Eqqakkat sissueriartuaarlugit Atuartut atuagaat
Eqqakkat sissueriartuaarlugit – Atuartut atuagaat Tomas Sander Poulsen, Charlotte Anja Gylling, Søren Breiting ANP 2018:732 ISBN 978-92-893-5448-6 (PRINT) ISBN 978-92-893-5449-3 (PDF) ISBN 978-92-893-5450-9 (EPUB) http://dx.doi.org/10.6027/ANP2018-732 © Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisooqatigiit 2018 Ilusilersornera: Agnete Schepelern Assiliartassanik titartaasoq: Mette Falk
Nunat Avannarliit suleqatigiinnerat Nunat Avannarliit suleqatigiinnerat tassaavoq nunarsuarmi nunap ilaani suleqa-tigeeriaatsit annerpaat ilaat. Suleqatigiinnermi ilaapput Danmark, Finland, Island, Norge aamma Sverige, kiisalu Savalimmiut, Kalaallit Nunaat aamma Åland. Nunat Avannarliit suleqatigiinnerat naalakkersuinikkut, aningaasaqarnikkut kultureqanikkullu tunngaveqarpoq, tassaallunilu Europami aamma nunat tama-laani suleqatigiinnermi pingaarutilittut ilaasoq. Nunat Avannarlerni ataatsimoornerup Europami nukittuumi Nunat Avannarliit nukittooq sulissutigaa. Nunat Avannarliit suleqatigiinnerisa silarsuarmi avatangiisumi nunat avannarliit nunallu ilaani soqutigisarisat naleqartitallu nukittorsarnissaat kissaatigaat. Nunat akornanni ataatsimoorussatut naleqartitat tassaapput nunarsuarmi nunap ilaani nutaalior-nerpaatut unammillersinnaalluarnerpaatullu Nunat Avannarliit inissisimaffigisaannik nukit-torsaaqataasut. Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisooqatigiit Nordens Hus Ved Stranden 18 1061 København K www.norden.org Nunani avannarlerniit naqitat uunga aaneqassapput: www.norden.org/da/publikationer
2
HEJ Suut eqqartarnerlugit eqqarsaatigisarpigit? Ukiumilu ataatsimi eqqakkat qanormita amerlatigaat? Ullormut 1,6 kg missaat eqqartarlugit naatsorsuutigissagutsigu, ukiumilu ataatsimi ullut 365-iullutik, inuk ataaseq ukiumut 600 kg-ngajannik eqqaasassasoq naatsorsorsinnaavarput. Inuppassuugutta, soorlu klassimi ataatsimi, eqqakkat amerlasuupilussuulerput. Eqqakkat ilai immaqa uffa atoqqissinnaagaluartut? Quppersakkami uani atisanit, nerisanit elektronikkimillu eqqakkat pinngortussat qanoq pinaveersaartinnissai pillugit suliassarpassuaqarpoq pissanganartunik. Nuannisaarina! Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivi
3
Imarisai 7 Eqqakkat sissueriartuaarlugit Suliassaq 1 Immiartorfimmut ataatsimut isumalluutit atukkat Suliassaq 2 Eqqakkat pinngortinnaveersaarnerat suua?
17 Atisat
Suliassaq 3 T-shirti qanoq sanasarpaat? Suliassaq 4 Atisat atasinnaassusaat qanoq sivitsorneqartarpa? Suliassaq 5 Suliniummik nassaarit
4
27 Nerisassat
Suliassaq 6 Qaqugukkut nerisassat eqqartarpat? Suliassaq 7 Pisiniarfissuarmit nerisassat qanoq annertutigisut eqqarneqartarpat?
35 Elektronikki
Suliassaq 8 Elektronikkip atortussiat sorliit imarinerai, atoreeraangallu qanoq pisarneri misissukkit Suliassaq 9 Elektronikkimik atugaqaraanni eqqagassat pinngornerisa qanoq pinaveersaartissinnaaneri
5
6
Eqqakkat sissueriartuaarlugit Suliassaq 1 Suliassaq 2
7
Suliassaq 1 Immiartorfimmut ataatsimut isumalluutit atukkat Immiartorfimmut ataatsimut Isumalluutit atukkat Syltetøji pisiarigutsigu tassunga isumalluutit atorsimasarput. Aammali puuanut isumalluutit assigiinngitsut atorsimasarput. Isumalluutit tassaapput atortussat assigiinngitsunik sanasoqartillugu atorneqartartut. Sumi tamaani avatangiisissinni atortunut tamanut isumalluutit atorneqarsimapput. Isumalluutit tamangajammik nunarsuarmit pineqartarput. Ilaat sanaqqinneqarsinnaapput – assersuutigalugu orpiit naatinneqarsinnaapput, taamaalillunilu pequsiassanut qisummik annertunermik pissarsisoqartarpoq. Isumalluuteqarporli sanaqqinneqarsinnaanngitsunik, imaluunniit nukissapilussuarmik pisariaqartitsisunik. Assersuutigalugu sioqqat igalaaminiliornissamut atorneqartartut, aammalu syltetøjip puuata matussaanut savimineq.
→ Atortunut ataasiakkaanut tamanut taassuminnga atortussarpiaq sooq atugaava? → Atortut allat atorneqarsinnaassappat? → Atortunik taakkuninnga sooq atuisimasoqarsoraasiuk? → Immiartorfimmiissimasumut, aamma immiartorfiup puuatalu tamarmiusup tassunga qanoq naleqqussakkatut atuunnera qanoq isumaliutigaasiuk? → Suliffissuarmut tunisassialiortumut suna pingaaruteqartuua? → Nioqqutissiamik tunisaqartussamut pisiniarfissuarmut imaluunniit pisiniartitsisumut tamanna qanoq pingaaruteqartuua? → Nioqqutissanik assigiinnik assigiinngitsunik poortukkanik toqqaassaguit suna pingaaruteqartutut isigaajuk? → Immiartorfimmut matuanullu atortunut ataasiakkaanut atortussap suminngaanneersuunera paasiniaruk.
Suliarisassaq Syltetøjip puukua, assingusorluunniit matulik misissoruk. Atortut sorliit atugaasimanersut erseqqinnerusumik paasiniaruk.
Syltetøjip puuani ataasiakkaat atorneqaqqissinnaaneri misissukkit? Inerniliussatit rækkinut marlunnut immikkoortillugit allakkit: Atortut atoqqissinnaasat, aamma atortut atoqqissinnaanngisat. Aamma syltetøjip puuanik qanoq atueqqissinnaa nermut isumassarsiat tulleriiaarlugit allattukkit.
Ataatsimoorlusi makku oqaluuserisigit: Atukkat assigiinngitsut sunik piginnaaneqarpat? Tassaappat manngertut, aqitsut, akimut ersitsut, atasinnaasut, ussittut, naqitsinermik immigassaqqissut, inissilluagassaqqissut, piiagassaqqissut?
Aamma puuata matuatalu tunisassiarineranut isumalluutit allat sorliit atortariaqarsimaneri eqqarsaatigikkit. Qanga puussat taama ittut arlallit toqqussavaat, aammalu syltetøjinut allanullu igaffimmi toqqortassatut sanaanut atortassallugit. → Soormita immaqa taamaakkunnaarpa? → Ilissi puut taama ittut angerlarsimaffissinni qanoq pisarpisigit?
8
Atoreelugulu igillugulu kultureqarneq
Klassimi makku oqaluuserisigit
→ Syltetøjinut, ammassassuarnut il.il. atussallugit suut pitsaassanasoraasigit? → Immiartorfinnik taama ittunik pitsaanerusumik qanoq atuisoqarsinnaaneranut isumassarsiaqarpisi? → Angerlarsimaffinnit ataasiakkaanit immiartorfiit taama ittut suli amerliartuinnartut pissarsiarigaanni suna pingaartuusoraasiuk? → Taamatut tunisassianik sanaartornerni avatangiisini annertuunik ajornartorsiuteqalinnginnissaanut suliffissuit iliuuseqarsinnaappat? → Uagut taama ittunik pisiaqartartut taakkuninnga ajornartorsiuteqalinnginnissaat iliuuseqarfigisinnaavarput? Eqqakkat atugassanut nutaanut isumalluutinngortinnissaanut qanoq iliortoqarsinnaaneranut isumassarsiaqarpisi? – Immiartorfiit misissukkasi isumaliutigalugit aallartissinnaavusi.
Ilisimaviuk
Atoqqiinermut aamma atueqqinnermut assigiinngissutit: → Atoqqiineq isumaqarpoq pigisamik ataatsimik siunertap assinganut ataasiaannarani atuineq. → Atueqqinneq isumaqarpoq pigisamit atortussanik pigisamik allamik nutaamik sananissamut atuineq.
Isumaliutigisimaviuk
Nutaamik pisiaqartarneq pigisanillu amerlasuunik atuisarneq amerlasuut inooriaasigilersimavaat. Taasarpaat ’atoreerlugulu igillugulu kultureqarneq’. Pigisarpassuit atoreerlugillu eqqaavimmut igiinnartarutsigit eqqakkat amerliartuinnassapput. Maani, aammali nioqqutissap sananeqarfiani. 9
Piujuartitsisumik atuineq
Ilisimaviuk piujuartitsineq ilaatigut makkuninnga isumaqartoq:
→ erngup nukissallu sipaarneri → sapinngisamik annikinnerpaanik eqqagassaqalerneq → sapinngisamik annikinnerpaamik pinngortitap avatangiisillu ajoquserneri Piujuartitsinerup killup tungaa pissagaanni oqartoqarsinnaavoq isumalluutit atajuartussaanngitsut nungullugit atornerisigut pinngortitamik ’asiutitsisoqartoq’.
Aatsitassat
Aatsitassat tassaapput pinngortitami atortussiat, pigisanik sananermut nerisassiornermullu atorsinnaasagut. → Aatsitassat aamma tassaapput isumalluutit. → Aatsitassat nioqqutissanik assigiinngitsunik sanaartornermut atortarpagut. Assersuutigalugu plastikkiliornermut uulia atortarparput. → Aatsitassarpassuit pinngorteqqinneqarsinnaanngillat. Uulia nutaaq piliarissagaanni piffissapilussuaq atussaaq. Uulia ullumikkut atugarput nunap iluani ukiut millionilippassuit uninngasimavoq! 10
Isumalluutit
Isumalluutit tassaapput atortussat aatsitassallu pissarsiarineqarsinnaallutillu atugarineqarsinnaasut amerlassusaat. Isumalluutit marlunnut immikkoortinneqarsinnaapput: → Isumalluutit atajuartut. Tassaapput pinngortinneqarsinnaajuartutut isumalluutit, soorlu qisuk (orpik), naasut, nerisassat nukissarlu atajuartoq. → Isumalluutit atajuartuunngitsut. Tassaapput atortussat nunami annikitsuinnarmik annertussuseqarlutik nassaassaasut, soorlu aamaruutissaq aamma uulia. Eqqakkat aamma tassaapput isumalluutit, tassalu atoqqinneqarpata imaluunniit atueqqittoqarpat. Isumalluummut atoqqinneqarsinnaasumut assersuutit ilaat tassaavoq puiaasaq, soorlu saftevandimik nutaamik immerneqarsinnaasoq. Puiaasaq tamakkununnga eqqakkat puuannut igikkutsigu igalaaminermik atueqqittoqarsinnaavoq, tassannga puiaasanik immiartorfinnillu nutaanik sanaartortoqarluni. Nutaarluinnarmik igalaaminiliornermi sioqqat aatsitassatut atorneqartarput.
Ilisimaviuk
Pigisarpassuit atorlugillu eqqaavimmut igiinnartarutsigit eqqakkat amerliartuinnassapput. Maani, aammali nioqqutissap suliarineqarfiani. Ataatsimik sanaartorneq
Isumalluutinik atuineq una nassataraa
T-shirt
3 kg
Qarliit/koorput
7 kg
Skuut ammit
31 kg
Cykeli
380 kg
Qarasaasiaq angallattagaq
442 kg
DVD-mik nipilersuut
1.714 kg
Nillataartitsivik qerititsivittalik
2.159 kg
TV
Ilisimaviuk
Tinguaqqat puuinit 333-nit alumiiniumik nutaamik cykeliliortoqarsinnaavoq.
2.500 kg miss.
Isumaliutigisimaviuk
Igiinnartakkatsinnit eqqagarpassuit atoqqissinnaaneri.
11
Suliassaq 2 Eqqakkat pinngortinnaveersaarnerat suua? Aallarniut Eqqakkanik katersillaqqillutalu isumaginnilluartaraluarluta eqqakkat avatangiisinik artukkiipput. Taamaattumik eqqakkat pinngortinnissaat pinaveersaarsinnaagutsigu pitsaanerpaassaaq. Ullumikkut eqqakkat pinngortinnaveersaarnerat pillugu assut oqallittoqarpoq. Tassunga assersuut tassaavoq atisanik atoriikkanik pisiortorneq, tassaalluni atisanik atoqqiinertut ittoq. Suliassaq Angerlarsimaffissinni suut eqqartarneri paasiniarsigit. Angajoqqaavit suut eqqartarpaat? Illit nammineq suut eqqartarpigit? Aamma nunarsuup sinnerani inuit eqqaavimmut suut igiinnartarneraat takorloorsinnaavat. Nunarsuarmi tamarmi inuit amerlassusaasa allanngoriartorneranut ilusiliaq una misissoruk. Ullumikkut inuit 7 milliardit missaanniippugut, tassalu Nunarsuarmi inuuvugut 7.000.000.000-it. Nunarsuarmi inuit amerlassusaat ullumikkumut naleqqiullugu affaannaanerannit ukiut qassit qaa ngiuppat? Allatut oqaatigalugu nunarsuarmi inuit 3.5 milliardiunitsinnit ukiut qassit qaangiuppat? Nunat Avannarlerni nammineq atugarisagut eqqakkagullu eqqarsaatigigutsigit nunarsuup sinnerata eqqarsaatiginissaa aamma isumatusaarneruvoq. Nunarsuarmi innuttaasut amerliartornerat eqqakkanik pinngortitsinermut qanoq sunniuteqassa nasoraasiuk?
