MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta l천pp: 31.12.2012
nimi: Mittetulundus체hing Eesti Instituut
registrikood: 80007298
t채nava/talu nimi, Suur-Karja 14, 3 korrus maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10140
telefon: +372 6314355
e-posti aadress: estinst@estinst.ee veebilehe aadress: www.einst.ee
Mittetulundusühing Eesti Instituut
2012. a. majandusaasta aruanne
Sisukord Tegevusaruanne
3
Raamatupidamise aastaaruanne
18
Bilanss
18
Tulemiaruanne
19
Rahavoogude aruanne
20
Netovara muutuste aruanne
21
Raamatupidamise aastaaruande lisad
22
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
22
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed
23
Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
24
Lisa 4 Varud
24
Lisa 5 Materiaalne põhivara
25
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed
26
Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
26
Lisa 8 Tulu ettevõtlusest
29
Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
29
Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud
30
Lisa 11 Tööjõukulud
30
Lisa 12 Finantstulud ja -kulud
30
Lisa 13 Seotud osapooled
30
2
EESTI INSTITUUDI TEGEVUSARUANNE 2012
Sisukord: Lühikokkuvõte 1 I Organisatsioon 1. Juhatus 2 2. Töötajad 2 3. Nõukoda 3 II Tallinna peamaja tegevused 1. Eesti keele ja kultuuri välisõpe 3 2. Kultuuriportaal kultuur.info 4 3. Veebientsüklopeedia Estonica 5 4. Trükised 6 5 Muu tegevus 6 III Välisesindused 1. Helsingi 7 2. Budapest 10 IV Eesti-teemalised üritused välisülikoolides (akadeemilise välisõppe programm) V Eesti-teemalised üritused väliseesti koolides (rahvuskaaslaste programm)
13 14
Lühikokkuvõte 1. Eesti Instituudi korraldamisel, osalusel ja vahendamisel toimus ligi paarsada Eestit tutvustavat üritust, neist 50 instituudi esinduste asukohariikides, ülejäänud peamiselt eesti keele ja kultuuri välisõppekeskustes või väliseesti koolides ja seltsides. Ürituste valdkondlik jaotus ja arvulised näitajad on tinglikud. Esile võib tõsta järgmist: Eesti filmide linastusi eraldi seanssidel ja festivalidel ning muid filmiteemalisi üritusi (vähemalt 130 sündmust); kirjandusüritusi vähemalt 10; muusikaüritusi väikeesinemistest suure lavani – vähemalt 12; teatrisündmusi, sh lugemisteatri etendusi 8 ja tantsuetendusi 3; erineva sisuga näitusi ja esitlusi, sh mitmekesiseid disainiprojekte vähemalt 14; Eestit tutvustavaid ettekandeid, mitmesuguse sisuga info- ja pressiüritusi kümmekond; külalisloengud õpetuskeskustes (17 lektorit kaheteistkümnes välisülikoolis). 2. Eesti keele ja kultuuri välisõppega on hõlmatud ligikaudu 800 tudengit 34 välismaa kõrgkoolis. Eestist on lähetatud lektor üheksasse välisülikooli. Õppevaratoetust sai 25 ülikooli. Määrati kaheksa Estophiluse stipendiumi, toetati 37 tudengi osalemist Eesti suveülikoolides. Rahvuskaaslaste programmi raames on eesti keele ja kultuuri õppega hõlmatud vähemalt 2700 last. Eesti keele ja kultuuri õpetajad on lähetatud nelja üldhariduskooli. Õppevara saadeti 47 väliseesti koolile/seltsile, määrati toetus 62 haridusprojektile. Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel telliti 40 koolile/seltsile Eestis ilmuvaid lasteajakirju.
3. Ilmusid järgmised trükised ja ajakirjad: – Eesti filmi-ilm (inglise k., kultuurikasseti 2. trükis), – Eesti teatri-ilm (inglise k., kultuurikasseti 3. trükis), – Eesti kirjandusilm (inglise k. kordustrükk), – Eesti riiklikud ja rahvalikud sümbolid (inglise k., uuendatud trükk), – Eesti ajalugu piltides (inglise k., uuendatud trükk), – Eesti keel (inglise ja soome k., kordustrükk), – Tosin küsimust Eesti kohta (inglise k., kordustrükk), – Festivalide kalender 2012 (eesti ja inglise k.), – Estonian Literary Magazine (2012/1, 2012/2), – Estonian Art (2012/1-2). 4. Peamiselt haridus- ja teadusministeeriumi toel jätkus Eesti kõige olulisema, Eestit terviklikult kirjeldava veebikeskkonna Estonica.org sisu-uuendamise projekt. Estonicat külastas 2012. kalendriaastal 130 929 külastajat kokku 179 074 korral. Estonica lehti vaadati kokku 608 104 korral. Estonica üldine (s.o kolme keeleversiooni) kasutatavus on perioodil langenud 3,1%, kuid venekeelsete Estonica lehtede kasutatavus on võrreldes 2011. kalendriaastaga tõusnud 47%. 5. Aruandeaastal leidis aset kultuurikorraldajatelt ja -tarbijatelt kogutud sisendi alusel kultuuriportaali-andmebaasi kultuur.info suuremahuline arendamine, milliste esitletavad tulemid jõuavad avalikkuseni järgmise aruandeaasta alguses. Teabepäevade ja ümarlaudade tulemusena kultuur.info strateegiline positsioon tugevnes.
I ORGANISATSIOON 1. Juhatus: 14.12.2012 valiti Eesti Instituudi üldkoosolekul uus juhatus, kuhu kuuluvad Mart Meri esimehena, Merle Pajula, Katrin Maiste, Eero Raun ja Toomas Liivamägi. 2. Töötajad: 2.1. Tallinn Seisuga 31.12.2012 kümme töötajat: Kristel Karu-Kletter (büroojuht), Andre Help (projektijuht), Tiina Randviir (tõlkija, ELMi tegevtoimetaja), Katrin Maiste (akadeemilise välisõppe koordineerija alates 21.08.2012, enne seda Astra Teetlok (lapsepuhkusel olnud töötaja asendaja), Raina Reiljan (välisõppe koordineerija rahvuskaaslaste suunal), Anu Martin (kultuur.info projektijuht), Kadi Eslon (kultuur.info toimetaja), Karin Aasaleht (raamatupidaja), Liana Roosmaa (projektitoetusel: Estonica toimetaja ja IT-juht), Helina Koldek (Estonica assistent). 2.2. Välisesinduste töötajad: Budapestis Anu Kippasto ja Mónika Segesdi, Helsingis Grete Ahtola ja alates septembrist Jenni Kavén. 2.3. Välislektorid (seisuga 31.12.2012): Maarja Hein (Peterburi Ülikool), Svetlana Kass (Varssavi ülikool), Viivian Jõemets (Pariis, INALCO), Päivi Remme (Göttingeni ülikool), Linda Püssa (Brno, Masaryki Ülikool), Tiit
Palu (Lvivi ülikool), Inga Jasmine Isabel Adamson (Pekingi Välisõpingute Ülikool), Elvira Küün (Vilniuse Ülikool), Kerttu Kibbermann (Läti Ülikool) 2.4. Välisõpetajad (seisuga 31.12.2012): Airi Lauri (Ülem-Suetuki Põhikool), Christi Sepp (Aleksandrovka Keskkool Krimmis), Katre Koppel (Riia Eesti Põhikool), Vally Tamm (Petseri Lingvistiline Gümnaasium). 3. Nõukoda: Seisuga 31.12.2012 kuulusid Eesti Instituudi nõukotta (tähestikulises järjekorras) Maria Alajõe, Mati Heidmets, Rein Lang ametisoleva kultuuriministrina, Tiina Kaalep, Heiki Loot, Ülle Madise, Urmas Reinsalu, Urmas Sutrop, Kaarel Tarand, Külliki Tohver, Piret Õunapuu.
