Riia road Rikkalikud

GETTER TRUMSI

Alusta hommikut millegi toitvaga

Terve päeva edu sõltub ikka hommikust, seega tasub end hommikul premeerida millegi hea ja maitsvaga. Riia vanalinnas leidub hommikusöögiks palju maitserikkaid kohti, kus oma päevale hea hoog sisse viia.

Suur paha saiake ehk Big Bad Bagel

Baznīcas iela’l (iela – tänav) asuv

Ameerika stiilis söögikoht pakub oma külalistele ringikujulisi soolakringleid, millest ei tüdine ei kohalikud ega välismaalased.

2015. aasta kevadel avatud toidukohas valmistatakse igaks päevaks traditsiooniliste New Yorgi meetodite järgi tainas, millest valmivad soolakringlid. Nendele pakutakse kokku 20 erinevat täidist, mis tähendab valikut igale maitsele. Isegi kastmed valmivad Big Bad Bagelis kohapeal.

Teisest küljest on Big Bad Bagel hea vaheldus Euroopa toidule, kuna selles pakutav on nende endi sõnul üdini Ameerika stiilis.

Veganitele pakutavate soolakringlite hinnad jäävad 3,50 ja 5 euro vahele. Need, kes soovivad hommikul veidi liha või kala, peavad välja käima 6 kuni 7 eurot. Magusasõpradele on menüüs kaks saiakest, mille saab kätte 4 euroga. Kellel on aga kindlad toidueelistused, saab kohapeal kokku panna endale meelepärase soolakringli saiakese.

Olgugi et Big Bad Bagel on keskendunud eelkõige soolakringlitele, on nende menüüs leida ka salateid ja poke -kausse. Kõige kallima ehk lõhega poke -kausi eest peab välja käima 8 eurot.

Hommikul saab nende juures hoo sisse kas kohvi või smuutiga.

Valikud veganitele ehk MiiT Cafe

Kes tahab jääda euroopaliku söögipoolise juurde, võib valida hommikusöögi sihtpunktiks mitmekülgse menüüga MiiT Cafe, mis asub Lāčplēša tänaval. Hinnatud hommikusöögikohas on valikuid ka veganitele ning neile, kes peavad vältima gluteeni.

Muidugi on valikus kohv, mida MiiT Cafe enda sõnul valmistab spetsiaalseid soove arvesse võttes. Teisest küljest on valikus erilised kohvisordid, mis pakuvad tõelisele kohvigurmaanile kindlasti huvitava elamuse. Lisaks on menüüs värskelt pressitud mahlad, et päevas oleks ikka piisavalt vitamiine tarbitud.

Need, kelle hommik algab hiljem, leiavad MiiT Cafest ka päevamenüü. Kella 12–16 on igapäevases menüüs valikus kolm rooga: supp, praad ja salat. Päevamenüü road saab ka kokku sobitada, kuid üle 8 euro kahe roa eest kokku maksma ei pea.

Hea ilmaga saab MiiT Cafe kohvikut nautida nende välialal.

Juba tuttav koht ehk LIDO Kes välismaale minnes koduigatsusest kohe midagi väga tuttavat soovib, siis ei saa üle ega ümber LIDOst.

Frantsiisiettevõte, mis on oma juured poetanud ka Eestisse, on Riias hästi leitav, sest kokku on toidukohti pealinnas kuus, mitu neist just vanalinna lähistel. Kella kümnest hommikul avatav toidukoht on kindel valik neile, kes ei soovi oma toiduelamustega ülemäära riskida ja tavapärasest kõrvale kalduda.

LIDOs pakutakse Ida-Euroopa-pärast toitu, mille alla kuuluvad ka Läti ja Eesti maitsed. Toidukoht on ammutanud inspiratsiooni Rootsi lauast, mis tähendab, et pearoad saab kokku kombineerida soovitud toitudest. Sa- lativalik on suur ja lai ning ka selle puhul võib igaüks valida endale sobivad maitsed.

Sarnaselt Eestiga jäävad ka Riias LIDO hinnad mõõdukalt 3 kuni 16 euro vahele. Kindlasti on see kindel valik neile, kes Riia ohtrate valikute keskel ehk veidi segadusse jäävad ja ei suuda tühja kõhu peale valikuid teha.

Jätka päeva traditsioonide saatel Üheks Riia vanalinna eripäraks võib nimetada selle mitmekülgseid ja hõrgutavaid toiduelamusi. Enda ümber ringi vaadates näeb restorane ning toidukohti pea kõikjal, kuid mõni neist on justkui peidetud aarded, mille leidmiseks peab veidi vaeva nägema.