12
Inuit tamarmik nerisassat, ineqarnissaq, ilinniagaqarneq, aamma peqqissutsimut ikiorneqarnissaq pisariaqartippaat. Aammali akissaqaleraangamik sunik allanik pisariaqartitsisarlutik isumaqartarput. Pigineqarsinnaasoq ataaseq nunarsuarmi inuppassuarnit pigerusunneqartoq eqqarsaatigisiuk – immaqa ilissi nammineq pigereerparsi? Pigineqarsinnaasup toqqakkavit qanoq pisarnera titartaruk, sananeqarneranit atorneqalernissaanut. Isumaliutigikkit: → Pigisaq qanoq sananeqartarpa? → Sananeqarnissaanut aatsitassat atortussallu sorliit atorneqarpat? → Atortussiammita sorliit nunani allani pissarsiariniarneqartarpat? → Sumi eqqakkat pinngorpat? Pigisamut toqqakkassinnut naleqqiullugu qanoq eqqakkanik pinngitsoortitsisinnaaneq misissoruk. Pigisamut assersuut, oqarasuaat angallattagaq quppernerup tulliani ungalusamiittoq misissorsinnaavarsi. Siunissami Nunarsuatsinni inuit suli amerlanerulissaagut. Nunat Avannarlerni nunarsuullu sinnerani atoreerlugulu igiinnartarneranik periarfissaqartitaajuarneq pillugu qanoq isumaliuteqarpisi?
Inuit milliardit 16 15 14 13
Kisitsisit naatsorsukkat
12
Kisitsisit piviusut
11
Naatsorsuutigisatut annertuumik allanngoriartorneq
10 9
Naatsorsuutigisatut akunnattumik allanngoriartorneq
8
Naatsorsuutigisatut annikitsumik allanngoriartorneq
7 6 5 4 3 2 1
2100
2080
2060
2040
2020
2000
1980
1960
1940
1920
1900
1880
1860
1840
1820
1800
0
Ukioq
Nioqqutissat takussutissiipput
Nioqqutissat assigiinngiiaanik takussutissiisinnaapput. Nunap qaani, soorlu Perumi uuliasiorluni qillerisoqaraangat kiattup orpippassuinik annertuupilussuarmik piiaasoqartarpoq, nunalu akuutissarpassuarnik mingutsinneqartarluni. Plastikkilioraanni maskiinat ikummatissaq atortarpaat. Ikummatissap ilaatigut silaannaq CO2-mik mingutsittarpaa, aammali soorlu svovldioxidimik (SO2) aamma nitrogenoxidinik (NOx) mingutsitsisarluni. Saniatigut sanaartornermi uulia atorneqartarpoq, tassaavorlu isumalluut nungullugu atugaasoq aammalu silap pissusaata allanngoriartorneranut ilapittuutaasoq. Isumalluutit nioqqutissarlu piariigaq Nunat Avannarlernut angallanneqaraangata ikummatissaq aamma atorneqartarpoq. 13
Oqarasuaatip angallattakkap sanaartugaanera
Ilisimaviuk
→ Oqarasuaammut angallattakkamut isumalluutit 75 kg missaat atorneqartarput, taassumalu inaarlugu sananeqarnissaa tikitsinnagu ilarujussui eqqaganngortarput. → Oqarasuaatip angallattakkap sananeqaatigai plastikki 56 %, savimineq 25 %, marriarlu 16 %. 3 %-it kingulliit tassaapput akoorutissat assigiinngitsut igalaaminerlu annikitsoq. → Plastikki uuliamit sananeqartarpoq. → Marriaq marrarmit pinngorpoq. → Igalaamineq sioqqanit sanaavoq. → Savimineq nunarsuarmi sumit tamarmit aatsitassarsiorfinnit pissarsiarineqartarpoq. 14
Ilisimaviuk
Ikummatissanik uumassusilinnit pilerfeqartunik, soorlu benziinamik, dieselimik (solarimik) uuliamillu atuigutta kuldioxidi (CO2) pinngortarpoq. Kuldioxidi aamma metani tassaapput gassit kissattoorutaasut nalinginnaanerpaat. Taamaattumik nunarsuatsinnik kuldioxidi kissassaaqataavoq. Orpiit CO2-mik tigooraallutillu toqqorterisuupput, taamaattumillu kissakkiartornermik unitsitseqataapput. 15
16
Atisat Suliassaq 3 Suliassaq 4 Suliassaq 5
17
Suliassaq 3 T-shirti qanoq sanasarpaat?
Suliassaq T-shirtit sumi sananeqarpa, qanorlu sananeqarpa? T-shirtivit angalaffia titartaruk, angalaneranilu sumi assiginngitsuni uniffeqartarsimasinnaasoq klassimi ilannut nassuiaruk. T-shirtivit sunik sananeqaateqarneranut tulleriiaaralutit allattuigit (aamma allagartaani allassimanngitsut atortussat isumaliutigikkit – tassaasinnaavoq T-shirtivit qalipaataanut atugaasimasutut qalipaat - imaluunniit naqitanngorlugu assiliartaa).
T-shirti atorunnaarniakkat qanoq pisarpiuk? Allanik periarfissaqarpa? Atisanik atuisarnikkut eqqakkat amerlassusaanik annikillisaaqataasinnaavit? 18
→ Ikinngutinnut tunniukkukkit, imaluunniit atoreerlugu atisanut containerimut tunniukkukkit atisat sivisunerusumik atugaasinnaapput. → Aamma ullup affaa atoreerlugit allanik taarserlugit atisat aatsaat ipeqaleraangata errortarukkit atisatit sivisunerusumik atasinnaapput. → Nutaanik atisartaassaguit avatangiisinut ilisarnaatit, soorlu EU Ecolabel (Naasoq), Svanen imaluunniit GOTS atanersut misissorsinnaavatit. Taakku ilaat atappata akuutissanik toqunartulinnik atuisarnerup annikillisarneranut peqataasinnaavutit. N VA
EM ÆRK
E
T
T-shirtip piunermini qaqugukkut nukissamik atuiffigineqarnerpaasoraajuk? – Annoraassiassap katersugaanerani, T-shirtilluunniit mersorlugulu qalipaasernerani, imaluunniit angerlarsimaffimmi errorneqarlunilu panersiivimmi panersarnerani?
Isumaliutigisimaviuk
S
Aallarniut T-shirtimik pisiguit taassuma aqquterujussuaq aqqusaarsimasarpaa isumalluuterpassuillu atorsimallugit. Immaqa atisanik pisiniarfinni tunisaanera sioqqullugu annoraassiassaq T-shirtimut atugaq Afrikami naatinneqarpoq, Polenimi qissiarineqarlunilu ujalussiarineqarpoq, Ruslandimi qilattagaavoq, Indiami qalipaatilerneqarpoq, Kinami mersugaavoq, Oslomilu poortugaalluni. Narsaammi annoraassiassatut aallartinnerminit nunami allami pisiniarfimmi piareernissaminut T-shirt arlaleriarluni nunarsuarmik kaajallaalluni angalaartinneqarsinnaavoq.
Annoraassiassanik atisaliorneq
Ilisimaviuk
Annoraassiassap 1 kg-p sananissaanut imeq 29.000 literi tikillugu atortarpoq. Annoraassiassaq 1 kg sananeqaraangat gassit kissatsitsissutit 15 kg aniatinneqartarput.
Atortussialinnik atisaliorneq
Ilisimaviuk
Atisat annoraassiallu naturfiberinik kunstfiberinillu sananeqartarput. Naturfiberit naasunit (annoraassiassaq (bomuld), allunaassiassaq (hamp), napisuitsoq (bambus), soja), orpinnit uumasunillu (sava, qullugiaq siilikiliortoq, alpaca) pinngorput. Kunstfiberit uuliamit pinngorput, tassaalersarlutik polyester, acryl, lycra il.il. 19
Suliassaq 4 Atisat atasinnaassusaat qanoq sivitsorneqartarpa? Aallarniut Immaqa angerlarsimaffinni atisaqarputit atorunnaakkannik, imaluunniit qatsussannik. Igiinnarnagit atisat atornikut katersorsinnaavasi, atisallu atasinnaassusaata sivitsortinnissaanut qanoq iliortoqarsinnaaneranut isumassarsiorsinnaallusi. Immaqa ilissi nammineq aningaasanik isumalluutinilluunniit atugaqarfiginagu allanik atisanik nuannersunik pissarsisinnaavusi. Qupperneq 19-imi ilusiliat takukkit. Immaqa qanoq iliornissamut isumassarsisinnaassaasi. Suliassaq Atisatoqqat qanoq nutarsarsinnaanerat pillugu klassimeeqatitit oqaloqatigikkit. Atisasi atornikut qanoq pisinnaavisigit? Atisanik atoqqiinerunermi avatangiisinut sunniutit suuppat? Atisanik atueqqikkaanni ilissinnut iluaqutit ajoqutillu suusinnaappat? Atisat atornikut qanoq iliuuseqarfigilluassallugit isumassarsiorit. Isumassarsiassinni pitsaanerpaat pingasut allassigit. Kingornatigut klassimeeqatisi taakkuninnga oqaloqatigalugillu sunik isumassarsiaqarneri paasiniarsinnaavarsi.
20
Ilisimaviuk
→ Annoraassiassiornermut toqunartunik tissalukaarutinik naggorissaatinillu fabrikkini sanaanik annertoorsuarnik atuisoqartarpoq. → Annoraassiassap naatinneranut aamma imeq annertoorsuaq atugaasarpoq. → Annoraassiassaq tissalukaarneqarsimasoq toqunartoqarmat katersorneqaleraangat sulisartut kiinarpalersorlutillu aaqqasersortariaqartarput.
Ilisimaviuk
T-shirtip atugaaffiani nukissamik atuinerpaaffik tassaavoq tunisaareernerani errorsinermut panersiinermullu nukissaq atorneqartartoq.
Atuineq aamma atoqqiineq
Ilisimaviuk
→ Atisamik nutaamik sanaartornermi isumalluutit atukkat taamaallaat 2-3 procentiinik atisat atoqqitat pisariaqartitsipput. → T-shirtimik 300 graminik oqimaatsigisumik sanaartornermut isumalluutini atukkat tassaapput atortussiassat 3 kilo aamma minnerpaamik imeq 1.400 literi (apeqqutaalluni nunarsuarmi sumi annoraassiassap sanaartugaanera), tamatumalu assigaa uffarfiit immertakkat ulikkaartut qulit imaat.
Isumaliutigisimaviuk
→ Atisanik atornikunik pisisaraanni eqqakkat annikillisarneqarlutillu isumalluutit sipaarneqartarput. → Eqqaavimmut atisanik igitaqarnermut taarsiullugu atoqqiinermut, atueqqinnermut, imaluunniit pikuerniarfimmi tunisareqqinnissaanut tunniussisinnaavutit.
21
Suliassaq 5 Suliniummik nassaarit Aallarniut Immaqa angajoqqaatit illilluunniit atisarpassuit naammagiunnaakkatit atorumajunnaakkatilluunniit eqqarsimavasi. Atisat allanut atugaasinnaanerat inunnillu allanik nuannaartitaqarsinnaanerat eqqarsaatigisimaviuk? Suliassaq Iginneqaannarnissaa pinnagu allat nuannaarutigilersinnaasaannik atisat atugaasinnaaffianik sivitsuisinnaasumik suliamik imaluunniit suliniummik klassimeeqatitit ilagalugit nassaarniarsariit. Iginneqarnissaanut taarsiullugu qanoq atisanik atoqqiisinnaavisi? Immaqa uffa atisanik atortitsinermut taarsigiinnermulluunniit periusissamik nassaarsinnaaruttortusi? Immaqa atisat nutaanut kusanartunullu allanngortillugit mersorsinnaavasi? Imaluunniit pikuerniarfimmut tunillugit? Sunik suliaqarusunnersi paasigussiuk qanoq iliornissarsi paasiniassavarsi. → Sumi sanassavisiuk? → Kikkut peqataassappat? → Qanoq iliussavisi? → Ajornanngippat atortut ikiuutissalluunniit sorliit atorfissaqartissavisigit?
22
Suut suliariniarlugit paasigussiuk akornassinni isumassarsiassinnik klassimut saqqummiussisinnaasoq toqqassavarsi. Kingornatigut makku paasiniassavasi: → Piffissaq qanoq sivisutigisoq (aallartinneranit naanissaanut) atussavisiuk? → Suliassanut sorlernut kina akisussaaffeqarpa? → Qanoq immissinnut ikiorsinnaavisi? Suut tamaasa allannissaat imaluunniit titartarnissaat eqqaamasiuk, taamaalillusi suut isumaqatigiissutiginerlugit puigussanngilarsi. Suliniut naammassippat klassimi qanoq ingerlasimanera oqaluttuarisinnaavarsi. Suut pitsaasumik suullu pitsaannginnerusumik ingerlaneri immissinnut oqaluttuarisinnaavarsi. Aamma tullissaanut allaanerusumik suliarisinnaasassinnik oqaluuserinnissinnaavusi. Immaqa aamma suna ilikkarsimanerlugu oqaluttuarsinnaavusi.
23
Assersuutit
Atisanik pikuerniarfiliorit
”Allamik isumassarsiatsialammik peqarpunga. Atisanik pikuerniarfiliortuugutta atisat igiinnarnagit aningaasarsiorsinnaavugut. Atuarfimmi sumiluunniit allami tuniniaaviliorsinnaavugut, imaluunniit internettikkut tunisaralugit. Internettimi atisanik tunerusutaminnik assilisanik inuit nivinngaasarfii nalunngilakka – taamaalilluni kikkorpassuit takusinnaavaat, maani illoqarfimmiinnaanngitsoq.”
Juaat 24
Atisanik ’atorniartarfik’
”Tysklandimi atuaqatigiit pikkorivissut tusarpakka nutaaliorlutillu namminneq suliniutitaarsimasut. Atuartut ilaasa piumallerlutillu angajoqqaaminnit nutaanik atisartaarsinnaan nginnertik assut quianaagaat, imaluunniit atuaqatimik ilaat aamma namminneq pigerusutaminnik nutaalianik atisartaarsimagaangata. Taava akunnerminni atisanik atorsinnaanertik paasivaat. Atorniartarnermik suliniummi atuarfimmi allaat ima amerlatigaat soorlu atuakkanut pisartutut atisanik ‘atorniartarfittut’ ittuliorput. Taamaalillutik atisanik atorniartarfimmit atuinnarsinnaagamik angajoqqaatik nutaanik atisarseqqullutik pinaaserfigisariaqarunnaarpaat. Torrak ilaa? Atorniarnermut allagartaliorunarput, taamaalillutik kikkut sunik qanorlu sivisutigisumik atugaqarnerat aqussinnaalerlugu.”
Naja
Ulloq atisanik taarsigiiffik
”Tusarpunga klassimi ullormik atisanik taarsigiittarfissualiortut. 6. klassermiut atisat pisariaqartikkunnaakkatik nassarpaat, taamaalillutillu akeqanngivissumik atisanut nutaanut taarsigiissinnaalerput. Assersuutigalugu nukappiaqqap allap mikigilersimasaanik arsarnermi tujuulummik kamippannillu atortakkanik nutaanik taarsigiippoq, nammineq qatsutani sialussiutit qorsuit paarlaassutigalugit. Tassa torrapajuk.”
Juuna
Nutaanik ilusilersuineq
”Qatsullugit atisatoqqagut qanoq atoqqissinnaanerinut isumaqarpunga isumassarsiatsialammik peqarlunga. Tamatta atorunnaakkatsinnik atisanik nassarluta nutaaliaralugit mersortuugutsigit qanormi issava? Immaqa assassornermik ilinniarnitsinni mersorfiit atorlugit suliarisinnaavagut, taavalu nammineq atisassatsinnik ilusilersuisinnaalluta; immaqa nuannissaaq?“
Ikinngutinut ajunngitsuliornermulluunniit atisat tunniutikkit
”Aamma eqqaavimmut igiinnarnagit atisat atorusukkunnaakkagut ikinngutinut imaluunniit ilaquttanut tunniutiinnarsinnaavagut. Taamaalillutik allat nuannaarutigilersinnaavaat, atisallu atorsinnaassusaat sivitsussalluni. Allat piumanngippatigit aamma atisat ajunngitsuliornermut tunniunneqarsinnaapput, anaanama oqaluttuarneratuut. Ataasiarluta angerlarsimaffitsinnit atisat puussianut poortorsinnarlugit containerinut aappalaartumik sanningasortalimmut ikivagut. Containerimut ilereernerisigut atisat susarneri ilisimavisiuk?”
Stiffi
Maria
25
26
Nerisassat Suliassaq 6 Suliassaq 7
27
Suliassaq 6 Qaqugukkut nerisassat eqqartarpat? Aallarniut Immaqa nerisinnaasatit sinnerlugit puuguttamut ilisaqartarneq misilissimavat. Immaqa aamma nillataartitsivimmi immuup pisoqalivallaarnera paasisimassavat. Nerisassalli eqqaannartakkat pisiarisarnerat qanoq akeqartarnersoq eqqarsaatigisimaviuk? Suliassaq Ilaquttanni nerisat eqqakkat oqimaalutarlugit misilikkit, qupperneq 31-mi immersugassaq immersoruk, qupperneq 30-milu paasissutissanik piviusunik takussutissiat atorlugit ilaquttavit nerisassanik eqqagaannit akit aamma CO2-mik aniatitsinerit naatsorsukkit. Sapaatip akunnerata ataatsip qaangiunnerani ilissinni nerisassanit oorit qassit eqqarsimanerlugit naatsorsukkit. Sapaatip akunneranut ataatsimut naatsorsuusioreerussi immissinnut naatsorsuutasi sanilliussinnaavasi. Ajornanngippat ukiumi ilivitsumi qanoq annertutiginera naatsorsoruk. Nerisassat iginnagit nerisimasuugussigit sapaatip akunnerata ingerlanerani CO2-mik aniatitsineq qanoq annertutigisumik appartissinnaanerlugu naatsorsoruk. Qupperneq 29-mi kuldioxidimut kissarnersiut atoruk. Ajornanngippat ukiup ataatsip ingerlanerani qanoq annertutigissanera naatsorsoruk. Sorliup eqqarneqarnerpaanera paasiniarlugu naatsorsukkasi immissinnut sanilliussigit. Ilissinni nerisassat eqqarnerat qanoq pinngortarpa? Nerisassanik eqqaaneq qanoq pinaveersaarsinnaava? Nerisassat igikkaangatsigit suut allat igeqataasarpat? Siunissamut qanoq pisoqassasoraasiuk? Nunarsuarmi najugaqarfitsinni nerisassat eqqakkat amerlissappat imaluunniit ikilissappat? 28
Ilisimaviuk
→ Naatsiianut, kuuloruujunut, majsinut issingigassanullu naleqqiullugit nersussuup neqaanik tunisassiorneq silap pissusaanik 25-50-eriaammik artukkiinerusarpoq. → Nunarsuarmi nerisassat tamarmik pingajorarterutaat nerineqan ngisaannarlutik asiutiinnarneqartarput. → Ilaqutariit inersimasut marluk meeqqallu marluk ukiumut agguaqatigiissillugu nerisassanik 10.000 koruunit missaannik nalilinnik eqqaasarput. Tassaavoq ukiumut nerisassanut tamakkiisumik aningaasartuutitta 20 %-ia.
Nerisassanut eqqakkanut assersuutit
→ Nerisinnaasat sinnerlugit puuguttamut ilisineq. → Nillataartitsivimmi/qerititsivimmi toqqornagit nerisat sinnikuinik eqqaaneq. → Piffissaq eqqorlugu nerisinnaanngisanik amerlavallaanik pisiortorneq. → Ullut arlallit sioqqullugit nerineqarsinnaagaluit eqqaannarnerat. → Nutaanik pisiaqannginnermi nillataartitsivimmiittut nungoqqaarnissaasa puigornerat. → Iffiap isukuinik eqqaaginnarneq. → Salaatip isuaniittut ajoquteqanngikkaluartut eqqaannarneri. → Naak ajoquteqanngikkaluartut immuup imaluunniit juicep sinnikuinik eqqaaneq. → Iipilit ’eqisaluttut’ eqqarneri. → Agurkip isukuanik eqqaaneq. → Naatsiiat nutaat qalipaajarneri. → Ataatsikkut nerisassanik ammakkanik amerlavallaanik peqarneq. → Ullut arlerlugit nerisassaqarnissap pilersaarusiunngitsoornera. → Assersuutigalugit taqussanut nerisat sinnerisa atunngitsoornerat. → Amerlavallaanik ataatsikkut pisiaqartarneq. → Nutaanik ilisaqartinnani qerititsivimmiittuutinik nunguutsilluni nerisaqanngitsoortarneq. → Nungussinnaanngisanik annertuallaanik nerisassiortarneq. → Naleqquttunngorlugit angissusilinnik qerititaqartarnissap puigornera. → Naatitarpassuit “isuat” qorsuk suppanut, pestomut imaluunniit salaatimut atorneqarsinnaagaluartoq atorneqanngitsooraangat.
Ilisimaviuk
→ Nerisassiassat sanaartornerini imeq annertoorsuaq atorneqartarpoq. → Nersussuup neqaanut 1 kg-mut imeq 15.000 literi atugaasarpoq. → Kaffisorfimmut ataatsimut kaffip tunisassiarineranut imeq 140 literip missaa atorneqartarpoq.
