Eesti energiatõhusaim ärimaja: 400 ruutmeetrit soojaks saja euroga!

Sisuturundus

Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud. Selle teksti eest on tasunud Maasoojus OÜ.

Toasooja eest ei pea ennast hingetuks maksma. Talvel sooja ja suvel jaheda ruumi tagab kvaliteetne soojuspump. Nutikamad küttesüsteemid reguleerivad ennast ise ja suhtlevad vajadusel isegi tehnikuga. „Kui enne millenniumit hakkasime paigaldama soojuspumpasid, tundus see inimestele kosmosetehnoloogiana,“ muigab Maasoojus OÜ omanik ja juhatuse liige Toomas Tiirmann.

Soojuspumba mugavust ja ökonoomsust tõestab elavalt Rae vallas asuv Maasoojuse kontorihoone, mis on üks Eesti ökonoomsemaid ärimaju. „Eesmärk oli teha võimalikult energiasäästlik hoone,“ selgitab Toomas Tiirmann. See on õnnestunud – 440ruutmeetrise maja küttearved olid ka kõige külmemal talveajal 120–130 eurot kuus.

Tiirmann märgib, et sellest annaks veel allapoole minna. „Meie kulud teeb „suureks” asjaolu, et majas on ladu, mille uksed on kauba laadimise ajal lahti.“ Küttekulu lisavad tema sõnul ka 3-4 meetri kõrgused laed. „Kui kuupmeetreid aluseks võtta, on meie maja ikka väga säästlik.“ Hoone energiasäästu saab reaalajas jälgida veebilehelt andur.maasoojus.ee

Energiamärgis hindas kogu maja keskmiseks energiakuluks 60 kWh/m². Maasoojus OÜ omanik ja soojustehnika ekspert Olar Savason ütleb, et energiamärgise kohaselt peetakse A-klassi kuuluvaks hooned, mille energiakulu on 100 kWh/m².

Köetakse külma veega

Maja küte ja jahutus toimivad maasoojuspumba abil. „Hoonel on puurkaevud,“ selgitab Savason soojuspumba töömeetodit. „Puurkaevudest saadav energia konverteeritakse protsessori abil soojuseks, mida kasutatakse kütteks või tarbevee soojendamiseks.“ Ka suvine jahutus käib puurkaevude kaudu. Jahutusele kulub Maasoojuse kontorihoones 200–300 vatti tunnis.

Ehituse põhikontseptsioon oli maja võimalikult külma veega ära kütta. „Tänaseks oleme selle saavutanud,“ on Tiirmann rahul. „Kui väljas on näiteks 22 miinuskraadi, tuleb majja 28kraadine vesi. Need on reaalsed, mitte projekteerimisandmed.“ Ta lisab, et sageli on hoonetes reaalne vee pealevoolutemperatuur lausa 45 kraadi.

Maja ventilatsioon on ehitatud läbi süsihappegaasiandurite, et õhk oleks värske, ent ruumid ei oleks üle ventileeritud. Maasoojuse kontorihoone Co2 ppm (parts per million ehk osakesi miljoni kohta) on 400. „Normaalseks peetakse 800,“ ütleb Tiirmann.

Mõtle küttesüsteemi uuendamisele juba nüüd

Toomas Tiirmann on soojuspumpade valdkonnas töötanud aastast 1999. Selle ajaga on küttemaailm oluliselt muutunud.

„Kui alustasime, tundus see inimestele kosmosetehnoloogiana,“ muigab Tiirmann. Tänaseks on ettevõte paigaldanud üle 50 000 soojuspumba. Aastas ehitatakse Eestis umbes 300 uut küttesüsteemi ja hallatavaid objekte on 10 000 ringis.

Soojuspumbaga kütmine on võrreldes teiste kütteliikidega alati säästlikum. Ka mugavam. Maasoojus-küttesüsteemidega tuleb kaasa tasuta telefonirakendus ja kaugjälgimine. Peale selle suhtlevad nutikad soojuspumbad tehnikuga ise – koduomanikul jääb üle vaid alati parajat toatemperatuuri nautida.

Soojuspumba kui ülimalt mugava ja kulusäästliku küttesüsteemi peale tasub mõelda ka 2030. aastal kehtima hakkava renoveerimiskohustuse kontekstis. „Soovitame sellega varakult peale hakata,“ märgib Tiirmann. „Kui projekteerimine-planeerimine viimasele hetkele jätta, on kõigil ehitajatel mahud täis ja järjekorrad pikad. Täna on õige aeg asja ajama hakata, et küttesüsteem mõistliku aja ja hinnaga saada.“

Maasoojus OÜ paigaldab kvaliteetseid Saksa päritolu Vaillanti soojuspumpasid. „Meil on tegevusload ja sertifikaadid, mida paljudel teistel ei ole. See annab meile pädevuse luua kliendile mugav ja ülimalt kulusäästlik küttesüsteem.“