Colonel

Ühe vanalinna keskel asuva platsi nurgast, Meistaru tänavalt, leiab neljakorruselise hoone, mida mõnes klassikalises romaanis võiks kirjeldada kui keskaegset külalistemaja, mille alumisel korrusel paikneb kõrts ja ülemistel korrustel üürimiseks mõeldud toad.

Ja kes teab, võib-olla omal ajal oligi nüüdseks Coloneli nime kandev pubi ja õlletehas just seda sorti hoone. Lastes oma kujutlusvõimel lennata, on sellesse Riia pubisse sisse astumine kui ajas tagasi rändamine.

Kuigi Coloneli visuaalne olemus on nii väljast kui ka seest kergelt ajaloohõnguline, on selle tänapäevane funktsioon väga värske elamus. Pannes rõhku eelkõige lihatoodetele ja õllevalikule, näe- vad ehk just meesterahvad Colonelis suurepärast õhtusöögi sihtpaika.

Teisalt peab arvestama hindadega, mis küündivad veidi kõrgemale kui mõnes tavalises toidukohas. Lisaks peab tellimisel ettevaatlik olema, ja seda mitte ainult Colonelis, sest teenindajad oskavad klientide kulutusi osavalt tõsta: üsimusele, kas soovite veiseprae kõrvale kartulit või köögivilja, võib kindluse mõttes juurde küsida, kas see on ikka hinna sees või peab maksma lisaks.

Juhul kui hinnad ei hirmuta ja rahakott kannatab, siis leiab

Colonelist meeleoluka toidukorra. Tänu pubi mahukale õuealale saab hea suveilma korral lõunat või õhtut nautida ka väljas.

Key to Riga

Colonel ei ole ainus ajaloohõnguline toidukoht, mille ustest võiks

Riias olles sisse kiigata. Tänaval nimega Doma Laukums asuv Key to Riga on see, mida ta reklaamib, ehk Riia võti. Hubase ja kutsuva atmosfääriga Key to Riga pakub oma külalistele eelkõige Läti rahvustoite. Olgugi et lõunanaabrid meist kaugel ei ole, saab kohalike roogadega oma maitseelamusi laiendada kohe kindlasti. Samas on toidud koduselt tuttavad ja miski ei ole šokeerivalt üllatav.

Hinnad on jällegi vanalinna kohta mõistetavad, kuid taskukohasemate valikute puhul võib ilma jääda autentsest söögielamusest.

Ala Pagrabs Eks ole levinud tõsiasi, et eriti silmapaistvad on ikka need toidukohad, milles serveeritakse rahvustoite ja kohalikke õllesorte. Nõnda paistab teiste seas silma veel üks Läti rahvustoitude pärl, kus on valikus ka ohtralt kodumaiseid õllesorte.

Ala Pagrabs, mis asub Peldu tänaval, tundub pealt vaadatuna oma petliku välimusega esmalt võib-olla isegi eemaletõukav. Teiste majade vahele pressituna jääb Ala Pagrabs isegi tagasihoidlikuks, kuid pubi selle välisukse põhja hinnata ei tohiks. Üheks Riia vanalinna pärliks peetav Ala Pagrabs on folkklubi, mida armastavad nii kohalikud kui ka turistid. Kunagiste veinikeldrite asemele kerkinud pubi atmosfäär on kogemist väärt nii selle seinte vahel kõlava folkmuusika kui ka toidu- ja joogivaliku pärast. Traditsiooniliste ja moodsate Läti toitude kõrval, mis on valmistatud kohalikest toorainetest, saab Ala Pagrabsis nautida 30 erinevat kohalikku õllesorti, mida valatakse külalistele otse vaadist. Pubis pakutakse ka erilist Läti koduveini ja siidrit ning neile, kellele alkohol väga ei meeldi, erinevaid teesorte.

Külastamist väärt Ala Pagrabs vahetab oma menüüd hooajaliselt ning vähemalt viiel õhtul nädalas esineb pubis bänd. Kõhu saab Ala Pagrabsis täis keskmiselt 15 euroga, kuid parima elamuse saamiseks oleks soovitatav kulutada veidi rohkem. Varajast lõunat selles endises veinikeldris süüa ei saa, sest uksed avab Ala Pagrabs alles kella neljast. Küll aga saab selles pubis veeta ühe korraliku õhtu hea toidu, Läti õlle ja elava muusika saatel.

Kogu Riia oma hiilguses

le poole miljoni elanikuga Läti pealinn Riia asutati juba

1201. aastal. Kuigi sellest ajast on möödunud sadu aastaid, võib Riia tänavatel kõndides siin-seal näha killukesi selle linna ajaloost. Olgugi et kõik vana on põimunud uuega, hoiab Riia mingil määral oma kunagist hiilgust ja ei lase modernsel maailmal enda üle võimust võtta.