Isumaliutigisimaviuk
Nerisassaq isigalugu, naallugu kingornatigullu usserlugu nerineqarsinnaanera pillugu nammineq aalajangiisoqartarpoq.
29
Suliassaq 7 Pisiniarfissuarmit nerisassat qanoq annertutigisut eqqarneqartarpat? Aallarniut Pisiniarfissuup tunisinnaanngimmatigit ullut tamaasa nerisassat qanoq annertutigisut eqqaannarneqartarnerat eqqarsaatigisimaviuk? Immaqa pisiniarfissuarmi naatitat kusanarnerpaat toqqarniarsimavatit, imaluunniit neqi unnuk taanna atortussaagaluartoq sivisunerpaamik atasinnaasoq angajoqqaavit tigugaat takusimallugu. Klassimeeqatitit ilagalugit pisiniarfissuarmit nerisassat eqqakkat qanoq annertutigineri aammalu sooq eqqarneqartarnersut misissussavarsi. Paarmaq milaqarpa, �ulloq tunitsivik kingulleq� qaangiussimava, imaluunniit nerisassap tunineqannginneranut allamik tunngavissaqarpa? Suliassaq Pisiniarfissuarmut takusaagitsi, nerisassallu eqqakkat pillugit oqaloqatigisigit. Pisiniarfissuarmut TAKUSAALERSINNANI Suleqatigiinni pisiniarfissuarmi nerisassani sorliit eqqarneqarnerpaatut, aammalu paarlattuanik sorliit eqqagaannginnerpaatut isumaqarfiginerlugit allattuigitsi. Pisiniartutut pisiniarfissuarmut takkukkaanni suut pisiarissallugit piukkunnarunnaarsimanersut qanoq paasisarpaat? Tamanna ajunngila imaluunniit ajorpa? Pisiniarfissuarmukarnissassinnut apeqqutinik akissuteqarfigitissallugit piukkunnartunik piareersaagitsi. Tassaasinnaapput: Ulloq atorunnaarfissamut qanittunik nioqqutissanik pisiniarfissuaq qanoq ililluni tunisillaqqinnerulersinnaava, taamaalillutik eqqaaginnarnissaq pinaveerlugu? 30
Ajornanngippat tamanna pillugu pisisartumik suleqateqarsinnaappat? (Immaqa nerisassanik eqqaanermut tunnganngitsunik apeqqutissaqarsinnaassaasi, taakku aamma allassigit). Aamma takusaanissi nalaani misissorusutassinnik piareersaagitsi. Akornassinni kiap suliarissavaa? Paasisasilu qanoq allassavisigit? Pisiniarfissuarmik takusaanerup NALAANI Suut isumaqatigiissutiginerlugit kinalu sumik suliaqassanersoq akunnissinni eqqaamatikkisiuk. Aamma pitsaasunik eqqaamasassaqassappat piareersarsimanngisasi nutaat allattorsigit. Aamma ilaquttassinnut oqaluttuarissallugit piukkunnartoqarnersoq eqqarsaatigisiuk. Pisiniarfissuarmi taama nerisassanik amerlatigisunik eqqaanerup pinaveersaarsinnaaneranut isumassarsiaqarpisi? Pisiniarfissuarmik takusaanerup KINGORNA Apeqqutissinnut akissutit iluarsaassigit. Suut ilisimalluarnerulerpisigit? Pisiniarfissuarmit nerisassanik eqqaasoqassappat ajornartorsiutip qanoq annertutigineranik isumaqarnersi klassimi oqaluuserisiuk. Pisiniarfinni allani nerisassanik nioqquteqartuni qanoq innersoq qanoq eqqarsaatigaasiuk? Pisiniarfinnut sanilliullugu angerlarsimaffinnit qanoq annertutigisoq eqqarneqartarnersoq qanoq isumaqarfigaasiuk?
Nersussuup neqaa 12,2
Nerisassat taama amerlatigisut eqqarnissaat pinaveersinniarlugu qanoq ilissi iliorsinnaanissinnut isumassarsiaqarpisi? Pisiniarfissuup eqqaavianut nerisat sorliit eqqarneqartarnersut paasigussiuk pisiniarfissuup eqqaavinnut nerisassanik taamarsuaq eqqaa sassannginneranut qanoq iliuuseqarsinnaaneq oqaluuserisinnaavarsi. Nerisassat inunnit nerineqarsinnaanngippata immaqa uumasut ilaasa nerisarisinnaavaat? Inuit nerisassanik ”atasinnaaffittut ulluanut” qaninnerpaanik qanoq pisiaqartinniarneqarsinnaappat?
Immussuaq manngertoq 11,3 Qaqorteqqasut 6,5 Puulukip neqaa 3,6 Aalisakkat 3,0 Immuk 1,2 Pasta 0,8
Savaaqqap neqaa 11,6 Kinguppaat qerisut 10,5 Naatitsivimmit naatitat 4,0 Kukkukuuaraq 3,1 Manniit 2,0 Iffiaq 0,8 Nunaannarmit naatitat 0,5
Pisiniarfissuarmit nerisassanik eqqaasarnerup qanoq annikillisarsinnaaneranut iluarsiissutissatut isumassarsiarsi allanut erseqqissumik paasitikkumallugu assiliarsuarmik assilissamilluunniit allanik assilissanik katitigaasumik kusanartumik sanasinnaavusi.
Banaani 0,5
Isumaliutigisimaviuk
CO2-mut kissarnersiutip takutippaa nerisassianik assigiinngitsunik sanaartornissamut CO2 ækvivalentit kg qassit pisariaqartinneqarnersut.
Nerisassat tamarmik avatangiisinik sunniisarput. Nerisassat ilaasa avatangiisit annikinnermik, ilaasa annertunermik sunniivigisarpaat. Sorliit annerpaamik eqqakkanik pinngortitsisarsoraagit? Naatitat, inerititat, neqi imaluunniit aalisakkat?
Inerititat Danmarkimeersut 0,1
Appelsiina 0,25
Nersussuup neqaa qullersaavoq, taanna annertunerpaamik CO2-mik pisariaqartitsimmat, taavalu naatitat Danmarkimeersut allerpaapput annikinnerpaamik pisariaqartitsimmata. Najoqqutaq: www.klimavenligmad.net/CO2-termometeret
31
Isumaliutigisimaviuk
Pisiniarfissuarni nerisassanik eqqaasarnermut patsisaasut ilaat tassaavoq pisiniartariaaserput. Inerititat kusanarnerpaat tigusarpagut, aamma pisariaqartinngikkaluarlugu sivisunerpaamik atasinnaassusillit toqqartarlugit.
Nerisassat
Kilomut akia miss.
Nersussuup neqaa (aserortigaq)
115 kr.
Lammekotelettit
245 kr.
Immussuaq
100 kr.
Kinguppaat qerisut
200 kr.
Qaqorteqqasut
15 kr.
Naatitsivimmit naatitat Tomaati
60 kr.
Agurki
40 kr.
Peberfrugti
40 kr.
Puulukip neqaa - koteletti
90 kr.
Kukkukuuaqqap qatia
125 kr.
Kapisilimineq
220 kr.
Manniit
25 kr.
Immuk
7 kr.