II TALLINNA PEAMAJA TEGEVUSED 1. Eesti keele ja kultuuri välisõpe Eesti Instituut (EI) on Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (EKKAV) rakendusüksus. Lisaks EKKAVi haldamisele koordineerib Eesti Instituut mitmeid Rahvuskaaslaste programmi haridustegevusi. Vastavalt lepingule koordineerib EI järgmisi välisõppe tegevusi: – õppevara hankimine ja saatmine eesti keele ja kultuuri õpetuskeskustele väljaspool Eestit (ülikoolid, üldhariduskoolid, seltsid), – lektorite ja õpetajate leidmine ning lähetamine õpetuskeskustesse, – töötasude ja stipendiumite maksmine lektoritele ja õpetajatele, – külalislektorite lähetamine välisõppekeskustesse, – stipendiumi Estophilus väljamaksmine, – eesti keelt ja kultuuri õppivate välistudengite suveülikoolides osalemise toetamine, – lektorite täienduskoolituse korraldamine, – konverentsi “Eesti keel ja kultuur maailmas” korraldamine, – koostööpartnerite otsimine uute eesti keele ja kultuuri õpetuskeskuste rajamiseks, – välisõppe nõukogu (VÕN) istungite ettevalmistamine, – rahvuskaaslaste programmi hariduskomisjoni koosolekute ettevalmistamine, – haridusprojektide toetuste väljamaksmine, – eesti keele ja kultuuri õppekeskkondade ja -materjalide loomine, – välisõppeteemaliste teabeürituste korraldamine ja neil osalemine. Välisõppe tegevused 2012. aastal: – toimus viis VÕNi istungit, – korraldati 28.–30. juunil konverents “Eesti keel ja kultuur maailmas IV”, – toimus neli hariduskomisjoni koosolekut, – korraldati koos HTM-iga konkursid ja valiti eesti lektorid Lvivi (Tiit Palu), Göttingeni (Päivi Remme) ja Pariisi INALCOsse (Viivian Jõemets). Riia Eesti Põhikooli uueks eesti keele ja kultuuri õpetajaks valiti Katre Koppel,
– varustati õppevaraga 25 kõrgkooli ja 47 väliseesti kooli/seltsi, – toetati 17 külalislektori lähetamist 12 õpetuskeskusesse ning eesti lektori töötamist Moskva Riiklikus Ülikoolis kevadsemestril, – toetati eesti keele õpet Indiana ülikoolis, – maksti välja 8 Estophiluse stipendiumi, – sõlmiti 62 haridusprojektide toetuse lepingut väliseesti koolide/seltsidega, – toetati 37 välistudengi osalemist Eesti suveülikoolides, – tutvustati välisõppe tegevusi ja töövõimalusi selles valdkonnas Tartu ülikoolis, – telliti Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel 40 väliseesti koolile/seltsile eestikeelsed lasteajakirjad, – loodi eesti keele e-õppe testkursuse baas ning sisestati kümne tunni sisu, – tutvuti eesti keele õpetamise seisuga Peterburi Eesti Kultuuriseltsis, – tutvustati rahvuskaaslaste programmi haridusosa tegevusi Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis ja Eesti Majas Helsingis, – tutvustati välisõppe teemasid meedias (artiklid Õpetajate Lehes ja Eesti Päevalehe võrguväljaandes). Stipendiumi maksti Ungari ülikoolide eesti keele lektoritele: Szegedi ülikoolis töötavale Kerdi-Liis Kirsile (kevadsemestril) ja Reet Klettenbergile (sügissemester), Budapesti ülikoolis Leila Kubinyile, Lääne-Ungari ülikoolis Szombathelys Kristiina Lutsarile ja Debreceni ülikoolis Kai Tiislärile eesti kultuuri tutvustavate ürituste korraldamiseks. Toetati Indiana Ülikooli ühekordse toetusega. Lea Kreininile määrati sihtstipendium uurimistööks. Kokku on 2012. a välisõppe eelarve 541 237 eurot. Eelarve sisaldab nii töötajate palgakulu kui ka tegevuste toetusi. Eesti keele ja kultuuri välisõpet koordineerivad Eesti Instituudis Katrin Maiste (akadeemiline välisõpe) ja Raina Reiljan (säilitav välisõpe). Katrin Maiste lapsepuhkuse ajal töötas kuni augustini asendajana Astra Teetlok. Välisõppe nõukogusse kuulub Eesti Instituudist Mart Meri nõukogu aseesimehena. Andre Help on rahvuskaaslaste programmi hariduskomisjoni liige.
2. Kultuur.info arendustegevus 2012. aastal keskendus kultuur.info töö lisaks tavapärasele tegevusele riigieelarvelise toetusega projekti „Portaali kultuur.info arendamine“ arendustööde täpsustamisele, ettevalmistamisele ja realiseerimisele ning teavitus- ja turundustegevuste planeerimisele realiseerimiseks 2013. aasta alguses. Tähtajaliseks projektijuhiks palgati alates märtsist Anu Martin, kelle ülesanne on eelnimetatud tööde koordineerimine koostöös erinevate partneritega. Nõuded arendustööde tellimiseks määratleti koostöös Kultuuriministeeriumi ning kultuur.info arendusest huvitatud kultuurikorraldajatega. Selleks viidi eelanalüüsi käigus läbi teabepäevi ja ümarlaudu, kus vahetatud teave võeti aluseks riigihanke dokumentatsiooni kuuluvale nõuete spetsifikatsioonile, mida aitas partnerina koostada OÜ MoonCascade. Septembris jõuti hankelepinguni OÜ-ga Red Function, kes asus arendustöid realiseerima.
Kõnealune arendusprojekt lõpeb 2013 veebruari lõpus, kuid detsembri lõpuks oli teostatud suurem osa arendustöid, mille tulemid jõuavad live-keskkonda ehk portaali-andmebaasi tavakasutajateni siiski 2013 algul. Testkeskkonnas oli aasta lõpuks tervikuna olemas kultuur.info kalendrivaade uuendatud kujunduse ja täiendatud otsinguvõimalustega; uuenenud oli ka vaade rubriigile „Eesti kultuur maailmas“. Lisaks oli kultuur.info testkeskkonda tehniliselt üle viidud rubriik „Eesti kultuuri teejuht“. Tehniliselt arendati välja sündmuste avalik arhiiv, kalendris lisati kaarditugi nii Eestis kui välismaal toimuvatele sündmustele. Sündmusinfo sisestajate vajadusi silmas pidades teostati mitmeid tehnilisi andmebaasiarendusi, nt kobarsündmuse tugi, Facebook`i põhine süsteemi sisenemine, korduvate sündmuste lahendus (iseäranis muuseume ja festivale silmas pidades). Tehniliselt toetas projektijuhti projekti üle andnud Liana Roosmaa, kes korraldas serveritöid ning nõustas tehniliselt programmeerimis- ja kujundustöid. Toimetajana jätkas Kadi Eslon, kes haldas tavapäraselt kultuur.info veebikalendri sündmusvoogu ja kultuur.info sotsiaalmeediat ning koostas ajalehtedele KesKus ja The Baltic Guide igakuist rubriiki “Eesti Instituudi kultuurikalender www.kultuur.info soovitab”. Lisaks pani toimetaja Kadi Eslon kokku trükise „Festivalide kalender 2013“, mis tõlgiti ka inglise keelde ja on mõeldud levitamiseks kultuur.info turundusmaterjalina 2013 alguses. Samuti on jätkunud sündmusinfo valikuline tõlkimine inglise keelde kultuur.info portaali ingliskeelse versiooni culture.ee jaoks. Toimusid läbirääkimised Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumiga Ühiskalendri osas; sealjuures arutelu Ühiskalendri võimalikust ületoomisest kultuur.info andmebaasi. Kuna kultuur.info arendustööde tulemid jõuavad tavakasutajateni 2013. a alguses, on peamised teavitus- ja turundustegevused, tutvustamaks kultuur.info portaali ja andmebaasi lisandunud võimalusi nii Kultuuriinfo tarbijatele, kultuurikorraldajatele kui teistele (võimalikele) partneritele, plaanitud selleks ajaks. Küll aga uuendati teavitus- ja turundustegevuste eeltööna 2012. a lõpuks kultuur.info visuaalne identiteet, koostati stiiliraamat, valmis uus veebidisain ja trükised „Festivalide kalender 2013“ ning telliti kõik turundusteenused, mille tulemeid 2013 alguses avalikkuseni tuuakse.
3. Estonica 2012 Haridus- ja teadusministeeriumi toel viidi Estonicas märtsiks 2012 läbi nii sisu-uuendusi kui tehnilisi uuendusi. Täies ulatuses kaasajastati majandusvaldkonna tekstid. Lisaks koostati sissejuhatused ajaloo, ühiskonna ning riigi valdkondadele. Uuendused ja täiendused toimetati ja viidi läbi kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles. Telliti ka uusi terviktekste ning lisati uusi fotoillustratsioone. Samuti viidi Estonica keskkonnas lõpuni uute funktsionaalsuste programmeerimine kasutajamugavuse tõstmiseks ning uue fotolahenduse arendus. Lisaks viidi 2012. aastal läbi venekeelse Estonica sisutäiendus ning edukaks osutunud Estonica laialdane tutvustamine venekeelsele publikule. Teavitustegevuste perioodil venekeelse Estonica kasutatavus kahekordistus. Projekti toetas MISA kogusummas 29 890.50 eurot.
4. Trükised Eesti filmi-ilm (kultuurikasseti 2. väljaanne) Eesti teatri-ilm (kultuurikasseti 3. väljaanne) Eesti kirjandusilm (ingliskeelne kordustrükk) Festivalide kalender 2012 - eesti keeles - inglise keeles 5. Eesti riiklikud ja rahvalikud sümbolid (ingliskeelne uuendatud trükk) 6. Eesti ajalugu piltides (ingliskeelne uuendatud trükk) 7. Tosin küsimust Eesti kohta (ingliskeelne kordustrükk) 8. Eesti keel (ingliskeelne kordustrükk) 9. Eesti keel (soomekeelne kordustrükk) 10. Estonian Art 2012/1-2 (30-31) 11. Estonian Literary Magazine 2012/1 12. Estonian Literary Magazine 2012/2
1. 2. 3. 4.