Kõige enam peegeldub see Riia panoraamis. Ühe väikese jalutuskäigu kaugusel vanalinnast, Riia keskturu lähedal, asub Läti teaduste akadeemia. Pealinna ühes kõrgeimas hoones on erakordne võimalus heita pilk üle terve Riia, seda tänu 360-kraadisele vaateplatvormile, mis asub hoone torni tipus.

Sõit torni möödub esimesed 15 korrust lihtsalt, sest selleks on lift. Järgmised kaks tuleb kõndida aga jalgsi. Jälgides paberile prinditud noolekesi jõuad peagi vaateplatvormile, mille nautimiseks tuleb täiskasvanul välja käia 6 eurot. Alla 12-aastased lapsed saavad platvormile tasuta.

Seal saab iga huviline kogeda pealinna ühe hoobiga ja näha seda täies hiilguses 65 meetrit merepinnast. Kui aus olla, siis kogu vaade võib esmalt isegi veidi pettumust valmistada. Igasse ilmakaarde vaadates avaneb uus vaade. Siin-seal paistavad silma hooned, mis on ka tänaval jalutades silma jäänud. Eriti palju näeb just kirikutorne, mis kerkivad üle hoonete pilvedele lähemale. Raske on mööda vaadata ka Euroopa ühest kõrgemast teletornist, mis ulatub veidi üle 368 meetri. Lisaks on näha üksikuid kõrghooneid igas ilmakaa- res, kaks neist teisel pool Daugava jõge, mis läbi pealinna voolab. «Kas see ongi kõik?» võib olla esimene mõte, kui Riia panoraamil kogu linna esimese hooga ja ühe korraga näha … Ja siis järsku mõistad, et pettumust valmistas justkui tavapäraseks muutunud ootus näha midagi erakordselt võimast, uhket ja suurlinnale omast. Riia panoraami eripäraks ei ole aga selle suursugune vaade tänapäevastele kõrghoonetele, vaid hoopis nende vähesus. Läti pealinnas on kõrghooneid küll, kuid nad kerkivad aeglaselt ja tagasihoidlikult ning nende olemasolu on justkui tagaplaanil.

Teisisõnu tekib Riia vaateplatvormil üle linna vaadates tunne, et Läti pealinn ei soovi laieneda kõrgustesse, vaid tahab püsida traditsioonides.

Seega ei ole üllatav, et eelkõige paistavad Riia panoraami nautides silma ajaloolised ehitised, mille arhitektuur on märkimisväärne ka 65 meetri kõrguselt vaadatuna: kirikutornid oma täies hiilguses, killuke vanalinna, mis paistab eemalt sama eriline kui selle tänavatel kõndides.

Vaateplatvorm isegi on killuke sellest ajaloost – 21-korruselise teaduste akadeemia ehitus kestis kümme aastat ja see valmis 1961. aastal. Kusjuures seda on viimased 60 aastat hoitud pea täpselt samas seisus, nagu see oli värskelt pärast valmimist. Realistlikuks jäädes ei saa aga üle ega ümber sellest, kui paljastav on üks pilk tervele linnale. Nõnda jääb silma ka Riia käimasolev areng, sest paratamatult on suurlinnades kuskil alati algamas, käimas ja viimaks lõppfaasi jõudnud ehitustööd, olgu selleks siis keskturu laiendamine või väiksemad ning suuremad teetööd, millest ei pääse ka lätlased.

Selle kõrval ei saa mainimata jätta elu hammasrataste vahele jäänud hooneid, mida on eriti just vaateplatvormilt vaadates linnapildis näha: vanad nõukogudeaegsed hooned, millele ei ole antud uut eesmärki, või üksikud vanemad puumajad, mis linna laienemisest hoolimata oma kohale on jäänud. Aga iga linn elab oma elu – iga elu ei ole alati uhke ja silmapaistev, samas siiski elamist ning kogemist väärt.

Olgugi et kahel suvekuul loojub päike veidi pärast vaateplatvormi sulgemist ehk peale kella 22, on augustis juba võimalik kõrgel päikseloojangut nautida. Keegi ei keela platvormile minnes kaasa võtta ka paar võileiba, et kõrgustes ära pidada üks väike piknik. Kõike seda arvesse võttes võib 360-kraadine vaade kogu Riiale olla huvitav ja mõtlemapanev. Ühe korraga kogu linna vaadates jääb mulje, et Riia hoiab ühest käest kinni arengul, kuid pigistab teise käega tugevalt oma ajalugu. Loodetavasti on see linnale toimiv tasakaal ja ühtlasi ka jätkusuutlik lahendus. Üks on aga kindel – turistidele pakub Riia linn palju avastamist.