Iffiaq
20 kr.
Pasta
35 kr.
Ilisimaviuk
Pisiniarfissuit ataasituaq ajorpat tomaatit karsit ilivitsoq eqqarsinnaavaat, imaluunniit puua kusanarunnaarluni ajoqusersimappat.
32
Nerisassat eqqakkat nalunaarsornissaannut immersuiffik Nerisassat suut eqqarneqarsimanersut, sooq iginneqarsimanersut, qanorlu oqimaatsiginersut uunga allassinnaavat. Akit allattorneqarsimasut aallaavigalugit aamma nerisassat iginneqarsimasut qanoq naleqarsimanersut naatsorsorsinnaavarsi, qanorlu CO2-mik aniatitsitigisimanersut.
Nerisassat
Eqqarnerannut patsisaasoq
Kg-tut oqimaassusia
Kr.-tut akia
CO2
33
34
Elektronikki Suliassaq 8 Suliassaq 9
35
Suliassaq 8 Elektronikkip atortussiat sorliit imarinerai, atoreeraangallu qanoq pisarneri misissukkit Aallarniut Elektronikkimik tunisassioraanni akuutissat assigiinngitsorpassuit – qaqutiguunngitsoq assigiinngitsut 100-t sinnerlugit – ilaatinneqartarput. Elektronikkiliorneq pisariusupilussuuvoq, tassani atortussat amerlasuupilussuit nukissarlu annertooq atorneqartarput. Oqarasuaatip angallattakkap suliarineranut atortussiat 75 kilo missaat atorneqartarput. Atortussiat amerlanerpaartai oqarasuaatip sananeqarnerani taamaallaat atorneqartarput, taamaattumillu taakku inaarlugu sanaami ilaaneq ajorput. Taamaakkaluarpammi oqimaattupilussuussagaluarpoq! Atortussanut atugassatsinnut atortussiassat allanngortinneqaraangata nukissaq annertuupilussuaq atorneqartarpoq. Nukissaq maskiinanut, aatsitaqarnermut assartuinermullu atorneqartarpoq. Suliassaq Elektronikkip nalinginnarmik atortussiat sorliit imarisarnerai misissorsigit, pappialamullu allattorlugit. Klassimi oqarasuaatit angallattakkat pigisasi aallarniutigisinnaavasi. Immaqa oqarasuaatip angallattakkap affaata sinnera plastikkimik sananeqaateqartoq piaartumik takusinnaavarsi. Oqarasuaammi angallattakkami atortussiat sorliit allat atorneqarsimanasoraasigit? Ilusiliaq misissorlugu ikiuutaasinnaavoq, takullugu elektronikkimi nalinginnarmik atortussiat sorliit atorneqartartut. Immaqa ilaat ilisaraasi. Elektronikkimik eqqakkat qanoq isumagineqassappat? Atortussiat sorliit atoqqinneqarsinnaa nersut imaluunniit atugareqqinneqarsinnaanersut paasiniarsiuk? Klassimeeqatitillu atortussiat assigiinngitsut sanaartornerini atortussiassat sorliit atorneqartarneri oqaluuserisigit. 36
Ilisimaviuk
Oqarasuaatinni angallattakkami savimerngit ilaat akuusut tassaapput: Savimineq, kanngussak, alumiiniu, aqerloq manngertoq, zinki, aqerloq, nikkeli, kuulti, sølvi aamma platini. Batteriiniipput savimerngit, batteriip iluani imerpalasumiittut. Tassaapput savimerngit batteriimik sarfaliortitsilersartut. Saviminertat isaterneqarsinnaapput atugareqqinneqarlutillu. Siusinnerusukkut batteriit eqqaannarnissaat ajornanngilaq. Maannakkulli batteriit tamarmik isaterneqartartussaapput, taamaalillutik saviminertat atugareqqinneqarsinnaammata.
Suliassaq 9 Elektronikkimik atugaqaraanni eqqagassat pinngornerisa qanoq pinaveersaartissinnaaneri? Aallarniut Elektronikki atornermini sarfartortarpoq. Aammali qaminngallutilluunniit sarfamik atuisinnaapput. Elektronikkit ilaat ikkuffimmut attavilertarpagut, allat batteriinit sarfalersugaasarput. Batteriit sorpassuarnut atortarpagut. Soorlu oqarasuaatinut, qaammartartunut, assiliivinnut, pinngussanut aamma lommeregnerinut. Batteriit orseqqinneqarsinnaasut atortinnagit batteriit sarfamik pilersuisinnaajunnaaraangata tassaalersarput eqqagassat. Aamma battereeqarpoq toqqortanik, soorlu passimmiuni, postkortini nipilersuutitalinni, alersini nipitalinni, skuuni imaluunniit qalersani qullilinni, inuusani, bamsini, pinngussanilu allani qulleqartuni imaluunniit nipiliortartuni. Suliassaq Angerlarsimaffinni elektronikkit misissukkit. Angerlarsimaffissinni elektronikkinik sunik peqarnersusi allattoruk. → Angerlarsimaffinni pisarnittut annertutigisumik sarfamik atuisinnaanngikkaluaruit pigisat sorliit pinngitsoornerusinnaassagaluarpigit? → Angerlarsimaffimmi nalinginnarmi elektronikki qanoq annertutigisoq pigineqartarpa? → Siunissami angerlarsimaffimmi sarfamik atuisut amerlassusaat qanoq pissanerat qanoq isumaliutigaasiuk? → Batteriit orsersoqqittartut isumassarsiatsialaappat? Elektronikkiliornermi, nunarsuarmut siammarternerani, atornerani, kiisalu atorsinnaajunnaaraangat atorunnaarnerani eqqakkat pinngortarput. → Angerlarsimaffissinni qanoq akulikitsigisumik elektronikkimik nutaamik pissarsisarpisi?
→ Klassillu sinneranut naleqqiullugu tamanna qanoq ippa? → Sapinngisamik elektronikkimit eqqakkat annikinnerpaat pissarsiarinissaat pillugu klassimi qanoq isumaqarpisi? → Elektronikki killissaa tikillugu atoreeraanni, eqqagassanngoraangallu qanoq iliuuseqartoqassava? → Elektronikkip atorsinnaassusaa qanoq sivitsorneqarsinnaava?
Ilisimaviuk
Ullumikkut eqqakkanik isumaginnittariaatsitsinni isumalluutissarpassuit annaaneqartarput. Oqarasuaatini angallattakkani sisamaannarni assammiumut ataatsimut sølvi naammappoq.
Ilisimaviuk
Piffissami sivisunerusumi elektronikkimik atuissaguit annertuumik sipaartoqarsinnaavoq. Oqarasuaatip angallattakkap 120 grammip sananerani illit kaasarfinnut ilinnginnerani eqqakkanik 75 kg missaannik pinngortitsineq pisimasarpoq. Oqarasuaammik angallattakkamik nutaamik pisiaqarniarnak aalajangernerit tamaasa eqqakkat taakku pinaveersissinnaavatit. 37
Elektronikkimi isumalluutit pillugit piviusut Isumalluutit/ Plastikki akuutissat:
Marriat
Igalaamernit Saffiugassat oqimaatsut
Atortussiassat/ nukissaq:
Plastikki uuliamit sanaavoq. Plastikkimik 1 kgmik sananissamut uulia 2 kg miss. atorneqassaaq.