- 2000 tk - 1500 - 1500 - 1000 - 1500 - 2000 - 2000 - 4000 - 2000 - 2500 - 1000 - 1000 - 1000
Jaanuarist detsembrini on levitatud üle 18 000 trükieksemplari, millest u 80 % moodustavad tellimused (suuremad tellijad: Haridus- ja Teadusministeerium, EAS,Välisministeerium, Tartu Ülikool, Päästeamet), tasuta postitused spetsialistidele ja välisraamatukogudele (peamiselt ajakirjad). Viiendik levitatud trükistest on jagatud tasuta büroosse kohale tulnud huvilistele. Ajakirjad Estonian Literary Magazine olid esindatud kirjandusfestivalidel Prima Vista ja HeadRead; mõlemad on indekseeritud EBSCO rahvusvahelises admebaasis. Trükistereklaami peamiseks kanaliks olid eesti- ja ingliskeelsed infokirjad ja teabelevi eesti keele välislektoraatide ja väliseesti seltside infolistide kaudu. Juulis sai alguse koostöö kirjastusega Atlex, kes vahendab Eesti Instituudi trükiseid Eestis toimuvatel konverentsidel. Sel aastal toimus ka aktiivsem koostöö EAS-iga, mille eesmärgiks oli trükiste vastastikune levitamine oma võrgustike kaudu. 5. Muu tegevus IT 2012 Aastal 2012 tehti Eesti Instituudi infotehnoloogilise võimekuse säilitamiseks mitmeid hädavajalikke töid ning soetati arendusvõimekuse tõstmiseks riistvara. Peamiste töödena: 1. vahetati välja Eesti Instituudi kontori serverisüsteem uue serveri vastu; 2. suurendati Eesti Instituudi välisvõrguserverite arvu – lisandus üks uus server; 3. soetati kaks täisvarustuses tööjaama.
III VÄLISESINDUSED Ülevaade kõigist välisüritustest on leitav veebikalendris http://yhiskalender.einst.ee/ Eesti Instituudi kodulehel uudiste all (http://www.estinst.ee/est/uudised/2012/1/c/20121); fotod Eesti Instituudi fotogaleriis (http://www.estinst.ee/gallery/). Põhjalikumad kokkuvõtted ürituste edukusest, osavõtjate arvust, meediakajastustest ja muust tagaisidest on kättesaadavad instituudi e-aruandluskeskkonnast (ligipääs personaalne). HELSINGI Esinduse juhataja: Grete Ahtola Kultuurisekretär (septembrist): Jenni Kavén 1. Eesti-soome jututoad - iganädalane noorte vestlusring eesti ja soome keeles. Juhendavad Triin Kilo ja Reet Horn. Toimus kokku 14 korda, 16.01.- 23.04. Eesti Majas. http://www.tuglas.fi/index.php?id=1193 2. Külas näitleja ja laulja Märt Avandi – peamiselt Helsingis ja selle ümbruskonnas elavatele eesti noortele suunatud kohtumiste sari kasvas välja 2010 alguse saanud muinasjutuluapäevadest. 5.02. Eesti Majas. 3. Noorte fotonäitus „Vaata peeglisse!“ – 13-25 aastastele eesti ja soome noortele suunatud fotovõistluse auhinnatöödest valminud heatasemeline näitus. Avamine 16. 02. Eesti Maja galeriis. 4. Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamine – traditsiooniliselt pidulik kogu päeva vältav üritus, kuhu kõik on oodatud ja mis toob kokku nii kohalikud eestlased kui estofiilid. 5. Külas kirjanik Mika Keränen – Eesti noortega kohtumistesarja raames, 3. 03. Eesti Majas. 6. Eesti disaini ülevaatenäitus „Enne ja nüüd“ – Eesti disain 20. sajandi algusest tänapäevani ning 2010.a . parimad interjöörid, valminud koostöös Eesti Disainikeskuse ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga (koostaja Kai Lobjakas). 8.-31. 03. Passaati Keskuse galeriis Helsingis. http://yle.fi/uutiset/virolainen_design-nayttely_kotkassa_-_sekoitus_itaa_ja_lantta/5070105 7. Emakeelepäeva tähistamine – traditsiooniks saanud külaskäik Helsingi Latokartano Põhikooli koos Eesti saatkonna inimestega ning seminar eesti keele õpetajatele ja lastevanematele, ettekandjad Tartu Ülikoolist ja Eesti Instituudist. 14.03., Eesti Majas. 8. Külas laulja Ott Lepland – Eesti noortega kohtumistesarja raames, 25. 03. Eesti Majas. 9. Hõimudžäss Rütmihäireklubis - Kadri Voolrandi & Tom Tomm Quarteti kontsert täismajale; koostöös Soome ja Eesti Jazzliitudega, 11. 04. Juttutupas, Säästöpankinrantal.
10. Infoüritus "Suunaks Eesti"- kõigile, kes on huvitatud õppimisvõimalustest Eesti kõrgkoolides. Eesti Instituudi, SA Archimedes ning CIMO rahvusvahelise mobiilsuse keskuse koostöös. 12. 04. CIMOs, Helsingis. 11. Tartu Mänguasjamuuseumi külaskäik – lastele lugude jutustamine ja meisterdamine koos Rändkaru Nässu ja Mänguasjamuuseumi töötajatega. 14. 04. Eesti Majas Eesti noortega kohtumistesarja raames. 12. "Eesti käib koolis" Hämeenlinnas – 2009 alguse saanud kooliprojekti „Viro käy koulua“ järjekordne ettevõtmine. Iittala ja Kauriala koolide õpilastele tutvustasid Eesti eri tahke Pärnu Hansagümnaasiumi meediaõpetaja Maria Murumaa, Eesti Ajalooõpetajate Seltsi esimees Indrek Riigor ning EI juhataja Soomes Grete Ahtola. 16. 04. Hämeenlinnas. 13. Eesti keele õpetajate koolituspäev Helsingis – Eesti Instituudi, Tuglase Seltsi ning Eestikeelse Hariduse Seltsi koostöös korraldati projekti "Maailma koulussa" osana eesti keele õpetajatele suunatud täispikk koolituspäev. 20.04. Eesti Majas. 14. Eesti-soome noorte filmifestival "H2T" Helsingis - noorte loodud lühifilmide, muusikavideode, animatsioonide ja dokumentaalide konkursi lõpuüritus, mis päädis suure kontserdiga, millel esinesid Ewert & The Two Dragons, August Hunt, Kanervo ja Pardon My French. 5. 05. Helsingi Gloria keskuses. http://www.helsinginuutiset.fi/lukijanuutiset/106552-kansainvalisella-h2telokuvafestivaalilla-nahdaan-nuorten-omaa-tuotantoa 15. Külla tuleb Kinobuss! - eelkooliealiste laste animatöötuba, Mikk Rand rääkis talgufimi „Täitsa lõpp“ tegemisest, vaadati ka filmi ennast. 5.05. Eesti Majas (Eesti noortega kohtumistesarja raames). 16. ÖÖ: Was it a dream? – osa Maailma Disainipealinn 2012 programmist 9.-13. maini Helsingis, kus tutvustati ka Eesti uuendusmeelset disaini. http://blogit.ts.fi/tyylissimo/2012/05/03/oo-pitaisiko-sita-menna-designpaakaupunkiin/ http://www.postimees.ee/839246/helsingis-naeb-eesti-disaini-ja-moekunsti/ 17. Suur emadepäeva kontsert Suvilahtis - erinevate vanuserühmade laululapsed, soomeeestlaste segakoor Siller. 13.05. Kattilahallis. 18. Helsingi päev Eesti Majas – Anu Hindi näituse "Eestlane olla...“ ja näituse "Eesti kauneimad raamatud" avamine. Raamatukogus müügil topelteksemplarid, SVYLi netipoes uued raamatud, plaadid ja filmid. Õhtul näidati filme "Kevade" ja "Suvi". 12.06. 19. Soome-Eesti tantsupidu Tamperes - 14.-17. 06. toimunud suurejoonelisel 3. SoomeEesti tantsupeol jagas EI koos Study in Estoniaga trükiseid ja infovoldikuid, viis läbi loosimisi, mälu- ja tantsumänge. Lisaks toimus Tampere Areena väikeses saalis Eesti Instituudi kaaskorraldusel tantsupeo folgiklubi, millel esinesid Zetod ning Svjata Vatra. http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/tantsupeol-tugevdati-eestisoomesilda.d?id=64569834 http://yle.fi/uutiset/kalev_kohtaa_kalevin_velisinfoniassa/6184925 20. Kunstide öö Eesti Majas - Silver Sepa ja Kristiina Ehini muusika ja luule, vaadati Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni üliõpilaste lühifilme ja noorte filmi- ja fotofestivali "H2T" võidutöid. 23. 08.
http://www.helsinginjuhlaviikot.fi/tapahtuma/taiteiden-yo/ 21. Kirjandusetendus "Meri kümnele häälele"- valmis Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011 programmi raames. Eesti Instituut tõi lavastuse koostöös "Luulekuu" festivaliga Helsingisse, kus seda esitatati sumedal 25.08. õhtul Wäiski pardal. 22. Eesti lastefilmide festival Helsingis – linastusid "Nukitsamees", "Miriami lood", Andrew Bondi film "Legend vägevast seebist" ning Katrin Lauri film "Ruudi", 1.09. kultuurikeskuses Caisa. 23. Minimaailmanäitus "Everyday Discoveries" – Maailma disainipealinn 2012 raames Eesti Disainikeskuse, Eesti Kunstiakadeemia disainiosakonna tudengite ja Tanel Veenre koostöös tekkinud näitus "Play". 6.-16.09. Kattilahallis ja Tiivistämös. Sündmust kajastasid Postimees, 07.09, Postimees Arter 15.09. ja Metro wkd 14.09. 24. Eesti disainipidu Suvilahtis - Seminar "Praktiline ja kaunis Eesti disain", Ülle Suurhans-Pohjanheimo moemaja ja Karl Annuse puidust prilliraamide moe-show, avatud eesti disaini pood. Moe-etendusel rohkearvuline publik, umbes 300 inimest, nende hulgas ka ala asjatundjaid (moeajakirjanikke, -blogijaid). 14.09., Kattilahallis. 25. Eesti filmi päev Helsingi rahvusvahelisel filmifestivalil "Armastus&Anarhia" – filmiteemaline seminar Eesti ja Soome vanema ja noorma põlvkonna filmitegijate osalusel. Ain Mäeotsa "Deemonid" Euroopa esilinastus Andorra kinos, õhtul Vaiko Epliku live. 25.09. Helsinkis. http://reska.fi/uutiset/kaupunki/rakkautta-anarkiaa-hameenlinnassa/ http://yle.mobi/w/uutiset/kulttuuri/ns-yduu-2-6304771 http://ylex.yle.fi/ylex-areena/play/1681551 26. "Eesti käib koolis" Janakkalas 11.-12.10. Eesti kultuuri, keele ja ajalooteemalised koolitunnid Janakkala gümnaasiumides, õpetajateks Indrek Riigor Eesti Ajalooõpetajate Seltsist ning Jenni Kavén ja Grete Ahtola Eesti Instituudist. Sündmust kajastati ajalehes Janakkalan Sanomat, 18.10. 27. Käsitöökursus Eesti Majas – 14., 21. Ja 28. oktoobril. Kursust juhendas Eesti käsitööspetsialist Lembe Maria Sihvre. 28. "Eesti käib koolis" Rovaniemis - Lyseopuisto ja Ounasvaara gümnaasiumis Tartu Raatuse Gümnaasiumi ajalooõpetaja Mihkel Laar, Hyvinkää Sveitsi gümnaasiumi kunstiõpetaja Iikka Väisänen, Pärnu Hansagümnaasiumi meediaõpetaja Maria Murumaa ning Grete Ahtola ja Jenni Kavén Eesti Instituudist. Lisaks programmile koolides avati Rovaniemis ka Eesti aukonsulaat ning toimus haridusminister Jaak Aaviksoo avalik loeng Lapi ülikoolis. 24.-25.10., Rovaniemi. Sündmust kajastati ajalehes Lapin Kansa: http://www.lapinkansa.fi/cs/Satellite?c=AMArticle_C&childpagename=LKA_newssite%2FA MLayout&cid=1194773340147&p=1194613395268&pagename=LKAWrapper
29. Kultuuritrammi rööbastel Eesti ja Ungari – kultuuritrammi reisijatel oli võimalus ammendada ugrimugrienergiat ungari luulest ja eesti muusikast, mida esitas Mari Kalkun. 25.10. Helsinki kesklinn. 30. Külas Miksteater - isadepäeval, 11. novembril külastas Helsingi Eesti Maja Miksteater etendusega "Telefonilood". Publikut (kohalikud Eesti pered) registeerus nii palju, et anti ka lisaetendus (eesti noortega kohtumistesarja raames). 31. "Maailmalle" infopäev Helsinkis – traditsiooniline Eesti haridussüsteemi, kõrgkoolides õpitavate erialade, sisseastumistingimuste ja õpingute finantseerimisvõimaluste tutuvustüritus. 13.11., Kamppi keskuses. http://www.cimo.fi/ajankohtaista/101/1/kampissa_kaivattiin_maailmalle 32. Osalemine Tuglase Seltsi Mardilaadal Helsingis – Eesti Instituut osales mardilaadal koos Eesti Instituudi Sõprade Seltsiga. Tutvustati instituudi tegevust Soomes: tulevasi sündmusi, uusi trükiseid ja näitusi. Huvilistel oli võimalus liituda Eesti Instituudi Sõprade Seltsiga ja osa võtta Eesti-teemalisest viktoriinist. 24.11., Kaablitehases. 33. Kristel Saani isikunäitus “Solaarium” 08.-28.12. XL ArtSpace galeriis, Helsingi. Kristel Saan on Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe keraamikatudeng ning "Solaarium"on tema esimene personaalnäitus. BUDAPEST Esinduse juhataja: Anu Kippasto Projektijuht: Mónika Segesdi 1. Õpituba "Kudumine eesti moodi" – laupäevalõunane käsitööring Kriszta Tóthi juhendamisel, mis toob alati kokku kohalikke eestlasi, saatkonnarahvast ja estofiile. 21.01. ja 03.04. Eesti Instituudis. 08.12. Eesti Instituudis 2. Karl Saksa tantsulavastus "The Drone of Monk Nestor" – Maribor 2012 kultuuripealinna esinema kutsutud Eesti one-man tantsuetendus. Läks täissaalile, kohal ka mitmeid erialainimesi. 23. 01. Budapestis Kesk-Euroopa Tantsuteatris. http://tanc.hu/2012/01/16/karl-saks-the-drone-of-monk-nestor/ 3. Sofi Oksaneni lavastus "Puhastus" – etenduse järel kohtumine lavastaja Árpád Sopsitsi ning näitlejatega, vestlusringi juhtis romaani ungari keelde tõlkinud Éva Pap. Koostöös Finnagora ja Skandinaavia Majaga. 27.01. Budapesti Kammerteatris. 4. Eesti Instituudi filmiklubis: - „Kevade“ – traditsiooniks kujunenud filmivaatamised, esimesena sel aastal kummardusena O. Lutsu 125. sünniaastapäevaks sajandi parimaks Eesti filmiks valitud linateos, 23.02. -„Lammas all paremal nurgas“ – populaarne lastefilm Lembit Ulfsakilt. 12.04. - "Mehed ei nuta", Sulev Nõmmiku seikluskomöödia.18.09. - "Viimne reliikvia", Grigori Kromanovi kultusfilm. 10.09.
5. Teater NO99 etenduste linastused ja etenduse järgsed arutelud Eesti Instituudis: pakkumaks Budapesti huvilistele võimalust NO99-d näha, paluti teatrilt videosalvestusi, mida kommenteeris Ungari teatrikriitik Ildikó Sirató. Väga entusiastliku vastuvõtu osaliseks saanud sari jätkub sügisest, kokku plaanitakse 2012 vaadata 7 NO99 etendust. -" ehk Garjatšije estonskije parni", 26.03. -"Kuidas seletada pilte surnud jänesele", 26.04. - "The Rise and Fall of Estonia" , 21.05. - katkendid etendustest "Padjamees", "Stalker" ning "Margarita ja Meister". 17.10. - etendus "Nafta! Ver 1.2". 28.11. 6. Siim Aimla Jazzlocomotive'il – mitmendat aastat toimuv prestiižne jazziüritus. 29.03. Budapesti Jazz Club, 30.03. Szegedi Grand Café. Koostöös Rumeenia Kultuuriinstituudiga. http://www.jazzma.hu/hirek/2012/03/30/begordult-a-6-jazzmozdony-roman-eszt-es-magyarvagonokkal-a-budapest-jazz-clubba-marcius-29-en 7. Budapesti tantsumaraton – Mart Kangro, üks tuntumaid Eesti kaasagseid koreograafe, valiti seekordse Budapesti tantsumaratoni välisesinejaks. Merlini Teater ja öine tänavaperformance, Budapest, 29.04. 8. Eesti nädal Budapestis, Szegedis, Szombathelys ja Debrecenis 29.04.-12.05. – igakevadine aasta suurim eesti kultuurisündmus Ungaris, mis möödus sel aastal Eesti filmijuubeli tähe all. Budapesti populaarses Toldi kinos näidatati erinevate ajastute ja žanrite eesti filme, mh "Uus Maailm" (rež Jaan Tootsen), "Surnuaiavahi tütar" (rež Katrin Laur), "Tallinna kilud" (rež Jaak Kilmi), "Kallis sõber, sind austan" (rež Ove Musting), "Lotte ja kuukivi saladus" (rež Heiki Ernits, Janno Põldma), "Sügisball" (rež Veiko Õunpuu), "Klass" (rež Ilmar Raag), "Ideaalmaastik" (rež Peeter Simm), "Nipernaadi" (rež Kaljo Kiisk), "Hukkunud alpinisti hotell" (rež Grigori Kromanov), "Vanamees ja põder" (rež Joosep Matjus), "Eesti kotkad" (rež Rein Maran), "Vahetus" (režissöör Anu Aun). Publik sai näha ka Eesti esimest mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" (režissöör Johannes Pääsuke). Kõik filmid olid varustatud ungarikeelsete subtiitritega. Filminädala avamisel kõlas ka Eesti muusika – soolokontserdi andis viiuldaja Tiit Kikas. Lisaks eksponeeriti Budapestis näitust "Eesti filmiplakat 1965-2005. Valik filmiarhiivi kogudest" , Szombathelys avati filmipäevad näitusega "Kes on kes eesti animatsioonis". Üritused toimusid koostöös EFSA ja Filmiarhiiviga. Programmi rikastas lugemisteater Urmas Vadi näidendist "Rein Pakk otsib naist“ ungari näitlejate esituses. Vadi huumor sai sooja vastuvõtu. http://www.epl.ee/news/kultuur/eesti-film-100-liigub-ungarisse.d?id=64348941 http://www.sztv.hu/hirek/megkezdodtek-az-eszt-het-programjai-20120507 http://www.filmkultura.hu/arcok/cikk_reszletek.php?kat_azon=1324 http://prae.hu/prae/news.php?aid=15393&cat=1 http://prae.hu/prae/articles.php?aid=4991&cat=1 http://port.hu/pls/fe/festival.festival_page?i_festival_id=10324&i_city_id=-1&i_county_id=-1 http://magyarnarancs.hu/snoblesse/100-eves-az-eszt-film-79825 http://est.hu/cikk/97803
http://kultura.hu/main.php?folderID=1&ctag=articlelist&iid=1&articleID=325485 http://kultura.hu/main.php?folderID=881&ctag=articlelist&iid=1&articleID=325429 http://7ora7.hu/hirek/kortars-tanc-es-felolvasoszinhaz-az-eszt-heten http://www.kultography.hu/2012/04/29/mindent-az-esztekrol/ http://egyszervolt.hu/ajanlo/lotte-es-a-holdko-titka_29136.html 9. Night of European Literature 2012 – 15 Euroopa riigi ilukirjandusloomingu esitamine öises linnas Budapesti Raamatunädala raames. Eestis osales Mehis Heinsaare novelliga “Tere”. Valmis ka ungarikeelne antoloogia Heinsaare seni avaldamata novellidega ning intervjuu autoriga. Csendes Társi veiniterassil, Budapest, 9.06. 10. Põhja- ja Baltimaade jaanipäev – päevapikkune kultuuripiknik Budapesti Millenárise pargis, mis toimus EUNICu egiidi all, koordineerisid EI ja Finnagora. Eestist rohkesti programme lastele: laste- ja nukuteater, animafilmid, Lotte, lisaks eesti toit ja pidu Svjata Vatraga. Õnnestus hästi, hea koostöö tekkis Läti ja Leedu saatkondadega. 11. Euroopa keelte 3. kokteilibaar – EUNICu egiidi all; Ungaris tegutsevad Euroopa riikide kultuuriinstituudid tutvustasid Euroopa keelte ja kultuuride mitmekesisust. Külastajatel oli võimalus lahendada lõbusaid keeleõppeülesandeid, mängida keelemänge ja vestelda eri keeltes nende keelte emakeelekõnelejatega. 26.09. Budapestis. 12. Dénes Farkasi näitus "Liikumatuses" Budapestis - eesti-ungari päritolu fotokunstniku Dénes Farkasi kohaspetsiifiline installatsioon Budapesti Arhitektuurikeskuse Fuga saalis. Väljapanek oli osa biennaalist Budapesti Fotokuu. 26.10.-21.11., Budapest. 13. Marianna Kaat dokumentaalfilmide festivalil "Verzió" – M. Kaat oli festivali külaline ja dokumentaalfilmi õpitoa juhataja. Kahel õhtul linastus Marianna Kaadi film "Auk nr 8". 6.–11. 11. Budapestis. 14. Eesti disain Budapesti ökodisaini festivalil "Roheline oks" - moto oli taaskasutus. Eestit esindas festivalil disainerite Monika Järgi, Janno Nõu, Tõnis Kalve ja Ahti Grünbergi looming. 10.11.-01-12. Klebelsbergi Kultuurikeskuses, Budapestis. http://www.katolikusradio.hu/ 15. Nukufilmi Lastestuudio animatsiooni töötuba "Anilogue" festivalil - lisaks filmide näitamisele oli "Anilogue'i" programmis tähtis osa töötubadel, mida korraldati festivali ajal nii animatsiooni tudeerivatele noortele, animatsioonihuvilisele publikule kui ka lastele. 25.11. Budapesti Kinos Toldi. 16. Ewert and The Two Dragonsi kontsert Budapestis - Budapesti kontsert sai teoks Soundkitcheni, Akvariumi ja Eesti Instituudi Ungari esinduse koostöös. 05.12. Akváriumis. 17. Fotonäitus "Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988" Szombathelys - Näitusel olid väljas fotod Lennart Meri filmirännakutuest soome-ugri rahvaste juurde aastail 1969–1988. Kaasatud on nelja Lennart Meri filmi helirežissööri ning "Toorumi poegade" kaasrežissööri Enn Säde meenutused, millesse on põimitud Lennart Meri ülestähendusi. Näituse kujundas Peeter Laurits. 06.-20.12. Imre Kálmáni nim. Kultuurikeskus, Szombathely.
http://siofok.hu/hir/finnugor_nepek_siofok http://www.fidesz.hu/index.php?Cikk=183960 http://indexbalaton.hu/?page=cikk&hir_lang=1&hir_akthe
IV EESTI-TEEMALISED ÜRITUSED VÄLISÜLIKOOLIDES Programmi „Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe“ täitjana ja sisulise suunajana on Eesti Instituudi palgal hetkeseisuga üheksa välisülikoolides töötavat eesti lektorit. Lisaks nende lektorite asukohaülikoolidele kuulub instituudi tugitegevuste võrgustikku veel paarkümmend ülikooli, kus on võimalik õppida eesti keelt ja tutvuda eesti kultuuriga (vt http://ekkm.estinst.ee/keskused/ylikoolid/). Instituut käsitab lektorite ja nende asukohaülikoolide tegevust eesti kultuuri tutvustamisel oma põhikirjalise, igakülgset toetust vääriva sihina. Eesti lektorite eestvedamisel või kaaskorraldusel läbiviidud üritused ei ole suunatud pelgalt üliõpilastele, vaid on sageli avatud kõigile huvilistele. Eesti film Eesti Filmi 100. aastapäeva tähistati aktiivselt ka eesti keele lektoraatides – aasta jooksul näidati erinevaid Eesti filme (mängu-, dokumentaal- ja animafilme) hinnanguliselt ligi 100 korda. Mitmes välisülikoolis on korraldatud filmifestivale või linastussarju. Näiteks toimusid filmifestivalid Vilniuse kinokeskuses ja Ungaris Szegedis, Tsehhis Brnos filmifestivalid “Üks maailm” ja “Cinema Mundi”, Debrecenis eesti filmide nädal Apollo kinos, Szombathelys eesti filmide nädal, Pekingis näidati eesti filme Euroopa filmifestivali raames, Groningenis korraldasid filmiõhtuid tudengid ise. Paljudes kohtades (sh Vilniuses, Göttingenis, Lvivis, Varssavis, Lätis) toimusid regulaarsed eesti filmi õhtud. Teatrit tutvustati peamiselt lavastuste salvestuste abil. Lektoritele pakuti õppetöös kasutamiseks eesti näidendite käsikirju. Muusika Göttingenis toimus Jüri Reinvere loeng “Puhastuse” ooperist ja kaasaegsest eesti muusikast; Glasgows Aleksander Sünteri pärimusmuusika-teemaline kontsert-loeng; Indianas Balti klassikalise muusika kontsert ning vabariigi aastapäeval Arvo Pärdi muusika kontsert. Pekingi ülikoolis esines oktoobris Heiki Mätlik. Kirjandus Vilniuses emakeelepäeva sõnavõistlus; avalikkusele suunatud kirjandusõhtu, külalisteks Indrek Hargla ja Mehis Heinsaar; Glasgows tõlkeseminar Eric Dickensi osalusel. Varssavi ülikoolis tähistati veebruaris 150 aasta möödumist eesti eepose "Kalevipoeg" rahvaväljaandest. Läti Ülikooli humanitaarteaduskonda külastas luulesõit: oma laste- ja noorteluulet tutvustasid Leelo Tungal jt. Näitused Szombathelys näitus Agora kinos “Kes on kes Eesti animatsioonis”, Varssavis näitus Kreutzwaldist ja “Kalevipojast”.
