5 minute read

VÕISTLUSLAUL

Next Article
Laura

Laura

Võistluslaul nr 12 „Break Me“

ESITAJA: Laura AUTORID: Janne Hyöty, Jessica Hyöty ja Laura Põldvere Reede, 28. veebruar 2020

Advertisement

Stig Rä TRAFFI maand

TERTTU JAZEPOV, KATHARINA TOOMEMETS online@ohtuleht.ee

LAURA: küsiksin kristallkuulilt, kuidas inimesed mind näevad

JAANIKA VILIPO jaanika.vilipo@ohtuleht.ee

Ükski Laura Põldvere esitatud lugu pole kunagi eurokarussellile pääsemise eelvoorus ukse taha jäänud. „Olen kuus korda üritanud ja kuus korda ka edasi saanud. Olen supertänulik ega võta seda kindlasti iseenesestmõistetavalt. Sellise hulga lugude seas väljavalituks osutuda on ääretult keeruline,“ on ta rääkinud.

Tänavune võistluspala „Break Me“ on aga esimene, kus Laura Põldvere (31) ka autorina kaasa lööb. Loos on peidus väga eluline sõnum. „Praegusel ajal on inimeste füüsilise tervise kõrval kõrgendatud tähelepanu all ka vaimne tervis. Mulle tundub, et see lugu annab edasi tugeva inimese emotsiooni, kes võib ühel hetkel olla nõrk ja saab siis jõudu,“ on Laura kirjeldanud.

Laura astub lavale viimasena, Õhtulehe edetabelis sai ta 7. koha.

MUUSIKAVÄLINE KIIRKÜSITLUS

Kui saaksid õhtusöögile kutsuda ükskõik kelle kogu maailmast, siis kelle valiksid?

Olin hiljuti Kuressaares esinemas ning jutuks tuli Fred Jüssi. Olen alati olnud vaimustuses sellest, kuidas ta jagab kuulajatele rahutunnet. Mul oleks temalt nii palju õppida – kuidas panna tähele detaile, erinevaid kõlasid. Olen improvisatsiooniõpingutel muusikaakadeemias tema linnusalvestisi kuulanud ning üritanud värvulisi järgi teha. Põnev protsess, aga no... ma ei saa kunagi ligilähedale sellele, mida linnud muusikaliselt teevad. Elu õppetund – me pole kunagi valmis. Alati on, mida õppida. Meeletult põnev teekond. Temaga kohtumine on olnud südamesoov vähemalt seitse aastat ja oleksin südamepõhjani tänulik, kui see saaks võimalikuks. Ütleksin talle seda, mida kogesin aastaid tagasi, kui üks naine ütles mulle, et üks minu lugu on nende pere aidanud välja eriti keerulisest olukorrast. Mitte mina, vaid lugu, sõnad, meloodia. Paluksin, et Fred Jüssi viiks mind maailma, mis annaks veelgi rohkem inspiratsiooni, mida edasi anda. Tema on olnud minu suur inspiratsioon.

Kui saaksid elada 90aastaseks ja säilitada viimaseks 60 aastaks 30aastase keha või mõistuse, siis kumma sa valiksid?

Hmm... Selgita täpsemalt – kas ajutöö ikka on alles? (Naerab.) Siis saan vastata.

On sul salajane aimdus sellest, kuidas sa sured?

Olen kogenud neid hetki, mis peatavad aja, nagu fi lmis – elu jookseb silme eest läbi. Kui on minu aeg, siis on minu aeg. Sinnani tahan jagada endas peituvat armastust kõikidele. Hoidke enda lähedasi – kõiki. Tehke üllatusi, kallistage, tehke pai. See ei tähenda, et peaks kartma, et kellegagi juhtub midagi. Me kunagi ei tea. Pigem nüüd ja praegu. Ja kui ei ole juubeliaasta, siis tehke ikka üllatussünnipäev!

Kui saaksid muuta midagi selles, kuidas sind kasvatati, siis mis see oleks?

Vanemad on mu eeskuju enda pere loomisel. Nad olid nii armastavad ja emotsioone jaga

ANKEET

ÕED-VENNAD: Kaks venda – mu armsad Gregor ja Liam. HOBID: Üritan iga talv käia lumelauaga sõitmas ja see jääb ilmselt ka sel aastal vahele. Aga tegelikult tahaksin onutütrega näiteks kurke teha ja pestot valmistada. Või maapähklivõid. ERIALA: Olen õppinud Bostonis Berklee muusikakolledžis džässlaulu, Eesti muusika- ja teatriakadeemias džässlaulu ning samas koolis lõpetanud magistrantuuri kaasaegse improvisatsiooni alal. SÜNNIKODU: Tartu. Mäletan, kuidas issi vedas mind lasteaeda kelguga mööda inimtühja Tallinna–Tartu maanteed. Seal ei olnud mitte kedagi. Ainult meie naervad näod ja lund täis tuisanud teed. LEMMIKLOOM: Lapsena oli minul ja Grexil kaks kilpkonna. Ühe nimi oli Karu.

vad, et ma kohe kindlasti ei tahaks mitte midagi muuta nende kasvatuses. See muidugi ei tähenda, et ma kõigest aru sain ja seda ise suudan praktiseerida. Aga alla ma ei anna. Ja mu vend Grex oli mu nunnupall, kellele korraldasime ägedaid sünnipäevi. Soovin kõikidele armastust südamesse, et oleks julgust otsida seda, keda vajate enda ellu.