Marriat marrarmit pinngortitaapput, tassaallutillu marrarmik kissaanikkut tunisassiat.
Igalaamernit sioqqanik sanaapput.
Saffiugassat oqimaatsut nunarsuarmi aatsitassarsiorfinneersuupput.
Piginnaasat:
Plastikkinik assigiinngitsorpassuarnik peqarpoq. Tamarmik assigiinngitsunut atorneqartarput.
Marraq ussittuunngilaq. Qaqutiguunngitsukkut qaava ussissunngortillugu marriamik sikassaammik qallerneqartarpoq.
Igalaamernit sorpassuarnut atorneqarsinnaapput, ussissuuppummi akimullu ersillutik. Aammali aserujapput.
Saviminermut naleqqiullugu ’oqimaanneruppat’ savimineq saffiugassatut oqimaatsutut taaneqartarpoq, imaluunniit eqqornerusumik saviminermut naleqqiullugu annertunermik imaqqortussuseqarpat. Saffiugassat oqimaatsut ilaatigut tassaapput kadmium, aqerloq, kromi, kanngussak aamma kviksølvi.
Marriat aatsinneqarsinnaanatillu atugareqqissinnaanngillat. Paarlattuanilli assersuutigalugu illuliornermik sanaartornermillu suliniutini marrianik sequtsikkanik atueqqittoqarsinnaavoq.
Igalaamernit toqqaannartumik imaluunniit aatseqqillugit atoqqinneqarsinnaapput.
Saffiugassat oqimaatsut pinngortitamut inunnullu ulorianartuupput. Timimi saffiugassat oqimaatsut amerlavallaarpata taakku toqunartuusarput.
Plastikki atortussianik assigiinngitsunik tusintilikkaanik peqarfiusutut ilaqutariissuunera oqaatigineqarsinnaavoq. Tamarmik immikkut piginnaasallit.
Avatangiisitatoqqiineq:
38
Plastikki akuugaasimanngippat atoqqinneqarsinnaavoq. Tassalu nerisanik qaqorsaatinillu imaluunniit toqunartup sinnikuinik akoqanngippat. Plastikkimik atueqqissinnaassagaanni plastikkit assigiinngiiaat immikkoortitissapput.
Savimerngit erlinnartut
Kanngussak
Alumiiniu
Savimineq
Ikummarnaveersaatit
Savimerngit erlinnartut nunarsuarmi aatsitassarsiorfinneersuupput.
Kanngussak aatsitassarsiorfinni piiagaasarpoq.
Alumiiniu saanngutimit aalajangersimasumeerpoq. Saanngutimit akunit allanit alumiiniu immikkoortikkaanni sarfaq annertuupilussuaq atortarpoq, eqqagassallu annertuupilussuit pinngortarput.
Savimerngup annersaa nunap iluani aatsitassarsiorfinneerpoq.
Atortussiassat assigiinngitsut 40 missaat arlaata ikuallannissaanik pinaveersaarutitut atugaasarput. Taakku taaneqartarput ikummarnaveersaatit bromertallit.
Sølvi, kuulti aamma platini tassaapput savimer ngit erlinnartut. Taakku sarfamik aqqusaartitsillaqqipput. Taamaattumik elektronikkimi atorsinnaapput. Elektronikkimi kuulti annertuumik atugaavoq. Saviminernut akikinnernut allanut saattunngortillugu qalliissutaasarpoq.
Kanngussak tassaavoq savimineq aappalualaartoq. Kanngussak kissarnermik sarfamillu aqqusaartitsillaqqippoq, ledninginullu atorneqakulavoq.
Alumiiniu tassaavoq savimineq sølvitut qalipaatilik. Atorneqarnerpaamut saviminermut naleqqiulluni alumiiniu tullersortaavoq. Alumiiniu man ngertornerneq ajorpoq.
Savimineq akuusunit allanit immikkoortinnissaa pisariunngilaq savimineq magneteqarmat.
Elektronikkimi plastikki ikuallalissanngimmat ikummarnaveersaatinik bromertalinnik akusaasarpoq. Aamma ikuallattoqalissappat sofa annoraaminermik sanaaq ikuallannaveersaaserlugu ikummarnaveersaatinik bromertalinnik akuneqarsinnaavoq.
Elektronikki isaterneqarsinnaavoq, savimerngillu, ilaatigut kuulti, sølvi platinilu atorneqaqqissinnaapput. Taamaalillutik savimerngit, imeq nukissarlu sipaarutaapput. Tassuuna aamma aatsitassarsiorfiit nutaat amerlasuut pisariaaruttarput, taakkulu nunatamik imaalial laannaq aseruisinnaasarput.
Kanngussak aatseqqinneqarlunilu atoqqissinnaavoq. Atugarisat 1/3 missaat tassaapput kanngussammik atueqqiinerit. Kanngussammik atoqqiinermi pinngortitami kanngussammik nutaamik pissarsiornermut naleqqiullugu nukissaq 60-90 % sipaarneqartarpoq.
Alumiiniu kilo ataa seq sanaartoraanni eqqakkat 85 kilo pinngortarput. Alumiiniumik atueqqikkaanni eqqakkat taa maallaat 3,5 kilo pinngortarput. Taamaalilluni sipaarutissat annertoqaat.
Savimineq eqqortumik immikkoortikkaanni atoqqinneqarsinnaavoq. Savimerngup sisaallu atoqqinneratigut savimineq pinngortitami pissarsiarineqassagaluarpat nukissap atugaasussap affaa sinnerlugu sipaarneqassaaq.
Ikummarnaveersaatit bromertallit ilaat pinngortitami ataatsimut katersuussinnaapput, inunnut avatangiisinullu ulorianartunngorsinnaallutik.
39
Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisooqatigiit Nordens Hus Ved Stranden 18 1061 København K www.norden.org
Eqqakkat sissueriartuaarlugit – Atuartut atuagaat Suut eqqaavimmut igittarnerlugit eqqarsaatigisarpiuk? Ukiup ataatsip ingerlanerani eqqakkat qanoq amerlatigilissasut isumaqarpit? Ullut tamaasa eqqakkanik 2 kg-t missaanniittunik eqqaavimmut igitsisarluta, aammalu ukiumut ullut 365-iunerat naatsorsorutsigu, inuup ataatsip ukiumut eqqakkat 730 kg-t missaanni igittarsimassavai. Amerlagutta, soorlu atuaqatigiit ilivitsuuppata, eqqakkat katikkaanni amerlasoorujussuussapput. Taakku ilaat atoqqinneqarsinnaappat, imaluunniit allamut atugassanngorlugit allanngortinneqarsinnaappat? Quppersakkami uani, qanoq iliorluta atisanik, nerisassanik atortullu elektroniskiusunik ikinnerpaanik eqqaasarnissarput isumagisinnaanerlutigu sammisassarpassuit pissanganartut nassaarisinnaavatit.
ANP 2018:732 ISBN 978-92-893-5448-6 (PRINT) ISBN 978-92-893-5449-3 (PDF) ISBN 978-92-893-5450-9 (EPUB) http://dx.doi.org/10.6027/ANP2018-732