Eesti külalislektorite loengud eesti kultuurist ja ühiskonnast: Vilniuses Tiina Katteli külalisloengud rahvaluulest ja Kalevipojast, Göttingenis eesti arhitektuurist (Kaie Oks), majandusest (Jüri Sepp), muusikast (Kristel Pappel), kirjandusest ja ajaloost (Loone Ots); Brnos rääkis Mart Kalm Eesti arhitektuurist, Glasgows Marko Mäetamm eesti kunstist; Läti ülikoolis loengusari eesti filmidest (Lauri Kärk); Oulus Eesti kirjanduse külalisloengud (Mart Velsker) ja filmiloengute sari (Heli Laanekask); Peterburis Eesti kultuuriloost (Marju Kõivupuu); Szegedis rääkis Merili Metsvahi eesti naise positsioonist ühiskonnas ja folklooris, Varssavis eesti filmidest (Anne-Ly Ader) ja keelest (Jüri Viikberg). Helsingi ülikoolis kõneles Jaak Kangilaski Eesti kunsti ajaloost. Helsingis korraldas lektor kihnu kultuuri õhtu: kõnelesid Karl Pajusalu, Mark Soosaar, Mari Kalkun jt; näidati Mark Soosaare filme Kihnust. Mariann Lugus Sihtasutusest Archimedes tutvustas sügisel Pekingis Eesti ülikoole ja tänast teadus- ja arendustegevust, sh külastati Pekingigi Välisõpingute ülikooli. „Balti tudengipäev“ - oktoobris toimus Tartu Ülikoolis esimene "Balti tudengipäev" Tartu, Läti ja Vilniuse Ülikoolis eesti, läti ja leedu üliõpilastele ning õppejõududele. Ürituse eesmärk on eesti, läti ja leedu keelt ning kultuuri õppivate tudengite ühisosa leidmine, omavahelise läbikäimise tihendamine ja võrgustiku loomine, tihedam koostöö teadusvallas. Kevadel 2013 on analoogne üritus kavas Riias ning 2013. a suve alguses Vilniuse Ülikoolis. Sügisel 2013 toimub Balti riikide tudengite teaduskonverents aga Tartu Ülikoolis. Paljudes õpetuskeskustes korraldati teemaõhtuid, mitmetes neist tutvustati Eesti kööki ja toidukultuuri. Ka emakeelepäeva tähistamine õpetuskeskustes on traditsiooniks saanud. V EESTI-TEEMALISED ÜRITUSED VÄLISEESTI KOOLIDES JA SELTSIDES Eesti Instituut kureerib rahvuskaaslaste programmi raames väliseesti koolide ja seltside haridusosa. Töölepinguga on Eesti Instituudi palgal neli väljaspool Eestit töötavat õpetajat. Lisaks haldab instituut väliseesti koolide ja seltside haridusalaseid projekte Rahvuskaaslaste programmis. Instituudi tugitegevuste võrgustikku kuulub ligi nelikümnend kooli (http://ekkm.estinst.ee/keskused/koolid/) ning üle kolmekümne väliseesti seltsi (http://ekkm.estinst.ee/keskused/seltsid/). Instituut on alustanud info kogumist neis paigus toimuvate kultuuriürituste kohta. Allolev ülevaade ei ole ammendav. Kuna väliseesti koolide ja seltside eesti keele ja kultuuri õpe toimub eri paigus väga erinevas vormis (mõnel pool on rajatud keelekümblusklassid, teisal käiakse koos vaid kord kuus keelevõi mudilasringis), on siin esitatud kirjeldusel üldistav iseloom. Enamikes õpetuskeskustes peetakse mitmeid traditsioonilisi üritusi - emakeelepäeva, rahvakalendri tähtpäevi (mardipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev), EV aastapäeva, lihavõtteid, emadepäeva. Emakeelepäeva tähistasid Euroopas asuvate väliseesti koolide õpetajad sel aastal koos Hollandis – ürituse kava sisaldas nii erialaseid loenguid kui ka Eesti filmi ("Tallinna kilud") ja muusikat (Lauri Saatpalu, Peeter Rebane).
Kirjandusüritustest võib välja tuua eelkõige kohtumisi Eesti lastekirjanikega. Samuti korraldatakse eestikeelsete luuletuste võistulugemisi ja kirjanduslikke etteasteid seoses tähtpäevade, aktuste, kirjanike sünnipäevade või muu sarnasega. Koolides ja seltsides näidati seekord eriti arvukalt Eesti filme. Lastefilmidest vaadati enim Lotte-filme, "Naksitralle", "Kevadet", "Nukitsameest", “Röövlirahnu Martinit” ja "Ruudit“. Harvem ka selliseid filme nagu “Detsembrikuumus”, “Laulev revolutsioon”, "Kevad südames", "Kõrboja peremees", "August 1991" ning seriaale (nt “Tuulepealne maa”, “Klass – elu pärast”). Eesti kultuuriloo tutvustamiseks kasutati filme "Ilmapuu lävel", "Imeline lihtne maa- Eestimaa", "Minu Eestimaa", "Uus Maailm". Palju kasutati ETV arhiivis olevaid etendusi ja saateid. Koolide ja seltside aruannetes toodi välja, et 2012. a pöörati Eesti filmijuubeli tõttu rohkem tähelepanu just filmidele. Oluline osa keele õpetamisel lastele on kunstil ja käsitööl. Seetõttu korraldatakse näitusi koolides ja seltsides reeglina enam kui ülikoolides, pea igas õpetuskeskuses. Laste Eesti-teemaliste näituste väljapanekud langesid tihti kokku teist tüüpi üritusega, mis korraldati tähtpäeva või püha raames. Eraldi nimetamist väärib aga Eesti Rahva Muuseumi teadustöötajate külaskäik Petseri Lingvistilisse Gümnaasiumi ning Aleksandrovka Keskkooli Krimmis. Muusika- ja tantsuüritused, teatrietendused ning ühised väljasõidud moodustavad koolide ja seltside korraldatud ürituste tuumiku. Eesti-teemalisi ja/või eestikeelseid kontserte ja etendusi toimus igas eesti keele õpetuskeskuses, kuid sama tähtpäeva raames leidsid sageli aset ka viktoriin, luuletuste lugemine, ettekanded, näitus vms. Nt külastas Belgia Eesti Kooli Draamateater oma etendusega "Kõik on täis" ning Vanemuine etendusega "Kessu ja Tripp". Mitmeid üritusi on korraldatud ka eesti keele lektorite ja õpetajate ühisettevõtmistena.
Mittetulundusühing Eesti Instituut
2012. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes)
31.12.2012
31.12.2011
Lisa nr
208 794
255 096
66 779
55 557
2
3 211
3 065
4
278 784
313 718
2 352
2 948
Varad Käibevara Raha Nõuded ja ettemaksed Varud Kokku käibevara Põhivara Materiaalne põhivara Kokku põhivara
5
2 352
2 948
281 136
316 666
78 663
72 745
6
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused
181 355
230 358
7
Kokku lühiajalised kohustused
260 018
303 103
260 018
303 103
13 563
4 134
7 555
9 429
21 118
13 563
281 136
316 666
Kokku varad Kohustused ja netovara Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed
Kokku kohustused Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Kokku netovara Kokku kohustused ja netovara
18
Mittetulundusühing Eesti Instituut
2012. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne (eurodes)
2012
2011
Lisa nr
1 022 244
899 027
19 342
41 562
1 041 586
940 589
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
-723 058
-599 840
9
Mitmesugused tegevuskulud
-136 236
-137 281
10
Tööjõukulud
-173 709
-192 224
11
-1 025
-1 082
5
-1 034 028
-930 427
Põhitegevuse tulem
7 558
10 162
Finantstulud ja -kulud
-3
-733
Aruandeaasta tulem
7 555
9 429
Tulud Annetused ja toetused Tulu ettevõtlusest Kokku tulud
8
Kulud
Põhivara kulum ja väärtuse langus Kokku kulud
12
19
Mittetulundusühing Eesti Instituut
2012. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne (eurodes)
2012
2011
7 558
10 162
Põhivara kulum ja väärtuse langus
1 025
1 082
Kokku korrigeerimised
1 025
1 082
-11 222
-5 028
-146
4 070
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus
-43 085
69 667
Kokku rahavood põhitegevusest
-45 870
79 953
-429
0
Laekunud intressid
369
397
Kokku rahavood investeerimistegevusest
-60
397
Makstud intressid
0
-4
Kokku rahavood finantseerimistegevusest
0
-4
Kokku rahavood
-45 930
80 346
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
255 096
175 876
Raha ja raha ekvivalentide muutus
-45 930
80 346
-372
-1 126
208 794
255 096
Lisa nr
Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem Korrigeerimised
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus
5
Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel
5
Rahavood finantseerimistegevusest
Valuutakursside muutuste mõju Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
20
Mittetulundus端hing Eesti Instituut
2012. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne (eurodes)
Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2010
4 134
4 134
Aruandeaasta tulem
9 429
9 429
13 563
13 563
7 555
7 555
21 118
21 118
31.12.2011 Aruandeaasta tulem 31.12.2012
21
Mittetulundusühing Eesti Instituut
2012. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon MTÜ Eesti Instituut 2012. a raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. MTÜ Eesti Instituut kasutab tulude-kulude aruande koostamisel EV raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1 Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes 1 euro täpsusega.
Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused kajastatakse bilansis vastavalt bilansipäeval kehtivale Euroopa Keskpanga valuutakursile. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõuded ostjate vastu on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata arved eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Varud Varud kajastatkse bilansis soetusmaksumuses , mis koosneb ostuhinnast ja veokuludest. Varude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle aasta ja maksumusega alates 255.- eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 255.- euro, kantakse soetamishetkel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast.
Põhivara arvelevõtmise alampiir
255
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi
Kasulik eluiga
Bürooseadmed
3
Mööbel ja sisustus
5
Finantskohustused Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Annetused ja toetused 22
Mittetulundusühing Eesti Instituut
2012. a. majandusaasta aruanne
Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja sihtfinantseerimisega seotud tingimused on täidetud. Põhivara sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse netomeetodit. Seotud osapooled Osapool on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole olulistele otsustele. Eesti Instituut käsitleb seotud osapooltena: tegevjuhti ja juhatuse liikmeid ning nende lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtted.
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)
31.12.2012
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded Viitlaekumised
180
180
180
180
155
155
4 780
4 780
4 780
4 780
61 664
61 664
Tulevaste perioodide kulud
59 215
59 215
Muud makstud ettemaksed
2 449
2 449
66 779
66 779
Ettemaksed
Kokku nõuded ja ettemaksed
31.12.2011
453
453
453
453
55 104
55 104
Tulevaste perioodide kulud
51 509
51 509
Muud makstud ettemaksed
3 595
3 595
55 557
55 557
Ostjatelt laekumata arved Ettemaksed
Kokku nõuded ja ettemaksed
üle 5 aasta
3
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu
1 - 5 aasta jooksul
Lisa nr
1 - 5 aasta jooksul
Lisa nr üle 5 aasta
23
Mittetulundusühing Eesti Instituut
2012. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)
31.12.2012 Ettemaks Ettevõtte tulumaks
31.12.2011
Maksuvõlg
Ettemaks
Maksuvõlg
0
0
0
10
155
0
0
293
Üksikisiku tulumaks
0
9 180
0
7 586
Erisoodustuse tulumaks
0
372
0
213
Sotsiaalmaks
0
15 504
0
13 566
Kohustuslik kogumispension
0
687
0
505
Töötuskindlustusmaksed
0
1 697
0
1 631
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad
0
42
0
3 498
Ettemaksukonto jääk
0
Käibemaks
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad
0
155
27 482
0
27 302
Lisa 4 Varud (eurodes)
Lõpetamata toodang Pooleliolevad trükised Valmistoodang Müügiks valmistatud trükised Kokku varud
31.12.2012
31.12.2011
0
302
0
302
3 211
2 763
3 211
2 763
3 211
3 065
24
Mittetulundusühing Eesti Instituut
2012. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Materiaalne põhivara (eurodes)
Kokku Muu materiaalne põhivara 31.12.2010 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus
Amortisatsioonikulu
6 688
6 688
-2 658
-2 658
4 030
4 030
-1 082
-1 082
5 458
5 458
-2 510
-2 510
2 948
2 948
429
429
-1 025
-1 025
5 887
5 887
-3 535
-3 535
2 352
2 352
31.12.2011 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus
Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu
31.12.2012 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus
25
Mittetulundusühing Eesti Instituut
2012. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes)
31.12.2012
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul
1 - 5 aasta jooksul
Võlad tarnijatele
13 109
13 109
Võlad töövõtjatele
21 250
21 250
Maksuvõlad
27 482
27 482
Muud võlad
16 822
16 822
16 822
16 822
78 663
78 663
Muud viitvõlad Kokku võlad ja ettemaksed
31.12.2011
Võlad tarnijatele
3
1 - 5 aasta jooksul
8 362
8 362
Võlad töövõtjatele
23 992
23 992
Maksuvõlad
27 302
27 302
Muud võlad
13 089
13 089
13 089
13 089
72 745
72 745
Kokku võlad ja ettemaksed
üle 5 aasta
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul
Muud viitvõlad
Lisa nr
Lisa nr
üle 5 aasta
3
Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Brutomeetod
31.12.2010
Saadud
Tulu/ amortisatsioon
Tagastatud
31.12.2011
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Eesti keele ja kultuuri välisõppe programm
111 803
499 852
0
-483 720
127 935
HTM toetus ajalooraamatu väljaandmiseks
27 290
0
0
-1 642
25 648
4 906
0
-608
-4 298
0
635
0
0
-635
0
24 926
0
0
-4 627
20 299
HTM Hasartmängumaksu Nõukogu toetus ajakirjanduse tellimiseks väliseesti koolidele
0
3 061
-109
-2 952
0
Kultuuriministeeriumi toetus portaalile kultuur.info
0
32 000
-339
-31 661
0
Kultuuriministeeriumi toetus Uue Tallinna Trio esinemisele Budapestis
0
1 000
-1 000
0
Kulrrutministeeriumi toetus Eesti Nädala korraldamiseks Budapestis
0
4 500
-4 500
0
Kultuuriministeerium toetus Lugemisaasta ürituste korraldamiseks ja kirjanduse ostmiseks välisriikide rahvuskaaslastele Kultuuriministeeriumi toetus näituse Loetud päevad korraldamiseks Soomes Haridusministeeriumi toetus ajalooõppematerjalide valmistamiseks
26
Mittetulundusühing Eesti Instituut
2012. a. majandusaasta aruanne
KM toetus ajakirja Estonina Literary magazine 2011'1 väljaandmiseks
0
1 500
-1 500
0
HTM toetus veebientsüklopeedia Estonica ajalooosa uuendamiseks
0
39 635
-29 513
10 122
SA Meie Inimesed toetus eesti keele e-õppe näidistundide koostamiseks
0
2 556
-2 556
0
J. Kõpu nim. fondi toetus raamatukogu korrastamiseks Stockholmis
0
562
-562
0
KM toetus trükise Eesti kirjandusilm väljaandmiseks prantsuse keeles
0
1 000
-1 000
0
Eesti Komitee fondi toetus raamatukogu korrastamiseks Stockholmis
0
251
-251
0
Kultuurkapitali sihtstipendium ajakirja Estonian Art 2'2010 väljaandmiseks
0
3 515
-3 515
0
Kultuurkapital ajakirja Estonian Art 2011'1 väljaandmine
0
3 500
-3 500
0
Kultuurkapital trükise Eestilase kirjandusilm väljaandmine prantsuse keeles
0
3 059
-3 059
0
Kultuurkapital trükise Eestilase kirjandusilm väljaandmine soome keeles
0
2 864
-2 864
0
Kultuurkapital Eesti Päevade filmiprogrammi korraldamine Ungaris
0
1 300
-1 300
0
Kultuurkapital ajakirja Estonian Literary Magazine 2'2011 väljaandmine
0
3 000
-3 000
0
Kultuurkapital Helsingi Muusikamessi Eesti kava korraldamine
0
4 587
-4 587
0
Kultuurkapital eesti kirjanike esinemine Budapesti kirjandusfestivalil
0
1 500
-1 500
0
Kultuurkapital ansambli Vägilased ja Tiit Kikase esinemine Budapestis
0
420
-420
0
Kultuurkapital rahvakunstinäituse korraldamine Ungaris
0
1 278
-1 278
0
Kultuurkapital Runokuu ürituste korraldamine Soomes
0
1 000
-1 000
0
Kultuurkapital M. Tally autorikontserdi korraldamine Gotlandilri
0
1 400
-1 400
0
Kultuurkapital
0
1 000
-1 000
0
Kultuuriministeeriumi sihtfiantseerimine tegevuskuludeks
0
299 187
-299 187
0
Kultuuriministeeriumi toetus trükise Eesti filmiilm väljaandmiseks
0
2 576
0
2 576
Kultuurkapital trükise Eesti filmiilm väljaandmiseks
0
1 500
0
1 500
HTM eesti keele e-õppe testkursuse koostamiseks
0
22 048
0
22 048
HTM toetus ajakirjade tellimiseks väliseesti koolidele ja seltsidele 2012 aastal
0
5 284
0
5 284
SA Meie Inimesed toetus venekeelse Estonica koostamiseks
0
14 946
0
14 946
Kultuuriministeeriumi toetus M. Tally autorikontserdi korraldamiseks Gotlandil
0
1 000
-1 000
0
169 560
960 881
-899 027
230 358
Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
-1 056
27
Mittetulundusühing Eesti Instituut
Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
2012. a. majandusaasta aruanne
169 560
31.12.2011
960 881
Saadud
-1 056
-899 027
Tulu/ amortisatsioon
Tagastatud
230 358
31.12.2012
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2012. a tegevuskulude toetus riigieelarvest
0
299 187
0
-299 187
0
HTM toetus ajakirjade tellimiseks väliseesti koolidele ja seltsidele 2012 aastal
5 284
0
0
-5 284
0
SA Meie Inimesed toetus venekeelse Estonica koostamiseks
14 946
13 704
0
-28 650
0
HTM eesti keele e-õppe testkursuse koostamiseks
22 048
0
0
-13 691
8 357
Kultuurkapital trükise Eesti filmiilm väljaandmiseks
1 500
0
0
-1 500
0
Kultuuriministeeriumi toetus trükise Eesti filmiilm väljaandmiseks
2 576
0
0
-2 576
0
HTM toetus veebientsüklopeedia Estonica ajalooosa uuendamiseks
10 122
0
0
-10 122
0
HTM toetus ajalooraamatu väljaandmiseks
25 648
0
-2
-25 646
0
Haridusministeeriumi toetus ajalooõppematerjalide valmistamiseks
20 299
0
0
-15 960
4 339
Kultuuriministeeriumi toetus veebiportaali kultuur.info arenduseks
0
76 600
0
-32 001
44 599
Kultuuriminsteeriumi toetus näituse L. Meri filmirännakud korraldamiseks Ungaris
0
1 000
0
-691
309
Kultuuriministeeriumi toetus Eesti Nädala korraldamiseks Ungaris
0
5 000
0
-5 000
0
Kultuuriministeeriumi toetus Eesti Film 100 ürituste korraldamiseks Soomes
0
4 000
0
-4 000
0
Eesti keele ja kultuuri välisõppe programm
127 935
541 237
0
-551 648
117 524
Kultuuriministeeriumi toetus disainiõrituse Everyday Discoveries korraldamiseks Soomes
0
4 000
0
-4 000
0
Eesti Filmi SA toetus Eesti Nädala filmiprogrammile Ungaris
0
1 000
0
-1 000
0
Kultuurkapitali toetus ajakirja Estonian Art 2011'2 numbri väljaandmiseks
0
4 300
0
-4 300
0
Kultuurkapitali toetus ajakirja Estonian Art 2012. a numbri väljaandmiseks
0
4 800
0
-4 800
0
Kultuurkapitali toetus Eesti Nädala filmiprogrammi korraldamiseks Ungaris
0
3 000
0
-3 000
0
Kultuurkapitali toetus ajakirja Estonian Literary Magazine väljaandmiseks
0
3 196
0
-3 196
0
Kultuurkapitali toetus Siim Aimla kontserdi korraldamiseks Ungaris
0
600
0
-600
0
Kultuurkapitali toetus kirjandusprojektide korraldamiseks Ungaris
0
3 500
0
-3 500
0
Kultuurkapitali toetus Vaiko Epliku kontserdi korraldamiseks Helsingis
0
600
0
-600
0
Runokuu ürituste korraldamine Soomes
0
1 293
0
-1 293
0
HTM toetus ajakirjade tellimiseks väliseesti koolidele ja seltsidele 2013 aastal
0
6 226
0
0
6 226 28
Mittetulundusühing Eesti Instituut
2012. a. majandusaasta aruanne
Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
230 358
973 243
-2
-1 022 245
181 354
Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
230 358
973 243
-2
-1 022 245
181 354
Lisa 8 Tulu ettevõtlusest (eurodes)
2012
2011
11 829
26 257
Näituseekspositsioonikoostamine
7 433
12 109
e-õppe testkursuse valmistamine
0
3 196
80
0
19 342
41 562
Trükistemüük
Muud müügitulud Kokku tulu ettevõtlusest
Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes)
2012
2011
Üür ja rent
5 342
6 491
Mitmesugused bürookulud
3 838
4 168
420 349
353 406
21 977
23 558
Tööjõukulud Näituste ja ürituste korraldmise otsesed kulud Trükiste valmistamise otsesed kulud
26 635
17 388
174 671
166 887
E-õppekursuse koostamine
10 600
2 302
Veebientsüklopeedia Estonica koostamine
22 361
12 100
5 284
2 952
Kultuur.info kultuurisündmuste kalendri arendamine
32 001
10 588
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
723 058
599 840
Eesti Keele ja Kultuuri Välisõppe programmi kulud
Ajakirjanduse tellimine õpetuskeskustele
29
Mittetulundusühing Eesti Instituut
2012. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)
2012
2011
Üür ja rent
30 813
29 685
Mitmesugused bürookulud
17 626
11 049
Lähetuskulud
5 090
2 032
Koolituskulud
470
288
Sidekulud
3 802
4 607
Pangateenuste kulud
1 355
1 231
Kirjastamiskulud
16 903
11 641
Ürituste korralduskulud
53 794
50 493
6 383
26 255
136 236
137 281
2012
2011
Palgakulu
450 450
414 273
Sotsiaalmaksud
143 608
131 356
Kokku tööjõukulud
594 058
545 629
Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna
420 349
353 406
29
29
2012
2011
369
393
369
393
-372
-1 126
-3
-733
31.12.2012
31.12.2011
29
25
Ettevõtlusega otseselt seotud kulud Kokku mitmesugused tegevuskulud
Lisa 11 Tööjõukulud (eurodes)
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale
Lisa 12 Finantstulud ja -kulud (eurodes)
Intressitulud Intressitulu hoiustelt Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Kokku finantstulud ja -kulud
Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes)
Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga
Füüsilisest isikust liikmete arv Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused
30
MittetulundusĂźhing Eesti Instituut
Arvestatud tasu
2012. a. majandusaasta aruanne
2012
2011
12 325
19 127
Tegemist on Eesti Instituudi tegevjuhi tÜÜtasuga, juhatuse liikmetele pole makstud tasusid ega tehtud muid soodustusi.
31
Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 02.04.2013 Mittetulundusühing Eesti Instituut (registrikood: 80007298) 01.01.2012 - 31.12.2012 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi
Allkirjastaja roll
Allkirja andmise aeg
KATRIN MAISTE
Juhatuse liige
08.04.2013
MART MERI
Juhatuse liige
08.04.2013
MERLE PAJULA
Juhatuse liige
09.04.2013
EERO RAUN
Juhatuse liige
10.04.2013
TOOMAS LIIVAMÄGI
Juhatuse liige
11.04.2013
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Mittetulundusühing Eesti Instituut üldkoosolekule Oleme üle vaadanud Mittetulundusühing Eesti Instituut raamatupidamise aastaaruande, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2012, kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Selle raamatupidamise aastaaruande eest on vastutav majandusüksuse juhtkond. Meie kohustuseks on anda aruanne selle raamatupidamise aastaaruande kohta tuginedes meiepoolsele ülevaatusele. Ülevaadatud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud lehekülgedel 18 kuni 30. Me viisime oma ülevaatuse läbi kooskõlas rahvusvahelise ülevaatamise teenuse standardiga (Eesti) 2400. Selle standardiga nõutakse, et me planeerime ja teostame ülevaatuse omandamaks mõõduka kindluse selles osas, et raamatupidamise aastaaruandes ei esine olulist väärkajastamist. Ülevaatus piirdub peamiselt järelepäringutega majandusüksuse töötajatelt ja finantsandmete suhtes rakendatud analüütiliste protseduuridega ning seega annab väiksema kindluse kui audit. Me ei ole läbi viinud auditit ja seega ei avalda me auditiarvamust. Kokkuvõte Tuginedes meiepoolsele ülevaatusele, ei ole meile teatavaks saanud midagi, mis sunniks meid uskuma, et kaasatud raamatupidamise aastaaruanne ei kajasta õiglaselt kõigis olulistes osades Mittetulundusühing Eesti Instituut finantsseisundit seisuga 31.12.2012 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. /digitaalselt allkirjastatud/ Anne Aigro Vandeaudiitori number:50 Anne Aigro Audiitorühing OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number:105 Tallinn 15.04.2013
Audiitorite digitaalallkirjad Mittetulundus端hing Eesti Instituut (registrikood: 80007298) 01.01.2012 - 31.12.2012 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi
Allkirjastaja roll
Allkirja andmise aeg
ANNE AIGRO
Vandeaudiitor
15.04.2013
Tegevusalad Tegevusala
EMTAK kood
P천hitegevusala
Mujal liigitamata organisatsioonide tegevus
9499
Jah
Raamatukirjastamine
58111
Ei
Sidevahendid Liik
Sisu
Telefon
+372 6314355
E-posti aadress
estinst@estinst.ee
Veebilehe aadress
www.einst.ee