Kui kristallkuul saaks sulle avaldada tõe su elu ja tuleviku või ükskõik mille muu kohta, siis mida temalt küsiksid?

Küsiks, kuidas inimesed mind näevad. Miks? Sest ma olen nii palju kuulnud, et jätan mõnikord ülbe mulje. Ja seda tagasisidet on nii uskumatu kuulda, sest ma enda meelest olen pigem tagasihoidlik ja lihtsalt ei näe kaugele. Ehk siis mu silmanägemine on halb. Väga tahaksin endast jagada seda, mida ma tegelikult tunnen ja mõtlen. Mäletan, kuidas naabrinaine kunagi küsis, et miks ma talle kunagi tere ei ütle. Kui ütlesin, et ma ei näe nii kaugele, siis ta mõistis sekundiga. Ma hea meelega oleks tervitanud! Tahaks teada, mida paremini saaksin teha.

Millal sa viimati kellegi nähes või üksi nutsid? Enne poolfi naali käisin memme ja taadu juures, et neid kallistada, nendega kooki süüa ja võistluseelseid emotsioone jagada. Kuna taadu jalg on pärast operatsiooni veel paranemas, siis kahjuks ei saanud nad võistlust lähedalt kogeda. Jutustasime ja heietasime ning tundsin, kuidas olen nendele tänulik. Nemad on mu tugi ja hing. Ja siis omaette pisardasin.

Mis on parim viis pingete maandamiseks?

Laulmine ja muusika. Pole kahtlustki. Mul oli hiljuti nii äge kogemus sõbra soolaleivapeol. Parima sõbrannaga aitasime seda korraldada ning esinesin ka seal enda bändiga. Kusti, mina, Silver ja Uku tõime instrumendid elutuppa ning tegime mõnusa „Laulge kaasa“. Nii lahe oli lihtsalt laulda, teha muusikat. Kõik said hingest heas mõttes „pasundada“.

Kes on su parim sõber ja mis teid seob?

Minu parimad sõbrad on pere ja sõbrants Krislin Lainelo. Seob äratundmine ja teadmine, et kaitsen neid kui emalõvi. Ja nemad mind. Meil on koos ikka uskumatult põnev ja naljakas. Äge on leida üles need inimesed, kellega tahad jagada enda teekonda siin maailmas.

Kas oled pigem säästja või laristaja tüüpi? Mille peale viimati suurema summa kulutasid?

Olen õppinud elama nii, et kui on võimalik lubada enda armsatele midagi head, siis teen seda, ja samas, kui see pole võimalik, siis see ei muuda meie õnnelikkuse taset. Hea näide on mu poolfi naali saapad, mis maksid 17 eurot. Ekraanil võis jääda mulje, et ehk maksavad need veidi rohkem.

Ansambel Traffi c on varem kahel korral „Eesti laulul“ kõrge koha saavutanud. 2009. aastal jäi nende lugu „See päev“ Urban Symphony järel teiseks, 2014. aastal sai nende pala „Für Elise“ aga kolmanda koha.

Tänavune võistluslugu kannab pealkirja „Üks kord veel“. „Lugu sündis umbes aasta tagasi, kui korraldasime Traffi cule eraldi lugude kirjutamise laagri. See ei olnud „Eesti laulu“ jaoks. Pigem lihtsalt tegime portsu lugusid, et oleks, mille vahel valida,“ on solist Silver Laas (34) rääkinud. See lugu saadeti võistlusele, kuna tundus kõige ambitsioonikam.

„Viimasest korrast on möödas kuus aastat ja tundus, et on aeg üks kord veel proovida,“ põhjendas Silver, miks nad otsustasid võistlusel osaleda. Kuigi poolfi naali pääsemine polnud nende jaoks väga suur üllatus, tõdes ta, et kunagi ei saa kindel olla. „„Eesti laulul“ pole kunagi kindlustunnet. Kuid kui žürii lemmikute hulka sattusime, hakkas asi natukene paremaks minema,“ ütles Stig Rästa (40) pärast fi naalipääsemist. „Tegelikult oli 50 : 50, saame või ei saa. Saime,“ naeris Silver. Traffi c läheb lavale kümnendana. Õhtulehe edetabelis teenisid nad pronksmedali ehk kolmanda koha.

Võistluslaul nr 10 „Üks kord veel“

ESITAJA: Traffi c AUTORID: Victor Crone, Fred Krieger, Vallo Kikas ja Stig Rästa

This article is from: