuvuse teemalisi uuringuid Tallinnas, Harjumaal, Narvas, Kohtla-Järvel ja Lüganusel. Kõik need uuringud on keskendunud linnaruumi eri osadele, nagu tegevused, hooned ja maakasutus, liikuvus ja ühistransport, elanike eelistused ja linna kuvand. Kõik tööd on saadavad aadressil spinunit.eu. 2 Tallinna linna parkimispoliitika arengusuundade analüüs (MetaPARK), 2019. 3 Linnakeskuse ettevõtluse ja vaba aja veetmise aktiivsuste uuring (MetaLINN), 2019. 4 Narva noorte taju-uuring (MetaNAR), 2020.
Mõni aeg tagasi kureerisid koos Anne Vetikuga eesti disaini Adorno veebiplatvormil. Kas sul on ka tagasisidet, kuidas meie disainerite töö seal vastu võeti? Kuidas hindaksid kohaliku disaini populaarsust eestlaste hulgas? See oli suurepärane projekt ja võimalus. Adorno on suure ja aukartustäratava kogemusega platvorm, mis tegeleb nüüdisaegsete disainipraktikate tutvustamise ja vahendamisega. Nende toel said eesti disain ja konkreetsed disainerid meist mõned sammud ees kõndiva Kesk-Euroopa ja Põhjamaade kõrval nii kogujatele suunatud formaadis kui ka laiemalt ilusti ja veenvalt pildile. Ja on rõõm öelda, et see koostöö jätkub. Eestlaste seas on eesti disain mingi piirini kindlasti teadvustatud, aga see on alles algus. Palju on veel teha, et sellest saaks loomulik osa meie argipäevast. Vaata lisaks: etdm.ee
1
Kai Lobjakas. Foto: Rene Suurkaev
